https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mreinsaa
ICO wiki - User contributions [en]
2026-05-08T05:09:28Z
User contributions
MediaWiki 1.45.1
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=83174
Nagios 4.0.6
2014-12-03T11:11:33Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br/><br />
'''Täiendab''' (klient/server seadistus Puppetiga)<br/><br />
Marti Reinsaar<br/><br />
A31<br/><br />
03.12.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Klientide seadistamine Puppetiga=<br />
Kui enamasti on kasutusel üks või mõned Nagios core serverid siis kümnete kui mitte sadade / tuhandete klientide seadistamine ükshaaval on ebamõistlik. Selle protsessi automatiseerimiseks saame kasutada Puppetit ning seal siis vastavalt hostide kaupa või jagada erinevatesse nn host gruppidesse.<br/><br />
Siin näites kasutame Nagiose masteri ja host'i vaheliseks suhtlemiseks NRPE'd ning seadistame selle Puppetiga.<br/><br />
<br />
==Host'i osa seadistus==<br />
'''Samm 1:''' Seadistame puppetmasteris klassi hostide jaoks. Avame mingi sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/nrpe-host.pp</pre><br />
'''Samm 2:''' Järgnevas koodis paigaldatakse kõigepealt host-masinale '''nrpe''' koos vajalike lisapakkidega nagu '''nagios-plugins''' ning '''nagios-plugins-all'''. Nagios CORE ei ole nrpe host masinas vajalik.<br/><br />
Edasi määrame lubatud nn masterid kellel on lubatud sooritada päringuid sellelt hostilt läbi nrpe saamaks infot. Antud näites paneme sinna localhost'i ning vastava nagios core seadme IP.<br/><br />
Järgmisena määrame need service'id mida kontrollitakse, need kõik teenused on tegelikult eelnevalt nagioses defineeritud, vajadusel saab luua ka ise uusi kontrolle.<br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe-host {<br />
package { [ nrpe, nagios-plugins, nagios-plugins-all ]:<br />
ensure => installed, }<br />
service { nrpe:<br />
ensure => running,<br />
enable => true,<br />
require => Package[nrpe],<br />
}<br />
file_line { "allowed_hosts":<br />
line => "allowed_hosts = 127.0.0.1,192.168.56.200",<br />
path => "/etc/nagios/nrpe.cfg",<br />
match => "allowed_hosts",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nrpe"],<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_load_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_load",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_load"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_total_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_total_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_total_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_zombie_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_zombie_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_zombie_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_users_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_users",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_users"<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
==Server'i osa seadistus==<br />
'''Samm 3:''' Seadistame puppetmasteris klassi serveri lisa seadete '''nrpe''' jaoks. Avame sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/nrpe-serv.pp</pre><br />
'''Samm 4:''' Kõigepealt kontrollitakse kas '''nagios-plugins-nrpe''' on paigaldatud. Edasi seadistatakse check_nrpe command mis on vajalik core seadmes sooritamaks päringuid. NB: $ märgiga väljad on muutujad, neid ei ole tarvis asendada. <br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe-serv {<br />
package { "nagios-plugins-nrpe" :<br />
ensure => installed,<br />
}<br />
nagios_command { 'resource title':<br />
command_name => 'check_nrpe',<br />
ensure => 'present',<br />
command_line => '/usr/lib64/nagios/plugins/check_nrpe -H $HOSTADDRESS$ -c $ARG1$',<br />
}<br />
file_line { "nagios_command.cfg":<br />
line => "cfg_file=/etc/nagios/nagios_command.cfg",<br />
path => "/etc/nagios/nagios.cfg",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nagios"],<br />
}<br />
file { "nagios_command":<br />
mode => 644,<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
==Lisame uued klassid node'idele==<br />
Avame faili kus node'id on kirjeldatud.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/manifests/nodes.pp</pre><br />
'''puppet.planet.zz''' -> Siin asub meil Nagios core server.<br/><br />
'''client.planet.zz''' -> Siin asub meil host kust tuleb läbi nrpe info saada.<br/><br />
<pre><br />
node 'puppet.planet.zz' {<br />
include nagios::nrpe-serv<br />
}<br />
node 'client.planet.zz' {<br />
include nagios::nrpe-host<br />
}</pre><br />
<br />
[[File:Nagios741.png]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/2014/05/installing-nagios-4-on-ubuntu-1404.html <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
https://forge.puppetlabs.com/thias/nagios <br/><br />
http://www.linuxjournal.com/content/puppet-and-nagios-roadmap-advanced-configuration <br/><br />
https://folgaizer.wordpress.com/2014/02/06/automate-nagios-configuration-with-puppet/ <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Nagios741.png&diff=83172
File:Nagios741.png
2014-12-03T11:09:34Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div></div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=83169
Nagios 4.0.6
2014-12-03T11:04:40Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br/><br />
'''Täiendab''' (klient/server seadistus Puppetiga)<br/><br />
Marti Reinsaar<br/><br />
A31<br/><br />
03.12.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Klientide seadistamine Puppetiga=<br />
Kui enamasti on kasutusel üks või mõned Nagios core serverid siis kümnete kui mitte sadade / tuhandete klientide seadistamine ükshaaval on ebamõistlik. Selle protsessi automatiseerimiseks saame kasutada Puppetit ning seal siis vastavalt hostide kaupa või jagada erinevatesse nn host gruppidesse.<br/><br />
Siin näites kasutame Nagiose masteri ja host'i vaheliseks suhtlemiseks NRPE'd ning seadistame selle Puppetiga.<br/><br />
<br />
==Host'i osa seadistus==<br />
'''Samm 1:''' Seadistame puppetmasteris klassi hostide jaoks. Avame mingi sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/nrpe-host.pp</pre><br />
'''Samm 2:''' Järgnevas koodis paigaldatakse kõigepealt host-masinale '''nrpe''' koos vajalike lisapakkidega nagu '''nagios-plugins''' ning '''nagios-plugins-all'''. Nagios CORE ei ole nrpe host masinas vajalik.<br/><br />
Edasi määrame lubatud nn masterid kellel on lubatud sooritada päringuid sellelt hostilt läbi nrpe saamaks infot. Antud näites paneme sinna localhost'i ning vastava nagios core seadme IP.<br/><br />
Järgmisena määrame need service'id mida kontrollitakse, need kõik teenused on tegelikult eelnevalt nagioses defineeritud, vajadusel saab luua ka ise uusi kontrolle.<br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe-host {<br />
package { [ nrpe, nagios-plugins, nagios-plugins-all ]:<br />
ensure => installed, }<br />
service { nrpe:<br />
ensure => running,<br />
enable => true,<br />
require => Package[nrpe],<br />
}<br />
file_line { "allowed_hosts":<br />
line => "allowed_hosts = 127.0.0.1,192.168.56.201",<br />
path => "/etc/nagios/nrpe.cfg",<br />
match => "allowed_hosts",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nrpe"],<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_load_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_load",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_load"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_total_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_total_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_total_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_zombie_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_zombie_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_zombie_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_users_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_users",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_users"<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
==Server'i osa seadistus==<br />
'''Samm 3:''' Seadistame puppetmasteris klassi serveri lisa seadete '''nrpe''' jaoks. Avame sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/nrpe-serv.pp</pre><br />
'''Samm 4:''' Kõigepealt kontrollitakse kas '''nagios-plugins-nrpe''' on paigaldatud. Edasi seadistatakse check_nrpe command mis on vajalik core seadmes sooritamaks päringuid. NB: $ märgiga väljad on muutujad, neid ei ole tarvis asendada. <br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe-serv {<br />
package { "nagios-plugins-nrpe" :<br />
ensure => installed,<br />
}<br />
nagios_command { 'resource title':<br />
command_name => 'check_nrpe',<br />
ensure => 'present',<br />
command_line => '/usr/lib64/nagios/plugins/check_nrpe -H $HOSTADDRESS$ -c $ARG1$',<br />
}<br />
file_line { "nagios_command.cfg":<br />
line => "cfg_file=/etc/nagios/nagios_command.cfg",<br />
path => "/etc/nagios/nagios.cfg",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nagios"],<br />
}<br />
file { "nagios_command":<br />
mode => 644,<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
==Lisame uued klassid node'idele==<br />
Avame faili kus node'id on kirjeldatud.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/manifests/nodes.pp</pre><br />
'''puppet.planet.zz''' -> Siin asub meil Nagios core server.<br/><br />
'''client.planet.zz''' -> Siin asub meil host kust tuleb läbi nrpe info saada.<br/><br />
<pre><br />
node 'puppet.planet.zz' {<br />
include nagios::nrpe-serv<br />
}<br />
node 'client.planet.zz' {<br />
include nagios::nrpe-host<br />
}</pre><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/2014/05/installing-nagios-4-on-ubuntu-1404.html <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
https://forge.puppetlabs.com/thias/nagios <br/><br />
http://www.linuxjournal.com/content/puppet-and-nagios-roadmap-advanced-configuration <br/><br />
https://folgaizer.wordpress.com/2014/02/06/automate-nagios-configuration-with-puppet/ <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=83165
Nagios 4.0.6
2014-12-03T11:03:29Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br/><br />
'''Täiendab''' (serveri-klient Puppetiga)<br/><br />
Marti Reinsaar<br/><br />
A31<br/><br />
03.12.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Klientide seadistamine Puppetiga=<br />
Kui enamasti on kasutusel üks või mõned Nagios core serverid siis kümnete kui mitte sadade / tuhandete klientide seadistamine ükshaaval on ebamõistlik. Selle protsessi automatiseerimiseks saame kasutada Puppetit ning seal siis vastavalt hostide kaupa või jagada erinevatesse nn host gruppidesse.<br/><br />
Siin näites kasutame Nagiose masteri ja host'i vaheliseks suhtlemiseks NRPE'd ning seadistame selle Puppetiga.<br/><br />
<br />
==Host'i osa seadistus==<br />
Samm 1: Seadistame puppetmasteris klassi hostide jaoks. Avame mingi sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/nrpe-host.pp</pre><br />
Samm 2: Järgnevas koodis paigaldatakse kõigepealt host-masinale '''nrpe''' koos vajalike lisapakkidega nagu '''nagios-plugins''' ning '''nagios-plugins-all'''. Nagios CORE ei ole nrpe host masinas vajalik.<br/><br />
Edasi määrame lubatud nn masterid kellel on lubatud sooritada päringuid sellelt hostilt läbi nrpe saamaks infot. Antud näites paneme sinna localhost'i ning vastava nagios core seadme IP.<br/><br />
Järgmisena määrame need service'id mida kontrollitakse, need kõik teenused on tegelikult eelnevalt nagioses defineeritud, vajadusel saab luua ka ise uusi kontrolle.<br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe-host {<br />
package { [ nrpe, nagios-plugins, nagios-plugins-all ]:<br />
ensure => installed, }<br />
service { nrpe:<br />
ensure => running,<br />
enable => true,<br />
require => Package[nrpe],<br />
}<br />
file_line { "allowed_hosts":<br />
line => "allowed_hosts = 127.0.0.1,192.168.56.201",<br />
path => "/etc/nagios/nrpe.cfg",<br />
match => "allowed_hosts",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nrpe"],<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_load_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_load",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_load"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_total_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_total_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_total_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_zombie_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_zombie_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_zombie_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_users_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_users",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_users"<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
==Server'i osa seadistus==<br />
Samm 3: Seadistame puppetmasteris klassi serveri lisa seadete '''nrpe''' jaoks. Avame sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/nrpe-serv.pp</pre><br />
Samm 4: Kõigepealt kontrollitakse kas '''nagios-plugins-nrpe''' on paigaldatud. Edasi seadistatakse check_nrpe command mis on vajalik core seadmes sooritamaks päringuid. NB: $ märgiga väljad on muutujad, neid ei ole tarvis asendada. <br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe-serv {<br />
package { "nagios-plugins-nrpe" :<br />
ensure => installed,<br />
}<br />
nagios_command { 'resource title':<br />
command_name => 'check_nrpe',<br />
ensure => 'present',<br />
command_line => '/usr/lib64/nagios/plugins/check_nrpe -H $HOSTADDRESS$ -c $ARG1$',<br />
}<br />
file_line { "nagios_command.cfg":<br />
line => "cfg_file=/etc/nagios/nagios_command.cfg",<br />
path => "/etc/nagios/nagios.cfg",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nagios"],<br />
}<br />
file { "nagios_command":<br />
mode => 644,<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
==Lisame uued klassid node'idele==<br />
Avame faili kus node'id on kirjeldatud.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/manifests/nodes.pp</pre><br />
'''puppet.planet.zz''' -> Siin asub meil Nagios core server.<br/><br />
'''client.planet.zz''' -> Siin asub meil host kust tuleb läbi nrpe info saada.<br/><br />
<pre><br />
node 'puppet.planet.zz' {<br />
include nagios::nrpe-serv<br />
}<br />
node 'client.planet.zz' {<br />
include nagios::nrpe-host<br />
}</pre><br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/2014/05/installing-nagios-4-on-ubuntu-1404.html <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
https://forge.puppetlabs.com/thias/nagios <br/><br />
http://www.linuxjournal.com/content/puppet-and-nagios-roadmap-advanced-configuration <br/><br />
https://folgaizer.wordpress.com/2014/02/06/automate-nagios-configuration-with-puppet/ <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=83153
Nagios 4.0.6
2014-12-03T10:40:33Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br/><br />
'''Täiendab''' (serveri-klient Puppetiga)<br/><br />
Marti Reinsaar<br/><br />
A31<br/><br />
03.12.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Klientide seadistamine Puppetiga=<br />
Kui enamasti on kasutusel üks või mõned Puppet serverid siis kümnete kui mitte sadade / tuhandete klientide seadistamine ükshaaval on ebamõistlik. Selle protsessi automatiseerimiseks saame kasutada Puppetit ning seal siis vastavalt hostide kaupa või jagada erinevatesse nn host gruppidesse.<br/><br />
Siin näites kasutame Nagiose masteri ja host'i vaheliseks suhtlemiseks NRPE'd ning seadistame selle Puppetiga.<br/><br />
<br />
==Host'i osa seadistus==<br />
Samm 1: Seadistame puppetmasteris klassi hostide jaoks. Avame mingi sobiva nimega .pp faili, et sinna lisada sisu.<br/><br />
<pre>nano /etc/puppet/modules/nagios/manifests/host-nrpe.pp</pre><br />
Samm 2: Järgnevas koodis paigaldatakse kõigepealt host-masinale '''nrpe''' koos vajalike lisapakkidega nagu '''nagios-plugins''' ning '''nagios-plugins-all'''. Nagios CORE ei ole nrpe host masinas vajalik.<br/><br />
Edasi määrame lubatud nn masterid kellel on lubatud sooritada päringuid sellelt hostilt läbi nrpe saamaks infot. Antud näites paneme sinna localhost'i ning vastava nagios core seadme IP.<br/><br />
Järgmisena määrame need service'id mida kontrollitakse, need kõik teenused on tegelikult eelnevalt nagioses defineeritud, vajadusel saab luua ka ise uusi kontrolle.<br/><br />
<pre><br />
class nagios::nrpe {<br />
package { [ nrpe, nagios-plugins, nagios-plugins-all ]:<br />
ensure => installed, }<br />
service { nrpe:<br />
ensure => running,<br />
enable => true,<br />
require => Package[nrpe],<br />
}<br />
file_line { "allowed_hosts":<br />
line => "allowed_hosts = 127.0.0.1,192.168.56.201",<br />
path => "/etc/nagios/nrpe.cfg",<br />
match => "allowed_hosts",<br />
ensure => present,<br />
notify => Service["nrpe"],<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_load_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_load",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_load"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_total_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_total_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_total_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_zombie_procs_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_zombie_procs",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_zombie_procs"<br />
}<br />
@@nagios_service { "check_users_${hostname}":<br />
check_command => "check_nrpe!check_users",<br />
use => "generic-service",<br />
host_name => "$fqdn",<br />
service_description => "${hostname}_check_users"<br />
}<br />
}</pre><br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/2014/05/installing-nagios-4-on-ubuntu-1404.html <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_4.0.6&diff=83147
Nagios 4.0.6
2014-12-03T10:12:50Z
<p>Mreinsaa: /* Autor */</p>
<hr />
<div>=Versioon=<br />
Nagios Core 4.0.6<br/><br />
Nagios Plugins 2.0.2<br/><br />
Ubuntu Server 14.04<br/><br />
<br />
=Autor=<br />
Henri Ots<br/><br />
A22<br/><br />
22.05.2014<br/><br />
<br/><br />
'''Täiendab''' (serveri-klient Puppetiga)<br/><br />
Marti Reinsaar<br/><br />
A31<br/><br />
03.12.2014<br/><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Nagios on avatud lähtekoodiga (GNU GPL V2) serverite ja võrgu monitoorimistööriist. Nagiose teeb eriliseks see,et saab monitoorida ükskõik millist võrguseadet või serverit, millele on läbi võrgu olemas ligipääs. Nagiose saab seadistada nii, et juhul, kui mõne teenusega peaks midagi juhtuma, saadab ta teate koheselt administraatori e-mailile. Samuti teavitakse, kui teenus läheb tagasi normaalrežiimi. Nagiosega saab monitoorida igasugused teenuseid, näiteks SMTP, HTTP, POP, IMAP, PROXY ja paljusid teisi. Vajadusel saab luua ka oma skriptid, millega soovitud teenust jälgida. Teenused saab administraatorite vahel jagada nii, et igal administraatoril on hallata kindlad teenused. Lisaks pakub Nagios veebiliidese tuge, millega on kerge jälgida kõiki teenuseid ja vaadata nende staatust. Lisafunktsionaalsuse pakkumiseks kasutab Nagios lisasid ehk pluginaid ning vajadusel saab neid ka ise juurde programmeerida.<br />
<br />
Selles õpetuses tehakse Nagiose esialgne paigaldus algteksti baasil ning paigaldatakse Nagiose ametlik lisade pakett. Lisakonfiguratsioone, näiteks e-maili teel teavitamine, saab igaüks seadistada vastavalt oma vajadustele.<br />
<br />
=Paigaldus=<br />
Logime serverisse ning läheme juurkasutaja õigustesse<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
Paigaldame kõik vajaminevad paketid<br />
<pre>apt-get install build-essential apache2 apache2-utils php5-gd libgd2-xpm-dev libapache2-mod-php5</pre><br />
Loome Nagiosele kasutaja „nagios“ ja grupi „nagcmd“<br />
<pre>useradd nagios<br />
groupadd nagcmd</pre><br />
Lisame kasutaja „nagios“ gruppi „nagcmd“<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd nagios</pre><br />
Lisame Apache2 kasutaja gruppi „nagcmd“, et oleks võimalik läbi veebiliidese käsklusi saata<br />
<pre>usermod -a -G nagcmd www-data</pre><br />
Laeme alla Nagios 4.0.6 ja Nagios Plugins 2.0.2 juurkasutaja kausta<br />
<pre>wget 'http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-4.0.6.tar.gz'</pre><br />
<pre>wget 'http://nagios-plugins.org/download/nagios-plugins-2.0.2.tar.gz'</pre><br />
Pakime mõlemad allalaetud failid lahti<br />
<pre>tar xzf nagios-4.0.6.tar.gz<br />
tar xzf nagios-plugins-2.0.2.tar.gz</pre><br />
<br />
==Nagios Core paigaldus==<br />
Liigume esialgu kausta Nagios-4.0.6<br />
<pre>cd nagios-4.0.6</pre><br />
Käivitame Nagiose konfigureerimise skripti eelnevalt loodud grupi, kasutaja ja apache2 konfiguratsiooni asukoha parameetritega. Siis kompileerime ja paigaldame Nagiose.<br />
<pre>./configure --with-nagios-group=nagios --with-command-group=nagcmd --with-httpd_conf=/etc/apache2/conf-available<br />
make all<br />
make install<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode</pre><br />
Loome Nagiose konfiguratsioonifailile kausta<br />
<pre>mkdir -p /etc/httpd/conf.d/nagios.conf</pre><br />
Paigaldame Nagiose veebiliidese<br />
<pre>make install-webconf</pre><br />
Kopeerime „contrib/eventhandlers/“ Nagiose „libexec“ kausta ja määrame Nagiose kasutaja faili omanikuks<br />
<pre>cp -R contrib/eventhandlers/ /usr/local/nagios/libexec/<br />
chown -R nagios:nagios /usr/local/nagios/libexec/eventhandlers</pre><br />
Kontrollime, kas Nagiose konfiguratsioonifailis on vigu ( Kui käsklus midagi ei tagasta, siis vead puuduvad)<br />
<pre>/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Konfigureerime Nagiose nii, et ta pandaks käima automaatselt süsteemi alglaadimisel.<br />
<pre>ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios</pre><br />
Läheme tagasi juurkasutaja kausta<br />
<pre>cd</pre><br />
<br />
==Nagiose Pluginate paigaldus==<br />
Läheme Nagiose Plugins kausta, mis me enne lahti pakkisime<br />
<pre>cd nagios-plugins-2.0.2/</pre><br />
Käivitame konfigureerimise skripti eelnevalt loodud kasutaja ja grupi parameetritega. Seejärel kompileerime ja paigaldame Nagiose Pluginad.<br />
<pre>./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios --enable-perl-modules --enable-extra-opts<br />
make<br />
make install</pre><br />
<br />
=Apache2 seadistamine Nagiose kasutamiseks=<br />
Lubame CGI mooduli<br />
<pre>a2enmod cgi</pre><br />
Loome Nagiose veebiliidese jaoks kasutaja „nagiosadmin“ ja parooli<br />
<pre>htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin</pre><br />
Muudame Apache2 vaikimisi lehte <br />
<pre>nano /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf</pre><br />
ning lisame enne „</VirtualHost>“’i järgmise rea: <br />
<pre>include conf-available/nagios.conf</pre><br />
Teeme Apach2-le taaskäivitamise ja käivitame Nagiose<br />
<pre>service apache2 restart<br />
service nagios start</pre><br />
<br />
=Veebiliides=<br />
Selleks, et pääseda veebiliidesesse tuleb avada veebibrauser ja minna leheküljele: <pre>http://127.0.0.1/nagios</pre> või <pre>http://hosti ip address/nagios</pre> Järgnevalt tuleb sisestada eelnevalt loodud Nagiose veebiliidese kasutajanimi ja parool.<br/><br />
<br/><br />
[[File:Nagios406controlpanel.png|800px|thumb|right|Nagios 4.0.6 veebiliidese näide]]<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://blog.jsquaredconsulting.com/2014/05/installing-nagios-4-on-ubuntu-1404.html <br/><br />
http://nagios.sourceforge.net/docs/3_0/quickstart-ubuntu.html <br/><br />
<br />
==Vanemate versioonide õpetused==<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios_3.2 Nagios 3.2]<br/><br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios Nagios 3.3.1]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75928
SQL Injection
2014-05-20T15:49:36Z
<p>Mreinsaa: /* Autor */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Rühm:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
Teema on avatud vabal valikul soovijale täiendamiseks.<br />
<br />
<br />
''Järgmine väide pole alati õige: Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.''<br />
<br />
''Peaks ära tooma ka selle, mis asi on SQLi, mainima ka seda, et on olemas raamistikud ja prepare lause, ütlema, et kõige mõjusam kaitse on programmi parandamine, mitte tulemüürimine.''<br />
<br />
''SQL süstimiseks sobivad paljud mootorid, kuna lisaks SQL võimalustele, mis iseenesest on juba päris rikkalikud pakutakse tihti ka muud.<br />
''Tihti hoitakse andmebaasis parooliräsi (soolatud) ja selgitus järgnev selgitus pole õige:''<br />
<br />
OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w ON paroolis kolmandal kohal<br />
<br />
'''Margus Ernits'''<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
''MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks (TEXTCOPY utiliidi keelamine, DDL päästikprotsessid, operatsioonisüsteemi poole pöörduvate süsteemsete protseduuride aktiveerimiseks tuleb ligipääs eraldi lubada jne.), kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija poolt õieti ja teadlikult süstimist vältivate lausekonstruktsioonide koostamine.''<br />
<br />
''SQL süstimine ise toimub nõnda, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija poolt loodud baasipäringu loogika mõtet.''<br />
<br />
''Allikas:'' ''http://www.am.ee/SQL''<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
*http://www.am.ee/SQL - Arvutimaailma artikkel Injection rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75927
SQL Injection
2014-05-20T15:48:31Z
<p>Mreinsaa: /* Autor */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Rühm:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
Teema on avatud vabal valikul soovijale täiendamiseks.<br />
<br />
<br />
''Järgmine väide pole alati õige: Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.''<br />
<br />
''SQL süstimiseks sobivad paljud mootorid, kuna lisaks SQL võimalustele, mis iseenesest on juba päris rikkalikud pakutakse tihti ka muud.<br />
''Tihti hoitakse andmebaasis parooliräsi (soolatud) ja selgitus järgnev selgitus pole õige:''<br />
<br />
OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w ON paroolis kolmandal kohal<br />
<br />
''Peaks ära tooma ka selle, mis asi on SQLi, mainima ka seda, et on olemas raamistikud ja prepare lause, ütlema, et kõige mõjusam kaitse on programmi parandamine, mitte tulemüürimine.''<br />
<br />
'''Margus Ernits'''<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
''MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks (TEXTCOPY utiliidi keelamine, DDL päästikprotsessid, operatsioonisüsteemi poole pöörduvate süsteemsete protseduuride aktiveerimiseks tuleb ligipääs eraldi lubada jne.), kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija poolt õieti ja teadlikult süstimist vältivate lausekonstruktsioonide koostamine.''<br />
<br />
''SQL süstimine ise toimub nõnda, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija poolt loodud baasipäringu loogika mõtet.''<br />
<br />
''Allikas:'' ''http://www.am.ee/SQL''<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
*http://www.am.ee/SQL - Arvutimaailma artikkel Injection rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75897
SQL Injection
2014-05-19T05:46:03Z
<p>Mreinsaa: /* Autor */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Rühm:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
''MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks (TEXTCOPY utiliidi keelamine, DDL päästikprotsessid, operatsioonisüsteemi poole pöörduvate süsteemsete protseduuride aktiveerimiseks tuleb ligipääs eraldi lubada jne.), kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija poolt õieti ja teadlikult süstimist vältivate lausekonstruktsioonide koostamine.''<br />
<br />
''SQL süstimine ise toimub nõnda, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija poolt loodud baasipäringu loogika mõtet.''<br />
<br />
''Allikas:'' ''http://www.am.ee/SQL''<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
*http://www.am.ee/SQL - Arvutimaailma artikkel Injection rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75896
SQL Injection
2014-05-19T05:45:09Z
<p>Mreinsaa: /* Kasulik materjal */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
''MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks (TEXTCOPY utiliidi keelamine, DDL päästikprotsessid, operatsioonisüsteemi poole pöörduvate süsteemsete protseduuride aktiveerimiseks tuleb ligipääs eraldi lubada jne.), kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija poolt õieti ja teadlikult süstimist vältivate lausekonstruktsioonide koostamine.''<br />
<br />
''SQL süstimine ise toimub nõnda, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija poolt loodud baasipäringu loogika mõtet.''<br />
<br />
''Allikas:'' ''http://www.am.ee/SQL''<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
*http://www.am.ee/SQL - Arvutimaailma artikkel Injection rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75895
SQL Injection
2014-05-19T05:43:36Z
<p>Mreinsaa: /* (SQL) Injection tüüpi ründed */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
''MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks (TEXTCOPY utiliidi keelamine, DDL päästikprotsessid, operatsioonisüsteemi poole pöörduvate süsteemsete protseduuride aktiveerimiseks tuleb ligipääs eraldi lubada jne.), kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija poolt õieti ja teadlikult süstimist vältivate lausekonstruktsioonide koostamine.''<br />
<br />
''SQL süstimine ise toimub nõnda, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija poolt loodud baasipäringu loogika mõtet.''<br />
<br />
''Allikas:'' ''http://www.am.ee/SQL''<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75894
SQL Injection
2014-05-19T05:42:04Z
<p>Mreinsaa: /* (SQL) Injection tüüpi ründed */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
''MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks (TEXTCOPY utiliidi keelamine, DDL päästikprotsessid, operatsioonisüsteemi poole pöörduvate süsteemsete protseduuride aktiveerimiseks tuleb ligipääs eraldi lubada jne.), kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija poolt õieti ja teadlikult süstimist vältivate lausekonstruktsioonide koostamine.''<br />
<br />
''SQL süstimine ise toimub nõnda, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija poolt loodud baasipäringu loogika mõtet.''<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75893
SQL Injection
2014-05-18T22:08:35Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75892
SQL Injection
2014-05-18T22:08:17Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75891
SQL Injection
2014-05-18T22:07:35Z
<p>Mreinsaa: /* (SQL) Injection tüüpi ründed */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75890
SQL Injection
2014-05-18T22:05:34Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/1/1b/Gsql1test.PNG''<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Gsql1testtulem.PNG''<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75889
SQL Injection
2014-05-18T22:03:19Z
<p>Mreinsaa: /* Kasulik materjal */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
*https://www.youtube.com/watch?v=AuPiYZr5Yfw&hd=1 - Lihtne videodemonstratsioon SQL rünnetest<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75888
SQL Injection
2014-05-18T22:00:08Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited SQLi rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injection tüüpi rünnete vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasulik materjal ==<br />
*http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/OWASP<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75887
SQL Injection
2014-05-18T21:56:59Z
<p>Mreinsaa: /* Kaitse SQL Injectioni vastu */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
Tulemüür jälgib andmebaasi nö kasutamist, õpib näiteks nädal aega ja selle aja jooksul jätab meelde kasutusmetoodika ja mis päringuid kasutatakse. Ülejäänud heidetakse kõrvale.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75886
SQL Injection
2014-05-18T21:52:32Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== (SQL) Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
Põhiline manipuleerimine käibki kasutaja sisendiga, sisestades vastavasse vormi päringuid, mida enne käivitamist eraldi ei kontrollita. Samuti ei piirata info ligipääsu autoriseerimata kasutajatele või vale taseme autoriseeritud kasutajatele arvates, et vastava päringulahtri mittekuvamine teeb info kättesaamise võimatuks. Enamasti on andmebaasid aga ühtsed ning suvalisest päringuvormist saame kätte mistahes andmed.<br />
<br />
<br />
== Näited rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1test.PNG]]<br />
<br />
Ründe sooritamine<br />
<br />
<br />
[[File:Gsql1testtulem.PNG]]<br />
<br />
Väljavõte ründest<br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75885
SQL Injection
2014-05-18T21:41:30Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
== Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
<br />
== Näited rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75884
SQL Injection
2014-05-18T21:40:14Z
<p>Mreinsaa: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
<br />
== Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
== Näited rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
<br />
*http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
<br />
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75883
SQL Injection
2014-05-18T21:39:57Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
<br />
== Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
== Näited rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu mõnda SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
<br />
http://en.wikipedia.org/wiki/SQL_injection<br />
http://sqlzoo.net/wiki/Main_Page<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75882
SQL Injection
2014-05-18T21:38:17Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
<br />
== Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
== Näited rünnetest ==<br />
<source lang="sql"><br />
<br />
'OR''='<br />
<br />
' UNION SELECT TABLE_SCHEMA, TABLE_NAME FROM information_schema.TABLES;# --<br />
<br />
' UNION SELECT user_login,user_pass FROM wp.wp_users; #<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '%w%') AND ''=' //(Kas eksisteerib täht w)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM users WHERE name='jake' AND password LIKE '__w%') AND ''=' //(Kas täht w on paroolis kolmandal kohal)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT 1 FROM dual WHERE database() LIKE '%j%') AND ''=' //(Kas valitud andmebaas sisaldab tähte J)<br />
<br />
' OR EXISTS(SELECT * FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA='test' AND TABLE_NAME='one') AND ''=' //(Kas tabel one asub andmebaasis test)<br />
<br />
' OR (SELECT COUNT(*) FROM INFORMATION_SCHEMA.TABLES WHERE TABLE_SCHEMA LIKE '%j%')>1 AND ''=' //(Kas on rohkem kui üks tabel andmebaasis, sialdades tähte J)<br />
<br />
</source><br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75881
SQL Injection
2014-05-18T20:54:35Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
<br />
'''Nimi:''' Marti Reinsaar<br /><br />
'''Grupp:''' A21 (2013/2014)<br /><br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
OWASP (Open Web Application Security Project) on Injection tüüpi ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga esikohale.<br />
<br />
Siin kirjatükis keskendume SQL Injection tüüpi rünnetele ning anname aimu millega on üldse tegemist.<br />
<br />
== Klassid ==<br />
Klassikaline SQLI<br />
Blind või Inference SQL injection<br />
Andmebaasisüsteemi spetsiifiline SQLI<br />
Ühendatud SQLI ründed<br />
*SQL injection + ebaturvaline autentimine<br />
*SQL injection + DDoS ründed<br />
*SQL injection + DNS ründed<br />
*SQL injection + XSS<br />
<br />
<br />
<br />
== Injection tüüpi ründed ==<br />
<br />
SQL, OS, LDAP Injection tüüpi rünnete puhul kasutatakse ära mitmeid teatud nõrkusi applikatsioonides. <br />
<br />
Ründaja saab eksitada serverit ning seejärel käivitada mitmeid käske või hankida teavet ilma, et peaks olema autoriseeritud.<br />
<br />
== Kaitse SQL Injectioni vastu ==<br />
Üks levinud variant on kasutada SQL rünnete vastu SQL tulemüüri - näiteks GreenSQL.<br />
<br />
GreenSQL - https://wiki.itcollege.ee/index.php/GreenSQL<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75880
SQL Injection
2014-05-18T17:40:41Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>varsti..<br />
<br />
Marti Reinsaar<br />
<br />
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SQL_Injection&diff=75879
SQL Injection
2014-05-18T17:40:07Z
<p>Mreinsaa: Created page with "Category:IT_infrastruktuuri_teenused"</p>
<hr />
<div>[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mreinsaa&diff=75653
User:Mreinsaa
2014-03-22T18:00:42Z
<p>Mreinsaa: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=NTP_Ubuntus&diff=75003
NTP Ubuntus
2014-02-06T07:18:51Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]]<br />
<br />
=Praktiline töö NTP seadistamine (3p)=<br />
Antud praktikum annab 3p. Esimese punkti saab, kui NTP server ja klient on vastavalt stsenaariumile seadistaud. Teise punkti saab, kui vastad teooriaküsimustele. Kolmanda punkti saamiseks peab parandama või täiendama NTP juhendit/loengumaterjali või tegema sellel teemal oma juhendi, näiteks sama teenuse seadistamiseks mõne muu GNU/Linux süsteemi tarbeks.<br />
<br />
<br />
Konfigureerige NTP teenus serveris ja seadistage kliendiarvuti seda teenust kasutama.<br />
<br />
Uurige mida teevad järgnevad korraldused juurkasutajana.<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
date<br />
hwclock -r<br />
TZ=UTC date<br />
date<br />
echo $TZ<br />
hwclock --set --date="9/22/99 12:00:00"<br />
hwclock --systohc<br />
hwclock --hctosys<br />
</source><br />
<br />
Kuna VirtualBox sünkroniseerib "pisikese" aja tagant oma kella sinu operatsioonisüsteemi vastu, siis järgmisteks testideks on see soovituslik ära keelata.<br />
<br />
Järgneb õpetus: '''Kuidas keelata VirtualBoxi'l guest OS kellaaja sünkroniseerimine host OS vastu.'''<br />
<br />
Selleks on vaja avada<br />
<br />
Windowsi operatsioonisüsteemis administraatoriõigustes Command Prompt<br />
<br />
Mac OS X operatsioonisüsteemis Terminal<br />
<br />
Linuxi mõnes distributsioonis Terminal<br />
<br />
'''1) Navigeeri ennast VirtualBox installeerimiskohvrisse'''<br />
<br />
Windows:<br />
cd C:\Program Files(x86)\Oracle\VirtualBox\<br />
<br />
Linux: Linuxis on see tee juba PATH muutujas olemas, seega - võid käsud käivitada ükskõik kus olles. :)<br />
<br />
Mac OS X: Mac OS X all on see tee juba samuti PATH muutujas olemas.<br />
<br />
'''2) Sisesta käsk'''<br />
<br />
Windows:<br />
VBoxManage.exe setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "1"<br />
Linux:<br />
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "1"<br />
Mac OS X:<br />
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "1"<br />
<br />
'''3) Kui soovid ühel hetkel, et siiski sünkroniseeriks, siis toimi samamoodi, aga käsk, mida sisestama pead on'''<br />
Windows:<br />
VBoxManage.exe setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "0"<br />
Linux:<br />
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "0"<br />
Mac OS X:<br />
VBoxManage setextradata "Soovitud Masina Nimi" "VBoxInternal/Devices/VMMDev/0/Config/GetHostTimeDisabled" "0"<br />
<br />
<br />
Ajage kliendiarvuti kell väga valeks ja mõelge, kuidas seda õigeks saada.<br />
<br />
Muutke kleindiarvuti kell 30 sekundit valeks ja uurige, kas aeg läheb täpsemaks.<br />
<br />
Millal saab NTP abil aega seada?<br />
<br />
Mida teevad korraldused<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
ntpdate<br />
ntptrace -n <br />
ntpsweep --host localhost<br />
ntpq -pn<br />
service ntp stop<br />
ntpdate ntp.ubuntu.com<br />
service ntp start<br />
</source><br />
<br />
'''ntpq käsu näidisväljund'''<br />
<br />
[[File:Ntpq_väljund.png]]<br />
<br />
Ridade alguses olevate märkide tähendused:<br />
<br />
'''*''' Sellest serverist sünkroonitakse hetkel aega<br />
<br />
'''+''' Sobiv server, millest aega võib sünkroniseerida<br />
<br />
'''-''' Pole sobiv server aja sünkroniseerimiseks<br />
<br />
'''ntpq käsu väljundi elemendid'''<br />
<br />
*'''remote''' - ntp serveri IP-aadress, mis on kirjeldatud '''ntp.conf''' failis<br />
<br />
*'''refid''' - millega antud ntp server ise sünkroniseeritud on<br />
<br />
*'''st''' - ntp serveri Stratum (vastava kihi number '''1-16''')<br />
<br />
*'''t''' - tüüp (u: unicast või manycast, b: broadcast või multicast, l: lokaalne, s: sümmeetriline, A: manycast server, B: broadcast server, M: multicast server)<br />
<br />
*'''when''' - millal viimati aega küsiti (sekundeid tagasi, h - tunde tagasi, d - päevi tagasi) <br />
<br />
*'''poll''' - küsimise intervall<br />
<br />
*'''reach''' - 8 bitine left-shift shift registri väärtus mis näitab kas küsimine õnnestus (väärtus '''377''' - õnnestus)<br />
<br />
*'''delay''' - küsimisel signaali serverini ning vastuse sealt tagasi jõudmise aeg (latentsus)<br />
<br />
*'''offset''' - kella väärtue erinevus lokaalse aja ning serverilt saadud aja vahel<br />
<br />
*'''jitter''' - kahe kellaaja kõikumine<br />
<br />
<br />
Leia meie võrgule sobivam(ad) ntp serverid, mille abil oma võrgu ntp serveri kella sünkroniseerida.<br />
<br />
Kuidas toimib NTP turvamudel?<br />
<br />
'''Küsimused, mida õppejõud võib küsida NTP kaitsmisel:'''<br />
<br />
*Miks on ntp konfis vaja sellist ip-d nagu 127.0.0.1 seoses ntp ja Internetiga?<br />
*Mida näitab fudge ja stratum 10?<br />
*Mida kirjeldavad ntp.conf failis restrict read?<br />
*Mida tähendavad tärn, pluss ja miinus remote serverite ees?<br />
<br />
'''Soovitused:'''<br />
<br />
*Kindlasti osata seletada ntpq -p käsu parameetrite tähendusi (refid, st, jitter jne).<br />
*Suur osa küsitavast infost on olemas ntp esitluses ning ülejäänud asjad tuleb leida Google'i abiga.<br />
<br />
====NTP sünkroniseerimise kiirendamine====<br />
Kui NTP server käima tõmmata, võib minna tüütult palju aega, et meie server sünkroniseeriks end mõne konfis oleva referents-serveri vastu.<br />
<br />
NTP deemoni konfifail <tt>/etc/ntp.conf</tt> toetab võtmesõna <tt>iburst</tt>, mis lisatakse vajadusel <tt>server</tt> ridade lõppu, näiteks:<br />
<br />
<pre><br />
server 0.pool.ntp.org iburst<br />
</pre><br />
<br />
Võtmesõna <tt>iburst</tt> ütleb, et kui antud server on kättesaamatu, siis saadetakse välja 8 paketist koosnev pakettide "purse", vaikimisi 2-sekundiliste vahedega. Mõte selles, et näiteks ebastabiilse võrgu korral, kui esimesele paketile vastust ei saada, üritataks väikese vahega uuesti, mitte ei oodataks, kuni pollimise intervall täis tiksub. Vaikimisi minimaalne pollimise intervall nimelt on 64 sekundit.<br />
<br />
Kui kombineerida võtmesõnu <tt>burst</tt>, <tt>iburst</tt>, <tt>minpoll</tt> ja <tt>maxpoll</tt>, saab sünkroniseerimise sagedust märkimisväärselt tõsta, kuid neid võtmesõnu tuleb eriti avalike serverite vastu sünkroniseerides kasutada ettevaatlikult, sest need tekitavad tavapärasest palju tihedamat NTP liiklust. Samas <tt>iburst</tt> üksinda peaks mõjuma ainult siis, kui võrk parasjagu kättesaamatu on.<br />
<br />
Loe lisa:<br />
* [http://doc.ntp.org/4.1.2/confopt.htm NTP konfiparameetrid]<br />
* [http://voltdb.com/docs/PerfGuide/ntpSvcIntro.php Veel üks juhend kellade sünkimisega seotud probleemide teemal]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71219
Seafile
2013-12-27T15:42:36Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti allalaaditud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Käesolevas töös käsitlesime üht uuemat rakendust mis võimaldab oma andmeid varundada ning sünkroniseerida kas Seafile'i enda või enda hallatavasse serverisse. Tõin välja antud teenuse põhilisema arengu (lisandunud uuendused) ning erinevate platvormidega ühilduvuse.<br />
Töö põhilisemaks osaks võib pidada Seafile'i ka enda hallatavasse serverisse paigaldamise juhendit.<br />
<br />
Arvan, et Seafile on noores arengujärgus olev tugev konkurent mille põhilisemateks eelisteks teiste ees (näiteks ownCloud, BitTorrent Sync, SparkleShare) peetakse stabiilsemat teenust ning vigade esinemise vähesust. Kui peaks tekkima vajadus antud teenuse järgi siis Seafile oleks kindlasti üks selline mida tuleks proovida.<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2013_S%C3%BCgis&diff=71218
Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis
2013-12-27T15:39:39Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>Zsh või screen<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
<br />
=Päevaõpe=<br />
<br />
==Kristjan Veskimäe D32==<br />
<br />
<b>[[Tomcat]]</b><br />
<br />
==Kristjan Indlo A31==<br />
<br />
<b>[[GNU Emacs]]</b><br />
<br />
==Üllar Seerme A21==<br />
<br />
<b>[[ExFAT]]</b><br />
<br />
==Marti Reinsaar A21==<br />
<br />
<b>[[Seafile]]</b></div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71217
Seafile
2013-12-27T15:31:31Z
<p>Mreinsaa: /* Seame soovitatud kaustasüsteemi */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti allalaaditud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Käesolevas töös käsitlesime üht uuemat rakendust mis võimaldab oma andmeid varundada ning sünkroniseerida kas Seafile'i enda või enda hallatavasse serverisse. Tõin välja antud teenuse põhilisema arengu (lisandunud uuendused) ning erinevate platvormidega ühilduvuse.<br />
Töö põhilisemaks osaks võib pidada Seafile'i ka enda hallatavasse serverisse paigaldamise juhendit.<br />
<br />
Arvan, et Seafile on noores arengujärgus olev tugev konkurent mille põhilisemateks eelisteks teiste ees (näiteks ownCloud, BitTorrent Sync, SparkleShare) peetakse stabiilsemat teenust ning vigade esinemise vähesust. Kui peaks tekkima vajadus antud teenuse järgi siis Seafile oleks kindlasti üks selline mida tuleks proovida.<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71216
Seafile
2013-12-27T15:30:18Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Käesolevas töös käsitlesime üht uuemat rakendust mis võimaldab oma andmeid varundada ning sünkroniseerida kas Seafile'i enda või enda hallatavasse serverisse. Tõin välja antud teenuse põhilisema arengu (lisandunud uuendused) ning erinevate platvormidega ühilduvuse.<br />
Töö põhilisemaks osaks võib pidada Seafile'i ka enda hallatavasse serverisse paigaldamise juhendit.<br />
<br />
Arvan, et Seafile on noores arengujärgus olev tugev konkurent mille põhilisemateks eelisteks teiste ees (näiteks ownCloud, BitTorrent Sync, SparkleShare) peetakse stabiilsemat teenust ning vigade esinemise vähesust. Kui peaks tekkima vajadus antud teenuse järgi siis Seafile oleks kindlasti üks selline mida tuleks proovida.<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71215
Seafile
2013-12-27T15:29:52Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Käesolevas töös käsitlesime üht uuemat rakendust mis võimaldab oma andmeid varundada ning sünkroniseerida kas Seafile'i enda või enda hallatavasse serverisse. Tõin välja antud teenuse põhilisema arengu (lisandunud uuendused) ning erinevate platvormidega ühilduvuse.<br />
Töö põhilisemaks osaks võib pidada Seafile'i ka enda hallatavasse serverisse paigaldamise juhendit.<br />
<br />
Arvan, et Seafile on noores arengujärgus olev tugev konkurent mille põhilisemateks eelisteks teiste ees (näiteks ownCloud, BitTorrent Sync, SparkleShare) peetakse stabiilsemat teenust ning vigade esinemise vähesust. Kui peaks tekkima vajadus antud teenuse järgi siis Seafile oleks kindlasti üks selline mida tuleks proovida.<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71214
Seafile
2013-12-27T15:29:33Z
<p>Mreinsaa: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Käesolevas töös käsitlesime üht uuemat rakendust mis võimaldab oma andmeid varundada ning sünkroniseerida kas Seafile'i enda või enda hallatavasse serverisse. Tõin välja antud teenuse põhilisema arengu (lisandunud uuendused) ning erinevate platvormidega ühilduvuse.<br />
Töö põhilisemaks osaks võib pidada Seafile'i ka enda hallatavasse serverisse paigaldamise juhendit.<br />
<br />
Arvan, et Seafile on noores arengujärgus olev tugev konkurent mille põhilisemateks eelisteks teiste ees (näiteks ownCloud, BitTorrent Sync, SparkleShare) peetakse stabiilsemat teenust ning vigade esinemise vähesust. Kui peaks tekkima vajadus antud teenuse järgi siis Seafile oleks kindlasti üks selline mida tuleks proovida.<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71213
Seafile
2013-12-27T15:29:19Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
Käesolevas töös käsitlesime üht uuemat rakendust mis võimaldab oma andmeid varundada ning sünkroniseerida kas Seafile'i enda või enda hallatavasse serverisse. Tõin välja antud teenuse põhilisema arengu (lisandunud uuendused) ning erinevate platvormidega ühilduvuse.<br />
Töö põhilisemaks osaks võib pidada Seafile'i ka enda hallatavasse serverisse paigaldamise juhendit.<br />
Arvan, et Seafile on noores arengujärgus olev tugev konkurent mille põhilisemateks eelisteks teiste ees (näiteks ownCloud, BitTorrent Sync, SparkleShare) peetakse stabiilsemat teenust ning vigade esinemise vähesust. Kui peaks tekkima vajadus antud teenuse järgi siis Seafile oleks kindlasti üks selline mida tuleks proovida.<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71208
Seafile
2013-12-27T15:08:20Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool oleval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71207
Seafile
2013-12-27T15:04:34Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71205
Seafile
2013-12-27T15:03:51Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
----<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
----<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71204
Seafile
2013-12-27T14:58:45Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/download/''<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71201
Seafile
2013-12-27T14:56:23Z
<p>Mreinsaa: /* Käivitamine */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna serveri aadressile:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71200
Seafile
2013-12-27T14:55:45Z
<p>Mreinsaa: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi töötab viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71198
Seafile
2013-12-27T14:53:23Z
<p>Mreinsaa: /* "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada vastav päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71197
Seafile
2013-12-27T14:53:00Z
<p>Mreinsaa: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i autoriks on väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projektiga alustati '''11 November 2012''' kui ilmus esimene versioon Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71192
Seafile
2013-12-27T14:49:45Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i pani püsti väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projekt sai avapaugu '''11 November 2012''' kui ilmus esimene väljalase Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71191
Seafile
2013-12-27T14:45:44Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i pani püsti väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projekt sai avapaugu '''11 November 2012''' kui ilmus esimene väljalase Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71190
Seafile
2013-12-27T14:45:19Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i pani püsti väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projekt sai avapaugu '''11 November 2012''' kui ilmus esimene väljalase Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71189
Seafile
2013-12-27T14:44:29Z
<p>Mreinsaa: </p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i pani püsti väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projekt sai avapaugu '''11 November 2012''' kui ilmus esimene väljalase Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/news/''<br />
<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71186
Seafile
2013-12-27T14:42:31Z
<p>Mreinsaa: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i pani püsti väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projekt sai avapaugu '''11 November 2012''' kui ilmus esimene väljalase Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool asuval joonisel '''conf-options''':<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
Joonis: '''conf-options'''<br />
<br />
''Allikas: https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server''<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Seafile&diff=71184
Seafile
2013-12-27T14:36:05Z
<p>Mreinsaa: /* "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
[[File:Seafile-logo.png|250px|thumb|right|Seafile logo - ''Allikas:'' ''http://techzavvy.com/wp-content/uploads/2013/11/seafile-logo.png'']]<br />
'''Seafile''' http://seafile.com/en/home/ on avatud lähtekoodiga tarkvara mille kaudu pakutakse erinevaid nn '''„pilveteenuseid“'''. Seafile’i pani püsti väike 8-liikmeline IT-arendajate tiim Hiinas. <br />
<br />
Projekt sai avapaugu '''11 November 2012''' kui ilmus esimene väljalase Seafile tarkvarast mis kandis versiooninumbrit 1.2 .<br />
<br />
Võrreldes konkurentidega peetakse '''Seafile'i''' suurimateks eelisteks korralikku krüpteeringut ning väiksemat vigade esinemise arvu. Suurimaks miinuseks on erinevate '''lisateenuste''' vähesus.<br />
<br />
== Krüpteering ==<br />
<br />
Kasutusel on tänapäevastes standardites igati turvaline AES 128-bitine krüpteering.<br />
<br />
== Platvormid: ==<br />
<br />
'''Töölaua versioon:''' Windows, Linux, OS X, Terminal client<br />
<br />
'''Mobiilne:''' Android, iOS, <br />
<br />
'''Server:''' Windows, Linux, Rasp Pi<br />
<br />
== Mis on uut? ==<br />
<br />
Tänaseks on Seafile välja arendanud töölaua keskkondadele versiooni '''2.0'''. Täpsemalt koos pisi-uuendustega '''2.0.8'''.<br />
<br />
Suuremad uuendused '''v1.2''' -> '''v2.0'''<br />
<br />
<br />
''Uus töölaua-keskkond''<br />
<br />
''Turvauuendused''<br />
<br />
''Online fail-brauseri uuendustööd''<br />
<br />
''Parem HTTPS tugi''<br />
<br />
''Andmekiiruse limiteerimine''<br />
<br />
''Online võimaluste täiendamine''<br />
<br />
''CLI klient ning LDAP''<br />
<br />
= "Seafile – Online Could Service" =<br />
<br />
Serveriteenust pakub Seafile ise, variandid (seisuga november 2013):<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! !! Tasuta !! Väike tiim !! Suur tiim<br />
|-<br />
| '''Andmemaht''' || 1GB || 100GB || 500GB<br />
|-<br />
| '''Andmevahetus''' || 5G/kuu || 50G/kuu || 250G/kuu<br />
|-<br />
| '''Gruppide arv''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''Kasutajate arv grupis''' || limiteerimata || limiteerimata || limiteerimata<br />
|-<br />
| '''HIND''' || '''--''' || '''$10/kuu''' || '''$50/kuu'''<br />
|}<br />
<br />
----<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/cloud_service/''<br />
<br />
= "Deploy Seafile on Your Own Server" / Paigaldamine =<br />
<br />
Pakutakse kahte toodet: tavakasutuseks ning äriliseks kasutamiseks. Tavakasutajale on server-lahendus tasuta, äriklientide hinna teada saamiseks tuleb sooritada päring.<br />
<br />
''Allikas: http://seafile.com/en/product/private_server/''<br />
<br />
<br />
== Paigaldamine Linux serverisse ==<br />
<br />
Laadime alla '''seafile-server''' soovitud versiooni (tuleb määrata '''{version}''' asemel). <br />
<br />
32-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_i386.tar.gz </pre><br />
64-bitine versioon<br />
<pre>wget http://seafile.googlecode.com/files/seafile-server_{version}_x86-64.tar.gz </pre><br />
<br />
== Seame soovitatud kaustasüsteemi ==<br />
<br />
Lihtsustamaks manageerimist loome kogu serverisüsteemi koos konfiguratsioonifailidega ning süsteemifailidega mingisugusesse konkreetsesse kausta - näiteks '''itcollege''':<br />
<br />
<pre>mkdir itcollege <br />
<br />
mv seafile-server_* itcollege<br />
<br />
cd itcollege</pre><br />
<br />
Pakime lahti alla tõmmatud paki, loome folderi '''installed''' kuhu paigutame algse serveri paki.<br />
<br />
<pre>tar -xzf seafile-server_*<br />
<br />
mkdir installed<br />
<br />
mv seafile-server_* installed</pre><br />
<br />
See kõik lihtsustab edasist seafile-server'i uuendamist. Uuenduspakid pakitakse lahti samuti '''itcollege''' kausta ning saame kasutada vanu konfiguratsioone.<br />
<br />
== Nõutavad lisa-pakid ==<br />
<br />
*python 2.6 or 2.7<br />
*python-setuptools<br />
*python-simplejson<br />
*python-imaging<br />
*sqlite3<br />
<br />
<br />
Pakkide paigaldamine:<br />
<pre>apt-get update<br />
<br />
apt-get install python2.7 python-setuptools python-simplejson python-imaging sqlite3</pre><br />
<br />
== Seadistamine ==<br />
<br />
Käivitame lahtipakitud seafile-server kaustas oleva skripti nimega '''setup-seafile.sh'''<br />
<pre>cd seafile-server-*<br />
<br />
./setup-seafile.sh </pre><br />
<br />
<br />
Edasi käib viisard läbi kõik vajalikud punktid serveri seadistamiseks. Kõik seadistus-punktid on lahti seletatud allpool:<br />
<br />
<br />
[[File:Seafile_conf_options.png]]<br />
<br />
<br />
Kui seadistamine oli edukas, saame kinnituseks teate:<br />
<br />
'''Your seafile server configuration has been finished successfully.'''<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Käivita '''seafile-server-1.4.0''' kaustast:<br />
<br />
Seafile:<br />
<br />
<pre>./seafile.sh start </pre><br />
<br />
Seahub: (vaikimisi port 8000)<br />
<br />
<pre>./seahub.sh start <port> </pre><br />
<br />
Kui need teenused on käima lastud siis võib avada veebibrauseri ning minna:<br />
<br />
http://192.168.1.111:8000/<br />
<br />
'''Login''' lehel tuleb sisestada eelnevalt konfigureeritud '''kasutajanimi''' ning '''parool'''.<br />
<br />
<br />
'''SEAFILE SERVER on paigaldatud!'''<br />
<br />
= Kasulikke viiteid =<br />
*'''Seafile''' veebileht - http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*'''Seafile''' tiim '''GitHub'is''' - https://github.com/haiwen?tab=members<br />
<br />
*Serveri mõnele välisele '''NFS, CIFS-mount''' süsteemile paigaldades tuleb kasutada '''SQLite''' asemel '''MySQL''' andmebaasi. Õpetus - https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-Setup-Seafile-Server-with-MySQL '''<br />
<br />
*Kiir-videoülevaade Seafile'ist - http://www.youtube.com/watch?v=EXNEeekmW14&hd=1<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Google Play's - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.seafile.seadroid2<br />
<br />
*'''Seafile''' rakendus Appstore'is - https://itunes.apple.com/us/app/seafile-pro/id639202512?mt=8<br />
<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus = <br />
<br />
*http://seafile.com/en/home/<br />
<br />
*https://seacloud.cc/group/3/wiki/<br />
<br />
*https://github.com/haiwen/seafile/wiki/Download-and-setup-seafile-server<br />
<br />
*http://www.webupd8.org/2013/02/seafile-robust-file-synchronization-and.html<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Marti Reinsaar'''<br />
<br />
'''A21 - 2013'''<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>
Mreinsaa