ICO wiki - User contributions [en]

Steganograafia

2018-05-28T06:42:33Z

Mskorohh: /* Kasutatud materjalid */

=Mis on steganorgaafia=

Stegangraafiat võib ajada stenograafiaga segamini, kuid need on erinevad asjad... Steganograafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peita informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
* AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

=Kokkuvõte=

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

=Autor=
Marek Skorohhodov

Rühm AK21

=Kasutatud materjalid=
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:42:02Z

Mskorohh:

=Mis on steganorgaafia=

Stegangraafiat võib ajada stenograafiaga segamini, kuid need on erinevad asjad... Steganograafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peita informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
* AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

=Kokkuvõte=

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

=Autor=
Marek Skorohhodov

Rühm AK21

==Kasutatud materjalid==
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:40:25Z

Mskorohh:

Stegangraafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peinta informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
* AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

=Kokkuvõte=

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

=Autor=
Marek Skorohhodov

Rühm AK21

==Kasutatud materjalid==
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:39:39Z

Mskorohh:

Stegangraafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peinta informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
* MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
* JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
* AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

=Autor=
Marek Skorohhodov

Rühm AK21

==Kasutatud materjalid==
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:39:07Z

Mskorohh: /* Autor */

Stegangraafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peinta informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
• MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
• JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
• AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

=Autor=
Marek Skorohhodov

Rühm AK21

==Kasutatud materjalid==
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:38:36Z

Mskorohh:

Stegangraafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peinta informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
• MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
• JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
• AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

=Autor=
Marek Skorohhodov
Rühm AK21

==Kasutatud materjalid==
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:37:50Z

Mskorohh:

Stegangraafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peinta informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
• MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
• JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
• AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

==Kasutatud materjalid==
*Lühiülevaade steganograafiast Valdo.Praust enos.itcollege.ee/~valdo/turve/2002/turve15.ppt
*https://habr.com/post/112914/
*https://www.kv.by/archive/index2009171104.htm
*https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F
*https://habr.com/post/114597/
*https://en.wikipedia.org/wiki/Steganography

Steganograafia

2018-05-28T06:32:17Z

Mskorohh:

Stegangraafia on sisult sarnane krüptograafiale, see on võimalus peinta informatsioon mõne teise faili sisse.

On olemas mitu valikut, kuidas seda teha...

Esimene, mis on kõige lihtsam on nimetada failvormingu ringi. Näiteks meil on pilt failivormingus JPG ning me nimetame seda ringi selliselt, et failivorming oleks teine ja süstem ei tuvastaks enam, et see fail on pilt.

Teine võimalus samuti on väga lihtne, ning ei too endaga kaasa liiga suurt failimuudatust. Siin faili vormingule lisatakse juurde teine faili vorming. Toome näiteks taaskord ilti failivormingus JPG, ning selleel lisatakse näiteks RAR. Tegemist sel juhul kokkupandud failivormingutega, mis avaneb ka WinRar abiga, kuid samuti on arusaada, et see ei saa olla turvaliselt kaitstud info.

Kolmas varian on aga veidi keerulisem. See on LSB. Realiseerimises on see pärsi lihtne ning ei muuda konteineri vormingu loogikat, ning sealhulgas fail ei sisalda mingit üleliigset informatiooni. Samas sellel lähenemisel on ka mitmed miinuseid. Seda saab kasutada vaid väheste konteinerite koguste puhul ning ei saa kasutada näiteks failivormingu puhul nagu JPG, MP3, AVI. Juhul kui me muudaks MP3 fili juures kas või 1-2 baiti, siis see tähendaks juba,e t fail on rikutud.

Ning neiljas: paljud failid saavad peita või hoida endas nn metadatat. Antud juhul faili vorming ei saa kannatada ning üldjuhul metadatat saab mugavalt lugeda. Paljud failivormingud küll lubavad kasutada endas metadatat kuid mitte kõikides ei ole andmed silmnähtavad. Andmeid saab meta data abil peita näiteks:
• MP3 failides. Infot kirjutatakse PHP-na ID3v1 teegis, kuid sellel on omakorda suured piirangud, ning väga palju informatsiooni sinna salvestada ei õnnestu.
• JPEG. JPEG formaadil on olemas EXIF tag tugi, kus hoitakse erinevad võtmeid. Teoorias, saab sinna lisada isikliku võtit ning suurema tõenäosusega programm, mis töötab selle võtmega ei loe ja ka ei kuva teie enda poolt loodud võtit.
• AVI. See formaat hoian endas samu meta adnmeid, ning laseb hoida päris palju infot. Näiteks abcAvi Tag Editor väga hästi saab andmete lugemisega hakkama. Miinuseks jääbki see, et faili sisse kirjutatud andmeid saab kergesti maha lugeda.

Viimane viimane võimalus on hoida infot MP3 failides. Seda realiseeritakse näiteks programmis MP3Stego. Loogika on selles, et esialgu andmeid kodeeritakse, ning mp3 faili loomise protsesssis (wav failist) segatakse anmeid kokku. Lõpptulemuseks on mp3 fail mis hoiab endas kodeeritud anmeid.

Lisaks arvuti steganograafiale on olemas ka digitaalne ja võrgusteganorgaafia. Digitaalse steganograafia puhul on võimalik näiteks peita üks pilt teise sisse, kus kujutis peidetakse kasutades pildi seadeid (heledus, kontrastsus jne). Ning võrgu steganograafia puul saadetakse peidetud andmeid võrguprotokollide eripärasid. (WLAN steganograafia – põhined meetoditell, mis on kasutuses juhtmevaba võrgus, nt HICCUPS või LAXK steganograafia, kus sõnumeid peidetakse IP telefoni kasutades kus pakettide kasutamist muudetakse, nt hoitakse kinni (st LAK meetod, Lost Audio Packets Steganorgapy)).

Mis siis steganograafia arvutimaailmas on? Sisuliselt on see andmete peitmine levinud failiformaatides. Suurelt levinud on steganigraafia heifailides, videofailides, piltids, mis on omakorda algoritmide abiga pressitud kokku. Sellise töötlemise abil on võimalik osa andmeid asendada informatsiooniga, mis soovisime ära peita faili sisse. Inimese silmad või kõrvad seda aga ei tuvastaks.
Tänapäeval aina rohkem kasutatakse steganograafiat selleks, et märgistada autoriõigust niteks piltidel või helifailidel. Paraku selline nn krõpteerimine ei ole eriti kaugele jõudnud oma arenduste poole pealt, ning anmeid saab kergesti muuta teiste kasutjate poolt. Selleks, et andmed oleksid rohkem kaitstud, neid kodeeritakse mitu korda. Internetist on võimalik kergelt leiada mitmeid akendusi, mis on võimalik kasutada steganorgaafilise informatsiooni petmiseks. Ilmselt levinuim tootja oleks selles valdkonnas Steganos GmbH.

Steganograafia

2018-02-19T07:05:04Z

Mskorohh: Created page with "töös"

töös

AST-artiklid

2018-02-19T06:59:56Z

Mskorohh:

Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.

Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki>'''

''teema - nimi, grupp''

[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21

[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21

[[iLO, iDRAC]] - Rudolf Purge AK21

[[SSHFS]] - Annely Vattis AK21

[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21

[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21

[[Steganograafia]] - Marek Skorohhodov, AK21

Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.

[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T17:18:51Z

Mskorohh: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Mskorohh

2016-10-26T18:00:34Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi. Kuid samas sain nii mõndagi ideed juurde...

Näiteks võtaks endaga kaas sellise mõte, et ainus inimene, kes hoolib enda heast haridusest, on vaid tema ise, mitte vanemad, mitte sõbrad. Sellest rääkis Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt, videosalvestus]</ref>.

Järgmine teema "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid", Kristel & Marko Kruustük (Testlio), videosalvestus]</ref> võib olla inspiratsiooniks teistele, kes tahaksid alustada näiteks oma projektiga. Mulle jäi meelde loengu pidajate mainitust, kui sulle meeldib see mida teed (millega tegeled), toob sulle edu. Nii ka nende projektidega.

Üks loengutest, mis pidas Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" , Lembitu Ling aka Snakeman , videosalvestus]</ref> jäi mulle isegi mingil määral lähedaseks. Kui ma läksin ülikooli õppima ma tahtsin õppida informaatikat, siis otsistasin digimeedia kallakuga eriala valida (TLÜs), nüüd aga lõpuks otsustasin süsadmninni eriala õppida ning usun, et valisin õige eriala. Küll totaalselt erinevad erialad need pole, kuid ikkagi, nagu mainis ühes loengus Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud", Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) , videosalvestus]</ref>, et näiteks IT valdkond annab küll võimaluse ka IT siseselt eriala muuta.

Läbisin ajateenistus Side- ja Staabipataljonis, ning küberkaitse oli minu jaoks juba tuttav nimi, juba kaitseväes olles sain nii mõndagi teadmist juurde. Seega oli huvitav kuulata ka ajaloost kuidas küberkaitse tekkis Eestis ja kuidas seda arendatakse, millest rääkis "küberkaitse" loengus Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse", Jaan Priisalu, videosalvestus]</ref>.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-26T17:52:56Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi. Kuid samas sain nii mõndagi ideed juurde...

Näiteks võtaks endaga kaas sellise mõte, et ainus inimene, kes hoolib enda heast haridusest, on vaid tema ise, mitte vanemad, mitte sõbrad. Sellest rääkis Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt, videosalvestus]</ref>.

Järgmine teema "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid", Kristel & Marko Kruustük (Testlio), videosalvestus]</ref> võib olla inspiratsiooniks teistele, kes tahaksid alustada näiteks oma projektiga. Mulle jäi meelde loengu pidajate mainitust, kui sulle meeldib see mida teed (millega tegeled), toob sulle edu. Nii ka nende projektidega.

Üks loengutest, mis pidas Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" , Lembitu Ling aka Snakeman , videosalvestus]</ref> jäi mulle isegi mingil määral lähedaseks. Kui ma läksin ülikooli õppima ma tahtsin õppida informaatikat, siis otsistasin digimeedia kallakuga eriala valida (TLÜs), nüüd aga lõpuks otsustasin süsadmninni eriala õppida ning usun, et valisin õige eriala. Küll totaalselt erinevad erialad need pole, kuid ikkagi, nagu mainis ühes loengus Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud", Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) , videosalvestus]</ref>, et näiteks IT valdkond annab küll võimaluse ka IT siseselt eriala muuta.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-26T17:52:01Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi. Kuid samas sain nii mõndagi ideed juurde...

Näiteks võtaks endaga kaas sellise mõte, et ainus inimene, kes hoolib enda heast haridusest, on vaid tema ise, mitte vanemad, mitte sõbrad. Sellest rääkis Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt, videosalvestus]</ref>.

Järgmine teema "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid", Kristel & Marko Kruustük (Testlio), videosalvestus]</ref> võib olla inspiratsiooniks teistele, kes tahaksid alustada näiteks oma projektiga. Mulle jäi meelde loengu pidajate mainitust, kui sulle meeldib see mida teed (millega tegeled), toob sulle edu. Nii ka nende projektidega.

Üks loengutest, mis pidas Lembitu Ling<ref>["Süsadminnimisest" , Lembitu Ling aka Snakeman , videosalvestus]</ref> jäi mulle isegi mingil määral lähedaseks. Kui ma läksin ülikooli õppima ma tahtsin õppida informaatikat, siis otsistasin digimeedia kallakuga eriala valida (TLÜs), nüüd aga lõpuks otsustasin süsadmninni eriala õppida ning usun, et valisin õige eriala. Küll totaalselt erinevad erialad need pole, kuid ikkagi, nagu mainis ühes loengus Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud", Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) , videosalvestus]</ref>, et näiteks IT valdkond annab küll võimaluse ka IT siseselt eriala muuta.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-26T17:38:49Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi. Kuid samas sain nii mõndagi ideed juurde...

Näiteks võtaks endaga kaas sellise mõte, et ainus inimene, kes hoolib enda heast haridusest, on vaid tema ise, mitte vanemad, mitte sõbrad. Sellest rääkis Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu", Andres Kütt, videosalvestus]</ref>.

Järgmine teema "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "Testimine ja startupid", Kristel & Marko Kruustük (Testlio), videosalvestus]</ref> võib olla inspiratsiooniks teistele, kes tahaksid alustada näiteks oma projektiga. Mulle jäi meelde loengu pidajate mainitust, kui sulle meeldib see mida teed (millega tegeled), toob sulle edu. Nii ka nende projektidega.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-26T17:26:54Z

Mskorohh: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi. Kuid samas sain nii mõndagi ideed juurde...

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T20:10:17Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada 
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T20:01:14Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T20:00:57Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016 

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T20:00:29Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov 
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T19:59:01Z

Mskorohh:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
'''Autor:''' Marek Skorohhodov
'''Esitamise kuupäev:''' 25.oktoober 2016

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

Esimesel õppeaastal on võimalik taodelda akadeemilist uhkust tervislikel põhjustel(kuni 2 a.), aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 a.), lapse hooldamiseks (lapse kuni 3 a. saamiseni). Selleks tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi. Maksimaalne puhkuse aeg on seotud lapse hooldamise põhjustel aadeemilisele puhkusele minejaga, kus puhkust saab võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada õppeosakonda vastav taotlus hiljemalt puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a. erijuhud) ning ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X (5=24) väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y (4=23) üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastus:'''

Vastavalt minu tudengikoodile esimese semestri lõpuks on mul 24 EAP ja teise lõpuks on 23. Kasutades valemi, mis tuletasin infost, mis lugesin finatsinfost <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ "" IT Kolledž, Finatsinfo"]</ref>, sain sellise vastuse:

(27-24)*2+(27-23)= 10 EAP tuleks aasta lõpuks hüvitada
10*50= 500 EUR oleks arve

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T19:32:33Z

Mskorohh:

== Essee ==

----
Esimesest loengust <ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c "Sissejuhatav loeng 1, Kaugõpe" ]</ref> mis oli mõeldud kaugõppe õpilastele, kus tutvustati ülikooli, paraku ma ei saanud midagi enda jaoks uut teada: õppejõud olid enam vähem juba teada ning osadega sai juba suheldud ka. Kuna mul jäi lõpetamata kõrgharidus Talinna ülikoolis töö tõttu, siis süsteem üldiselt oli mulle tuttav, kuid ma ei olnud teadlik uuest õppekorraldusest (mitu katset mul on eksamit sooritada ja kui ei tee, siis mis sellega kaasneb). Samas kõike vajalikku anti edasi, ning oma arust sain ka kõigest aru.

Minu praegune töö on seotud palju ka andmete analüüsi ja andmete kasutusega, seega ettevamistades antud essed mulle koheselt pakkus huvi videoloeng, mis toimus 28.09 ja mille pidas EMTA analüütikaosakonna juhataja <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, videosalvestus ]</ref>. Olen nõus tema väitega,et andmebaasi ehitamisel piisavalt ei arvestata tihti tulevaste kasutajatega: mida võiks tulevikus vaja minna, kas midagi võiks näiteks kasutajaliideses muutuda, kas andmete kvaliteed ei vasta standardile ja vajab täiendamist jms. Juhtub selliseid olukordi, kus andmebaas oli koostatud aga selleks, et tulevased kasutajad saaksid seda täiendada, tuleb muuta suur osa süsteemist. Mis puudutab MTA andmeid ja nende analüüsi, siis mulle jäi kõlama sõna "''excel''", et analüüsiks kasutatakse just seda programmi. Jah olen nõus,et ta on küll hea ja tark, ning sees on peidetud palju võimalusi, kuid samas on ka teisi andmeanalüüsi programme (nt SPSS Modeller), kus saab palju lihtsamal viisil kasutada andmebaase ja tekitada seoseid. Samas tekis mul ka teine küsimus, et millal nad otsustavad, et andmed ja tehtav analüüs ei vasta enam elanikkonna harjumustele, kas nad endiselt arvavad õigesti, et ''x'' arv inimesi valetab MTA'le jms. Minu meelest andmete kvaliteet võib iga hetk muutuda ning sellel võib olla oma põhjus, mis mõjutab muutumist. Samal ajal mainis MTA osakonnajuhataja, kuidas süsteem oli üles ehitatud ning leian, et see võiks anda ülevaadet neile kes pole ennem andmetega töötanud ja kui mõni inimene ei tea või pole kokku puutunud sellega, kuidas andmeid hoitakse, kuidas neile liigi saab, kuidas kombineeritakse, millised osapooled on andmetega seotud. Paraku loengu lõpuks mul endiselt jäi nii üht-teist küsimust, mille vastuseid ma ei saanud ning jäin selle peale mõtlema. Kahju, et ma ei saanud antud loengus osaleda ''live'' 's.

Järgmine loeng, mille ma siin mainin on loeng number 8, ehk viimane, kus rääkis Hedi Mardisoo IT'st ja turundusest. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja Turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS, videoloeng]</ref> Minu jaoks oli see loeng just seepärast, sest ta kattub taas minu praeguse tööga ja minul oli huvitav kuulata ka teise inimese arusaamist nendest kahest nn osapoolest. Mulle väga meeldis kus ta tõi näiteid, et IT, turundus ja äri peaksid olema koos ja nad peaks kõik aru saama mille nimel nad töötavad, mis eesmärgi nimel ning on oluline, et nad kõik saaks teine teisest hästi aru. Sest muidu juhtub lõpus see, et ühel on oma idee mida ta tahab ellu viia, teine võib saada sellest ideest omamoodi aru, ning nö tellija ei saa lõppkokkuvõttes seda, mida ta oma peas välja mõtles. Külaline võttis oma loengu kokku sellega, et ta rääkis ikka telekommunikatsiooni turust üldiselt, kuid samas turud ja suunad on igas ettevõttes erinevad seega ka turundus, "pildis" olemine on igas ettevõttes erinev lähtudes sellest, millega firma tegeleb.Jah telekommunikatsioonis on konkurents väga tugev ja kiiresti muutlik, ka nende klientide harjumused on teised (nt olen ühe teensepakkuja juures kliendiks ja võtan teise pakkuja pakkumist, lähen üle, esimene kutsub tagasi nö pakub üle jne), mis ei saa öelda finants ettevõttete (pankade) kohta, kus turundus ja konkurents küll eksisteerib, kuid samas on rahulikum ja kliendid ei lähe naljalt ühelt teise juurde, ehk on rahulikumad. Ka erinevate ettevõtete turundus toimub veidi erinevalt leiavad nö oma teed. Kuid samas kõik me peame arvestama sellega,et ühiskond on muutumas kogu aeg ja harjumused võivad iga kell muutuda, seega nii turundus kui ka IT ning ka äripool ise peaksid suutma kiiresti reageerima vastavat kliendivajadustele ja harjumustele.

Teised loengud olid ka huvitavad, kuid ma enda jaoks midagi eriti huvitavat ei leidnud. Samas siinkohal arvan, et kui ma saaks kaugõppijana osaleda ka reaalselt loengutes, mida pidasid külalisesinejad see oleks hoopis teine tunne ja vajadusel saaksin esitada mind huvitavaid küsimusi, küsida täiendavalt juurde midagi ,mis segaseks või arusaamatuks jäi.

----

== Õpingukorralduse küsimused ==

===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus:'''

Korduseksami õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal tudengile on korduseksam tasuta, tasulisel (OF) õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. Mõlemal juhul registreerimine korduseksamile on kohustuslik. Registreerida saab ÕIS-i kaudu "Kordussoorituste" alt (kordussoorituse ja rgistreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva). Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ "Õppekorralduse eeskiri"]</ref>

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus:'''

== Viited ==
<references />

User:Mskorohh

2016-10-25T19:28:42Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T19:26:41Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T19:05:49Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T19:03:49Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:59:46Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:47:51Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:42:26Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:34:53Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:31:21Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:24:05Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T18:20:32Z

Mskorohh:

User:Mskorohh

2016-10-25T16:28:21Z

Mskorohh:

== Essee ==

User:Mskorohh

2016-10-25T16:24:05Z

Mskorohh: Blanked the page

User:Mskorohh

2016-10-25T15:07:18Z

Mskorohh: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe"

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]