https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mtaakre 2026-05-09T00:41:20Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=126724 2017-11-12T22:05:20Z

<p>Mtaakre: /* Meeskond EurosDollas */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:''' meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> Retsensioon meskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Pakiraam&diff=126723 2017-11-12T22:04:56Z

<p>Mtaakre: Created page with &quot;=Retsensioon meeskonna Pakiraam analüüsile meeskonnalt EurosDollas= Meeskonna Pakiraam projekt seisneb klassikalises ladude majandamises ning seda just rakenduse kasutamise...&quot;</p> <hr /> <div>=Retsensioon meeskonna Pakiraam analüüsile meeskonnalt EurosDollas=<br /> <br /> Meeskonna Pakiraam projekt seisneb klassikalises ladude majandamises ning seda just rakenduse kasutamise teel. Blogist võib välja lugeda, et üritatakse luua rakendus, mis muudaks mitte-automatiseeritud lao majandamise automatiseerituks. <br /> <br /> Rakendus tahetakse kujundada võimalikult kasutajasõbralikuks ning lihtsalt arusaadavaks, et selle kasutamine oleks vanadest majandamis harjumustest üle. Samuti tundub, et meeskonnas olevad seltsimehed on laotöödega ja sealse majandamisega kursis ning ka kokkupuutunud taoliste rakendustega, mis aitavad seda kõike teha – see annab hea põhja rakenduse paremaks muutmiseks ning täiuslikuks tegemiseks.<br /> <br /> Kuna otseselt pole välja toodud „nice-to-have“ funktsioone ning ka „must have“ funktsioonid on väga laiali valguvad, siis on raske midagi juurde soovitada, kuna võib-olla teil oli juba plaanis need funktsioonidesse juurde kirjutada. Siiski, omalt poolt mõned soovitused:<br /> * võimalik manuaalselt muuta teatud andmeid, juhul kui tekib mingisugune viga kasutaja poolt.<br /> * manuaalselt saab andmeid muuta ainult teatud isik (administraator) ning selleks on eraldi kasutaja<br /> * kuna toote staatiline info koosneb enam-vähem (Nimetus, kohalik tootekood, tehase originaal kood (koodid, kui tellitakse mitmest kohast)), siis võiks olla võimalus lisada tootele kommentaar vms.<br /> * aruanded: võimaldab hetkelist laoseisu väljastada tekstifailina (või pigem exceli failina), et oleks võimalus raporteid printida</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Eurosdollas&diff=126722 2017-11-12T22:04:00Z

<p>Mtaakre: </p> <hr /> <div>Retsensioon meeskonnale „Eurosdollas“ meeskonna „Carparts“ poolt<br /> <br /> <br /> Meeskonna „ Eurosdollas“ analüüs on hästi üles ehitatud ja funktsionaalsus on arusaadavalt kirjeldatud. Arendatav rakendus sarnaneb suhteliselt palju meie meeskonna poolt arendatavale rakendusele mistõttu valisimegi just selle konkreetse analüüsi retsenseerimiseks.<br /> <br /> Skoop tundub tehtav ning on reaalne, et kirjeldatud mahus töö ka ette antud aja jooksul valmis jõutakse. (Must have osa vähemalt)<br /> <br /> Analüüsi tekst on loogiliselt üles ehitatud ja hästi liigendatud. Analüüsi pikkus küll ei vasta õppejõu poolt kehtestatud minimaalse sõnade arvu limiidile.<br /> <br /> <br /> Sellest hoolimata on siin mõned probleemid mida meie meeskonna liikmed nägid või mille kohta meil tekkisid küsimused:<br /> <br /> <br /> *Millised kasutajate rühmad on olemas?<br /> Mainitud on, et igal töötajal on kasutaja (miks peaks olema koristajatel, turvatöötajatel, personalijuhil jms olema ligipääs kassasüsteemile?).<br /> <br /> <br /> *''Toodete lisamisega, eemaldamise ja muutmisega tegelevad adminnid.''<br /> Samas adminnid saavad muuta ka kasutajaid. Kas adminni nimetus ei peaks siis olema lihtsalt andmete sisestaja. Kui kasutajad on vaid firma enda töötajad, kas lihtsam ei oleks siis kui uusi kasutajaid saab sisestada ikkagi vaid mõni konkreetse firma juht?<br /> <br /> <br /> *''Otsing toimub ühes lahtris, s.t tootekoodi ja nime järgi''<br /> Kas tooteid ei peaks saama otsima lisaks ka kaubagrupi või tootja järgi?<br /> <br /> <br /> *Arusaamatuks jääb kuidas tekib laoseis koguseliselt. Puudub kirjeldus, kuidas süsteemi tekib kogus, et palju igal aja hetkel konkreetset kaupa olemas on.<br /> <br /> <br /> * Kas see kassasüsteem on programmijupp mingis arvutis ja kas ei ole unustatud tähtsaid komponente, milleks on arvete koostamine ja erinevad makseviisid?<br /> Hetkel tundub, et see on rohkem laoseisu programm mitte kassasüsteem. Kuidas toimub kaupade eest arvete koostamine ja millised on erinevad makseviiside võimalused?<br /> <br /> <br /> *Päeva lõpetamise (Kassa klappimise kontrolli) osas võiks arvestada ka päeva kassa algjäägi ja sellega, kas vahepeal on osa sularaha kassast ära viidud.<br /> <br /> <br /> * ''Lisada süsteemi funktsioon, mis suudab arve saata kaardi terminali ning sealt omakorda vastu tuleva infoga tegeleda''<br /> Kas autorid on ka uurinud kui töömahukaks antud protsess kujuneks ning äkki oleks mõistlikum kasutada kaugjuhitavat mobiiliga ühilduvat kaardimakseterminali?</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Eurosdollas&diff=126720 2017-11-12T22:01:39Z

<p>Mtaakre: /* Retsensioon meeskonna Pakiraam analüüsile meeskonnalt EurosDollas */</p> <hr /> <div>Retsensioon meeskonnale „Eurosdollas“ meeskonna „Carparts“ poolt<br /> <br /> <br /> Meeskonna „ Eurosdollas“ analüüs on hästi üles ehitatud ja funktsionaalsus on arusaadavalt kirjeldatud. Arendatav rakendus sarnaneb suhteliselt palju meie meeskonna poolt arendatavale rakendusele mistõttu valisimegi just selle konkreetse analüüsi retsenseerimiseks.<br /> <br /> Skoop tundub tehtav ning on reaalne, et kirjeldatud mahus töö ka ette antud aja jooksul valmis jõutakse. (Must have osa vähemalt)<br /> <br /> Analüüsi tekst on loogiliselt üles ehitatud ja hästi liigendatud. Analüüsi pikkus küll ei vasta õppejõu poolt kehtestatud minimaalse sõnade arvu limiidile.<br /> <br /> <br /> Sellest hoolimata on siin mõned probleemid mida meie meeskonna liikmed nägid või mille kohta meil tekkisid küsimused:<br /> <br /> <br /> *Millised kasutajate rühmad on olemas?<br /> Mainitud on, et igal töötajal on kasutaja (miks peaks olema koristajatel, turvatöötajatel, personalijuhil jms olema ligipääs kassasüsteemile?).<br /> <br /> <br /> *''Toodete lisamisega, eemaldamise ja muutmisega tegelevad adminnid.''<br /> Samas adminnid saavad muuta ka kasutajaid. Kas adminni nimetus ei peaks siis olema lihtsalt andmete sisestaja. Kui kasutajad on vaid firma enda töötajad, kas lihtsam ei oleks siis kui uusi kasutajaid saab sisestada ikkagi vaid mõni konkreetse firma juht?<br /> <br /> <br /> *''Otsing toimub ühes lahtris, s.t tootekoodi ja nime järgi''<br /> Kas tooteid ei peaks saama otsima lisaks ka kaubagrupi või tootja järgi?<br /> <br /> <br /> *Arusaamatuks jääb kuidas tekib laoseis koguseliselt. Puudub kirjeldus, kuidas süsteemi tekib kogus, et palju igal aja hetkel konkreetset kaupa olemas on.<br /> <br /> <br /> * Kas see kassasüsteem on programmijupp mingis arvutis ja kas ei ole unustatud tähtsaid komponente, milleks on arvete koostamine ja erinevad makseviisid?<br /> Hetkel tundub, et see on rohkem laoseisu programm mitte kassasüsteem. Kuidas toimub kaupade eest arvete koostamine ja millised on erinevad makseviiside võimalused?<br /> <br /> <br /> *Päeva lõpetamise (Kassa klappimise kontrolli) osas võiks arvestada ka päeva kassa algjäägi ja sellega, kas vahepeal on osa sularaha kassast ära viidud.<br /> <br /> <br /> * ''Lisada süsteemi funktsioon, mis suudab arve saata kaardi terminali ning sealt omakorda vastu tuleva infoga tegeleda''<br /> Kas autorid on ka uurinud kui töömahukaks antud protsess kujuneks ning äkki oleks mõistlikum kasutada kaugjuhitavat mobiiliga ühilduvat kaardimakseterminali?<br /> <br /> =Retsensioon meeskonna Pakiraam analüüsile meeskonnalt EurosDollas=<br /> <br /> Meeskonna Pakiraam projekt seisneb klassikalises ladude majandamises ning seda just rakenduse kasutamise teel. Blogist võib välja lugeda, et üritatakse luua rakendus, mis muudaks mitte-automatiseeritud lao majandamise automatiseerituks. <br /> <br /> Rakendus tahetakse kujundada võimalikult kasutajasõbralikuks ning lihtsalt arusaadavaks, et selle kasutamine oleks vanadest majandamis harjumustest üle. Samuti tundub, et meeskonnas olevad seltsimehed on laotöödega ja sealse majandamisega kursis ning ka kokkupuutunud taoliste rakendustega, mis aitavad seda kõike teha – see annab hea põhja rakenduse paremaks muutmiseks ning täiuslikuks tegemiseks.<br /> <br /> Kuna otseselt pole välja toodud „nice-to-have“ funktsioone ning ka „must have“ funktsioonid on väga laiali valguvad, siis on raske midagi juurde soovitada, kuna võib-olla teil oli juba plaanis need funktsioonidesse juurde kirjutada. Siiski, omalt poolt mõned soovitused:<br /> * võimalik manuaalselt muuta teatud andmeid, juhul kui tekib mingisugune viga kasutaja poolt.<br /> * manuaalselt saab andmeid muuta ainult teatud isik (administraator) ning selleks on eraldi kasutaja<br /> * kuna toote staatiline info koosneb enam-vähem (Nimetus, kohalik tootekood, tehase originaal kood (koodid, kui tellitakse mitmest kohast)), siis võiks olla võimalus lisada tootele kommentaar vms.<br /> * aruanded: võimaldab hetkelist laoseisu väljastada tekstifailina (või pigem exceli failina), et oleks võimalus raporteid printida</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Eurosdollas&diff=126718 2017-11-12T22:01:24Z

<p>Mtaakre: </p> <hr /> <div>Retsensioon meeskonnale „Eurosdollas“ meeskonna „Carparts“ poolt<br /> <br /> <br /> Meeskonna „ Eurosdollas“ analüüs on hästi üles ehitatud ja funktsionaalsus on arusaadavalt kirjeldatud. Arendatav rakendus sarnaneb suhteliselt palju meie meeskonna poolt arendatavale rakendusele mistõttu valisimegi just selle konkreetse analüüsi retsenseerimiseks.<br /> <br /> Skoop tundub tehtav ning on reaalne, et kirjeldatud mahus töö ka ette antud aja jooksul valmis jõutakse. (Must have osa vähemalt)<br /> <br /> Analüüsi tekst on loogiliselt üles ehitatud ja hästi liigendatud. Analüüsi pikkus küll ei vasta õppejõu poolt kehtestatud minimaalse sõnade arvu limiidile.<br /> <br /> <br /> Sellest hoolimata on siin mõned probleemid mida meie meeskonna liikmed nägid või mille kohta meil tekkisid küsimused:<br /> <br /> <br /> *Millised kasutajate rühmad on olemas?<br /> Mainitud on, et igal töötajal on kasutaja (miks peaks olema koristajatel, turvatöötajatel, personalijuhil jms olema ligipääs kassasüsteemile?).<br /> <br /> <br /> *''Toodete lisamisega, eemaldamise ja muutmisega tegelevad adminnid.''<br /> Samas adminnid saavad muuta ka kasutajaid. Kas adminni nimetus ei peaks siis olema lihtsalt andmete sisestaja. Kui kasutajad on vaid firma enda töötajad, kas lihtsam ei oleks siis kui uusi kasutajaid saab sisestada ikkagi vaid mõni konkreetse firma juht?<br /> <br /> <br /> *''Otsing toimub ühes lahtris, s.t tootekoodi ja nime järgi''<br /> Kas tooteid ei peaks saama otsima lisaks ka kaubagrupi või tootja järgi?<br /> <br /> <br /> *Arusaamatuks jääb kuidas tekib laoseis koguseliselt. Puudub kirjeldus, kuidas süsteemi tekib kogus, et palju igal aja hetkel konkreetset kaupa olemas on.<br /> <br /> <br /> * Kas see kassasüsteem on programmijupp mingis arvutis ja kas ei ole unustatud tähtsaid komponente, milleks on arvete koostamine ja erinevad makseviisid?<br /> Hetkel tundub, et see on rohkem laoseisu programm mitte kassasüsteem. Kuidas toimub kaupade eest arvete koostamine ja millised on erinevad makseviiside võimalused?<br /> <br /> <br /> *Päeva lõpetamise (Kassa klappimise kontrolli) osas võiks arvestada ka päeva kassa algjäägi ja sellega, kas vahepeal on osa sularaha kassast ära viidud.<br /> <br /> <br /> * ''Lisada süsteemi funktsioon, mis suudab arve saata kaardi terminali ning sealt omakorda vastu tuleva infoga tegeleda''<br /> Kas autorid on ka uurinud kui töömahukaks antud protsess kujuneks ning äkki oleks mõistlikum kasutada kaugjuhitavat mobiiliga ühilduvat kaardimakseterminali?<br /> <br /> =Retsensioon meeskonna Pakiraam analüüsile meeskonnalt EurosDollas=<br /> <br /> Meeskonna Pakiraam projekt seisneb klassikalises ladude majandamises ning seda just rakenduse kasutamise teel. Blogist võib välja lugeda, et üritatakse luua rakendus, mis muudaks mitte-automatiseeritud lao majandamise automatiseerituks. <br /> <br /> Rakendus tahetakse kujundada võimalikult kasutajasõbralikuks ning lihtsalt arusaadavaks, et selle kasutamine oleks vanadest majandamis harjumustest üle. Samuti tundub, et meeskonnas olevad seltsimehed on laotöödega ja sealse majandamisega kursis ning ka kokkupuutunud taoliste rakendustega, mis aitavad seda kõike teha – see annab hea põhja rakenduse paremaks muutmiseks ning täiuslikuks tegemiseks.<br /> <br /> Kuna otseselt pole välja toodud „nice-to-have“ funktsioone ning ka „must have“ funktsioonid on väga laiali valguvad, siis on raske midagi juurde soovitada, kuna võib-olla teil oli juba plaanis need funktsioonidesse juurde kirjutada. Siiski, omalt poolt mõned soovitused:<br /> *- võimalik manuaalselt muuta teatud andmeid, juhul kui tekib mingisugune viga kasutaja poolt.<br /> *- manuaalselt saab andmeid muuta ainult teatud isik (administraator) ning selleks on eraldi kasutaja<br /> *- kuna toote staatiline info koosneb enam-vähem (Nimetus, kohalik tootekood, tehase originaal kood (koodid, kui tellitakse mitmest kohast)), siis võiks olla võimalus lisada tootele kommentaar vms.<br /> *- aruanded: võimaldab hetkelist laoseisu väljastada tekstifailina (või pigem exceli failina), et oleks võimalus raporteid printida</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Eurosdollas&diff=126712 2017-11-12T21:55:51Z

<p>Mtaakre: </p> <hr /> <div>Retsensioon meeskonnale „Eurosdollas“ meeskonna „Carparts“ poolt<br /> <br /> <br /> Meeskonna „ Eurosdollas“ analüüs on hästi üles ehitatud ja funktsionaalsus on arusaadavalt kirjeldatud. Arendatav rakendus sarnaneb suhteliselt palju meie meeskonna poolt arendatavale rakendusele mistõttu valisimegi just selle konkreetse analüüsi retsenseerimiseks.<br /> <br /> Skoop tundub tehtav ning on reaalne, et kirjeldatud mahus töö ka ette antud aja jooksul valmis jõutakse. (Must have osa vähemalt)<br /> <br /> Analüüsi tekst on loogiliselt üles ehitatud ja hästi liigendatud. Analüüsi pikkus küll ei vasta õppejõu poolt kehtestatud minimaalse sõnade arvu limiidile.<br /> <br /> <br /> Sellest hoolimata on siin mõned probleemid mida meie meeskonna liikmed nägid või mille kohta meil tekkisid küsimused:<br /> <br /> <br /> *Millised kasutajate rühmad on olemas?<br /> Mainitud on, et igal töötajal on kasutaja (miks peaks olema koristajatel, turvatöötajatel, personalijuhil jms olema ligipääs kassasüsteemile?).<br /> <br /> <br /> *''Toodete lisamisega, eemaldamise ja muutmisega tegelevad adminnid.''<br /> Samas adminnid saavad muuta ka kasutajaid. Kas adminni nimetus ei peaks siis olema lihtsalt andmete sisestaja. Kui kasutajad on vaid firma enda töötajad, kas lihtsam ei oleks siis kui uusi kasutajaid saab sisestada ikkagi vaid mõni konkreetse firma juht?<br /> <br /> <br /> *''Otsing toimub ühes lahtris, s.t tootekoodi ja nime järgi''<br /> Kas tooteid ei peaks saama otsima lisaks ka kaubagrupi või tootja järgi?<br /> <br /> <br /> *Arusaamatuks jääb kuidas tekib laoseis koguseliselt. Puudub kirjeldus, kuidas süsteemi tekib kogus, et palju igal aja hetkel konkreetset kaupa olemas on.<br /> <br /> <br /> * Kas see kassasüsteem on programmijupp mingis arvutis ja kas ei ole unustatud tähtsaid komponente, milleks on arvete koostamine ja erinevad makseviisid?<br /> Hetkel tundub, et see on rohkem laoseisu programm mitte kassasüsteem. Kuidas toimub kaupade eest arvete koostamine ja millised on erinevad makseviiside võimalused?<br /> <br /> <br /> *Päeva lõpetamise (Kassa klappimise kontrolli) osas võiks arvestada ka päeva kassa algjäägi ja sellega, kas vahepeal on osa sularaha kassast ära viidud.<br /> <br /> <br /> * ''Lisada süsteemi funktsioon, mis suudab arve saata kaardi terminali ning sealt omakorda vastu tuleva infoga tegeleda''<br /> Kas autorid on ka uurinud kui töömahukaks antud protsess kujuneks ning äkki oleks mõistlikum kasutada kaugjuhitavat mobiiliga ühilduvat kaardimakseterminali?<br /> <br /> =Retsensioon meeskonna Pakiraam analüüsile meeskonnalt EurosDollas=<br /> <br /> Meeskonna Pakiraam projekt seisneb klassikalises ladude majandamises ning seda just rakenduse kasutamise teel. Blogist võib välja lugeda, et üritatakse luua rakendus, mis muudaks mitte-automatiseeritud lao majandamise automatiseerituks. <br /> <br /> Rakendus tahetakse kujundada võimalikult kasutajasõbralikuks ning lihtsalt arusaadavaks, et selle kasutamine oleks vanadest majandamis harjumustest üle. Samuti tundub, et meeskonnas olevad seltsimehed on laotöödega ja sealse majandamisega kursis ning ka kokkupuutunud taoliste rakendustega, mis aitavad seda kõike teha – see annab hea põhja rakenduse paremaks muutmiseks ning täiuslikuks tegemiseks.<br /> <br /> Kuna otseselt pole välja toodud „nice-to-have“ funktsioone ning ka „must have“ funktsioonid on väga laiali valguvad, siis on raske midagi juurde soovitada, kuna võib-olla teil oli juba plaanis need funktsioonidesse juurde kirjutada. Siiski, omalt poolt mõned soovitused:<br /> - võimalik manuaalselt muuta teatud andmeid, juhul kui tekib mingisugune viga kasutaja poolt.<br /> - manuaalselt saab andmeid muuta ainult teatud isik (administraator) ning selleks on eraldi kasutaja<br /> - kuna toote staatiline info koosneb enam-vähem (Nimetus, kohalik tootekood, tehase originaal kood (koodid, kui tellitakse mitmest kohast)), siis võiks olla võimalus lisada tootele kommentaar vms.<br /> - aruanded: võimaldab hetkelist laoseisu väljastada tekstifailina (või pigem exceli failina), et oleks võimalus raporteid printida</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122954 2017-05-25T20:16:16Z

<p>Mtaakre: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br /> * Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br /> * Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122948 2017-05-25T19:37:37Z

<p>Mtaakre: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122787 2017-05-24T22:16:43Z

<p>Mtaakre: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122786 2017-05-24T22:15:46Z

<p>Mtaakre: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122526 2017-05-14T20:46:28Z

<p>Mtaakre: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109574 2016-10-18T07:08:38Z

<p>Mtaakre: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olema 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Lühidalt, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109573 2016-10-18T07:07:33Z

<p>Mtaakre: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Lühidalt, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109571 2016-10-18T07:06:10Z

<p>Mtaakre: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembit pigem koolipaberitest juttu ei teeks, kuid see-eest on tal ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109567 2016-10-18T07:04:55Z

<p>Mtaakre: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109565 2016-10-18T07:03:29Z

<p>Mtaakre: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. See-eest oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109562 2016-10-18T06:59:43Z

<p>Mtaakre: /* Essee */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõududel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109225 2016-10-17T18:39:17Z

<p>Mtaakre: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Mihkel Tääkre<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõudel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109174 2016-10-17T18:08:34Z

<p>Mtaakre: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> &lt;br&gt;Autor: Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> IT Kolledžisse tulles on õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursus heaks sissejuhatuseks ning annab korraliku ülevaate millega tulevikus kokku võiks puutuda, kui otsustad IT-ga end edaspidi kindlamalt siduda. Võrreldes TTÜ-ga on minu arust IT Kolledžil parem erialatutvustus, sest siin kutsutakse erinevaid omaala spetsialiste ja kogemustega inimesi rääkima oma teekonna nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Järgnevalt iseloomustan ja toon välja huvitavaima enda jaoks, mis esinejatelt kõrva taha jäi.<br /> <br /> Esimene loeng võeti teemaks õppekorraldus ning kuidas IT Kolledžis üldiselt hakkama saada. Esitlejaid oli mitu ning räägiti lühidalt ära korraldusest, stipendiumitest ja eksamitest. Julgustati, et kui on küsimus, siis tuleb see ka esitada ja vastus saada. Rõhutati, et kõik eeldusained saaks ikka tehtud ja põhiainetest kõrvale hiilida pole ka mõtet. Samuti sai teada, et kõiki loenguid ning osasid praktikume lindistatakse ning järelvaatamise võimalus eksisteerib, kuid kindlasti ei asenda see kohapeal käimist, aga annab hea võimaluse üle kordamiseks või millegi meelde tuletamiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgmisel loengul oli juba esimene külaline, Andres Kütt. Alustuseks rääkis ta enda teekonnast kuni selleni, kes ta praegu on. Juba koolis arvutiklassis tekkis tal suurem huvi arvutite vastu ning suveks anti talle ka arvuti koju kaasa. Ei läinud palju aega mööda kui õpilaste oskused ja teadmised arvutite osas olid etemad kui õppejõudel. Lihtsalt sellepärast, et oli rohkem aega tegeleda arvutitega. Praeguseks on härra Kütt ameti poolest IT arhitekt ning tema ülesandeks on näha ette, kus võib projektis midagi valesti minna. Tema sõnul vihatakse neid arhitekte, sest igakord kui talle antakse projekt ette ning kogemuste järgi ta juba teab ja ütleb, et sellest midagi välja ei tule. Nii vaadatakse teda kui mingisugust väga halba inimest, sest nende projekti ja head ideed on solvatud. Tegelikuses lihtsalt ei taheta tõde kuulda võtta. On väheseid projekte, kus arhitekt kiidab ja ütleb, et super töö. See pärast peab üks IT arhitekt olema väga hea suhtleja ning oskama väljendada, miks just see projekt läbi ei löö ja mis lööb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f loengusalvestus Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kolmandas loengus oli esitlejateks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Testlio on väga edukas startup firma, mis tegeleb näiteks appide või muude programmide testimisega, otsides vead ning parandades neid, et lõpu väljalase oleks töökindlam ja edukam. Nad rääkisid kuidas kõik alguse sai ning milline nende teekond tänaseni olnud on. Kindlasti polnud see lillepidu, vaid oli palju läbi pressimist, unetuid öid ja pingutamist. Minuarust oli see üks huvitavamaid esitlusi, sest just seal tuleb välja see püüdlus ja kirg selle vastu, mida teha tahad. Neil oli väike idee ja nad panid selle proovile. See andis hea sihi ja nad panid nii-öelda ”all-in” ja lõid sellega ka läbi, vaatamata raskustele ja tagasilöökidele. Isegi kui startuppi ei kavatse teha, siis kindlasti motivatsiooniks oli see hea.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true loengusalvestus Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljanda loengu lektoriks oli Lembitu Ling. Lembitul on ohtralt töökogemust, nimelt 21 aastat, kuid see eest koolipaberitest ta pigem juttu ei teeks. Seega oli tal tuleviku süsteemi adminstraatoritele omajagu soovitusi anda. Ta väitis, et hea süsadmin on laisk, aga samas mitte liiga laisk. Selle all mõtles ta seda, et kui midagi on juba üle kolme korra vaja kirjutada, siis tuleb see ära scriptida. Samuti, et süsadminni pole koguaeg kohapeal näha, sest ta peaks olemas olema siis, kui teda vaja on. Loomulikult süsteemi saab ka hallata ka mujalt, aga kohapeal peab ikka käima muidu tekib tööandjal tunne, et milleks see süsadmin üldse vajalik on. Süsadminni töö pole tegelikuses lihtne, sest hallata tuleb ikkagist suuri süsteeme ning peab jälgima, et sulle pähe ei istutaks. Ühtlasi peaks pidevalt töötavate süsteemide haldamiseks olla 4-5 inimest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 loengusalvestus Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus võtsid sõna Andres Septer ja Einer Koltšanov. Andres Septer rääkis lähemalt võimalustest Eesti turul. Õpetlikud sõnad jäid kõlama järgmiselt. Alati enne firmasse tööle minemist peaks tegema selle firma taustakontrolli. Uurida, kuidas seal töö käib, võimalusel küsida seal firmas töötanud kui ka hetkel töötavatelt inimestel, mis on nende arvamus. Igastahes, võimalikult palju infot saada ning teha järeldus. Samuti sai rõhutatud, et tuleks luua tutvuseid, sest suurem enamus paremaid töökohti liigub tutvuste kaudu. Tulevikuks anti suuremaks palgaks vihjeid, nimelt tuleks vahetada firmat. Teine võimalus lahkumisavalduse põhjal, ehk pakutakse paremat palka ja saad lahkumisavalduse tagasi võtta.<br /> SCRUM master ehk agiilse arendusmeeskonna juht Einar vestis aga kommunikatsioonist ja selle olulisusest. Mitte ainult tiimi siseselt, vaid ka tiimide vaheline koostöö peab hea olema. Heaks näiteks ongi IT-mehed ja ärimehed. Emmas-kummas on koostöö sees, kuid nende kahe omavaheline koostöö ei ole mitte. Kui IT-meestel on halb arvamus ärimeestest, siis tavaliselt ärimeestel on veel halvem arvamus IT-meestest. Selle ”luku” võtmeks ongi kommunikatsioon, mis tavaliselt puudub ning probleeme tekitab.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andmete analüüsi tutvustas meile lähemalt Ivar Laur, kes on Maksu- ja Tolliametis töötanud 14 aastat. Andmete analüüs võimaldab teha otsuseid, kuhu ja kuidas ressursse suunata. Kuid selleks on vaja kõige pealt need andmed õigesti koguda, et neist saaks midagi kasulikku ka tõlgendada. Nimelt tehakse tihti peale eraldi alapeatükk andmete tõlgendamise jaoks, kus kirjutatakse diskussioon autori poolt uuritavale probleemile ning võrreldakse lähedasemaid kirjanduse seisukohti. Ühtlasti kõrvutatakse ka teiste uurijate järeldusi enda omadega. Arvan, et just nii jõuabki kõige parema analüütilise tulemuseni, kus luuakse nii-öelda ”kommunikatsioon” seisukohtade ja kogutud andmete vahel.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 loengusalvestus Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eesti Vabariigi küberkaitsest ja selle ajaloost kõneles Jaan Priisalu. Küberkaitsega hakati tegelema Eestis juba enne iseseivumist ning see kübermaailm on aina rohkem ja rohkem end peale surunud ning teeb seda ka edasi. Sellepärast võib küberkaitset vaadata kui pidevat õppimist. Kuna see areneb ja hõlmab meie tänapäeva elu nii palju, siis on vaja sellega kaasas käia. Tänapäeval hakkavad pigem igasugused tülid ja konfliktid ilmnema kübermaailmas, enne kui ka tänavatele see kõik jõuab, seega võiks ka küberkaitsele palju tähelepanu suunata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 loengusalvestus Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases külalisloengus rääkis ettevõtte Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo IT ja turunduse seotusest. Arvan, et see loeng annab hea ülevaate, millele mõelda kui soovid alustada startupiga. Üheks faktiks on see, et ilma reklaamita midagi müüa on väga raske. Reklaamis peab kajastuma toote unikaalsus, toote taskukohasus või selle hinna õigustus ning samuti, kes selle toote taga on ja kust pärit. Kui üks asi neist valesti on, võib see toote müüki raskelt mõjutada. Tänapäeval millegi uue alustamisega võib tekkida raskusi, kuid alati on võimalus pakkuda konkurentsi millegi tähelepanuväärsega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 loengusalvestus Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lõpetuseks võiks öelda, et kõikide loengute läbivaks sarnasuseks oli koostöö ja kommunikatsiooni vajalikkus. Erialatutvustust sai sellest ainest küllaga ning samuti laienes silmaring, mis kindlasti aitab kaasa tulevikus.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2]&lt;/ref&gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaasta]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> <br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus]&lt;/ref&gt; <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta:&lt;ref&gt;[https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d.&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> X = 19 <br /> <br /> Y = 28<br /> <br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]&lt;/ref&gt;. <br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: <br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> <br /> '''Vastus:''' Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Mtaakre https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtaakre&diff=109117 2016-10-17T17:42:52Z

<p>Mtaakre: Created page with &quot;= Erialatutvustuse aine arvestustöö = &lt;br&gt;Autor: Mihkel Tääkre&lt;br /&gt; Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016 == Essee == to be continued.. == Õpingukorralduse küsimused...&quot;</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> &lt;br&gt;Autor: Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> to be continued..<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> ==== Küsimus B ==== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' <br /> &lt;br&gt;Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta. (Õppekorralduse eeskiri 5.2) Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€. (Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal)&lt;br/&gt;<br /> ==== Küsimus 5 ==== <br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:<br /> &lt;br&gt;- kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine; <br /> &lt;br&gt;- kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.<br /> &lt;br&gt;Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite. (Eesti.ee, Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus) <br /> Õppetoetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta (Haridus- ja Teadusministeerium, Õppetoetus):<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: kuni 89,50 eurot; Õppetoetuse suurus: 220 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 89,51–179,0 eurot; Õppetoetuse suurus: 135 eurot<br /> &lt;br&gt;-Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta: 179,01–358 eurot; Õppetoetuse suurus: 75 eurot <br /> &lt;br&gt;Õppetoetuse saamiseks peab minimaalne ainepunktide arv semestris olema 30 EAP-d või kumulatiivselt peab olema kogutud aastas 60 EAP-d. (IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus &lt;ref name=&quot;Vajaduspõhine õppetoetus&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/}} IT Kolledž, Vajaduspõhine õppetoetus&lt;/ref&gt;)&lt;br/&gt;<br /> <br /> ==== Ülesanne ==== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> &lt;br&gt;X = 19 <br /> &lt;br&gt;Y = 28&lt;br/&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreform KKK&lt;/ref&gt; (Kõrgharidusreform KKK) Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 28 EAPd, siis: Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 19+28= 47 EAP =&gt; 54 - 47 = 7 =&gt; 7 x 50 = 350 <br /> Vastus: Esitatav arve on 350 €<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Mtaakre