https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=MtammekaICO wiki - User contributions [en]2026-06-23T14:21:21ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119860I027 iseseisvad tööd2017-04-05T17:31:21Z<p>Mtammeka: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111376User:Mtammeka2016-10-22T18:31:16Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: 22.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus. Lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Ärilt-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg, Karjäärikäänakud (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad.<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. RE õppekohal kordussooritus eraldi tasustatud ei ole.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111375User:Mtammeka2016-10-22T18:29:34Z<p>Mtammeka: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: 22.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus. Lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Ärilt-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg, Karjäärikäänakud (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad.<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. RE õppekohal kordussooritus eraldi tasustatud ei ole.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111374User:Mtammeka2016-10-22T18:28:26Z<p>Mtammeka: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: 22.10.2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus. Lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Äril-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg, Karjäärikäänakud (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad.<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. RE õppekohal kordussooritus eraldi tasustatud ei ole.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111372User:Mtammeka2016-10-22T18:26:00Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus. Lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Äril-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg, Karjäärikäänakud (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad.<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €. RE õppekohal kordussooritus eraldi tasustatud ei ole.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111368User:Mtammeka2016-10-22T18:24:44Z<p>Mtammeka: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus. Lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Äril-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg, Karjäärikäänakud (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad.<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111367User:Mtammeka2016-10-22T18:23:27Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Äril-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg, Karjäärikäänakud (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad.<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111364User:Mtammeka2016-10-22T18:21:39Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib omas tempos - suurepärane alternatiiv hommikuse tipptunniga võideldes loengusaali tukkuma tulekule! Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<br />
<br />
<ref name="loeng1" /><br />
<br />
Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - st. matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata.<br />
<br />
<ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
<br />
Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline, juba õpinguid alustanud tudengite akadeemilisse ellu see muutusi aga tuua ei tohiks.<br />
<br />
<ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br />
Esimene külalislektor Andres Kütt rääkis oma IT-teekonnast, mis algas nõukaaegsete IBM-i koopiate peal assemblerkoodi kirjutamisest ning on toonud ta MIT magistrikraadini ning Eesti IT-süsteemide arhitekti kohale. Kes on arhitekt? Väiksemad ettevõtmised võivad sündida ja areneda spontaanselt. Projekti kasvades suureneb tema osade hulk ning koos sellega eksponentsiaalselt keerukus. Arhitekt haldab keerukust. Tema küsimused süsteemi osade kohta on - Mis on selle osa funktsioon? Milline on vorm? Millest ta koosneb? Ja lõpuks seitsmekordne “miks,” et tuumprobleemideni jõuda. Arhitekti hooleks on, et mistahes kõnealuse projekti osade summa vastaks oodatavale eesmärgile, et projekti arendamine ei satuks konflikti saadavalolevate ressurssidega. Et lahendataks õigeid probleeme, ja et ei üritataks lahendada probleeme millele pole lahendusi. Arhitekt peab projekti keerukuse haldamiseks mõistma hästi kõiki tema osasid - sh. riistvara, tarkvara, keskkondlikke ja majanduslikke piiranguid, ja väga tähtsa elemendina suhteid ja suhete haldamist.<br />
<br />
<ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
Teisel külalislektorite loengul astusid üles Kristel ja Marko Kruustük. Teemaks oli “startupid” lektorite ühiselt asutatud ettevõtte, Testilo, näitel. Startupist teeb startupi kiire kasv - seatud on suured eesmärgid (olulise turuosa hõivamine), kuhu paari aastaga jõuda. Võrdluseks sobiks rakett, mis püsivale orbiidile jõudmiseks investorite raha kütusena põletab. Kristeli ja Marko loengust kumas läbi rohke rahvusvaheline kogemus ja lisaks “startupile” lisandus mõistetepagasile: “hackathon” - üritus, kus ettevõtjad peavad 24 tunni jooksul tiimi koostama ning prototüübi ehitama; järgneb “pitch” - investoritele antav 3-minutiline presentatsioon genereeritud ideest-prototüübist. Raketivõrdluse jätkuna on ka värske startup ebastabiilne - paljud ei jõua eesmärkideni, 50% muudavad poole pealt suunda. Lektorite endi ettevõte tegeleb mobiilirakenduste testimisega teistele ettevõtetele, mis illustreerib, et iga startup ei pea tingimata olema suunatud tarbijarakenduste arendamisele. Äril-ärile (B2B) turg võib veelgi suurem olla.<br />
<br />
<ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kolmas külalislektor, Lembitu Ling (aka Snakeman!) andis, loengusarja ühe humoorikama ja värvikirevama ülevaate Eesti süsadminnimise-maastiku ajaloost. Metsikutel 90-ndatel oli metsik ka IT-elu - Soome kaudu toodi Lõuna-Euroopa riikidest suboptimaalset riistavara, koostati Eestis ning müüdi oluliste marignaalidega. Kõrvataha jäänud erialalisi näpunäiteid: Hea süsadmin ei tee midagi 3 korda käsitsi. Süsadmin ei tohi olla liiga kättesaadav, liiga “käsitööline”. Ära tee “sohilapsi” - kui teed sõbrale tasuta töö, kas selle hooldamine jääb samuti sinu õlule? Samuti tasuta? Kliendi poolt tellitud süsteemide arendamisest rääkides sisse toodud mõisted: “funktsionaalsed nõuded” - toote omadused, mida klient on soovinud - nt. võimalus midagi printida.. “Mittefunktsionaalsed nõuded” - funktsionaalsete nõuetega vajaduse tõttu kaasuv - toimingu logimine, printimise õnnestumise kontrollimine jm.<br />
<br />
<ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Neljandaks Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng tööturu teemal. Eesti kitsal maastikul liiguvad head töökohad ja head töötajad suusõna kaudu - töökuulutuseportaalid on prügihunnik, kuhu valguvad positsioonid, mida mingil põhjusel on raske täita. Riigitöö eripärad: eelarves rauale määratud raha kulutatakse hoolega ära - seega head “mänguasjad” adminnile. Sarnane olukord töötajate koolitustega. Sinu ülemuseks võib riiklikul töökohal samas sattuda keegi, kes vabal turul oleks võib-olla välja praagitud. Töökohta valides peab oma tulevases firmas hoolega õhku nuusutama. Kas paigas on “protsess”? Kui jäik see on? Mõlemad mõeldavad äärmused on halvad. Ohumärgiks on ka see, kui firma omanik alatasa sekkub juhi otsustesse. Einar Koltšanov rääkis lähemalt ettevõttesiseselt toimivast IT ja äri- nö. poolte vastastikusest dünaamikast - visioon peaks pooltel olema ühine, laias laastus peaks äripool defineerima oodatava väljundi samas IT võimekust ja piiranguid mõistes, IT-pool peaks mõistma äriprotsesse ning enda pakutavate lahenduste mõju finantsilisele poolele.<br />
<br />
<ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Viiendaks EMTA Ivar Lauri loeng. Andmed ei allu analüüsile? Lühidalt - alluvad küll, kui on juurdepääs ning võimekus analüüsiks. Andmete analüüsi eesmärk - et teha otsused millegi põhjal mis pole emotsioon. Andmete analüüsimise heaks näiteks on maksuameti töö, mis nõuab väga suurt tehingute, laekumiste jm. hulga jälgimist, et teatud tolerantsiga üles leida pettused. Laiema ärimaailma kontekstis võib öelda - big data = big money. Tõeline kompetens sellel erialal on haruldane ja hästi tasustatud. Lisaks on andmeanalüütikutel kõige ägedamad tööjaamad<br />
<br />
<ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Kuuendana Jaan Priisalu loeng Eesti küberkaitsest. Küberturbe ajalugu eestis algab juba 60-ndate Küberneetika Instituudist. Eestis mõisteti küberturbe võimekuse arendamise tähtsust juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Küberturva süsteem peab koosnema võimalikult vähestest osadest, olema lihtne. Osade arv suurendab võimalike kombinatsioonide arvu, seega suurendab turvaaukude esinemise tõenäosust ning vajab aina mahukamat testimisprotsessi. Oluline on, et nö. tõelise maailma sündmused ja kübersündmused pole omavahel lahutatavad nähtused - küberrünnaku eesmärk on mingi muu aspekti ründamine, olgu see meedia mürgitamine teatud sorti materjaliga, majanduse halvamine vmt. Kübersündmus pole enam päevasündmustele kaasuv nähtus, vaid enamasti prekursor. Kübervõitlus on ennekõike vaimuvõitlus. Küberkaitsetegevus vajab PR-i - kui meie ei selgita rahvale, mida me teeme, teeb seda meie eest vastane. Lisaks küberkaitsevõimalustest indiviidi tasandilt. Arvutusvõimsuse ja kättesaadavuse kasv on viinud seisuni, kus indiviid on institutsioonide vastu võimsam kui kunagi varem - näiteks digiraha, muud blockchain tehnoloogiad jne. Tulevikumaailm on Orwellilik, aga detsentraliseeritud kontrolliga.<br />
<br />
<ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
Viimasena Hedi Mardisoo loeng turundusest. Mis on bränding? Parafraseerides Amazoni bossi - “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui arvatakse, et sa ei kuule.” Ilmselgelt on parim “turundusvõte” teha “killer” toode - teenus või ese, mida kõik tahavad. Teatud valdkondades on aga vaja tugevat marketingi - nt. telekommunikatsiooni valdkonnas on eri firmade pakutavad teenused võrdlemisi sarnased. Skeem turundamise mõistmiseks, nö. 5 P-d: toode, hind, reklaam, koht, inimesed. Põhiline - turunduseta läbi ei saa, ei IT-s ega mujal.<br />
<br />
<ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111334User:Mtammeka2016-10-22T13:58:48Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
POOLELI<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br><br />
Andres Küti loeng. Näited nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Õppekulu tuleb hüvitada (27-20)*2 + (27-22) = 19 EAP ulatuses. Kokku on arve 19 * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111333User:Mtammeka2016-10-22T13:56:26Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
POOLELI<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br><br />
Andres Küti loeng. Näited nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õppekulude osaline hüvitamine rakendub, kui täiskoormusega õppiv tudeng ei täida õppekava täies mahus (27 EAP-d semestris). Hüvitamine kehtib kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 27 - 20 = 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 27 - 22 = 5 EAP-d. Kumulatiivsust arvestades tuleb kevadsemestris puudu jäänud EAP-d korvata sügisel uuesti, kuna kahe semestri peale ei tule kokku 54 EAP-d. Kokku on arve ((27 - 20)*2 + (27 - 22)) * 50 = 950€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=111332User:Mtammeka2016-10-22T13:49:08Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
POOLELI<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br><br />
Andres Küti loeng. Näited nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo (22.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109492User:Mtammeka2016-10-17T21:24:55Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
POOLELI<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br><br />
Andres Küti loeng. Näited nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109348User:Mtammeka2016-10-17T19:51:13Z<p>Mtammeka: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
POOLELI<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br><br />
Andres Küti loeng. Anekdoodid nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109347User:Mtammeka2016-10-17T19:50:48Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
<br><br />
Andres Küti loeng. Anekdoodid nõukaaegsest it-haridusest jne. Panga IT aretamine. MIT lugu, nõuanne valida parim kool. Mat analüüs - loogika probleemide lahendamiseks. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109243User:Mtammeka2016-10-17T18:43:23Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br><br />
Andres Küti loeng. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109167User:Mtammeka2016-10-17T18:01:13Z<p>Mtammeka: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe vastav sissejuhatav loeng eelnevale palju uut ei lisanud. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br><br />
Andres Küti loeng. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109166User:Mtammeka2016-10-17T18:00:14Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe vastav sissejuhatav loeng eelnevale palju uut ei lisanud. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br />
Andres Küti loeng. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109164User:Mtammeka2016-10-17T17:59:34Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe vastav sissejuhatav loeng eelnevale palju uut ei lisanud. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br />
Andres Küti loeng. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109162User:Mtammeka2016-10-17T17:58:33Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe vastav sissejuhatav loeng eelnevale palju uut ei lisanud. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br />
Andres Küti loeng. <ref name="sinna ja tagasi">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (31.08.2016)]</ref><br />
<br />
K/M Kruustüki loeng <ref name="testimine ja startupid">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true <br />
Testimine ja startupid (07.09.2016)]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling'u loeng. <ref name="süsadminnimisest">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" (14.09.2016)]</ref><br />
<br />
Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. <ref name="tööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (21.09.2016)]</ref><br />
<br />
Ivar Lauri loeng. <ref name="andmed ei allu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" (28.09.2016)]</ref><br />
<br />
Jaan Piirsalu loeng. <ref name="küberkaitse">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse (05.20.2016)]</ref><br />
<br />
H. Mardisoo loeng. <ref name="turundus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" (12.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=109127User:Mtammeka2016-10-17T17:47:49Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe vastav sissejuhatav loeng eelnevale palju uut ei lisanud. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108207User:Mtammeka2016-10-16T12:07:37Z<p>Mtammeka: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
.....<br />
see osa on pooleli<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108206User:Mtammeka2016-10-16T12:06:03Z<p>Mtammeka: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref><br />
.....<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108190User:Mtammeka2016-10-16T11:42:44Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /><br />
.....<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref name="loeng1">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108186User:Mtammeka2016-10-16T11:40:25Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<br />
.....<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108178User:Mtammeka2016-10-16T11:25:09Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.<br />
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate õpingute korralduslikust poolest. <br />
.....<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108145User:Mtammeka2016-10-16T10:55:36Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis,<br />
registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108142User:Mtammeka2016-10-16T10:51:13Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng 1 (23.09.2016)]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108134User:Mtammeka2016-10-16T10:29:06Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri" /><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108133User:Mtammeka2016-10-16T10:28:23Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref name="õppeteenused">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref name="eeskiri">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108132User:Mtammeka2016-10-16T10:27:13Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108131User:Mtammeka2016-10-16T10:25:52Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref name="i020Kwiki">[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref name="i020Kwiki" /><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108130User:Mtammeka2016-10-16T10:23:01Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108129User:Mtammeka2016-10-16T10:22:14Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused.<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108125User:Mtammeka2016-10-16T10:17:04Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
; Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br />
: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
; Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohal?<br />
: Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
;TODO<br />
:TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
;TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
:TODO<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108123User:Mtammeka2016-10-16T10:16:34Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
**; Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br />
**: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
**; Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohal?<br />
**: Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
**;TODO<br />
**:TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
**;TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
**:TODO<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108120User:Mtammeka2016-10-16T10:14:41Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
*; Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br />
*: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
*; Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohal?<br />
*: Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
*;TODO<br />
*:TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
*<b>Vastus</b><br />
*;TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
*:TODO<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108119User:Mtammeka2016-10-16T10:14:06Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
*; Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br />
*: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
*; Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohal?<br />
*: Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
;TODO<br />
:TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
*<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108117User:Mtammeka2016-10-16T10:13:17Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
*<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
*<b>Vastus</b><br />
*; Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br />
*: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
*; Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohal?<br />
*: Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
*<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
*<b>Vastus</b><br />
;TODO<br />
:TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108114User:Mtammeka2016-10-16T10:07:59Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
; Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br />
: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
; Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval õppekohal?<br />
: Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108110User:Mtammeka2016-10-16T10:02:14Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
* Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108102User:Mtammeka2016-10-16T09:55:56Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
* Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (16.10.2016)]</ref><br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108074User:Mtammeka2016-10-16T09:25:14Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele: Õpingukorralduse küsimused]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108072User:Mtammeka2016-10-16T09:23:51Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108071User:Mtammeka2016-10-16T09:23:25Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]</ref><br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108064User:Mtammeka2016-10-16T09:11:26Z<p>Mtammeka: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108063User:Mtammeka2016-10-16T09:10:55Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
<b>Küsimus B</b><br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<b>Küsimus 2</b><br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO<br />
<br />
<br />
<b>Ülesanne</b><br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.<br />
<br />
<b>Vastus</b><br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108062User:Mtammeka2016-10-16T09:04:29Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b> Rühm: DK12<br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108060User:Mtammeka2016-10-16T09:03:46Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b><br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
TODO <ref>[https://www.google.com Google]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO<br />
<references /></div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108058User:Mtammeka2016-10-16T09:01:41Z<p>Mtammeka: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: <b>Madis Tammekänd</b><br />
<br><br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
TODO</div>Mtammekahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtammeka&diff=108056User:Mtammeka2016-10-16T08:57:39Z<p>Mtammeka: Created page with "Erialatutvustuse aine arvestustöö Autor: Madis Tammekänd Esitatud: N/A Essee TODO Õpingukorralduse küsimused TODO Viited TODO"</p>
<hr />
<div>Erialatutvustuse aine arvestustöö<br />
<br />
Autor: Madis Tammekänd<br />
Esitatud: N/A<br />
<br />
Essee<br />
<br />
TODO<br />
<br />
Õpingukorralduse küsimused<br />
<br />
TODO<br />
<br />
Viited<br />
<br />
TODO</div>Mtammeka