https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mroosval 2026-05-07T01:18:28Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=88999 2015-05-24T19:39:59Z

<p>Mroosval: /* Klientrakendus */</p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus / idee===<br /> Projekti lõppproduktiks peaks valmis olema SimpleShow veebiteenus ja klientrakendus, mis võimaldab kasutajatel hoida järge vaadatud show-del. Kasutaja peab saama pidada ülevaadet nendest saadetest, mida ta on näinud või vaatab, ehk kus kasutaja pooleli mingi sarjaga jäi.<br /> <br /> ===Milleks on selline rakendus vajalik?===<br /> <br /> Kuna kasutajatel tuleb ette palju olukordi kus tekib küsimus, kas ja kui palju teatud sarjast on vaadatud, siis Simpleshow aitaks neid meelde tuletada. Samuti aitab see ka meeldetuletamisel mis sarjad/saated on juba vaadatud, et neid korduvalt mitte vaadata.<br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> <br /> ====Must have:====<br /> <br /> Sisestada seriaale ja episoode<br /> <br /> Muuta seriaale ja episoode<br /> <br /> Kututada seriaale ja episoode<br /> <br /> Kustutada kasutajaid<br /> <br /> Lisada kasutajaid<br /> <br /> Kuvada enda seriaale ja episoode<br /> <br /> Sisestada enda kasutaja vaadatud episoode<br /> <br /> Kuvada enda kasutaja andmeid<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> <br /> Filtreerida episoode kuupäeva järgi<br /> <br /> Filtreerida episoode vaatamiste järgi <br /> <br /> Luua ühendus nt trakt.tv-ga<br /> <br /> ===Võimalikud problemaatilides kohad===<br /> <br /> Andmebaasiga suhtlemine, loogika, milliseid andmeid andmebaasi lisada ja hallata nii, et tagada andmete korralik struktuur. Kasutajate haldamine. Välja tuleb mõelda kasutajate autentimise loogika, mille alusel oleks võimalik meie API-ga suhelda.<br /> <br /> == Veebiteenus ==<br /> <br /> TFS: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow/_versionControl<br /> <br /> Package: https://www.dropbox.com/s/nt2np5ojadrxsv9/SimpleShow.zip?dl=0<br /> <br /> Documentation: http://docs.simpleshow.apiary.io<br /> <br /> == Klientrakendus ==<br /> <br /> GIT: https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> Package: https://www.dropbox.com/s/6zncl2h1nccvtb9/simpleshow_client.zip?dl=0<br /> <br /> Dokumentatsioon asub readme failis.<br /> <br /> == Kood == <br /> <br /> Klientrakendus : https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> API: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow<br /> <br /> Backlog: https://docs.google.com/document/d/1ee5XBZGnGvd8Mw3Is6g1kkSJv1H4Fnb14AN-xxqOAgA/edit?usp=sharing</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=88997 2015-05-24T19:39:16Z

<p>Mroosval: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus / idee===<br /> Projekti lõppproduktiks peaks valmis olema SimpleShow veebiteenus ja klientrakendus, mis võimaldab kasutajatel hoida järge vaadatud show-del. Kasutaja peab saama pidada ülevaadet nendest saadetest, mida ta on näinud või vaatab, ehk kus kasutaja pooleli mingi sarjaga jäi.<br /> <br /> ===Milleks on selline rakendus vajalik?===<br /> <br /> Kuna kasutajatel tuleb ette palju olukordi kus tekib küsimus, kas ja kui palju teatud sarjast on vaadatud, siis Simpleshow aitaks neid meelde tuletada. Samuti aitab see ka meeldetuletamisel mis sarjad/saated on juba vaadatud, et neid korduvalt mitte vaadata.<br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> <br /> ====Must have:====<br /> <br /> Sisestada seriaale ja episoode<br /> <br /> Muuta seriaale ja episoode<br /> <br /> Kututada seriaale ja episoode<br /> <br /> Kustutada kasutajaid<br /> <br /> Lisada kasutajaid<br /> <br /> Kuvada enda seriaale ja episoode<br /> <br /> Sisestada enda kasutaja vaadatud episoode<br /> <br /> Kuvada enda kasutaja andmeid<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> <br /> Filtreerida episoode kuupäeva järgi<br /> <br /> Filtreerida episoode vaatamiste järgi <br /> <br /> Luua ühendus nt trakt.tv-ga<br /> <br /> ===Võimalikud problemaatilides kohad===<br /> <br /> Andmebaasiga suhtlemine, loogika, milliseid andmeid andmebaasi lisada ja hallata nii, et tagada andmete korralik struktuur. Kasutajate haldamine. Välja tuleb mõelda kasutajate autentimise loogika, mille alusel oleks võimalik meie API-ga suhelda.<br /> <br /> == Veebiteenus ==<br /> <br /> TFS: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow/_versionControl<br /> <br /> Package: https://www.dropbox.com/s/nt2np5ojadrxsv9/SimpleShow.zip?dl=0<br /> <br /> Documentation: http://docs.simpleshow.apiary.io<br /> <br /> == Klientrakendus ==<br /> <br /> GIT: https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> Dokumentatsioon asub readme failis.<br /> <br /> == Kood == <br /> <br /> Klientrakendus : https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> API: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow<br /> <br /> Backlog: https://docs.google.com/document/d/1ee5XBZGnGvd8Mw3Is6g1kkSJv1H4Fnb14AN-xxqOAgA/edit?usp=sharing</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=88996 2015-05-24T19:33:48Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus / idee===<br /> Projekti lõppproduktiks peaks valmis olema SimpleShow veebiteenus ja klientrakendus, mis võimaldab kasutajatel hoida järge vaadatud show-del. Kasutaja peab saama pidada ülevaadet nendest saadetest, mida ta on näinud või vaatab, ehk kus kasutaja pooleli mingi sarjaga jäi.<br /> <br /> ===Milleks on selline rakendus vajalik?===<br /> <br /> Kuna kasutajatel tuleb ette palju olukordi kus tekib küsimus, kas ja kui palju teatud sarjast on vaadatud, siis Simpleshow aitaks neid meelde tuletada. Samuti aitab see ka meeldetuletamisel mis sarjad/saated on juba vaadatud, et neid korduvalt mitte vaadata.<br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> <br /> ====Must have:====<br /> <br /> Sisestada seriaale ja episoode<br /> Muuta seriaale ja episoode<br /> Kututada seriaale ja episoode<br /> Kustutada kasutajaid<br /> Lisada kasutajaid<br /> Kuvada enda seriaale ja episoode<br /> Sisestada enda kasutaja vaadatud episoode<br /> Kuvada enda kasutaja andmeid<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> <br /> Filtreerida episoode kuupäeva järgi<br /> Filtreerida episoode vaatamiste järgi <br /> Luua ühendus nt trakt.tv-ga<br /> <br /> ===Võimalikud problemaatilides kohad===<br /> <br /> Andmebaasiga suhtlemine, loogika, milliseid andmeid andmebaasi lisada ja hallata nii, et tagada andmete korralik struktuur. Kasutajate haldamine. Välja tuleb mõelda kasutajate autentimise loogika, mille alusel oleks võimalik meie API-ga suhelda.<br /> <br /> == Veebiteenus ==<br /> <br /> TFS: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow/_versionControl<br /> <br /> Package: https://www.dropbox.com/s/nt2np5ojadrxsv9/SimpleShow.zip?dl=0<br /> <br /> Documentation: http://docs.simpleshow.apiary.io<br /> <br /> == Klientrakendus ==<br /> <br /> GIT: https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> Dokumentatsioon asub readme failis.<br /> <br /> == Kood == <br /> <br /> Klientrakendus : https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> API: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow<br /> <br /> Backlog: https://docs.google.com/document/d/1ee5XBZGnGvd8Mw3Is6g1kkSJv1H4Fnb14AN-xxqOAgA/edit?usp=sharing</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine&diff=88711 2015-05-20T21:38:27Z

<p>Mroosval: /* Projekti kaitsmisele registreerumine */</p> <hr /> <div>=Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine=<br /> ==Eesmärk==<br /> Õppeaine eesmärgiks on tutvustada õppijale XML märgendikeelel baseeruvaid hajuslahendusi ja nende loomise võimalusi ning arendada õppijates .Net raamistiku vahenditega tarkvara arendamisoskuseid<br /> <br /> ==Lühitutvustus==<br /> Õppeaines käsitletakse XML märgendikeelt ning veebiteenuseid. Kursuse käigus disainitakse, koostatakse ja testitakse veebiteenustel ning XML märgendikeelel põhinevaid lahendusi.<br /> <br /> ==Õpiväljundid==<br /> * Õppija oskab kasutada XML märgendikeelt keerulisema strukuuriga andmete hoidmiseks ja esitamiseks struktureeritud kujul.<br /> * Õppija oskab avalikult kättesaadavate juhendite abil koostada lihtsamaid klientrakendusi levinud veebiteenustele.<br /> * Õppija oskab luua lihtsamaid veebiteenuseid kasutades selleks .Net raamistiku tehnoloogiaid ning vahendeid.<br /> * Õppija teab veebiteenuste turvamiseks kasutatavaid tehnoloogiaid ja vahendeid ning oskab leid tavaolukorras rakendada.<br /> * Õppija teab ning oskab kirjeldada hajusrakenduste kasutusvaldkondi ning nende arhitektuure.<br /> * Õppija oskab töötada 3-5 liikmelises meeskonnas.<br /> <br /> ==Õppejõud==<br /> Mait Poska<br /> * mait.poska&lt;ät&gt; itcollege.ee<br /> * Skype: minamait<br /> * +372 53 469 734<br /> <br /> ==Hinne==<br /> <br /> &lt;!--Hinde kujunemisel arvestatakse kahte osa:<br /> alamosast:<br /> **XML andmefail<br /> **Veebirakendus<br /> **Veebiteenus<br /> *Eksam(45%), mis koosneb kahest osast:<br /> **Teooria, mis annab sellest 20%<br /> **Praktiline osa, mis annab sellest 25%<br /> --&gt;<br /> <br /> * &lt;ins&gt;Hinne&lt;/ins&gt; ('''100p / 100%''') - Hinde kujunemisel arvestatakse kahte tööd:<br /> ** [[Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015]], mis moodustab hindest 55%. '''55p''' (koosneb kolmest osast) (vähemalt 51%)<br /> *** XML (xsd, xslt) '''5p'''<br /> **** Retsensioonid XLM-i kohta '''2p'''<br /> *** Veebiteenus '''18p'''<br /> **** Veebiteenuse analüüs '''3p'''<br /> **** Retsensioonid Veebiteenuse kohta '''3p'''<br /> *** Klientrakendus veebiteenusele '''18p'''<br /> **** Retsensioonid Klientrakenduse kohta '''3p'''<br /> *** Esitlus '''3p'''<br /> ** &lt;ins&gt;Individuaalne teadmiste kontroll&lt;/ins&gt; '''45p'''<br /> *** Teooria (Test) '''20p''' (tulemus vähemalt 51%)<br /> *** Praktiline (Programmeerimine) '''25p''' (tulemus vähemalt 51%)<br /> <br /> &lt;!--<br /> Hinne kujuneb järgmiselt:<br /> * Iga grupitöö vahekaitsmine annab kuni 10 punkti (kokku siis 30 punkti)<br /> * Lõppkaitsmine annab 30 punkti (kõik kolm tööd koos, koos paranduste ja täiendustega)<br /> * Iga grupp saab lisaks iga liikme kohta 20 punkti, mis tuleb grupi sees vastavalt panusele jagada (näiteks kolmeliikmeline grupp saab 60 punkti, neljaliikmeline 80 punkti jne).<br /> * Valikvastustega test (kuni 20 punkti)<br /> * Eksamieeldus on see, et tuleb anda tähtajaks neli hinnangut (üks hinnang XML failile, üks veebiteenusele, üks veebiteenustele tehtud rakendustele ning üks projektile kokkuvõtvalt).<br /> --&gt;<br /> &lt;!--Aasta 2012(praegu) [[Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2012]]<br /> <br /> Aastal 2011 olnud teemad[[Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2011]]<br /> --&gt;<br /> <br /> [[Võrgurakendused II: 2011 kevadel valminud kodutööd]]<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> &lt;!--* Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 21. veebruar 2011.--&gt;<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> **Veebiteenuse analüüs peab olema valmis ja kirjeldatud wikilehel hiljemalt '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 28.mai 2013<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!<br /> --&gt;<br /> <br /> ==Retsensioonid==<br /> <br /> Iga grupp peab tegema lisaks igale grupitööle vastavalt ka 2 retsensiooni. Retsensioonid võib teha vabalt valitud gruppide tööde kohta. Tingimuseks on see, et ühe töö kohta saab teha maksimaalselt kolm retsensiooni.<br /> <br /> Seega kokku tuleb esitada 6 retsensiooni ühel grupil.<br /> <br /> &lt;!--<br /> Lisaks iga grupp, kelle töö kohta retsensioon tehakse saab iga töö kohta boonuseks ühe punkti. Seega võib koguneda igale grupile kokku 6 boonuspunkti kolme töö eest.--&gt;<br /> &lt;ins&gt;Lisaks tuleb silmas pidada retsensioonide minimaalseid pikkusi projektide kohta.&lt;/ins&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012#Retsensioonid Retsensioonide minimaalsed pikkused]<br /> <br /> ==Meeskonnad==<br /> Ühte meeskonda võib kuuluda 3 kuni 4 tudengit. Gruppi kuuluvate tudengite nimekiri kinnitatakse esimese projekti esitamisega.<br /> <br /> ==Projekti kaitsmisele registreerumine==<br /> <br /> <br /> Esmaspäev - 25.mai<br /> *12:00 - Tab<br /> *12:15 - SimpleShow<br /> *12:30 - Liisa ja Poisid<br /> *12:45 -<br /> *13:00 - <br /> *13-15 -<br /> <br /> Teisipäev - 26.mai<br /> <br /> *10:00 - Variable Moods II (recipe)<br /> *10:15 - Meeskond Valar Morghulis<br /> *10:30 - Dot muzei<br /> *10:45 - Taandarendajad<br /> *11:00 -<br /> *11:15 - Qwerty<br /> <br /> Neljapäev - 28.mai<br /> <br /> *08:15 - Indiviid<br /> *08:30 - KRTT<br /> *08:45 - Hubris<br /> *09:00 - VariableMoods I (eShop)<br /> *09:15 - Bananaphone<br /> *09:30 - Error405<br /> <br /> =Teemad=<br /> =XML failivorming ja sellega seotud tehnoloogiad=<br /> <br /> ==XML failivorming==<br /> &lt;!--===Loengusalvestused===<br /> <br /> * '''Esimese loengu salvestus http://enos.itcollege.ee/~htahis/VRII/WR2%20-%20Loeng%201/WR2%20-%20Loeng%201.html'''<br /> * '''Teise loengu salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/9264dd7c-990a-4e3f-9045-1a7a5e04039b'''<br /> ** Teise loengu näited: http://enos.itcollege.ee/~htahis/VRII/Praktikum2%20(loeng2)/<br /> --&gt;<br /> <br /> ===Teooria=== <br /> * XML failid<br /> ** Kippar, J. &quot;XML rakendused&quot;, TLU:2009 http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/trykk/xmlrak.pdf<br /> ** XMLi rakendused ainekursuse leht by Jaagup Kippar http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/kursused/10/xmlrak/juht.html<br /> ** Introduction to XML by w3schools.com http://www.w3schools.com/xml/xml_whatis.asp<br /> * XSLT - XML failide transformeerimine ehk stiilifailid<br /> ** XSLT Tutorial by w3schools.com http://www.w3schools.com/xsl/default.asp<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_XML_failide_valideerimine_(XSD,_DTD)_ning_XML_stiilide_(XSLT)_loomine_,_VR2.3 Lugemiseks ja harjutamiseks]<br /> <br /> ===Praktika===<br /> <br /> &lt;!--<br /> * [[Praktikum: XML failide loomine vol 2, VR2.2]]<br /> * [[Praktikum: XML failide lugemine ja muutmine .Net vahenditega, VR2.3]]<br /> <br /> --&gt;<br /> &lt;!-- * [[Praktikum: XML failide loomine ja nende skeemifailid(XSD), VR2.1]]<br /> *[[Praktikum: XML andmefailidest päringute tegemine VR2.2]]<br /> * [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]--&gt;<br /> <br /> *[[Praktikum: XML failide loomine(VR2.1)]]<br /> *[[Praktikum: XML andmefailidest päringute loomine(VR2.2)]]<br /> *[[Praktikum: XML skeemifailid(VR2.3)]]<br /> <br /> =Veebiteenused=<br /> &lt;!-- ==Loengud== --&gt;<br /> Käesolevas blokis räägitakse veebiteenuste loomisest kasutades Microsofti tehnoloogiaid nagu Microsoft Windows Communication Foundation ja ASP.NET MVC Web API<br /> <br /> Antud kursuse raames käsitletakse kahte liiki veebiteenuseid:<br /> *SOAP protokollil baseeruvad teenused<br /> *RESTful veebitennused<br /> <br /> ==Andmebaasi loomine==<br /> Enne kui saame hakata looma veebiteenuseid, mis tagastavad erinevaid andmeid või võimdaldavad neid salvestada, on meil vaja andmebaasi, kus hoida informatsioonid. Käesoleva kursuse raames kasutatakse andmebaasi loomiseks '''Entity Frameworki(EF)''' ja '''Code First''' lähenemist.<br /> <br /> ===Entity Framework===<br /> <br /> Enne Entity Frameworkiga tutvumist, tuleb lahti seletada mõiste ORM. ORM pakub raamistiku objektorienteeritud domeeni mudeli sidumiseks (mapping) traditsiooniliste relatsiooniandmebaasidega.<br /> <br /> Entity Framework on ORM, mis võimaldab .NET arendajatel tegeleda relatsiooniliste andmetega, kasutades samal ajal ära domeenimudelied. EFi kasutades ei ole vaja andmetele ligipääsuks andmebaasis kirjutada ise koodi, vaid ORM genereerib selle meie eest. <br /> <br /> EFi (või mõne muu ORMi) kasutamine võimaldab hoida kokku arendusaega, kuna arendajal ei ole vajalik kirjutada SQLi ega eraldi koodi, et andmebaasis olevatele andmetele ligipääseda. Samas tuleb olla ORMi kasutamisega ettevaatlik, kuna võrreldes traditsiooniliselt kirjutatud SQLiga on selle jõudlus ~30% nõrgem.<br /> <br /> Vt. Enity Frameworki raamistiku API: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/dn223258(v=vs.113).aspx<br /> <br /> '''Andmebaasi loomine kasutades Entity Frameworki'''<br /> <br /> Tänasel päeval on Entity Frameworki puhul kuuldud arvatavasti kõige rohkem Code First lähenemisest, kus kõige pealt luuakse domeenimudel(klassid) ning selle põhjal genereeritakse andmebaas. Samas ei tohi unustada, et tarkvara on võimalik arendada ka stiilis, kus andmebaas on juba olemas ning selle põhjal luuakse domeenimudel Sellist lähenemist kutsutakse Database First arendamiseks. <br /> <br /> <br /> *Uus andmebaas<br /> **''Model First'' - Luuakse graafiliselt mudel, mille põhjal on võimalik genereerida andmebaas ja domeenimudel<br /> ***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx<br /> **''Code First'' - Kirjeldatakse domeenimudel, mille põhjal luuakse andmebaas<br /> <br /> *Olemasolev andmebaas<br /> **''Database first'' - Mudel koos domeenimudeliga genereeritakse andmebaasi põhjal<br /> ***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/vstudio/cc716703(v=vs.100).aspx <br /> **''Code First'' - Domeenimudel klassidega genereeritakse olemasolevat andmebaasti<br /> ***Näide: https://msdn.microsoft.com/en-us/library/jj200620.aspx<br /> <br /> ===Code First===<br /> Nagu eelpool mainitud, siis selle kursuse käigus vaatleme eelkõige &quot;kood enne&quot; lähenemist. <br /> <br /> Esimese sammuna peaksime ära kirjeldama oma andmemudeli. Code First lähenemise puhul ei pea arendaja teoorias andmebaasist midagi teadma, vaid peab ära defineerima lihtsalt andmestruktuurid ning andmebaas luuakse selle põhjal. Paratamtult tuleb siiski keerulisemate andmete mudelleerimise juures mõista ka relatsioonilise andmebaasi tööpõhimõtteid. <br /> <br /> Vt. lihtsa andmebaasi loomist siit: https://msdn.microsoft.com/en-us/data/jj193542<br /> <br /> Nagu ka videost on näha, siis üks põhiline probleem, millega kokku puutume on domeenimudeli muutumine. Meie objekt-orienteeritud maailmas ei ole andmemudeli(klassi) struktuuri muutmine üldjuhul keerukas(kui on vaja lisada mõni väli, või midagi ära kaotada). Kui aga mängus on ka andmebaas, siis peab arvestama, et nende muutuste tegemine on keerulisem, kuna raamistik peab hoolitsema selle eest, et andmebaasis ei tekiks andmekadusid. Muutused domeenimudelis toovad kaasa ka muutused andmebaasi struktuurides. Selle jaoks tuleb kasutusele võtta '''Code First Migrations''', kus kirjeldatakse ära, kuidas muutused andmebaasi struktuuris peaks toimuma. Nagu eelpool toodud näites on näha, siis õnneks suudab migratsioone raamistik üldjoontes ise genereerida.<br /> <br /> Kui kasutada Code First lähenemist, tuleb valida ka strateegia andmebaasi loomiseks, mis on kirjeldatud siin: http://www.entityframeworktutorial.net/code-first/database-initialization-strategy-in-code-first.aspx<br /> <br /> Vt. Code First Migrations lubamine projetkis: http://www.asp.net/mvc/overview/getting-started/getting-started-with-ef-using-mvc/migrations-and-deployment-with-the-entity-framework-in-an-asp-net-mvc-application<br /> <br /> ==Lihtsamate päringute loomine kasutades LINQt==<br /> ===Teooria===<br /> *[[Linq päringukeel]]<br /> *101 LINQ Samples: http://code.msdn.microsoft.com/101-LINQ-Samples-3fb9811b<br /> *Getting Started with LINQ in C#: http://msdn.microsoft.com/en-us/library/bb397933.aspx<br /> <br /> ===Praktika===<br /> &lt;!--<br /> [[Praktikum:LINQ päringukeele meeldetuletus VR2.3]] --&gt;<br /> <br /> ==Veebiteenuste loomine==<br /> *Creating a Web API that Supports CRUD Operations: http://www.asp.net/web-api/overview/creating-web-apis/creating-a-web-api-that-supports-crud-operations<br /> <br /> ==Andmebaasiga ühendumine==<br /> * Database Connectivity using WebService http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/raj1979/DatabaseWebService01142008011107AM/DatabaseWebService.aspx<br /> <br /> ==Veebiteenuste turvamine==<br /> * Securing ASP.Net Web Services with Forms Authentication http://dotnetslackers.com/articles/aspnet/Securing-ASP-Net-Web-Services-with-Forms-Authentication.aspx<br /> *[[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]<br /> <br /> ==Praktika==<br /> &lt;!-- <br /> *[[Praktikum VR 2.4 OOP meeldetuletus]]<br /> *[[Praktikum VR 2.5 Päringud Andmebaasist]]<br /> --&gt;<br /> <br /> =Veebiteenuste kasutamine=<br /> ==Praktika==<br /> &lt;!--<br /> * [[Praktikum: Flickr'i veebiteenuse rakendus, VR2.10]]<br /> <br /> [[Praktikum: Flickr'i veebiteenusele klientrakenduse loomine]]--&gt;<br /> [[Praktikum: REST veebiteenusele klientrakenduse loomine]]<br /> <br /> =Arhiiv=<br /> ==2012 Kevad==<br /> ===Loengud===<br /> * '''Esimese loengu salvestus, kus räägiti XML andmefailist asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/d590aaa6-2d08-4852-9db6-42041cc7e438 '''<br /> * '''Teise loengu salvestus, kus räägiti XML skeemidest ja transformatsioonidest asub siin: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/fa1431fb-3b80-42a3-a7de-f18fe6a1d3ae '''<br /> **Teises loengus tehtud näited, asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng2/<br /> <br /> * '''Kolmas loeng, kus räägiti LINQ'st: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbb940ea-fb20-49b4-9d5b-7b2e41f1ac39 '''<br /> **Kolmandas loengus tehtud näited asuvad siin: http://enos.itcollege.ee/~mposka/Vorgurakendused_II_2012/Paevaope/Loengud/Loeng3/<br /> * ''' Neljas loeng: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7b97f540-e6e1-4bbb-99c3-04e9833b690b '''<br /> * ''' Viies loeng. Lihtsa veebiteenuse loomise algus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7babae6b-fd76-4564-b60b-d30f82d3d2cf<br /> * ''' Kuues loeng. &lt;i&gt;Windows Communication Foundation&lt;/i&gt;: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/78ee4f6d-e7d5-47e0-92b9-824331027bbd<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 12.03.2012]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/8c5b7bba-7f5f-4a2c-b143-473ea810ac34 Loeng 19.03.2012]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c5abc659-5d25-4e7c-bbdb-f054dfd99c3f Loeng 02.04.2012 - WCF Turvalisus]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/6aba1a81-fab2-418d-bb70-969dbe97de9e Loeng 09.04.2012]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ecce8a28-6bed-4164-9443-3cd784197489 Loeng 16.04.2012]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4115cf45-538e-42d3-bf1f-f28504e3a18e Loeng 23.04.2012 - Bing teenuse kasutamine]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1f36208f-fa14-41c2-bb7e-75f7a4ffd765 Loeng 07.05.2012(Asjalikum jutt algab 40min kandist]<br /> * ''' [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bdfcb5f2-698d-4429-a485-a40d51c74ded Loeng 14.05.2012 Gunnar]<br /> ===Praktikumid===<br /> * [[Praktikum: XML failide loomine, VR2.1]]<br /> * [[Linq_päringukeel|Praktikum: LINQ päringute tegemine XML-i peal, VR2.2]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.09%5d%20Praktikum%202%20/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: XML failide valideerimine (XSD, DTD) ning XML stiilide (XSLT) loomine , VR2.3]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.16%5d%20Praktikum%203/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: XML failidega töötamine (kokkuvõttev praktikum), VR2.4]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.02.23%5d%20Praktikum%204/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.08%5d%20Praktikum%206/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: Veebiteenuse loomine Windows Communication Foundation abil, VR2.7]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.15%5d%20Praktikum%208/ Praktikumi näide]<br /> * Praktikum: Object Orientated crash, VR2.8<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.03.22%5d%20Praktikum%209/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine, VR2.9]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.05%5d%20Praktikum%2010/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: Windows Communication Foundation teenuse turvamine jätk, VR2.10]]<br /> ** [http://enos.itcollege.ee/~kraspel/VRII/%5b2012.04.13%5d%20Praktikum%2011/ Praktikumi näide]<br /> * [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus, VR2.6]]<br /> &lt;!--<br /> * [[Praktikum: Lihtne andmebaasil veebiteenus 2 (mitme tabeliga), VR2.7]]<br /> * [[Praktikum: Rollipõhine kasutajahaldus veebiteenuses, VR2.8]]<br /> --&gt;<br /> ===Meeskonnad 2012===<br /> *[[Hello Kitty]]<br /> *[[TTiim]]<br /> *[[Meeskond &quot;Harold&quot;|Harold]]<br /> *[[Meeskond &quot;WP&quot;]]<br /> <br /> *Meeskond &quot;[[-.-]]&quot;*<br /> ** Erki Miilberg (projektijuht)<br /> ** Kalev Vallsalu <br /> ** Oliver Naaris<br /> ** Margo Kuustik<br /> <br /> * Meeskond &quot;[[PhoneBook]]&quot;<br /> **Lauri Jansen<br /> **Tanel Jüris<br /> **Madis Rääk<br /> <br /> *Meeskond &quot;[[LLL]]&quot;<br /> ** Joonas Püüa<br /> ** Janno Toomingas<br /> ** Janek Kople<br /> ** Roland Krindal<br /> <br /> *Meeskond &quot;[[Peeter VR2]]&quot;<br /> ** Lennart Lüsi<br /> ** Kairo Koik<br /> ** Marek Kikas<br /> ** Kaivar Kull<br /> <br /> *[[Meeskond &quot;.NOT&quot;]]<br /> ** Martin Kosk<br /> ** Kalmer Tart<br /> ** Martin Aarne<br /> ** Gert Glükmann</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=88242 2015-04-14T19:07:51Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus / idee===<br /> Projekti lõppproduktiks peaks valmis olema SimpleShow veebiteenus ja klientrakendus, mis võimaldab kasutajatel hoida järge vaadatud show-del. Kasutaja peab saama pidada ülevaadet nendest saadetest, mida ta on näinud või vaatab, ehk kus kasutaja pooleli mingi sarjaga jäi.<br /> <br /> ===Milleks on selline rakendus vajalik?===<br /> <br /> Kuna kasutajatel tuleb ette palju olukordi kus tekib küsimus, kas ja kui palju teatud sarjast on vaadatud, siis Simpleshow aitaks neid meelde tuletada. Samuti aitab see ka meeldetuletamisel mis sarjad/saated on juba vaadatud, et neid korduvalt mitte vaadata.<br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> <br /> ====Must have:====<br /> <br /> Administraator:<br /> <br /> Sisestada seriaale ja episoode<br /> Muuta seriaale ja episoode<br /> Kututada seriaale ja episoode<br /> Kustutada kasutajaid<br /> Lisada kasutajaid<br /> <br /> Kasutaja:<br /> <br /> Kuvada enda seriaale ja episoode<br /> Sisestada enda kasutaja vaadatud episoode<br /> Kuvada enda kasutaja andmeid<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> <br /> Filtreerida episoode kuupäeva järgi<br /> Filtreerida episoode vaatamiste järgi <br /> Luua ühendus nt trakt.tv-ga<br /> <br /> ===Võimalikud problemaatilides kohad===<br /> <br /> Andmebaasiga suhtlemine, loogika, milliseid andmeid andmebaasi lisada ja hallata nii, et tagada andmete korralik struktuur. Kasutajate haldamine. Välja tuleb mõelda kasutajate autentimise loogika, mille alusel oleks võimalik meie API-ga suhelda,<br /> <br /> == Kood == <br /> <br /> Klientrakendus : https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> <br /> API: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow<br /> <br /> Backlog: https://docs.google.com/document/d/1ee5XBZGnGvd8Mw3Is6g1kkSJv1H4Fnb14AN-xxqOAgA/edit?usp=sharing</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=88134 2015-04-13T19:58:29Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> ===Projekti kirjeldus / idee===<br /> Projekti lõppproduktiks peaks valmis olema SimpleShow veebiteenus ja klientrakendus, mis võimaldab kasutajatel hoida järge vaadatud show-del. Kasutaja peab saama pidada ülevaadet nendest saadetest, mida ta on näinud või vaatab, ehk kus kasutaja pooleli mingi sarjaga jäi.<br /> <br /> ===Milleks on selline rakendus vajalik?===<br /> <br /> Kuna kasutajatel tuleb ette palju olukordi kus tekib küsimus, kas ja kui palju teatud sarjast on vaadatud, siis Simpleshow aitaks neid meelde tuletada. Samuti aitab see ka meeldetuletamisel mis sarjad/saated on juba vaadatud, et neid korduvalt mitte vaadata.<br /> <br /> ===Funktsionaalsus===<br /> <br /> ====Must have:====<br /> <br /> Administraator:<br /> <br /> Sisestada seriaale ja episoode<br /> Muuta seriaale ja episoode<br /> Kututada seriaale ja episoode<br /> Kustutada kasutajaid<br /> Lisada kasutajaid<br /> <br /> Kasutaja:<br /> <br /> Kuvada enda seriaale ja episoode<br /> Sisestada enda kasutaja vaadatud episoode<br /> Kuvada enda kasutaja andmeid<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> <br /> Filtreerida episoode kuupäeva järgi<br /> Filtreerida episoode vaatamiste järgi <br /> Luua ühendus nt trakt.tv-ga<br /> <br /> ===Võimalikud problemaatilides kohad===<br /> <br /> Andmebaasiga suhtlemine, loogika, milliseid andmeid andmebaasi lisada ja hallata nii, et tagada andmete korralik struktuur. Kasutajate haldamine. Välja tuleb mõelda kasutajate autentimise loogika, mille alusel oleks võimalik meie API-ga suhelda,<br /> <br /> == Kood == <br /> <br /> Klientrakendus : https://github.com/Maitzzz/simpleshow<br /> API: https://maitroosvalt.visualstudio.com/DefaultCollection/SimpleShow</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=87756 2015-03-26T18:25:14Z

<p>Mroosval: /* XML */</p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing<br /> <br /> === Analüüs ===<br /> https://docs.google.com/document/d/19P-hr1XVczKXB2LpL89lOpYBdKMmVc6QZoqUzJYheLc/edit#</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87429 2015-03-07T17:08:19Z

<p>Mroosval: /* Simpleshow */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> XMLi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid#Retsensioonid retsensioon] meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO MS-TO]<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Jekaterina Jakimets<br /> <br /> ==Meeskond Martin==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Martin Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Martin Karu<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> ==dot muzei==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dot_muzei Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Kristjan Veskimäe<br /> *Sandra Niinepuu - projektijuht<br /> <br /> ==Meeskond Artur ja sõbrad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ArturJaSobrad Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Artur Tomba<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> ==Meeskond Error405==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Error405 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priidik Soon<br /> *Mihkel Kivisild<br /> *Andre Kaur<br /> <br /> ==Meeskond Vertigo==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:vertigo Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tanel Peet<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Teele Liblik<br /> *Kätlin Hein<br /> *Liisi Kitsapea<br /> <br /> ==Meeskond NoMethodError==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:NoMethodError Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> *Murdho Savila<br /> <br /> ==Meeskond Toidutracker==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Toidutracker#Meeskond Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Julia Kraam<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ==Meeskond Valar Morghulis==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Valar_Morghulis Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande lahendus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML_andmefail siin!]'''<br /> <br /> '''Meie koostatud XML ülesande retsentsioon meeskonnale &quot;SAVI&quot; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone#XML-i_t.C3.B6.C3.B6_retsensioon_meeskonnale_.22SAVI.22 siin!]'''<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> == Kruus ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kruus Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vivian Uibo<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> *Rait Saar<br /> *Martin Vahtramäe<br /> <br /> == Ehk lõpetab see aasta ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lopetajad Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Braid Torn<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Helge Saks<br /> *Tarmo Sillajõe<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> <br /> *[[ XML-i töö retsensioon meeskonnale Backbone]]<br /> <br /> == Nipitiri ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Rait Ots<br /> *Ago Kütt<br /> *Merje Kungla</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:SimpleShow&diff=87194 2015-03-06T07:50:47Z

<p>Mroosval: Created page with &quot;== XML == === Kirjeldus=== Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju. === XML === https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=shar…&quot;</p> <hr /> <div>== XML ==<br /> <br /> === Kirjeldus===<br /> Simpleshow on teenus mis hoiab meeles kasutaja vaadatud sarju.<br /> <br /> === XML ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7XzJGdVY5cDZudVk/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSD ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7RU5FVFhxVHJRdzQ/view?usp=sharing<br /> <br /> === XSLT ===<br /> https://drive.google.com/file/d/0BzZnHECEtsx7VzM4SXI1YzNCMlE/view?usp=sharing</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87193 2015-03-06T07:43:23Z

<p>Mroosval: /* Simpleshow */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==Meeskond SimpleShow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SimpleShow Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87192 2015-03-06T07:42:40Z

<p>Mroosval: /* [Simpleshow] */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==Meeskond SimpleShow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> == Simpleshow==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87191 2015-03-06T07:41:41Z

<p>Mroosval: /* Simpleshow */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==Meeskond SimpleShow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> ==[Simpleshow]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015&diff=87190 2015-03-06T07:38:56Z

<p>Mroosval: /* Meeskonnad 2015 */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2015=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''07. märts 2015'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''14. märts 2015'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilheel kirjeldatud hiljemalt: '''4.aprill 2015'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2015#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''24. mai 2015'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''30. mai 2015'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2015 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2015=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ==Meeskond ROKK==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:ROKK Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Kristian Kalm<br /> <br /> ==Lupardid VR2==<br /> [[Lupardid VR2|Meeskonna leht]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Timo Triisa<br /> *Madis Männik<br /> *Johannes Vatsfeldt<br /> *Tanel Pääro<br /> <br /> ==R0ds==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:R0ds Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus - ''Lead''<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> ==MS-TO==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:MS-TO Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo<br /> *Silja Saar<br /> *Tõnis Luik<br /> *Ott Kingisepp<br /> <br /> == Meeskond XYZ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Sulev Pert<br /> <br /> == HMR ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/HMR Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Harles Luts<br /> * Mattiko Kabanen<br /> * Ranek Runthal<br /> <br /> == /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koodikommentaatorid Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> == Meeskond Flauto ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Flauto Flauto koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liige:<br /> <br /> * Lelet Hollo<br /> <br /> ==Meeskond Taandarendajad==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad_VR2 Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> *Meelis Talvis<br /> <br /> ==Meeskond KRTT==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KRTT Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Siiner<br /> *Ralf Sitska<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> <br /> ==Meeskond Hubris==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hubris Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> ==Meeskond VariableMoods==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VariableMoods2 Ajaveeb]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Berit Veidemann<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> <br /> ==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/ALTER_eGO ALTER eGO]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Egon Lund<br /> <br /> ==Meeskond Tab==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==Meeskond SimpleShow==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tab Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Rene Mändel<br /> *Mikk Pürg<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:InsertNameHere Meeskonna koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Villu Viirsalu<br /> <br /> ==[InsertNameHere]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mait Roosvalt<br /> <br /> = Meeskonnad - KAUGÕPE 2015=<br /> <br /> == BACKBONE ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Backbone Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mikk Visnap<br /> *Silver Lumi<br /> <br /> == Savi ==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Savi Koduleht]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnu Sein<br /> *Arvi Kangas<br /> *Andres Sööt<br /> *Marek Öövel<br /> *Marju Niinemaa</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65541 2013-10-22T21:24:51Z

<p>Mroosval: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> .<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' &lt;br&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' [7]<br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65540 2013-10-22T21:24:19Z

<p>Mroosval: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' &lt;br&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' [7]<br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65539 2013-10-22T21:23:39Z

<p>Mroosval: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' &lt;br&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' [7]<br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65538 2013-10-22T21:21:13Z

<p>Mroosval: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' &lt;br&gt;<br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' [7]<br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65537 2013-10-22T21:19:03Z

<p>Mroosval: /* Vastuste allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' [7]<br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65536 2013-10-22T21:18:42Z

<p>Mroosval: /* Lahendus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' [7]<br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65535 2013-10-22T21:18:03Z

<p>Mroosval: /* Vastuste allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 6.1.3<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.4.4<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 3.2.1<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 7.1<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.3.11<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65534 2013-10-22T21:16:47Z

<p>Mroosval: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' minnes peab õpilane esitama avalduse semestri punase joone päevaks.[2]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[3]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[4]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [5]<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65533 2013-10-22T21:06:55Z

<p>Mroosval: /* Vastuste allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/] Punkt 5.2.7<br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65532 2013-10-22T21:05:46Z

<p>Mroosval: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]<br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65531 2013-10-22T21:02:16Z

<p>Mroosval: /* Vastuste allikad= */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad==<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65529 2013-10-22T20:59:10Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad===<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65528 2013-10-22T20:57:06Z

<p>Mroosval: /* Vastuste allikad= */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad===<br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65526 2013-10-22T20:55:20Z

<p>Mroosval: /* Vastuste allikad= */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad===<br /> [[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65525 2013-10-22T20:54:44Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad===<br /> [[[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]]]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65523 2013-10-22T20:51:13Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaal kes oli enda erialal spetsialist ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemadest selle õppeaine loengutes.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti Õpingukorralduse ja erialatutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud, pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Õppejud rääkis ka sellel aastal väga aktuaalsest teemast, spikerdamisest ja plagiaatidest. Selline tegevus langetab ülikooli lõpetades diplomi väärtust ka neil, kes tahavad õppida ja saada kvaliteetset haridust. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik kuid informatiivne.<br /> <br /> Infotehnoloog ja IT -visionäär Linnar Viik rääkis kolmandas loengus meile innovatsioonist ja ideede arendamisest. Ta innustas inimesi eksima ja eksimustest õppima, „Keegi ei saada sind esimesel rattasõidul suure liiklusega linna, enne õpetatakse sind hoovis sõitma ja kukkuma .“ Tänapäeval on innovatsioon muutunud avatuks, sama, avatud lähtekoodiga tarkvara võib arendada inimene mistahes maailma otsas. Loengust jäi meelde mõte: idee ei ole asi- jaga ideid. Ideed jagades ei jää erivalt asjadest ise millestki ilma, siis on sama mõte kahel inimsesel, mis omakorda viib edasi veel paremate ja innovatiivsemate ideedeni.<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. <br /> <br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle ei soovitanud ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> <br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> <br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel.Kommunikatsioon arendaja, kliendi ja tiimiliikmete vahel peab olema väga tihe, et tekiks võimalikult vähe möödarääkimisi. <br /> <br /> Loengu provokatiivne pealkiri küsis: „Kuidas saada IT sektori superstaariks?“ Esimene Atsi vastus oli õppida, ning uusi teadmisi omandada. Kindlasti ka käia tööl või osaleda mõnes vabvaralises projektis, et saada ka praktilisi kogemusi. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Loengus keskendus ta enamasti pehmetele teemadele. Töö peab olema FUN ja seda tehes peab silm särama, ei tasu karta uusi inimesi ja muutuseid, sest need võivad edaga kaasa tuua palju head. Meelde jäi veel ka Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin ka juba samal päeval. Lisaks sellele rääkis ta töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa.“<br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Et tõsta õppurite motivatsioonis võiks ka edaspidiselt loengutes kaasata juba töötavaid ja entusiastlike inimesi, sest vahetevahel on hea kuulata sama eriala juttu natuke teise nurga alt.<br /> <br /> <br /> . <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''<br /> <br /> ==Vastuste allikad===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65378 2013-10-22T08:56:57Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaalid kes oli enda erialal spetsialistid ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna.Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemades selles õppeaines.<br /> <br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti eriala tutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud- pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> <br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik, kuid informatiivne. //kuula loengut ja lisa<br /> /kolmas loeng<br /> <br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. //Lisa?<br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle soovitas ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Meelde jäi Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin juba samal päeval. Lisaks rääkis ta ka töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa“.<br /> <br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Esseed kirjutades sain aru, kui abistab on loengute järelkuulamine. Kuulates väikset osa loengust tuli meelde terve loengu sisu ning leidsin ka asju, mida ma varem ei märganud või meelde ei jätnud.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?''' <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)<br /> <br /> === Lahendus ===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=65377 2013-10-22T08:54:00Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Mait Roosvalt&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine oli huvitav ja kaasahaarav, võib öelda, et esimese kursuse üks minu lemmikainetest. Erinevalt nii mõnestki teisest ainest oli alati tahtmist selle õppeaine loengusse tulla. Iga nädal rääkis meile kogemustest oma ala proffessionaalid kes oli enda erialal spetsialistid ning on kogu koolis õpitid tarkust ka praktikas kasutanud. Oli rohkem- ja vähem huvitavaid loenguid, kuid neist kõigist oli mdagi kõrvataha panna. Järgnevalt proovin teha kokkuvõtte enda jaoks kõige huvitavamatest teemades selles õppeaines.<br /> Selle eriala kõige esimest loengu vaatasin järgi, kuna see toimus 28. Augustil ja enne õppeaasta algust. Loengus räägiti eriala tutvustuse ainest, kooli üldisest kodukorrast ja õppekorralduse eeskirjast. Uuest infost ja faktidest selles loengus puudu ei tulnud- pärast loengu kuulamist selgemaks kuidas enda õpinguid selles koolis korraldada.<br /> „Aaga loengud on ju neljapäeva öösel kell 8:15“ – Tsitaat, mis mulle teisest loengust kõige rohkem meelde jäi, kuna täpselt selline oli mu tunne sinna minnes. Loeng algas näpunäidetaga kuidas loengutes paremini hakkama saada ja igavaid aineid enda jaoks huvitavamaks muuta. Lühikese aja jooksul proovis õppejõud katta palju, ning loeng tundus natuke hüplik, kuid informatiivne. //kuula loengut ja lisa<br /> /kolmas loeng<br /> Neljandas loengus rääkis Tarmo randel meile infotehnoloogia pahupoolest- küberpättidest ja viirustest. Tema pikaajaline kogemus nii era kui ka avalikus sektoris võimaldas tal jagada oma teadmisi kuidas vältida pahalste võrku sattumist. Enim jäi sellest loegust mulle meelde see, et täielikku kaitset viiruste eest ei paku mitte ükski viirusetõrje. Õigete võtetega on väga edukalt võimalik viirusetõrjetest ja tulemüürist mööda hiilida ja andmeid varastada. //Lisa?<br /> Eesti infotehnoloogi kolledzi vilistlane Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja IT-st eestis. Loengus andis ta palju näpunäiteid ja soovitusi, et õppimine oleks efektiivsem. Üks parim näide oli „Tudengi haigus“ mis tähendab seda, et õpilane teeb alatihti enda kodused tööd viimasel hetkel. Selleks, et õppimine oleks efektiivsem ja kodutööd ei kuhjuks semestri lõppu soovitas ta tungivalt kõik kodused tööd võmalikult vara ära teha. Sellist õppemeetodit kasutades jääb peale töö lõpetamist aega tehtu läbi mõelda ja vajadusel ka parandusi teha. Peale selle soovitas ta tudengitel „õlleraha“ eest elukutseliste programmeerijate tööd ära teha. Selline käitumine solgib selle eriala tööturgu ja on lõpuks kahjulik ka tudengile endale.<br /> Kuuendas loegus rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov meile Skype NOC monitooringust. Loengust õppisin seda, et IT erialal on lõpmata palju väljundeid- alustades programeerimisega ning lõpetades kõikide süsteemide haldamise ja monitoorimisega. Sellel erialal ei pea tingimata oskama programmeerida, piisab ka analüütilisest ja loogilisest mõtlemisest. NOC monitoorimine on tähtis, et tagada töötavad süsteemid ja avastada vead juba enne nende ilmiks tulemist.<br /> 10. otoobril andid meile loengu ettevõtte Nortal töötajad Ats Albre ja Helen Piirsalu. Personalijuht Helen rääkis sellest, millised on tööandja ootused töötaja suhtes ning projektijuht Ats Albre rääkis kommunikatsiooni ja infovahetuse tähtsusest projektides ja süsteemide arendamisel. Lisaks sellele rääkis ta ka Nortali suveülikoolist läbi mille on aktiivsetel noortel võimalus saada samast asutusest endale tuutor ja osaleda asutuse töös ja projektides. See projekt tundus olevat väga huvitav ja hariv, kogu koolis õpitud tarkust on seal võimalik ka praktikas kasutada.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma meile enda kogemustst kuidas elust rõõmu tunda ja säilitada positiivsust ka „Pariisi ilmadega“. Meelde jäi Suzy Welchi otsuste tegemise 10-10-10 põhimõtte, mida kasutasin juba samal päeval. Lisaks rääkis ta ka töövestlustel hakkama saamisest ja palgaläbirääkimisest. Merle soovitas läbirääkimistel olla enese- ja sihikindel, sest „Päeva lõpus tahavad kõik joguriti süüa“.<br /> <br /> <br /> IT- eriala on väga lai ja väga kiiresti arenev tööstusharu. Sinna kuuluvad väga paljud oma ala proffessionaalid, kes teevad oma tööd entusiasmi ja kirega. Iga loeng oli omamoodi erinev, kuid mingil enesele mõistmatul viisil oli kõigis ka palju kokkulangevusi. Võib- olla sellepärast, et suutsin igast loengust leida endale midagi, mida kõrva taha panna ja oskasin end kõigi nende ühe eriala erinevate harudega seostada. Esseed kirjutades sain aru, kui abistab on loengute järelkuulamine. Kuulates väikset osa loengust tuli meelde terve loengu sisu ning leidsin ka asju, mida ma varem ei märganud või meelde ei jätnud.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> <br /> === Küsimus 2=== <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br /> <br /> === Vastus===<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ===Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? === <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> ===Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64847 2013-10-15T05:39:44Z

<p>Mroosval: /* Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. */</p> <hr /> <div>&lt;h2&gt;Küsimused&lt;/h2&gt;<br /> <br /> ===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? ===<br /> <br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ===Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.=== <br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2) '''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3) '''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4) '''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ===Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? === <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;h2&gt;Ülesanne&lt;/h2&gt;<br /> <br /> ===Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64544 2013-10-04T18:43:32Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>&lt;h2&gt;Küsimused&lt;/h2&gt;<br /> <br /> ===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? ===<br /> <br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> ===Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.=== <br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2)'''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3)'''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4)'''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> ===Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? === <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;h2&gt;Ülesanne&lt;/h2&gt;<br /> <br /> ===Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.(koodi viimene nr. 3 ja EAPde arv 22, eelviimane nr6 ja EAPde arv 25)===<br /> <br /> ''Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.'' <br /> <br /> '''Õppekava Täidetus'''<br /> &lt;br&gt;<br /> Esimene semester: 22 EAP&lt;br&gt;<br /> Teine semester: 25 EAP&lt;br&gt;<br /> Kokku 47 EAP&lt;br&gt;<br /> '''Kohustuslik EAPde arv aastas'''&lt;br&gt;<br /> 2*27= 54 EAP<br /> <br /> '''Kuna tudeng täitis 54-st kohustuslikust EAPst 47 peab ta tasuma 7 puuduva EAP eest 7*50= 350€.'''</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64543 2013-10-04T18:19:59Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>&lt;h2&gt;Küsimused&lt;/h2&gt;<br /> <br /> <br /> ===Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? ===<br /> <br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> Küsimus 2<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2)'''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3)'''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4)'''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;h2&gt;Ülesanne&lt;/h2&gt;<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64542 2013-10-04T18:14:03Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>&lt;h2&gt;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;/h2&gt;<br /> <br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Küsimus 2<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> &lt;/h2&gt;<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 2)'''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3)'''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 4)'''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64541 2013-10-04T18:13:16Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>&lt;h2&gt;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;/h2&gt;<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;h2&gt;Küsimus 2<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> &lt;/h2&gt;<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> 2)'''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> 3)'''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> 4)'''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64540 2013-10-04T18:12:12Z

<p>Mroosval: </p> <hr /> <div>&lt;h2&gt;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;/h2&gt;<br /> <br /> Kordus- arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Küsimus 2<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> &lt;/h2&gt;<br /> <br /> 1) '''Akadeemilisele puhkusele''' võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> 2)'''Õigus kordusarvestusteks''' kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> 3)'''Õppekava kinnitamine'''Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.<br /> 4)'''Akadeemiline liikumine''' toimub vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> <br /> Kui korduseksam on olnud tulemuslik asendab uuesti sooritatud eksami hinne esimese töö hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.</div>

Mroosval https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mroosval&diff=64539 2013-10-04T17:38:27Z

<p>Mroosval: Created page with &quot;Test&quot;</p> <hr /> <div>Test</div>

Mroosval