https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=MsarapuuICO wiki - User contributions [en]2026-05-10T07:11:21ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99476Multipleksimine2015-12-20T19:14:59Z<p>Msarapuu: /* Viited */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' ('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multiplexing]''''' ) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br/><br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Multipleskimist kasutatakse meediumi kanalil mitme erineva signaali edastuseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br />
Tänu multipleksimisele on võimalik meedium jagada osadeks ja selle abil edastada kordades rohkem andmeid. Tänapäeva pidevalt kasvavas infovoos liigub järjest rohkem andmeid, mida on vaja liigutada. Multipleksimine on selle juures suureks abiks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multiplexing]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multipleksimine]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41 <br/><br />
20.12.2015</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99473Multipleksimine2015-12-20T19:04:59Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' ('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multiplexing]''''' ) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br/><br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Multipleskimist kasutatakse meediumi kanalil mitme erineva signaali edastuseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br />
Tänu multipleksimisele on võimalik meedium jagada osadeks ja selle abil edastada kordades rohkem andmeid. Tänapäeva pidevalt kasvavas infovoos liigub järjest rohkem andmeid, mida on vaja liigutada. Multipleksimine on selle juures suureks abiks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41 <br/><br />
20.12.2015</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99472Multipleksimine2015-12-20T19:01:57Z<p>Msarapuu: /* WDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br/><br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Multipleskimist kasutatakse meediumi kanalil mitme erineva signaali edastuseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br />
Tänu multipleksimisele on võimalik meedium jagada osadeks ja selle abil edastada kordades rohkem andmeid. Tänapäeva pidevalt kasvavas infovoos liigub järjest rohkem andmeid, mida on vaja liigutada. Multipleksimine on selle juures suureks abiks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41 <br/><br />
20.12.2015</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99471Multipleksimine2015-12-20T19:01:37Z<p>Msarapuu: /* Autor */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Multipleskimist kasutatakse meediumi kanalil mitme erineva signaali edastuseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br />
Tänu multipleksimisele on võimalik meedium jagada osadeks ja selle abil edastada kordades rohkem andmeid. Tänapäeva pidevalt kasvavas infovoos liigub järjest rohkem andmeid, mida on vaja liigutada. Multipleksimine on selle juures suureks abiks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41 <br/><br />
20.12.2015</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99470Multipleksimine2015-12-20T19:01:24Z<p>Msarapuu: /* Autor */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Multipleskimist kasutatakse meediumi kanalil mitme erineva signaali edastuseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br />
Tänu multipleksimisele on võimalik meedium jagada osadeks ja selle abil edastada kordades rohkem andmeid. Tänapäeva pidevalt kasvavas infovoos liigub järjest rohkem andmeid, mida on vaja liigutada. Multipleksimine on selle juures suureks abiks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41<br />
20.12.2015</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99469Multipleksimine2015-12-20T19:00:33Z<p>Msarapuu: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Multipleskimist kasutatakse meediumi kanalil mitme erineva signaali edastuseks. Selleks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br />
Tänu multipleksimisele on võimalik meedium jagada osadeks ja selle abil edastada kordades rohkem andmeid. Tänapäeva pidevalt kasvavas infovoos liigub järjest rohkem andmeid, mida on vaja liigutada. Multipleksimine on selle juures suureks abiks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99468Multipleksimine2015-12-20T18:54:52Z<p>Msarapuu: /* WDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 - 128 värvi. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99467Multipleksimine2015-12-20T18:54:14Z<p>Msarapuu: /* WDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
'''CWDM''' (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
'''DWDM''' (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 värvi. Isegi kuni 128. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99466Multipleksimine2015-12-20T18:53:25Z<p>Msarapuu: /* WDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
CWDM (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 värvi. Isegi kuni 128. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga. <br/><br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99465Multipleksimine2015-12-20T18:53:07Z<p>Msarapuu: /* WDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
[[File:WDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
CWDM (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 värvi. Isegi kuni 128. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:WDM.png&diff=99464File:WDM.png2015-12-20T18:52:37Z<p>Msarapuu: </p>
<hr />
<div></div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99463Multipleksimine2015-12-20T18:52:17Z<p>Msarapuu: /* Viited */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
CWDM (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 värvi. Isegi kuni 128. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
[http://cedtinet.blogspot.com.ee/2013/06/wavelength-division-multiplexing-wdm.html WDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99462Multipleksimine2015-12-20T18:50:39Z<p>Msarapuu: /* WDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
Erinevad optilised signaalid saadetakse üle ühe füüsilise optilise kiu kasutades erinevaid laseri lainepikkuseid ehk värve.<br />
Saatja poolel erinevad lainepikkused liidetakse ja saadetakse laseriga üle optilise kiu. Teises otsas võetakse signaal vastu ja eristatakse erinevad värvid prisma abil. Eriti kasulik on see tehnoloogia telekomi ettevõtete jaoks. Optiliste kaablite vedamine on väga kallis. Tänu WDM-ile saab juba olemasoleva optilise võrgu läbilaskevõimet suurendada. On kahte tüüpi WDM lahendusi - DWDM ja CWDM.<br/><br />
CWDM (Coarse Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada kuni 8 erinevat värvi ehk lainepikkust. Tehnoloogia on odavam ja kasutatakse lühemate vahemaade puhul kuna signaali ei võimendata. <br/><br />
DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing) suudab eristada üle 8 värvi. Isegi kuni 128. Lainepikkuseid eristakse täpsemini kui CWDM-i puhul. Signaali võimendadatakse ja selle tõttu saab kasutada pikkade vahemaade puhul. Täpsem laser ja võimendus teevad tehnoloogia kallimaks võrreldes CWDM-iga.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99457Multipleksimine2015-12-20T18:16:11Z<p>Msarapuu: /* Viited */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
[http://www.gordostuff.com/2011/11/digital-multiplexing-time-division.html TDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99456Multipleksimine2015-12-20T18:15:05Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99455Multipleksimine2015-12-20T18:14:41Z<p>Msarapuu: /* TDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99454Multipleksimine2015-12-20T18:14:26Z<p>Msarapuu: /* TDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Sellisel juhul on kanal broneeritud 4 kasutaja jaoks ja isegi kui üks neist andmeid ei edasta läheb temale broneeeritud aeg kasutusse.<br />
Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99453Multipleksimine2015-12-20T18:11:24Z<p>Msarapuu: /* TDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99452Multipleksimine2015-12-20T18:11:07Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99451Multipleksimine2015-12-20T18:10:58Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br/><br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99450Multipleksimine2015-12-20T18:10:36Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br/><br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br/><br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99449Multipleksimine2015-12-20T18:10:10Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br/><br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99448Multipleksimine2015-12-20T18:09:45Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
<br/><br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99447Multipleksimine2015-12-20T18:09:16Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br/><br/><br/><br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99446Multipleksimine2015-12-20T18:08:38Z<p>Msarapuu: /* TDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
<br />
[[File:TDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99445Multipleksimine2015-12-20T18:07:36Z<p>Msarapuu: /* TDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
[[File:TDM.png]]<br />
(time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimine nagu nimi ütleb kasutab signaalide eristamiseks aega. Sama kanalit jagatakse erinevate kasutajate vahel, kes saavad teatud ajahetkedel kanali täielikult enda kasutusse. Näiteks kui 4 kasutaja puhul anda igale ühele 1 sekundiline aken, siis saab iga kasutaja kanali enda käsutusse 1 sekundiks iga 4 sekundi tagant. Peamiselt kasutatakse TDM-i digitaalsignaalide edastamiseks.<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:TDM.png&diff=99444File:TDM.png2015-12-20T18:07:21Z<p>Msarapuu: </p>
<hr />
<div></div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99443Multipleksimine2015-12-20T17:57:08Z<p>Msarapuu: /* Viited */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
[http://electronicspost.com/what-is-multiplexing-frequency-division-multiplexing-fdm-and-time-division-multiplexing-tdm/ FDM.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99442Multipleksimine2015-12-20T17:55:49Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalitel erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni ja raadio voogedastuseks üle õhu. Samuti kasutatakse seda analoogtelevisiooni edastuseks üle koaksiaalkaabli kus kliendini jõuab peajaamast üks kaabel üle mille saab ta erinevad telekanalid kätte.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99441Multipleksimine2015-12-20T17:53:11Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br/><br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalite erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni- ja raadioedastuses.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99440Multipleksimine2015-12-20T17:52:47Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.png|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalite erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni- ja raadioedastuses.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FDM.png&diff=99439File:FDM.png2015-12-20T17:52:18Z<p>Msarapuu: </p>
<hr />
<div></div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99438Multipleksimine2015-12-20T17:49:15Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
[[File:FDM.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalite erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni- ja raadioedastuses.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99437Multipleksimine2015-12-20T17:47:03Z<p>Msarapuu: /* FDM */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
Analoogsignaal jagatakse erinevateks osadeks ehk sagedusdeks. Iga sagedus kannab eraldi signaali.<br />
Ühel ajahetkel on võimalik paralleelselt erinevatel kanalite erinevaid andmeid edastada.<br />
Näiteks kasutatakse FDM-i televisiooni- ja raadioedastuses.<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99435Multipleksimine2015-12-20T17:32:34Z<p>Msarapuu: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br />
<br />
== FDM ==<br />
<br />
== TDM ==<br />
<br />
== WDM ==<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99434Multipleksimine2015-12-20T17:31:20Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM''' (frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM''' (time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM''' (wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99433Multipleksimine2015-12-20T17:30:57Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
Signaalide eristamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid.<br/><br />
'''FDM'''(frequency division multiplexing) ehk sagedusmultipleksimist kasutatakse analoogsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''TDM'''( time-division multiplexing) ehk aegmultipleksimist kasutatakse digitaalsignaalide eristamiseks <br/><br />
'''WDM'''( wavelength division multiplexing) kasutatakse optiliste signaalide eristamiseks <br/><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99431Multipleksimine2015-12-20T16:39:30Z<p>Msarapuu: /* Viited */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing Multipleksimine]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine Multiplexing]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99430Multipleksimine2015-12-20T16:37:49Z<p>Msarapuu: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiplexing]<br/><br />
[https://et.wikipedia.org/wiki/Multipleksimine]<br/><br />
[http://computernetworkingsimplified.com/wp-content/uploads/2013/11/Multiplexing.jpg]<br/><br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99429Multipleksimine2015-12-20T16:35:18Z<p>Msarapuu: /* Autor */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.<br />
==Autor==<br />
<br />
Mait Sarapuu AK41</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Multipleksimine&diff=99428Multipleksimine2015-12-20T16:34:00Z<p>Msarapuu: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
[[File:Multiplexing.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
'''Multipleksimine''' (inglise multiplexing) on mitme signaali või teabevoo viimine sellisele kujule, et<br />
neid on võimalik samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina. Selle liitsignaali <br />
üksteisest eraldamisest nimetatakse demultipleksimiseks.</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Multiplexing.jpg&diff=99427File:Multiplexing.jpg2015-12-20T16:29:15Z<p>Msarapuu: </p>
<hr />
<div></div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&diff=99424Category:Andmesalvestustehnoloogiad2015-12-20T16:15:48Z<p>Msarapuu: /* Tudengite poolt tehtud wiki artiklid */</p>
<hr />
<div>=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
<br />
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate<br />
põhialuseid.<br />
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning<br />
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.<br />
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,<br />
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid<br />
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.<br />
<br />
==Lühitutvustus==<br />
<br />
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)<br />
<br />
Aine kood: I395<br />
<br />
Aine tüüp: Valikaine<br />
<br />
Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine<br />
<br />
Õpetamise aeg: sügissemestri II pool<br />
<br />
Aine maht: 3 EAP <br />
<br />
Hindamisviis: Arvestuslik<br />
<br />
Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br />
<br />
Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus[at]itcollege.ee), EIK V korrus ruum 516, telefon (6285) 834 <br />
<br />
<br />
Tutvustav loeng (2015): [https://www.youtube.com/watch?v=CAqxUGfSZnQ Reklaamvideo - Päikesevarjutuse eri]<br />
<br />
Tutvustav loeng (2012): [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4c076888-0fdf-462c-b120-8cfb468bb5a2 Videona ] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Andmesalvestustehnoloogiad%20(I395).pdf Slaididena ]<br />
<br />
Kommentaar: 2011 ainekava järgi õpetatud tutvustava loengu salvestus: [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23 2011. aasta tutvustav loeng]<br />
<br />
<br />
Kaastudengite tagasiside, mis on ÕIS-i kaudu minuni jõudnud: <br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis1.pdf 2014 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis2.pdf 2014 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis_kaugope.pdf 2014 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis1.pdf 2013 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis2.pdf 2013 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis_kaugope.pdf 2013 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2012.pdf 2012 päevaõpe (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_kaugope_2012.pdf 2012 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2011.pdf 2011 päevaõpe (PDF)]<br />
<br />
<br />
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suure mahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.<br />
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.<br />
<br />
==Õppematerjalid==<br />
<br />
Aine teemade kohta '''lühispikker''' (Freemind baasil >> http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page)<br />
<br />
Flashiga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.html<br />
Freemind tarkvaraga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.mm<br />
<br />
<br />
I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):<br />
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm<br />
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine<br />
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine<br />
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)<br />
<br />
<br />
II - RAID<br />
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)<br />
* http://www.acnc.com/raidedu/0<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm<br />
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)<br />
<br />
<br />
III - LVM<br />
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm<br />
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/<br />
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/<br />
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group<br />
<br />
<br />
IV - Intelligentsed salvestussüsteemid<br />
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install<br />
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon<br />
* http://www.freenas.org/<br />
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual<br />
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares<br />
<br />
<br />
V - Varundamine ja taaste<br />
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication<br />
<br />
<br />
'''Kasulikud raamatud:''' <br />
<br />
* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy<br />
<br />
* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services<br />
<br />
==Õppeaine ajakava== <br />
<br />
'''Päevaõppe kava'''<br />
<br />
<table width="100%"><br />
<tr><br />
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th><br />
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th><br />
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] + Tasemetest </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://elab.itcollege.ee Virtuaallaborite süsteemiga] tutvumine ja kordamisülesanne</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf (PDF)] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[https://btrfs.wiki.kernel.org Btrfs] failisüsteemi harjutustund Lauri Võsandiga </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.odp RAID-ide sisemaailm (OpenDocument)] + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ülevaade [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.odp Logical Volume Manager-ist (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.pdf PDF] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_Praktikum_LVM.txt LVM vahendite kasutamise praktikum] (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Jätk eelmisele teemale: [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.odp Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikumi] jätk ja kaitsmised (H)</td><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.1'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.odp Varundamine ja taaste (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.2'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt Varundamise ja taaste praktikum] + kaitsmised</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Arvestus - praktikumide kaitsmine </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Viide päevaõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/c9453c35-e390-4a5c-9297-ab7e670cfdc7<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kaugõppe kava'''<br />
<br />
<table width="100%"><br />
<tr><br />
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th><br />
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th><br />
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1. tund 18.10.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/01_Loeng_INTRO_sygis2015.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/01_Loeng_INTRO_sygis2015.odp (odt)] ainesse + [http://itcollege.ee/~kloodus/storage/Tasemetest.txt Tasemetest] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2. tund 18.10.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp (odt)] salvestustehnoloogiate juurde + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/01_Praktikum_Kettajagude_kordamine.txt Kettajagude ja saaleala] kordamine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3. tund 06.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/03_RAID_loeng_sygis2013.pdf RAID-ide sisemaailm] + RAIDi praktikum (H) </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4. tund 06.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_LVM_loeng_sygis2013.pdf Ülevaade Logical Volume Manager-ist] ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5. tund 08.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6. tund 08.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7. tund 27.11.2015'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Varundamise ja taaste [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2013_kaugope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2013.pdf loeng], [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0d5f0114-6952-476a-8d92-2b53005cd6dc?ec=true loengusalvestus] ning [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt praktikum]</td><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8. tund 27.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Ainult praktikumide kaitsmise tund</td><br />
</tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''9. tund 18.12.2015 10:00 ruumis 410'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> (Arvestuse nädal) Ettekanded!</td><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
Viide kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/7b82f397-7ee3-4c50-a9e7-892c816b8e51<br />
<br />
----<br />
<br />
==Õpiväljundid==<br />
<br />
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,<br />
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele<br />
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise<br />
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise<br />
kaasaegseid tehnikaid.<br />
<br />
'''Õpiväljund1''':<br />
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid<br />
<br />
Lävend: <br />
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud<br />
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.<br />
<br />
'''Õpiväljund2''':<br />
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud<br />
tulemusi ning järeldusi põhjendada.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on<br />
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi<br />
korrektselt.<br />
<br />
'''Õpiväljund3''':<br />
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete<br />
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.<br />
<br />
'''Õpiväljund4''':<br />
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba<br />
olemasolevale süsteemile.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest<br />
kaitstud.<br />
<br />
'''Õpiväljund5''':<br />
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab<br />
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö<br />
tulemusena.<br />
<br />
'''Õpiväljund6''':<br />
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.<br />
<br />
Lävend:<br />
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud<br />
termineid õiges kontekstis.<br />
<br />
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== <br />
<br />
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.<br />
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi<br />
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.<br />
<br />
==Arvestuse kujunemine== <br />
<br />
'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:<br />
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest<br />
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).<br />
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne<br />
<br />
'''Boonuspunkte''' saab:<br />
<br />
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)<br />
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest<br />
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest<br />
4) LUGil ettekande tegemise eest<br />
<br />
==Tähtajad sügis 2015== <br />
<br />
'''Päevaõppele:'''<br />
<br />
<ol><br />
<li>Juhtumuuring: Grupid registreerida:''' 01.12.2015 '''.; Grupi valmis kirjatöö esitada e-mailile '''12.12.2015 kell 12:12'''; Ettekanded: '''viimases loengus 15.12.2015''';</li><br />
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval ehk 15.12.2015''';</li><br />
</ol><br />
<br />
'''Kaugõppele:'''<br />
<br />
<ol><br />
<li>Ettekande teema teatamine '''06.12.2015'''; ettekanne teha hiljemalt: '''18.12.2015''';</li><br />
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval 18.12.2015'''</li><br />
</ol><br />
<br />
==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==<br />
<br />
Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused aadressil '''kloodus@itcollege.ee''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!<br />
<br />
<br />
==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid ==<br />
<br />
[[Artikli kondikava ]]<br />
<br />
[[SSD kettad]]<br />
<br />
[[RAID]]<br />
<br />
[[DAS]]<br />
<br />
[[SAN]]<br />
<br />
[[NAS]]<br />
<br />
[[Software Defined Storage]]<br />
<br />
[[Multipleksimine]]</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=82859User:Msarapuu2014-11-29T18:28:13Z<p>Msarapuu: /* Erialatutvustus */</p>
<hr />
<div></div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=41670User:Msarapuu2011-11-07T12:11:28Z<p>Msarapuu: /* Erialatutvustus */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustus==<br />
Autor: Mait Sarapuu<br><br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011 <br />
<br />
*'''Essee'''<br />
<br />
Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.<br />
<br />
Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.<br />
<br />
Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.<br />
<br />
Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.<br />
<br />
Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse<br />
<br />
Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.<br />
<br />
Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter? <br />
<br />
Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. <br />
Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.<br />
<br />
TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.<br />
<br />
Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br />
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'<br />
<br />
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..<br />
<br />
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus 1'''<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .<br />
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.<br />
<br />
5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br />
5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast <br />
semestri punase joone päeva.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=41668User:Msarapuu2011-11-07T12:10:35Z<p>Msarapuu: /* Erialatutvustus */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustus==<br />
Autor: Mait Sarapuu<br />
Esitamise kuupäev: 6. november 2011 <br />
<br />
*'''Essee'''<br />
<br />
Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.<br />
<br />
Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.<br />
<br />
Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.<br />
<br />
Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.<br />
<br />
Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse<br />
<br />
Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.<br />
<br />
Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter? <br />
<br />
Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. <br />
Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.<br />
<br />
TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.<br />
<br />
Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br />
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'<br />
<br />
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..<br />
<br />
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus 1'''<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .<br />
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.<br />
<br />
5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br />
5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast <br />
semestri punase joone päeva.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=41563User:Msarapuu2011-11-06T18:12:36Z<p>Msarapuu: /* Erialatutvustus */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustus==<br />
<br />
<br />
Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.<br />
<br />
Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.<br />
<br />
Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.<br />
<br />
Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.<br />
<br />
Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse<br />
<br />
Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.<br />
<br />
Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter? <br />
<br />
Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. <br />
Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.<br />
<br />
TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.<br />
<br />
Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus A'''<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br />
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'<br />
<br />
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..<br />
<br />
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus 1'''<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .<br />
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.<br />
<br />
5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br />
5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast <br />
semestri punase joone päeva.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=41562User:Msarapuu2011-11-06T18:11:22Z<p>Msarapuu: /* Erialatutvustus */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustus==<br />
<br />
<br />
Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.<br />
<br />
Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&action=edit&section=1õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.<br />
<br />
Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.<br />
<br />
Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.<br />
<br />
Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse<br />
<br />
Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.<br />
<br />
Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter? <br />
<br />
Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. <br />
Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.<br />
<br />
TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.<br />
<br />
Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus A'''<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br />
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'<br />
<br />
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..<br />
<br />
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus 1'''<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .<br />
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.<br />
<br />
5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br />
5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast <br />
semestri punase joone päeva.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=41555User:Msarapuu2011-11-06T17:58:37Z<p>Msarapuu: Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustus==<br />
<br />
<br />
Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.<br />
<br />
Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.<br />
<br />
Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.<br />
<br />
Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.<br />
<br />
Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse<br />
<br />
Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.<br />
<br />
Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter? <br />
<br />
Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. <br />
Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.<br />
<br />
TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.<br />
<br />
Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus A'''<br />
<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br />
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'<br />
<br />
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..<br />
<br />
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus 1'''<br />
<br />
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .<br />
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.<br />
<br />
5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br />
5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.</div>Msarapuuhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Msarapuu&diff=41554User:Msarapuu2011-11-06T17:56:56Z<p>Msarapuu: /* Erialatutvustus */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustus==<br />
<br />
<br />
Kuna ühtegi head päevakajalist teemat silma ei hakanud ja tööjuures ühtegi sellist projekti ei ole millest kirjutada kannataks, siis otsustasin kirjutada essee päevaõppe loengute põhjal. Olen oma otsusega rahul, sest muidu poleks ma tõenäoliselt neid loenguid läbi kuulanud.<br />
<br />
Minu jaoks esimene loeng oli siiski õpingukorraldus ja erialatuvustus Margus Ernitsaga. Minu kui kaugõppuri jaoks oli see üleüldse esimene loeng. Sain kerge aimduse, mis mind ees ootamas on. Sain aru, et kekskool on läbi ja enam ei pea käima koolis kaasas hunnik raamatuid ja vihikuid. Selle jaoks on meil erinevad õppetööks loodud e-keskonnad nagu õis, kolledži wiki, Moodle, mida loengus meile põgusalt tutvustati. Praeguseks olen neid kekskondasid juba ka aktiivselt kasutanud. Minu kui kaugõppuri jaoks on need eluliselt vajalikud. Vajan vaid arvutit, interneti ühendus ja pealehakkamist ning kõik saab tehtud. Meile räägiti kolledži üldiselt eluolust, robootika klubist ja muidugi sellest kuidas läbida antud aine. Kuidas saada arvestus, kus seda teha ja mis on tähtajaks. Loengu lõpetuseks jäi kõlama sõnum, et kodus tuleb õppida ja kaugelt tuleb õppida. Kaugõppur ilma hakkama ei saa.<br />
<br />
Päevaõppe sissejuhatav loeng oli laias laastus sama. Kõnelejaid oli märksa rohkem. Minu jaoks oli seal palju uusi nägusid. Räägiti täpsemalt õppekorraldusest ja tähtaegadest. Tutvustati õppekorralduseeskirja, akadeemilist kalendrit jne. Eriti tähtis oli punase joone mõiste. Seletati kuidas ja mis ajaks deklareerida ained. Õppekoormuste erinevused jne. Võrreldes kaugõppe loenguga keskenduti rohkem üldisele eluolule.<br />
<br />
Teine loeng pani mind juba tõsisemalt kuulama. Linnar Viik rääkis Innovatsioonist ja juhtimisest. See on sõna mida kuuleme igapäevaselt, aga sügavalt selle sõna olemusele tihti ei mõtle. Ta suutis sellest väga huvitavalt ja kaasahaaravalt rääkida. Näited olid sellised, mis reaalselt ja otseselt kohale jõudsid. Kui küsida, mis on innovatsioon, siis enamuste jaoks on see uue tehnoloogia väljamõtlemine ja seejärel kasutusele võtmine . Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Seega innovatsioon on palju laiem mõiste. Innovatsioon võib väljenduda näiteks selles, et meil on uus protsess. Pakun seda sama teenust, mida varem, aga see protsess on teistmoodi korraldatud. Näiteks internetipank, mis on avatud 24 h. Või näiteks olemasoleva toote või teenuste suunamine uuele segmendile. Näiteks mobiiltelefonid või pangakaardid, mis on suunatud lastele või seenioritele. Hästi seletati lahti keskkonna mõju innovatsioonile. Kui me väärtustame inimesi, kes tulevad välja uute ideede ja lahendustega, siis me oleme ühiskond, mis väärtustab innovatsiooni. Kui me oleme kinnised ja konservatiivsed ja ei taha muuta oma traditsioone, siis see ei ole innovatsiooni soosiv ühiskond. Suurt mõju omab ühiskonna suhtumine ebaõnnestumistesse ja õnnestumistesse. Kõike tuleb õppida ja proovida ja lõpuks tuleb ka õnnestumine.<br />
<br />
Kolmanda loengu teemaks oli „ideest ettevõtluseni“. Mart Mangus rääkis ettevõtlusest ja tõi näiteid omaenda elust. Hea oli see, et ta rääkis täpselt nii nagu asjad olid. Nii õnnestumistest kui ka ebaõnnestumistest. Rääkis firmaloomisest ja selgitas erinevaid ettevõtlusvorme. Näitas konkreetsete näidetega ära, mis maksud firmat mõjutavad. Näiteks kui tahad, et töötaja saaks mingi summa palka, siis kui suurt väljaminekut see tegelikult firmale tähendab. Huvitav loeng kuulata. Avardas silmaringi.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis Margus Ernits motivatsioonist. Me ei taha õppida puhast teooriat. Soovime oma teadmisi rakendada ka praktikas. Teadmised, mida me reaalselt ei kasuta ununevad kiiresti. Heaks võimaluseks on siin robootika. ITK-s tegutseb ka oma robootika klubi. Huvi tekitas ka programm RoboCode, mis arendab Java õppimist. Seda siis konkurentsi tõttu. Tahan olla parem kui teine. Tekib motivatsioon tekitada oma programmi. Huvitav küsimus oli, et mitu arvutit me kaasas kanname. Tean küll, et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, kuid päris nii pole mõelnud. Selle peale kohe ei tulnud, et ka minu sim kaardis ja pangakaardis on arvuti. Kõrv läks kikki muidugi robotex võistlusest kuulates. Ja nagu ajalugu näitab on ITK seal väga tugevalt esinenud. Robootika ongi ITK üks paremaid näiteid. See on kool kus ei ole ainult teooria vaid see on koht kus ka midagi reaalselt valmis tehakse<br />
<br />
Viiendas loengus kõneles Toomas Mõttus Net Groupist. Tutvustati firmat ja seda mis turgudel ning mis valdkondades tegutsetakse. Meeldiv oli kuulda, et kõik osanikud on Eesti kodanikud. Netgroup alustas privaatpilvega. Praeguseks on põhirõhk käinud pilvede koostoimimisele nn hübriidpilved. Räägiti, et tavakasutaja jaoks läheb elu järjest ilusamaks ja lihtsamaks. Kõik kolib browserisse. Infrastruktuuri osas läheb aga elu järjest keerulisemaks. Erinevad süsteemid peavad koos toimima. Netgroup on firmadele selle koha pealt suureks abiks. Jaan Feldmann rääkis servesikeskusest ja selle põhimõttest. Millised serverisüsteemid on praegu ja mida tulevik toob. Kasutaja jaoks läheb kõik virtuaalseks. Laua peal on ainult terminal. Kõik muu asub serveris. Füüsiliselt olles ühe kaabli taga või virtuaalselt olla mitmes erinevas privaatvõrgus. Üldiselt raskesti jälgitav loeng oli. Väga detailide rohke ja kiire. Iseenesest teema oli huvitav. Alguses tundus kangesti netgroupi reklaamina.<br />
<br />
Loeng „Kas sellist IT-d me tahtsimegi“ pani muigama juba ennem loengu kuulamist. Väga tabav pealkiri. Loengus tuli välja, et seoses It arenguga on inimesed tegelikult rohkem hõivatud. Töötundide arv on suurenenud. Küsimus miks ma tulin IT-d õppima pani kohe mõtlema. Usun, et see loeng oli kohapeal kuulates väga kaasahaarav. Suheldi aktiivselt auditooriumiga. Räägiti milline on It praegu ja milline võiks see olla tulevikus. Elu läheb järjest mugavamaks. Kõike saab juba kodust teha. Paljud ei pea isegi tööle enam minema. Tehakse töö ära oma kodus istudes või kasvõi liikumise pealt oma läpaka või nutitelefoniga. Toodi välja meie järjest süvenev sõltuvus tehnoloogiast. Näiteks, mis meist saab kui kaob elekter? <br />
<br />
Anto Veldre rääkis tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Loengu läbivaks teemaks oli minu arust küberkuritegevus. Räägiti viirustest, ussidest, spammimisest ja üldse pahavarast. Üllatav oli see, et neile isegi meeldib kui uusi viiruseid välja tuleb. <br />
Sellega seoses oli hea näide toodud läbi boksi, et ei saa õppida ainult kaitsma kui sa ei taha teada midagi löömisest. Samas on see ka mõistetav. Siis on jälle mida õppida. Seega on see kaudses mõttes it arengus edasi viiv jõud. Mida targemaks saavad igasuguse pahavara tootjad seda kaugemale peavad arenema nende vastu võitlejad. Mis skeeme ja miks kasutati. Üldse tõi ta palju näiteid erinevatest pettuskeemidest. Näiteks kudias mingisse Narva kooli telefoni keskjaama sisse murti ja sealt tehti kalleid kõnesid välismaale. Põnev oli kuulata kudias ta rääkis identiteedi vargustest. Ostetekase kokku identiteete. Kantakse raha mingile kontole kokku, siis otsitakse mingi asotsiaal, kes selle raha välja võtab. Lõpuks ninamees, kes skeemi taga oli ajab raha tasku ja näeb välja nagu puhas poiss. Nende töö teebki raskeks see, et küberkuritegevusi on võrdlemisi lihtne teha, kuid pahalasele jälile jõudmine ja karistamine on tunduvalt keerulisem. Rääkis erinevatest viirusetõrjetest ja nende läbikukkumistest. Viirusetõrjed on küll kindaslti head ja vajalikud, kuid need ei garanteeri kunagi ohutust.<br />
<br />
TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäetutvustas põhiliselt edasiõppimise võimalusi. Seda peamiselt, siis TTÜ-d silmas pidades. Rääkis mida ja kuidas seal õppida saab. Rääkis TTÜ infrastuktuurist ja sellest, mis neil veel plaanis on. TTÜ-l on korralikult välja ehitatud ülikoolilinnak. Neil on raamatukogu, spordihoone, ühiselamud jne. Üldiselt kippus ta pisut liialt TTÜ-ga uhkustama, aga võibolla on siin väikene kadedus, mis minus räägib. Siiski hea, et meil on Tallinnas nii võimas ülikooli kompleks. Ta võrdles Eesti ja Soome haridussüsteemi ja tuleb välja, et meie seis on päris hea. Erialases mõttes oli loendus infot suhteliselt vähe seega pikemalt sellest ei räägiks.<br />
<br />
Jäin igati rahule, et otsustasin neid loenguid kuulata. Alguses tundus suhteliselt lootusetu ettevõtmisena, kuid üllataval kombel läks see täitsa kiiresti ja valutult. Teemad olid aktuaalsed ja kaasahaaravad. Laiendas märgatavalt silmaringi. Eestis on omaalaspetsialiste, kes ei häbene ka oma teadmisi tudengitega jagada. Kokkuvõttes on it pidevalt arenev ja et ajaga kaasas käia peame me jätkama õppimist ning enesearendamist elu lõpuni. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus A'''<br />
<br />
<br />
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.4.4. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br />
<br />
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br />
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,'<br />
<br />
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.<br />
<br />
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..<br />
<br />
5.2.12. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. Trüki maksekviitung välja ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.<br />
<br />
<br />
*'''Küsimus 1'''<br />
<br />
7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva .<br />
7.2. IT Kolledžis eristatakse IT Kolledži sisest ning IT Kolledži välist akadeemilist liikumist. Akadeemiline liikumine on reguleeritud dokumendiga „IT Kolledži vastuvõtueeskiri“.<br />
<br />
5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br />
5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.</div>Msarapuu