ICO wiki - User contributions [en]

Talk:History

2016-12-09T10:11:54Z

Mtuur: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | 0,5 | Artikli teema ja sisu arusaadavad. Põhjalik ülevaade. |- |- | Arti..."

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Artikli teema ja sisu arusaadavad. Põhjalik ülevaade.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Annab lühidalt aimu, mis teema on ning mida artikkel käsitleb.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Ei leidnud vigu.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| On piisaval hulgal kasutatud allikaid antud teema jaoks.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited koos selgitustega olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Erinevad kastutus võimalused põhjalikult läbi töötatud
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Loogiline. Kerge lugeda.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Ei leidnud vigu.
|

|-
| Kokku
| 10
| 10
| Loogiline ülesehitus, erinevad näited lahti seletatud ja põhjalik sisu.
|-
|}

Hinnangu andis: Marta-Heliise Tuur Rühm: A21 Kuupäev: 09.12.2016

Touch

2016-12-05T12:31:22Z

Mtuur: /* Valikud */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus- ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus- ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on "touch" loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatuste aja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatuste aega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatuste aega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus- ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
"Touch" käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutus- või muudatuste aega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:28:36Z

Mtuur: /* Kokkuvõte */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on "touch" loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatuste aja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatuste aega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatuste aega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus- ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
"Touch" käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutus- või muudatuste aega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:26:49Z

Mtuur: /* Aja muutmine teise faili ajaga */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on "touch" loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatuste aja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatuste aega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatuste aega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus- ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:24:35Z

Mtuur: /* Kindla aja määramine praeguse aja asemel */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on "touch" loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatuste aja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatuste aega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatuste aega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:24:19Z

Mtuur: /* Mitme faili muudatusteaja muutmine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on "touch" loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatuste aja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatuste aega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:24:01Z

Mtuur: /* Uue faili loomise vältimine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on "touch" loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:23:25Z

Mtuur: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:21:49Z

Mtuur: /* Valikud */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase kasutus-ja muudatuste aja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatuste aja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:20:43Z

Mtuur: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine."Touch" käsuga saab muuta ka viimast kasutus- ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:15:31Z

Mtuur: /* Tühja faili looomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma valikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:15:14Z

Mtuur: /* Tühja faili looomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades "touch" käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T12:13:07Z

Mtuur: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
"Touch" käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:47:33Z

Mtuur: /* Aja muutmine teise faili ajaga */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
''Touch''-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus kehtib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:41:37Z

Mtuur: /* Aja muutmine teise faili ajaga */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
''Touch''-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutuse ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:41:08Z

Mtuur: /* Kokkuvõte */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
''Touch''-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
''Touch'' käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:40:11Z

Mtuur: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
''Touch''-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:39:48Z

Mtuur: /* Failide A kuni Z loomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===A kuni Z faili loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:39:24Z

Mtuur: /* Failide 1 kuni 20 loomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===1 kuni 20 faili loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:37:25Z

Mtuur: /* Uue faili loomise vältimine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on ''touch'' loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:36:06Z

Mtuur: /* Mitme faili loomine tunnusega */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse kuni 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:33:50Z

Mtuur: /* Tühja faili looomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades ''touch''-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:33:31Z

Mtuur: /* Käskluste valikud */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui faili ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, ''date-time'' ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:29:58Z

Mtuur: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimase kasutamise ja muudatuste tegemise aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:27:04Z

Mtuur: /* Kokkuvõte */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatusteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:26:44Z

Mtuur: /* Kindla aja määramine praeguse aja asemel */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ning kirjutada kuupäev ja aeg YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:22:13Z

Mtuur: /* Sissejuhatus */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch-käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ja kirjutada kuupäev ja aega YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:21:43Z

Mtuur: /* Tühja faili looomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch-käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ja kirjutada kuupäev ja aega YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:20:48Z

Mtuur: /* Kindla aja määramine praeguse aja asemel */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Määrates kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ja kirjutada kuupäev ja aega YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:14:57Z

Mtuur: /* Käskluste valikud */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, date-time ehk kindla kuupäevaga viimase muudatuste- ja kasutusaja uuendamine
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Tahtes määrata kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ja kirjutada kuupäev ja aega YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:04:33Z

Mtuur: /* Tühja faili looomine */

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, uuendab viimaste muudatuste- ja kasutusaega
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi
</pre>

Näiteks:
<pre>
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Tahtes määrata kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ja kirjutada kuupäev ja aega YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Touch

2016-12-05T11:03:23Z

Mtuur: Created page with "{{DISPLAYTITLE:touch}} =Autor= Marta-Heliise Tuur Rühm: A21 05.12.2016 =Sissejuhatus= Touch käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine..."

{{DISPLAYTITLE:touch}}

=Autor=

Marta-Heliise Tuur

Rühm: A21

05.12.2016

=Sissejuhatus=
Touch käsul on mitu eesmärki, millest üks lihtsamaid on uue tühja faili loomine. Samuti kasutatakse seda, et uuendada viimast kasutamise ja muudatuste kuupäevi ja aegu käesolevaks süsteemi ajaks või ise määrates mõne kindla aja.

Artikkel annab lühiülevaate <code>touch</code> kasutamisest ja toob mõned näited kasulikemaist käskudest.

=Kasutamine=

==Süntaks==
<pre>
touch [valik] <failinimi>
</pre>

==Käskluste valikud==
* -a, muudab ainult viimast kasutusaega
* -c, kui fail ei eksisteeri, ei looda seda
* -d, uuendab viimaste muudatuste- ja kasutusaega
* -m, muudab ainult viimast muudatusteaega
* -r, teise faili kasutus-ja muudatusteaja kasutamine
* -t, kindla aja määramine

==Uute failide loomine==

===Tühja faili looomine===
Kasutades touch käsklust ilma vaikuteta, luuakse uus tühi fail, kui see juba ei eksisteeri.
<pre>
touch failinimi

Näiteks:
touch file1
</pre>

===Mitme tühja faili loomine===
<pre>
touch abc.txt cde.txt xyz.txt
</pre>

===Failide A kuni Z loomine===
<pre>
touch {A..Z}
</pre>

===Failide 1 kuni 20 loomine===
<pre>
touch {1..20}
</pre>

===Mitme faili loomine tunnusega===
Selle käsklusega luuakse 1000 tekstifaili lõpuga *.txt
<pre>
touch {1..1000}.txt
</pre>

===Uue faili loomise vältimine===

Algselt on touch loodud nii, et ta loob faili, kui seda ei eksisteeri. Selle vältimiseks kasutatakse valikut “-c“.
<pre>
touch -c hello.txt
</pre>

==Kasutus-ja muudatusteaja muutmine==

===Faili kasutusaja muutmine===
Muutmaks ainult viimast kasutusaega tuleb kasutada valikut „-a“ faili nime ees.
<pre>
touch -a abc.txt
</pre>

===Muudatusteaja muutmine===
Kasuta valikut „-m“ faili nime ees, et vahetada viimaste muudatuste aega
<pre>
touch -m a.txt
</pre>

===Mitme faili muudatusteaja muutmine===
Selle käsklusega muudetakse kõikide *.txt lõpuga lõppevate failide muudatusteaega.
<pre>
touch -m *.txt
</pre>

===Kasutamis- ja muudatusteaja muutmine samal ajal===
Kasuta „a“ ja „m“ valikut koos, et mõlemat aega muuta.
<pre>
touch -am a.txt
</pre>

===Kindla aja määramine praeguse aja asemel===
Tahtes määrata kindlat viimast kasutus- või muudatusteaega, tuleb kasutada „-t“ ja „-c“ valikut koos ja kirjutada kuupäev ja aega YYMMDDhhmm formaadis ehk aasta, kuu, kuupäev, tund ja minutid.
<pre>
touch -c -t 1603051015 a.txt
</pre>

või

<pre>
touch -c -t 201603051015 a.txt
</pre>

===Aja muutmine teise faili ajaga===
See käsklus määrab abc.txt kasutus ja muudatuste ajaks faili 123.txt aja.
<pre>
touch -r 123.txt abc.txt
</pre>

Sama käsklus käib ka siis, kui tahad mitut faili muuta.
Selle käsklusega muudetakse „file2“, „file3“, „file4“ aeg „file1“ ajaks.

<pre>
touch –r file1 file2 file3 file4
</pre>

===Kuupäeva määramine sõnena===
<pre>
touch -d '14 May' file9
</pre>

või

<pre>
touch -d '1 May 2005 10:22' file8
</pre>

Kasutades ainult kellaaega, muudetakse faili kuupäevaks automaatselt käesolev kuupäev.

===Viimase kasutusaja kuvamine===
Faili kasutusaja kuvamiseks kasutakase „stat“ käsklust faili nime ees.

<pre>
stat a.txt
</pre>

=Kokkuvõte=
Touch käsklus on mugav ja lihtsaim viis luua kiirelt uus fail ja muuta või uuendada faili viimast kasutusaega või muudatsteaega. Seda viimast võib just vaja minna näiteks lähtekoodi kompileerimisel, kui asutakse kuskil teises regioonis. Programm ei pruugi käivituda, kui ajad või kuupäevad ei klapi.

=Kasutatud allikad=
1. http://www.tecmint.com/8-pratical-examples-of-linux-touch-command/ 
2. http://www.linfo.org/touch.html 
3. https://linux.die.net/man/1/touch 
4. https://shapeshed.com/unix-touch/#what-is-the-touch-command-in-unix 
5. http://linoxide.com/linux-command/linux-touch-command/ 

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2016-10-31T19:17:44Z

Mtuur: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21

=Vabad teemad=
* [[File]]
* [[History]]
* [[Journalctl]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Login]] + [[Logout]]
* [[Lsb_release]]
* [[Passwd]]
* [[Rm]]
* [[Apropos]]
* [[Finger]]
* [[Whatis]]
* [[More]]
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Join]]
* [[Split]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[/proc]]
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy - vt ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf loeng sellel teemal]
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2016-10-31T19:17:32Z

Mtuur: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21
* [[DDoS]] Katariina Purru A21
* [[Lsblk]] Margus Sumla A21
* [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21
* [[Tmux]] Siim Saar A21
* [[Byobu]] Peep Oks AK21
* [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21
* [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11
* [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21
* [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21
* [[Livepatch]] - Martin Kraus A31
** https://www.ubuntu.com/server/livepatch
* [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21
* [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21
* [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21
* [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21
* [[Passwd]] Kaspar Kannik A21
* [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21

=Vabad teemad=
* [[Touch]]
* [[File]]
* [[History]]
* [[Journalctl]]
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)
* [[GPT]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[Login]] + [[Logout]]
* [[Lsb_release]]
* [[Passwd]]
* [[Rm]]
* [[Apropos]]
* [[Finger]]
* [[Whatis]]
* [[More]]
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]
** Midnight Commander'i alamprogrammid
* [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]
* [[Join]]
* [[Split]]
* [[Tr]]
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command
* [[Setuid]] + [[Setgid]]
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)
* [[/proc]]
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad
* [[FHS]] - Filesystem Hierarchy - vt ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf loeng sellel teemal]
* [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview
* [[Init]] (artikli täiendamine)

==Mahukamad teemad==
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.
* [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]]

=Viiteid=
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

User:Mtuur

2015-10-20T20:07:42Z

Mtuur:

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juures, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab, et peab olema alati valmis töötama kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult efektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka spetsialistide suurt puudust. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt võitis tudengite tähelepanu Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis info liikudes see muundub läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad nautisid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.

Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.

Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1.]

4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.14.]

5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1.]

8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppetegevuse alused 1.3.6.]

9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK 2. ]

10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Mtuur

2015-10-20T19:54:29Z

Mtuur:

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.

Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.

Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1.]

4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.14.]

5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1.]

8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppetegevuse alused 1.3.6.]

9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK 2. ]

10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Mtuur

2015-10-20T19:49:06Z

Mtuur: /* Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsi...

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.

Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.

Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1.]

4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.14.]

5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1.]

8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppetegevuse alused 1.3.6.]

9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK 2. ]

10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]

User:Mtuur

2015-10-20T19:48:38Z

Mtuur: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]

3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1.]

4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.14.]

5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]

7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1.]

8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppetegevuse alused 1.3.6.]

9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK 2. ]

10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]

User:Mtuur

2015-10-20T19:48:01Z

Mtuur: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]
2. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13.]
3. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1.]
4. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.14.]
5. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]
6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? KKK 9.]
7. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1.]
8. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppetegevuse alused 1.3.6.]
9. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? KKK 2. ]
10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]

User:Mtuur

2015-10-20T19:30:04Z

Mtuur: /* Ülesanne */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:29:20Z

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ==== [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.

== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:23:13Z

Mtuur: /* Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada?]

=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:21:22Z

Mtuur: /* Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]

==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:20:43Z

Mtuur: /* Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]

==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:19:46Z

Mtuur: /* Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse
==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:19:17Z

Mtuur: /* Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse
==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:16:33Z

Mtuur: /* Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.(3 korda selle aja jooksul)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse
==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:16:09Z

Mtuur: /* Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.(3 korda selle aja jooksul)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse
==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:15:07Z

Mtuur: /* Mis on tähtajad? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.(3 korda selle aja jooksul)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.
==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse
==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==

User:Mtuur

2015-10-20T19:14:24Z

Mtuur: /* Mis on tähtajad? */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Marta-Heliise Tuur

Esitamise kuupäev: 20.oktoober 2015

== Essee ==
Uude kooli astumine võib olla küllaltki kõhe ja hirmus, sest enamik inimesed on uued, võõras keskkond ja teised reeglid. Leian, et õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeaine aitas kogu sisseelamis protsessi kiirendada jagades häid näpunäiteid, kuidas antud keskkonnas võimalikult hästi läbi lüüa ning tutvustas meile IT maailma, millesse me Eesti Infotehnoloogia kolledžisse astudes nüüd kaasatud oleme.

Õppeaine loengutesari algas kogu õppekeskkonna tutvustusega, kus pidasid kõnesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Anti kindel sõnum, et lapsepõlv on nüüd läbi ja tuleb hakata õppimist tõsiselt võtma, sest meie tulevik on siiski kaalul. Kui gümnaasiumis tehti palju järeleandmisi ja said millal iganes töid järgi teha, siis nüüd tuleb pidada kõikidest kuupäevadest kinni ja kohe endale asjad selgeks teha. Vastasel korral tuevad juba mängu rahasummad või kõige hullem, eksmatrikuleerimine.

Külalisesinejana esines esimesena meile EIK vilistlane Tiina Seeman. Ta jutustas lähemalt oma teekonnast, kuidas ta jõudis suure kaarega Infotehnoloogiani. Teda motiveerisid just inimesed, kes armastasid oma tööd ja olid asjaga hinge juure, antud juhul oli see siis tema töökaaslane EMT’s. Ta andis ka sõnumi, et alati tuleb proovida ja püüelda, kui on tõsine soov või unistus, sest algselt arvas ta, et selles eas kui teda IT huvitama hakkas on ta juba liiga vana, et seda õppima hakata. Mentaalsetest piiridest nagu näiteks, kas ma sobitun sellesse erialasse, on raske üle saada, kuid kui tema suutis seda, lõpetada ITkolledži ja saada küllaltki edukaks siis miks ei peaks ka mina saama.

Enda jaoks kõige motiveerivama loengu pidas maha veebirakendusearendaja, koolitaja ja turvalisuse testija Elar Lang. Just tema näpunäited tema enda õppimis kogemustest aitasid mul luua kindlama sihi õpinguteks, kuidas kõige uue informatsiooniga toime tulla ning see panna töötama enda jaoks nii, et kooli lõpetaks võimalikult hästi. Ei tohiks kunagi lasta endal või kellelgi öelda, et seda kõike on liiga palju ning kõik on keeruline. Sisestades negatiivsust hakkataksegi lõpuks uskuma, et ei saagi millegagi hakkama. Edukus on meie enda valik ning selleks tuleb teha kindel plaan, mida täita. Samuti pidasin heaks näpunäiteks ka seda, et tihti peale võib juhtuda, et õppejõud on igav või monotoonne ning selle lahenduseks tuleks algselt leida kogu aine mõte ning seejärel ise see ära õppida, mitte jääda õppejõu peale lootma ja siis hiljem teda süüdistada arusaamatustes.

Järgnevalt esinenud Taavi Tuisk tutvustas, milline näeb välja IT süsteemide administraatori elu. Kuna ise olen valinud sama eriala ootasin huviga lähemalt teada saada, millesse ma ennast seganud olen.
Taavi oli küll küllaltki tagasihoidlik, kuid tema antud ülevaade oli väga põhjalik ning huvitav. Adminni elu on üsnagi pingeline, see tähendab et peab olema alati valmis töötama, kasvõi ööpäev läbi, sest kui server on maas, siis peab selle nii kiirelt korda saama kui võimalik. Ta lisas ka, et administraatoritel tänapäeval on pea võimatu programmeerimisoskuseta hakkama saada, sest et tagada võimalikult effektiivne töö, tuleb teada, kuidas toimib arendusprotsess ning arendajatel vastupidi. Seda mainis ka Elar Lang eelnevas loengus, et programmeerimiseta on adminni elu raske, sest koodi kirjutamisega saab enda tegevust automatiseerida see tähendab, et ei pea ennast kordama.

Viiendas loengus rääkis Kert suvi testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Tuli välja, et inimesed ei väärtusta piisavalt testimise olulisust ning see tähendab ka et spetsialistidest on suur puudus. IT projekte tihti peale planeeritakse halvasti ehk arendusele ja muule kulub nii palju aega, et testimiseks ei jäägi lihtsalt aega. Nii kannatabki kvaliteet ja paljud riskid jäävad ennetamata. Samuti tuli ka Kerdi loengus väljas, et automatiseerimine on vajalik, et vältida tüütuid korduvaid tegevusi, mida saaks ka programm sinu eest ära teha.

Humoorikalt tudengite tähelepanu võitis Targo tennisberg, kelle loengu eesmärk oli rääkida, kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Ta pani sügavuti mõtlema, mida tegelikult IT tähendab. Näiteks kasvõi lihtsalt kirjutades browserisse google hakkab tööle suur hulk programme ning ükski inimene ei suuda seda kogukeerukust hallata. Selleks ongi meil vaja luua masinaid, et mõista teisi masinaid. Targo andis ka hoiatavaid näpunäiteid, kuidas projekti ebaõnnestumisest hoiduda. Näiteks kui kaasata suur hulk inimesi projekti, siis infoliikudes see muunudb läbi iga inimese ning lõppkokkuvõtes tehakse hoopis midagi muud kui vaja oli. Oluliseks osaks loengust pidasin ka seda, et ta andis mõista, et kooli lõpetamine ei näita ainult seda, et nüüd oskad oma eriala, vaid näitab ka tugevat iseloomujoont, et kui midagi käsile võtta siis suudan selle ka lõpuni viia.

Seitsmendas loengus esines Tanel Unt, kes rääkis oma kogemustest IT ettevõtete alustamisest. Tema alustas oma karjääri juba kooliajal, asutades internetipõhise keeleõppe, kuid lõppkokkuvõttes osutus see talle ja tema tiimile liiga suureks ampsuks ning nad lõpetasid sellega. Järgmisena võtsid nad ette enda digiboxi loomise, kuid see ei jõudnudki mingigi teostuseni, mistõttu nad otsustasid uue sihi võtta ja hakata looma äritarkvara üksikutele ettevõtetele. Majanduskriisi ajal oli neil väga raske, sest langus oli kuskil 30-40%, aga nad armastasid oma tööd nii väga ning usk oli niivõrd suur, et nad tulid kriisist läbi nii, et ei pidanudki raha juurde laenama. Alati tuleb valmis olla, et kõigil ei lähe projektidega nii hästi ning tavaliselt ainult 1/10 ettevõttest on edukas. Alustada tuleb vaikselt ning mitte liiga vara oma äri müüki panna ja et olla edukas tuleb pidevalt uute tehnoloogiatega kaasas olla. See tähendab, et ei tohiks vanadesse asjadesse kinni jääda, vaid olla paindlik. Viimasena jäi mulle meelde oluline ütlus, et kool ei sööda meile ette kõike vajalikku vaid kogu selle teekonna eesmärk on õpetada õppima.

Viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak meile andmeanalüüsist. Oleg Bogdanov töötas Oracles ja SASis. Hiljem asustas oma ettevõtte Stats Unitites, mis nüüd teeb koostöö SASiga. Tõdesid, et oskus vajalikke andmeid üles otsida ja neid analüüsida tõstab olulisel määral IT-töötaja väärtust. IT inimese väärtus tõuseb ka siis kui olla tõeliselt kirglikult meelestatud mingi asja teada saamisest, mis võib edukas olla alles aastate pärast, sest siis ilmselt saab ka see inimene ise edukaks, tänu sellele, et ta on paar sammu teistest ees.

Läbivalt kostus loengutes üks kindel sõnum, et me ei tulnud siia kooli ainult teadmiste või paberi kätte saamise pärast ning kohe kindlasti ei saa me arvestada sellega, et need 3 aastat teevad meist spetsialisti. Kooli eesmärk on meile teha sissejuhatus ning õpetada meid õppima. Ülejäänud edukus on meie endi kätes.

== Õpingukorralduse küsimused ==
=== Küsimus B ===
==== Kukkusid arvestusel läbi.Kaua on võimalik arvestust järele teha? ====
Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.(3 korda selle aja jooksul)[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? ====
Kordusarvustuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
==== Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? ====
Korduseksami ja -arvestuse puhul tuleb end registreerida ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#sooritused]

==== Mis on tähtajad? ====
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldu]

==== Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? ====
Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritusel osalemine tasuta.
==== Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? ====
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
=== Küsimus 1 ===
==== Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? ====
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse
==== Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? ====
Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
==== Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? ====
Olles deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.
=== Ülesanne ===
==== Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? ====

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris.

'''Lahendus:'''
Esimene semester = 27 EAPd, seega selle kohta ei esitata arvet.
Teises semestris 27-20 = 7 EAPd jääb puudu.
Kuna 1 EAP = 50 eurot, siis esitatava arve suurus on: (50*0) + (50*7) = 350 eurot.
== Viited ==