https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Mtseljab 2026-05-08T03:40:49Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Magnetlindi_Salvestustehnoloogiad&diff=123193 2017-06-06T06:37:38Z

<p>Mtseljab: Created page with &quot; &#039;&#039;&#039;Magnetilindi andmesalvetus&#039;&#039;&#039; on süsteem, kus digitaalsed andmed salvestatakse magnetlindile kasutades digitaalset kirjutamistehnoloogiat. Seade mis teostab andmete kirj...&quot;</p> <hr /> <div><br /> '''Magnetilindi andmesalvetus''' on süsteem, kus digitaalsed andmed salvestatakse magnetlindile kasutades digitaalset kirjutamistehnoloogiat. Seade mis teostab andmete kirjutamist või lugemist salvestamiseks on lindisalvestuseade. Autolaadijat ja lindikogumid automatiseerivad kassetide käistlemist. Näiteks, laialt levinud kassetide-põhinev formaat on Linear Tape-Open, mis saab olla erinevatega andmesalvetus tihedusega and toodetud mitu firmade poolt. <br /> Sony 2014. aastal teatas et nad töötasid välja lindisalvestus tehnoloogiad kõrgeima mõõdetud magnetlindiandmete tihedusega, 23Gbit/cm2, mis potentsiaalselt lubab kettat suurusega 185 TB.<br /> <br /> ==Avatud kettad==<br /> Algselt, magnetlindi kandja standardiks oli ketas suurusega 27 cm diameetris. De facto see standard kestis kuni ’80 aastate lõpuni. Aastas 1984 IBM avaldas cartridge 3480, ja siis suured arvutisüsteemid hakkasid võtta kasutusele kassetid, ja loobosid avatud kettadest.<br /> <br /> ===UNIVAC===<br /> Esimest korda kasutati magnetlindi digitaalandmete salvestamiseks 1951. aastal, Eckert-Mauchly UNIVAC I süsteemis. UNISERVO salvestusseade andmekandjaks oli õhuke fosfor-bronzist tehtud metallriba laisuega 12,7 mm, kaetud nikeliga. Salvestustihedus oli 128 märki tollile (198 mikromeetrit / märk) kaheksal radadel lineaarkiirusega 2,54m/s, saades andmeteedastuskiirust 12 800 märki sekundis. Kaheksast rajast 6 sisaldasid andmed, 1 oli paarisuskontroll ja 1 oli ajastuse rada.<br /> <br /> ===IBM Formats===<br /> IBM Computers ’50 aastates kasutasid ferrit-oksiid kaetud lindid, mis olid väga sarnased helisalvetus lintidega. IBM tehnoloogia sai „de facto“ tööstusharu standardiks. Magnetlindi laius oli 12,7 mm paigaldatud teisaltavatele kettadele 267 mm diameetriga. Lindid olid kättesaadavad erinevates suurustes – 370 m ja 730 m. 80’ astates pikem lind sai kättesaadavaks, 1100 m, tänades palju õhukesema lindi kasutusele. Enamik lindiseadmeid toetas maksimaalse kettasuurust 267 mm. <br /> Niinimetatud mini-kettad (mini-reels) kasutati väiksemate andmekogumikute jaoks, näiteks tarkvara jaotuseks. Need olid 18 cm kettad, tavaliselt ilma fikseeritud lindi pukkuseta – lint oli tehtud pikkusega, mis oli piisav andmete salvestamiseks, et teha kettaid odamaks.<br /> Varajased IBM kettaseadmed, nagu IBM 727 ja IBM 729, olid mehhaniliselt väga keerulised põrandal-seisvad ajamid, mis kasutasid vakuumi kolonnid (vacuum columns) selleks et puhverdada pikkad U-kujulised lindi silmuseid. Selliselt kiire start ja stop oli võimalik saavutada: 1,5 m/s seisva lindist, kuni täis kiiruse 2,86 m/s. Selline kiirendus oli võimalik tänades sellele, et lindi mass vakuum kolonnis oli väga väike; kolonnis puhverdatud lint andis aega selleks et kiirendada suure inertsiooniga kettaid.<br /> Varajsed ½ tollise lindil oli 7 parallelset teed, 6-bitised tähemärke pluss 1 bit paarisus kontroll. See oli teatud nagu 7-teed lint. Koos IBM System 360 mainframe kasutuselevõtmisega, 9-teed lindid võeti kasutusele, et toetada uued 8-bitised tähemärke, mis see mainframe kasutas. Effektiivne salvestamise tihedus suurenes aja jooksul. Tavalised 7-teed tihedused algasid 200, pärast 500 ja piirdus 800 cpi, aga 9-teed omasid tihedus 800, 1600 ja 6350 cpi. See on kasv alates 5 MB kuni 140 MB standartse pikkusega lindi jaoks. Faili lõpp (EOF) oli määratud linditähisega, lindilõpp kahe linditähistega. Füüsilesed lindi algus ja lõpp oli määratud peegeldava ja kleepiseva aluminiiumfooliumiga.<br /> Tänades S/360 edule ja 8-bitise tähemärkide ja baiti addresserimise standardisemisele, 9-teed lindid olid väga levinud arvutimaailmas 70’ ja 80-tes aastates.<br /> <br /> ==Kartridz ja kassetid==<br /> Magnetlindi suhtes, mõiste „kassett“ tavaliselt tähendab korpust milles sees on kaks ketta ühe lindiga. Mõiste „kartridz“ on natukene laiem ja tavaliselt tähendab ühe lindiketast plastmass korpuses.<br /> Pakendi tüüp mõjutab kõvasti masina laadimis aega lindiga. Masinad mis kasutavad kartridzid tavaliselt omavad vastuvõtu ketta, masinad kassetid juba omavad teist ketta sees.<br /> <br /> ==Technial Details==<br /> <br /> ===Tape Width===<br /> Kandja laius on peamine kriteerium linditehnoloogiates. Pool-tollise (1/2 inch) ajalooliselt on kõige levinum laius kõrge tihedus lindiandmesalvestuses. Aga teised suurused on ka olemas, mis oli arendatud väiksema pakendi suuruse või suurema mahtuvuse jaoks.<br /> <br /> ===Kirjutamis meetodid===<br /> Kirjutamis meetodid on ka väga tähtis kriteerium linditehnoloogia klassifikatsioonis, tavaliselt see jagatakse kaheks põhimeetodideks.<br /> <br /> ====Lineaarne (Linerar)====<br /> Lineaarne meetod paigaldab andmeid pikadele paralleesetele teedele kogu lindi pikkusel. Mitu lindi pead samaaegselt kirjutavad parallelsed teed lindi peale. See meetod oli kasutatud varajasel kettaseadmetel. See on kõige lihtsam kirjutamis meetod, aga madalama andmete tihedusega.<br /> <br /> ====Skaneerimine (scanning)====<br /> Skaneerimise meetod kirjutab lühikesed tihedad teed lindi laiusel, ehk lindi ristipidi. Lindi pead on asutatud trumli või ketta peale, mis kiiresti pöörleb ajal kui lint aeglaselt liikub selle mööda. Selline meetod lubab suurema andmetihedust.<br /> <br /> ===Plokkpaigutus (Block Layout)===<br /> Tüüpilises formaatis andmed on kirjutatud lindile plokkidena, mis on eraldatud plokkivahedega. Iga plokk in kirjutatud ühe operatsiooniga lindi jooksmisel. Aga kuna kiirus millega andmed on kirjutatud ja loetud lindilt ei ole determeneeritud, lindiseadme peab hakkama saama kirjutamis- ja lugemiskiiruse erinevusega.<br /> Erinevad meetodeid on kasutatud üksinda ja kombinatsioonis et selle probleemiga toime tulla. Seadme saab peatada, varundada ja uuesti käima panna (nn. kinga-särav (shoe-shining), nimi on põhjustatud sellega et antud meetodil on suurem lindi ja kirjutamis pea kulumine). Suur mälupuhver võib kasutada et andmete kiiruse erinevused kompenseerida.<br /> Kaasaegsed lindiseadmed pakkuvad kiirusesobitamise funktsiooni, mille abil seadme saab dünaamiliselt muuta kiirust kuni 50% et vältida kinga-särava effekti.<br /> Plokkivahe suurus on konstantne, aga plokkide suurus sõltub baitide kogusest, mis plokk sisaldab. Selliselt, sama pikkusega lint hoiab palju vähem andmeid, kui need on kirjutatud väikeste plokkidega.<br /> <br /> ===Ligipääsu aeg===<br /> Lindil on päris pikk latentsus juhusliku juurdepääsu jaoks, kuna seadme peab keerama ketta vajaliku positsioonile (keskmisel üks kolmandik lindi pikkusest) et liikuda ühest suvalisest plokkist teisele. Enamik lindisüsteemidest püüavad leevendada pikk latentsust, kasutades kas indekseerimine, kus eraldi hoiakse kataloog, mis hoiab info kus asub plokk teatud numbriga või kasutades plokimärgistamist koos linditähistega, mida saab tuvastada lindi jooksutamisel suurel kiirusel.<br /> <br /> ===Kasutatavus===<br /> Keskmised ja suured andmekeskused kasutavad kui HDD ja lindi formaadid. Kulud HDD’le salvestamiseks kukkuvad kiiremini, kui linditehnoloogia jaoks, ja praegu andmeühiku hind salvestamisel HDD’le on ekonoomsem kui lindile. Kuid peamine erinevus on see, et lindiseadmed saavad vahetada lindikandjad (kassetid) sageli, samas magnetmeedia paigaldamine iga kõvaketta on fikseeritud ja seda ei saa vahetada nii lihtsasti. Mainframe klassi lindiseadmed on alati installeritud koos robotiseeritud kassetikogudega, mis on tavaliselt hästi suur ja võib hoida tuhandeid kassette. Oracle Sun Storage Tek SL8500 on üks näidis. Kõige väiksem SL8500 kassettikogu hoiab 1448 kettaid, mis annab 1.4 Petabytes arhiveerimata andmeid. Samaväärne HDD põhinev andmekeskus maksaks 100 000 USD ainult kettade eest. Lindil põhinev andmekeskuses media ei vaja nii karmid hoiustamis keskonna (lindid saab salvestada halvemas kliimas), lint hoiab andmed kümneid aastaid ilma probleemideta, ja andmekeskuse konditsioneerimis ja elektritoide nõuded on palju madalamad. Ekonoomilised arvutused on keerulisem kui otsene võrdlus lindi ja HDD andmeühiku salvetamishindade vahel. Võrdlus tuleb alati teha konkreetste andmekeskuse jaoks, võttes arvesse selle andmesalvetamisnõued.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Jarvis&diff=117590 2017-02-01T21:58:15Z

<p>Mtseljab: /* JARVIS product review is made by Just Another Library */</p> <hr /> <div>= Product review =<br /> == [[JARVIS]] product review is made by [[Just Another Library]] ==<br /> <br /> The general idea of the product can valuated as excellent, due to following factors:<br /> * final product is usable in everyday routine<br /> * idea itself corresponds to modern technologies<br /> <br /> In production pre-study phase was collected good team, roles and responsibilities divided between team members, deadlines set. In brain-storming phase was performed deep and thoughtful analysis, made draft of database structure, defined main streams for future user stories, elaborated main concepts of future product.<br /> <br /> Good preparation combined with outstanding coding work resulted in a product filled with great functionalities wrapped in jaw-dropping interface.<br /> <br /> Solution technical part implements goods practices of C# coding. Application is made using Windows Presentation Foundation technology with Model-View-ViewModel template, which allows to separate testable code from interface. Utilized Linq queries, lambda expression, used different data structures, present &quot;syntax sugar&quot; in the code. Product uses additional Nuget packages, like Newtonsoft.Json, and external packages for coice recognition and voice synthesis.<br /> <br /> Database includes 9 tables connected using foreign keys. Database structure seems logical and quite optimal for this application.<br /> Solution is logically divided into 5 sub-project, based on the application parts and functionalities, this makes reading and surfing the code easy and painless.<br /> <br /> Interface includes 16 different views, all views are styled in the same manner and supplied with great animation features and coloring schemes, which were implemented using 3rd party technologies. Everything looks nice, works swiftly and very user friendly.<br /> <br /> Unit tests are implemented in a separated project.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Jarvis&diff=117589 2017-02-01T21:57:46Z

<p>Mtseljab: /* JARVIS product review is made by Just Another Library */</p> <hr /> <div>= Product review =<br /> == [[JARVIS]] product review is made by [[Just Another Library]] ==<br /> <br /> The general idea of the product can valuated as excellent, due to following factors:<br /> * final product is usable in everyday routine<br /> * idea itself corresponds to ideas 21st century<br /> <br /> In production pre-study phase was collected good team, roles and responsibilities divided between team members, deadlines set. In brain-storming phase was performed deep and thoughtful analysis, made draft of database structure, defined main streams for future user stories, elaborated main concepts of future product.<br /> <br /> Good preparation combined with outstanding coding work resulted in a product filled with great functionalities wrapped in jaw-dropping interface.<br /> <br /> Solution technical part implements goods practices of C# coding. Application is made using Windows Presentation Foundation technology with Model-View-ViewModel template, which allows to separate testable code from interface. Utilized Linq queries, lambda expression, used different data structures, present &quot;syntax sugar&quot; in the code. Product uses additional Nuget packages, like Newtonsoft.Json, and external packages for coice recognition and voice synthesis.<br /> <br /> Database includes 9 tables connected using foreign keys. Database structure seems logical and quite optimal for this application.<br /> Solution is logically divided into 5 sub-project, based on the application parts and functionalities, this makes reading and surfing the code easy and painless.<br /> <br /> Interface includes 16 different views, all views are styled in the same manner and supplied with great animation features and coloring schemes, which were implemented using 3rd party technologies. Everything looks nice, works swiftly and very user friendly.<br /> <br /> Unit tests are implemented in a separated project.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Jarvis&diff=117587 2017-02-01T21:57:28Z

<p>Mtseljab: /* Product review */</p> <hr /> <div>= Product review =<br /> == [[JARVIS]] product review is made by [[Just Another Library]] ==<br /> <br /> The general idea of the product can valuated as excellent, due to following factors:<br /> - final product is usable in everyday routine<br /> - idea itself corresponds to ideas 21st century<br /> <br /> In production pre-study phase was collected good team, roles and responsibilities divided between team members, deadlines set. In brain-storming phase was performed deep and thoughtful analysis, made draft of database structure, defined main streams for future user stories, elaborated main concepts of future product.<br /> <br /> Good preparation combined with outstanding coding work resulted in a product filled with great functionalities wrapped in jaw-dropping interface.<br /> <br /> Solution technical part implements goods practices of C# coding. Application is made using Windows Presentation Foundation technology with Model-View-ViewModel template, which allows to separate testable code from interface. Utilized Linq queries, lambda expression, used different data structures, present &quot;syntax sugar&quot; in the code. Product uses additional Nuget packages, like Newtonsoft.Json, and external packages for coice recognition and voice synthesis.<br /> <br /> Database includes 9 tables connected using foreign keys. Database structure seems logical and quite optimal for this application.<br /> Solution is logically divided into 5 sub-project, based on the application parts and functionalities, this makes reading and surfing the code easy and painless.<br /> <br /> Interface includes 16 different views, all views are styled in the same manner and supplied with great animation features and coloring schemes, which were implemented using 3rd party technologies. Everything looks nice, works swiftly and very user friendly.<br /> <br /> Unit tests are implemented in a separated project.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=117586 2017-02-01T21:20:22Z

<p>Mtseljab: /* Meeskond: Just Another Library */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) &lt;br/&gt;<br /> '''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta<br /> <br /> ===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===<br /> '''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''<br /> <br /> Neljapäev:<br /> *08:00 - <br /> *08:10 -<br /> *08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)<br /> *08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)<br /> *08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)<br /> *08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)<br /> *09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)<br /> *09:10 - <br /> *09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)<br /> *09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)<br /> *09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)<br /> .. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta<br /> <br /> *10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)<br /> *10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)<br /> *10:20 -<br /> *10:30 -<br /> *10:40 -<br /> *10:50 -<br /> *11:00 - <br /> *11:10 -<br /> *11:20 -<br /> <br /> <br /> Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.<br /> <br /> '''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''<br /> <br /> <br /> <br /> *11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)<br /> *11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)<br /> *11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)<br /> *11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)<br /> *11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)<br /> *12:00 - ATDV<br /> *12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)<br /> *12:20 - <br /> ... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.<br /> NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> '''Päevaõpe'''<br /> 25.01.2016<br /> <br /> *15:30 - Bank<br /> *15:45 - Bomory<br /> *16:00 - B12<br /> *16:15 - Elibrium<br /> *16:30 - Librarians<br /> *16.45 - ForeverNotes<br /> *17.00 - ATDV<br /> *17:15 - Gurmaanid<br /> *17.30 - Hidden Mustard<br /> *17:45 - Pie Piper<br /> *18:00 - Brainery<br /> *18:15 - Kassarakendus<br /> *18.30 - Pirate Netflix<br /> *18.45 - CozinHero<br /> *19.00 - D♭<br /> *19.15 - Library<br /> ..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br /> <br /> <br /> '''Kaugõpe'''<br /> 27.01.2016<br /> <br /> *12:00 - Autoparandaja<br /> *12:15 - Paabel<br /> *12:30 - Battle2048<br /> *12:45 - Rahaplaneerija<br /> *13:00 - Elekter<br /> *13:15 - Isearve<br /> *13:30 - Jarvis<br /> *13:45 - Vitamin C#<br /> *14:00 - Kingalaenutus<br /> *14:15 - OnTime<br /> *14:30 - FoodCab<br /> *14:45 - MoneyG<br /> *15:00 - Laener<br /> *15:15 - MeieTalu<br /> *15:30 - Dogify<br /> *15:45 - Just Another Library<br /> ..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]<br /> Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskond Db kohta: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile ForeverNotes: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD#Retsensioon_ForeverNotes_l.C3.B5pptootele siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpLõpptoodeParkWell/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Bomoryle teeb Vitamin C tiim<br /> <br /> Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.<br /> Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]<br /> <br /> Lisaks retsenseeriti projekti [[Kassarakendus]] lõpptoodet.<br /> Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kassarakendus siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]<br /> <br /> Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql <br /> <br /> faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood. <br /> <br /> Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid, <br /> <br /> kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse<br /> <br /> default andmed.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]<br /> (Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)<br /> <br /> Kaitsmise versioon(parandatud üks viimasel hetkel tekkinud bug)[http://enos.itcollege.ee/~hlaasmag/CSharp/Bomory.zip SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''TFS''' https://kassarakendus2016.visualstudio.com/Kassarakendus2016<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Bomory''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bomory siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> *Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> *Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> *Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]<br /> <br /> TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Analüüsi ja lõpptoote retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> *Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Protottüübi Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br /> <br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnanle [[B12]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_parandus.zip<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale [[Bank]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip &lt;br&gt;<br /> Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]&lt;br&gt;<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''D♭''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD'le siin]&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar &lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [[Kuri_Kohvikupidaja]] analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [[Kuri_Kohvikupidaja]] lõpptootele asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]<br /> <br /> <br /> Meeskonna [[Bank]] lõpptoote retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]<br /> <br /> '''Prototüüp ja lõpptoode''' [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br&gt;<br /> Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''CozinHero''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp'''&lt;br&gt;<br /> Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''&lt;br&gt;<br /> Link Lõpptootele: [https://drive.google.com/open?id=0BzETW9aXbA8aaW0talZPbHljRWM SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Korter Kõrgel Künkal&quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Librarians&quot; lõppetootele asub<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' &lt;br&gt;<br /> Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br /> <br /> '''Praegune Prototüüp!'''&lt;br&gt;<br /> <br /> On saadaval siin lehe peal!<br /> &lt;br&gt;<br /> http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/<br /> <br /> '''Gurmaanide TFS versioonihaldus!'''&lt;br&gt;<br /> https://gurmaanid.visualstudio.com/<br /> &lt;br&gt;'''Lõpptoode'''&lt;br&gt;<br /> http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProject.rar<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &quot;ATDV&quot;<br /> <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> Dokumentatsioon asub zip faili sees.<br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> <br /> '''Koduleht:''' [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> * [[Talk:Pirate_Netflix]]<br /> <br /> * [[Talk:Brainery]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon tiimile SuperSalajane asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin].<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Vitamin C# asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vitamin_C siin].<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''ParkWell''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''ParkWell''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~mmuru/<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes_NEW.zip<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book<br /> <br /> Meeskond ATDV lõpptoote mittelõplik retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~knurmber/CSharp/Projekt/]<br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ===Meeskond: Pole Tiimi===<br /> Liige:<br /> * Aivar Romandi<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pole_Tiimi]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' https://drive.google.com/drive/folders/0B44Y5VmeFGrCZm1zYW9pOWptV2s<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ForeverNotes<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Kodune Raamatukogu===<br /> Liige:<br /> * Laura Teder<br /> Meeskonna koduleht: [[KoduneRaamatukogu]]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Bomory: [[Talk:Bomory]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/file/d/0ByaWpLHpI9DGUmZpRkZ5eVJLWkE Link lõpptootele]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]<br /> Projekti retsensioon [[Talk:FoodCab]]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]<br /> <br /> Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuZw7RFU0Oxjk5EYWQ Saab siit alla laadida]<br /> <br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com/autoparandaja/_git/Autoparandaja.NET<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> ''Liikmed:''<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]<br /> <br /> '''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode (26.01.2016)''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Lõpptoode (Paabel.zip) ning dokumentatsioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11)'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp: 18.12 seisuga''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (26.01) Saab alla laadida siit:''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Kasutusjuhendit näeb siit: &lt;span class=&quot;plainlinks&quot;&gt;[//docs.google.com/document/d/1vsXsnMsr9yUWbCMQwXC5o0Q0wsNu7HHvPjPskDvV5YQ/edit?usp=sharing:Link Kasutusjuhend]&lt;/span&gt; ''' <br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (31.01)'''<br /> Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]<br /> <br /> '''Lõpptoode:''' [https://www.dropbox.com/sh/yqd9v5kbl60dsyr/AAAskIt7nHwbBE9krHjQEeWaa?dl=0 link lõpptootele]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon - TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioon'''<br /> Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~markask/csharp/Laener.zip<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon'''<br /> Retsensioon meeskonnale Autoparandaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja#L.C3.B5pptoote_retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid: '''<br /> Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/Kingalaenutus/ Link lõpptootele]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon: '''<br /> Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]<br /> <br /> <br /> '''Meie kirjutatud retsensioon'''<br /> [[Talk:Ajamasin]]<br /> <br /> '''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''<br /> [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Meeskonnale Elekter kirjutatud lõpptoote retsensioon'''<br /> [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1d3Ztc3hlWFN1cEE https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1d3Ztc3hlWFN1cEE]<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]<br /> <br /> '''Prototüüp (18. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon meeskonnale Agraarbeib'''<br /> [[Talk: Agraarbeib]]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]<br /> <br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/drive/folders/0B6rC6xduz_u4RXN2ZDNVVTRLeUU link]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon Isearve poolt:''' [[Talk:Elekter#Retsensioon_meeskonna_Elekter_l.C3.B5pptootele]]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> https://battle2048.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]<br /> <br /> Lõpptootele: [[Talk:EasyDesk]] (tegemisel)<br /> <br /> '''Prototüüp''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/ link]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [https://drive.google.com/open?id=0B1FRLg5P7bZWRGJJd21CVnJMVTg link]<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> [[Talk:Battle2048]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Dokumentatsioon ja kood sisalduvad arhiivis:<br /> [http://enos.itcollege.ee/~rsaarmae/Csharp/TikTokTek.zip LINK]<br /> (käivitamiseks tuleb Visual Studios '''TikTokTek.WPF''' projektil paremklõpsata hiirega ja '''[Set as StartUp project]''')<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Prototüüp''':<br /> 18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija lõpptoode]<br /> <br /> '''Retsensioon lõpptootele''':<br /> [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' <br /> * Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> * Kood ja muud failid dropboxis asub [https://www.dropbox.com/sh/qi4xyyidvtu8z49/AABNVDg4Au_mpCN8VzSWIBc_a?dl=0 siin]<br /> Täieneb veel 27.01 jooksul<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]<br /> <br /> '''Projetki TFS''': <br /> [https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]<br /> <br /> '''Retsensioonid''': <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/open?id=0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM OnTime]<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile] <br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> https://drive.google.com/drive/folders/0B4h9jaw4qfcIV010aUI1MmZrc2M<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ===Meeskond: Koeraplats===<br /> '''Liikmed:''' <br /> * Maie Jeltsova<br /> '''Meeskonna koduleht:'''<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' <br /> https://koeraplats.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid''' TODO<br /> <br /> '''Prototüüp''' TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode''' TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Just Another Library===<br /> <br /> Liikmed:<br /> <br /> * Maksim Tseljabov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Just_Another_Library<br /> <br /> Projekti TFS: https://maksimc.visualstudio.com/Library<br /> <br /> Retsensioonid [[Talk:Jarvis]]<br /> <br /> Lõpptoode [https://drive.google.com/open?id=0B2LVv1MOYqGJbWU4OXEyM3Z5amM Release]</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Jarvis&diff=117585 2017-02-01T21:18:33Z

<p>Mtseljab: /* Jarvis product review is made by Just Another Library */</p> <hr /> <div>= Product review =<br /> == [[JARVIS]] product review is made by [[Just Another Library]] ==<br /> <br /> The general idea of the product can valuated as excellent, due to following factors:<br /> - final product is usable in everyday routine<br /> - idea itself corresponds to ideas 21st century<br /> <br /> In production pre-study phase was collected good team, roles and responsibilities divided between team members, deadlines set. In brain-storming phase was performed deep and thoughtful analysis, made draft of database structure, defined main streams for future user stories, elaborated main concepts of future product.<br /> <br /> Good preparation combined with outstanding coding work resulted in a product filled with great functionalities wrapped in jaw-dropping interface.<br /> <br /> Solution technical part implements goods practices of C# coding. Application is made using Windows Presentation Forms technologies, using MVVM template, which allows to separate testable code from interface. used Linq queries, lambda expression, utilized different data structures, present &quot;syntax sugar&quot; in the code. Product uses additional Nuget packages, like Newtonsoft.Json, and external packages voice recognition and voice synthesis.<br /> <br /> Database includes 9 tables connected using foreign keys. Database structure seems logical and quite optimal for this application.<br /> Solution is logically divided into 5 sub-project, based on the application parts and functionalities, this makes reading and surfing the code easy and painless.<br /> <br /> Interface includes 16 different views, all views are styled in the same manner and supplied with great animation features and coloring schemes, which were implemented using 3rd party technologies. Everything looks nice, works swiftly and very user friendly.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Jarvis&diff=117583 2017-02-01T21:15:32Z

<p>Mtseljab: Created page with &quot;= Product review = == Jarvis product review is made by Just Another Library == The general idea of the product can valuated as excellent, due to following factors: - final pr...&quot;</p> <hr /> <div>= Product review =<br /> == Jarvis product review is made by Just Another Library ==<br /> <br /> The general idea of the product can valuated as excellent, due to following factors:<br /> - final product is usable in everyday routine<br /> - idea itself corresponds to ideas 21st century<br /> <br /> In production pre-study phase was collected good team, roles and responsibilities divided between team members, deadlines set. In brain-storming phase was performed deep and thoughtful analysis, made draft of database structure, defined main streams for future user stories, elaborated main concepts of future product.<br /> <br /> Good preparation combined with outstanding coding work resulted in a product filled with great functionalities wrapped in jaw-dropping interface.<br /> <br /> Solution technical part implements goods practices of C# coding. Application is made using Windows Presentation Forms technologies, using MVVM template, which allows to separate testable code from interface. used Linq queries, lambda expression, utilized different data structures, present &quot;syntax sugar&quot; in the code. Product uses additional Nuget packages, like Newtonsoft.Json, and external packages voice recognition and voice synthesis.<br /> <br /> Database includes 9 tables connected using foreign keys. Database structure seems logical and quite optimal for this application.<br /> Solution is logically divided into 5 sub-project, based on the application parts and functionalities, this makes reading and surfing the code easy and painless.<br /> <br /> Interface includes 16 different views, all views are styled in the same manner and supplied with great animation features and coloring schemes, which were implemented using 3rd party technologies. Everything looks nice, works swiftly and very user friendly.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=117564 2017-02-01T18:51:24Z

<p>Mtseljab: /* Meeskond: Just Another Library */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) &lt;br/&gt;<br /> '''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta<br /> <br /> ===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===<br /> '''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''<br /> <br /> Neljapäev:<br /> *08:00 - <br /> *08:10 -<br /> *08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)<br /> *08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)<br /> *08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)<br /> *08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)<br /> *09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)<br /> *09:10 - <br /> *09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)<br /> *09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)<br /> *09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)<br /> .. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta<br /> <br /> *10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)<br /> *10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)<br /> *10:20 -<br /> *10:30 -<br /> *10:40 -<br /> *10:50 -<br /> *11:00 - <br /> *11:10 -<br /> *11:20 -<br /> <br /> <br /> Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.<br /> <br /> '''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''<br /> <br /> <br /> <br /> *11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)<br /> *11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)<br /> *11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)<br /> *11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)<br /> *11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)<br /> *12:00 - ATDV<br /> *12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)<br /> *12:20 - <br /> ... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.<br /> NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> '''Päevaõpe'''<br /> 25.01.2016<br /> <br /> *15:30 - Bank<br /> *15:45 - Bomory<br /> *16:00 - B12<br /> *16:15 - Elibrium<br /> *16:30 - Librarians<br /> *16.45 - ForeverNotes<br /> *17.00 - ATDV<br /> *17:15 - Gurmaanid<br /> *17.30 - Hidden Mustard<br /> *17:45 - Pie Piper<br /> *18:00 - Brainery<br /> *18:15 - Kassarakendus<br /> *18.30 - Pirate Netflix<br /> *18.45 - CozinHero<br /> *19.00 - D♭<br /> *19.15 - Library<br /> ..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br /> <br /> <br /> '''Kaugõpe'''<br /> 27.01.2016<br /> <br /> *12:00 - Autoparandaja<br /> *12:15 - Paabel<br /> *12:30 - Battle2048<br /> *12:45 - Rahaplaneerija<br /> *13:00 - Elekter<br /> *13:15 - Isearve<br /> *13:30 - Jarvis<br /> *13:45 - Vitamin C#<br /> *14:00 - Kingalaenutus<br /> *14:15 - OnTime<br /> *14:30 - FoodCab<br /> *14:45 - MoneyG<br /> *15:00 - Laener<br /> *15:15 - MeieTalu<br /> *15:30 - Dogify<br /> *15:45 - Just Another Library<br /> ..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]<br /> Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskond Db kohta: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile ForeverNotes: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD#Retsensioon_ForeverNotes_l.C3.B5pptootele siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpLõpptoodeParkWell/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Bomoryle teeb Vitamin C tiim<br /> <br /> Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.<br /> Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]<br /> <br /> Lisaks retsenseeriti projekti [[Kassarakendus]] lõpptoodet.<br /> Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kassarakendus siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]<br /> <br /> Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql <br /> <br /> faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood. <br /> <br /> Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid, <br /> <br /> kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse<br /> <br /> default andmed.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]<br /> (Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)<br /> <br /> Kaitsmise versioon(parandatud üks viimasel hetkel tekkinud bug)[http://enos.itcollege.ee/~hlaasmag/CSharp/Bomory.zip SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''TFS''' https://kassarakendus2016.visualstudio.com/Kassarakendus2016<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Bomory''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bomory siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> *Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> *Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> *Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]<br /> <br /> TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Analüüsi ja lõpptoote retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> *Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Protottüübi Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br /> <br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnanle [[B12]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_parandus.zip<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale [[Bank]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip &lt;br&gt;<br /> Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]&lt;br&gt;<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''D♭''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD'le siin]&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar &lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [[Kuri_Kohvikupidaja]] analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [[Kuri_Kohvikupidaja]] lõpptootele asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]<br /> <br /> <br /> Meeskonna [[Bank]] lõpptoote retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]<br /> <br /> '''Prototüüp ja lõpptoode''' [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br&gt;<br /> Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''CozinHero''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp'''&lt;br&gt;<br /> Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''&lt;br&gt;<br /> Link Lõpptootele: [https://drive.google.com/open?id=0BzETW9aXbA8aaW0talZPbHljRWM SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Korter Kõrgel Künkal&quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Librarians&quot; lõppetootele asub<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' &lt;br&gt;<br /> Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br /> <br /> '''Praegune Prototüüp!'''&lt;br&gt;<br /> <br /> On saadaval siin lehe peal!<br /> &lt;br&gt;<br /> http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/<br /> <br /> '''Gurmaanide TFS versioonihaldus!'''&lt;br&gt;<br /> https://gurmaanid.visualstudio.com/<br /> &lt;br&gt;'''Lõpptoode'''&lt;br&gt;<br /> http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProject.rar<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &quot;ATDV&quot;<br /> <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> Dokumentatsioon asub zip faili sees.<br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> <br /> '''Koduleht:''' [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> * [[Talk:Pirate_Netflix]]<br /> <br /> * [[Talk:Brainery]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon tiimile SuperSalajane asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin].<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Vitamin C# asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vitamin_C siin].<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''ParkWell''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''ParkWell''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~mmuru/<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes_NEW.zip<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book<br /> <br /> Meeskond ATDV lõpptoote mittelõplik retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~knurmber/CSharp/Projekt/]<br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ===Meeskond: Pole Tiimi===<br /> Liige:<br /> * Aivar Romandi<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pole_Tiimi]]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' https://drive.google.com/drive/folders/0B44Y5VmeFGrCZm1zYW9pOWptV2s<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ForeverNotes<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Kodune Raamatukogu===<br /> Liige:<br /> * Laura Teder<br /> Meeskonna koduleht: [[KoduneRaamatukogu]]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Bomory: [[Talk:Bomory]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/file/d/0ByaWpLHpI9DGUmZpRkZ5eVJLWkE Link lõpptootele]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]<br /> Projekti retsensioon [[Talk:FoodCab]]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]<br /> <br /> Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuZw7RFU0Oxjk5EYWQ Saab siit alla laadida]<br /> <br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com/autoparandaja/_git/Autoparandaja.NET<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> ''Liikmed:''<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]<br /> <br /> '''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode (26.01.2016)''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Lõpptoode (Paabel.zip) ning dokumentatsioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11)'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp: 18.12 seisuga''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (26.01) Saab alla laadida siit:''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Kasutusjuhendit näeb siit: &lt;span class=&quot;plainlinks&quot;&gt;[//docs.google.com/document/d/1vsXsnMsr9yUWbCMQwXC5o0Q0wsNu7HHvPjPskDvV5YQ/edit?usp=sharing:Link Kasutusjuhend]&lt;/span&gt; ''' <br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (31.01)'''<br /> Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]<br /> <br /> '''Lõpptoode:''' [https://www.dropbox.com/sh/yqd9v5kbl60dsyr/AAAskIt7nHwbBE9krHjQEeWaa?dl=0 link lõpptootele]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon - TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioon'''<br /> Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~markask/csharp/Laener.zip<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon'''<br /> Retsensioon meeskonnale Autoparandaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja#L.C3.B5pptoote_retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid: '''<br /> Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/Kingalaenutus/ Link lõpptootele]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon: '''<br /> Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]<br /> <br /> <br /> '''Meie kirjutatud retsensioon'''<br /> [[Talk:Ajamasin]]<br /> <br /> '''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''<br /> [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Meeskonnale Elekter kirjutatud lõpptoote retsensioon'''<br /> [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1d3Ztc3hlWFN1cEE https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1d3Ztc3hlWFN1cEE]<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]<br /> <br /> '''Prototüüp (18. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon meeskonnale Agraarbeib'''<br /> [[Talk: Agraarbeib]]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]<br /> <br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/drive/folders/0B6rC6xduz_u4RXN2ZDNVVTRLeUU link]<br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon Isearve poolt:''' [[Talk:Elekter#Retsensioon_meeskonna_Elekter_l.C3.B5pptootele]]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> https://battle2048.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]<br /> <br /> Lõpptootele: [[Talk:EasyDesk]] (tegemisel)<br /> <br /> '''Prototüüp''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/ link]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [https://drive.google.com/open?id=0B1FRLg5P7bZWRGJJd21CVnJMVTg link]<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> [[Talk:Battle2048]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Dokumentatsioon ja kood sisalduvad arhiivis:<br /> [http://enos.itcollege.ee/~rsaarmae/Csharp/TikTokTek.zip LINK]<br /> (käivitamiseks tuleb Visual Studios '''TikTokTek.WPF''' projektil paremklõpsata hiirega ja '''[Set as StartUp project]''')<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Prototüüp''':<br /> 18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija lõpptoode]<br /> <br /> '''Retsensioon lõpptootele''':<br /> [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' <br /> * Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> * Kood ja muud failid dropboxis asub [https://www.dropbox.com/sh/qi4xyyidvtu8z49/AABNVDg4Au_mpCN8VzSWIBc_a?dl=0 siin]<br /> Täieneb veel 27.01 jooksul<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]<br /> <br /> '''Projetki TFS''': <br /> [https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]<br /> <br /> '''Retsensioonid''': <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/open?id=0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM OnTime]<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile] <br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> https://drive.google.com/drive/folders/0B4h9jaw4qfcIV010aUI1MmZrc2M<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ===Meeskond: Koeraplats===<br /> '''Liikmed:''' <br /> * Maie Jeltsova<br /> '''Meeskonna koduleht:'''<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' <br /> https://koeraplats.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid''' TODO<br /> <br /> '''Prototüüp''' TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode''' TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Just Another Library===<br /> <br /> Liikmed:<br /> <br /> * Maksim Tseljabov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Just_Another_Library<br /> <br /> Projekti TFS: https://maksimc.visualstudio.com/Library<br /> <br /> Retsensioonid TBD<br /> <br /> Lõpptoode [https://drive.google.com/open?id=0B2LVv1MOYqGJbWU4OXEyM3Z5amM Release]</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=117212 2017-01-27T11:04:54Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) &lt;br/&gt;<br /> '''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta<br /> <br /> ===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===<br /> '''EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel'''<br /> <br /> Neljapäev:<br /> *08:00 - <br /> *08:10 -<br /> *08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)<br /> *08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)<br /> *08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)<br /> *08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)<br /> *09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)<br /> *09:10 - <br /> *09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)<br /> *09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)<br /> *09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)<br /> .. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta<br /> <br /> *10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)<br /> *10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)<br /> *10:20 -<br /> *10:30 -<br /> *10:40 -<br /> *10:50 -<br /> *11:00 - <br /> *11:10 -<br /> *11:20 -<br /> <br /> <br /> Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.<br /> <br /> '''EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10'''<br /> <br /> <br /> <br /> *11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)<br /> *11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)<br /> *11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)<br /> *11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)<br /> *11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)<br /> *12:00 - ATDV<br /> *12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)<br /> *12:20 - <br /> ... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.<br /> NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> '''Päevaõpe'''<br /> 25.01.2016<br /> <br /> *15:30 - Bank<br /> *15:45 - Bomory<br /> *16:00 - B12<br /> *16:15 - Elibrium<br /> *16:30 - Librarians<br /> *16.45 - ForeverNotes<br /> *17.00 - ATDV<br /> *17:15 - Gurmaanid<br /> *17.30 - Hidden Mustard<br /> *17:45 - Pie Piper<br /> *18:00 - Brainery<br /> *18:15 - Kassarakendus<br /> *18.30 - Pirate Netflix<br /> *18.45 - CozinHero<br /> *19.00 - D♭<br /> *19.15 - Library<br /> ..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br /> <br /> <br /> '''Kaugõpe'''<br /> 27.01.2016<br /> <br /> *12:00 - Autoparandaja<br /> *12:15 - Paabel<br /> *12:30 - Battle2048<br /> *12:45 - Rahaplaneerija<br /> *13:00 - Elekter<br /> *13:15 - Isearve<br /> *13:30 - Jarvis<br /> *13:45 - Vitamin C#<br /> *14:00 - Kingalaenutus<br /> *14:15 - OnTime<br /> *14:30 - FoodCab<br /> *14:45 - MoneyG<br /> *15:00 - Laener<br /> *15:15 - MeieTalu<br /> *15:30 - Dogify<br /> *15:45 - Just Another Library<br /> ..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]<br /> Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> <br /> Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''TFS link''' https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpLõpptoodeParkWell/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> Õppejõule saadetud 01.11.2016.<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Bomoryle teeb Vitamin C tiim<br /> <br /> Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.<br /> Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]<br /> <br /> Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql <br /> <br /> faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood. <br /> <br /> Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid, <br /> <br /> kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse<br /> <br /> default andmed.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]<br /> (Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)<br /> <br /> Kaitsmise versioon(parandatud üks viimasel hetkel tekkinud bug)[http://enos.itcollege.ee/~hlaasmag/CSharp/Bomory.zip SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''TFS''' https://kassarakendus2016.visualstudio.com/Kassarakendus2016<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Bomory''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bomory siin]<br /> <br /> *Lõpptoote retsensiooni meeskonnale '''Kassarakendus''' teeb meeskond '''Bomory''' IN PROGRESS<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> *Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> *Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> *Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]<br /> <br /> TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> *Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_parandus.zip<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link on [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip &lt;br&gt;<br /> Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt<br /> <br /> Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]&lt;br&gt;<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''D♭''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD'le siin]&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar &lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CozinHero ===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Metsvahi<br /> * Kai Kallastu<br /> Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]<br /> <br /> '''Prototüüp ja lõpptoode''' [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin] <br /> Work in progress<br /> <br /> ===Meeskond: Bank ===<br /> Liikmed:<br /> * Aleksei Kopõlov<br /> * Teet Adamson<br /> * Sander Perens<br /> * Tarvo Sbitnev<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Link Lõpptootele: [http://enos.itcollege.ee/~akopolov/Bank/Bank.rar SIIN]<br /> <br /> ===Meeskond: ATDV===<br /> Liikmed:<br /> * Aldin Talve - arendaja<br /> * Delia Viirmaa - projektijuht<br /> * Mart-Erki Nõumees - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[ATDV]]<br /> <br /> ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Korter Kõrgel Künkal&quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna &quot;Librarians&quot; lõppetootele asub<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]<br /> <br /> ===Meeskond: Sõnajalg===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Argo Hansen<br /> * Ragnar Rästas<br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]<br /> <br /> '''Retsensioonid:''''&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &quot;B12&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond:Gurmaanid===<br /> Liikmed:<br /> * Koit Kõrvel<br /> * Marko Kask<br /> * Brita Pentšuk<br /> * Ott Sõerumäe<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' &lt;br&gt;<br /> Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]<br /> <br /> '''Praegune Prototüüp!'''&lt;br&gt;<br /> <br /> On saadaval siin lehe peal!<br /> &lt;br&gt;<br /> http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/<br /> <br /> '''Gurmaanide TFS versioonihaldus!'''&lt;br&gt;<br /> https://gurmaanid.visualstudio.com/<br /> &lt;br&gt;'''Lõpptoode'''&lt;br&gt;<br /> http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProject.rar<br /> <br /> ===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===<br /> Liikmed:<br /> * Edward Mardo<br /> Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &quot;ATDV&quot;<br /> <br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Librarians===<br /> Liikmed:<br /> * Kerttu Liis Lootus<br /> * Lisandra Noor<br /> * Lisette Noor<br /> Meeskonna koduleht: [[Librarians]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians<br /> <br /> Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians<br /> <br /> Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> Dokumentatsioon asub zip faili sees.<br /> <br /> http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/<br /> <br /> ===Meeskond: Brainery===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Lugus<br /> * Elina Kuldkepp<br /> * Berit Põldoja<br /> * Taavi Teearu<br /> <br /> '''Koduleht:''' [[Brainery]]<br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> * [[Talk:Pirate_Netflix]]<br /> <br /> * [[Talk:Brainery]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> [https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]<br /> <br /> '''Lõpptoode:'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]<br /> <br /> ===Meeskond: Rent A Book===<br /> Liikmed:<br /> * Aapo Kersalu<br /> * Kristjan Kotto<br /> * Paul John Niidas<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [[Rent A Book]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &quot;Forevernotes&quot; retsensioon]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> &lt;br&gt;<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]<br /> <br /> ===Meeskond: BMS===<br /> Liikmed:<br /> * Kert Kukk<br /> Meeskonna koduleht: [[BMS]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Dogify===<br /> Liikmed:<br /> * Roland Soosaar<br /> * Krista Norak<br /> * Mihkel Roots<br /> <br /> Meeskonna koduleht [[Dogify]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ForeverNotes===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Muru<br /> * Joosep Koort<br /> * Martin Nigul<br /> Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~mmuru/<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes.zip<br /> <br /> ===Meeskond: NullPointerException===<br /> Liikmed:<br /> * Kertu Nurmberg<br /> * Tõnis Piirits<br /> Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~knurmber/CSharp/Projekt/]<br /> <br /> ===Meeskond: SuperSalajane===<br /> Liikmed:<br /> *Sirle Maarja Allikas<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Jaan Kastõgov<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane<br /> <br /> Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]<br /> <br /> Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuZw7RFU0Oxjk5EYWQ Saab siit alla laadida]<br /> <br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tostukid.visualstudio.com/autoparandaja/_git/Autoparandaja.NET<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> ''Liikmed:''<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Paabel]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]<br /> <br /> '''Prototüüp (14. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO Projekti &quot;Isearve&quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode (26.01.2016)''' [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Lõpptoode (Paabel.zip) ning dokumentatsioon]<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Kaia Runthal<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu<br /> <br /> '''Analüüs (01.11)'''<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon (08.11)'''<br /> Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]<br /> <br /> '''Prototüüp: 18.12 seisuga''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode (26.01) Saab alla laadida siit:''' <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]<br /> <br /> '''Kasutusjuhendit näeb siit: &lt;span class=&quot;plainlinks&quot;&gt;[//docs.google.com/document/d/1vsXsnMsr9yUWbCMQwXC5o0Q0wsNu7HHvPjPskDvV5YQ/edit?usp=sharing:Link Kasutusjuhend]&lt;/span&gt; ''' <br /> <br /> '''Lõpptoote retsensioon (27.01) TODO'''<br /> Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyG 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon - TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> * Siim Pääro<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> '''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''<br /> NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.<br /> <br /> '''Retsensioonid: '''<br /> Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/Kingalaenutus/ Link lõpptootele]<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]<br /> <br /> <br /> '''Meie kirjutatud retsensioon'''<br /> [[Talk:Ajamasin]]<br /> <br /> '''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''<br /> [[Talk:Isearve]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]<br /> <br /> '''Prototüüp (18. detsembri seisuga):''' [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> '''Liikmed:'''<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]<br /> <br /> '''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]<br /> <br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/drive/folders/0B6rC6xduz_u4RXN2ZDNVVTRLeUU link]<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> https://battle2048.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]<br /> <br /> Lõpptootele: TODO<br /> <br /> '''Prototüüp''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]<br /> <br /> '''Lõpptoode''' [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> * Projekti &quot;Agraarbeib&quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Jarvis===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD<br /> <br /> ===Meeskond: TikTokTek===<br /> Liikmed:<br /> * Eva Ibrus<br /> * Rain Saarmäe<br /> '''Meeskonna koduleht'''<br /> [[TikTokTek]]<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://tiktoktek.visualstudio.com<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> [[Talk:Battle2048]]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Rahaplaneerija===<br /> Liikmed:<br /> * Maila Keerus<br /> * Kersti Miller<br /> * Evelin Jõgi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> [[Rahaplaneerija]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]<br /> <br /> '''Retsensioonid''':<br /> [[Talk:EasyDesk]]<br /> <br /> '''Prototüüp''':<br /> 18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode''':<br /> 27.01. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija lõpptoode]<br /> <br /> ===Meeskond: Garden of Towers===<br /> Liikmed:<br /> * Nele Sergejeva<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers<br /> <br /> Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: FoodCab===<br /> Liikmed:<br /> * Mario Mustasaar<br /> * Peeter Ploom<br /> * Rain Elken<br /> * Roland Türi<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/<br /> <br /> Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]<br /> <br /> '''Retsensioonid''' <br /> * Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> * Kood ja muud failid dropboxis asub [https://www.dropbox.com/sh/qi4xyyidvtu8z49/AABNVDg4Au_mpCN8VzSWIBc_a?dl=0 siin]<br /> Täieneb veel 27.01 jooksul<br /> <br /> ===Meeskond: MyLibrary===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> === Meeskond: OnTime ===<br /> '''Liikmed''':<br /> *Tatjana Kruglova<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''':<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]<br /> <br /> '''Projetki TFS''': <br /> [https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]<br /> <br /> '''Retsensioonid''': <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> [https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> [https://drive.google.com/open?id=0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM OnTime]<br /> <br /> === Meeskond: FoodBytes ===<br /> Liikmed:<br /> *Aet Udusaar<br /> *Taavi Põder<br /> <br /> Meeskonna koduleht:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes<br /> <br /> Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile] <br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: SeDuM===<br /> Liikmed:<br /> *Liina Laumets <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> <br /> ===Meeskond: Koeraplats===<br /> '''Liikmed:''' <br /> * Maie Jeltsova<br /> '''Meeskonna koduleht:'''<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats<br /> <br /> '''Projekti TFS:''' <br /> https://koeraplats.visualstudio.com/<br /> <br /> '''Retsensioonid''' TODO<br /> <br /> '''Prototüüp''' TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode''' TODO<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Just Another Library===<br /> <br /> Liikmed:<br /> <br /> * Maksim Tseljabov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Just_Another_Library<br /> <br /> Projekti TFS: https://maksimc.visualstudio.com/Library<br /> <br /> Retsensioonid TBD<br /> <br /> Lõpptoode TBD</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Just_Another_Library&diff=117200 2017-01-27T10:37:26Z

<p>Mtseljab: /* DB scheme */</p> <hr /> <div>== Team and roles ==<br /> <br /> *'''Maksim Tseljabov''' - everything which needs to be done, will be done<br /> <br /> <br /> == Idea ==<br /> Will try to create library and use it as a vehicle to drive me through C# learning journey.<br /> <br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Application capabilities ==<br /> == Must have: ==<br /> * Register new users to app<br /> * Log in/ log out, keep user session<br /> * Change user data<br /> * Add books for user<br /> * Remove books for user<br /> * Rent a book<br /> * Approve books for rent<br /> * Return books<br /> * Display book, rent and user reports, applying different filters<br /> * Send emails from application to users with reminders<br /> * Logging<br /> <br /> === Nice to have: ===<br /> * Automatic email sending service<br /> * ASP.NET web app to see some simple reports<br /> <br /> === DB scheme ===<br /> [[File:DB_scheme.PNG]]<br /> <br /> == Workload ==<br /> Split with my previous group 31.11.16 &lt;br /&gt;<br /> 01.12.16 - 27.01.17 - Doing something all the time</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:DB_scheme.PNG&diff=117198 2017-01-27T10:28:40Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div></div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Just_Another_Library&diff=117197 2017-01-27T10:23:00Z

<p>Mtseljab: /* Must have: */</p> <hr /> <div>== Team and roles ==<br /> <br /> *'''Maksim Tseljabov''' - everything which needs to be done, will be done<br /> <br /> <br /> == Idea ==<br /> Will try to create library and use it as a vehicle to drive me through C# learning journey.<br /> <br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Application capabilities ==<br /> == Must have: ==<br /> * Register new users to app<br /> * Log in/ log out, keep user session<br /> * Change user data<br /> * Add books for user<br /> * Remove books for user<br /> * Rent a book<br /> * Approve books for rent<br /> * Return books<br /> * Display book, rent and user reports, applying different filters<br /> * Send emails from application to users with reminders<br /> * Logging<br /> <br /> === Nice to have: ===<br /> * Automatic email sending service<br /> * ASP.NET web app to see some simple reports<br /> <br /> === DB scheme ===<br /> <br /> == Workload ==<br /> Split with my previous group 31.11.16 &lt;br /&gt;<br /> 01.12.16 - 27.01.17 - Doing something all the time</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Just_Another_Library&diff=117195 2017-01-27T10:20:26Z

<p>Mtseljab: /* Workload */</p> <hr /> <div>== Team and roles ==<br /> <br /> *'''Maksim Tseljabov''' - everything which needs to be done, will be done<br /> <br /> <br /> == Idea ==<br /> Will try to create library and use it as a vehicle to drive me through C# learning journey.<br /> <br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Application capabilities ==<br /> == Must have: ==<br /> * Register new users to app<br /> * Log in/ log out, keep user session<br /> * Change user data<br /> * Add books for user<br /> * Remove books for user<br /> * Rent a book<br /> * Approve books for rent<br /> * Return books<br /> * Display book, rent and user reports, applying different filters<br /> * Send emails from application to users with reminders<br /> <br /> === Nice to have: ===<br /> * Automatic email sending service<br /> * ASP.NET web app to see some simple reports<br /> <br /> === DB scheme ===<br /> <br /> == Workload ==<br /> Split with my previous group 31.11.16 &lt;br /&gt;<br /> 01.12.16 - 27.01.17 - Doing something all the time</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Just_Another_Library&diff=117194 2017-01-27T10:19:47Z

<p>Mtseljab: /* Must have): */</p> <hr /> <div>== Team and roles ==<br /> <br /> *'''Maksim Tseljabov''' - everything which needs to be done, will be done<br /> <br /> <br /> == Idea ==<br /> Will try to create library and use it as a vehicle to drive me through C# learning journey.<br /> <br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Application capabilities ==<br /> == Must have: ==<br /> * Register new users to app<br /> * Log in/ log out, keep user session<br /> * Change user data<br /> * Add books for user<br /> * Remove books for user<br /> * Rent a book<br /> * Approve books for rent<br /> * Return books<br /> * Display book, rent and user reports, applying different filters<br /> * Send emails from application to users with reminders<br /> <br /> === Nice to have: ===<br /> * Automatic email sending service<br /> * ASP.NET web app to see some simple reports<br /> <br /> === DB scheme ===<br /> <br /> == Workload ==<br /> Split with my previous group 31.11.16<br /> 01.12.16 - 27.01.17 - Doing something all the time</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Just_Another_Library&diff=117193 2017-01-27T10:19:28Z

<p>Mtseljab: Created page with &quot;== Team and roles == *&#039;&#039;&#039;Maksim Tseljabov&#039;&#039;&#039; - everything which needs to be done, will be done == Idea == Will try to create library and use it as a vehicle to drive me thr...&quot;</p> <hr /> <div>== Team and roles ==<br /> <br /> *'''Maksim Tseljabov''' - everything which needs to be done, will be done<br /> <br /> <br /> == Idea ==<br /> Will try to create library and use it as a vehicle to drive me through C# learning journey.<br /> <br /> &lt;br/&gt;<br /> <br /> == Application capabilities ==<br /> === Must have): ===<br /> * Register new users to app<br /> * Log in/ log out, keep user session<br /> * Change user data<br /> * Add books for user<br /> * Remove books for user<br /> * Rent a book<br /> * Approve books for rent<br /> * Return books<br /> * Display book, rent and user reports, applying different filters<br /> * Send emails from application to users with reminders <br /> <br /> <br /> === Nice to have: ===<br /> * Automatic email sending service<br /> * ASP.NET web app to see some simple reports<br /> <br /> === DB scheme ===<br /> <br /> == Workload ==<br /> Split with my previous group 31.11.16<br /> 01.12.16 - 27.01.17 - Doing something all the time</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GPT&diff=117130 2017-01-25T22:20:29Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>[[File:GUID_Partition_Table_Scheme.png|thumb|alt=Pilt|GPT visuaalne skeem]]<br /> =Mis asi on GPT=<br /> GPT (''ingl.k. GUID Partition Table'') on [[partitsioonitabel]] mis on osa [[Intel]]'i arendatavast arvuti alglaaduri projektist nimega [[EFI]] (''ingl.k. Extensible Firmware Interface''). GPT on üldiselt uuendus [[MBR]] ehk [[MBR|Master boot record]]'i partitsioonitabelile ja erineb põhiliselt sellepoolest, et võimaldab hoida üle 2 terabaidiseid partitsioone andmekandjal ([[HDD]], [[SSD]], virtuaalmasina andmekandja).<br /> <br /> 2011 aasta seisuga, enamus tänapäevaseid operatsioonisüsteeme toetavad GPT partitsioonitabeleid. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> Lailalt levinud MBR partitsiooni skeem, mis oli üks viimastest IBM’poolt 1980 aastate alguses arendatud PC standardidest mis leiab kasutust senimaani, omab limiteeringuid mis piiravad kaasaegse riistvara kasutamist. Üks põhipiirang on suurus mida kasutatakse plokkide aadresside ja koguste salvestamiseks kuni 32 bitti. Kettastel sektori suurusega 512 baiti , MBR partitsiooni tabel lubab luua partitsioonid maksimaalse suurusega kuni 2.2TB (232 x 512 baiti).<br /> Seetõttu 1990 aastate lõpus Intel arendas uue partitsiooni tabeli standardi, mis lõpuks sai UEFI osaks. Alates 2010 aastast GPT moodustab alamgrupi UEFI spetsifikatisoonis. GPT allokeerib 64 bitti, mis 512-baitise sektori suuresega ketta puhul lubab maksmiaalse partitsiooni suurust kuni 9.4ZB.<br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> MBR’i kasutatavas skeemis primaarsete partitsioonide informatsioon on salvestatud MBR’is, samas BIOS põhinevates süsteemides MBR’s ka salvestatakse binaarkood mis käivitub BOOT protsessi – identifitseerimine ja aktiivse partitsiooni käivitamine(bootloader). GPT’s ketta esimene sektor on reserveeritud MBR’i jaoks selleks, et oleks võimalik bootida BIOS põhineva süsteemi GPT kettalt, aga sellisel juhul bootloader ja OS peaksid olema teadlikud, et ketas kasutab GPT`d. Sõltumata sektorite suurusest GPT päismiku algus asub ketta teises loogilises plokis (LBA1). <br /> Täpselt nagu uuemad MBR’i versioonid, GPT kasutab Logical Block Addressing ketta adresseerimiseks (vanemas MBR’s kasutatakse adresseerimiseks CHS – cylinder-head-sector tehnoloogia). Kaitsev MBR (ing. Protective MBR) asetatakse plokis LBA0 ja GPT päismik blokis LBA1. GPT päises salvestatud osutaja (ingl. pointer), mis näitab kus algab partitsioonide tabel, on tavaliselt LBA2. Partitsioonide arv standardi poolt ei ole piiratud ja sõltub OS’st (tehniliselt piiratud arvuga 264). Näiteks MS Windows operatsiooni süsteemide partitisoonide tabelis reserveeritakse ruumi 128 kirje jaoks (iga kirje 128 baitise suurusega). GNU/Linux tuum (kernel) toetab 256 partitsiooni. Selliselt Windows’is partitsiooni tabeli jaoks reserveeritakse 16 384 baiti (32 sektorit suurusega 512 baiti), millega esimeseks kasutatavaks sektoriks kettal saab plokk LBA34.<br /> <br /> <br /> GPT üks tähtsamatest omadustest on dubleerimine. GPT päismik ja partitisoonide tabel on kirjutatud ketta alguses kui ka ketta lõpus.<br /> Teoreetiliselt GPT lubab moodustada partitsioonid suurusega kuni 9,4 ZB ((9,4 × 1021 bait)(sektori suurusega 512 baiti. Kui sektori suurus on suurem kui 512 siis partitsiooni suurus võib olla suurem), kuid MBR saab töötada ainult 2,2 TB (2,2 x 1012 bait).<br /> GPT annab võimalust partitisoonidele juurde määrata GUID (globally unique identifier), nimed ja atribuudid - sõltumata sisestest failisüsteemide UUID’st ja tähemärkidest. Tänu unicode toetusele, partitsioonid saab nimetada erinevates keeltes ja grupeerida kaustadesse.<br /> <br /> <br /> =Kaitsev MBR=<br /> Põhieesmärk, miks MBR on asetatud ketta algusesse on puhtalt kaitsev. MBR`i orienteeritud kettahalduse utiliidid võivad GPT kettaid mitte tunnistada ja halvemal juhul GPT ketta üle kirjutada. Selle probleemi vältimiseks MBR’is määratakse kettal ühe suure partitsiooni olemasolu mis on kogu GPT ketta ulatuses. Süsteemi identifikaator (System ID) väärtuseks selle partitisooni jaoks pannakse 0xEE, mis teavitab EFI’t, et GPT on kasutusel. Seetõttu EFI ignoreerib MBR`i. Mõned 32-bitised operatsiooni süsteemid, näiteks Windows XP, mis ei ole loodud GPT ketaste lugemiseks, siiski tunnistavad selle süsteemi ID (system ID) ja näitavad ketast nagu ligipääsmatu GPT ketas. Veelgi vanemad OS’id tavaliselt näitavad ketast ainukese tundmatu tüübi partitsiooniga, kus ei ole vabu ruumi ja reeglina ei lubata selliseid kettaid muuta. Partitsiooni kustutamine on võimalik ainult juhul, kui kasutaja seda algatab kästisi ja kinnitab valiku. Sellisel moel takistatakse juhuslik GPT ketta kustutamine.<br /> <br /> <br /> =Hybrid MBR (LBA 0 + GPT)=<br /> Operatsiooni süsteemides mis toetavad GPT alglaadimist mitte läbi EFI vaid BIOS kaudu, esimene sektor samuti kasutatakse bootloader’i hoiustamiseks aga see on kohandatud GPT partitsioonide tunnistamiseks.<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide tabeli päis=<br /> Partitsioonide tabeli päis näitab loogilised plokid kettal, mis on kasutatavad lõppkasutaja poolt. Samuti see näitab arvu ja suurust partitsioonide kirjede jaoks, millest koosneb partitsiooni tabel. Vaikimisi Microsoft Windows’is reserveeritakse 128 kirjet. Selliselt saab luua 128 partitsiooni ühe ketta peale.<br /> Päismik sisaldab ketta GUID`i (Globally Unique Identifier). Päismik sisaldab ka oma suurust ja asukohta (alati plokk LBA1), samuti sekundaarse päismiku suurust ja asukohta (alati ketta viimased sektorid). Oluline on ka see, et päismikus on salvestatud CRC32 kontrollsummasid päismiku ja partitsiooni tabeli jaoks. Need kontrollsummad kontrollitakse EFI protsesside poolt alglaadimise ajal. Kontrollsummade tõttu on vastuvõtmatu ja mõttetu GPT sisu kohandamine HEX-redaktorites. Redakteerimine rikub sisu vastavust kontrollsummale, mille parandamiseks EFI kirjutab üle primaarse GPT sekundaarsega. Kui mõlemad GPT’d sisaldavad valesid kontrollsummasi, siis kettale ligipääs muutub võimatuks.<br /> <br /> {|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto&quot;<br /> |+ GPT header format<br /> ! Offset !! Length !! Contents<br /> |-<br /> |align=right| 0 (0x00) ||align=right| 8 bytes || Signature (&quot;EFI PART&quot;, {{mono|45h 46h 49h 20h 50h 41h 52h 54h}} or {{mono|0x5452415020494645ULL}}{{Efn|Adding &lt;code&gt;ULL&lt;/code&gt; suffix to an integer constant makes it of type &lt;code&gt;unsigned long long int&lt;/code&gt;.}} on [[little-endian]] machines)<br /> |-<br /> |align=right| 8 (0x08) ||align=right| 4 bytes || Revision (for GPT version 1.0 (through at least UEFI version 2.3.1), the value is {{mono|00h 00h 01h 00h}})<br /> |-<br /> |align=right| 12 (0x0C) ||align=right| 4 bytes || Header size in little endian (in bytes, usually {{mono|5Ch 00h 00h 00h}} or 92 bytes)<br /> |-<br /> |align=right| 16 (0x10) ||align=right| 4 bytes || [[CRC32]] of header (offset +0 up to header size), with this field zeroed during calculation<br /> |-<br /> |align=right| 20 (0x14) ||align=right| 4 bytes || Reserved; must be zero<br /> |-<br /> |align=right| 24 (0x18) ||align=right| 8 bytes || Current LBA (location of this header copy)<br /> |-<br /> |align=right| 32 (0x20) ||align=right| 8 bytes || Backup LBA (location of the other header copy)<br /> |-<br /> |align=right| 40 (0x28) ||align=right| 8 bytes || First usable LBA for partitions (primary partition table last LBA + 1)<br /> |-<br /> |align=right| 48 (0x30) ||align=right| 8 bytes || Last usable LBA (secondary partition table first LBA - 1)<br /> |-<br /> |align=right| 56 (0x38) ||align=right| 16 bytes || Disk GUID (also referred as [[UUID]] on UNIXes)<br /> |-<br /> |align=right| 72 (0x48) ||align=right| 8 bytes || Starting LBA of array of partition entries (always 2 in primary copy)<br /> |-<br /> |align=right| 80 (0x50) ||align=right| 4 bytes || Number of partition entries in array<br /> |-<br /> |align=right| 84 (0x54) ||align=right| 4 bytes || Size of a single partition entry (usually {{mono|80h}} or 128)<br /> |-<br /> |align=right| 88 (0x58) ||align=right| 4 bytes || CRC32 of partition array<br /> |-<br /> |align=right| 92 (0x5C) ||align=center| * || Reserved; must be zeroes for the rest of the block (420 bytes for a sector size of 512 bytes; but can be more with larger sector sizes)<br /> |}<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide kirjed (ingl. Partition entries)=<br /> {|class=&quot;wikitable floatright&quot;<br /> |+ GUID partition entry format<br /> ! Offset !! Length !! Contents<br /> |-<br /> |align=right| 0 (0x00) ||align=right| 16 bytes || Partition type GUID<br /> |-<br /> |align=right| 16 (0x10) ||align=right| 16 bytes || Unique partition GUID<br /> |-<br /> |align=right| 32 (0x20) ||align=right| 8 bytes || First LBA ([[little endian]])<br /> |-<br /> |align=right| 40 (0x28) ||align=right| 8 bytes || Last LBA (inclusive, usually odd)<br /> |-<br /> |align=right| 48 (0x30) ||align=right| 8 bytes || Attribute flags (e.g. bit 60 denotes read-only)<br /> |-<br /> |align=right| 56 (0x38) ||align=right| 72 bytes || Partition name (36 [[UTF-16]]LE code units)<br /> |}<br /> <br /> <br /> GPT päis kirjeldab partitsiooni tabeli algaadressi ja iga partitsiooni tabeli kirje suurust. Partitsioonide kirjed asuvad partitsiooni tabelis ja kirjeldavad partitsioone, kasutades miinimum suurust 128 baiti iga kirjeploki jaoks. Esimesed 16 bait`i määravad partitsiooni tüübi GUID (globally unique identifier). Näiteks GUID EFI süsteemse partitsiooni jaoks on: C12A7328-F81F-11D2-BA4B-00A0C93EC93B. Järgmised 16 bait`i sisaldavad antud partitsiooni GUID`i. Edasi kirjutatakse 64-bitise LBA plokkide jaoks (kui need on olemas) alg- ja lõppaddressid), partitsioonide atribuudid ja partitsiooni nimi (maks. 36 tähemärki) Unicode`is.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Puudused=<br /> * Vastuoluline GPT toetuse rakendamine tarkvaras, mis võibolla põhjustatud sellest, et enamik standardist on kinnine. (näiteks, GUID „Linux data“ partitsiooni tüübi jaoks oli muudetud, utiliidi parted vanemates versioonides kasutatakse ebastandartset nimede kodeerimist)<br /> * Ei ole võimalust määrata oma nimi kogu kettale (vaatmata sellele, et kettal on olemas oma GUID)<br /> * Senimaani on väga tugev seos partitsiooni ja tabelis asuva partitisooni numbri vahel (näiteks paljud OS alglaadijat eelistavad kasutada partitsiooni numbrit, mitte nime või GUID`i)<br /> * Tabeli duplikaatide kogus on piiratud kahega ja nende positisoonid on fikseeritud. Selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik ketta kahjustamise, administreerimis vigade või programmide vigade puhul.<br /> * GPT koopiad ei luba teise koopia annulleerimist juhul, kui koopia on rikutud aga omab õiget kontrollsummat (ehk ei ole kaitset rikutud plokkide vastu)<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Partitsiooni tüüpide identifikaatorid (GUID) ==<br /> {|class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Platform<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Partitsiooni tüüp<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Globaalselt Unikaalne Identifikaator (GUID)<br /> |-<br /> | rowspan=&quot;7&quot; bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; |''(Ei ole)''<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Kasutamata andmete kirje<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;00000000-0000-0000-0000-000000000000&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|MBR partitsiooni tabel<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;024DEE41-33E7-11D3-9D69-0008C781F39F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|EFI süsteemne partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;C12A7328-F81F-11D2-BA4B-00A0C93EC93B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|BIOS Boot partition<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;21686148-6449-6E6F-744E-656564454649&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon Intel Fast Flash (iFFS) (tehnoloogia Intel Rapid Start jaoks)<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;D3BFE2DE-3DAF-11DF-BA40-E3A556D89593&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon Sony<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;F4019732-066E-4E12-8273-346C5641494F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon Lenovo<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;BFBFAFE7-A34F-448A-9A5B-6213EB736C22&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Windows --&gt;<br /> |rowspan=&quot;5&quot;|[[Microsoft Windows|Windows]]<br /> |Windows'i reseveeritud partitsioon (Windows reserved)<br /> |&lt;tt&gt;E3C9E316-0B5C-4DB8-817D-F92DF00215AE&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Põhiandmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;EBD0A0A2-B9E5-4433-87C0-68B6B72699C7&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Loogiliste partitisoonide manageerimine]], meta-andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;5808C8AA-7E8F-42E0-85D2-E1E90434CFB3&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Loogiliste partitisoonide manageerimine, andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;AF9B60A0-1431-4F62-BC68-3311714A69AD&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Taastamis partitsioon (recovery partition)<br /> |&lt;tt&gt;DE94BBA4-06D1-4D40-A16A-BFD50179D6AC&lt;/tt&gt; <br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;2&quot;|[[HP-UX]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Andmete partitsioon&lt;!-- (UFS ?)--&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;75894C1E-3AEB-11D3-B7C1-7B03A0000000&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Servis partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;E2A1E728-32E3-11D6-A682-7B03A0000000&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Linux --&gt;<br /> | rowspan=&quot;9&quot; |[[Linux]]<br /> |Andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;0FC63DAF-8483-4772-8E79-3D69D8477DE4&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |RAID partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;A19D880F-05FC-4D3B-A006-743F0F84911E&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Swap partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;0657FD6D-A4AB-43C4-84E5-0933C84B4F4F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Loogiliste partitisoonide manageerimine ([[LVM]])<br /> |&lt;tt&gt;E6D6D379-F507-44C2-A23C-238F2A3DF928&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon /home<br /> |&lt;tt&gt;933AC7E1-2EB4-4F13-B844-0E14E2AEF915&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon /srv (serveri andmed)<br /> |&lt;tt&gt;3B8F8425-20E0-4F3B-907F-1A25A76F98E8&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[dm-crypt]]<br /> |&lt;tt&gt;7FFEC5C9-2D00-49B7-8941-3EA10A5586B7&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[LUKS]]<br /> |&lt;tt&gt;CA7D7CCB-63ED-4C53-861C-1742536059CC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Reserveeritud<br /> |&lt;tt&gt;8DA63339-0007-60C0-C436-083AC8230908&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- FreeBSD --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;6&quot;|[[FreeBSD]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadija partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;83BD6B9D-7F41-11DC-BE0B-001560B84F0F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Andmete partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB4-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Swap partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB5-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon UFS ([[Unix File System]])<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB6-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioonde manageerimise partitsioon Vinum<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB8-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon [[ZFS]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CBA-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Macintosh --&gt;<br /> | rowspan=&quot;9&quot; |[[Apple Mac OS X|Mac OS X]]<br /> |Partitsioon HFS+ ([[Hierarchical File System]])<br /> |&lt;tt&gt;48465300-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Apple Computer|Apple]] [[Unix File System|UFS]]<br /> |&lt;tt&gt;55465300-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Sun ZFS|ZFS]]<br /> |&lt;tt&gt;6A898CC3-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple RAID partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;52414944-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple RAID partitsioon, offline<br /> |&lt;tt&gt;52414944-5F4F-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Alglaadimis partitsioon Apple<br /> |&lt;tt&gt;426F6F74-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple Label<br /> |&lt;tt&gt;4C616265-6C00-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon Apple TV Recovery<br /> |&lt;tt&gt;5265636F-7665-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon Apple Core Storage (то есть Lion FileVault)<br /> |&lt;tt&gt;53746F72-6167-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Solaris / OpenSolaris --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;13&quot;|[[Solaris]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A82CB45-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Juur partitsioon (root)<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A85CF4D-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Swap partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A87C46F-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Backup-partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8B642B-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /usr<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A898CC3-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /var<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8EF2E9-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /home<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A90BA39-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Unknown --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|EFI_ALTSCTR<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A9283A5-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;5&quot;|Reserveeritud partitsioonid<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A945A3B-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A9630D1-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A980767-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A96237F-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8D2AC7-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> | rowspan=&quot;6&quot; |[[NetBSD]]<br /> |Swap partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;49F48D32-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[Fast File System|FFS]]<br /> |&lt;tt&gt;49F48D5A-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[LFS]]<br /> |&lt;tt&gt;49F48D82-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon RAID<br /> |&lt;tt&gt;49F48DAA-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Ühinenud partitsioon (merged)<br /> |&lt;tt&gt;2DB519C4-B10F-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Krüpteeritud partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;2DB519EC-B10F-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;3&quot; |[[ChromeOS]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Tuum ChromeOS<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;FE3A2A5D-4F32-41A7-B725-ACCC3285A309&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|ChromeOS rootfs<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;3CB8E202-3B7E-47DD-8A3C-7FF2A13CFCEC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Tulevase kasutamiseks ChromeOS<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;2E0A753D-9E48-43B0-8337-B15192CB1B5E&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |rowspan=&quot;1&quot; |[[QNX]]<br /> |Power-safe (QNX6) file system&lt;ref&gt;[http://www.qnx.com/developers/docs/660/index.jsp?topic=%2Fcom.qnx.doc.neutrino.user_guide%2Ftopic%2Ffsystems_QNX6_filesystem.html QNX Power-safe filesystem]&lt;/ref&gt;<br /> |&lt;tt&gt;CEF5A9AD-73BC-4601-89F3-CDEEEEE321A1&lt;/tt&gt;<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Põhilised erinevused MBR'iga==<br /> * Partitsiooni maksimaalne suurus 9.4 ZB (1.00931731 × 10&lt;sup&gt;10&lt;/sup&gt; terabaiti)<br /> * Teoreetiliselt piiramatul hulgal partitsioone (praktiliselt 128, [[MBR]]'il kõigest 4 primaarset partitsiooni)<br /> * GPT tagab parema tervikluse, kuna partitsioonitabelitega seotud informatsiooni kirjutatakse andmekandja algusesse kui ka lõppu<br /> <br /> ==Piirangud Windows'is==<br /> * GPT'lt ei ole võimalik laadida operatsioonisüsteemi juhul kui arvutil puudub [[BIOS]] [[EFI]] alglaadur<br /> * GPT'lt suudavad laadida operatsioonisüsteemi ainult teatud 64 bit'ised Windows'i versioonid ([[Windows Vista]] SP1, [[Windows 7]],[[Windows Server 2003]] SP1 (Itanium), [[Windows Server 2008]] /R2)<br /> <br /> =Näide Linux=<br /> Oletame, et meil on 8 Gibibaitiline kõvaketas ja me soovime sellele luua uued partitsioonid.<br /> <br /> <br /> ==parted==<br /> <br /> Alustame sellega et vaatame kettad mis on masinas kättesaadav.<br /> Seda võib teha erinevalt.<br /> lsblk - f<br /> <br /> või<br /> <br /> lshw -C disk<br /> <br /> Valime ketta ja paneme käima ''parted'' utiliidi valitud ketta jaoks. Saab utiliidi käima panna ilma ketta määramata, siis tuleb ketta valida juba utiliidi sees.<br /> <br /> NB! ''Parted'' on väga võimas utiliit, aga sellel on väga tähtis omadus, millest tuleb mäletada töötegemisel: '''kõik tegevused mis teete diskiga, kohe diskile rakendatakse!'''<br /> <br /> sudo parted sdb<br /> <br /> ''Parted'' utiliidi switch'id on järgmised:<br /> ;-h :help<br /> ;-v :programmi versioon<br /> ;-s :scripti reziim<br /> ;-i :interaktiivne reziim, kasutaja sisetab käskud interaktiivses reziimis<br /> <br /> <br /> Peamised käsud, mida me kasutama hakkame meie näideses on järgmised:<br /> <br /> *help käsu- abi valitud käsuga<br /> *mkpart tüüp failisüsteem algus lõpp - linux partitsiooni loomine valitud failisüsteemiga<br /> *mktable tüüp - partitsiooni tabeli loomine<br /> *print - partitsioonide tabeli ekraanil näitamine<br /> *quit - väljumine<br /> *resize partitsioon - partitsiooni suuruse muutmine<br /> *rm partitsioon - partitsiooni kustutamine<br /> *select partitsioon - valida partitsioon aktiivseks<br /> *set partitsioon flag seisund - määrata flag partitsioonile, seisund võib olla sees (on) või välja (off)<br /> <br /> Esimese sammuna loome partitsiooni tabeli:<br /> <br /> mktable gpt<br /> <br /> Nüüd loome esimese partitisooni EXT4 failisüstemiga ja suurusega 1GiB(kuna GPT's ei ole piirangu primaarsete partitsioonide koguse suhtes, siis loome kõik partitsioon primaarseks):<br /> <br /> mkpart primary ext4 0 1GiB<br /> <br /> Kuna see on esimene partitsioon alustame partitsiooni nullist ja lõpetame meile vajaliku suurusega 1 GiB.<br /> <br /> Vaatame partitsioonide tabeli:<br /> <br /> print<br /> <br /> Sector size (logical/physical): 512B/512B<br /> Partition Table: gpt<br /> Disk Flags:<br /> Number Start End Size File system Name Flags<br /> 1 17,4kB 5GiB 5GiB primary <br /> <br /> Loome veel ühe partitsiooni, see kord ''swap'':<br /> <br /> mkpart primary swap 5G -0<br /> <br /> -0 tähendab et arvutust tuleb alustada ketta lõpust. Niipiidi me kasutame kettas ülejäänud vaba ruumi.<br /> <br /> Vaatame mis tuli välja<br /> <br /> Number Start End Size File system Name Flags<br /> 1 17,4kB 5Gib 5GiB primary<br /> 2 5GiBMB 8GiB 3GiB primary<br /> <br /> Töö partitisoonidega toimbu numbri järgi. Näiteks kui tahetakse partitsiooni suurust muuta, teeme nii:<br /> <br /> resize 2 1GiB<br /> <br /> Kustutamisel:<br /> <br /> rm 2<br /> <br /> <br /> Paneme partitsioonide nimed:<br /> <br /> name 1 boot<br /> name 2 swap<br /> <br /> Seadistame esimest partitiooni alglaadimiseks (paneme lippu (ingl. flag)):<br /> <br /> set 1 boot on<br /> <br /> Saab panna järgmised lipud: boot, root, swap, hidden, raid, lvm, lba, hp-service, palo, prep, msftres, bios_grub, atvrecv, diag, legacy_boot, type, irst<br /> <br /> Sellega ketastele on loodud partitsioonid. Partitisoonide kasutamise alustamisek tuleb neid formateerida (või swap'iks teha) ja haakida.<br /> <br /> <br /> =Näide Windows=<br /> Oletame, et meil on 128 terabaidine kõvaketas ja me soovime sellele luua uue partitsiooni.<br /> <br /> Näites on kasutatud [[Windows 7]] Proffesional SP1 64 bit operatsioonisüsteemi.<br /> <br /> ==Diskpart==<br /> Uuele kettale GPT partitsioonitabeli loomine [[diskpart]]'iga ja täies ulatuses NTFS partitsiooni lisamine<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> create partition primary<br /> format quick<br /> <br /> Kontrollime tulemust<br /> <br /> DISKPART&gt; list disk<br /> <br /> Disk ### Status Size Free Dyn Gpt<br /> -------- ------------- ------- ------- --- ---<br /> Disk 0 Online 40 GB 0 B<br /> * Disk 1 Online 128 TB 0 B *<br /> <br /> DISKPART&gt; list partition<br /> <br /> Partition ### Type Size Offset<br /> ------------- ---------------- ------- -------<br /> Partition 1 Reserved 128 MB 17 KB<br /> * Partition 2 Primary 127 TB 129 MB<br /> <br /> Olemasoleva ketta partitsioonitabeli konverteerimine GPT'ks käib järgnevalt:<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> <br /> == GUI ==<br /> <br /> === Uuele kettale GPT seadistamine ===<br /> [[Disk Management]] tunneb ära arvutile lisatud ketta ja pakub kohe välja, et initaliseerida uus ketas. Valides GPT initaliseeritakse ketas ära GPT tabeli vormingus ning peale seda saab lisada kettale uusi partitsioone.<br /> <br /> [[File:Screenshot-1.png|800px]]<br /> <br /> === 7 primaarse partitsiooniga andmekogu ===<br /> <br /> Antud näites on tehtud 7 primaarset partitsiooni, millest 4 on 100 gigabaiti ja 2 4 terabaiti.<br /> <br /> [[File:Screenshot-4.png|800px]]<br /> <br /> === MBR konverteerimine GPT'ks ===<br /> <br /> Viimasel pildil on näha, kuidas konverteerida ümber [[MBR]]'i GPT'ks<br /> <br /> [[File:Screenshot-3.png|800px]]<br /> <br /> =Vaata lisaks=<br /> * [[MBR|Master boot record]]<br /> * [[diskpart]]<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> *http://en.wikipedia.org/wiki/GUID_Partition_Table<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463524.aspx<br /> *http://www.uefi.org/learning_center/UEFI_MBR_Limits_v2.pdf<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463525.aspx</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GPT&diff=117070 2017-01-24T19:36:35Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>[[File:GUID_Partition_Table_Scheme.png|thumb|alt=Pilt|GPT visuaalne skeem]]<br /> =Mis asi on GPT=<br /> GPT (''ingl.k. GUID Partition Table'') on [[partitsioonitabel]] mis on osa [[Intel]]'i arendatavast arvuti alglaaduri projektist nimega [[EFI]] (''ingl.k. Extensible Firmware Interface''). GPT on üldiselt uuendus [[MBR]] ehk [[MBR|Master boot record]]'i partitsioonitabelile ja erineb põhiliselt sellepoolest, et võimaldab hoida üle 2 terabaidiseid partitsioone andmekandjal ([[HDD]], [[SSD]], virtuaalmasina andmekandja).<br /> <br /> 2011 aasta seisuga, enamus tänapäevaseid operatsioonisüsteeme toetavad GPT partitsioonitabeleid. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> Lailalt levinud MBR partitsiooni skeem, mis oli üks viimastest IBM’poolt 1980 aastate alguses arendatud PC standardidest mis leiab kasutust senimaani, omab limiteeringuid mis piiravad kaasaegse riistvara kasutamist. Üks põhipiirang on suurus mida kasutatakse plokkide aadresside ja koguste salvestamiseks kuni 32 bitti. Kettastel sektori suurusega 512 baiti , MBR partitsiooni tabel lubab luua partitsioonid maksimaalse suurusega kuni 2.2TB (232 x 512 baiti).<br /> Seetõttu 1990 aastate lõpus Intel arendas uue partitsiooni tabeli standardi, mis lõpuks sai UEFI osaks. Alates 2010 aastast GPT moodustab alamgrupi UEFI spetsifikatisoonis. GPT allokeerib 64 bitti, mis 512-baitise sektori suuresega ketta puhul lubab maksmiaalse partitsiooni suurust kuni 9.4ZB.<br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> MBR’i kasutatavas skeemis primaarsete partitsioonide informatsioon on salvestatud MBR’is, samas BIOS põhinevates süsteemides MBR’s ka salvestatakse binaarkood mis käivitub BOOT protsessi – identifitseerimine ja aktiivse partitsiooni käivitamine(bootloader). GPT’s ketta esimene sektor on reserveeritud MBR’i jaoks selleks, et oleks võimalik bootida BIOS põhineva süsteemi GPT kettalt, aga sellisel juhul bootloader ja OS peaksid olema teadlikud, et ketas kasutab GPT`d. Sõltumata sektorite suurusest GPT päismiku algus asub ketta teises loogilises plokis (LBA1). <br /> Täpselt nagu uuemad MBR’i versioonid, GPT kasutab Logical Block Addressing ketta adresseerimiseks (vanemas MBR’s kasutatakse adresseerimiseks CHS – cylinder-head-sector tehnoloogia). Kaitsev MBR (ing. Protective MBR) asetatakse plokis LBA0 ja GPT päismik blokis LBA1. GPT päises salvestatud osutaja (ingl. pointer), mis näitab kus algab partitsioonide tabel, on tavaliselt LBA2. Partitsioonide arv standardi poolt ei ole piiratud ja sõltub OS’st (tehniliselt piiratud arvuga 264). Näiteks MS Windows operatsiooni süsteemide partitisoonide tabelis reserveeritakse ruumi 128 kirje jaoks (iga kirje 128 baitise suurusega). GNU/Linux tuum (kernel) toetab 256 partitsiooni. Selliselt Windows’is partitsiooni tabeli jaoks reserveeritakse 16 384 baiti (32 sektorit suurusega 512 baiti), millega esimeseks kasutatavaks sektoriks kettal saab plokk LBA34.<br /> <br /> <br /> GPT üks tähtsamatest omadustest on dubleerimine. GPT päismik ja partitisoonide tabel on kirjutatud ketta alguses kui ka ketta lõpus.<br /> Teoreetiliselt GPT lubab moodustada partitsioonid suurusega kuni 9,4 ZB ((9,4 × 1021 bait)(sektori suurusega 512 baiti. Kui sektori suurus on suurem kui 512 siis partitsiooni suurus võib olla suurem), kuid MBR saab töötada ainult 2,2 TB (2,2 x 1012 bait).<br /> GPT annab võimalust partitisoonidele juurde määrata GUID (globally unique identifier), nimed ja atribuudid - sõltumata sisestest failisüsteemide UUID’st ja tähemärkidest. Tänu unicode toetusele, partitsioonid saab nimetada erinevates keeltes ja grupeerida kaustadesse.<br /> <br /> <br /> =Kaitsev MBR=<br /> Põhieesmärk, miks MBR on asetatud ketta algusesse on puhtalt kaitsev. MBR`i orienteeritud kettahalduse utiliidid võivad GPT kettaid mitte tunnistada ja halvemal juhul GPT ketta üle kirjutada. Selle probleemi vältimiseks MBR’is määratakse kettal ühe suure partitsiooni olemasolu mis on kogu GPT ketta ulatuses. Süsteemi identifikaator (System ID) väärtuseks selle partitisooni jaoks pannakse 0xEE, mis teavitab EFI’t, et GPT on kasutusel. Seetõttu EFI ignoreerib MBR`i. Mõned 32-bitised operatsiooni süsteemid, näiteks Windows XP, mis ei ole loodud GPT ketaste lugemiseks, siiski tunnistavad selle süsteemi ID (system ID) ja näitavad ketast nagu ligipääsmatu GPT ketas. Veelgi vanemad OS’id tavaliselt näitavad ketast ainukese tundmatu tüübi partitsiooniga, kus ei ole vabu ruumi ja reeglina ei lubata selliseid kettaid muuta. Partitsiooni kustutamine on võimalik ainult juhul, kui kasutaja seda algatab kästisi ja kinnitab valiku. Sellisel moel takistatakse juhuslik GPT ketta kustutamine.<br /> <br /> <br /> =Hybrid MBR (LBA 0 + GPT)=<br /> Operatsiooni süsteemides mis toetavad GPT alglaadimist mitte läbi EFI vaid BIOS kaudu, esimene sektor samuti kasutatakse bootloader’i hoiustamiseks aga see on kohandatud GPT partitsioonide tunnistamiseks.<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide tabeli päis=<br /> Partitsioonide tabeli päis näitab loogilised plokid kettal, mis on kasutatavad lõppkasutaja poolt. Samuti see näitab arvu ja suurust partitsioonide kirjede jaoks, millest koosneb partitsiooni tabel. Vaikimisi Microsoft Windows’is reserveeritakse 128 kirjet. Selliselt saab luua 128 partitsiooni ühe ketta peale.<br /> Päismik sisaldab ketta GUID`i (Globally Unique Identifier). Päismik sisaldab ka oma suurust ja asukohta (alati plokk LBA1), samuti sekundaarse päismiku suurust ja asukohta (alati ketta viimased sektorid). Oluline on ka see, et päismikus on salvestatud CRC32 kontrollsummasid päismiku ja partitsiooni tabeli jaoks. Need kontrollsummad kontrollitakse EFI protsesside poolt alglaadimise ajal. Kontrollsummade tõttu on vastuvõtmatu ja mõttetu GPT sisu kohandamine HEX-redaktorites. Redakteerimine rikub sisu vastavust kontrollsummale, mille parandamiseks EFI kirjutab üle primaarse GPT sekundaarsega. Kui mõlemad GPT’d sisaldavad valesid kontrollsummasi, siis kettale ligipääs muutub võimatuks.<br /> <br /> {|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto&quot;<br /> |+ GPT header format<br /> ! Offset !! Length !! Contents<br /> |-<br /> |align=right| 0 (0x00) ||align=right| 8 bytes || Signature (&quot;EFI PART&quot;, {{mono|45h 46h 49h 20h 50h 41h 52h 54h}} or {{mono|0x5452415020494645ULL}}{{Efn|Adding &lt;code&gt;ULL&lt;/code&gt; suffix to an integer constant makes it of type &lt;code&gt;unsigned long long int&lt;/code&gt;.}} on [[little-endian]] machines)<br /> |-<br /> |align=right| 8 (0x08) ||align=right| 4 bytes || Revision (for GPT version 1.0 (through at least UEFI version 2.3.1), the value is {{mono|00h 00h 01h 00h}})<br /> |-<br /> |align=right| 12 (0x0C) ||align=right| 4 bytes || Header size in little endian (in bytes, usually {{mono|5Ch 00h 00h 00h}} or 92 bytes)<br /> |-<br /> |align=right| 16 (0x10) ||align=right| 4 bytes || [[CRC32]] of header (offset +0 up to header size), with this field zeroed during calculation<br /> |-<br /> |align=right| 20 (0x14) ||align=right| 4 bytes || Reserved; must be zero<br /> |-<br /> |align=right| 24 (0x18) ||align=right| 8 bytes || Current LBA (location of this header copy)<br /> |-<br /> |align=right| 32 (0x20) ||align=right| 8 bytes || Backup LBA (location of the other header copy)<br /> |-<br /> |align=right| 40 (0x28) ||align=right| 8 bytes || First usable LBA for partitions (primary partition table last LBA + 1)<br /> |-<br /> |align=right| 48 (0x30) ||align=right| 8 bytes || Last usable LBA (secondary partition table first LBA - 1)<br /> |-<br /> |align=right| 56 (0x38) ||align=right| 16 bytes || Disk GUID (also referred as [[UUID]] on UNIXes)<br /> |-<br /> |align=right| 72 (0x48) ||align=right| 8 bytes || Starting LBA of array of partition entries (always 2 in primary copy)<br /> |-<br /> |align=right| 80 (0x50) ||align=right| 4 bytes || Number of partition entries in array<br /> |-<br /> |align=right| 84 (0x54) ||align=right| 4 bytes || Size of a single partition entry (usually {{mono|80h}} or 128)<br /> |-<br /> |align=right| 88 (0x58) ||align=right| 4 bytes || CRC32 of partition array<br /> |-<br /> |align=right| 92 (0x5C) ||align=center| * || Reserved; must be zeroes for the rest of the block (420 bytes for a sector size of 512 bytes; but can be more with larger sector sizes)<br /> |}<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide kirjed (ingl. Partition entries)=<br /> {|class=&quot;wikitable floatright&quot;<br /> |+ GUID partition entry format<br /> ! Offset !! Length !! Contents<br /> |-<br /> |align=right| 0 (0x00) ||align=right| 16 bytes || Partition type GUID<br /> |-<br /> |align=right| 16 (0x10) ||align=right| 16 bytes || Unique partition GUID<br /> |-<br /> |align=right| 32 (0x20) ||align=right| 8 bytes || First LBA ([[little endian]])<br /> |-<br /> |align=right| 40 (0x28) ||align=right| 8 bytes || Last LBA (inclusive, usually odd)<br /> |-<br /> |align=right| 48 (0x30) ||align=right| 8 bytes || Attribute flags (e.g. bit 60 denotes read-only)<br /> |-<br /> |align=right| 56 (0x38) ||align=right| 72 bytes || Partition name (36 [[UTF-16]]LE code units)<br /> |}<br /> <br /> <br /> GPT päis kirjeldab partitsiooni tabeli algaadressi ja iga partitsiooni tabeli kirje suurust. Partitsioonide kirjed asuvad partitsiooni tabelis ja kirjeldavad partitsioone, kasutades miinimum suurust 128 baiti iga kirjeploki jaoks. Esimesed 16 bait`i määravad partitsiooni tüübi GUID (globally unique identifier). Näiteks GUID EFI süsteemse partitsiooni jaoks on: C12A7328-F81F-11D2-BA4B-00A0C93EC93B. Järgmised 16 bait`i sisaldavad antud partitsiooni GUID`i. Edasi kirjutatakse 64-bitise LBA plokkide jaoks (kui need on olemas) alg- ja lõppaddressid), partitsioonide atribuudid ja partitsiooni nimi (maks. 36 tähemärki) Unicode`is.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Puudused=<br /> * Vastuoluline GPT toetuse rakendamine tarkvaras, mis võibolla põhjustatud sellest, et enamik standardist on kinnine. (näiteks, GUID „Linux data“ partitsiooni tüübi jaoks oli muudetud, utiliidi parted vanemates versioonides kasutatakse ebastandartset nimede kodeerimist)<br /> * Ei ole võimalust määrata oma nimi kogu kettale (vaatmata sellele, et kettal on olemas oma GUID)<br /> * Senimaani on väga tugev seos partitsiooni ja tabelis asuva partitisooni numbri vahel (näiteks paljud OS alglaadijat eelistavad kasutada partitsiooni numbrit, mitte nime või GUID`i)<br /> * Tabeli duplikaatide kogus on piiratud kahega ja nende positisoonid on fikseeritud. Selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik ketta kahjustamise, administreerimis vigade või programmide vigade puhul.<br /> * GPT koopiad ei luba teise koopia annulleerimist juhul, kui koopia on rikutud aga omab õiget kontrollsummat (ehk ei ole kaitset rikutud plokkide vastu)<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Partitsiooni tüüpide identifikaatorid (GUID) ==<br /> {|class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Platform<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Partitsiooni tüüp<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Globaalselt Unikaalne Identifikaator (GUID)<br /> |-<br /> | rowspan=&quot;7&quot; bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; |''(Ei ole)''<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Kasutamata andmete kirje<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;00000000-0000-0000-0000-000000000000&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|MBR partitsiooni tabel<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;024DEE41-33E7-11D3-9D69-0008C781F39F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|EFI süsteemne partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;C12A7328-F81F-11D2-BA4B-00A0C93EC93B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|BIOS Boot partition<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;21686148-6449-6E6F-744E-656564454649&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon Intel Fast Flash (iFFS) (tehnoloogia Intel Rapid Start jaoks)<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;D3BFE2DE-3DAF-11DF-BA40-E3A556D89593&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon Sony<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;F4019732-066E-4E12-8273-346C5641494F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon Lenovo<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;BFBFAFE7-A34F-448A-9A5B-6213EB736C22&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Windows --&gt;<br /> |rowspan=&quot;5&quot;|[[Microsoft Windows|Windows]]<br /> |Windows'i reseveeritud partitsioon (Windows reserved)<br /> |&lt;tt&gt;E3C9E316-0B5C-4DB8-817D-F92DF00215AE&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Põhiandmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;EBD0A0A2-B9E5-4433-87C0-68B6B72699C7&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Loogiliste partitisoonide manageerimine]], meta-andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;5808C8AA-7E8F-42E0-85D2-E1E90434CFB3&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Loogiliste partitisoonide manageerimine, andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;AF9B60A0-1431-4F62-BC68-3311714A69AD&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Taastamis partitsioon (recovery partition)<br /> |&lt;tt&gt;DE94BBA4-06D1-4D40-A16A-BFD50179D6AC&lt;/tt&gt; <br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;2&quot;|[[HP-UX]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Andmete partitsioon&lt;!-- (UFS ?)--&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;75894C1E-3AEB-11D3-B7C1-7B03A0000000&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Servis partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;E2A1E728-32E3-11D6-A682-7B03A0000000&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Linux --&gt;<br /> | rowspan=&quot;9&quot; |[[Linux]]<br /> |Andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;0FC63DAF-8483-4772-8E79-3D69D8477DE4&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |RAID partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;A19D880F-05FC-4D3B-A006-743F0F84911E&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Swap partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;0657FD6D-A4AB-43C4-84E5-0933C84B4F4F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Loogiliste partitisoonide manageerimine ([[LVM]])<br /> |&lt;tt&gt;E6D6D379-F507-44C2-A23C-238F2A3DF928&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon /home<br /> |&lt;tt&gt;933AC7E1-2EB4-4F13-B844-0E14E2AEF915&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon /srv (serveri andmed)<br /> |&lt;tt&gt;3B8F8425-20E0-4F3B-907F-1A25A76F98E8&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[dm-crypt]]<br /> |&lt;tt&gt;7FFEC5C9-2D00-49B7-8941-3EA10A5586B7&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[LUKS]]<br /> |&lt;tt&gt;CA7D7CCB-63ED-4C53-861C-1742536059CC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Reserveeritud<br /> |&lt;tt&gt;8DA63339-0007-60C0-C436-083AC8230908&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- FreeBSD --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;6&quot;|[[FreeBSD]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadija partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;83BD6B9D-7F41-11DC-BE0B-001560B84F0F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Andmete partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB4-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Swap partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB5-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon UFS ([[Unix File System]])<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB6-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioonde manageerimise partitsioon Vinum<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB8-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon [[ZFS]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CBA-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Macintosh --&gt;<br /> | rowspan=&quot;9&quot; |[[Apple Mac OS X|Mac OS X]]<br /> |Partitsioon HFS+ ([[Hierarchical File System]])<br /> |&lt;tt&gt;48465300-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Apple Computer|Apple]] [[Unix File System|UFS]]<br /> |&lt;tt&gt;55465300-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Sun ZFS|ZFS]]<br /> |&lt;tt&gt;6A898CC3-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple RAID partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;52414944-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple RAID partitsioon, offline<br /> |&lt;tt&gt;52414944-5F4F-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Alglaadimis partitsioon Apple<br /> |&lt;tt&gt;426F6F74-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple Label<br /> |&lt;tt&gt;4C616265-6C00-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon Apple TV Recovery<br /> |&lt;tt&gt;5265636F-7665-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon Apple Core Storage (то есть Lion FileVault)<br /> |&lt;tt&gt;53746F72-6167-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Solaris / OpenSolaris --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;13&quot;|[[Solaris]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A82CB45-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Juur partitsioon (root)<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A85CF4D-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Swap partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A87C46F-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Backup-partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8B642B-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /usr<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A898CC3-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /var<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8EF2E9-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /home<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A90BA39-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Unknown --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|EFI_ALTSCTR<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A9283A5-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;5&quot;|Reserveeritud partitsioonid<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A945A3B-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A9630D1-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A980767-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A96237F-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8D2AC7-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> | rowspan=&quot;6&quot; |[[NetBSD]]<br /> |Swap partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;49F48D32-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[Fast File System|FFS]]<br /> |&lt;tt&gt;49F48D5A-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[LFS]]<br /> |&lt;tt&gt;49F48D82-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon RAID<br /> |&lt;tt&gt;49F48DAA-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Ühinenud partitsioon (merged)<br /> |&lt;tt&gt;2DB519C4-B10F-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Krüpteeritud partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;2DB519EC-B10F-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;3&quot; |[[ChromeOS]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Tuum ChromeOS<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;FE3A2A5D-4F32-41A7-B725-ACCC3285A309&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|ChromeOS rootfs<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;3CB8E202-3B7E-47DD-8A3C-7FF2A13CFCEC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Tulevase kasutamiseks ChromeOS<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;2E0A753D-9E48-43B0-8337-B15192CB1B5E&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |rowspan=&quot;1&quot; |[[QNX]]<br /> |Power-safe (QNX6) file system&lt;ref&gt;[http://www.qnx.com/developers/docs/660/index.jsp?topic=%2Fcom.qnx.doc.neutrino.user_guide%2Ftopic%2Ffsystems_QNX6_filesystem.html QNX Power-safe filesystem]&lt;/ref&gt;<br /> |&lt;tt&gt;CEF5A9AD-73BC-4601-89F3-CDEEEEE321A1&lt;/tt&gt;<br /> |}<br /> <br /> <br /> ==Põhilised erinevused MBR'iga==<br /> * Partitsiooni maksimaalne suurus 9.4 ZB (1.00931731 × 10&lt;sup&gt;10&lt;/sup&gt; terabaiti)<br /> * Teoreetiliselt piiramatul hulgal partitsioone (praktiliselt 128, [[MBR]]'il kõigest 4 primaarset partitsiooni)<br /> * GPT tagab parema tervikluse, kuna partitsioonitabelitega seotud informatsiooni kirjutatakse andmekandja algusesse kui ka lõppu<br /> <br /> ==Piirangud Windows'is==<br /> * GPT'lt ei ole võimalik laadida operatsioonisüsteemi juhul kui arvutil puudub [[BIOS]] [[EFI]] alglaadur<br /> * GPT'lt suudavad laadida operatsioonisüsteemi ainult teatud 64 bit'ised Windows'i versioonid ([[Windows Vista]] SP1, [[Windows 7]],[[Windows Server 2003]] SP1 (Itanium), [[Windows Server 2008]] /R2)<br /> <br /> =Näide=<br /> Oletame, et meil on 128 terabaidine kõvaketas ja me soovime sellele luua uue partitsiooni.<br /> <br /> Näites on kasutatud [[Windows 7]] Proffesional SP1 64 bit operatsioonisüsteemi.<br /> <br /> ==Diskpart==<br /> Uuele kettale GPT partitsioonitabeli loomine [[diskpart]]'iga ja täies ulatuses NTFS partitsiooni lisamine<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> create partition primary<br /> format quick<br /> <br /> Kontrollime tulemust<br /> <br /> DISKPART&gt; list disk<br /> <br /> Disk ### Status Size Free Dyn Gpt<br /> -------- ------------- ------- ------- --- ---<br /> Disk 0 Online 40 GB 0 B<br /> * Disk 1 Online 128 TB 0 B *<br /> <br /> DISKPART&gt; list partition<br /> <br /> Partition ### Type Size Offset<br /> ------------- ---------------- ------- -------<br /> Partition 1 Reserved 128 MB 17 KB<br /> * Partition 2 Primary 127 TB 129 MB<br /> <br /> Olemasoleva ketta partitsioonitabeli konverteerimine GPT'ks käib järgnevalt:<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> <br /> == GUI ==<br /> <br /> === Uuele kettale GPT seadistamine ===<br /> [[Disk Management]] tunneb ära arvutile lisatud ketta ja pakub kohe välja, et initaliseerida uus ketas. Valides GPT initaliseeritakse ketas ära GPT tabeli vormingus ning peale seda saab lisada kettale uusi partitsioone.<br /> <br /> [[File:Screenshot-1.png|800px]]<br /> <br /> === 7 primaarse partitsiooniga andmekogu ===<br /> <br /> Antud näites on tehtud 7 primaarset partitsiooni, millest 4 on 100 gigabaiti ja 2 4 terabaiti.<br /> <br /> [[File:Screenshot-4.png|800px]]<br /> <br /> === MBR konverteerimine GPT'ks ===<br /> <br /> Viimasel pildil on näha, kuidas konverteerida ümber [[MBR]]'i GPT'ks<br /> <br /> [[File:Screenshot-3.png|800px]]<br /> <br /> =Vaata lisaks=<br /> * [[MBR|Master boot record]]<br /> * [[diskpart]]<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> *http://en.wikipedia.org/wiki/GUID_Partition_Table<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463524.aspx<br /> *http://www.uefi.org/learning_center/UEFI_MBR_Limits_v2.pdf<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463525.aspx</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GPT&diff=117069 2017-01-24T19:20:01Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>[[File:GUID_Partition_Table_Scheme.png|thumb|alt=Pilt|GPT visuaalne skeem]]<br /> =Mis asi on GPT=<br /> GPT (''ingl.k. GUID Partition Table'') on [[partitsioonitabel]] mis on osa [[Intel]]'i arendatavast arvuti alglaaduri projektist nimega [[EFI]] (''ingl.k. Extensible Firmware Interface''). GPT on üldiselt uuendus [[MBR]] ehk [[MBR|Master boot record]]'i partitsioonitabelile ja erineb põhiliselt sellepoolest, et võimaldab hoida üle 2 terabaidiseid partitsioone andmekandjal ([[HDD]], [[SSD]], virtuaalmasina andmekandja).<br /> <br /> 2011 aasta seisuga, enamus tänapäevaseid operatsioonisüsteeme toetavad GPT partitsioonitabeleid. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> Lailalt levinud MBR partitsiooni skeem, mis oli üks viimastest IBM’poolt 1980 aastate alguses arendatud PC standardidest mis leiab kasutust senimaani, omab limiteeringuid mis piiravad kaasaegse riistvara kasutamist. Üks põhipiirang on suurus mida kasutatakse plokkide aadresside ja koguste salvestamiseks kuni 32 bitti. Kettastel sektori suurusega 512 baiti , MBR partitsiooni tabel lubab luua partitsioonid maksimaalse suurusega kuni 2.2TB (232 x 512 baiti).<br /> Seetõttu 1990 aastate lõpus Intel arendas uue partitsiooni tabeli standardi, mis lõpuks sai UEFI osaks. Alates 2010 aastast GPT moodustab alamgrupi UEFI spetsifikatisoonis. GPT allokeerib 64 bitti, mis 512-baitise sektori suuresega ketta puhul lubab maksmiaalse partitsiooni suurust kuni 9.4ZB.<br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> MBR’i kasutatavas skeemis primaarsete partitsioonide informatsioon on salvestatud MBR’is, samas BIOS põhinevates süsteemides MBR’s ka salvestatakse binaarkood mis käivitub BOOT protsessi – identifitseerimine ja aktiivse partitsiooni käivitamine(bootloader). GPT’s ketta esimene sektor on reserveeritud MBR’i jaoks selleks, et oleks võimalik bootida BIOS põhineva süsteemi GPT kettalt, aga sellisel juhul bootloader ja OS peaksid olema teadlikud, et ketas kasutab GPT`d. Sõltumata sektorite suurusest GPT päismiku algus asub ketta teises loogilises plokis (LBA1). <br /> Täpselt nagu uuemad MBR’i versioonid, GPT kasutab Logical Block Addressing ketta adresseerimiseks (vanemas MBR’s kasutatakse adresseerimiseks CHS – cylinder-head-sector tehnoloogia). Kaitsev MBR (ing. Protective MBR) asetatakse plokis LBA0 ja GPT päismik blokis LBA1. GPT päises salvestatud osutaja (ingl. pointer), mis näitab kus algab partitsioonide tabel, on tavaliselt LBA2. Partitsioonide arv standardi poolt ei ole piiratud ja sõltub OS’st (tehniliselt piiratud arvuga 264). Näiteks MS Windows operatsiooni süsteemide partitisoonide tabelis reserveeritakse ruumi 128 kirje jaoks (iga kirje 128 baitise suurusega). GNU/Linux tuum (kernel) toetab 256 partitsiooni. Selliselt Windows’is partitsiooni tabeli jaoks reserveeritakse 16 384 baiti (32 sektorit suurusega 512 baiti), millega esimeseks kasutatavaks sektoriks kettal saab plokk LBA34.<br /> <br /> <br /> GPT üks tähtsamatest omadustest on dubleerimine. GPT päismik ja partitisoonide tabel on kirjutatud ketta alguses kui ka ketta lõpus.<br /> Teoreetiliselt GPT lubab moodustada partitsioonid suurusega kuni 9,4 ZB ((9,4 × 1021 bait)(sektori suurusega 512 baiti. Kui sektori suurus on suurem kui 512 siis partitsiooni suurus võib olla suurem), kuid MBR saab töötada ainult 2,2 TB (2,2 x 1012 bait).<br /> GPT annab võimalust partitisoonidele juurde määrata GUID (globally unique identifier), nimed ja atribuudid - sõltumata sisestest failisüsteemide UUID’st ja tähemärkidest. Tänu unicode toetusele, partitsioonid saab nimetada erinevates keeltes ja grupeerida kaustadesse.<br /> <br /> <br /> =Kaitsev MBR=<br /> Põhieesmärk, miks MBR on asetatud ketta algusesse on puhtalt kaitsev. MBR`i orienteeritud kettahalduse utiliidid võivad GPT kettaid mitte tunnistada ja halvemal juhul GPT ketta üle kirjutada. Selle probleemi vältimiseks MBR’is määratakse kettal ühe suure partitsiooni olemasolu mis on kogu GPT ketta ulatuses. Süsteemi identifikaator (System ID) väärtuseks selle partitisooni jaoks pannakse 0xEE, mis teavitab EFI’t, et GPT on kasutusel. Seetõttu EFI ignoreerib MBR`i. Mõned 32-bitised operatsiooni süsteemid, näiteks Windows XP, mis ei ole loodud GPT ketaste lugemiseks, siiski tunnistavad selle süsteemi ID (system ID) ja näitavad ketast nagu ligipääsmatu GPT ketas. Veelgi vanemad OS’id tavaliselt näitavad ketast ainukese tundmatu tüübi partitsiooniga, kus ei ole vabu ruumi ja reeglina ei lubata selliseid kettaid muuta. Partitsiooni kustutamine on võimalik ainult juhul, kui kasutaja seda algatab kästisi ja kinnitab valiku. Sellisel moel takistatakse juhuslik GPT ketta kustutamine.<br /> <br /> <br /> =Hybrid MBR (LBA 0 + GPT)=<br /> Operatsiooni süsteemides mis toetavad GPT alglaadimist mitte läbi EFI vaid BIOS kaudu, esimene sektor samuti kasutatakse bootloader’i hoiustamiseks aga see on kohandatud GPT partitsioonide tunnistamiseks.<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide tabeli päis=<br /> Partitsioonide tabeli päis näitab loogilised plokid kettal, mis on kasutatavad lõppkasutaja poolt. Samuti see näitab arvu ja suurust partitsioonide kirjede jaoks, millest koosneb partitsiooni tabel. Vaikimisi Microsoft Windows’is reserveeritakse 128 kirjet. Selliselt saab luua 128 partitsiooni ühe ketta peale.<br /> Päismik sisaldab ketta GUID`i (Globally Unique Identifier). Päismik sisaldab ka oma suurust ja asukohta (alati plokk LBA1), samuti sekundaarse päismiku suurust ja asukohta (alati ketta viimased sektorid). Oluline on ka see, et päismikus on salvestatud CRC32 kontrollsummasid päismiku ja partitsiooni tabeli jaoks. Need kontrollsummad kontrollitakse EFI protsesside poolt alglaadimise ajal. Kontrollsummade tõttu on vastuvõtmatu ja mõttetu GPT sisu kohandamine HEX-redaktorites. Redakteerimine rikub sisu vastavust kontrollsummale, mille parandamiseks EFI kirjutab üle primaarse GPT sekundaarsega. Kui mõlemad GPT’d sisaldavad valesid kontrollsummasi, siis kettale ligipääs muutub võimatuks.<br /> <br /> {|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto&quot;<br /> |+ GPT header format<br /> ! Offset !! Length !! Contents<br /> |-<br /> |align=right| 0 (0x00) ||align=right| 8 bytes || Signature (&quot;EFI PART&quot;, {{mono|45h 46h 49h 20h 50h 41h 52h 54h}} or {{mono|0x5452415020494645ULL}}{{Efn|Adding &lt;code&gt;ULL&lt;/code&gt; suffix to an integer constant makes it of type &lt;code&gt;unsigned long long int&lt;/code&gt;.}} on [[little-endian]] machines)<br /> |-<br /> |align=right| 8 (0x08) ||align=right| 4 bytes || Revision (for GPT version 1.0 (through at least UEFI version 2.3.1), the value is {{mono|00h 00h 01h 00h}})<br /> |-<br /> |align=right| 12 (0x0C) ||align=right| 4 bytes || Header size in little endian (in bytes, usually {{mono|5Ch 00h 00h 00h}} or 92 bytes)<br /> |-<br /> |align=right| 16 (0x10) ||align=right| 4 bytes || [[CRC32]] of header (offset +0 up to header size), with this field zeroed during calculation<br /> |-<br /> |align=right| 20 (0x14) ||align=right| 4 bytes || Reserved; must be zero<br /> |-<br /> |align=right| 24 (0x18) ||align=right| 8 bytes || Current LBA (location of this header copy)<br /> |-<br /> |align=right| 32 (0x20) ||align=right| 8 bytes || Backup LBA (location of the other header copy)<br /> |-<br /> |align=right| 40 (0x28) ||align=right| 8 bytes || First usable LBA for partitions (primary partition table last LBA + 1)<br /> |-<br /> |align=right| 48 (0x30) ||align=right| 8 bytes || Last usable LBA (secondary partition table first LBA - 1)<br /> |-<br /> |align=right| 56 (0x38) ||align=right| 16 bytes || Disk GUID (also referred as [[UUID]] on UNIXes)<br /> |-<br /> |align=right| 72 (0x48) ||align=right| 8 bytes || Starting LBA of array of partition entries (always 2 in primary copy)<br /> |-<br /> |align=right| 80 (0x50) ||align=right| 4 bytes || Number of partition entries in array<br /> |-<br /> |align=right| 84 (0x54) ||align=right| 4 bytes || Size of a single partition entry (usually {{mono|80h}} or 128)<br /> |-<br /> |align=right| 88 (0x58) ||align=right| 4 bytes || CRC32 of partition array<br /> |-<br /> |align=right| 92 (0x5C) ||align=center| * || Reserved; must be zeroes for the rest of the block (420 bytes for a sector size of 512 bytes; but can be more with larger sector sizes)<br /> |}<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide kirjed (ingl. Partition entries)=<br /> GPT päis kirjeldab partitsiooni tabeli algaadressi ja iga partitsiooni tabeli kirje suurust. Partitsioonide kirjed asuvad partitsiooni tabelis ja kirjeldavad partitsioone, kasutades miinimum suurust 128 baiti iga kirjeploki jaoks. Esimesed 16 bait`i määravad partitsiooni tüübi GUID (globally unique identifier). Näiteks GUID EFI süsteemse partitsiooni jaoks on: C12A7328-F81F-11D2-BA4B-00A0C93EC93B. Järgmised 16 bait`i sisaldavad antud partitsiooni GUID`i. Edasi kirjutatakse 64-bitise LBA plokkide jaoks (kui need on olemas) alg- ja lõppaddressid), partitsioonide atribuudid ja partitsiooni nimi (maks. 36 tähemärki) Unicode`is.<br /> <br /> == Partitsiooni tüüpide identifikaatorid (GUID) ==<br /> {|class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Platform<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Partitsiooni tüüp<br /> !bgcolor=&quot;#E0F0FF&quot;|Globaalselt Unikaalne Identifikaator (GUID)<br /> |-<br /> | rowspan=&quot;7&quot; bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; |''(Ei ole)''<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Kasutamata andmete kirje<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;00000000-0000-0000-0000-000000000000&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|MBR partitsiooni tabel<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;024DEE41-33E7-11D3-9D69-0008C781F39F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|EFI süsteemne partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;C12A7328-F81F-11D2-BA4B-00A0C93EC93B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|BIOS Boot partition<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;21686148-6449-6E6F-744E-656564454649&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon Intel Fast Flash (iFFS) (tehnoloogia Intel Rapid Start jaoks)<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;D3BFE2DE-3DAF-11DF-BA40-E3A556D89593&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon Sony<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;F4019732-066E-4E12-8273-346C5641494F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon Lenovo<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;BFBFAFE7-A34F-448A-9A5B-6213EB736C22&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Windows --&gt;<br /> |rowspan=&quot;5&quot;|[[Microsoft Windows|Windows]]<br /> |Windows'i reseveeritud partitsioon (Windows reserved)<br /> |&lt;tt&gt;E3C9E316-0B5C-4DB8-817D-F92DF00215AE&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Põhiandmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;EBD0A0A2-B9E5-4433-87C0-68B6B72699C7&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Loogiliste partitisoonide manageerimine]], meta-andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;5808C8AA-7E8F-42E0-85D2-E1E90434CFB3&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Loogiliste partitisoonide manageerimine, andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;AF9B60A0-1431-4F62-BC68-3311714A69AD&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Taastamis partitsioon (recovery partition)<br /> |&lt;tt&gt;DE94BBA4-06D1-4D40-A16A-BFD50179D6AC&lt;/tt&gt; <br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;2&quot;|[[HP-UX]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Andmete partitsioon&lt;!-- (UFS ?)--&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;75894C1E-3AEB-11D3-B7C1-7B03A0000000&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Servis partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;E2A1E728-32E3-11D6-A682-7B03A0000000&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Linux --&gt;<br /> | rowspan=&quot;9&quot; |[[Linux]]<br /> |Andmete partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;0FC63DAF-8483-4772-8E79-3D69D8477DE4&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |RAID partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;A19D880F-05FC-4D3B-A006-743F0F84911E&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Swap partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;0657FD6D-A4AB-43C4-84E5-0933C84B4F4F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Loogiliste partitisoonide manageerimine ([[LVM]])<br /> |&lt;tt&gt;E6D6D379-F507-44C2-A23C-238F2A3DF928&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon /home<br /> |&lt;tt&gt;933AC7E1-2EB4-4F13-B844-0E14E2AEF915&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon /srv (serveri andmed)<br /> |&lt;tt&gt;3B8F8425-20E0-4F3B-907F-1A25A76F98E8&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[dm-crypt]]<br /> |&lt;tt&gt;7FFEC5C9-2D00-49B7-8941-3EA10A5586B7&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[LUKS]]<br /> |&lt;tt&gt;CA7D7CCB-63ED-4C53-861C-1742536059CC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Reserveeritud<br /> |&lt;tt&gt;8DA63339-0007-60C0-C436-083AC8230908&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- FreeBSD --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;6&quot;|[[FreeBSD]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadija partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;83BD6B9D-7F41-11DC-BE0B-001560B84F0F&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Andmete partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB4-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Swap partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB5-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon UFS ([[Unix File System]])<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB6-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioonde manageerimise partitsioon Vinum<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CB8-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon [[ZFS]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;516E7CBA-6ECF-11D6-8FF8-00022D09712B&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Macintosh --&gt;<br /> | rowspan=&quot;9&quot; |[[Apple Mac OS X|Mac OS X]]<br /> |Partitsioon HFS+ ([[Hierarchical File System]])<br /> |&lt;tt&gt;48465300-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Apple Computer|Apple]] [[Unix File System|UFS]]<br /> |&lt;tt&gt;55465300-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |[[Sun ZFS|ZFS]]<br /> |&lt;tt&gt;6A898CC3-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple RAID partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;52414944-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple RAID partitsioon, offline<br /> |&lt;tt&gt;52414944-5F4F-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Alglaadimis partitsioon Apple<br /> |&lt;tt&gt;426F6F74-0000-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Apple Label<br /> |&lt;tt&gt;4C616265-6C00-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon Apple TV Recovery<br /> |&lt;tt&gt;5265636F-7665-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon Apple Core Storage (то есть Lion FileVault)<br /> |&lt;tt&gt;53746F72-6167-11AA-AA11-00306543ECAC&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Solaris / OpenSolaris --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;13&quot;|[[Solaris]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Alglaadimis partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A82CB45-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Juur partitsioon (root)<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A85CF4D-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Swap partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A87C46F-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Backup-partitsioon<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8B642B-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /usr<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A898CC3-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /var<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8EF2E9-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Partitsioon /home<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A90BA39-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |- &lt;!-- Unknown --&gt;<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|EFI_ALTSCTR<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A9283A5-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;5&quot;|Reserveeritud partitsioonid<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A945A3B-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A9630D1-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A980767-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A96237F-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;6A8D2AC7-1DD2-11B2-99A6-080020736631&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> | rowspan=&quot;6&quot; |[[NetBSD]]<br /> |Swap partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;49F48D32-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[Fast File System|FFS]]<br /> |&lt;tt&gt;49F48D5A-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon [[LFS]]<br /> |&lt;tt&gt;49F48D82-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Partitsioon RAID<br /> |&lt;tt&gt;49F48DAA-B10E-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Ühinenud partitsioon (merged)<br /> |&lt;tt&gt;2DB519C4-B10F-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |Krüpteeritud partitsioon<br /> |&lt;tt&gt;2DB519EC-B10F-11DC-B99B-0019D1879648&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot; rowspan=&quot;3&quot; |[[ChromeOS]]<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Tuum ChromeOS<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;FE3A2A5D-4F32-41A7-B725-ACCC3285A309&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|ChromeOS rootfs<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;3CB8E202-3B7E-47DD-8A3C-7FF2A13CFCEC&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|Tulevase kasutamiseks ChromeOS<br /> |bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;|&lt;tt&gt;2E0A753D-9E48-43B0-8337-B15192CB1B5E&lt;/tt&gt;<br /> |-<br /> |rowspan=&quot;1&quot; |[[QNX]]<br /> |Power-safe (QNX6) file system&lt;ref&gt;[http://www.qnx.com/developers/docs/660/index.jsp?topic=%2Fcom.qnx.doc.neutrino.user_guide%2Ftopic%2Ffsystems_QNX6_filesystem.html QNX Power-safe filesystem]&lt;/ref&gt;<br /> |&lt;tt&gt;CEF5A9AD-73BC-4601-89F3-CDEEEEE321A1&lt;/tt&gt;<br /> |}<br /> <br /> <br /> =Puudused=<br /> * Vastuoluline GPT toetuse rakendamine tarkvaras, mis võibolla põhjustatud sellest, et enamik standardist on kinnine. (näiteks, GUID „Linux data“ partitsiooni tüübi jaoks oli muudetud, utiliidi parted vanemates versioonides kasutatakse ebastandartset nimede kodeerimist)<br /> * Ei ole võimalust määrata oma nimi kogu kettale (vaatmata sellele, et kettal on olemas oma GUID)<br /> * Senimaani on väga tugev seos partitsiooni ja tabelis asuva partitisooni numbri vahel (näiteks paljud OS alglaadijat eelistavad kasutada partitsiooni numbrit, mitte nime või GUID`i)<br /> * Tabeli duplikaatide kogus on piiratud kahega ja nende positisoonid on fikseeritud. Selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik ketta kahjustamise, administreerimis vigade või programmide vigade puhul.<br /> * GPT koopiad ei luba teise koopia annulleerimist juhul, kui koopia on rikutud aga omab õiget kontrollsummat (ehk ei ole kaitset rikutud plokkide vastu)<br /> <br /> <br /> <br /> ==Põhilised erinevused MBR'iga==<br /> * Partitsiooni maksimaalne suurus 9.4 ZB (1.00931731 × 10&lt;sup&gt;10&lt;/sup&gt; terabaiti)<br /> * Teoreetiliselt piiramatul hulgal partitsioone (praktiliselt 128, [[MBR]]'il kõigest 4 primaarset partitsiooni)<br /> * GPT tagab parema tervikluse, kuna partitsioonitabelitega seotud informatsiooni kirjutatakse andmekandja algusesse kui ka lõppu<br /> <br /> ==Piirangud Windows'is==<br /> * GPT'lt ei ole võimalik laadida operatsioonisüsteemi juhul kui arvutil puudub [[BIOS]] [[EFI]] alglaadur<br /> * GPT'lt suudavad laadida operatsioonisüsteemi ainult teatud 64 bit'ised Windows'i versioonid ([[Windows Vista]] SP1, [[Windows 7]],[[Windows Server 2003]] SP1 (Itanium), [[Windows Server 2008]] /R2)<br /> <br /> =Näide=<br /> Oletame, et meil on 128 terabaidine kõvaketas ja me soovime sellele luua uue partitsiooni.<br /> <br /> Näites on kasutatud [[Windows 7]] Proffesional SP1 64 bit operatsioonisüsteemi.<br /> <br /> ==Diskpart==<br /> Uuele kettale GPT partitsioonitabeli loomine [[diskpart]]'iga ja täies ulatuses NTFS partitsiooni lisamine<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> create partition primary<br /> format quick<br /> <br /> Kontrollime tulemust<br /> <br /> DISKPART&gt; list disk<br /> <br /> Disk ### Status Size Free Dyn Gpt<br /> -------- ------------- ------- ------- --- ---<br /> Disk 0 Online 40 GB 0 B<br /> * Disk 1 Online 128 TB 0 B *<br /> <br /> DISKPART&gt; list partition<br /> <br /> Partition ### Type Size Offset<br /> ------------- ---------------- ------- -------<br /> Partition 1 Reserved 128 MB 17 KB<br /> * Partition 2 Primary 127 TB 129 MB<br /> <br /> Olemasoleva ketta partitsioonitabeli konverteerimine GPT'ks käib järgnevalt:<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> <br /> == GUI ==<br /> <br /> === Uuele kettale GPT seadistamine ===<br /> [[Disk Management]] tunneb ära arvutile lisatud ketta ja pakub kohe välja, et initaliseerida uus ketas. Valides GPT initaliseeritakse ketas ära GPT tabeli vormingus ning peale seda saab lisada kettale uusi partitsioone.<br /> <br /> [[File:Screenshot-1.png|800px]]<br /> <br /> === 7 primaarse partitsiooniga andmekogu ===<br /> <br /> Antud näites on tehtud 7 primaarset partitsiooni, millest 4 on 100 gigabaiti ja 2 4 terabaiti.<br /> <br /> [[File:Screenshot-4.png|800px]]<br /> <br /> === MBR konverteerimine GPT'ks ===<br /> <br /> Viimasel pildil on näha, kuidas konverteerida ümber [[MBR]]'i GPT'ks<br /> <br /> [[File:Screenshot-3.png|800px]]<br /> <br /> =Vaata lisaks=<br /> * [[MBR|Master boot record]]<br /> * [[diskpart]]<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> *http://en.wikipedia.org/wiki/GUID_Partition_Table<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463524.aspx<br /> *http://www.uefi.org/learning_center/UEFI_MBR_Limits_v2.pdf<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463525.aspx</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GPT&diff=116987 2017-01-23T21:56:34Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>[[File:GUID_Partition_Table_Scheme.png|thumb|alt=Pilt|GPT visuaalne skeem]]<br /> =Mis asi on GPT=<br /> GPT (''ingl.k. GUID Partition Table'') on [[partitsioonitabel]] mis on osa [[Intel]]'i arendatavast arvuti alglaaduri projektist nimega [[EFI]] (''ingl.k. Extensible Firmware Interface''). GPT on üldiselt uuendus [[MBR]] ehk [[MBR|Master boot record]]'i partitsioonitabelile ja erineb põhiliselt sellepoolest, et võimaldab hoida üle 2 terabaidiseid partitsioone andmekandjal ([[HDD]], [[SSD]], virtuaalmasina andmekandja).<br /> <br /> 2011 aasta seisuga, enamus tänapäevaseid operatsioonisüsteeme toetavad GPT partitsioonitabeleid. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> Lailalt levinud MBR partitsiooni skeem, mis oli üks viimastest IBM’poolt 1980 aastate alguses arendatud PC standardidest mis leiab kasutust senimaani, omab limiteeringuid mis piiravad kaasaegse riistvara kasutamist. Üks põhipiirang on suurus mida kasutatakse plokkide aadresside ja koguste salvestamiseks kuni 32 bitti. Kettastel sektori suurusega 512 baiti , MBR partitsiooni tabel lubab luua partitsioonid maksimaalse suurusega kuni 2.2TB (232 x 512 baiti).<br /> Seetõttu 1990 aastate lõpus Intel arendas uue partitsiooni tabeli standardi, mis lõpuks sai UEFI osaks. Alates 2010 aastast GPT moodustab alamgrupi UEFI spetsifikatisoonis. GPT allokeerib 64 bitti, mis 512-baitise sektori suuresega ketta puhul lubab maksmiaalse partitsiooni suurust kuni 9.4ZB.<br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> MBR’i kasutatavas skeemis primaarsete partitsioonide informatsioon on salvestatud MBR’is, samas BIOS põhinevates süsteemides MBR’s ka salvestatakse binaarkood mis käivitub BOOT protsessi – identifitseerimine ja aktiivse partitsiooni käivitamine(bootloader). GPT’s ketta esimene sektor on reserveeritud MBR’i jaoks selleks, et oleks võimalik bootida BIOS põhineva süsteemi GPT kettalt, aga sellisel juhul bootloader ja OS peaksid olema teadlikud, et ketas kasutab GPT`d. Sõltumata sektorite suurusest GPT päismiku algus asub ketta teises loogilises plokis (LBA1). <br /> Täpselt nagu uuemad MBR’i versioonid, GPT kasutab Logical Block Addressing ketta adresseerimiseks (vanemas MBR’s kasutatakse adresseerimiseks CHS – cylinder-head-sector tehnoloogia). Kaitsev MBR (ing. Protective MBR) asetatakse plokis LBA0 ja GPT päismik blokis LBA1. GPT päises salvestatud osutaja (ingl. pointer), mis näitab kus algab partitsioonide tabel, on tavaliselt LBA2. Partitsioonide arv standardi poolt ei ole piiratud ja sõltub OS’st (tehniliselt piiratud arvuga 264). Näiteks MS Windows operatsiooni süsteemide partitisoonide tabelis reserveeritakse ruumi 128 kirje jaoks (iga kirje 128 baitise suurusega). GNU/Linux tuum (kernel) toetab 256 partitsiooni. Selliselt Windows’is partitsiooni tabeli jaoks reserveeritakse 16 384 baiti (32 sektorit suurusega 512 baiti), millega esimeseks kasutatavaks sektoriks kettal saab plokk LBA34.<br /> <br /> <br /> GPT üks tähtsamatest omadustest on dubleerimine. GPT päismik ja partitisoonide tabel on kirjutatud ketta alguses kui ka ketta lõpus.<br /> Teoreetiliselt GPT lubab moodustada partitsioonid suurusega kuni 9,4 ZB ((9,4 × 1021 bait)(sektori suurusega 512 baiti. Kui sektori suurus on suurem kui 512 siis partitsiooni suurus võib olla suurem), kuid MBR saab töötada ainult 2,2 TB (2,2 x 1012 bait).<br /> GPT annab võimalust partitisoonidele juurde määrata GUID (globally unique identifier), nimed ja atribuudid - sõltumata sisestest failisüsteemide UUID’st ja tähemärkidest. Tänu unicode toetusele, partitsioonid saab nimetada erinevates keeltes ja grupeerida kaustadesse.<br /> <br /> <br /> =Kaitsev MBR=<br /> Põhieesmärk, miks MBR on asetatud ketta algusesse on puhtalt kaitsev. MBR`i orienteeritud kettahalduse utiliidid võivad GPT kettaid mitte tunnistada ja halvemal juhul GPT ketta üle kirjutada. Selle probleemi vältimiseks MBR’is määratakse kettal ühe suure partitsiooni olemasolu mis on kogu GPT ketta ulatuses. Süsteemi identifikaator (System ID) väärtuseks selle partitisooni jaoks pannakse 0xEE, mis teavitab EFI’t, et GPT on kasutusel. Seetõttu EFI ignoreerib MBR`i. Mõned 32-bitised operatsiooni süsteemid, näiteks Windows XP, mis ei ole loodud GPT ketaste lugemiseks, siiski tunnistavad selle süsteemi ID (system ID) ja näitavad ketast nagu ligipääsmatu GPT ketas. Veelgi vanemad OS’id tavaliselt näitavad ketast ainukese tundmatu tüübi partitsiooniga, kus ei ole vabu ruumi ja reeglina ei lubata selliseid kettaid muuta. Partitsiooni kustutamine on võimalik ainult juhul, kui kasutaja seda algatab kästisi ja kinnitab valiku. Sellisel moel takistatakse juhuslik GPT ketta kustutamine.<br /> <br /> <br /> =Hybrid MBR (LBA 0 + GPT)=<br /> Operatsiooni süsteemides mis toetavad GPT alglaadimist mitte läbi EFI vaid BIOS kaudu, esimene sektor samuti kasutatakse bootloader’i hoiustamiseks aga see on kohandatud GPT partitsioonide tunnistamiseks.<br /> <br /> <br /> =Partitsioonide tabeli päis=<br /> Partitsioonide tabeli päis näitab loogilised plokid kettal, mis on kasutatavad lõppkasutaja poolt. Samuti see näitab arvu ja suurust partitsioonide kirjede jaoks, millest koosneb partitsiooni tabel. Vaikimisi Microsoft Windows’is reserveeritakse 128 kirjet. Selliselt saab luua 128 partitsiooni ühe ketta peale.<br /> Päismik sisaldab ketta GUID`i (Globally Unique Identifier). Päismik sisaldab ka oma suurust ja asukohta (alati plokk LBA1), samuti sekundaarse päismiku suurust ja asukohta (alati ketta viimased sektorid). Oluline on ka see, et päismikus on salvestatud CRC32 kontrollsummasid päismiku ja partitsiooni tabeli jaoks. Need kontrollsummad kontrollitakse EFI protsesside poolt alglaadimise ajal. Kontrollsummade tõttu on vastuvõtmatu ja mõttetu GPT sisu kohandamine HEX-redaktorites. Redakteerimine rikub sisu vastavust kontrollsummale, mille parandamiseks EFI kirjutab üle primaarse GPT sekundaarsega. Kui mõlemad GPT’d sisaldavad valesid kontrollsummasi, siis kettale ligipääs muutub võimatuks.<br /> <br /> <br /> =Puudused=<br /> * Vastuoluline GPT toetuse rakendamine tarkvaras, mis võibolla põhjustatud sellest, et enamik standardist on kinnine. (näiteks, GUID „Linux data“ partitsiooni tüübi jaoks oli muudetud, utiliidi parted vanemates versioonides kasutatakse ebastandartset nimede kodeerimist)<br /> * Ei ole võimalust määrata oma nimi kogu kettale (vaatmata sellele, et kettal on olemas oma GUID)<br /> * Senimaani on väga tugev seos partitsiooni ja tabelis asuva partitisooni numbri vahel (näiteks paljud OS alglaadijat eelistavad kasutada partitsiooni numbrit, mitte nime või GUID`i)<br /> * Tabeli duplikaatide kogus on piiratud kahega ja nende positisoonid on fikseeritud. Selline lähenemine ei ole piisavalt paindlik ketta kahjustamise, administreerimis vigade või programmide vigade puhul.<br /> * GPT koopiad ei luba teise koopia annulleerimist juhul, kui koopia on rikutud aga omab õiget kontrollsummat (ehk ei ole kaitset rikutud plokkide vastu)<br /> <br /> <br /> <br /> ==Põhilised erinevused MBR'iga==<br /> * Partitsiooni maksimaalne suurus 9.4 ZB (1.00931731 × 10&lt;sup&gt;10&lt;/sup&gt; terabaiti)<br /> * Teoreetiliselt piiramatul hulgal partitsioone (praktiliselt 128, [[MBR]]'il kõigest 4 primaarset partitsiooni)<br /> * GPT tagab parema tervikluse, kuna partitsioonitabelitega seotud informatsiooni kirjutatakse andmekandja algusesse kui ka lõppu<br /> <br /> ==Piirangud Windows'is==<br /> * GPT'lt ei ole võimalik laadida operatsioonisüsteemi juhul kui arvutil puudub [[BIOS]] [[EFI]] alglaadur<br /> * GPT'lt suudavad laadida operatsioonisüsteemi ainult teatud 64 bit'ised Windows'i versioonid ([[Windows Vista]] SP1, [[Windows 7]],[[Windows Server 2003]] SP1 (Itanium), [[Windows Server 2008]] /R2)<br /> <br /> =Näide=<br /> Oletame, et meil on 128 terabaidine kõvaketas ja me soovime sellele luua uue partitsiooni.<br /> <br /> Näites on kasutatud [[Windows 7]] Proffesional SP1 64 bit operatsioonisüsteemi.<br /> <br /> ==Diskpart==<br /> Uuele kettale GPT partitsioonitabeli loomine [[diskpart]]'iga ja täies ulatuses NTFS partitsiooni lisamine<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> create partition primary<br /> format quick<br /> <br /> Kontrollime tulemust<br /> <br /> DISKPART&gt; list disk<br /> <br /> Disk ### Status Size Free Dyn Gpt<br /> -------- ------------- ------- ------- --- ---<br /> Disk 0 Online 40 GB 0 B<br /> * Disk 1 Online 128 TB 0 B *<br /> <br /> DISKPART&gt; list partition<br /> <br /> Partition ### Type Size Offset<br /> ------------- ---------------- ------- -------<br /> Partition 1 Reserved 128 MB 17 KB<br /> * Partition 2 Primary 127 TB 129 MB<br /> <br /> Olemasoleva ketta partitsioonitabeli konverteerimine GPT'ks käib järgnevalt:<br /> <br /> select disk N<br /> convert gpt<br /> <br /> == GUI ==<br /> <br /> === Uuele kettale GPT seadistamine ===<br /> [[Disk Management]] tunneb ära arvutile lisatud ketta ja pakub kohe välja, et initaliseerida uus ketas. Valides GPT initaliseeritakse ketas ära GPT tabeli vormingus ning peale seda saab lisada kettale uusi partitsioone.<br /> <br /> [[File:Screenshot-1.png|800px]]<br /> <br /> === 7 primaarse partitsiooniga andmekogu ===<br /> <br /> Antud näites on tehtud 7 primaarset partitsiooni, millest 4 on 100 gigabaiti ja 2 4 terabaiti.<br /> <br /> [[File:Screenshot-4.png|800px]]<br /> <br /> === MBR konverteerimine GPT'ks ===<br /> <br /> Viimasel pildil on näha, kuidas konverteerida ümber [[MBR]]'i GPT'ks<br /> <br /> [[File:Screenshot-3.png|800px]]<br /> <br /> =Vaata lisaks=<br /> * [[MBR|Master boot record]]<br /> * [[diskpart]]<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> *http://en.wikipedia.org/wiki/GUID_Partition_Table<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463524.aspx<br /> *http://www.uefi.org/learning_center/UEFI_MBR_Limits_v2.pdf<br /> *http://msdn.microsoft.com/en-us/windows/hardware/gg463525.aspx</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=116855 2017-01-20T08:47:39Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> * [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21<br /> * [[Join]] Priit Koppel A21<br /> * [[Rm]] Priit Saar A21<br /> * [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21<br /> * [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51<br /> * [[lxc]] Marvin Martinson<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] Joosep Voolmaa A21&lt;br&gt;Probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.<br /> * [[Apropos]] <br /> * [[File]] Jürgen Lätte AK21<br /> * [[Login]] + [[Logout]] Laura Pirso A21<br /> * [[More]] Artur Nadarjan A21<br /> * [[Whatis]] Ave Karjus DK21<br /> * [[History]] Kätlin Lisete Kärolin Nõgols A21<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview - Jan Eerik DK31<br /> * [[Tr]] Liina Klaving AK21<br /> * [[Fuser]] Polina Popova AK21<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]] Liina Abner DK23<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Setuid_/_Setgid Setuid + Setgid] Martin Abel A41<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine) Maksim Tseljabov AK21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://commands.com/linux/commands<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&diff=107632 2016-10-15T13:45:11Z

<p>Mtseljab: /* Meeskond ja rollid */</p> <hr /> <div>== Meeskond ja rollid ==<br /> <br /> *'''Grigori Palamartšuk''' - Scrum Master &amp; Product owner<br /> *'''Andrei Grigorjev''' - Arendaja<br /> *'''Artyom Likhachev''' - Arendaja<br /> *'''Maksim Tšeljabov''' - Arendaja<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> === Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===<br /> * Do some crazy JARVIS STUFF!<br /> <br /> <br /> === Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===<br /> * Some more insane JARVIS STUFF!<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> <br /> <br /> == Workload ==</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=107630 2016-10-15T13:43:39Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''15.10.2016''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2016''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''20.11.2016 '''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> 20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''18.12.2016'''(30p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> =Teemad 2016 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2016=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br /> Liikmed:<br /> * Egert Aia<br /> Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br /> <br /> Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br /> <br /> admini log: 1@eesti.ee<br /> <br /> admini pw: a<br /> <br /> <br /> PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br /> <br /> ===Meeskond: Pirate Netflix===<br /> Liikmed:<br /> * Arti Zirk<br /> * Mihkel Vajak<br /> * Janno Oolo<br /> * Joosep Voolmaa<br /> Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: D♭===<br /> Liikmed:<br /> * Semjon Greef<br /> * Martin Arusalu<br /> * Martin Nõukas<br /> * Roomet Saadi<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: ParkWell===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> * Madis Roosioks<br /> Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Bomory===<br /> Liikmed:<br /> * Hando Laasmägi<br /> * Tarvo Tammejuur<br /> * Cathy Toomast<br /> Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kassarakendus===<br /> Liikmed:<br /> * Mikk Sarapuu<br /> * Meelis Sääsk<br /> * Piret Pomerants<br /> Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Pie Piper===<br /> Liikmed:<br /> * Villem Markus Loigom<br /> * Olari Pipenberg<br /> * Uku-Mart Uprus<br /> * Ardo Erik<br /> Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> NA<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> NA<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Hidden Mustard===<br /> Liikmed:<br /> * Andreas Kirotar<br /> * Tõnn Vaher<br /> * Aivar Romandi<br /> * Anneli Asser<br /> Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: B12===<br /> Liikmed:<br /> * Kerdo Kullamäe<br /> * Marvin Mardiat<br /> * Martin Paakspuu<br /> Meeskonna koduleht: [[B12]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://b12meeskond.visualstudio.com/B12<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Elibrium ===<br /> Liikmed:<br /> * Märt Häkkinen<br /> * Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Autoparandaja===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Viilveer<br /> Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> '''TFS'''<br /> https://autoparandaja.visualstudio.com<br /> <br /> ===Meeskond: Paabel===<br /> Liikmed:<br /> * Rutt Lindström<br /> * Esta Prangel<br /> * Krista Rüütel<br /> * Liina Abner<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Agraarbeib===<br /> Liikmed:<br /> * Marianne Trubetskoi<br /> * Taavi Tilk<br /> * Mihkel Matson<br /> * Kaia Runthal<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: MoneyGram 1.0===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Saar<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Andres Kepler<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]<br /> <br /> Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> * Anto Animägi<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Vitamin C#===<br /> Liikmed:<br /> * Marko Belzetski<br /> * Rene Väli<br /> * Kaia Tomson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Kingalaenutus===<br /> Liikmed:<br /> * Kristi Saare<br /> * Kersti Maurer<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Isearve ===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Priit Tiganik<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: DevHelp===<br /> Liikmed:<br /> * Martin Jääger (projektijuht)<br /> * Mikk Erlenheim<br /> * Kristo Leemets<br /> Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br /> <br /> ===Meeskond: Elekter ===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa<br /> * Tiit Post<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Elekter]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> <br /> ===Meeskond: Battle2048===<br /> Liikmed:<br /> *Andrus Seiman<br /> *Annely Aasalaid<br /> *Kristjan Peterson<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br /> <br /> Projekti TFS:<br /> TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: EasyDesk===<br /> Liikmed:<br /> * Marju Pütsepp<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Ajamasin===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Hellerma<br /> * Teele Sepman<br /> <br /> Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br /> <br /> Projekti TFS: https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: Laener===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Martin Kask - programmeerija<br /> * Marko Nõu - programmeerija<br /> * Anto Animägi - projektijuht<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br /> <br /> Projekti TFS: TODO<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TODO<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TODO<br /> <br /> ===Meeskond: J.A.R.V.I.S.===<br /> Liikmed:<br /> <br /> * Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp; Product owner<br /> * Andrei Grigorjev - arendaja<br /> * Artyom Likhachev - arendaja<br /> * Maksim Tšeljabov - arendaja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS J.A.R.V.I.S.]<br /> <br /> Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis J.A.R.V.I.S.]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> TBD<br /> <br /> '''Lõpptoode'''<br /> TBD</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&diff=107627 2016-10-15T13:38:16Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>== Meeskond ja rollid ==<br /> <br /> *'''Grigori Palamarchuk''' - Scrum Master &amp; Product owner<br /> *'''Andrei Grigorjev''' - Arendaja<br /> *'''Artyom Likhachev''' - Arendaja<br /> *'''Maksim Tseljabov''' - Arendaja<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> === Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===<br /> * Do some crazy JARVIS STUFF!<br /> <br /> <br /> === Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===<br /> * Some more insane JARVIS STUFF!<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> <br /> <br /> == Workload ==</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=J.A.R.V.I.S.&diff=107622 2016-10-15T13:31:22Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>== Meeskond ja rollid ==<br /> <br /> *'''Grigori Palamarchuk''' - Scrum Master &amp; Product owner<br /> *'''Andrei Grigorjev''' - Arendaja<br /> *'''Artyom Likhachev''' - Arendaja<br /> *'''Maksim Tseljabov''' - Arendaja<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> <br /> <br /> == Rakenduse sisu ==<br /> === Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===<br /> * Do some crazy JARVIS STUFF!<br /> <br /> <br /> === Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===<br /> * Some more insane JARVIS STUFF!<br /> <br /> === Andmebaasiskeem ===<br /> <br /> <br /> == Workload ==</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&diff=107620 2016-10-15T13:22:22Z

<p>Mtseljab: </p> <hr /> <div>It not real J.A.R.V.I.S.<br /> Real JARVIS is here.</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=J.A.R.V.I.S.&diff=107618 2016-10-15T13:20:37Z

<p>Mtseljab: Created page with &quot;Begin of all beginnings&quot;</p> <hr /> <div>Begin of all beginnings</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&diff=107616 2016-10-15T13:19:54Z

<p>Mtseljab: Created page with &quot;Begin of all beginnings!&quot;</p> <hr /> <div>Begin of all beginnings!</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96905 2015-11-06T22:00:00Z

<p>Mtseljab: /* Erialatutvustus arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> = Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Loeng oli ilmtingimata ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetsialiseeruma täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristvara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96904 2015-11-06T21:54:45Z

<p>Mtseljab: /* Erialatutvustus arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Loeng oli ilmtingimata ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetsialiseeruma täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristvara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96903 2015-11-06T21:53:50Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Loeng oli ilmtingimata ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetsialiseeruma täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristvara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96900 2015-11-06T21:49:05Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Loeng oli ilmtingimata ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetsialiseeruma täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristvara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96895 2015-11-06T21:41:16Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Loeng oli ilmtingimata ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetsialiseeruma täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96894 2015-11-06T21:38:34Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Loeng oli ilmtingimata ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96892 2015-11-06T21:30:17Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemitehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96891 2015-11-06T21:29:03Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidugi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96890 2015-11-06T21:28:24Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isiklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96889 2015-11-06T21:23:45Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendatud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma töö juures tegelen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhi tööüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, väga hästi kujutan ette mis toimub kui testing jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's on vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid learning-by-doing metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimise näidisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli &quot;Andmete analüüs ja kaevandamine&quot;. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis on andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, antud head soovitused edasise karjääri arendamise osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenida, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone (sellest rääkiti ka eelmistel loengutel). See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobri alguses mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänu sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96888 2015-11-06T21:13:40Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuse &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis asi on Moodle, Wikiversity, palju EAP tuleb ära täita selleks et eksmati mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisele spetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetesse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja lühendeid, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära &lt;ref&gt;Google&lt;/ref&gt;'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96887 2015-11-06T21:07:34Z

<p>Mtseljab: /* Erialatutvustus arvestustöö */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 06.11.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96886 2015-11-06T21:06:18Z

<p>Mtseljab: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96885 2015-11-06T21:06:00Z

<p>Mtseljab: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro. &lt;br /&gt;<br /> <br /> ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal])<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96884 2015-11-06T21:05:44Z

<p>Mtseljab: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96883 2015-11-06T21:04:36Z

<p>Mtseljab: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. &lt;br /&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri].<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96882 2015-11-06T21:02:48Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võin öelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96881 2015-11-06T21:02:22Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Kokkuvõtteks võib üelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96880 2015-11-06T21:02:01Z

<p>Mtseljab: /* Esse */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib üelda, et kurss oli minu jaoks tõesti kasulik. Oktoobris mul olid veel kahtlused, et kas valisin õige eriala või õige kooli? Lektorid näitasid mulle IT alat kõikidest erinevatest pooltest, mõned nendest on olid minu jaoks täiesti uued ja ootamatud. Nende professionalism ja rikalik elukogemus mängisid oma rolli, sõnad sattusid õige kohta ja tänue sellele praegu olen kindel et olen õige valikut teinud.<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96879 2015-11-06T20:54:30Z

<p>Mtseljab: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96878 2015-11-06T20:54:02Z

<p>Mtseljab: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri] &lt;br /&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96877 2015-11-06T20:53:42Z

<p>Mtseljab: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mtseljab&diff=96876 2015-11-06T20:53:26Z

<p>Mtseljab: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>= Erialatutvustus arvestustöö =<br /> Author: Maksim Tseljabov&lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 27.10.2015<br /> <br /> == Esse ==<br /> <br /> Erialatutvuste &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Õppeaine 'Õpingukorraldus ja erialatutvustus' (Kristjan Karmo, Andres Septer)]&lt;/ref&gt; esimene, sissejuhatav loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Õppekorraldus ja sisekord;õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused.Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov,Lauri Võsandi, Kristjan Karmo)]&lt;/ref&gt; oli meil septembri lõpus, täpsemalt öeldes 25.09. Sellest loengust sain teada mis on moodle, mis on wikiversity, palju EAP tuleb ära selleks et eksamti mitte saada, kasulikud tippid kuidas õppida kaugõppes. Sain tutvuda meie rektoriga (mitte veel isklikult), administratsiooni ja õppeosa töötajatega ja muidigi õppejõuga - Kristjan Karmoga. Muude heade asjade sees, eriti meeldis nali sellest et süsteemittehnika eriala õppijad on ikka eliit. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Teisel loengul, mille teemaks jäi &quot;IT proektide juhtimine&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)]&lt;/ref&gt;, külalis lektor Tiina Seeman väga lihtsa keelega ja arusaadavate näidistega rääkis päris keeruliste asjade kohta. Ise olen osalenud mitukond proektides, ja saan aru kui suur töö seisab nende lihtsade mõistete taga - &quot;bottleneck planning&quot;, &quot;dependancies definition&quot; ja nii edasi. Mõistan ka kui palju proekt sõltub juhtimisest, ja oma kogemusega tean kui raske on juhtida tiimi mis koosnev tehnilistest spetsialistidest. Tegelt, see osa Tiina võiks natuke rohkem lahti rääkida, kuna mu arvates proektijuhtimine on esialgselt inimjuhtimine, ja see on kõige tähtsam ja keerulisem osa juhtimisest üleüldse. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Elar Lang kolmandal loengul &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; (Elar Lang)]&lt;/ref&gt; püüdis lahti rääkida õppimisest oma kogemusest lähtudes. Aga tegelt tuli välja väga hea soovituste kogumik mitte ainult õppimise jaoks, vaid tööks ja üleüldse elu jaoks. Pea soovitusteks jäid &quot;Õppi õppida&quot; ja &quot;Pane eesmärkid ja täida neid ära&quot;. Eriti aktuaalne mulle tundus jutt sellest kuidas oma tööst teha hobi, mitte põrgu. Tuleb viia enda sellisespetsialisti tasemele, et ise saad valida mida teha. Siis saab teha mida meeldib ja selle juures veel raha teenida, mitte käia tööl ainult raha pärast. Ja muidugi rääkiti võtme edufaktoritest iga elu sfääris - planeerimine ja distsipliin. Leong oli ilmtingamta ülikasulik. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)]&lt;/ref&gt; oli pühendunud süsteemide haldamisele ja süsteemi administraatori tööle. Loengu viis läbi Taavi Tuisk. Minu jaoks on see kursuse pealoneg, kuna kavatsen spetisaliseeruda täpselt sellel erialal. Ta rääkis väga palju erinevaid ja huvitavaid asju. Peamised nendest olid: sysadminil peab olla hea stressitaluvus; eetika - ära toppa oma nina kliendi andmetsse, sealt ei võida midagi, saab ainult kaotada; sysadmini tähtis omadus - leidlikkus; sysadmini töö on viimasel ajal väga palju muutnud, vähem on käsitööd, rohkem progemist (Õppi progema!). Mõnedel võibolla tundus et Taavi kasutas liiga palju tehnilisi teermine ja abreeviature, aga minu jaoks see lisa motivaator loengu veelkord üle kuulata ja kõik need nimed ja teermined ära Google'dada. Loeng oli väga põnev. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Loeng number viis &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)]&lt;/ref&gt; , mille teemaks oli &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteed&quot; viis läbi Kert Suvi. Kuna oma tööjuures teen testimisega päris tihti (vaatamata sellele et see ei ole mu põhiüleülesanne), väga hästi tean kui tähtis on hea ja sügav testimine. Väga hästi tean ka, kuidas proektjuhid enamuses vaatavad sinu peale, kui sa ütled nendele palju aega on vaja testimiseks, aga väga hästi tean mis juhtub mis toimub kui jääb tegemata. Printsiib on väga lihtne tavaliselt: kõik halbad asjad mis võivad juhtuda - kindlasti juhtuvad, ja pigem kuskil reede õhtul, kui keegi ei ole enam töö juures. Huvitavad näidised olid toodud, palga info ja see fakt kui nõutavad on head testimis spetsialistid jäid üllatuseks. Multitasking kass oli eriti lahe. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda“ &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)]&lt;/ref&gt; meile proovis selgemaks teha Targo Tennisberg. Loeng jättis kuidagi natukene pessimistlik tunne, aga samas oli väga sisukas ja huvitav. Viktoriin oli äge, sain isegi rohkem kui kolme õiget vastuse ilma otsimasina kasutamist. Huvitav arvamus sellest, et vaatamata tehnoloogiate ekstreemsele keerukusele, inimsuhted ja nendega läbisaamine on veel keerulisem. Hea &quot;insight&quot; sellele kuidas tööandja hindab kandidaate töövestlusel. Eduvalemi muidugi kirjutasin maha. Tekkis ainult üks küsimus - kes on Evangelist ja miks teda on vaja IT's? (slaid kus oli kirjas igasuguseid inimesi keda IT's vaja) :). &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Oma IT ettevõttetest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)]&lt;/ref&gt; rääkis meile Tanel Unt seitsmendal loengul. Sisuliselt loeng oli ebatavaline, kuna siin oli vähe teooriat ja palju praktikalisi kogemusi, mis mulle meeldis. Tanel omas &quot;elu tarkuse&quot; mitte akadeemiselt, vaid try-and-see metoodikaga. Peaasjad, mis jäid mu vihiku kirjas olid sellised: õpi õppida (mis tuleb punase joonega terve kursi läbi); meeskond on kõige tähtsam, vali seda targalt ja hoolitse hea atmosfääri eest - see kindlasti maksab tagasi; ideed on palju, aga teostajaid - ei ole (Targo eelmisel loengul rääkis täpselt sama!); planeeri hästi, aga ole valmis et mitte kõik läheb plaani järgi, siis tuleb olla piisavalt paindlik, et plaanid korrigeerida vastavalt väljakutsetele. Ja muidugi - õppi progeda, see aitab teenida ja säästa raha. Seda Tanel hästi demonstreeris oma andmebaasi optimiseerimisega, mis aitas mitte soetada kallima ristavara kapasiteeti tõstmiseks. &lt;br /&gt;<br /> <br /> <br /> Viimase, kaheksanda loengu &lt;ref&gt; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)] &lt;/ref&gt; teemaks oli Andmete analüüs ja kaevandamine. Olen kunagi matemaatilist statistikat teinud, ja ausalt öeldes ootasin igava matemaatika teooriat. Aga see loeng ilmus minu jaoks kõige huvitamaks kogu kursis. See ei ole selle pärast, et teised olid halvem, vaid seetõtte et see on mulle isiklikult ja mu huvedele lähem. Muidugi mängis rolli ka Oliveri esinemise oskused. Enamus asjadest mul oli ming &quot;common understanding&quot;, aga loengu jooksul sain palju rohkem aru kui tähtis andmete analüüs kui ka äraalal, kui ka riigiametides. Oli toodud head näidised, maksuameti elust, antud head soovitused edasise karjääri arendamis osas. Küsimuse all jäi äriidee, mis sai Oliveri poolt pakutud. Minu arvates, sellised süsteemid, mis ta kirjeldas juba eksisteerivad, need on näiteks SAP, BaaN, Navi, ja mõned teised. Need nimetatkase ERP süsteemideks, aga tegelikult teenuste nimikiri mis pakuvad on juba ammu ületanud seda mis aru saadetakse enterprise resource planeerimise mõiste all. Punase joonega terve loengu läbi läks teema, mis ma nimetaks &quot;leia oma niishi&quot;, mis aitab raha teenia, ja mis on kõige tähtsam - saada tööst rõõmu ja häid emotsioone. See on tegelt nii harva näha meie ajal. Natukene kahju, et Oleg ei rääkinud nii palju kui ootasin. &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Notes ==<br /> I would like to get an arvestus...<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritus on tasuline, kui REV õppekohtadel kui ka omafinantseeritaval kohtadel. Summa määratakse rektori poolt, 2015/16 õpeeaastas see on 20 Euro. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal]) &lt;br /&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, aga esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil.&lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust tuleb kokkuleppida õppejõuaga. Kordussooritamisele registreerimine on kohustuslik. Seda tehake ÕIS's. Registreerida tuleb vähemalt kaks päeva enne korduseksami/arvestuse toimumispäeva. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]).<br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> Esimesel aastal võib minna akadeemilise puhkusele juhul kui selle põhjuseks on tervislikud põhjused (maksimaalne lubatud puhkuse aeg kuni 2 aastat), aja-, või asendusteenistuse läbimine (kuni 1 aasata), lapse hooldus (kuni lapse 3 aasta vanuse saamiseni). Puhkuse saamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele, mistahes õppeasta ajal. &lt;br /&gt;<br /> Muudel põhjustel akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal võtta ei saa. Alates teisest õppeaastast puhkuse saamikes tuleb esitada vastav avaldus rektori nimele kuni semestri punase jooneni. Maksimaalne puhkuse pikkus - kuni 1 aasta.&lt;br /&gt;<br /> Puhkus võib lõpetada avalduse alusel. Aga, kui tudeng ei esita avaldust puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks - puhkus lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.&lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel deklareerida ained ja teha eksamid ja arvestused kui puhkusel asuv õppur on:<br /> *keskmise, raske või sügava puudega isik;<br /> *alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja;<br /> *akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;br /&gt;<br /> <br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse Eeskiri]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br /&gt;<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Siis on vaja ära maksta 5 EAP eest, mis on 250 Euro.<br /> <br /> = Viited =</div>

Mtseljab