ICO wiki - User contributions [en]

Phishing

2016-01-05T07:21:49Z

Mtikman:

==Autor==
Marten Tikman A21 2015/2016

Esitamise kuupäev 04.01.2015

==Sissejuhatus==
Phishing (fishing) – Infoturbe termin, mis pärineb inglise keelsest sõnast „kalastama“. Phishing on pettuse liik, kus ründaja üritab saada rünnatava isiku kohta tundliku informatsiooni – kasutajanime, paroole, PIN-e või krediitkaardi numbrit. Kasutatakse selleks pankade või mõne suurema firma võltsitud emaile, kodulehte või isegi SMS-i/helistamist.[http://searchsecurity.techtarget.com/definition/phishing]
==Ründe liigid==
Põhilisteks ründeliikideks on võltsitud emailid, kodulehed või SMSid. On olnud ka juhuseid, kus kasutatakse andmete välja petmiseks helistamist.
===Email===
Enamasti saadetakse rämpspostina välja e-kiri, mis justkui pärineb mõnelt finantsasutuselt, s.t kasutatud on vastava ettevõtte ametlikku päist, kujunduselemente, logosid jms. E-kiri sisaldab nn legendi – et seoses mõne infoturbeintsidendiga, seaduseuuendusega või lihtsalt "turvalisuse parandamise" ettekäändel palutakse kliendil minna finantsasutuse veebilehele ning sisestada kontrolli mõttes oma paroolid ja PIN-koodid või näiteks krediitkaardi PIN-koodid ja kehtivustähtaeg. [https://www.danskebank.ee/et/13136.html]

Phishing email näide[https://itservices.uchicago.edu/page/examples-email-scams]:
<pre>
From: avoth@cogeco.ca [mailto:avoth@cogeco.ca] On Behalf Of Webmail.Uchicago.edu@cogeco.ca
Sent: Thursday, July 24, 2008 6:46 PM
Subject: Quoting Uchicago.edu, Member.Services@ Uchicago.edu

Dear Uchicago.edu, email account user,

We are currently verifying our subscribers email accounts in other to increase the
efficiency of our webmail futures.
During this course you are required to provide the verification desk with the following
details so that your account could be verified;

CNetID::....................
Password:..............
Territory:...................

Kindly send these details so as to avoid the cancelation of your email account.
Thanks, Uchicago.edu, Team
</pre>

===Võltsitud kodulehed===
Võltsitud kodulehele võib sattuda juhuslikult, kui ka võltsitud emailis lingile vajutades. Sellisel juhul viiakse inimene veebilehele, mis näeb välja täpselt nii, nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud. Sellel lehel nõutakse krediitkaardi andmeid, isikukoodi, ema neiupõlve nime jne. Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka digisertifikaadiga (seegi on harilikult võltsitud) ning andmed edastatakse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele ja võib esineda teie nime all ka muudes operatsioonides. [http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/515_phishing.html]

Võltsitud kodulehe kasutamise näide[https://itservices.uchicago.edu/page/examples-email-scams]:
<pre>
From: Internal Revenue Service [mailto:yourtaxrefund@InternalRevenueService.com]
Sent: Tuesday, July 22, 2008 9:47 AM
Subject: [SPAM:#] Get your tax refund now
Importance: High

After the last annual calculations of your account activity we have determined that
you are eligible to receive a tax refund of $479.30 .
Please submit the tax refund request and allow us 2-6 days in order to
process it.
A refund can be delayed for a variety of reasons.
For example submitting invalid records or applying after the deadline.
To access the form for your tax refund, please click here (http://e-dlogs.rta.mi.th:84/www.irs.gov/)
Note: Deliberate wrong inputs will be prosecuted by law.

Regards,
Internal Revenue Service
</pre>

===Helistamine===
Vähemlevinud viis on helistamine, kuid ka sedasi on võimalik inimeselt andmeid kätte saada. Tavaliselt on kõne tegijaks „IT tehnik“, kellel on vaja andmeid, et ära parandada mõni tehniline probleem. Üldjuhul saadakse sellisel viisil kätte andmeid firma infrastruktuuri kohta, paroole, emaile jne. [https://blog.sucuri.net/2011/06/phishing-phone-calls-onlinesupport-com.html]

==Kuidas vältida pettust?==
1. Esiteks ei tasu e-mailides olevatele linkidele klikkida, kui sa ei ole kindel, et sa ise selle verifitseerimismeili tellisid (palusid saidil uus parool saata või alles registreerusid kasutajaks ning tuleb e-mail kinnitada. 
2. Teiseks, enamik mõistlikke firmasid ei pane oma e-maili linke, kui nad nõuavad sult paroolide või muude andmete vahetamist, vaid soovitavad sul manuaalselt läbi browseri kontole sisse logida ja andmeid muuta. 
3. Kolmandaks, veendu, et e-maili saatja on see, kes ta väidab end olevat. Sageli tulevad meilid kuskilt aadressilt stiilis paypal@gmail.com vmt avaliku e-maili teenusepakkuja aadressilt. Firmadel on tavaliselt enda domeeninimega e-maili aadress. 
4. Neljandaks, enne kui mingile lingile klikid (soovitatav on siiski manuaalselt brauserisse õige aadress kirjutada), veendu, et see aadress on õige ja ei vii kuhugi valele aadressile. 
5. Enamus veebisaite, mille puhul phishingu katseid tehakse, kasutavad turvalist ühendust. Seega jälgi, kas sellel lehel, kuhu sa sattusid, on aadressiribal vasakul tabalukk. 
6. Ära viska prügisse oma isiklike andmetega dokumente. Põleta need kaminas ära või vähemalt rebi andmetega kohad väikesteks tükkideks, nii et ei oleks võimalik aru saada. 
7. Ära kunagi jaga telefoni või msn’i vmt teel oma paroole või muid sensitiivseid andmeid. [http://rahafoorum.ee/phishing/]

==Kokkuvõte==
Kui petturitel on väga raske läbi murda panga või mõne muu suure firma turvasüsteemidest, siis Phishinguga kasutatakse pahanduse tegemiseks kõige nõrgemalt lüli, milleks on inimene.
Kuigi võib 100% kindel olla, et kõik ründed ei lähe läbi, siis isegi kui 10000-st katsealusest mõni protsent langeb selle ohvriks on juba suudetud teha kahju.
Alati tasub täpsemalt uurida, kus kohast email on saadetud, mida teilt küsitakse ning mõelda, kas ikkagi on vaja kõikidele linkidele vajutada või mitte.
Loodetavasti see väike artikkel seletas lahti Phishing ründe olemust ning kuidas aru saada, et teilt üritatakse tundliku informatsiooni kätte saada.

==Lisa lugemine==
Lisalugemiseks on olemas hea koht[http://searchsecurity.techtarget.com/definition/phishing], kus on täpsemalt infot Phishingu ja tema alamliikide kohta.

==Viited==

1. http://searchsecurity.techtarget.com/definition/phishing 
2. https://www.danskebank.ee/et/13136.html 
3. https://itservices.uchicago.edu/page/examples-email-scams 
4. http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/515_phishing.html 
5. https://itservices.uchicago.edu/page/examples-email-scams 
6. https://blog.sucuri.net/2011/06/phishing-phone-calls-onlinesupport-com.html 
7. http://rahafoorum.ee/phishing/ 
8. http://searchsecurity.techtarget.com/definition/phishing 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Phishing

2016-01-04T14:46:32Z

Mtikman:

User:Mtikman

2014-10-21T14:25:37Z

Mtikman:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Tikman

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus<ref>[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õpingukorraldus ja erialatutvustus aineprogramm]</ref> peamine eesmärk oli anda uutele tudengitele baasinfot õppimiseks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning üldinfot kogu IT valdkonna kohta. Uute õpilastena on meil väga tähtis, et me tunneksime õpingukorraldust ning selle aine näol oli tegu ka ainukese kursusega, kus me sellega kokku puutusime. IT maailma tutvustamas käinud väliskülalised rääkisid kindlatest teemadest ning mis kõige tähtsam, seda läbi enda vaatepunkti, sellest tulenevalt ei üritatud mitte ühtegi uut tundegit kuhugi meelitada, vaid igaühel sai tekkida oma arvamus igast teemast, mis on minu arvates ka erialatutvustuse mõte.

Esimene loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> , mis toimus kohe esimesel koolipäeval(27. august), esinejateks oli Margus Ernits, Inga Vau ja Merle Varendi. Loengu sisuks oli puhtalt õpingukorraldus ning see on ainuõige teema, mida esimesel päeval pidada. Kuna õppine Kõrgkoolis ning Keskkoolis erinevad väga, siis ilma selle esimese loenguta, oleks nii minul, kui ka väga paljudel teistel õpilastel erinevaid küsimusi selle kohta, kuidas siin koolis hakkama saada. Kuna loeng toimus enne punase joone päeva, siis selles loengus räägitud deklareerimise, ainepunktide ning trahvi kohta käiv info oli väga tänuväärt.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli väga asjalik, kuna sain väga palju infot sellest, et kuidas õppides enda elu lihtsamaks teha ja motivatsiooni üleval hoida. Kõige parem asi, mis sellest loengust meelde jäi oli see, et soovitati raskemate ainete jaoks teha õpirühmi. Tänu sellele olen ma kahes aines saanud kontrolltööd tehtud paremini, kui ma oleks suutnud teha üksi õppides. Kuigi Margus Ernits rääkis, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse(Kuid ei tasu puududa), siis lisas ka kohe juurde, et kohal olles ei tasu tegeleda muude asjadega, st et sülearvutid kinni. Sellega võib täiesti nõus olla, kuna kahe asjaga tegeledes käib keskendumine edasi tagasi ning kokkuvõttes jääb vähemalt pool infot saamata.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11.september loengusalvestus]</ref> teemaks oli Robootika ja häkkimine. Loengus räägiti täpsemalt robootikaklubist endast ning nende tegemistest. Info koostööprojektide(Näiteks Arukad tooted) kohta oli huvitav ning häkkimise ja kräkkimise vahe sai ka selgeks. Kuigi kogu loeng oli huvitav, siis tundus mulle, et tegu natukene liiga robootikaklubi promomisega, kuna EIK-s ka teisi klubisid, siis oleks võinud nende tegemistest ka natukene täpsemalt rääkida.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) 18.september loengusalvestus]</ref> oli esinejaks esimene väliskülaline Jaanika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane ning hetkel töötab sellises ettevõttes nagu Toggl. Loengu pealkiri oli “Programmeerimiest, stereotüüpidest ja kogukondadest”. Esimesena hakkas mulle silma selline lõbus esitlusviis, kus on kasutatud palju erialaseid “naljapilte”, mis tõmbas minu tähelepanu ja pani kuulama. Lisaks meeldis mulle selle loengu puhul sissejuhatus, kuidas alguses humanitaarala õppida tahtev inimene satub juhuse kaudu Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse. Tänu sellele said kindlasti väga paljud õpilased, kes pole veel 100% enda eriala valikus kindlad juurde julgust, et minna edasi.
Lisaks sellele sain ka ise infot, mis mulle väga üllatust pakkus, et väga korralikule töökohale on võimalik saada ka ilma töökogemuse ning teadmisteta. Tänu sellele sain ma ka ise juurde motivatsiooni, et proovida leida endale juba varem töökoht ning ehk ma olen ennast kogu see aja liiga kritseerinud ennast sellega, et kes mind ikka tööle tahab. Väga meeldis ka mulle esineja poolt välja öeldud lause, et “Programmeerimine on loovkirjutamine” ning sarnaneb näiteks filmi kirjutamisele.

Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“ (Carolyn Fischer) 25.september loengusalvestus]</ref>, kus esinejaks oli Carolyn Fischer räägiti meile laiemalt Skypes töötamisest. Nagu eelmise loengu oli alguses juttu teekonnast meie Kõrgkooli sattumisest kuni siis Skype-i tööle saamisest. Kuna mul päris mitu tuttavat töötavad Skypes ning olen ka enne mõnel loengul käinud, kus esinejaks on Skype töötaja, siis vähemalt mina selles eriti uut infot ei leidnud. Natukene huvitavam oli see, kuidas ta rääkis enda tavalisest tööpäevast, ehk vajadusel saab kodus töötada, hiljem tööle minna ja hiljem lõpetada jne.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> esinejaks oli Kristjan Karmo, kelle teemaks oli testimine ja tarkvarakvaliteet. Meeldis see, et ta rääkis testimise müütidest. Neid oli igast erinevaid, kuid meelde jäid, et testimine on igav, testija on alati kõiges süüdi, testijaks saab halb programmeerija jne. Väga hästi oli seletatud ka seda, et miks on vaja testimist ning kui suured võivad olla arved, kui testimine pole hea olnud ning valmisjärgus on tekkinud vead.(Ütleme nii, et need summad ei olnud väiksed) Hea oli kuulda ka programmeerimismudelitest ning sellest, kus teatud mudelite puhul paikneb testimisfaas, kuna meist päris paljud on arendajad, kellel seda hiljem on teada, siis tegu oli hea sissejuhatusega. Kuna väga paljude meie kooli õpilasete esimeseks tööks võib olla testija koht, siis esineja poolt räägitud plussid ja miinused tasus kindlasti kõrvataha panna, kuna see info on väga kasulik, kui on vaja teha otsus, kas minna tööle antud kohale või mitte. Loeng mulle meeldis, kuna ma pole testija tööst enne väga täpselt midagi kuulnud ning informatsioon, mis ma sellest loengust sain võib mõne aja pärast väga kasulik olla.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> käis juttu IT tööturust ning esinejaks oli Andres Septer. Esimese asjana hakkas silma kohe, et tegu on väga hea jutuga inimesega, kuna ta ei kasutanud slaide, kuid suutis ikkagi ennast kuulama panna. Kuna juttu oli tööturuga, siis põhiliselt puudutab see meid siis, kui hakkame kooli lõpetama või kooli ajal tööd otsima. Informatsioon, mis mulle väga meeldis oli see, et ta rääkis suur- ja väikefirmade erinevusest ning lisas sinna juurde ka näiteid. Sellest tulenevalt ei soovitanud ta kunagi minna sellisesse suurde firmasse, kus IT töötajaid on väga palju, kuna kõigil on oma ülesanne, nö “Kitsas spetsialiseerumine” ning nende tööülesanded püsivad ainult kindlatest raamides. Mina nõustun selle jutuga, kuid mõni ei pruugi, kuna ehk keegi just tahabki teha tööd, kus tal on ainult üks ülesanne ning sellega ka asi piirdub. Väga kasulik info oli ka selles, et ei maksa lasta ennast petta sellest, kui tööandja pakub väga palju erinevaid kompensatsioone, vaid pigem on määravaks osaks NETO palk. Ehk NETO palk on alati parem, kui ükskõik missugused kompensatsioonid, kuna sellest oleneb näiteks krediidireiting, laenusaamis võimalused ja tulevane pension. Tasub kindlasti meelde jääta.

Viimases ehk kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref> käis meile esinemas Clarified Security töötaja Elar Lang, kes rääkis meile suhtumisest õppetööse ning veebirakenduste turvalisusest. Hea oli kuulda infost tema teekonnast, ehk TPT-s õppimine, siis miks nii kaua pausi enne Kõrgkooli ning siis EIK-I tulek. Hästi oli seletatud ka kaugõppe eelistamine, ehk “Kui on töö, siis on töö ja kui on kool, siis on kool”. Kõrvataha panin ka selle, et põhjaliku lõputöö tegemine annab väga palju juurde. Lisaks tegemise käigus õpitu võib kasuks tulla ka väga mitme aasta pärast.
Kõige positiivsemat emotsiooni tekitas see, et esineja tuli samast kutsekoolist, kust mina ning suutis lõpetada nii EIK-I, kui TTÜ cum laude ning puhtalt see info andis mulle korraliku motivatsiooni lükke, et kui tema suutis, siis suudan ka mina.

Kokkuvõttes võiks öelda, et õppeaine “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” täitis kaks väga tähtsat punkti uue tundegi koolielus. Esiteks sai ta kogu vajaliku baasinfo, et oleks võimalik üldse Kõrgkoolis hakkama saada ning teiseks korraliku motivatsiooni süsti, et selle kooli lõpetades on sul olemas väga hea alus saamaks tippspetsialistiks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha'''

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järelikult kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

Korduseksami ja –arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]</ref>

'''Mis on tähtajad'''

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref>

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

'''Millised on tegevused?'''

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord, taotlus, II osa, 4. punkt]</ref>

'''Millised on tähtajad?'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II osa, 1 punkt]</ref>

2014/2015 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. 2014/2015 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/ VÕTA kord-Taotlemine]</ref>

'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? Korduma kippuvad küsimused punkt 6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''vastus'''

X = 21EAP
Y = 25EAP

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

Järelikult kursuse jooksul peab olema tehtud 2x27EAP=54EAP, et hüvitama ei peaks. Järelikult 54EAP-21EAP-25EAP=8EAP. Kuna määr 1EAP kohta on 50eur, siis 8*50eur = 400eur.

Hüvitamisele kuulub 400eur.

=Viited=
<references />

User:Mtikman

2014-10-21T14:02:26Z

Mtikman:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Tikman

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” peamine eesmärk oli anda uutele tudengitele baasinfot õppimiseks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning üldinfot kogu IT valdkonna kohta. Uute õpilastena on meil väga tähtis, et me tunneksime õpingukorraldust ning selle aine näol oli tegu ka ainukese kursusega, kus me sellega kokku puutusime. IT maailma tutvustamas käinud väliskülalised rääkisid kindlatest teemadest ning mis kõige tähtsam, seda läbi enda vaatepunkti, sellest tulenevalt ei üritatud mitte ühtegi uut tundegit kuhugi meelitada, vaid igaühel sai tekkida oma arvamus igast teemast, mis on minu arvates ka erialatutvustuse mõte.

Esimene loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> , mis toimus kohe esimesel koolipäeval(27. august), esinejateks oli Margus Ernits, Inga Vau ja Merle Varendi. Loengu sisuks oli puhtalt õpingukorraldus ning see on ainuõige teema, mida esimesel päeval pidada. Kuna õppine Kõrgkoolis ning Keskkoolis erinevad väga, siis ilma selle esimese loenguta, oleks nii minul, kui ka väga paljudel teistel õpilastel erinevaid küsimusi selle kohta, kuidas siin koolis hakkama saada. Kuna loeng toimus enne punase joone päeva, siis selles loengus räägitud deklareerimise, ainepunktide ning trahvi kohta käiv info oli väga tänuväärt.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli väga asjalik, kuna sain väga palju infot sellest, et kuidas õppides enda elu lihtsamaks teha ja motivatsiooni üleval hoida. Kõige parem asi, mis sellest loengust meelde jäi oli see, et soovitati raskemate ainete jaoks teha õpirühmi. Tänu sellele olen ma kahes aines saanud kontrolltööd tehtud paremini, kui ma oleks suutnud teha üksi õppides. Kuigi Margus Ernits rääkis, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse(Kuid ei tasu puududa), siis lisas ka kohe juurde, et kohal olles ei tasu tegeleda muude asjadega, st et sülearvutid kinni. Sellega võib täiesti nõus olla, kuna kahe asjaga tegeledes käib keskendumine edasi tagasi ning kokkuvõttes jääb vähemalt pool infot saamata.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11.september loengusalvestus]</ref> teemaks oli Robootika ja häkkimine. Loengus räägiti täpsemalt robootikaklubist endast ning nende tegemistest. Info koostööprojektide(Näiteks Arukad tooted) kohta oli huvitav ning häkkimise ja kräkkimise vahe sai ka selgeks. Kuigi kogu loeng oli huvitav, siis tundus mulle, et tegu natukene liiga robootikaklubi promomisega, kuna EIK-s ka teisi klubisid, siis oleks võinud nende tegemistest ka natukene täpsemalt rääkida.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) 18.september loengusalvestus]</ref> oli esinejaks esimene väliskülaline Jaanika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane ning hetkel töötab sellises ettevõttes nagu Toggl. Loengu pealkiri oli “Programmeerimiest, stereotüüpidest ja kogukondadest”. Esimesena hakkas mulle silma selline lõbus esitlusviis, kus on kasutatud palju erialaseid “naljapilte”, mis tõmbas minu tähelepanu ja pani kuulama. Lisaks meeldis mulle selle loengu puhul sissejuhatus, kuidas alguses humanitaarala õppida tahtev inimene satub juhuse kaudu Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse. Tänu sellele said kindlasti väga paljud õpilased, kes pole veel 100% enda eriala valikus kindlad juurde julgust, et minna edasi.
Lisaks sellele sain ka ise infot, mis mulle väga üllatust pakkus, et väga korralikule töökohale on võimalik saada ka ilma töökogemuse ning teadmisteta. Tänu sellele sain ma ka ise juurde motivatsiooni, et proovida leida endale juba varem töökoht ning ehk ma olen ennast kogu see aja liiga kritseerinud ennast sellega, et kes mind ikka tööle tahab. Väga meeldis ka mulle esineja poolt välja öeldud lause, et “Programmeerimine on loovkirjutamine” ning sarnaneb näiteks filmi kirjutamisele.

Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“ (Carolyn Fischer) 25.september loengusalvestus]</ref>, kus esinejaks oli Carolyn Fischer räägiti meile laiemalt Skypes töötamisest. Nagu eelmise loengu oli alguses juttu teekonnast meie Kõrgkooli sattumisest kuni siis Skype-i tööle saamisest. Kuna mul päris mitu tuttavat töötavad Skypes ning olen ka enne mõnel loengul käinud, kus esinejaks on Skype töötaja, siis vähemalt mina selles eriti uut infot ei leidnud. Natukene huvitavam oli see, kuidas ta rääkis enda tavalisest tööpäevast, ehk vajadusel saab kodus töötada, hiljem tööle minna ja hiljem lõpetada jne.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> esinejaks oli Kristjan Karmo, kelle teemaks oli testimine ja tarkvarakvaliteet. Meeldis see, et ta rääkis testimise müütidest. Neid oli igast erinevaid, kuid meelde jäid, et testimine on igav, testija on alati kõiges süüdi, testijaks saab halb programmeerija jne. Väga hästi oli seletatud ka seda, et miks on vaja testimist ning kui suured võivad olla arved, kui testimine pole hea olnud ning valmisjärgus on tekkinud vead.(Ütleme nii, et need summad ei olnud väiksed) Hea oli kuulda ka programmeerimismudelitest ning sellest, kus teatud mudelite puhul paikneb testimisfaas, kuna meist päris paljud on arendajad, kellel seda hiljem on teada, siis tegu oli hea sissejuhatusega. Kuna väga paljude meie kooli õpilasete esimeseks tööks võib olla testija koht, siis esineja poolt räägitud plussid ja miinused tasus kindlasti kõrvataha panna, kuna see info on väga kasulik, kui on vaja teha otsus, kas minna tööle antud kohale või mitte. Loeng mulle meeldis, kuna ma pole testija tööst enne väga täpselt midagi kuulnud ning informatsioon, mis ma sellest loengust sain võib mõne aja pärast väga kasulik olla.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> käis juttu IT tööturust ning esinejaks oli Andres Septer. Esimese asjana hakkas silma kohe, et tegu on väga hea jutuga inimesega, kuna ta ei kasutanud slaide, kuid suutis ikkagi ennast kuulama panna. Kuna juttu oli tööturuga, siis põhiliselt puudutab see meid siis, kui hakkame kooli lõpetama või kooli ajal tööd otsima. Informatsioon, mis mulle väga meeldis oli see, et ta rääkis suur- ja väikefirmade erinevusest ning lisas sinna juurde ka näiteid. Sellest tulenevalt ei soovitanud ta kunagi minna sellisesse suurde firmasse, kus IT töötajaid on väga palju, kuna kõigil on oma ülesanne, nö “Kitsas spetsialiseerumine” ning nende tööülesanded püsivad ainult kindlatest raamides. Mina nõustun selle jutuga, kuid mõni ei pruugi, kuna ehk keegi just tahabki teha tööd, kus tal on ainult üks ülesanne ning sellega ka asi piirdub. Väga kasulik info oli ka selles, et ei maksa lasta ennast petta sellest, kui tööandja pakub väga palju erinevaid kompensatsioone, vaid pigem on määravaks osaks NETO palk. Ehk NETO palk on alati parem, kui ükskõik missugused kompensatsioonid, kuna sellest oleneb näiteks krediidireiting, laenusaamis võimalused ja tulevane pension. Tasub kindlasti meelde jääta.

Viimases ehk kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref> käis meile esinemas Clarified Security töötaja Elar Lang, kes rääkis meile suhtumisest õppetööse ning veebirakenduste turvalisusest. Hea oli kuulda infost tema teekonnast, ehk TPT-s õppimine, siis miks nii kaua pausi enne Kõrgkooli ning siis EIK-I tulek. Hästi oli seletatud ka kaugõppe eelistamine, ehk “Kui on töö, siis on töö ja kui on kool, siis on kool”. Kõrvataha panin ka selle, et põhjaliku lõputöö tegemine annab väga palju juurde. Lisaks tegemise käigus õpitu võib kasuks tulla ka väga mitme aasta pärast.
Kõige positiivsemat emotsiooni tekitas see, et esineja tuli samast kutsekoolist, kust mina ning suutis lõpetada nii EIK-I, kui TTÜ cum laude ning puhtalt see info andis mulle korraliku motivatsiooni lükke, et kui tema suutis, siis suudan ka mina.

Kokkuvõttes võiks öelda, et õppeaine “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” täitis kaks väga tähtsat punkti uue tundegi koolielus. Esiteks sai ta kogu vajaliku baasinfo, et oleks võimalik üldse Kõrgkoolis hakkama saada ning teiseks korraliku motivatsiooni süsti, et selle kooli lõpetades on sul olemas väga hea alus saamaks tippspetsialistiks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha'''

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järelikult kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

Korduseksami ja –arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]</ref>

'''Mis on tähtajad'''

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref>

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

'''Millised on tegevused?'''

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Võta kord, taotlus, II osa, 4. punkt]</ref>

'''Millised on tähtajad?'''

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II osa, 1 punkt]</ref>

2014/2015 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014. 2014/2015 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/ VÕTA kord-Taotlemine]</ref>

'''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? Korduma kippuvad küsimused punkt 6.]</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''vastus'''

X = 21EAP
Y = 25EAP

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

Järelikult kursuse jooksul peab olema tehtud 2x27EAP=54EAP, et hüvitama ei peaks. Järelikult 54EAP-21EAP-25EAP=8EAP. Kuna määr 1EAP kohta on 50eur, siis 8*50eur = 400eur.

Hüvitamisele kuulub 400eur.

=Viited=
<references />

User:Mtikman

2014-10-21T13:53:34Z

Mtikman:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Tikman

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” peamine eesmärk oli anda uutele tudengitele baasinfot õppimiseks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning üldinfot kogu IT valdkonna kohta. Uute õpilastena on meil väga tähtis, et me tunneksime õpingukorraldust ning selle aine näol oli tegu ka ainukese kursusega, kus me sellega kokku puutusime. IT maailma tutvustamas käinud väliskülalised rääkisid kindlatest teemadest ning mis kõige tähtsam, seda läbi enda vaatepunkti, sellest tulenevalt ei üritatud mitte ühtegi uut tundegit kuhugi meelitada, vaid igaühel sai tekkida oma arvamus igast teemast, mis on minu arvates ka erialatutvustuse mõte.

Esimene loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> , mis toimus kohe esimesel koolipäeval(27. august), esinejateks oli Margus Ernits, Inga Vau ja Merle Varendi. Loengu sisuks oli puhtalt õpingukorraldus ning see on ainuõige teema, mida esimesel päeval pidada. Kuna õppine Kõrgkoolis ning Keskkoolis erinevad väga, siis ilma selle esimese loenguta, oleks nii minul, kui ka väga paljudel teistel õpilastel erinevaid küsimusi selle kohta, kuidas siin koolis hakkama saada. Kuna loeng toimus enne punase joone päeva, siis selles loengus räägitud deklareerimise, ainepunktide ning trahvi kohta käiv info oli väga tänuväärt.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli väga asjalik, kuna sain väga palju infot sellest, et kuidas õppides enda elu lihtsamaks teha ja motivatsiooni üleval hoida. Kõige parem asi, mis sellest loengust meelde jäi oli see, et soovitati raskemate ainete jaoks teha õpirühmi. Tänu sellele olen ma kahes aines saanud kontrolltööd tehtud paremini, kui ma oleks suutnud teha üksi õppides. Kuigi Margus Ernits rääkis, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse(Kuid ei tasu puududa), siis lisas ka kohe juurde, et kohal olles ei tasu tegeleda muude asjadega, st et sülearvutid kinni. Sellega võib täiesti nõus olla, kuna kahe asjaga tegeledes käib keskendumine edasi tagasi ning kokkuvõttes jääb vähemalt pool infot saamata.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11.september loengusalvestus]</ref> teemaks oli Robootika ja häkkimine. Loengus räägiti täpsemalt robootikaklubist endast ning nende tegemistest. Info koostööprojektide(Näiteks Arukad tooted) kohta oli huvitav ning häkkimise ja kräkkimise vahe sai ka selgeks. Kuigi kogu loeng oli huvitav, siis tundus mulle, et tegu natukene liiga robootikaklubi promomisega, kuna EIK-s ka teisi klubisid, siis oleks võinud nende tegemistest ka natukene täpsemalt rääkida.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) 18.september loengusalvestus]</ref> oli esinejaks esimene väliskülaline Jaanika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane ning hetkel töötab sellises ettevõttes nagu Toggl. Loengu pealkiri oli “Programmeerimiest, stereotüüpidest ja kogukondadest”. Esimesena hakkas mulle silma selline lõbus esitlusviis, kus on kasutatud palju erialaseid “naljapilte”, mis tõmbas minu tähelepanu ja pani kuulama. Lisaks meeldis mulle selle loengu puhul sissejuhatus, kuidas alguses humanitaarala õppida tahtev inimene satub juhuse kaudu Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse. Tänu sellele said kindlasti väga paljud õpilased, kes pole veel 100% enda eriala valikus kindlad juurde julgust, et minna edasi.
Lisaks sellele sain ka ise infot, mis mulle väga üllatust pakkus, et väga korralikule töökohale on võimalik saada ka ilma töökogemuse ning teadmisteta. Tänu sellele sain ma ka ise juurde motivatsiooni, et proovida leida endale juba varem töökoht ning ehk ma olen ennast kogu see aja liiga kritseerinud ennast sellega, et kes mind ikka tööle tahab. Väga meeldis ka mulle esineja poolt välja öeldud lause, et “Programmeerimine on loovkirjutamine” ning sarnaneb näiteks filmi kirjutamisele.

Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“ (Carolyn Fischer) 25.september loengusalvestus]</ref>, kus esinejaks oli Carolyn Fischer räägiti meile laiemalt Skypes töötamisest. Nagu eelmise loengu oli alguses juttu teekonnast meie Kõrgkooli sattumisest kuni siis Skype-i tööle saamisest. Kuna mul päris mitu tuttavat töötavad Skypes ning olen ka enne mõnel loengul käinud, kus esinejaks on Skype töötaja, siis vähemalt mina selles eriti uut infot ei leidnud. Natukene huvitavam oli see, kuidas ta rääkis enda tavalisest tööpäevast, ehk vajadusel saab kodus töötada, hiljem tööle minna ja hiljem lõpetada jne.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> esinejaks oli Kristjan Karmo, kelle teemaks oli testimine ja tarkvarakvaliteet. Meeldis see, et ta rääkis testimise müütidest. Neid oli igast erinevaid, kuid meelde jäid, et testimine on igav, testija on alati kõiges süüdi, testijaks saab halb programmeerija jne. Väga hästi oli seletatud ka seda, et miks on vaja testimist ning kui suured võivad olla arved, kui testimine pole hea olnud ning valmisjärgus on tekkinud vead.(Ütleme nii, et need summad ei olnud väiksed) Hea oli kuulda ka programmeerimismudelitest ning sellest, kus teatud mudelite puhul paikneb testimisfaas, kuna meist päris paljud on arendajad, kellel seda hiljem on teada, siis tegu oli hea sissejuhatusega. Kuna väga paljude meie kooli õpilasete esimeseks tööks võib olla testija koht, siis esineja poolt räägitud plussid ja miinused tasus kindlasti kõrvataha panna, kuna see info on väga kasulik, kui on vaja teha otsus, kas minna tööle antud kohale või mitte. Loeng mulle meeldis, kuna ma pole testija tööst enne väga täpselt midagi kuulnud ning informatsioon, mis ma sellest loengust sain võib mõne aja pärast väga kasulik olla.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> käis juttu IT tööturust ning esinejaks oli Andres Septer. Esimese asjana hakkas silma kohe, et tegu on väga hea jutuga inimesega, kuna ta ei kasutanud slaide, kuid suutis ikkagi ennast kuulama panna. Kuna juttu oli tööturuga, siis põhiliselt puudutab see meid siis, kui hakkame kooli lõpetama või kooli ajal tööd otsima. Informatsioon, mis mulle väga meeldis oli see, et ta rääkis suur- ja väikefirmade erinevusest ning lisas sinna juurde ka näiteid. Sellest tulenevalt ei soovitanud ta kunagi minna sellisesse suurde firmasse, kus IT töötajaid on väga palju, kuna kõigil on oma ülesanne, nö “Kitsas spetsialiseerumine” ning nende tööülesanded püsivad ainult kindlatest raamides. Mina nõustun selle jutuga, kuid mõni ei pruugi, kuna ehk keegi just tahabki teha tööd, kus tal on ainult üks ülesanne ning sellega ka asi piirdub. Väga kasulik info oli ka selles, et ei maksa lasta ennast petta sellest, kui tööandja pakub väga palju erinevaid kompensatsioone, vaid pigem on määravaks osaks NETO palk. Ehk NETO palk on alati parem, kui ükskõik missugused kompensatsioonid, kuna sellest oleneb näiteks krediidireiting, laenusaamis võimalused ja tulevane pension. Tasub kindlasti meelde jääta.

Viimases ehk kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref> käis meile esinemas Clarified Security töötaja Elar Lang, kes rääkis meile suhtumisest õppetööse ning veebirakenduste turvalisusest. Hea oli kuulda infost tema teekonnast, ehk TPT-s õppimine, siis miks nii kaua pausi enne Kõrgkooli ning siis EIK-I tulek. Hästi oli seletatud ka kaugõppe eelistamine, ehk “Kui on töö, siis on töö ja kui on kool, siis on kool”. Kõrvataha panin ka selle, et põhjaliku lõputöö tegemine annab väga palju juurde. Lisaks tegemise käigus õpitu võib kasuks tulla ka väga mitme aasta pärast.
Kõige positiivsemat emotsiooni tekitas see, et esineja tuli samast kutsekoolist, kust mina ning suutis lõpetada nii EIK-I, kui TTÜ cum laude ning puhtalt see info andis mulle korraliku motivatsiooni lükke, et kui tema suutis, siis suudan ka mina.

Kokkuvõttes võiks öelda, et õppeaine “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” täitis kaks väga tähtsat punkti uue tundegi koolielus. Esiteks sai ta kogu vajaliku baasinfo, et oleks võimalik üldse Kõrgkoolis hakkama saada ning teiseks korraliku motivatsiooni süsti, et selle kooli lõpetades on sul olemas väga hea alus saamaks tippspetsialistiks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha'''

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järelikult kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

Korduseksami ja –arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]</ref>

'''Mis on tähtajad'''

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref>

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''vastus'''

X = 21EAP
Y = 25EAP

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

Järelikult kursuse jooksul peab olema tehtud 2x27EAP=54EAP, et hüvitama ei peaks. Järelikult 54EAP-21EAP-25EAP=8EAP. Kuna määr 1EAP kohta on 50eur, siis 8*50eur = 400eur.

Hüvitamisele kuulub 400eur.

=Viited=
<references />

User:Mtikman

2014-10-21T13:40:35Z

Mtikman:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Tikman

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Aine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” peamine eesmärk oli anda uutele tudengitele baasinfot õppimiseks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning üldinfot kogu IT valdkonna kohta. Uute õpilastena on meil väga tähtis, et me tunneksime õpingukorraldust ning selle aine näol oli tegu ka ainukese kursusega, kus me sellega kokku puutusime. IT maailma tutvustamas käinud väliskülalised rääkisid kindlatest teemadest ning mis kõige tähtsam, seda läbi enda vaatepunkti, sellest tulenevalt ei üritatud mitte ühtegi uut tundegit kuhugi meelitada, vaid igaühel sai tekkida oma arvamus igast teemast, mis on minu arvates ka erialatutvustuse mõte.

Esimene loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> , mis toimus kohe esimesel koolipäeval(27. august), esinejateks oli Margus Ernits, Inga Vau ja Merle Varendi. Loengu sisuks oli puhtalt õpingukorraldus ning see on ainuõige teema, mida esimesel päeval pidada. Kuna õppine Kõrgkoolis ning Keskkoolis erinevad väga, siis ilma selle esimese loenguta, oleks nii minul, kui ka väga paljudel teistel õpilastel erinevaid küsimusi selle kohta, kuidas siin koolis hakkama saada. Kuna loeng toimus enne punase joone päeva, siis selles loengus räägitud deklareerimise, ainepunktide ning trahvi kohta käiv info oli väga tänuväärt.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0?ec=true Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> rääkis meile Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loeng oli väga asjalik, kuna sain väga palju infot sellest, et kuidas õppides enda elu lihtsamaks teha ja motivatsiooni üleval hoida. Kõige parem asi, mis sellest loengust meelde jäi oli see, et soovitati raskemate ainete jaoks teha õpirühmi. Tänu sellele olen ma kahes aines saanud kontrolltööd tehtud paremini, kui ma oleks suutnud teha üksi õppides. Kuigi Margus Ernits rääkis, et peaaegu kõiki loenguid salvestatakse(Kuid ei tasu puududa), siis lisas ka kohe juurde, et kohal olles ei tasu tegeleda muude asjadega, st et sülearvutid kinni. Sellega võib täiesti nõus olla, kuna kahe asjaga tegeledes käib keskendumine edasi tagasi ning kokkuvõttes jääb vähemalt pool infot saamata.

Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu „Robootika ja häkkimine“ (Margus Ernits) 11.september loengusalvestus]</ref> teemaks oli Robootika ja häkkimine. Loengus räägiti täpsemalt robootikaklubist endast ning nende tegemistest. Info koostööprojektide(Näiteks Arukad tooted) kohta oli huvitav ning häkkimise ja kräkkimise vahe sai ka selgeks. Kuigi kogu loeng oli huvitav, siis tundus mulle, et tegu natukene liiga robootikaklubi promomisega, kuna EIK-s ka teisi klubisid, siis oleks võinud nende tegemistest ka natukene täpsemalt rääkida.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) 18.september loengusalvestus]</ref> oli esinejaks esimene väliskülaline Jaanika Liiv, kes on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane ning hetkel töötab sellises ettevõttes nagu Toggl. Loengu pealkiri oli “Programmeerimiest, stereotüüpidest ja kogukondadest”. Esimesena hakkas mulle silma selline lõbus esitlusviis, kus on kasutatud palju erialaseid “naljapilte”, mis tõmbas minu tähelepanu ja pani kuulama. Lisaks meeldis mulle selle loengu puhul sissejuhatus, kuidas alguses humanitaarala õppida tahtev inimene satub juhuse kaudu Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse. Tänu sellele said kindlasti väga paljud õpilased, kes pole veel 100% enda eriala valikus kindlad juurde julgust, et minna edasi.
Lisaks sellele sain ka ise infot, mis mulle väga üllatust pakkus, et väga korralikule töökohale on võimalik saada ka ilma töökogemuse ning teadmisteta. Tänu sellele sain ma ka ise juurde motivatsiooni, et proovida leida endale juba varem töökoht ning ehk ma olen ennast kogu see aja liiga kritseerinud ennast sellega, et kes mind ikka tööle tahab. Väga meeldis ka mulle esineja poolt välja öeldud lause, et “Programmeerimine on loovkirjutamine” ning sarnaneb näiteks filmi kirjutamisele.

Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“ (Carolyn Fischer) 25.september loengusalvestus]</ref>, kus esinejaks oli Carolyn Fischer räägiti meile laiemalt Skypes töötamisest. Nagu eelmise loengu oli alguses juttu teekonnast meie Kõrgkooli sattumisest kuni siis Skype-i tööle saamisest. Kuna mul päris mitu tuttavat töötavad Skypes ning olen ka enne mõnel loengul käinud, kus esinejaks on Skype töötaja, siis vähemalt mina selles eriti uut infot ei leidnud. Natukene huvitavam oli see, kuidas ta rääkis enda tavalisest tööpäevast, ehk vajadusel saab kodus töötada, hiljem tööle minna ja hiljem lõpetada jne.

Kuuenda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ (Kristjan Karmo) 2.oktoober loengusalvestus]</ref> esinejaks oli Kristjan Karmo, kelle teemaks oli testimine ja tarkvarakvaliteet. Meeldis see, et ta rääkis testimise müütidest. Neid oli igast erinevaid, kuid meelde jäid, et testimine on igav, testija on alati kõiges süüdi, testijaks saab halb programmeerija jne. Väga hästi oli seletatud ka seda, et miks on vaja testimist ning kui suured võivad olla arved, kui testimine pole hea olnud ning valmisjärgus on tekkinud vead.(Ütleme nii, et need summad ei olnud väiksed) Hea oli kuulda ka programmeerimismudelitest ning sellest, kus teatud mudelite puhul paikneb testimisfaas, kuna meist päris paljud on arendajad, kellel seda hiljem on teada, siis tegu oli hea sissejuhatusega. Kuna väga paljude meie kooli õpilasete esimeseks tööks võib olla testija koht, siis esineja poolt räägitud plussid ja miinused tasus kindlasti kõrvataha panna, kuna see info on väga kasulik, kui on vaja teha otsus, kas minna tööle antud kohale või mitte. Loeng mulle meeldis, kuna ma pole testija tööst enne väga täpselt midagi kuulnud ning informatsioon, mis ma sellest loengust sain võib mõne aja pärast väga kasulik olla.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu „IT tööturust“ (Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus]</ref> käis juttu IT tööturust ning esinejaks oli Andres Septer. Esimese asjana hakkas silma kohe, et tegu on väga hea jutuga inimesega, kuna ta ei kasutanud slaide, kuid suutis ikkagi ennast kuulama panna. Kuna juttu oli tööturuga, siis põhiliselt puudutab see meid siis, kui hakkame kooli lõpetama või kooli ajal tööd otsima. Informatsioon, mis mulle väga meeldis oli see, et ta rääkis suur- ja väikefirmade erinevusest ning lisas sinna juurde ka näiteid. Sellest tulenevalt ei soovitanud ta kunagi minna sellisesse suurde firmasse, kus IT töötajaid on väga palju, kuna kõigil on oma ülesanne, nö “Kitsas spetsialiseerumine” ning nende tööülesanded püsivad ainult kindlatest raamides. Mina nõustun selle jutuga, kuid mõni ei pruugi, kuna ehk keegi just tahabki teha tööd, kus tal on ainult üks ülesanne ning sellega ka asi piirdub. Väga kasulik info oli ka selles, et ei maksa lasta ennast petta sellest, kui tööandja pakub väga palju erinevaid kompensatsioone, vaid pigem on määravaks osaks NETO palk. Ehk NETO palk on alati parem, kui ükskõik missugused kompensatsioonid, kuna sellest oleneb näiteks krediidireiting, laenusaamis võimalused ja tulevane pension. Tasub kindlasti meelde jääta.

Viimases ehk kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ (Elar Lang) 16.oktoober loengusalvestus]</ref> käis meile esinemas Clarified Security töötaja Elar Lang, kes rääkis meile suhtumisest õppetööse ning veebirakenduste turvalisusest. Hea oli kuulda infost tema teekonnast, ehk TPT-s õppimine, siis miks nii kaua pausi enne Kõrgkooli ning siis EIK-I tulek. Hästi oli seletatud ka kaugõppe eelistamine, ehk “Kui on töö, siis on töö ja kui on kool, siis on kool”. Kõrvataha panin ka selle, et põhjaliku lõputöö tegemine annab väga palju juurde. Lisaks tegemise käigus õpitu võib kasuks tulla ka väga mitme aasta pärast.
Kõige positiivsemat emotsiooni tekitas see, et esineja tuli samast kutsekoolist, kust mina ning suutis lõpetada nii EIK-I, kui TTÜ cum laude ning puhtalt see info andis mulle korraliku motivatsiooni lükke, et kui tema suutis, siis suudan ka mina.

Kokkuvõttes võiks öelda, et õppeaine “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” täitis kaks väga tähtsat punkti uue tundegi koolielus. Esiteks sai ta kogu vajaliku baasinfo, et oleks võimalik üldse Kõrgkoolis hakkama saada ning teiseks korraliku motivatsiooni süsti, et selle kooli lõpetades on sul olemas väga hea alus saamaks tippspetsialistiks.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

'''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha'''

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Järelikult kokku leppida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6]</ref>

'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''

Korduseksami ja –arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1]</ref>

'''Mis on tähtajad'''

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8]</ref>

'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

'''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Korduma kippuvad küsimused punkt 9]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

User:Mtikman

2014-10-21T13:25:20Z

Mtikman:

User:Mtikman

2014-10-21T10:44:18Z

Mtikman:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Marten Tikman

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />

User:Mtikman

2014-10-21T10:42:57Z

Mtikman: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)= Autor: Margus Ernits Esitamise kuupäev: 11. november 2014 ==Essee== Siia tuleb e…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=
Autor: Margus Ernits

Esitamise kuupäev: 11. november 2014

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> sain teada ...

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />