ICO wiki - User contributions [en]

2017-11-26T20:25:44Z

Mtammai:

== Autor ==
Martin Tammai
 
Rühm: A21

==Sissejuhatus==
more käsk võimaldab kasutajal kuvada faili sisu ühe ekraanitäie kaupa ja liikuda edasi-tagasi lehekülgede vahel. Samuti on võimalik teostada otsinguid tekstist.
<ref>https://alvinalexander.com/unix/edu/examples/more.shtml</ref>
==Süntaks==
more [-dlfpcsu] [-num lines] [+/pattern] [+linenum] [file ...]
<ref>https://www.computerhope.com/unix/umore.htm</ref>
 
Kandilistes sulgudes olevaid võtmeid võib kasutada ühe või rohkem korraga või mitte ühtegi.
==Võtmed==

{| class="wikitable"
|-
! Võti
! Kirjeldus
|-
| -d
| Kuvatakse vajalik info lehekülgede vahetamiseks ja käsust väljumiseks: „Press space to continue, 'q' to quit“. Samuti tundmatu klahvi vajutamisel soovitatakse vajutada juhiste saamiseks „h“ klahvi. Vaikimisi seda infot ei kuvata.
|-
| -l
| Ei peata käsku kui väljastataval real on ^L sümbolid (form feed).
|-
| -f
| Loendab loogilisi ridu, mitte ekraanile mahtuvaid ridu.
|-
| -p
| Uue lehe kuvamisel tühjendatakse ekraan ja siis kuvatakse uus sisu allakerimise asemel.
|-
| -c
| Uue lehe sisu kuvamist alustatakse terminaliakna ülemisest osast ja eelnev sisu kustutatakse.
|-
| -s
| Mitmed tühjad read kuvatase ühe reana.
|-
| -u
| Keelab allajoonimise.
|-
| -number
| Võimaldab määrata kuvatavate ridade arvu, mis ekraanile mahuvad.
|-
| +number
| Võimaldab määrata mitmendalt realt kuvamist alustatakse.
|-
| +/string
| Enne kuvamist otsitakse etteantud „string“ faili seest.
|}
<ref>http://manpages.ubuntu.com/manpages/xenial/man1/more.1.html</ref>
==Käsu sees olevad funktsioonid==
Kui mingisuguse faili sisu on parajasti more käsu abil kuvamisel, siis on võimalik erinevate klahvivajutustega kasutada funktsioone.
 
{| class="wikitable"
! Klahv
! Kirjeldus
|-
| Space
| klahv kuvab järgmise lehekülje.
|-
| Enter
| kuvab ühe uue rea.
|-
| b
| kuvab eelmise lehekülje.
|-
| h
| kuvab juhised kuidas käsku kasutada.
|-
| q
| väljub käsust.
|}
<ref>https://alvinalexander.com/unix/edu/examples/more.shtml</ref>
==Kasutatud kirjandus==
{{reflist}}
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

2017-11-26T20:20:47Z

Mtammai: Created page with " == Autor == Martin Tammai Rühm: A21 ==Sissejuhatus== more käsk võimaldab kasutajal kuvada faili sisu ühe ekraanitäie kaupa ja liikuda edasi-tagasi lehekülgede vah..."

Osadmin referaadi teemad

2017-09-07T07:49:25Z

Mtammai: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[Lsb_release]]
* [[Apropos]]
* [[Whatis]]
* [[Tr]]

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-09-07T07:48:57Z

Mtammai: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[Lsb_release]]
* [[Apropos]]
* [[More]]
* [[Whatis]]
* [[Tr]]

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-26T17:17:56Z

Mtammai: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:52:30Z

Mtammai: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer – „Õppekorraldus ja sisekord“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov – „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur – „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:51:49Z

Mtammai: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer – "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov – „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur – „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:45:29Z

Mtammai: /* Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov – „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur – „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:45:18Z

Mtammai: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov – „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:40:54Z

Mtammai: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:39:51Z

Mtammai: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

[[Category:Erialatutvustus 2016]]

User:Mtammai

2016-10-16T17:37:32Z

Mtammai: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T17:30:56Z

Mtammai: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

RF õppekohal on kordussooritused tasuta.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (6. NB!)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T17:30:15Z

Mtammai: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

RF õppekohal on kordussooritused tasuta.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (NB)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T17:28:45Z

Mtammai: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

RF õppekohal on kordussooritused tasuta.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK (NB)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T17:27:47Z

Mtammai: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)] </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)] </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri (5.2.7)] </ref>

RF õppekohal on kordussooritused tasuta.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? KKK (NB)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T17:26:04Z

Mtammai: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>Õppekorralduse eeskiri (5.2.12) </ref>

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.<ref>Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1) </ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva. <ref>Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1) </ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>Õppekorralduse eeskiri (5.2.7) </ref>

RF õppekohal on kordussooritused tasuta.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Võta kord (II Taotlus)]</ref>

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? KKK (NB)]</ref>

==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T16:30:48Z

Mtammai: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus]</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus]</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus]</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus]</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus]</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus]</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus]</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T16:12:57Z

Mtammai: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer <ref>Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24.08 loengusalvestus</ref>===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“<ref>Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31.08 loengusalvestus</ref>===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“<ref>Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus</ref>===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“<ref>Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09 loengusalvestus</ref>===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“<ref>Loengu „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“ (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.09 loengusalvestus</ref>===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“<ref>Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09 loengusalvestus</ref>===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref> Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10 loengusalvestus</ref>===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“<ref>Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10 loengusalvestus</ref>===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==
==Viited==
<references>

<references/>

User:Mtammai

2016-10-16T15:48:48Z

Mtammai: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==
===Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer===
Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

===Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“===
Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest.
Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

===Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“===
Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine.
Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi.
Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

===Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“===
Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud.
Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki.
Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

===Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov - „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“===
Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused.
Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada.
Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

===Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“===
Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid.
Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

===Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“===
Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

===Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“===
Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru.
Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

==Õpingukorralduse küsimused==

User:Mtammai

2016-10-16T15:44:23Z

Mtammai: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==

User:Mtammai

2012-10-30T17:11:12Z

Mtammai: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Martin Tammai Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 ==Essee== Esimeses loengus tehti meile sissejuhatuseks ülevaade koolist ja …'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Martin Tammai 
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==
Esimeses loengus tehti meile sissejuhatuseks ülevaade koolist ja sellega seonduvast tähtsast informatsioonist. Seal anti ka esimene kodutöö, milleks oli õppekorralduse eeskirja läbi lugemine.
Teises loengus käisid meile helpdeski olemusest rääkimas Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Eesti Skype kontoris. Tuleb välja, et pea igaüks meist on vahel omamoodi helpdeski töötaja. Näiteks kui inimene pöördub sõbra poole arvuti või mõne mõne muu seadme probleemiga, mis vajab lahendamist, siis on sõber helpdeski töötaja rollis. Väga huvitav oli teada saada kuidas Skypes töö käib. Tööaeg ei ole rangelt määratud ehk ei ole kohustust olla kella kaheksast viieni tööjuures. Tööd võib teha rahulikult kodus ja muudel aegadel, peaasi et töötunnid saaks täis. Sarnaselt teistele tõsistele ja professionaalsetele IT ettevõtetele on Skype kontoris väga mõnus atmosfäär. Isegi üks Peetritest tunnistas, et veedab tööl olles mõnikord aega Xbox mängukonsooli seltsis.
Kolmandas loengus külastas meid Jaanika Liiv, kes edastas meile oma vaatenurga IT maailmast naissoo esindajana. Üldiselt tundub IT olevat siiski meeste eriala. Ka meie koolis õpivad valdavas enamuses noormehed, aga leidub ka neidusid. Aga see ei tähenda, et naised ei võiks IT-ga tegeleda. Jaanika on ehtne näide sellest, et sool pole vahet. Tähtis on siiski inimene ja tema iseloomuomadused. Jaanika lugu tõi minu jaoks veel suuremalt esile tõsiasja, et IT-ga tegelevate inimeste järele on kohutavalt suur puudus. Nimelt peale kooli tal ei olnud häid oskusi programmeerimises ja ei mõistnud seda teemat eriti, aga ometi, kui ta käis tööandjate juures intervjuudel ning mainis seda fakti, siis kümnest kaks olid nõus kohe ta tööle võtma ja välja õpetama. See on äraütlemata hämmastav nähtus, sest kui mõelda teiste valdkondade peale, et minna tööanda juurde jutuga et tahaks seda tööd teha aga endal puuduvad oskused, siis jutt jääks ilmselt väga lühikeseks.
Neljandas loengus andis meile Playtech’is töötav Andres Septer ülevaate IT tööturust. Ta rääkis täpsemalt IT ettevõtete struktuurist ning kuhu peaks pürgima. Kaval IT spetsialist peaks ennast sättima „äri IT“ poole peale. Ehk tegelema sellega, mis toob ettevõttele raha sisse ning on hädavajalik. See tagab ettevõtte juhtide poolehoiu ning kindlustab koha heas nimekirjas, sest „tehnilise IT“ poolel paiknedes on IT inimese tegevus juhtide jaoks kulu ning aset leiab pidev võitlus.
Viiendas loengus rääkis freelancerina töötav Martin Paljak karmast. Kuna ta oli kõigist aine raames meid külastanud esinejatest ainus iseenda tööandja, tõi see korraliku vahelduse ja ideid hoopis teistest vaatenurkadest. Mina polnud sinnamaani kordagi mõelnud sellise töötamise viisi peale. Aga igal asjal omad head ja vead – iseenda peremees küll, aga igakuine palgatšekk pole kindlustatud. Seepärast võib freelancing olla isegi pingelisem kui mõnes ettevõttes töötada kindla graafiku alusel.
Kuuendas loengus olid külalisteks ettevõtte Ignite esindajad. Peamiselt pandi rõhku väiksele meeskonnale ja sellest tulenevatele eelistele muudatuste sisseviimise koha pealt. Näiteks kui väljatöötatud lahendus ei tundu toimivat ja on tarvis midagi totaalselt muuta või ringi teha, siis väikese meeskonna korral on see äärmiselt lihtne ja kiire, mis kokkuvõttes hoiab raha ja aega kokku. Seetõttu on võimalik luua kliendile parimad lahendused kuna proovitakse kõikvõimalikke ideid niikaua kuni jõutakse ideaalini.
Seitsmendas loengus andis tarkvara testimisest ja tarkvarakvaliteedist ülevaate Kristjan Karmo. Tarkvara testijaid peetakse mõnikord mittevajalikeks inimesteks ning arvatakse, et sellele ametipostile asub inimene, kes on värskelt IT maailmasse astunud. Tegelikult see nii pole. Testija on äärmiselt vajalik. Kristjan rääkis oma kogemusest, et tema käest pole läbi käinud sellist lahendust, mis ei sisaldaks ühtegi kriitilist viga. Selles mõttes on testija amet huvitav, et ta otsib taga teiste tehtud vigu. Teisest küljest on äärmiselt ebameeldiv kui päev enne tarkvara ametliku avaldamise kuupäeva avastab testija suure vea tarkvarast ning peab sellest raporteerima ettevõtte juhtidele. Ka kõige suuremad spetsialistid on inimesed ja nad teevad vigu. Seda kinnitas Kristjan näitega, et teinekord otsivad arendajad pingsalt tarkvarast viga, mille tõttu programm ei tööta, aga ometi ei leia seda. Peale tunde silmade pingutamist ilmneb, et programmikoodist olid kusagilt puudu sulud või semikoolon, mis on lihtne näpuviga.
Viimases ja kaheksandas loengus valgustas Siim Vene meid Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) IT poole pealt. Ta rääkis, milliseid süsteeme kasutatakse seal ning mis probleemidega peab IT juht tegelema. PERH üritab ajaga võimalikult palju kaasas käia. Töötamine selle nimel, et kaasata tulevikus I-pad’e arstide töösse on hea näide sellest. Nimelt pääseks iga arst haigla infosüsteemidele ligi tahvelarvutiga ja ei pea minema oma kabinetti arvuti taha infot otsima. Humoorikas näide illustreerimaks IT osakonna juhi igapäevast tööpõldu on laisa haiglatöötaja juhtum. Nimelt tuldi Siimu poole murega, et üks töötaja viidab liigselt aega arvutis mängides või sotsiaalmeediat kasutades, et kas oleks võimalik seal kuidagi Internet kinni panna. Probleem see on, aga IT juht ei pea vastutama kellegi teise tegemata jäänud töö eest.
Minule meeldisid väga kõik loengud, sest meid külastasid inimesed väga erinevatelt elualadelt, mis võimaldas luua äärmiselt laia pildi IT maailmast. Tegu on küllaltki vajaliku õppeainega, sest kokkuvõttes on siiski eesmärk peale kooli lõpetamist minna tööle ja mida tugevamad on eelteadmised, seda parem on IT maailmas orienteeruda ning teha enda jaoks parim valik. Vastasel juhul tekib ebameeldiv olukord nagu paljudel gümnaasiumi lõpetajatel olukord, et kool läbi, aga mis edasi. Kui loenguid üldistada, siis üheks läbivaks küsimuseks oli tihti palk. Täpsetest numbritest ei tahtnud keegi rääkida, aga valdavalt vastati: konkurentsivõimeline ja arvestatav.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Eksamist läbikukkumise korral võib õppur sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamile tuleb registreeruda õppeosakonnas vähemalt kaks tööpäeva enne korduseksami päeva. RE tudengile on korduseksam tasuta, REV tudengile tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
===Vastus===
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlemiseks tuleb esitada õppeosakonda vähemalt kümme tööpäeva enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega(sh maksekorralduse koopia).
Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):
a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.
Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]