ICO wiki - User contributions [en]

DigiNotar

2015-05-11T12:04:04Z

Mtooming: Created page with "=Sissejuhatus= DigiNotar oli Hollandi sertifitseerimisteenuste osutaja(CA-certificate authority). 09 juulil 2011 õnnestus ühel Iraani häkkeril ligi saada DigiNotar CA süsteem…"

=Sissejuhatus=
DigiNotar oli Hollandi sertifitseerimisteenuste osutaja(CA-certificate authority). 09 juulil 2011 õnnestus ühel Iraani häkkeril ligi saada DigiNotar CA süsteemi. Väljastati sadu sertifikaate, et saaks neid halbadel eesmärkidel ära kasutada. Ettevõte küll tuvastas sissemurdmise ja ka tühistas osa sertifikaatidest, aga ei avalikustanud seda kohe. Nimekaim ettevõte, kelle sertifikaat õnnestus häkkeritel saada, oli Google. Nimekirjas on veel palju tuntud ettevõtteid nagu Microsoft, Yahoo!, Skype, Twitter, WordPress. Ka Hollandi valitsus kasutas omamaist (DigiNotar) ettevõtet sertide väljastajana ja teavitas alles 3 septembril 2011 sertifikaate usaldamise lõpetamisest. 20-dal septembril kuulutati välja ettevõtte pankrot.[http://en.wikipedia.org/wiki/DigiNotar 1]

=Sertifikaatidest ja CA listist=
Sertifikaat on oluline lüli tagamaks usaldust ja turvalisust veebilehitseja ja veebiserveri vahel.[http://scholarcommons.usf.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1246&context=jss 2] Sertifikaat on veebiserveri avalik võti, mis on kirjutatud alla kas kolmanda osapoole poolt (CA server) või süsteemi enda poolt (self-signed).[http://en.wikipedia.org/wiki/DigiNotar 4]
Sertifikaate väljastavad sertifitseerimisteenuste osutajad (CA-d). Nad tagavad sellega sertifikaadi saaja identiteedi. Sertifikaat sisaldab omaniku isikuandmeid, avalikku võtit ja sertifikaadiga seotud andmeid (sertifitseerimiskeskuse andmeid, kehtivusaega jm).
Veebilehitseja usaldus käib CA listi pihta. CA listis on kirjas need, kel on õigus sertifikaat alla kirjutada. Kui tuleb mingi sertifikaat veebiserverilt siis kontrollitakse kas see sertifikaat on õige (vastu CA listi, mis on veebilehitsejas). Kui ründaja suudab modifitseerida seda CA listi siis ta suudab suvalist veebisaiti jäljendada. Veebilehitseja turva on nii ülesehitatud, et sertifikaati kontrollitakse ja kui seda ei ole välja antud siis teavitatakse ebausaldusväärsest ühendusest kasutajat.[http://en.wikipedia.org/wiki/DigiNotar 3]
=Oht=
Häkkerid saavad kellegi internetiliiklust pealt kuulates ja nt Google sertifikaati omades ligi kasutaja kasutajanimele ja paroolile - saab korraldada man-in-the-middle tüüpi rünnakuid.[http://scholarcommons.usf.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1246&context=jss 2]
=Fox-IT aruanne DigiNotari kohta=
Ettevõte Fox-IT viis läbi uurimise DigiNotar süsteemidesse sissemurdmise kohta. DigiNotar oli unarusse jätnud turvameetmed (mõned väljatoodud):[http://scholarcommons.usf.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1246&context=jss 2] 
1.Viirusetõrje tarkvara puudus kõikidest uuritud serveritest. 
2.Uuendamata oli veebiserveri tarkvara. 
3.Kõik CA serverid olid ühes Windowsi domeenis, mis tähendas ligipääsu ühe kasutajanime ja parooliga. 
4.Ettevõte ei reageerinud ilmselgete varasemate sissemurdmise signaalidele.
=Kokkuvõte=
Järelvalve CA sertifikaatide väljaandjate ja nende turvameetmete täitmise osas peaks olema tugevam, võimalik tekkiv kahju on väga suur. Kõik infoturbe 3 komponenti (käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus) satuvad ohtu.
=Kasutatud kirjandus=
*Wikipedia (11.05.2015) DigiNotar [http://en.wikipedia.org/wiki/DigiNotar 1]
*The Journal of Strategic Security (11.05.2015) DigiNotar: Dissecting the First Dutch
Digital Disaster [http://scholarcommons.usf.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1246&context=jss 2]
*Video loengutest (11.05.2015) veebiserver [http://en.wikipedia.org/wiki/DigiNotar 3]
*Loeng (11.05.2015) veebiserver [http://en.wikipedia.org/wiki/DigiNotar 4]
=Koostas=
Mait Tooming AK31 2015
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Category:I375/I803/I853 IT Infrastructure services

2015-05-11T11:53:26Z

Mtooming: /* ReferaadiTeemad 2015 */

=Üldinfo=
Aine info: [https://itcollege.ois.ee/study-material/round?round_id=2230 IT infrastruktuuri teenused ÕIS leht]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/ Aine õppematerjalid]

ECTS: 5

Hindamisviis: Arvestus

'''Rangelt soovituslik aine:''' Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)

==Õppejõud==
Margus Ernits >> margus (.) ernits (ät) itcollege (.) ee

Katrin Loodus >> katrin (.) loodus (ät) itcollege (.) ee

=Eesmärk ja sisu=
Tutvustada IT infrastruktuuri teenuste põhimõisteid. Anda oskused põhiliste teenuste paigaldamiseks ja turvamiseks. Anda oskused IT infrastruktuuri teenuste dokumenteerimiseks.
Eesmärgi saavutamiseks toimuvad laboratoorsed tööd, mille käigus installeeritakse ja konfigureeritakse teenuseid pöörates rõhku teenuse turvalisusele, millele eelnevad loengud alus- ja põhimõistete tutvustamiseks.

=Ainekaart=
Ainekaardi viimase, kuid mitte lõpliku versiooni leiab [https://wiki.itcollege.ee/images/6/67/I385_IT_infrastruktuuri_teenused_aineprogramm_2013.odt siit]

=Eelmiste aastate tagasiside=
[https://wiki.itcollege.ee/images/e/e3/Tagasiside.p%C3%A4eva%C3%B5pe-2013.pdf 2013 kaugõppe tagasiside]

[https://wiki.itcollege.ee/images/4/4d/It-infra-tagasiside-2012-1.pdf 2012 kaugõppe tagasiside]

[https://wiki.itcollege.ee/images/2/28/It-infra-tagasiside-2012-2.pdf 2012 päevaõppe tagasiside]

=Arvestus ja hindamine=

Aine on jagatud praktilisteks ja teoreetilisteks töödeks. Kaheksaks (8) laboriks ning kaheks (2) teoreetiliseks kontrolltööks.

Lisaks on tarvis teha eraldi dokumentatsiooni ehk ühe kaitstud labori kohta '''viki artikkel'''.

'''Praktiliste tööde''' hulka kuuluvad erinevate teenuste paigaldamine ning seadistamine. Ühe labori eest on võimalik saada maksimaalselt 6 punkti.

* 2 punkt on võimalik saada teenuse seadistamise, paigaldamise ning suulise kaitsmise eest. (Õppejõud võib seadistust muuta ning paluda paranduste kohta selgitust)
* 4 punkti on võimalik saada, kui kaitsta oskuslikult konkreetse labori kohta käivad teoreetilised teadmised suuliselt õppejõule. (Küsimused esitab õppejõud)
* 6 punkti on võimalik saada, kui parandada konkreetse teema kohta käivat juhendit ning esitada tulemuse õppejõule. (Mõeldud ambitsioonikamatele tudengitele)

Lävendiks on 2 punkt, mis tähendab praktilise osa teostust. Kui iga labori eest on ainult 2 punkt, tuleb teoreetilised teadmised kaitsta kontrolltöö käigus, aga kui iga labori eest on vähemalt 4 punkti, ei ole kontrolltööd tarvis teha.

==Tähtajad päevaõppele 2015==

Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3): 16. märts

Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6): 18. mai

Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 8): ~20. mai

Dokumentatsioon (viki artikkel): 25. mai

Kontrolltöö 1: 16. märts

Kontrolltöö 2: 18. mai

==Tähtajad kaugõppele 2015==

Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3):

Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6):

Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 8):

Dokumentatsioon (viki artikkel):

Kontrolltöö 1:

Kontrolltöö 2:

=Loengud=

'''Kaugõppe 2015. aasta kevadsemestri loengusalvestused on leitavad [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/57596897-5ba5-46cb-b1b2-b4a4619f5eb0 siit]'''

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Sissejuhatav loeng] - NB siin on kirjas hindamiskriteeriumid ja tähtajad. Lisaks on kirjas kontrolltööde ajad ja muu aine läbimiseks oluline info. (Päevaõppes toimus 02.02.2014)

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused-ntp.html NTP teenus] (Päevaõppes toimus 02.02.2015)

[https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A NTP amplification Attack]

Kodutöö nr 1. Tähtaeg 9.02.2015. DNS loenguks lugeda läbi DNS põhimõisted järgnevatest materjalidest:

Kohustuslik:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND

Soovituslik:
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.odp DNS loeng (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.pdf (PDF)]

[http://elab.itcollege.ee:8000/infra/bind/ BIND9 konfiguratsiooni näitefailid]

[https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit DNS näide]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Infra%20loeng%20DHCP%202013.odp DHCP loeng]

[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit# DHCP näitelabor]

[https://docs.google.com/document/d/14Cj90aWN4n4MCO_zZlZzu0aHJeIDTPEfQgiDXIuMxF4/edit# DNS uuendamine DHCP abil]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Veebiserveri loeng]

Screencast veebiserveri konfigureerimisest:

http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-1.ogv

http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-2.ogv

http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-3.ogv

Kodutöö nr 2. Tähtaeg 20.aprill.2015. Lugeda läbi [http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013%20-%20RC1.pdf OWASP top 10 2013] 

=Mõisted kontrolltööks ja arvestuseks=

'''Esimese kontrolltöö küsimused:'''

*DNS mõistete kohta leiab infot: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS
*hostinimi (mis märgid on hostinimes lubatud ja kus?)
*host täisnimi
*domeeni täisnimi
*DNS
*A-kirje
*alias ehk CNAME
*puhverdamine
*dig ja selle kasutamine
*DNS spoofing
*domeen ja domeeninimi
*Authoritative ehk pädev server
*Forwarding ehk edastamine
*FQDN
*Host
*PTR-kirje
*rekursiivne lahendus
*primaarne server
*sekundaarne server
*open resolver
*kuidas nimelahendus töötab, kirjelda näiteks "kui veebisirvijas avatakse leht, siis mis võiks toimuda?"
*selgitage näitekonfi
<pre>
$TTL 600
@ IN SOA planet.zz. root.planet.zz. (
3 ; Serial - Mida see tähendab?
3600 ; Refresh - Mida see tähendab?
8640 ; Retry - Mida see tähendab?
36000 ; Expire - Mida see tähendab?
3600 ) ; Negative Cache TTL - Mida see tähendab?
;

</pre>

'''Teise kontrolltöö küsimused:'''

*virtuaalhost
*http
*Kuidas toimub ssl/tls ühenduse algatamine?
*Mis vahe on sümmeetrilisel ja asümmeetrilisel krüpteerimisel?
*Mis vahe on avalikul võtmel ja sertifikaadil?
*https
*SNI
*IPS
*IDS
*Mis vahe on reflected XSS ja stored XSS rünnetel?
*Mis vahe on SQL injectionil ja blind SQL injectionil?
*Mis on secure cookie? (http://php.net/session.cookie-secure ;session.cookie_secure =)
*Mis tähendab, et küpsised on http_only?
*Kas XSS ründeid saab filtreerida andmebaasikihis, näiteks SQL tulemüüriga?
*Mis on CSRF ja kuidas see toimib?
*Mis on same origin policy?

=Dokumentatsioon=

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng05%20-%20Dokumentatsioon.odp Dokumentatsioonist (loeng)]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Aruannete%20hindamise%20juhend.pdf Hindamismaatriksi näide]

= ReferaadiTeemad 2015 =

[[SQL tulemüürid]] -- Otsida erinevaid SQL tulemüüre ja kirjata nende põhiparameerid

[[sqlmap]]

[[p0f]] http://tools.kali.org/information-gathering/p0f

[[hping]] http://www.hping.org/

[[Yersinia]] - http://www.yersinia.net/

[[WPScan]] - http://wpscan.org/

[[Varnish]] - Artikkel on olemas, kuid vajab kaasajastamist (Artikli valimise korral kirjuta artikli algusesse suurelt: Kaasajastab <Sinu ees- ja perekonnanimi>, 2015, <rühm>

[[DigiNotar]]

=Abimaterjal=
* [http://tools.ietf.org/html/rfc2131 RFC2131]
* [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Isc-dhcpd_server Kuutõrvaja DHCP materjal]

Abimaterjal laboriks:
* Maskeraad [[Ufw]]
* DHCP serveri seadistamine [[DHCP]]
* [http://www.debian-administration.org/article/343/Configuring_Dynamic_DNS__DHCP_on_Debian_Stable Dünaamiline DNS kirjete uuendamine DHCP poolt]
* [http://debianclusters.org/index.php/Troubleshooting_DHCP DHCP probleemide lahendamine]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng11%20-%20Monitooring.odp Loeng 11 Monitooring]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng12%20-%20LDAP.odp Loeng 12 LDAP]

=Praktilised tööd=

[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1TiErlKTrnW3T_dcjceMyeLr9yCHBDwTmjXDxkAf1hDw/edit?usp=sharing Nimekiri] DNS labori masinate IP vahemikega ning domeeninimedega

==Sissejuhatav praktikum==

Valige endale domeeninimi, näiteks eikkasutaja.zz.

Seadke DNS serverile IP aadress 192.168.56.201
<source lang="bash">
nano /etc/network/interfaces # Avab võrguliideste faili.
# DNS serveri eth1 võrguliidesel tuleb muuta esialgne IP-address 192.168.56.200 uueks IP-addressiks 192.168.56.201
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.201
netmask 255.255.255.0
</source>

Taaskäivitage võrguliides '''eth1'''
<source lang="bash">
ifdown eth1 && ifup eth1
</source>

Muutke DNS serveril hostinimi ns.sinudomeen.
<source lang="bash">
echo ns > /etc/hostname
</source>
Muutke /etc/hosts failis masinanimi

127.0.1.1 ns.sinudomeen ns

Näiteks valisin oma domeeniks mernits.zz

127.0.1.1 ns.mernits.zz ns

startige teenus '''hostname'''
<source lang="bash">
service hostname start
</source>

Korraldus hostname -f peab tagastama FQDN-i
<source lang="bash">
hostname -f
</source>

Seadistage ka võtmetepõhine autentimine [[OpenSSH: võtmetega autentimine]]

[[Image:Infra-a21-2015.png|thumb|Kasutatav võrk]]

==Labor 1 - NTP seadistamine (6p/6%)==
Loe läbi õppematerjal (loengud) ja seadista NTP teenus nii kliendis, kui ka serveris selliselt, et klient küsib aega ainult serverist (ja ka localhostist, mille prioriteet on madal e fudge 10) Server küsib aega EENET NTP serverist ja mõnest muust Eestis asuvast NTP serverist.

Seadistage server selliselt, et ei välisvõrgust ei saa teha järgmisel lingil kirjeldatud rünnet https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A

[[NTP Ubuntus]]

==Labor 2 - DNS seadistamine (6p/6%)==

*Mõtle välja endale domeeninimi
*Loo domeeninimele tsoonifail ja seadiste nimeserver
*Luba rekursiivne lahendus oma sisevõrgust
*Loo reevers tsoon
*Loo A kirjed e-posti, nimeserveri jaoks
*Loo CNAME kirjed www, samba ja oma severi jaoks

Näitelahendus [https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit Domain Name Server ehk nimeserveri labor]

Näitelahendus2 [[Nimeserveri labor V.2]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/dns/DNS_BIND.html Väike abiinfo lisaks loengule]

Kaitsmisel pead oskama luua uut tsooni, lisama kirjeid, oskama kasutada rndc, dig, nslookup vahendeid.

==Labor 3 - DHCP seadistamine (6p/6%)==
* DHCP paigaldamine ja seadistamine (6p)

Seadista labori desktop VM saamaks IP aadressi ja nimeserverit sama labori serveri VM käest.

PS: desktop võrguseadetest eemalda esimeselt liideselt nimelahenduse küsimine (küsitakse DHCP abil ainult IP aadress). Kui seda ei tee, siis lähevad DNS päringud ikkagi esimese, NAT liidese kaudu.

[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit DHCP näitelabor]

==Labor 4 - apache (või nginx) veebiserveri seadistamine (6p/6%)==
* Loo kaks virtualhosti nii http, kui ka https (self-signed cert) tarbeks.
** Mõlemad nimied peavad sirvijas töötama (desktop arvutis) nii http, kui ka https abil ja esilehel peab olema selgelt näha kumma virutalhostiga on tegemist. Seega index.html sisse lisa virtualhosti nimi.

* Abimaterjalina võib sobida: Apache2 paigaldamine ja virtualhostide seadistamine [[Virtualhost apache2 näitel]]. Algajale lisamaterjal [[Veebiserveri labor v.2]]

==Labor 5 - mõne veebirakenduse (nt Wordpress) paigaldamine ja turvamine varnishiga (10p/10%)==

Labori eesmärgiks on paigaldada veebirakendus, mõõta selle jõudlust ja seejärel suurendada veebirakenduse jõudlust kasutades puhvermälu. Veebirakenduse ja puhvermälu võib iga tudeng ise valida. Näite teeme WordPress ja WP SuperCace abil. Samas on väga soovitatav valida cache tehnoloogia ise, et erinevad inimesed saaksid võrrelda erinevaid asju.

* Wordpress paigaldamine https://docs.google.com/document/d/1AKVigVudVjxQuCz02i6p4Kv8oO4RD6aJiV9pbPuujZY/edit?pli=1

* Wordpress paigaldamine ja jõudluse testimine (varnish)
[[WordPress turvamine]]

http://wpdevshed.com/top-cache-plugins-wordpress/

[[Varnish]] - vaata http://www.howtoforge.com/putting-varnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian
[[Apache logide seadistus]]

==Labor 6 - DVWA paigaldamine ja OWASP testimine (10p/10%)==

Paigaldage DVWA: https://wiki.itcollege.ee/index.php/DVWA

Loe läbi OWASP top 10 ja [http://enos.itcollege.ee/~ttanav/VRI/abiks/mysql_tut.php SQL põhitõed]

Mõned videod:

* https://www.youtube.com/watch?v=CDbWvEwBBxo

==Labor 7 - rakenduste tulemüürid (greensql ja mod_security baasil) (10p/10%)==

==Labor 8 - IDS (10p/10%)==

Seadistada IDS/IPS ühele oma valitud serverile ja demonstreeida ühe-kahe reegli toimimist.

Juhend: https://wiki.itcollege.ee/index.php/IDS_Systeemid_-_Labor_1

Abistav materjal: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Suricata

==Questid, millede eest saab punkte==

Quest 1 (Läbi ja tehtud) - https://docs.google.com/document/d/1oRt9JLF6lcf_Z-ReHCfbZXnSoc-EOBzGprxvIyhq4qk/edit?usp=sharing

=Esitatud referaadid=
[[IT infrastruktuuri teenused 2013 kevad]]

[[Wordpressi turvalisuse suurendamine]]

=Juurteenuste kursus=
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused.html Interneti juurteenused]

=Täiendav lugemismaterjal=
[https://zib.wooop.biz/category/asd/ Erinevad juhendmaterjalid Linuxi teenuste jm seadistamiseks. Autor Gert Vaikre A21]

=Vanad loengumaterjalid=

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Loeng 00 - Sissejuhatav loeng - NB Tähtajad ja nõuded]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng01%20-%20E-post.odp Loeng 01 E-post]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.odp Loeng 03 Failiserver]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Loeng 04 Veebiserver]

[http://goo.gl/6XQ0U WordPress seadistamine]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng05%20-%20Dokumentatsioon.odp Loeng 05 Dokumentatsioon]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng06%20-%20VPN.odp Loeng 06 VPN]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng07%20-%20iptables.odp Loeng 07 Tulemüürid]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng08%20-%20SAN%20-%20NAS%20-%20CAS.odp Loeng 08 SAN NAS CAS]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng09%20-%20Virtualiseerimine.odp Loeng 09 Virtualiseerimine]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng10%20-%20DHCP.odp Loeng 10 DHCP]

2012-10-23T18:17:53Z

Mtooming:

User:Mtooming

2012-10-23T18:13:38Z

Mtooming:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Mait Tooming 
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==
Esimene loeng - „Õppekorraldus ja sisekord“ - oli väga praktiline. Inga Vau andis põgusa ülevaate Eesti kõrgharidusruumist – haridussüsteemist, seadusandlikust raamistikust, väike ülevaade IT Kolledžist. Indrek Rokk andis ülevaate IT kolledži füüsilisest poolest, tegutsevatest klubidest nii maja sees kui väljas. Tutvustas ainet Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ , kus hakkavad esinema käima erinevad IT-alade spetsialistid, enamik neist IT Kolledži vilistlased, kirjeldati arvestuseks vajalikku kodutööd. Tutvustati õppekorralduse eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS-i, ainete deklareerimisest, õppekoormusi; räägiti õppemaksust, eksamitest, hindamisest, tehnilisest tugisüsteemist, suhtlemiskanalitest, TTÜ raamatukogu kasutamisest. Merle Varendi rääkis tagasisidest kooli kohta ja andis lühiülevaate stipendiumistest ja Erasmus-programmist. Haridustehnoloog Marko Puusaag andis ülevaate e-õppe keskkondadest Moodle, Wiki. Sõna sai ka üliõpilasesinduse esindaja, kes rääkis organisatsioonist ning septembrikuu tudengiüritustest. Kõlama jäi väga õige mõte, et õppimine peab olema õppija, mitte kooli asi.

Teises loengus rääkisid Skype’i Helpdeskist Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Skype’i Helpdesk on suunatud nii sisse kui väljapoole. Tööajagraafik on mõistlik, ei pea kellaaegadest minutitäpsusega kinni pidama, mis annab hea võimaluse koolis käia. Võimalik töötunnid hiljem tagasi teha. Eestis on suurim Skype’i arenduskeskus. Töökohtade vajadus kasvas Microsoftiga liitudes, hetkel otsitakse põhiliselt arendajaid. Uut töötajat ei visata „külma vette“, korralik väljaõppeprogramm ja ka tugi tööl.
Helpdesk on oluline tugistruktuur igas suures firmas, ilma selleta ei saa (firmas kus kasutatakse arvuteid). Eesmärgiks on aidata kõikide erinevate probleemide puhul arvutitega. Võimalus on inimesi aidata tehnoloogilist laadi küsimustes. Suhtlemisoskus on oluline, peab oskama suhelda. Uute kontaktide loomine läbi klientide on kasulik tulevikku vaadates. Helpdesk on hea sissejuhatus süsteemi administraatori kohale, seal saab õppida firma alustalasid tundma, mis annavad head edasiliikumisvõimalused. Arvatakse, et Helpdesk on tulevikus naiste pärusmaa ja palgad on siis nagu õpetajatel. Pereväärtused on Skypes kõrgel kohal, lisaks sellele toimuvad igasugused üritused.

Kolmandas loengus rääkis Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Jaanika Liiv teeb Ruby on Railsis veebirakendusi. EITSA-sse minnes ei teadnud Janika Liiv IT-st midagi. Ta liitus kohe robootikaklubiga, sai sealt palju tuge edaspidiseks. Janika peab programmeerimist loovkirjutamiseks, tegemist ole ehitajatega vaid pigem on tegu filmi stsenaristidega - tuleb teha tarkvara, mida kasutajad saavad kasutada intuitiivselt ilma juhendeid lugemata, sest see motiveerib kasutajat. Programmeerimiskeelel Ruby on oma kogukond, see on selleks et üksteist aidata. Kogukonda kuulumine ei tähenda, et muid keeli ei ole vaja teada.
Janika Liiv üritab murda steretüüpe IT-s, et naine on ebakompetensem kui mees, tuues näiteid tulemustele põhinevalt. Grupis, kus on naisi ja mehi samapalju, on tulemused mõlemal poolel võrdsemad, võrrelduna sellega, kui ühte osapoolt on rohkem. Igal inimesel on oma negatiivne stereotüüp, see avaldub erinevates keskkondades. Lihtsad lahendused sellele puuduvad. Tegeleb vabal ajal Rails Girlsiga, töötoad Rubys programmeerimiseks algajatele naisterahvastele.

Neljandas loengus rääkis Andres Septer IT tööjõuturust. Riistvaraga äritsevad firmad ei ole mõistlikud valikud kandideerimiseks, sest seal on ebamõistlikult suured konkursid. Ettevõtetes on äripool ja tehnikapool. IT-pool on teenindav personal ja äripool on see, kes raha sisse toob. Suuremates firmades jaotab valdkonnad kolmeks: bürokraatia-IT, IT-tugiteenus ja äri-IT. Viimasesse kuulumine võiks olla eesmärk, sest seal on enamasti suurim palgatase. Tekib küsimus, kas olla generalist või spetsialist? Alguses on mõistlik generalistina toimetada. Hea valik oleks mõnes väikses firmas süsteemi administraator, et näha kuidas firmas asjad toimivad. Üleüldse spetsialiseerumisega ei tasu üle pingutada, sest Eesti on väike ja ei pruugi eelneva oskusega enam siin tööd leida. Välismaal on spetsialiseerumine mõistlik. Nii Maksu-ja Tolliameti kui Playtechi töökogemus näitab, et koormus on riigisektoris kindlasti madalam, nagu ka töötasu. Samas saadakse ikka seda, mille eest makstakse. Riigiametites on liiga palju ebakompetentsust.Need keskkonnad, mis on kliendile mõeldud ja peavad töötama kliendil, on üldjuhul Linuxis.

Viienda loengu pealkirjastas Martin Paljak pealkirjaga „Töö IT sektoris: Karma ja internet“ Tegemist vabakutselisega (freelancer). Ta rõhus sellele, et internetis kellegagi suheldes ei ole tihtipeale suhtlejatel aimu, kes vastas on (doktor, coca-mees jne). Räägiti avatud lähtekoodiga asjadest internetis. Lektor vaatas viltu töökogemusele omaaegses Webmedias - ainus, mis seal head meelt tekitas oli vaade Pläsku aknast Tartule. Selle töösuhte lõpetamisest saadik on ta vabakutseline, tehes nn tuletõrjuja tööd (Helpdeski-laadset), lahendas näiliselt lahendamatuid probleeme, näiteks kui kuskil miski totaalselt kinni jooksis ja keegi enam midagi teha ei osanud. Head juhtideks pidas ta neid, kes valdkonnast ise ka midagi jagavad.
Martin Paljak räägis ka oma kogemusest ja ajast (2003), mil olid ID kaardi ühilduvusprobleemid Linuxiga, kuid selle kallal nokitsedes sai ta probleemist jagu. Sellest ajast on ta tegelenud ID kaardi temaatikaga. Kutsub vabakutselisust karmaks ning peab kasiinomängude maailma karma suhtes valeks valikut. Märksõnadena tõi ta välja spetsialiseerumisee ja generaliseerumise, soovituseks harmooniline tasakaal.

Kuuendas loengus, pealkirjaga „Tere tulemast Ignite maailma“, rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Ignite on kvaliteetseid tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte, mis aitab klientidel saada ärilist väärtust läbi IT-süsteemide. Ignite töötajad aitavad leida seda osa, mis äritegevusele tulu toob. Ignite kaardistab ärivajadused ja teeb tarkvara arendust läbi väärtuspõhise analüüsi. Rene ettekanne sisaldas ettevõtte agiilse tarkvaraprotsessi lahtirääkimist. See on protsess, mis on üles ehitatud tsüklilisele arendusmeetodile. Igas tsüklis tehakse tarkvara osade analüüs, dokumentatsioon koostatakse töö käigus. Omavaheline suhtlemine ja hea meeskonnatöö on oluline, ei nokitseta kuskil oma ette. Ei ole tavaks teha nimekirju asjadest, mida on vaja teha. Arendajad suhtlevad ise klientidega. Ignatija ootused IT spetsialistile: arenguvõimelisus, produktiivsus, mõtlemisvõimelisus, oskus töötada meeskonnas ja hea suhtlemisoskus. Sisemine (tahtmine just seda tööd teha) motiveeritus on oluline. Põnevad olid mängud, mille eesmärk oli näidata etteantud ülesande lahendamisel hea meeskonnatöö olulisust ning protsessi kui sellise arengut.

Seitsmendat loengut – „Testimine ja tarkvarakvaliteet“, pidas Kristjan Karmo, ehitades loengi üles müütidele ja nende ümberlükkamisele.
Müüt nr 1:“Arvatakse et testimine on igav“. Hinnangud pärast esimest aastat: „Palju lahedam on teiste töös vigu otsida kui ise arendada ja vigu teha“. Ettevõte tegeleb ainult testimisega. Testijad liiguvad firmast firmasse ja omandavad kogemusi. Müüt nr 2: „Arvatakse et testimistöö on jõukohane igale sekretärile“. Paraku selleks peaks talle ettevalmistama testiplaani, kirjutama testilood, peab hindama süsteemi kaetust jne. Müüt 3:“Testimine on algajate arendajate töö“. Testimine on tõesti hea võimalus süsteemiga tuttavaks saada, aga see ei ole väga usalduväärne. Müüt nr 4: „Testijaks hakkab see, kes programmeerijana läbi kukub“. Saamatud arendajad ei sobi ka testijateks, testimiseks on vaja tunda taustsüsteeme ja äri seal ümber. Testija peab nägema asju suures pildis. Müüt 5: „Testija on alati kõiges süüdi“. Testija leiab viimasel hetkel vea ja kõik ülejäänud meeskond veab näo viltu. Kuigi tegelikult on see positiivne, et viga leiti. Testijad ei tee vigu süsteemi juurde. Müüt 6: „Testimine on kallis ja mõttetu rahakulu“. Kiputakse säästma esimesena testimise pealt. Teisalt kui palju siis vead maksavad? Viimaste valimiste, e-rahvaloendusel jne infosüsteemi probleemid. E-rahvaloendusel oli vigu, mis oleks võinud testimisel üles leida. Eestis ei ole teada palju need vead siis maksma läksid. Reaalsed kulud võivad olla päris suured.

Kaheksandas loengus rääkis Siim Vene Põhja-Eesti regionaalhaigla IT-poolest.
Tehnoloogiat on vaja selleks, et võita aega. Näiteks haigla kontekstis läbi dignostikaaparaatide. Tehnoloogia aitab paremini kasutada inimressurssi. Digitaalne haiguslugu hõlbustab arstide tööd. Wifi haiglatesse viimine on aidanud patsiendil oma mõtteid mujale haigustest suunata ja isegi tööd teha, et elu seisma ei jääks. Samas ei tohi jätta tähelepanemata mõjusid, kui tehnika ei tööta ja millised on tagajärjed.
Probleemidena tõi ta välja erinevad probleeme spetsiifiliste meditsiiniaparaatidega, millel puudub uus tarkvara ja vana rakendus ei tööta veel uuel operatsioonisüsteemil või vastupidi, et nt viirusetõrje ei tööta vanal Win 98-l. Pidevalt tuleb ette haigla eelarve, seetõttu miski kogu süsteemis kogu aeg kannatab.
Pilootprojektina on käsil tahvelarvutitel haiglate infosüsteemi meditsiinitöötajatele kasutavaks tegemine, et ei peaks oma kabinetti tormama, et infosüsteemidele ligi saada. Tuleb tegeleda tahvelarvutite markeerimisega, et need „kuskile jalutama ei läheks“.
Samuti on hetkel toimiv identiteedihalduse projekt - kui inimesega tehakse tööleping (personalitöötaja sisestab andmed) tekib vastavalt isikul ligipääs haigla kolmele ühendatud infosüsteemile. Töölepingu lõpetamisel lõpetakse ka vastavad ligipääsud.

Teemad olid huvitavad ja kaasahaaravad, ilmselgelt on tegu inimestega, kes teevad seda tööd, mis neile meeldib, mida nad naudivad ja millesse nad ka palju aega ja energiat panustavad. Ettekannetest kumas läbi, et nõrga suhtlemisoskuse, meeskonnatöö ja arenemisvõimelisusega on kaasajal raske IT sektoris tööd teha.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile pääsemise tingimused, saad teha põhieksami ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RE õppekohal on korduseksami sooritamine tasuta. REV õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 eurot.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna esimesel aastal tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamisel. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Lapse hooldamiseks on võimalik puhkust taotleda kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (maksimaalne akadeemiline puhkus). Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid ja arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.

User:Mtooming

2012-10-23T18:00:59Z

Mtooming: Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mait Tooming
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

User:Mtooming

2012-10-23T17:59:45Z

Mtooming: Created page with 'Erialatutvustuse aine arvestustöö Autor: Mait Tooming Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012'

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mait Tooming
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012