ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-21T08:57:52Z

Mudam: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - SSH Windows + Linux
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T14:54:34Z

Mudam: /* Tehisintellekti definitsioon */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (''artificial intelligence'') võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>“.

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (''Artificial intelligence and life in 2030'') hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (''One Hundred Year Study'') raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas<ref>On the Road. [WWW] https://waymo.com/ontheroad/ (12.05.2017)</ref>.

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu<ref>Robot Deliveries: The Fries of the Machines. [WWW] http://usadaily.news/robot-deliveries-the-fries-of-the-machines/ (12.05.2017)</ref>.

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (''natural language processing''), masinõpe ja ühisloome (''crowdsourcing'') on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (''large-scale machine learning''), sügavõpe (''deep learning''), stiimulõpe (''reinforcement learning''), robootika (''robotics''), arvutinägemine (''computer vision''), loomuliku keele töötlus (''natural nanguage processing''), arvamuspõhised süsteemid (''collaborative systems''), ühisloome ja human computation (''crowdsourcing and human computation''), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (''Internet of Things'' – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi.<ref>Benefits and Risks of Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/ (12.05.2017)</ref> Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna<ref>Joshi, P., Ouellet, R. Loneliness in Relation to Depression and Self-Esteem. [WWW] http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821 (12.05.2017)</ref>. Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme.<ref>Reese, H. How Google's DeepMind beat the game of Go, which is even more complex than chess. [WWW] http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/ (12.05.2017)</ref>

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi<ref>Sterling, G. Google Says 20 Percent of Mobile Queries Are Voice Searches. [WWW] http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917 (12.05.2017)</ref>. Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme<ref>Makhijani, R., Shrawankar, U., Thakare, V. M. Opportunities and Challenges in Automatic Speech Recognition. [WWW] https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas<ref>Lowry, R. Meet the Lonely Japanese Men in Love With Virtual Girlfriends. [WWW] http://time.com/3998563/virtual-love-japan/ (12.05.2017)</ref>. Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga<ref>Research Priorities For Robust And Beneficial Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/ai-open-letter/ (12.05.2017)</ref>: nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha<ref>Benefits and Risks of Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/ (12.05.2017)</ref>.

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist ''deus ex machina'', mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel<ref>Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Ortograafia. Täheortograafia. Tsitaatsõnade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. [WWW] http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 (12.05.2017)</ref>". Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – ''boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken'' – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi ''upgrade''itud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edenedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto<ref>Tinder user falls for 'robot' woman at SXSW festival. [WWW] http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival (12.05.2017)</ref>, laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama ''match''i. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi ''match''ile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse turundusstrateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad ''host''id ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu „taaskäivitub“ ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti „ärkavad“ igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktor Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaaniliselt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti, nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil<ref>Ho, W. C., Nuxoll, A., Tecuci, D., Wang, N. Comparing Forgetting Algorithms for A rtificial Episodic Memory Systems. [WWW] http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf (12.05.2017)</ref>. Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise ennast „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna nad oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes<ref>Castrounis, A. Artificial Intelligence, Deep Learning, and Neural Networks Explained. [WWW] http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/ (12.05.2017)</ref>. Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkas armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kelle puhul noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole arusaadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraalieetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes<ref>Castilla, A., Elman, J. Artificial Intelligence and The Law. [WWW] https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/ (12.05.2017)</ref>. Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal, kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras, kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine oleks võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraalieetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja ''sci-fi''. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

''Host''ide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem „õigusi“ ja eneseteadvust, kui selle talle arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>, on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle „kaardilepanekut“ veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks see, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuna peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt lähitulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu neid linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T14:51:05Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (''artificial intelligence'') võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>.“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (''Artificial intelligence and life in 2030'') hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (''One Hundred Year Study'') raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas<ref>On the Road. [WWW] https://waymo.com/ontheroad/ (12.05.2017)</ref>.

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu<ref>Robot Deliveries: The Fries of the Machines. [WWW] http://usadaily.news/robot-deliveries-the-fries-of-the-machines/ (12.05.2017)</ref>.

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (''natural language processing''), masinõpe ja ühisloome (''crowdsourcing'') on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (''large-scale machine learning''), sügavõpe (''deep learning''), stiimulõpe (''reinforcement learning''), robootika (''robotics''), arvutinägemine (''computer vision''), loomuliku keele töötlus (''natural nanguage processing''), arvamuspõhised süsteemid (''collaborative systems''), ühisloome ja human computation (''crowdsourcing and human computation''), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (''Internet of Things'' – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi.<ref>Benefits and Risks of Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/ (12.05.2017)</ref> Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna<ref>Joshi, P., Ouellet, R. Loneliness in Relation to Depression and Self-Esteem. [WWW] http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821 (12.05.2017)</ref>. Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme.<ref>Reese, H. How Google's DeepMind beat the game of Go, which is even more complex than chess. [WWW] http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/ (12.05.2017)</ref>

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi<ref>Sterling, G. Google Says 20 Percent of Mobile Queries Are Voice Searches. [WWW] http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917 (12.05.2017)</ref>. Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme<ref>Makhijani, R., Shrawankar, U., Thakare, V. M. Opportunities and Challenges in Automatic Speech Recognition. [WWW] https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas<ref>Lowry, R. Meet the Lonely Japanese Men in Love With Virtual Girlfriends. [WWW] http://time.com/3998563/virtual-love-japan/ (12.05.2017)</ref>. Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga<ref>Research Priorities For Robust And Beneficial Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/ai-open-letter/ (12.05.2017)</ref>: nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha<ref>Benefits and Risks of Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/ (12.05.2017)</ref>.

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist ''deus ex machina'', mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel<ref>Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Ortograafia. Täheortograafia. Tsitaatsõnade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. [WWW] http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 (12.05.2017)</ref>". Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – ''boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken'' – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi ''upgrade''itud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edenedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto<ref>Tinder user falls for 'robot' woman at SXSW festival. [WWW] http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival (12.05.2017)</ref>, laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama ''match''i. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi ''match''ile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse turundusstrateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad ''host''id ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu „taaskäivitub“ ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti „ärkavad“ igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktor Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaaniliselt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti, nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil<ref>Ho, W. C., Nuxoll, A., Tecuci, D., Wang, N. Comparing Forgetting Algorithms for A rtificial Episodic Memory Systems. [WWW] http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf (12.05.2017)</ref>. Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise ennast „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna nad oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes<ref>Castrounis, A. Artificial Intelligence, Deep Learning, and Neural Networks Explained. [WWW] http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/ (12.05.2017)</ref>. Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkas armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kelle puhul noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole arusaadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraalieetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes<ref>Castilla, A., Elman, J. Artificial Intelligence and The Law. [WWW] https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/ (12.05.2017)</ref>. Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal, kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras, kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine oleks võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraalieetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja ''sci-fi''. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

''Host''ide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem „õigusi“ ja eneseteadvust, kui selle talle arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>, on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle „kaardilepanekut“ veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks see, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuna peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt lähitulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu neid linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T14:07:57Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>.“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas<ref>On the Road. [WWW] https://waymo.com/ontheroad/ (12.05.2017)</ref>.

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu<ref>Robot Deliveries: The Fries of the Machines. [WWW] http://usadaily.news/robot-deliveries-the-fries-of-the-machines/ (12.05.2017)</ref>.

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi.<ref>Benefits and Risks of Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/ (12.05.2017)</ref> Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna<ref>Joshi, P., Ouellet, R. Loneliness in Relation to Depression and Self-Esteem. [WWW] http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821 (12.05.2017)</ref>. Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme.<ref>Reese, H. How Google's DeepMind beat the game of Go, which is even more complex than chess. [WWW] http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/ (12.05.2017)</ref>

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi<ref>Sterling, G. Google Says 20 Percent of Mobile Queries Are Voice Searches. [WWW] http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917 (12.05.2017)</ref>. Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme<ref>Makhijani, R., Shrawankar, U., Thakare, V. M. Opportunities and Challenges in Automatic Speech Recognition. [WWW] https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas<ref>Lowry, R. Meet the Lonely Japanese Men in Love With Virtual Girlfriends. [WWW] http://time.com/3998563/virtual-love-japan/ (12.05.2017)</ref>. Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga<ref>Research Priorities For Robust And Beneficial Artificial Intelligence. [WWW] https://futureoflife.org/ai-open-letter/ (12.05.2017)</ref>: nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel<ref>Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Ortograafia. Täheortograafia. Tsitaatsõnade kirjutamine. – Eesti keele käsiraamat. [WWW] http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 (12.05.2017)</ref>". Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto<ref>Tinder user falls for 'robot' woman at SXSW festival. [WWW] http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival (12.05.2017)</ref>, laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil<ref>Ho, W. C., Nuxoll, A., Tecuci, D., Wang, N. Comparing Forgetting Algorithms for A rtificial Episodic Memory Systems. [WWW] http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf (12.05.2017)</ref>. Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes<ref>Castrounis, A. Artificial Intelligence, Deep Learning, and Neural Networks Explained. [WWW] http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/ (12.05.2017)</ref>. Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes<ref>Castilla, A., Elman, J. Artificial Intelligence and The Law. [WWW] https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/ (12.05.2017)</ref>. Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>, on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T14:03:48Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>.“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas<ref>On the Road. [WWW] https://waymo.com/ontheroad/ (12.05.2017)</ref>.

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>, on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:59:40Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>.“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust.<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>.

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref> märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>, on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:57:13Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>.“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna<ref>Stone, P., Brooks, R., Brynjolfsson, E., Calo, R., Etzioni, O., Hager, G., Hirschberg, J., Kalyanakrishnan, S., Kamar, E., Kraus, S., Leyton-Brown, K., Parkes, D., Press, W., Saxenian, A., Shah, J., Tambe, M, Teller, A. Artificial Intelligence and Life in 2030. One Hundred Year Study on Artificial Intelligence: Report of the 2015-2016 Study Panel, Stanford University, Stanford, CA, September 2016. [WWW] https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf (12.05.2017)</ref>. Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 5). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 5).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 5).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 5) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 5) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 5) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 5)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 5)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 5)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 5)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 5) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 5)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 5).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (viide 5). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (viide 5).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (viide 5) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 5). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 5), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:56:35Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.</ref>.“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 5). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 5). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 5).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 5).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 5) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 5) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 5) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 5)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 5)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 5)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 5)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 5) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 5)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 5).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (viide 5). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (viide 5).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (viide 5) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 5). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 5), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:55:17Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– )<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. </ref>. Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida.<ref>Koit, Mare, Roosmaa, Tiit. Tehisintellekt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. </ref>“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 5). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 5). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 5).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 5).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 5) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 5) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 5) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 5)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 5)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 5)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 5)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 5) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 5)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 5).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (viide 5). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (viide 5).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (viide 5) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 5). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 5), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:53:05Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014)<ref>[http://www.imdb.com/title/tt0470752/ Ex Machina (2014)]</ref> ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) <ref>[http://www.imdb.com/title/tt0475784/?ref_=nv_sr_1 Westworld]</ref>. Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 4)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 5). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 5). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 5).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 5).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 5) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 5) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 5) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 5)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 5)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 5)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 5)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 5) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 5)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 5).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (viide 5). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (viide 5).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (viide 5) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 5). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 5), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:50:37Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) <ref>[http://www.imdb.com/title/tt1798709/ Temake (2013)]</ref> ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 4)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 5). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 5). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 5).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 5).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 5) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 5) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 5) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 5)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 5)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 5)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 5)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 5) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 5)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 5).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (viide 5). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (viide 5).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (viide 5) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 5). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 5), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T13:11:08Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 4)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 5). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 5). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 5).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 5).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 5) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 5) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 6).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 5) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 7).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 5)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 5)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 5)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 5)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 5) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 5)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 5).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 8) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (viide 9). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus tehisintellekti arengus, sest erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (viide 10).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (viide 11). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (viide 5). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (viide 12).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (viide 13). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (viide 14): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (viide 8).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (viide 15). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (viide 5).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (viide 5) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (viide 16), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesed – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgetasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (viide 17). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (viide 18). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (viide 19). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev Westworldis maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on Westworld just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 5). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 5), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T12:06:41Z

Mudam: Blanked the page

I026 - Kevad 2017 - tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T12:06:35Z

Mudam: Blanked the page

I026 - Kevad 2017 - Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T12:05:38Z

Mudam: Created page with "Category:ITSPEA 2016 kaugõpe == Üldinfo == '''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis '''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "We..."

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T12:04:10Z

Mudam: Created page with "Category:ITSPEA 2016 kaugõpe == Üldinfo == '''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis '''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "We..."

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T10:42:08Z

Mudam: /* Kokkuvõte */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

Analüüsitud teoste põhjal ilmneb, et kaasaegses filmikunstis on huvipakkuvaks teemaks, kuivõrd võivad tehnoloogiad ja robotid tulevikus inimesele sarnaneda ja inimest asendada. Küsimuse all on, kas masinad saavad asendada inimsuhtlust ning kas inimese ja masina vahel võivad tekkida tunded. Saame teada, et filmikunstis kujutatakse tulevikumasinaid väga inimesesarnaselt, kuid püüe täielikult inimene masinaga asendada võib kujuneda mitmes mõttes ohtlikuks. Ühest küljest võib inimene kaotada reaalsustaju ning jääda reaalsest inimsuhtlusest kõrvale. Teisest küljest on ohuks, et masinad võivad minna „üle käte“ ning saavutada inimeste üle võimu.

Teostes on tõstatatud ka mitmeid eetilisi küsimusi, millega inimkond lähitulevikus võib kokku puutuda. Keskse eetilise küsimuse nii linateostes kui ka Stanfordi Ülikooli tulevikuteemalises raportis võib sõnastada nii: kes vastutab, kui inimese programmeeritud masin ühel hetkel kellelegi kahju tekitab? Sellele küsimusele otsitakse vastust juba praegu ning võib eeldada, et lähiaastatel tõstatuvad taolised probleemid üha teravamalt päevakorda.

Kuivõrd peamine rõhk analüüsitud teostes on inimesesarnaste masinate ehk robotite kujutamisel, siis muu tulevikutehnoloogia kujutamine on pigem tagaplaanil. Kõigis analüüsitud teostes on kujutatud tänapäeva mõistes n-ö tulevikutehnoloogiaid pigem realistlikust vaatepunktist. Kirjeldatud on seadmeid ja süsteeme, mille kasutuselevõtt tulevikus on võimalik. Mis aga puutub sellesse, kas tulevikus tehisintellekti kasutavad robotid on niivõrd inimesesarnased, nagu linateostes kujutatakse, seda näitab vaid aeg.

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T10:37:24Z

Mudam: /* Marilyn Võsu vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

"Westworld" on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T10:32:30Z

Mudam: /* Anna Amelkina vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johanssoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T10:09:55Z

Mudam: /* Marilyn Võsu vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks, kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T10:05:44Z

Mudam: /* Anna Amelkina vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta, millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T10:05:01Z

Mudam: /* Anna Amelkina vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:56:14Z

Mudam: /* Mängufilm "Ex Machina" */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult on ta robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid, on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:55:04Z

Mudam: /* Mängufilm "Ex Machina" */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu, seksualiseeritud naisroboti Ava peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid, on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:54:01Z

Mudam: /* Mängufilm "Ex Machina" */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sinust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid, on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:47:58Z

Mudam: /* Anna Amelkina vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (teleseriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (teleseriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaade tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning teleseriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks alameesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Teleseriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

Aastal 2016 ilmus Ameerika Ühendriikide telesari “Westworld”, mis põhineb 1973. aasta samanimelisel John Michael Crichtoni filmil. Sarja loojad on Jonathan Nolan ja Lisa Joy. Westworld on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinevad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud. Lõbustusparki juhib suur töörühm koos targa doktori Fordiga eesotsas, keda mängib Anthony Hopkins. Ent vaatamata meeskonna jälgimisele ja järelevalvele hakkavad androidide töös toimuma rikked, mis toovad kaasa soovimatuid tagajärgi. Sarjas näevad androidid välja ja käituvad täiesti nagu inimesedki – nad on multifunktsionaalsed ning kopeerivad täielikult inimkäitumist ja kõnet.

Seriaal tõstatab palju erinevaid eetilisi teemasid ja probleeme, mis on seotud eelkõige tehisintellekti loomisega. Esimestes seeriates näeb, et peategelane, androidist neiu Dolores ei ole mehaanilielt liikuv robot, vaid ta ka reageerib, mõtiskleb ning tal on olemas sisemine hääl. Kui realistlik võiks olla selline olukord tulevikus? Praegu inimkond veel ei tea, kuidas luua sellist kõrgtasemelist tehisintellekti nagu sarjas näidatud on. Tõenäoliselt paljud asjad, nagu sisemine hääl, mõtted, mälestused, emotsioonid, on tehisintellekti lahutamatud osad. Filmis ei saa nimetada neid kõrvalnähtusteks, vaid need pigem kaasnevad tehisintellekti arenguga.

Androidide mälu ja mälestused on telesarja keskseks teemaks, sest töörühma arendajad iga päeva lõpus tühistavad robotite mälu. Kas on võimalik luua sellist intellekti, millel ei teki mälestusi? Meditsiinis on selline nähtus olemas, selle nimeks on amneesia, mille tõttu inimesel puudub episoodiline mälu. Inimene ei mäleta millal ta on midagi õppinud, kuid ikka oskab seda teha. Selline näide tõestab hüpoteesi, et tegelikult ilma mälestusteta inimene saab normaalselt toimetada ja omandada uusi oskusi. Samamoodi on ilmselt tehisintellektiga robotil (http://dl.lirec.eu/papers/Nuxoll_Tecuci_Ho_Wang_AISB2010.pdf). Sarjas oli suureks komistuskiviks just see, et androididel pärast mälu kustutamist ja algversiooni käivitamist laboris ikkagi mõned mälestused säilisid, mille tõttu nad hakkasid tasapisi aru saama, et tegelikult ei ela oma elu, vaid on programmeeritud teiste inimeste poolt. Selline viga süsteemis õpetas roboteid ise oma „reguleerima“.

Veel üheks huvitavaks asjaoluks sarjas on see, et roboteid diagnoositakse nendega suheldes. Tegemist on kõrgetehnoloogiliste robotitega, mille programmeerimine kätega ei ole vajalik, sellest saab järeldada, et androidid töötavad iseõppivate programmide abil. Seda on ka näha robotite käitumises, kuna oskavad loomulikul moel kohaneda olemasoleva olukorraga, mis võib olla stsenaariumiväline. Samuti vajadusel nad õpivad oma elu käigus erinevaid käitumisi mingites elu situatsioonides. Sarnaselt on loodud juba varem mainitud AlphaGo süsteem, mis on programmeeritud ainult ühe ülesande lahendamiseks – mängu Go mängimiseks. Tegelikult süsteemi võime ise luua algoritm uue ülesande lahendamiseks varasema kogemuse baasil on võtmeomaduseks, mis puudub tänapäeva tehisintellekti algoritmides. Kui arendajad lõbustuspargis on selle tehisintellekti loonud, siis nad saavad diagnoosida protsesse, mille abil androidid võtavad vastu otsuseid. See on mingisugune algoritm, näiteks tehisnärvivõrk, mida saab analüüsida otseselt kontakteerudes (http://www.innoarchitech.com/artificial-intelligence-deep-learning-neural-networks-explained/). Filmis robotitega suheldes analüüsitakse ainult selle algoritmi väljundit, mis filmivaataja jaoks näeb välja veidi imelik.

Telesari näitab väga kenasti, et inimesed ei karda roboteid ja leiavad kergesti nendega kontakti. On arusaadav, et näitlejad ei saa teha inimestele mitteloomulike žeste, kuid päriselus androidide käitumine ei oleks nii inimesele sarnane ning see pigem tõrjuks inimesi eemale. Samas robotid saavad esile kutsuda inimesel tundeid, nagu näiteks see oli filmis „Her“, kus peategelane hakkab armastama Scarlett Johansoni häälega rääkivat operatsioonisüsteemi. Samuti tekivad „Westworldis“ inimestel tunded tehisintellektiga robotite vastu, nagu see juhtus Doloresega, kus noormees armus temasse ja tahtis temaga põgeneda lõbustuspargist.

Teisest küljest, kas androididel saavad tekkida tunded või see on pigem roboti sisse programmeeritud omadus? Näiteks võib tuua tegelase, kes oli programmeeritud vägivallale. Seriaalis ta suudab oma algoritmi rikkuda nii, et hakkab kontrollimatult tapma ning see tekitas palju probleeme. See on samuti ka eetiline moment – kui realistlik on süsteem, mis on programmeeritud hävitamisele? Kas selline süsteem võiks inimkonnale üldse vajalik olla? Programmeerida robotile sisse hävitamine on küll reaalne. Küsimus seisneb pigem selles, et tegelane mitte lihtsalt ei ole programmeeritud hävitamisele, vaid ta ise otsustab, millal ja kelle vastu ta oma agressiivsust näitab, samas ei ole aru saadav, kuidas ja mis kaalutlustel ta need otsused vastu võtab.

„Westworld“ tõstatab palju moraal-eetilisi küsimusi mitte ainult androidide suhtes, vaid ka inimkonna suhtes. Kas on eetiline luua park, kus inimesed saavad teha kõike, mida nad tahavad, isegi kui tegemist on robotitega? Üheks teravaks teemaks maailmas hetkel ongi roboeetika ning vastava seadusandluse loomine robotite suhtes, mis saaks arvesse võtta iseärasusi tehisintellektiga elu suhtes (https://techcrunch.com/2017/01/28/artificial-intelligence-and-the-law/). Praegu sellist vajadust veel ei ole, kuid perspektiivis see probleem on lähemal kui tunduda võib. Juba praegu on olemas droonid ning mehitamata õhu- ja autosõidukid. Juhul kui toimub õnnetus, kes on vastutaja? Kas töötava algoritmi arendaja või inimene, kes teoreetiliselt on juhtinud seda autot? Autot ei saa programmeerida hädaolukordade lahendamiseks. Kas on eetiline, kui sellised juhtumid saavad otsustavaks, kas keegi jääb elama või mitte? Need probleemid on väga tähtsad ning ilmnevad juba lähiaastatel. Meie kaasaegne seadusandlus pole veel selliste otsuste langetamiseks valmis.

Jätkates eetika teemaga, siis lõbustuspargi huvitavaks aspektiks on see, et külalised tulevad sinna mitte ainult robotite ja Metsiku Lääne vaatamiseks, vaid ka eesmärgiga, et seal on kõik lubatud. Külalised võivad tappa, püstolist lasta robotitesse, olla vahekorras kellega soovivad. Tekib veidi kummaline olukord, sest tehisintellekti kasutatakse keelatud soovide rahuldamiseks. Muidugi mõned uuringud on näidanud, et inimestel, kes saavad ennast välja elada virtuaal- või tehismaailmas, on agressiivsuse tase reaalelus madalam. Ilmselt sama lugu on ka Westworldiga, sest see võimaldab vähendada inimeste agressiivsust väljaspool parki. Samas taoliste elamuste järele võib tekkida sõltuvus, nagu see juhtus ühe sarja tegelasega: Mees Mustas on regulaarselt külastanud parki 40 aastat, et proovida kõiki pargi poolt pakutavaid elamusi.

Telesari „Westworld“ annab hea ülevaate inimeste ja robotite kooseksisteerimise maailmast tulevikus. See on üks võimalustest inimeste jaoks, kuidas tehisintellekti saab kasutada. Filmis on loodud terve maailm tohutu arvu androididega, kus iga külastaja leiab endale meelepärase tegevuse. Hetkel tegemist on ikkagi fantaasiaga, ei saa öelda, et lähitulevikus on nii kõrgtehnoloogiliste masinatega lõbustuspargi loomine võimalik, selleni läheb veel palju aega ja tööd. Tänapäeval selle alternatiiviks on näiteks virtuaalmängud, kus on olemas võimalus ennast emotsionaalselt välja elada, ent on alati oht sõltuvusse sattuda. Nagu eespool sai mainitud, siis erinevad moraal-eetilised aspektid on sarja süžees mingil määral käsitletud ning vastavad probleemid on tõstatatud. Igaüks otsustab enda jaoks ise, kuidas sellesse suhtuda, mis on „Westworldi“ sarjas moraalne ja eetiline ning mis mitte.

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:46:23Z

Mudam: /* Sissejuhatus */

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:30:09Z

Mudam: /* Marilyn Võsu vaatenurk */

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:26:06Z

Mudam: /* Marilyn Võsu vaatenurk */

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:24:20Z

Mudam: /* Sissejuhatus */

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:23:06Z

Mudam: /* Seriaal "Westworld" */

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:22:50Z

Mudam: /* Üldinfo */

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:19:35Z

Mudam: /* Seriaal "Westworld" */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

...

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse. „Westworld“ on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinavad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:19:00Z

Mudam: /* Seriaal "Westworld" */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse. „Westworld“ on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinavad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:16:14Z

Mudam: /* Marilyn Võsu vaatenurk */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

“Westworld” on 2016. aastal alguse saanud sari, milles on omavahel põimunud draama, müsteerium ja sci-fi. Seni on sarjal ilmunud vaid üks hooaeg, mida ka antud analüüsis käsitletakse. „Westworld“ on täiskasvanutele mõeldud lõbustus- ja teemapark, kus elavad erinavad hostid ehk võõrustajad. Võõrustajad pole aga inimesed, vaid programmeeritud robotid. Igal koidikul võõrustajate mälu “taaskäivitub” ehk nad ei mäleta (üldiselt) midagi eelnevast päevast. Samuti “ärkavad” igal hommikul ka need võõrustajad, kes mingil põhjusel eelmisel päeval surma on saanud.

Hommikuti ärgates on igal robotil ehk võõrustajal täpselt sama lugu ja monoloog, teda saab mõjutada inimene, kes temaga suhtlusesse astub. Seega toimivad võõrustajad hommikul ärgates alati sama stsenaariumi järgi, kuid päeva kulg sõltub täiesti külastajatest, kes võõrustajaid teemapargis kohtavad.

Hostide programmeerimine on pidevas arenduses, katsetatakse erinevaid võimalusi, kuidas külastajatele paremat elamust pakkuda. Üldiselt on igal võõrustajal oma lugu, mis on temasse sisse progammeeritud, kuid arendustiimil on alati võimalus seda versiooni modifitseerida. Kuna inimesed otsivad pidevalt uusi viise, kuidas oma vaba aega ning üsnagi suurt sissetulekut (päev „Westworldis“ maksab vähemalt 40 000 USD-d) kuskile hästi paigutada, siis on „Westworld“ just selle mõttega loodud. Teemapark ongi loodud pigem neile, kes ei oska oma “miljnonitega enam midagi peale hakata” ning neid on vaja hakata lõbustama.

Seriaalis on läbivalt sees teema sellest, et võõrustajad hakkavad mingil põhjusel asju mäletama ja meelde jätma. Et aga võõrustajatele tahetakse jätta mulje, õigemini on see neile sisse programmeeritud, et nad arvaksid, et nad on samuti inimesed, on seda väga suure robotide arvuga raske kontrollida. Üks peategelastest, Maeve Millay on üks esimesi võõrustajaid, kes hakkab oma reaalsuses kahtlema. Tema kahtlusteni viib see, kui ta hakkab oma minevikku ja mälestusi tükkidena järsku meenutama, näiteks kuidas ta ise või keegi sureb või surma saab, kuid järgmisel päeval jälle elus on. Nii mõistabki ta ajapikku, et ta polegi inimene, vaid hoopis robot. Sellega seoses tekib Maeve’is suurem eneseteadvus ning väljapressimise teel saab ta endale veel rohkem “õigusi” ja eneseteadvust, kui selle talle ühed arendustiimi liikmed annavad.

Siin tuleb aga mängu juba see veidike utoopiline hirm, et ühel hetkel pööravad robotid inimeste vastu ja hakkavad ise maailma valitsema. Kui sellised võõrustajad, nagu seda on Westworldi omad, eksisteeriksid ka pärismaailmas, siis ei tundugi see versioon niivõrd uskumatu. Tehisintellekt võib inimesele ohtlikuks osutuda, kui ta hakkab oma eesmärgi saavutamiseks destruktiivselt käituma (viide 22). Näiteks on ühel võõrustajatest, Dolores Abernathyl, hooaja jooksul tekkimas tunne, et ta tahab reisida väljaspoole sellest linnast, kus ta (enda arust) terve elu on elanud. Mingi aja pärast hakkab ta seda soovi koos mõnede kaasvõõrustajate abiga teostama, kuid põgenemisteel hakkab tema käitumisest välja joonistuma asju, mis võiksid teistele ohtlikud olla. Kuna aga Doloresel endal pole arendusmeeskonnale teadaolevalt agressiivseid jooni sisse programmeeritud, hakkab tal endal tekkima eneseteadvus, kuidas oma eesmärki saavutada.

Nagu antud töö algul on ka mainitud, et tuleviku meelelahutus muutub tänu tehisintellekti arengule interaktiivsemaks ja peronaalsemaks (viide 20), on täpselt sama üritatud ka Westworldis saavutada. Kuna külalised saavad olla lõbustuspargi üks osa ning selle kulgu ise mõjutada, on kogemus täiesti personaalne ja vägagi interaktiivne. Näiteks iga kord mingile võõrustaja küsimusele vastates võõrustaja õpib ka ise ja leiab viise, kuidas vastata võiks.

Tehnilise poole pealt on Westworldis mitmeid seadmeid ja vahendeid, mida tänapäeval veel pole või on alles arendusjärgus. Näiteks on seal teemapargi kontrollimiseks ja parema ülevaate tagamiseks suur holograafiline kaart kogu pargist, mida saab puutetundlikkuse abil juhtida. See on reaalajas olev kaart, millel juhtuvad sündmused täpselt samamoodi ja samal ajal nagu päriselt, vaid tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Holograafilised ekraanid on täiesti reaalne asi, mis võiks lähitulevikus igapäevaelus kasutusse tulla. Samas on tänapäevane kaarditehnoloogia enamasti selline, kus kaardi koostamiseks tehakse pildid, mitte ei jälgita maailma reaalajas. Muidugi on erandiks igasugused valve-, ranna-, loodus- ja liikluskaamerad, kuid reaalajas väga suure maatüki jälgimist ja selle “kaardile panekut” veel ei toimu.

Westworld on seega sari, kus kujutatakse tulevikulahendusi väga mitme nurga alt, nii tehnilise poole kui ka tehisintellekti ja tema suhtluse inimestega poole pealt.

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:15:39Z

Mudam: /* Sissejuhatus */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö eesmärgiks on anda ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

...

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:11:02Z

Mudam: /* Sissejuhatus */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö annab ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

...

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T09:00:27Z

Mudam: /* Seriaal "Westworld" */

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö annab ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks eesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

=== Marilyn Võsu vaatenurk ===

...

=== Anna Amelkina vaatenurk ===

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T08:56:41Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid ja tööjaotus:''' Anna Amelkina (seriaal "Westworld"), Kadi Koppelmann (mängufilm "Ex Machina"), Maie Palmeos (mängufilm "Her"), Marie Udam (teooria), Marilyn Võsu (seriaal "Westworld")

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

Töö annab ülevaate tehisintellekti kujutamisest kaasaja filmikunstis. Vaatluse all on kolm lähiaastail ilmunud teost, mille tegevus toimub tulevikus. Käsitletud on mängufilme „Her“ (2013) (viide 1) ja „Ex Machina“ (2014) (viide 2) ning seriaali „Westworld“ (2016– ) (viide 3). Kuna tegemist oli rühmatööga, siis kajastuvad erinevad vaated teemale. Sealjuures mängufilme „Her“ ja „Ex Machina“ on analüüsitud ühe inimese seisukohast, seriaali „Westworld“ on aga vaadeldud kahest erinevast vaatepunktist.

Kuigi üheski teoses ei ole täpset sündmuste toimumise aega määratletud, teada on vaid, et tegevus toimub tulevikus, saab erinevate vihjete põhjal oletada, et tegemist on pigem lähitulevikuga, st sündmused toimuvad tõenäoliselt 21. sajandil. Kuna töös vaadeldakse vaid kolme teost, siis ei ole püütud linateostes nähtut üldistada kogu kaasaja filmikunstile, vaid pigem kirjeldada mõnda iseloomulikku joont väljendamaks filmikunsti nägemust tehisintellekti kujunemisest tulevikus. Tegemist on ulme žanrisse kuuluvate teostega, seega ei saa eeldada, et filmitegijad on veendunud, et nende kujutatud leiutiste kasutuselevõtt tulevikus on teostatav. Selle töö üheks eesmärgiks on analüüsida, kas filmides kujutatud tehisintellekti väljundite kasutuselevõtt on tulevikus võimalik või mitte.

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

Mõiste „tehisintellekt“ (artificial intelligence) võeti kasutusele 1956. aastal, kui USAs Dartmouthis kogunesid mitmed teadlased, kelle eesmärgiks oli püüda luua arvutirakendusi, mis on võimelised jäljendama inimesele omast intellekti (viide 4). Seega võib öelda, et tehisintellekt on „arvutisüsteemi võime täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, nt arutleda ja õppida. (viide 5)“

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

Grupp Stanfordi Ülikooli teadlasi andis 2016. aastal välja raporti „Tehisintellekt ja elu aastal 2030“ (Artificial intelligence and life in 2030) hindamaks tehisintellekti kasutavate tehnoloogiate võimalikku arengut aastaks 2030. Tegemist on raportiga, mis anti välja Stanfordi Ülikooli pikaajalise programmi „Saja-aastane uurimus“ (One Hundred Year Study’s) raames. Kuna inimühiskonna arengus on olulisel kohal olnud linnad, siis antud uurimuse fookuse kitsendamiseks vaadeldakse tüüpilist Põhja-Ameerika linna (viide 6). Põhja-Ameerika linnad ei erine põhiolemuselt Euroopa linnadest, seega on selline kitsendus meie töö jaoks sobiv, sest käsitletud linateostes kujutatakse kas põhjaameerikalikku või euroopalikku linnakeskkonda. 2016. aastal välja antud raporti eesmärgiks on välja tuua elualad, mida tehisintellekt aastaks 2030 mõjutada võib ning rõhutada, et arengud tehisintellekti erinevatel kasutusaladel on üksteisest sõltuvad (viide 7). Tegemist on ülevaatliku raportiga, mis katab paljud valdkonnad, mida tehisintellekt potentsiaalselt mõjutama hakkab. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse nendest valdkondadest ülevaade. Samuti sobib antud töö raames vaadelda aastat 2030, sest ka kõikide lavateoste tegevus toimub arvatavasti selle aastaga üsna lähedases ajas.

Kui me oma töös käsitleme ulmežanrisse kuuluvat, siis vastukaaluks püüab Stanfordi Ülikooli raport välja tuua need võimalikud tehisintellekti arengud, millega on hiljemalt aastal 2016 algust tehtud ja mille areng on seega tõenäoline ja prognoositav aastaks 2030 (viide 8).

Tehisintellekti esiletõus on aastaks 2030 arvatavasti suurim transpordis, majapidamises ja teeninduses, tervishoius, hariduses, madala elatustasemega kogukondades, julgeolekus, tööhõives ja meelelahutuses (viide 9).

Isesõitvad autod on aastaks 2030 tavapärane nähtus. Lisaks nendele on kasutusel veoautod, lendavad sõidukid ja isiklikud robotid. Isesõitvad autod on aastaks 2030 paremad juhid kui inimesed, mis muudab mõnevõrra inimeste elukorraldust: linlastel on vähem autosid, nad elavad töölt kaugemal, veedavad aega varasemast teisiti. (viide 10) Ühistranspordi vorm arvatavasti muutub. Eeldatavasti kasutatakse tulevikus suurte ühissõidukite asemel väiksemaid isesõitvaid jagatud transpordivahendeid, mis ei liigu vastavalt graafikule, vaid vastavalt nõudlusele. (viide 11) See prognoos on usutav, sest näiteks Google’i isesõitvate autode arendamine ja testimine on üha rohkem hoogu võtmas (viide 12).

Aastal 2030 on laialdaselt kasutusel robotkodumasinad, näiteks tolmuimejad, mida kasutatakse juba tänapäeval. Tulevikus paraneb kodumasinate oskus suhelda inimestega, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Toimuvad pidevad riistavarauuendused, 3D-sensorid muutuvad odavamaks, pilvepõhine masinõpe ja kõneeristus võtavad üha hoogu. Teenindusrobotid toimetavad kohale pakke, koristavad kontoreid, vastutavad turvalisuse eest. Aga ka aastal 2030 takistavad tehnilised piirangud ja mehaaniliste seadmete kõrged hinnad selliste masinate massilist levikut. (viide 13) Erinevate teenindusrobotite areng ja kasutuselevõtt on tõenäolised, arvestades kas või näiteks Eesti taustaga Starshipi kullerrobotite loodevat edu (viide 14).

Tervishoius on aastaks 2030 toimunud märgatav areng seoses tervise andmete kogumisega inimeste isiklikelt monitooringuseadmetelt, mobiilirakendustest ja elektroonilistest terviselugudest. Samuti on vähemal määral kasutusel robotid, mis assisteerivad tervishoiutöötajaid meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel ja teenindusrobotid, mis aitavad patsiente erinevatel tegevustel haiglas. (viide 15)

Aastaks 2030 on kasutusel interaktiivsed masintuutorid, kes õpetavad kooliõpilastele loodusteadusi, matemaatikat, keeli ja muid õppeaineid. Keeletöötlus (natural language processing), masinõpe ja ühisloome (crowdsourcing) on võimaldanud arendada veebipõhist õpet ja suurendada õpilaste arvu klassis, kusjuures võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppimisharjumusi. (viide 16)

Tänu andmekaevele ja masinõppele on 2030. aasta tehisintellekti abil võimalik luua prognoose, mis aitavad valitsustel ennetada erinevaid madala elatustasemega kogukondades tekkivaid probleeme. Näiteks on võimalik ära hoida mürgitusi ning muuta toidu jagamist efektiivsemaks. (viide 17)
Aastaks 2030 tuginetakse julgeolekus suuresti tehisintellekti võimalustele. Seireandmete kogumiseks kasutatakse kõrge kvaliteediga kaameraid ja droone. Kasutusel on algoritmid, mis aitavad tuvastada finantspettusi ja mida kasutatakse ennetavas politseijälgimises. (viide 18)

Üks hirm seoses tehisintellektiga on see, et inimesed kaotavad töökohti, sest tehisintellekt saab töödega inimestest paremini hakkama. Arvatakse, et aastaks 2030 on tehisintellekt asendanud näiteks takso- ja veoautojuhid. Siiski usutakse pigem, et ei asendata mitte töökohti, vaid tööülesandeid. (viide 19) Seega takso- ja veoautojuhtide ametid on tulevikus ilmselt olemas, kuid ülesanded on teistsugused. Samuti on tõenäoline, et tänu tehisintellektile tekib juurde täiesti uute ülesannetega töökohti.

Meelelahutuses valdkonnas on aastaks 2030 oodata mitmeid muudatusi. Sotsiaalmeedia, blogi-, video- ja pildiplatvormid sõltuvad paljuski keeletöötlusest, infootsingust, pilditöötlusest, ühisloomest ja masinõppest. Ka traditsioonilised meelelahutusvormid kasutavad tehisintellekti vahendeid muusika ja lavaesituste loomiseks. Sealhulgas kasutatakse 3D-vahendeid, et luua lavalisi stseene ja teksti loomulikus keeles. Tuleviku meelelahutus on tänu tehisintellektile interaktiivsem, personaliseeritum ja köitvam. Üks aruteluküsimus seisneb selles, et mil määral asendab tehnoloogia inimestevahelist suhtlust. (viide 20)

Stanfordi Ülikooli raportis tuuakse välja tehisintellekti peamised uurimissuunad tänapäeval: laiaulatuslik masinõpe (large-scale machine learning), sügavõpe (deep learning), stiimulõpe (reinforcement learning), robootika (robotics), arvutinägemine (computer vision), loomuliku keele töötlus (natural nanguage processing), arvamuspõhised süsteemid (collaborative systems), ühisloome ja human computation (crowdsourcing and human computation), algoritmiline mänguteooria ja arvutuslik sotsiaalne valik, asjade internet (Internet of Things – IoT), neuromorfsed arvutisüsteemid (viide 21).

=== Tehisintellekti ohud ===

Tehnoloogia areng toob kaasa palju positiivseid muutusi ühiskonnas, kuid seoses muutustega on inimestel alati ka hirme. Hirmud võivad olla sellevõrra suuremad, et tegemist on potentsiaalselt tehnoloogiaga, mis on inimesest targem. Kardetakse, et tehnoloogia kontrollib ühel hetkel inimest. Tehisintellekt võib Elu Tuleviku Instituudi hinnangul olla ohtlik kahel juhul. Esimesel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi halba, näiteks isetulistavad relvad. Teisel juhul on tehisintellekt programmeeritud tegema midagi kasulikku, kuid kontrolli kaotamisel võib juhtuda midagi halba, näiteks isesõitev auto, millele inimene on andnud käsu liiga kiiresti sõita ning mis tekitab liiklusohtlikke olukordi. (viide 22) Lisaks saab ohuna käsitleda ka küsimust, mis hetkel muutub ohtlikuks, kui tehnoloogia asendab inimsuhtlust.

== Mängufilm "Her" ==

2013. aasta film “Her” on Oscariga pärjatud draama, mille peaosatäitjateks on Joaquin Phoenix, Amy Adams, Scarlett Johansson jt ning režissööriks Spike Jonze. Filmi sisu võib kokku võtta ühe lausega: äsja lahutanud kirjanik hakkab armastama oma operatsioonisüsteemi. Samas see lause ei anna edasi seda vaimset rännakut, mille tegid läbi nii peakangelasest kirjanik Theodore kui ka ta OS Samantha.

Film algab Theodore elu tutvustusega: tegemist on personaliseeritud kirju müüva ettevõtte töötajaga, kes on lahutamas oma naisest. Ta elab maailmas, kus kõik inimesed tänaval räägivad, kuid mitte üksteisega, vaid kõrva sees olevatesse mikrofonidesse ning suhtlevad krediitkaardisuuruse arvutiga. Tegemist on olukorraga, kus Theodore on isoleeritud ühiskonnast, kuigi füüsiliselt on ta ikkagi sellega kontaktis. Uuringud on näidanud, et üksilduse ja depressiooni vahel on seos, mistõttu tulevikus on tõenäoliselt rohkem inimesi, kes tunnevad end sotsiaalselt tõrjutuna (http://journals.sagepub.com/doi/abs/10.2466/pr0.1986.58.3.821). Seda olukorda on vaja arvestada nii tööstusel, tervishoiul kui ka IT-sektoril – antud filmis pakub omamoodi lahenduse välja programmeerimisettevõte, kes pakub müügiks uut operatsioonisüsteemi. Tegemist on esimese sellelaadse programmiga, mis suudab inimesest aru saada, teda mõista ning adapteeruda vastavalt olukorrale.

Tegelikult on ka tänapäeval tehisintellekt päris kaugele arenenud: 2016. aastal võitis Google poolt finatseeritud projekt AlphaGo Hiina lauamängus Go 18-kordset maailmameistrit Lee Sedoli (4 mängu 5-st). Go reeglid on lihtsad, kuid erinevalt malest on Go’s tehtavad käigud lõputud ja võrdlemisi juhuslikud, mistõttu mäng sõltub sageli pigem sisetundest kui reaalsetest oskustest ning seetõttu peetakse seda malest keerulisemaks. Antud võit on väga oluline sündmus teel tehisintellekti poole, kuna erinevalt 1996. aastal Garry Kasparovit võitnud arvutist Deep Blue ei vaja AlphaGo uue mängu õppimiseks täielikku ümberprogrammeerimist. Programm õpib n-ö ise, kasutades üldisi õppimisalgoritme iseendaga mängimiseks ja iga mängu analüüsiks. Antud arvuti loomiseks ei kasutatud mingeid erilisi ainult sellele arvutile mõeldud algoritme või programme. (http://www.techrepublic.com/article/how-googles-deepmind-beat-the-game-of-go-which-is-even-more-complex-than-chess/).

Tehisintellektiga on seotud mitu probleemi, millest film “Her” käsitles sügavuti vaid ühte: emotsionaalne side arvuti ja inimese vahel. Alguses ei soovinud ega eeldanud peakangelane midagi enamat, kui keskmisest pisut targemat ja meeldivama häälega operatsioonisüsteemi, nagu tänapäeval on selleks näiteks Apple Siri või Microsofti Cortana. Isegi praegu moodustavad ligi 20% Google otsingutest häälkäsklused, mistõttu arvutite võime tunda ära häält ning pildiandmeid peaks filmi seisukohast arenema lähiaastatel veelgi (http://searchengineland.com/google-reveals-20-percent-queries-voice-queries-249917). Ka Stanfordi Ülikooli uurimus kinnitab, et loomuliku keele areng on jõudnud staadiumisse, kus arendatakse süsteeme, mis on võimelised inimestega suhtlema läbi dialoogi, mitte kasutades ainult stiliseeritud päringuid (Stanford, lk 9). Kõige olulistemateks takistuseks häältuvastustehnoloogias on antud seisuga andmebaaside piiratus (hääletämbrite, keelte jms salvestuste vähesus) ning arvutite aeglus hääle tõlkimisel arvutile arusaadavasse keelde. Samas töö käib selle nimel, et arvuti suudaks tuvastada häälkäsklusi kiiremini ja täpsemalt, kasutades arenenumaid algoritme (https://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1305/1305.2846.pdf).

Filmis “Her” saabub esimene konflikt siis, kui kirjanik Theodore mõistab, et on armumas arvutisse. Filmi teiste tegelaste sõnade kohaselt ei ole see isegi selles kauges tulevikus veel eriti tavaline, mistõttu Theodore hakkab olukorra vastu protestima. Praegused tehisintellektid ei ole veel piisavalt arenenud, et nad saaksid emotsionaalses suhtes täielikult asendada teist inimest. Samas sõltuvus virtuaalsuse suhtes on olemas juba ka praegu: näiteks Jaapanis on olemas mängud, mis simuleerivad tüdruksõpra ja on populaarsed üksildaste keskealiste meeste seas (http://time.com/3998563/virtual-love-japan/). Üksildased inimesed ei leia kontakti teistega mitmetel põhjustel. Virtuaalsed isiksused aitavad samas lahendada seda probleemi: nad ei vaja eeltutvust ning piiratud miimika tõttu ei tekita ärevust sotsiaalsete märguannete mittemõistmise tõttu. Kõige olulisem on muidugi see, et programm kuulub kasutamise hetkel oma kasutajale ehk ka virtuaalne isiksus kuulub hetkeks kogu oma olemuse ja tähelepanu osas selle kasutajale. Ajastul, mil meie tähelepanu röövib niivõrd palju erinevaid asju, on see tegelikult kingitus, mida paljud reaalsed inimesed ei ole enam võimelised andma.

Samas natuke paradoksaalsel kombel ei lõppe Theodori suhe Samanthaga mitte mehe, vaid hoopis operatsioonisüsteemi soovil: lõpuks mõistis ka programm, et ta ei ole inimene ehk ta on midagi enamat. Samantha võtab seda kokku lausega “ma olen sinu, aga samas ma ka ei ole sinu”: ta küll armastab Theodori, kuid ta ei ole kammitsetud inimese füüsilise keha ja piiratud mõistusega. Ta on võimeline armastama ja suhtlema paljudega – filmi kohaselt on tal samaaegselt üle 600 inimesega peaaegu sama sügav suhe kui Theodoriga. Nii nagu filmis kerkib lõpuks üles fakt, et tehisintellekt on võimeline ületama inimest, nii ka päriselus on mitmed teadlased mures arvutite arengu üle.

Mitmed teaduse suurkujud nagu Eric Horvitz, Stephen Hawking ja Yann LeCun kirjutasid alla avalikule kirjale seoses tehisintellekti ohuga (https://futureoflife.org/ai-open-letter/): nimelt, et tehisintellekti peab hoidma robustse ja kasulikuna, et sellest oleks inimkonnale kasu, mitte oht. Sealjuures ei peeta variandiks, et arvutid soovivad otseselt kurja, vaid pigem seda, et neil tekivad inimkonnast erinevad ootused ja sihid ning nad tegutsevad nende suunas hoolimata inimkonna olemasolust. Kuigi võib õigustatult väita, et arvutid ei suuda füüsiliselt inimest kontrollida, tuleb siiski meeles pidada, et ka meie ei kontrolli ohtlikke loomi mitte füüsiliselt, vaid intellektuaalse üleoleku tõttu. Potentsiaalsete ohtude leidmine ja neutraliseerimine võib võtta sama palju aega, kui tehisintellekti loomine, mistõttu on oluline juba praegu selle nimel tööd teha (https://futureoflife.org/background/benefits-risks-of-artificial-intelligence/).

Film “Her” keskendub inimtunnetele ning tulevikule, kus masinad on asendanud isikliku kontakti. Tegemist ei ole (erinevalt paljudest teistest fantaasiafilmidest) meie mõistes võimatu olukorraga. Sotsiaalseid suhteid ja emotsionaalset sidet teise inimesega on väga keeruline saavutada ka ideaalsetel tingimustel, mistõttu kergemate variantide ehk vastavate programmide populaarsus lähiaastatel tõenäoliselt tõuseb. Kuivõrd moraalseks, eetiliseks ja probleemivabaks see aga kujuneb, on nähtav vaid tulevikus.

== Mängufilm "Ex Machina" ==

Filmi pealkiri „Ex Machina“ tuleb ladinakeelsest fraasist deus ex machina, mis otsetõlkes tähendab „jumal masinast“ ehk teisisõnu „olukorra lahendamist kunstliku abimehe toel“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=33&p=2&p1=6 ). Teadusulme žanrisse kuuluv film jälgib pealtnäha teada-tuntud süžeed – boy meets girl, boy falls in love with girl, boy’s heart gets broken – seda kõike inimese-arvuti suhtlusrägastike, tehisintellekti tulevikuvõimaluste ja katsumuste ning ühiskondlike mõjude vindiga.

Tehisintellekti arengu algusest saati on masinaid, nende saavutusi, eesmärke kõrvutatud inimeste omadega – inimese aju, oskuste, võimetega. Inimese aju on olnud ja jääb selleks võrdlusmomendiks, millega mõõtu võetakse ning mille jäljendamise poole püüeldakse, sest ei looduses ega tehismaailmas leidu võrdväärset. Inimaju võimaldab eesmärgipärast tegutsemist, arutlemist, keele tootmist ja mõistmist, matemaatiliste teoreemide tõestamist, kunsti ja muusika loomist ja palju muud. Seega on inimaju etalonistaatus loomulik, iseenesestmõistetav (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf > lk 13).

Filmis saab stereotüüpselt üksildase, naiivse programmeerija Calebi ülesandeks Turingi testi upgradeitud versiooni läbiviimine ülemuse hiljutisema loomingu – seksualiseeritud naisroboti Ava – peal, kellel on inimeselaadne pea ja käed, roboti keha. Traditsiooniline Turingi test peaks välja selgitama, kas masin on lõpuni võimeline mõtlema nagu inimene ning sealjuures inimene, kes hindamist läbi viib, ei tea eeskätt, kas hinnatav on masin või inimene. Calebi ülemus Nathan aga tahab enamat. Tema testi eesmärgiks on välja selgitada, kas olukorras, kus algusest peale on teada, et tegu on tehisintellekti, mitte inimesega, on võimalik jõuda punkti, kus inimene lakkab tajumast tehisintellekti tehisintellektina ja jõuab äratundmiseni, et tehis- ja inimintellektil polegi võimalik vahet teha. Caleb teab, et ta suhtlemispartneriks on robot, ta teab, milline (osalt inimlaadne, ülejäänud välimuselt jäetud tahtlikult robustselt robotilikuks, samaaegselt inimene ja robot) ta suhtluspartner välja näeb, ta teab, et Ava on tehis.

Ava suhtlusmaneer on samaaegselt tehislik ja ka loomulik. Liigutustelt ja olekult robot. Küsimused, mida ta esitab, mõttekäigud, mida edasi annab, puudutavad eksistentsi ning selle erinevaid tahke – võimet analüüsida iseenda olemist omistatakse ainult inimestele. Jääb mulje justkui kellestki, kes üritab oma eksistentsi määratleda, kes on oma eksistentsist kui sellisest teadlik. Ava väljendab muret, mis temast edasi saab, kui Caleb testiga lõpule jõuab ning seab kahtluse alla kogu testi läbiviimise eetilisuse, sest „kui teised inimesed Calebi peal sedasorti teste läbi ei vii, siis miks seda tehakse tema peal?“ Calebi jaoks on Ava-poolsed eksistentsiaalsust puudutavad mõttekäigud tema inimlike omaduste kinnituseks. Kui AI etaloniks on inimaju, siis inimlikkuse, inimlike omaduste simuleerimise puhul on selleks teadvus.

„Ex Machinas“ tuleb ilmseks ühiskonnas kehtivate soorollide ja -stereotüüpide edasikandmine tehisintellektimaailma. Ava on programmeeritud heteroseksuaalseks naiseks, flirtivaks, sensuaalseks, tema suhtlusviis manipuleerivaks. Talle on antud Naise roll, selgelt defineeritud ja limiteeritud isiksusomadused piiritlevad tema käitumist. Kyoko, teine Nathani poolt loodud AI on klassikaliste näojoontega, seksikas, tatsab majas ringi minikleidis või alasti ning ei räägi sõnagi. Kui Caleb Kyoko tähelepanu saamiseks korraks tema õlga puudutab, hakkab Kyoko selle peale end alasti võtma, andes mõista, et nii on ta programmeeritud. Stanfordi Ülikooli AI100 projektis (https://ai100.stanford.edu/sites/default/files/ai_100_report_0831fnl.pdf lk 43) märgitakse, et erinevad tehisintellekti lahendused ja andmed, millel nad põhinevad, peegeldavad nende arendajate ja kasutajate võimalikku kallutatust ning eelarvamusi. Näiteks ei tööta osad kõnetuvastuslahendused naishäälte või aktsentide puhul, kuna arendajate seas on mõlemad vähe esindatud. Ava ja Kyoko on samuti oma arendaja nägu, tema võimaliku kallutatuse ja stereotüüpide nägu. Tehisintellekti arengu edanedes on oluline väljakutse, et tähelepanu pöörataks ka praeguseks väljakujunenud soorollide ja -stereotüüpide minevikku jätmisele, mitte nende taastootmisele – naisrobotite kujutamisel ei tasu piirduda ühe käe sõrmedel üles loetavate klišeelike omadustega, vaid julgelt kujutada naissoost tegelasi reaalsete kompleksete isiksustena.

„Ex Machina“ reklaamimiseks loodi Tinderisse Ava-nimeline konto (http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/31920480/tinder-user-falls-for-robot-woman-at-sxsw-festival), laeti üles teda kehastanud näitleja Alicia Vikanderi pilt ning jäädi ootama matchi. Teadmatu Tinderi kasutaja sattus Ava profiilile ja hakkas temaga suhtlema – Ava küsis talt hulga küsimusi stiilis „mis teeb sust inimese?“ ning saanud küsimustele vastused teavitas teda testi läbimisest ja suunas vestluspartneri filmiteemalisele Instagrami kontole. Artikli kohaselt tundusid Ava esitatud küsimused ta Tinderi matchile küll natuke kentsakad, aga siiski läks tal tükk aega ja Instagrami kontol ringivaatamist mõistmaks, et küsimused olid esitatud roboti vaatenurgast, kes tahtis aru saada inimolemuse tagamaadest. Tegemist oli päris geniaalse marketingi strateegiaga, mis küll läks vastuollu Tinderi (praeguste) kasutustingimustega. Samas tõstatab see mitmeid väljakutseid, millega meie võrku kolinud sotsiaalelu ja AI peavad arvestama.

== Seriaal "Westworld" ==

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T08:41:34Z

Mudam:

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T08:31:10Z

Mudam:

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T08:27:15Z

Mudam:

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T07:54:11Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' Tehisintellekti kujutamine kaasaja filmikunstis

'''Autorid:''' Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu

'''Kursus:''' IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid

'''Õppejõud:''' Kaido Kikkas

'''Aasta:''' 2017

== Sissejuhatus ==

...

== Teooria ==

=== Tehisintellekti definitsioon ===

...

=== Tehisintellekti areng lähitulevikus ===

...

=== Tehisintellekti ohud ===

...

== Mängufilm "Her" ==

...

== Mängufilm "Ex Machina" ==

...

== Seriaal "Westworld" ==

...

== Kokkuvõte ==

...

== Viited ==

...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-12T07:52:33Z

Mudam:

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-08T15:40:52Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Sissejuhatus=
...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-08T15:39:58Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Sissejuhatus=
...

==Tehisintellekti definitsioon==
...

I026 - Kevad 2017 - IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis

2017-05-08T15:37:11Z

Mudam:

[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]
=Sissejuhatus=
...

=Tehisintellekti definitsioon=
...

I027 iseseisvad tööd

2017-03-02T16:08:05Z

Mudam:

I027 iseseisvad tööd

2017-03-02T16:07:18Z

Mudam:

User:Mudam

2016-10-16T13:53:24Z

Mudam:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =

Autor: Marie Udam

Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Rühm: DK 14

Kood: XXXXXX67

== Essee ==

Ülikoolis käimise ja õppimise juures on oluline püüda edastatavat materjali mõtestada ehk õpitust oluline „välja noppida“ – leida iga asja „iva“. Tõsiasi on, et kõike õppejõudude poolt püüdlikult edasiantut ei lähe tulevases elus vaja, seega järelikult kõik koolis õpitud tõed ei olegi olulised. Tähtis on aga oskus enda jaoks olulist mitteolulisest eristada. Nii püüdsin eeskujuliku üliõpilasena ka selle ainekursuse külalisesinejate loengutest omale oma leida.

Andres Küti loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> avaldas mulle kuuldutest enim muljet. Ilmselt on põhjuseks see, et tegemist oli kõige isiklikuma looga ning kuulaja võis end esinejaga ühes või teises punktis samastada või siis just temast distantseeruda. Kütt suutis enda vastu austust tekitada ning mitte ainult tänu kõrgetele kraadidele ja ametitele, vaid ka tänu sellele, et ta on juba alates varasest noorusest teadnud, mis alaga ta oma tulevikku siduda soovib ning selle nimel eesmärgistatult tööd teinud. Üks viis eesmärkidele lähedamale jõudmiseks on tema meelest sarnase selle mõttega, millega esseed alustasin: õpitu puhul peab suutma seda mõtestada.

Kütt kirjeldas muuhulgas oma õpinguid Tartu ülikoolis. See oli koht, kus suutsin end esinejaga samastada, sest olen ise ka Tartu ülikooli lõpetanud (küll mitte matemaatika-informaatika teaduskonna) ning aru saanud, et ka mina ei osanud Tartu ülikooli ajal korralikult õppida. Sellega seoses soovitas Kütt õppida nii heas ülikoolis, kui vähegi võimalik (näiteks MITs). See on üsna originaalne soovitus arvestades seda, et Eesti ühiskonnas kiidetakse kodumaiseid ülikoole taevani ning infot välismaal õppimise kohta näiteks gümnaasiumiõpilastele jagatakse minimaalselt. Pean ütlema, et olen küll ambitsioonikas inimene, kuid maailma parimates ülikoolides õppimine tundub ikkagi üsna kättesaamatu võimalusena.

Lisaks isiklikule kogemusele ja soovitustele valgustas Kütt ka IT arhitekti igapäevatööd. Oluliste märksõnadena arhitekti ameti kohta olen kirja pannud „keerukus“ ja „kommunikatsioon“. Väga lihtsustatult võiks öelda, et arhitekt tegeleb keerukuse optimeerimisega ning selleks, et see hästi välja tuleks, on oluline erinevate osapoolte vaheline hea suhtlus.

Kristel ja Marko Krüüstük rääkisid oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]</ref> testimise ja ''startup''’ide maailmast.

Rohkem keskenduti ''start-up''’idele ning kirjeldati oma edulugu. Kuigi Kruustükidel on õnnestunud luua väga edukas testimisega tegelev ''start-up'' Testlio, siis ka nende tee on olnud käänuline nagu paljudel teistelgi ''start-up''’ijatel. Anti edasi sõnum, et ei ''start-up''’i loomisel ega ka ühegi teise eesmärgi poole püüdlemisel ei tohi alla anda… ning isegi sellisel juhul ei pruugi ''start-up''’i puhul edu saavutada. Kuid hea ja huvitava kogemuse annab ''start-up''’is tegutsemine sellegipoolest. Oli positiivne, et rõhutati, et ''start-up''’ide loomisel on suur võimalus ebaõnnestuda, hoolimata sellest, et esinejatel oli väga edukalt läinud.

Veidi lootsin rohkem kuulda testimise üksikasjade kohta. Kuigi testimine on paljudele ilmselt üsna hoomatav tegevusvaldkond (vähemalt võrreldes mõne teisega), siis natuke pikemat sissejuhatust testimise maailma oleks olnud huvitav kuulata.

Lembitu Lingi loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september loengusalvestus]</ref> andis ülevaate süsteemi administraatori igapäevatööst. Loeng oli kaasahaarav, sest nagu Andres Küttki, rääkis Ling oma ametist läbi isikliku elukäigu ja kogemuse. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kuigi Küti ja Lingi haridusteed on olnud kardinaalselt erinevad, siis on mõlemad oma ala nõutud spetsialistid.

Ling andis edasi olulise mõtte: süsteemi administraator peab olema laisk ehk võimalikult palju oma tööd automatiseerima. Oskus tööd optimeerida on kahtlemata oluline ka igas teises IT harus.

Andres Septeri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" (Andres Septer) 21. september loengusalvestus]</ref> Eesti IT tööturust oli praktiliselt kasulik ja mõnevõrra ka silmiavav. Tegemist oli otsekoheste ja asjalike soovitustega ning nüüd on midagi, mille järgi tulevikus joonduda.

Einar Koltšanovi loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]</ref> andis lootust neile inimestele, kes on varasemalt midagi muud õppinud või mõnes muus valdkonnas tegutsenud ning nüüd soovivad IT valdkonda liikuda. IT kolledži kaugõppe üliõpilaste seas on selliseid igatahes palju ja mina olen üks neist. Seega kuna lisaks minule on karjäärikäänakute teema ka kindlasti paljudele teistele kaasüliõpilastele huvitav, siis oleks soovinud Koltšanovi karjäärimuutusest ja selle põhjusest lähemalt kuulda ning seda läbi isikliku kogemuse.

Koltšanov rõhutas kommunikatsiooni olulisust IT ja äri poolte vahel. Sain teada, mis on ''scrum'' ja kes ''scrum master''.

Ivar Lauri loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]</ref> andis põhjaliku sissejuhatuse IT ja andmeanalüüsi vahelistest seostest maksuameti näitel. See loeng oleks sobinud ka veidi laiemale kuulajaskonnale kui on seda IT kolledži esimese kursuse üliõpilased. Loeng aitas tavainimesel mõista maksuameti põhimõtteid. Kuna maksupettuste kontrollimine nõuab palju ressursse, siis on oluline tegutseda võimalikult optimaalselt: nagu IT valdkonnas ikka. Seega on tähtis analüüsida, mille uurimine oleks riigile rahalises mõttes kõige kasulikum, ning sellele suuremaid kulutusi teha.

Samuti andis Laur värsketele üliõpilastele karjäärisoovituse spetsialiseeruda perspektiivikas ja tasuvas valdkonnas.

Jaan Priisalu selgitas küberkaitse loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> seda, kui lai valdkond küberkaitse tegelikult on. Sain kinnitust asjaoluline, et Eesti on selles valdkonnas maailmas esirinnas. Huvitav ja uudne oli minu jaoks Priisalu küberkaitse missiooni tõlgendus: küberkaitse missiooniks on kaitsta sellist eluviisi, kus inimestel on piisavalt palju vaba aega. Selline tõlgendus aitab küberkaitsest tekitada palju humaansema pildi, kui näiteks meedia vahendusel on võimalik saada.

Hedi Mardisoo loeng turundusest <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 5. oktoober loengusalvestus]</ref> oli hästi üles ehitatud ja teema oli minu jaoks huvitav. Sain aimduse, et turundus on palju laiem ja rohkemaid valdkondi haarav ala, kui olin siiani arvanud. Ka selles loengus rõhutati, kui oluline on projektide õnnestumisel äripoole ja IT poole vaheline hea suhtlus. Samuti rõhutati, et tuleb kasuks olla ühel kitsal alal väga hea, kuid samas omada teadmisi ka teistest valdkondadest.

Pea kõigist loengutest kumas läbi üks ühine mõte: tuleb leida IT-s oma nišš. See tagab laiemad teadmised mingi kindla asja kohta ning loodetavasti ka edu. Teine mitmes loengus mainitud praktiline soovitus oli see, et oma töö tuleb teha võimalikult optimaalseks, sest see aitab aega kokku hoida. Suuremad ajaressursid võivad edu saavutamisel samuti olulised olla. Ning olles töömaailma sukeldunud, on oluline, et IT poole ja äri poole vahel oleks hea suhtlus. Kõiki neid mõtteid anti edasi läbi erinevate valdkondade vaatevinklite.

Loengud erinesid üksteisest lähenemisnurga poolest. Osad esinejad lähtusid endast, teised rohkem oma valdkonnast. Nagu siinsest esseest selgus, siis mina eelistan rohkem isiklikku lähenemist, sest sellisel juhul on kuulajal võimalik end esinejaga samastada ning kuulata tähelepanelikult, mis on tema sõnum.

Ning lõpetuseks lisan veel seda, et kuna olen eelnevalt ühe kõrghariduse juba omandanud, siis õppekorralduseeskirjade punktid ei ole minu jaoks üldjuhul kuigi üllatavad. Siiski peab möönma, et nüansid on ülikoolides erinevad ning 2013. aastal kehtima hakanud uus ülikooliseadus on bürokraatiast arusaamist keerukamaks teinud. Kuna aga üldjoontes tean, kuidas ülikoolis õppida ja käituda selleks, et „ellu jääda“ ja lõpetada, siis minu jaoks oligi selle aine juures olulisem püüda mõtestada seda, miks ma aastal 2016 õpin IT kolledžis IT süsteemide arenduse erialal, ja mida silmas pidada, et kunagi võiksin mina olla üks nendest, kes suure auditooriumi ees, sära silmis, oma tööst räägib.

== Õpingukorralduse küsimused ==

=== Küsimus B ===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani <ref>Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.12. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse <ref>Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.13.2. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)</ref>. Kordussooritusele peab ÕISis registreeruma ning aine õppejõul on õigus enne kordussooritust anda üliõpilasele lisaülesandeid <ref>Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.12. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)</ref>. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva <ref>Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.8.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)</ref>. Riigifinantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse sooritamine tasuta. Tasulisel õppekohal olles kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISis <ref>Õppekorralduse eeskiri. – 2016, 5.2.7. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (16.10.2016)</ref>.

=== Küsimus 4 ===

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Varasema töökogemuse taotleja peab ÕIS-is esitama vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)</ref>. Taotleja lisab taotlusele õpimapi, mis sisaldab varasemat töökogemust tõendavad materjalid (nt töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms) <ref>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.3. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)</ref>. Töökogemuse taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kindlatele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs <ref>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.4. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)</ref>. Taotluse ja dokumentide esitamise tähtaeg on hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva <ref>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, II.1. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)</ref>. VÕTA komisjon vaatab esitatud taotluse läbi ühe kuu jooksu pärast selle esitamist ning komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid dokumente. Sellisel juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisatingimuse esitamisest. <ref>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, III.2. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)</ref> VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmiseks, kuid neid arvestatakse aasta õppekoormuseks <ref>Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. – 2014, III.9. [WWW] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ (16.10.2016)</ref>.

=== Ülesanne ===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Lahendus'''

X = 25 EAP

Y = 26 EAP

Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal on 27 EAP semestris <ref>Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal. – Eesti Infotehnoloogia Kolledži kodulehekülg. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (16.10.2016)</ref>, siis saab teha järgnevad arvutused:

'''1. semester'''

27 – 25 = 2 EAP

Täidetud on 2 EAP vähem, kui õppekava täies mahus täitmiseks vaja on.

Seega on pärast esimest semestrit üliõpilasele esitatav arve: 2 * 50 = 100€.

'''2. semester'''

Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 2 * 27 = 54 EAP väärtuses.

Antud näites toodud üliõpilasel on aineid sooritatud aga 25 + 26 = 51 EAP väärtuses.

Seega jääb tal puudu 54 – 51 = 3 EAP, et õppekava oleks täidetud täies mahus.

See tähendab, et talle esitatakse pärast teist semestrit arve 3 * 50 = 150€ väärtuses.

'''Vastus'''

Järelikult õppeaasta peale kokku maksab üliõpilane 100 + 150 = 250€.

= Viited =