ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond "Juutuub"

2010-05-28T19:43:52Z

Mvaljaot:

Meeskonna nimeks on Juutuub ja kasutame youtube.com, et teha veebis asuv videode playlist.

sourcecode

http://enos.itcollege.ee/~mlausmaa/c%23/Youtube.zip

----

'''Idee'''

Idee oli teha videode mahamängimise teenus ja rakendus, mis kasutab youtube.com-i. Mõeldud, tehtud.

----

'''Teostus'''

Markus ja Marko mõtlesid umbes välja, kuidas süsteem peaks töötama. Suhtlemiseks kasutasime Win Live Messenger teenust. Meeskonda võtsime veel juurde Valdari, Marguse ja Jaagupi. Jagasime omavahel ülesanded, mida kirjeldame allpool

----

'''XML andmefail'''

XML andmefaili kasutame autocompleteri jaoks ja XSL faili, et genereerida autocompleteri kohta statistika.
http://youtube.myfolderburg.com/search.xml
autocomplete teenus on tehtud "Ajax Control Toolkit" abil
'''XML-i ülesehitus'''

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<?xml-stylesheet type="text/xsl" href="XSLT.xsl"?>
<info xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="schema.xsd">
<searchWord>
<name>tere</name>
<count>3</count>
</searchWord>
<searchWord>
<name>tele</name>
<count>3</count>
</searchWord>
<searchWord>
<name>teflon</name>
<count>26</count>
</searchWord>
</info>
</source>

----
XSLT
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:template match="/">
<html>
<body>
<h2>Otsinguks kasutatud sõnad</h2>
<table border="1">
<tr bgcolor="#9acd32">
<th>Sõna</th>
<th>Kordade arv</th>
</tr>
<xsl:for-each select="info/searchWord">
<tr>
<td>
<xsl:value-of select="name"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="count"/>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</table>
<p>Klikke kokku: <xsl:value-of select="sum(info/searchWord/count)" /></p>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>
----
'''autocompleteri kood'''
<source lang="csharp">
using System;

using System.Collections;

using System.ComponentModel;

using System.Data;

using System.Linq;

using System.Web;

using System.Web.Services;

using System.Web.Services.Protocols;

using System.Xml.Linq;

using System.Collections.Generic;

namespace Youtube
{
/// <summary>
/// Google searchbox like autocomplete service
/// </summary>
[WebService(Namespace = "http://youtube.myfolderburg.com/")]
[WebServiceBinding(ConformsTo = WsiProfiles.BasicProfile1_1)]
[ToolboxItem(false)]
[System.Web.Script.Services.ScriptService]
public class AutocompleteService : System.Web.Services.WebService
{

[WebMethod]
public string[] GetSuggestions(string prefixText, int count)
{
List<string> responses = new List<string>();

XDocument xD = XDocument.Load(Server.MapPath("search.xml"));
var result = (from x in xD.Descendants("searchWord")
where isEqual(x.Element("name").Value, prefixText)
orderby System.Convert.ToInt32(x.Element("count").Value) descending
select new
{
name = x.Element("name").Value
}).Take(count);

foreach (var v in result)
{
responses.Add(v.name);
}

return responses.ToArray();
}

static bool isEqual(string A, string B)
{
if (A.Length < B.Length) return false;
if (A.Substring(0, B.Length).Equals(B)) return true;
return false;
}
}
}
</source>
----

'''Veebiteenus'''

Saab otsida videosid, mis on üleval youtubes ja neid maha mängida.

Saab otsida playliste, mis on üleval youtubes ja seda maha mängima panna.

Saab vaadata enda playlistis olevaid videosid ja neid maha mängida.

----

'''Klientrakendus'''

Kuna kasutame youtube API-t, siis kasutame ühte kasutajat, mis on kirjeldatud koodis.

Videosid saab lisada oma playlisti

Saab teha samale kasutajale uue playlisti

'''rakenduse üldloogika'''
<source lang="csharp">using System;
using System.Collections;
using System.Configuration;
using System.Data;
using System.Linq;
using System.Web;
using System.Web.Security;
using System.Web.UI;
using System.Web.UI.HtmlControls;
using System.Web.UI.WebControls;
using System.Web.UI.WebControls.WebParts;
using System.Xml.Linq;
using Google.GData.Client;
using Google.GData.Extensions;
using Google.GData.Extensions.MediaRss;
using Google.YouTube;
using Google.GData.YouTube;
using System.Collections.Generic;

namespace Youtube
{
public partial class _Default : System.Web.UI.Page
{
protected void Page_Load(object sender, EventArgs e)
{
TextBox1.Attributes.Add("autocomplete", "off"); // turn off default autocomplete for all browsers
sessionStart(); // check sessions and initialize
Panel2.Visible = false;
if (showPanel) Panel2.Visible = true;
if (searchQuery.Length > 1 && searchMode) findVideo();
else if (searchQuery.Length > 1) requestPlaylist();
addedLists(); // retrieve entries from default playlist

foreach (Playlist p in retrievedPlaylists)
{
if (!(DropDownList1.Items.Contains(new ListItem(p.Title)))) DropDownList1.Items.Add(new ListItem(p.Title));
}
}

// event handler
protected void buttonClicked(Object sender, CommandEventArgs e)
{
YouTubeMovieID = Convert.ToString(e.CommandArgument);
Session["YouTubeMovieID"] = YouTubeMovieID;
}

// find playlists for specified user
protected void Button1_Click(object sender, EventArgs e)
{
searchQuery = TextBox1.Text;
Session["searchQuery"] = searchQuery;
Session["searchMode"] = null;
saveQuery(sender, e);
Session["showPanel"] = true;
Response.Redirect(Request.RawUrl);
}

// show all entries under "My playlists"
protected void Button2_Click(object sender, EventArgs e)
{
searchQuery = "juutuub888";
Session["searchQuery"] = searchQuery;
Session["searchMode"] = null;
Session["showPanel"] = true;
Response.Redirect(Request.RawUrl);
}

// adding a new playlist
protected void Button3_Click(object sender, EventArgs e)
{
YouTubeRequestSettings settings = new YouTubeRequestSettings(applicationName, developerKey, username, password);
YouTubeRequest request = new YouTubeRequest(settings);
Playlist pl = new Playlist();
pl.Title = TextBox2.Text;
Playlist createdPlaylist = request.Insert(
new Uri("http://gdata.youtube.com/feeds/api/users/juutuub888/playlists"), pl);
}

// adding a video to the playlist
protected void Button4_Click(object sender, EventArgs e)
{
YouTubeRequestSettings settings = new YouTubeRequestSettings(applicationName, developerKey, username, password);
YouTubeRequest request = new YouTubeRequest(settings);
PlayListMember pm = new PlayListMember();
pm.Id = YouTubeMovieID;
request.AddToPlaylist(retrievedPlaylists[DropDownList1.SelectedIndex], pm);

}

// find video
protected void Button5_Click(object sender, EventArgs e)
{
searchQuery = TextBox1.Text;
Session["searchQuery"] = searchQuery;
Session["searchMode"] = true;
saveQuery(sender, e);
Session["showPanel"] = true;
Response.Redirect(Request.RawUrl);

}

}
}
</source>

----
'''Töödejaotus'''

Markus - idee, wikipedia, funktsionaalsus

Marko - idee, kood

Jaagup - XSL,XML

Valdar - projekti üldplaani koostamine, wiki

Margus - XML, projekti üldplaani koostamine

----

'''Meeskonna käekäik'''

18.mai
XML ja XSL lisamine ülejäänud projektile

17.mai
http://www.w3schools.com/xsl/tryxslt.asp?xmlfile=cdcatalog&xsltfile=cdcatalog

10.mai
Marko näitab esialgset koodi ja kuidas asi hakkab toimima

3.mai
uus hosting

Kuna aspspider pole just kõige töökindlam, siis sai asi ümber kolitud folderburgi.

Aadress: http://youtube.myfolderburg.com/

29. aprill
asp.net hosting

asp.net leht on ka nüüd üleval - http://aspspider.info/juutuub/

control panel – http://www.aspspider.com/cp/

29. aprill
Youtube API

Paar head linki, et asjaga sinapeale saada:

http://code.google.com/apis/gdata/articles/dotnet_client_lib.html

http://code.google.com/apis/youtube/2.0/developers_guide_protocol.html

http://code.google.com/apis/youtube/2.0/developers_guide_dotnet.html

----
'''Hinnang tööle'''

Olenemata esialgsest tähtajast, mis oli 12 mai, saime oma projekti valmis 10 päeva hiljem. Esialgne funktsionaalsus, mille planeerisime, saime ka tehtud. Jätsime ära kasutajate segmenteerimise, sest youtube api, mis on osa google apist, nõuab registreerimist ja koodis saab kasutada ainult registreeritud kasutajat.

Oleme tehtud tööga rahul ja näeme, et c# on mõistlik keel.

IEEE 802.11

2010-05-24T15:41:06Z

Mvaljaot: /* IEEE 802.11 */

== IEEE 802.11 ==

IEEE 802.11 on standardite grupp, mis reguleerib seadmete traadivabasid ühendusi 2.4, 3.6 ja 5 GHz sagedustel. Neid standardeid loob ja haldab IEEE LAN/MAN Standardite Komitee. 802.11 standardite perekond kasutab õhumodulatsiooni tehnikaid, mis kasutavad sarnast põhiprotokolli. Populaarseimad nendest on 802.11b ja 802.11g, mis on originaalstandardi hilisemad edasiarendused. 802.11-1997 oli esimene traadita side standard ja 802.11b oli esimene laiema üldsuse poolt kasutuselevõetud võrgustandard. Eelnevalt mainitutele järgnesid 802.11g ja 802.11n. Esimeste standardite puhul pöörati võrguturvalisusele suhteliselt vähe tähelepanu, kuid hilisemates versioonides on selles valdkonnas toimunud olulisi arenguid.

802.11b ja 802.11g kasutavad 2.4 GHz sagedusala, mis on sageli kasutusel ka teiste elektroonikaseadmete poolt. Sellisteks seadmeteks võivad olla mikrolaineahjud, traadita telefonid, bluetooth seadmed, videokaamerad jne. Sellest tulenevalt on tihedalt asustatud 2.4 GHz sagedusala asemel kasulik kasutada hoopis 5GHz sagedust.

802.11 süsteem töötab kahes režiimis:

*Infrastruktuurirežiimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus.
*Ad hoc režiimis, mida tuntakse ka partnerrežiimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS).

802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus. Samuti mõjutab antud standardit kasutavate seadmete tööd müra teiste seadmete poolt. Kui samat kanalit kasutab mitu erinevat seadet tekib nende töös tõrkeid ning oluliselt väheneb ka andmeedastuskiirus. Järgnevalt on ära toodud 2.4 GHz sagedusalas paiknevad kanalid ning nende kattuvused.
[[File:wifi_channels.png|700px|thumb|none|2.4 GHz sagedusala kanalid]]

== 802.11 (802.11 legacy) ==

802.11 legacy on 802.11 standardi originaalversioon, mis lasti avalikkuse ette 1997 ja täiustati 1999. aastal. Tänapäeval on see standard kasutusest kadunud. 802.11 legacy sätestab kaks ühenduse kiirust, 1 ja 2 Mbit/s ning infoedastuse veaparandusfunktsiooni. Standard kasutas raadiokanalina 2.4 GHz vaba Tööstuse Teaduse Meditsiini sagedusvahemikku. Mõned eelnevad traadita võrgu tehnoloogiad kasutasid madalamaid sagedusi, näiteks 900 MHz.

== 802.11a ==

Sarnaselt originaalile kasutab 802.11a sama andmekihi protokolli ja reeglite raamistikku. Erinevus kahe standardi vahel seisneb aga 802.11a poolt kasutatavas OFDM-il baseeruval füüsilisel kihil. Antud standard tegutseb 5 GHz sagedusalal ning maksimaalseks andmeedastuskiiruseks on 54 Mbit/s. Kuid lisades sinna juurde veaparanduse, on reaalseks kiiruseks umbkaudu 25 Mbit/s.

Kuna 2.4 GHz sagedusala on tugevalt asustatud, annab 802.11a poolt kasutatav 5 GHz selge kasutuseelise. Puudusena võib samas välja tuua väiksema levikauguse, mis on tingitud kõrgema sageduse kasutamisest. Samuti levib 802.11a halvemini läbi takistuste nagu seinad ja müürid ning seda just lühema lainepikkuse tõttu. Testid on aga näidanud, et 802.11a on võrreldes 802.11b standardiga suurtel kiirustel samal tasemel või isegi suurema leviulatusega ja seda eelkõige tänu väiksemale mürale 5 GHz sagedusel.

== 802.11b ==

802.11b maksimaalne andmeedastuskiirus on 11 Mbit/s ja selles standardis kasutatakse samu meetodeid nagu originaalses 802.11 standardis. Esimesed 802.11b standardit kasutavad seadmed tulid turule aastal 2000 ja tänu oma tunduvalt suuremale läbilaskevõimele ning taskukohasemale hinnale saavutas suure populaarsuse ning suure kasutajaskonna. 802.11b seadmed on tundlikud häirete suhtes 2,4 GHz sagedusel, mida tekitavad näiteks mikrolaineahjud, bluetooth seadmed, beebimonitorid ja traadita lauatelefonid.

== 802.11g ==

Juunis 2003 a. ratifitseeriti 802.11 standardi kolmas modulatsioon 802.11g. See töötab samal 2.4 GHz sagedusel nagu 802.11b, aga kasutab OFDM-il baseeruvat ülekande tehnoloogiat nagu 802.11a. Maksimaalseks edastuskiiruseks on 54 Mbit/s ja kui sinna juurde arvestada veaparandusele kuluv aeg, siis on reaalseks läbilaskevõimeks keskmiselt 22 Mbit/s. 802.11g heaks omaduseks on ka see, et ta on täielikult sobiv tööks ka 802.11b standardil töötavate seadmetega.
802.11g standard saavutas suure populaarsuse juba enne ametlikku ratifitseerimist, kuna tarbijad olid vaimustuses veelgi suuremast andmeedastuskiirusest ja suhteliselt madalatest tootmiskuludest. Tingituna suurest huvist antud standardi suhtes olid juba 2003.a suveks enamus kahesüsteemseid 802.11a/b tooteid muutunud kolmesüsteemseteks toetamaks korraga a b ja g standardeid ühes ja samas võrgukaardis või ruuteris. 802.11g standardil põhinevaid seadmeid kasutades tuleb samas meeles pidada, et kasutatav sagedusala on 2.4 GHz ja sellest tulenevalt võib tihedalt asustatud kohtades tekkida tõrkeid seadmete töös, kuna samale kanalile võib sattuda mitu kasutajat.

== 802.11n ==

802.11n on hiljutine uuenduste komplekt, näiteks on tunduvalt kiirust suurendatud lisades mitu samaaegset andmevoogu (MIMO). Uuendus võeti IEEE poolt vastu ja publitseeriti 2009 oktoobris.[3]
MIMO on tehnoloogia, mis kasutab mitut antenni informatsiooni kiiremaks edastamiseks, kui seda oleks võimalik teha kasutades ühte antenni. Üks võimalus selle saavutamiseks on ka „Spatial Division Multiplexing“ (SDM) meetodi kasutamine. Selle abil on võimalik samaaegselt edastada mitut andmevoogu ning seeläbi saavutada oluliselt suurem kiirus võrreldes vanemate IEEE 802.11 standarditega.

'''Antennide arv'''

Selleks, et mitmeid samaaegseid andmevooge edastada, peab kasutuses olema ka mitu antenni. Seadme võimekust andmete edastamiseks on võimalik arvutada järgmise tehte abil: A x B : C. Esimene number A tähistab maksimaalset arvu signaali saatvate antennide osas. Teine number B on maksimaalne signaali vastuvõtvate antennide arv. Kolmas number C on maksimaalne raadiovoogude arv, mida seade saab kasutada. Maksimaalne võimsus antud valemi põhjal, mida on võimalik 802.11n standardit kasutades saavutada, on 4 x 4 : 4. Samas enamus tavakasutuses olevaid seadmeid omavad 2 x 2 : 2, 2 x 3 : 2 või 3 x 3 : 2 konfiguratsioone.

'''Andmeedastuskiirused'''

802.11n maksimaalne andmeedastuskiirus on 600 Mbit/s, mida on võimalik saavutada kasutades 4 x 4 : 4 konfiguratsiooni ning kasutades kogu 40 MHz laiust sagedusala. Järgnevas tabelis on ära toodud erinevad seaded ning nendele vastavad maksimaalsed andmeedastuskiirused.

[[File:data.png|476px|thumb|none|Andmeedastuskiirused]]

'''802.11n kasutamine'''

Maksimaalse kiiruse saavutamiseks on soovitatav kasutada 5 GHz sagedust, kuna sellel sagedusalal on rohkem mittekattuvaid kanaleid ja vähem seadmeid. Samas tuleb eelnevalt veenduda, et seadmed ning arvutid, millega antud võrku kasutada soovitakse, omavad ka 802.11n toega WiFi kaarte. Praegusel hetkel on enamlevinumateks 802.11b/g toega kaardid, kuid nendega pole võimalik 802.11n standardil töötavat ühendust kasutada.

'''40 MHz ja 2.4 GHz sagedusala'''

2.4 GHz sagedusala on suhteliselt tihedalt asustatud. 802.11n standardi puhul on võimalus kasutusele võtta tavapärase 20 MHz kanalimahu asemel 40 MHz ulatus. Taolise võttega on võimalik 2.4 GHz sagedusalal andmeedastusmahtu praktiliselt kahekordistada. Teisalt võtab selline meetod kasutusele 82% üldisest 2.4 GHz sagedusalast, mis takistab tugevalt teiste samal sagedusel töötavate seadmete toimimist. Sellest tulenevalt ei ole tihedalt asustatud piirkandades, kus on palju 2.4 GHz kasutavaid seadmeid, taoline meetod soovitatav.

== 802.11 standardite võrdlus ==

[[File:data2.png|1024px|thumb|none|802.11 standardid]]

== Kasutatud kirjandus ==

#http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11
#http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11n-2009
#http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3680781
#http://grouper.ieee.org/groups/802/11/Reports/802.11_Timelines.htm
#http://www.bbwexchange.com/wireless_internet_access/802.11g_wireless_internet_access.asp

== Autor ==

Marko Väljaots
D22
[[Category:Traadita side alused]]

File:Data2.png

2010-05-23T13:23:12Z

Mvaljaot: uploaded a new version of "File:Data2.png"

IEEE 802.11

2010-05-23T13:15:51Z

Mvaljaot: /* Kasutatud kirjandus */

== IEEE 802.11 ==

IEEE 802.11 on standardite grupp, mis reguleerib seadmete traadivabasid ühendusi 2.4, 3.6 ja 5 GHz sagedustel. Neid standardeid loob ja haldab IEEE LAN/MAN Standardite Komitee. 802.11 standardite perekond kasutab õhumodulatsiooni tehnikaid, mis kasutavad sarnast põhiprotokolli. Populaarseimad nendest on 802.11b ja 802.11g, mis on originaalstandardi hilisemad edasiarendused. 802.11-1997 oli esimene traadita side standard ja 802.11b oli esimene laiema üldsuse poolt kasutuselevõetud võrgustandard. Eelnevalt mainitutele järgnesid 802.11g ja 802.11n. Esimeste standardite puhul pöörati võrguturvalisusele suhteliselt vähe tähelepanu, kuid hilisemates versioonides on selles valdkonnas toimunud olulisi arenguid.

802.11b ja 802.11g kasutavad 2.4 GHz laineala, mis on sageli kasutusel ka teiste elektroonikaseadmete poolt. Sellisteks seadmeteks võivad olla mikrolaine ahjud, traadita telefonid, bluetooth seadmed, videokaamerad jne. Sellest tulenevalt on tihedalt asustatud 2.4 GHz sagedusala asemel kasulik kasutada hoopis 5GHz sagedust.

802.11 süsteem töötab kahes režiimis:

*Infrastruktuurirežiimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus.
*Ad hoc režiimis, mida tuntakse ka partnerrežiimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS).

802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus. Samuti mõjutab antud standardit kasutavate seadmete tööd müra teiste seadmete poolt. Kui samat kanalit kasutab mitu erinevat seadet tekib nende töös tõrkeid ning oluliselt väheneb ka andmeedastuskiirus. Järgnevalt on ära toodud 2.4 GHz sagedusalas paiknevad kanalid ning nende kattuvused.
[[File:wifi_channels.png|700px|thumb|none|2.4 GHz sagedusala kanalid]]

== 802.11 (802.11 legacy) ==

802.11 legacy on 802.11 standardi originaalversioon, mis lasti avalikkuse ette 1997 ja täiustati 1999. aastal. Tänapäeval on see standard kasutusest kadunud. 802.11 legacy sätestab kaks ühenduse kiirust, 1 ja 2 Mbit/s ning infoedastuse veaparandusfunktsiooni. Standard kasutas raadiokanalina 2.4 GHz vaba Tööstuse Teaduse Meditsiini sagedusvahemikku. Mõned eelnevad traadita võrgu tehnoloogiad kasutasid madalamaid sagedusi, näiteks 900 MHz.

== 802.11a ==

Sarnaselt originaalile kasutab 802.11a sama andmekihi protokolli ja reeglite raamistikku. Erinevus kahe standardi vahel seisneb aga 802.11a poolt kasutatavas OFDM-il baseeruval füüsilisel kihil. Antud standard tegutseb 5 GHz sagedusalal ning maksimaalseks andmeedastuskiiruseks on 54 Mbit/s. Kuid lisades sinna juurde veaparanduse, on reaalseks kiiruseks umbkaudu 25 Mbit/s.

Kuna 2.4 GHz sagedusala on tugevalt asustatud, annab 802.11a poolt kasutatav 5 GHz selge kasutuseelise. Puudusena võib samas välja tuua väiksema levikauguse, mis on tingitud kõrgema sageduse kasutamisest. Samuti levib 802.11a halvemini läbi takistuste nagu seinad ja müürid ning seda just lühema lainepikkuse tõttu. Testid on aga näidanud, et 802.11a on võrreldes 802.11b standardiga suurtel kiirustel samal tasemel või isegi suurema leviulatusega ja seda eelkõige tänu väiksemale mürale 5 GHz sagedusel.

== 802.11b ==

802.11b maksimaalne andmeedastuskiirus on 11 Mbit/s ja selles standardis kasutatakse samu meetodeid nagu originaalses 802.11 standardis. Esimesed 802.11b standardit kasutavad seadmed tulid turule aastal 2000 ja tänu oma tunduvalt suuremale läbilaskevõimele ning taskukohasemale hinnale saavutas suure populaarsuse ning suure kasutajaskonna. 802.11b seadmed on tundlikud häirete suhtes 2,4 GHz sagedusel, mida tekitavad näiteks mikrolaineahjud, bluetooth seadmed, beebimonitorid ja traadita lauatelefonid.

== 802.11g ==

Juunis 2003 a. ratifitseeriti 802.11 standardi kolmas modulatsioon 802.11g. See töötab samal 2.4 GHz sagedusel nagu 802.11b, aga kasutab OFDM-il baseeruvat ülekande tehnoloogiat nagu 802.11a. Maksimaalseks edastuskiiruseks on 54 Mbit/s ja kui sinna juurde arvestada veaparandusele kuluv aeg, siis on reaalseks läbilaskevõimeks keskmiselt 22 Mbit/s. 802.11g heaks omaduseks on ka see, et ta on täielikult sobiv tööks ka 802.11b standardil töötavate seadmetega.
802.11g standard saavutas suure populaarsuse juba enne ametlikku ratifitseerimist, kuna tarbijad olid vaimustuses veelgi suuremast andmeedastuskiirusest ja suhteliselt madalatest tootmiskuludest. Tingituna suurest huvist antud standardi suhtes olid juba 2003.a suveks enamus kahesüsteemseid 802.11a/b tooteid muutunud kolmesüsteemseteks toetamaks korraga a b ja g standardeid ühes ja samas võrgukaardis või ruuteris. 802.11g standardil põhinevaid seadmeid kasutades tuleb samas meeles pidada, et kasutatav sagedusala on 2.4 GHz ja sellest tulenevalt võib tihedalt asustatud kohtades tekkida tõrkeid seadmete töös, kuna samale kanalile võib sattuda mitu kasutajat.

== 802.11n ==

802.11n on hiljutine uuenduste komplekt, näiteks on tunduvalt kiirust suurendatud lisades mitu samaaegset andmevoogu (MIMO). Uuendus võeti IEEE poolt vastu ja publitseeriti 2009 oktoobris.[3]
MIMO on tehnoloogia, mis kasutab mitut antenni informatsiooni kiiremaks edastamiseks, kui seda oleks võimalik teha kasutades ühte antenni. Üks võimalus selle saavutamiseks on ka „Spatial Division Multiplexing“ (SDM) meetodi kasutamine. Selle abil on võimalik samaaegselt edastada mitut andmevoogu ning seeläbi saavutada oluliselt suurem kiirus võrreldes vanemate IEEE 802.11 standarditega.

'''Antennide arv'''

Selleks, et mitmeid samaaegseid andmevooge edastada, peab kasutuses olema ka mitu antenni. Seadme võimekust andmete edastamiseks on võimalik arvutada järgmise tehte abil: A x B : C. Esimene number A tähistab maksimaalset arvu signaali saatvate antennide osas. Teine number B on maksimaalne signaali vastuvõtvate antennide arv. Kolmas number C on maksimaalne raadiovoogude arv, mida seade saab kasutada. Maksimaalne võimsus antud valemi põhjal, mida on võimalik 802.11n standardit kasutades saavutada, on 4 x 4 : 4. Samas enamus tavakasutuses olevaid seadmeid omavad 2 x 2 : 2, 2 x 3 : 2 või 3 x 3 : 2 konfiguratsioone.

'''Andmeedastuskiirused'''

802.11n maksimaalne andmeedastuskiirus on 600 Mbit/s, mida on võimalik saavutada kasutades 4 x 4 : 4 konfiguratsiooni ning kasutades kogu 40 MHz laiust sagedusala. Järgnevas tabelis on ära toodud erinevad seaded ning nendele vastavad maksimaalsed andmeedastuskiirused.

[[File:data.png|476px|thumb|none|Andmeedastuskiirused]]

'''802.11n kasutamine'''

Maksimaalse kiiruse saavutamiseks on soovitatav kasutada 5 GHz sagedust, kuna sellel sagedusalal on rohkem mittekattuvaid kanaleid ja vähem seadmeid. Samas tuleb eelnevalt veenduda, et seadmed ning arvutid, millega antud võrku kasutada soovitakse, omavad ka 802.11n toega WiFi kaarte. Praegusel hetkel on enamlevinumateks 802.11b/g toega kaardid, kuid nendega pole võimalik 802.11n standardil töötavat ühendust kasutada.

'''40 MHz ja 2.4 GHz sagedusala'''

2.4 GHz sagedusala on suhteliselt tihedalt asustatud. 802.11n standardi puhul on võimalus kasutusele võtta tavapärase 20 MHz kanalimahu asemel 40 MHz ulatus. Taolise võttega on võimalik 2.4 GHz sagedusalal andmeedastusmahtu praktiliselt kahekordistada. Teisalt võtab selline meetod kasutusele 82% üldisest 2.4 GHz sagedusalast, mis takistab tugevalt teiste samal sagedusel töötavate seadmete toimimist. Sellest tulenevalt ei ole tihedalt asustatud piirkandades, kus on palju 2.4 GHz kasutavaid seadmeid, taoline meetod soovitatav.

== 802.11 standardite võrdlus ==

[[File:data2.png|1024px|thumb|none|802.11 standardid]]

== Kasutatud kirjandus ==

#http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11
#http://en.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11n-2009
#http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3680781
#http://grouper.ieee.org/groups/802/11/Reports/802.11_Timelines.htm
#http://www.bbwexchange.com/wireless_internet_access/802.11g_wireless_internet_access.asp

== Autor ==

Marko Väljaots
D22

IEEE 802.11

2010-05-23T13:08:35Z

Mvaljaot: /* 802.11 standardite võrdlus */

== IEEE 802.11 ==

IEEE 802.11 on standardite grupp, mis reguleerib seadmete traadivabasid ühendusi 2.4, 3.6 ja 5 GHz sagedustel. Neid standardeid loob ja haldab IEEE LAN/MAN Standardite Komitee. 802.11 standardite perekond kasutab õhumodulatsiooni tehnikaid, mis kasutavad sarnast põhiprotokolli. Populaarseimad nendest on 802.11b ja 802.11g, mis on originaalstandardi hilisemad edasiarendused. 802.11-1997 oli esimene traadita side standard ja 802.11b oli esimene laiema üldsuse poolt kasutuselevõetud võrgustandard. Eelnevalt mainitutele järgnesid 802.11g ja 802.11n. Esimeste standardite puhul pöörati võrguturvalisusele suhteliselt vähe tähelepanu, kuid hilisemates versioonides on selles valdkonnas toimunud olulisi arenguid.

802.11b ja 802.11g kasutavad 2.4 GHz laineala, mis on sageli kasutusel ka teiste elektroonikaseadmete poolt. Sellisteks seadmeteks võivad olla mikrolaine ahjud, traadita telefonid, bluetooth seadmed, videokaamerad jne. Sellest tulenevalt on tihedalt asustatud 2.4 GHz sagedusala asemel kasulik kasutada hoopis 5GHz sagedust.

802.11 süsteem töötab kahes režiimis:

*Infrastruktuurirežiimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus.
*Ad hoc režiimis, mida tuntakse ka partnerrežiimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS).

802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus. Samuti mõjutab antud standardit kasutavate seadmete tööd müra teiste seadmete poolt. Kui samat kanalit kasutab mitu erinevat seadet tekib nende töös tõrkeid ning oluliselt väheneb ka andmeedastuskiirus. Järgnevalt on ära toodud 2.4 GHz sagedusalas paiknevad kanalid ning nende kattuvused.
[[File:wifi_channels.png|700px|thumb|none|2.4 GHz sagedusala kanalid]]

== 802.11 (802.11 legacy) ==

802.11 legacy on 802.11 standardi originaalversioon, mis lasti avalikkuse ette 1997 ja täiustati 1999. aastal. Tänapäeval on see standard kasutusest kadunud. 802.11 legacy sätestab kaks ühenduse kiirust, 1 ja 2 Mbit/s ning infoedastuse veaparandusfunktsiooni. Standard kasutas raadiokanalina 2.4 GHz vaba Tööstuse Teaduse Meditsiini sagedusvahemikku. Mõned eelnevad traadita võrgu tehnoloogiad kasutasid madalamaid sagedusi, näiteks 900 MHz.

== 802.11a ==

Sarnaselt originaalile kasutab 802.11a sama andmekihi protokolli ja reeglite raamistikku. Erinevus kahe standardi vahel seisneb aga 802.11a poolt kasutatavas OFDM-il baseeruval füüsilisel kihil. Antud standard tegutseb 5 GHz sagedusalal ning maksimaalseks andmeedastuskiiruseks on 54 Mbit/s. Kuid lisades sinna juurde veaparanduse, on reaalseks kiiruseks umbkaudu 25 Mbit/s.

Kuna 2.4 GHz sagedusala on tugevalt asustatud, annab 802.11a poolt kasutatav 5 GHz selge kasutuseelise. Puudusena võib samas välja tuua väiksema levikauguse, mis on tingitud kõrgema sageduse kasutamisest. Samuti levib 802.11a halvemini läbi takistuste nagu seinad ja müürid ning seda just lühema lainepikkuse tõttu. Testid on aga näidanud, et 802.11a on võrreldes 802.11b standardiga suurtel kiirustel samal tasemel või isegi suurema leviulatusega ja seda eelkõige tänu väiksemale mürale 5 GHz sagedusel.

== 802.11b ==

802.11b maksimaalne andmeedastuskiirus on 11 Mbit/s ja selles standardis kasutatakse samu meetodeid nagu originaalses 802.11 standardis. Esimesed 802.11b standardit kasutavad seadmed tulid turule aastal 2000 ja tänu oma tunduvalt suuremale läbilaskevõimele ning taskukohasemale hinnale saavutas suure populaarsuse ning suure kasutajaskonna. 802.11b seadmed on tundlikud häirete suhtes 2,4 GHz sagedusel, mida tekitavad näiteks mikrolaineahjud, bluetooth seadmed, beebimonitorid ja traadita lauatelefonid.

== 802.11g ==

Juunis 2003 a. ratifitseeriti 802.11 standardi kolmas modulatsioon 802.11g. See töötab samal 2.4 GHz sagedusel nagu 802.11b, aga kasutab OFDM-il baseeruvat ülekande tehnoloogiat nagu 802.11a. Maksimaalseks edastuskiiruseks on 54 Mbit/s ja kui sinna juurde arvestada veaparandusele kuluv aeg, siis on reaalseks läbilaskevõimeks keskmiselt 22 Mbit/s. 802.11g heaks omaduseks on ka see, et ta on täielikult sobiv tööks ka 802.11b standardil töötavate seadmetega.
802.11g standard saavutas suure populaarsuse juba enne ametlikku ratifitseerimist, kuna tarbijad olid vaimustuses veelgi suuremast andmeedastuskiirusest ja suhteliselt madalatest tootmiskuludest. Tingituna suurest huvist antud standardi suhtes olid juba 2003.a suveks enamus kahesüsteemseid 802.11a/b tooteid muutunud kolmesüsteemseteks toetamaks korraga a b ja g standardeid ühes ja samas võrgukaardis või ruuteris. 802.11g standardil põhinevaid seadmeid kasutades tuleb samas meeles pidada, et kasutatav sagedusala on 2.4 GHz ja sellest tulenevalt võib tihedalt asustatud kohtades tekkida tõrkeid seadmete töös, kuna samale kanalile võib sattuda mitu kasutajat.

== 802.11n ==

802.11n on hiljutine uuenduste komplekt, näiteks on tunduvalt kiirust suurendatud lisades mitu samaaegset andmevoogu (MIMO). Uuendus võeti IEEE poolt vastu ja publitseeriti 2009 oktoobris.[3]
MIMO on tehnoloogia, mis kasutab mitut antenni informatsiooni kiiremaks edastamiseks, kui seda oleks võimalik teha kasutades ühte antenni. Üks võimalus selle saavutamiseks on ka „Spatial Division Multiplexing“ (SDM) meetodi kasutamine. Selle abil on võimalik samaaegselt edastada mitut andmevoogu ning seeläbi saavutada oluliselt suurem kiirus võrreldes vanemate IEEE 802.11 standarditega.

'''Antennide arv'''

Selleks, et mitmeid samaaegseid andmevooge edastada, peab kasutuses olema ka mitu antenni. Seadme võimekust andmete edastamiseks on võimalik arvutada järgmise tehte abil: A x B : C. Esimene number A tähistab maksimaalset arvu signaali saatvate antennide osas. Teine number B on maksimaalne signaali vastuvõtvate antennide arv. Kolmas number C on maksimaalne raadiovoogude arv, mida seade saab kasutada. Maksimaalne võimsus antud valemi põhjal, mida on võimalik 802.11n standardit kasutades saavutada, on 4 x 4 : 4. Samas enamus tavakasutuses olevaid seadmeid omavad 2 x 2 : 2, 2 x 3 : 2 või 3 x 3 : 2 konfiguratsioone.

'''Andmeedastuskiirused'''

802.11n maksimaalne andmeedastuskiirus on 600 Mbit/s, mida on võimalik saavutada kasutades 4 x 4 : 4 konfiguratsiooni ning kasutades kogu 40 MHz laiust sagedusala. Järgnevas tabelis on ära toodud erinevad seaded ning nendele vastavad maksimaalsed andmeedastuskiirused.

[[File:data.png|476px|thumb|none|Andmeedastuskiirused]]

'''802.11n kasutamine'''

Maksimaalse kiiruse saavutamiseks on soovitatav kasutada 5 GHz sagedust, kuna sellel sagedusalal on rohkem mittekattuvaid kanaleid ja vähem seadmeid. Samas tuleb eelnevalt veenduda, et seadmed ning arvutid, millega antud võrku kasutada soovitakse, omavad ka 802.11n toega WiFi kaarte. Praegusel hetkel on enamlevinumateks 802.11b/g toega kaardid, kuid nendega pole võimalik 802.11n standardil töötavat ühendust kasutada.

'''40 MHz ja 2.4 GHz sagedusala'''

2.4 GHz sagedusala on suhteliselt tihedalt asustatud. 802.11n standardi puhul on võimalus kasutusele võtta tavapärase 20 MHz kanalimahu asemel 40 MHz ulatus. Taolise võttega on võimalik 2.4 GHz sagedusalal andmeedastusmahtu praktiliselt kahekordistada. Teisalt võtab selline meetod kasutusele 82% üldisest 2.4 GHz sagedusalast, mis takistab tugevalt teiste samal sagedusel töötavate seadmete toimimist. Sellest tulenevalt ei ole tihedalt asustatud piirkandades, kus on palju 2.4 GHz kasutavaid seadmeid, taoline meetod soovitatav.

== 802.11 standardite võrdlus ==

[[File:data2.png|1024px|thumb|none|802.11 standardid]]

== Kasutatud kirjandus ==

--http://et.wikipedia.org/wiki/IEEE_802.11

IEEE 802.11

2010-05-23T13:04:19Z

Mvaljaot: /* IEEE 802.11 */

== IEEE 802.11 ==

IEEE 802.11 on standardite grupp, mis reguleerib seadmete traadivabasid ühendusi 2.4, 3.6 ja 5 GHz sagedustel. Neid standardeid loob ja haldab IEEE LAN/MAN Standardite Komitee. 802.11 standardite perekond kasutab õhumodulatsiooni tehnikaid, mis kasutavad sarnast põhiprotokolli. Populaarseimad nendest on 802.11b ja 802.11g, mis on originaalstandardi hilisemad edasiarendused. 802.11-1997 oli esimene traadita side standard ja 802.11b oli esimene laiema üldsuse poolt kasutuselevõetud võrgustandard. Eelnevalt mainitutele järgnesid 802.11g ja 802.11n. Esimeste standardite puhul pöörati võrguturvalisusele suhteliselt vähe tähelepanu, kuid hilisemates versioonides on selles valdkonnas toimunud olulisi arenguid.

802.11b ja 802.11g kasutavad 2.4 GHz laineala, mis on sageli kasutusel ka teiste elektroonikaseadmete poolt. Sellisteks seadmeteks võivad olla mikrolaine ahjud, traadita telefonid, bluetooth seadmed, videokaamerad jne. Sellest tulenevalt on tihedalt asustatud 2.4 GHz sagedusala asemel kasulik kasutada hoopis 5GHz sagedust.

802.11 süsteem töötab kahes režiimis:

*Infrastruktuurirežiimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus.
*Ad hoc režiimis, mida tuntakse ka partnerrežiimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS).

802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus. Samuti mõjutab antud standardit kasutavate seadmete tööd müra teiste seadmete poolt. Kui samat kanalit kasutab mitu erinevat seadet tekib nende töös tõrkeid ning oluliselt väheneb ka andmeedastuskiirus. Järgnevalt on ära toodud 2.4 GHz sagedusalas paiknevad kanalid ning nende kattuvused.
[[File:wifi_channels.png|700px|thumb|none|2.4 GHz sagedusala kanalid]]

== 802.11 (802.11 legacy) ==

802.11 legacy on 802.11 standardi originaalversioon, mis lasti avalikkuse ette 1997 ja täiustati 1999. aastal. Tänapäeval on see standard kasutusest kadunud. 802.11 legacy sätestab kaks ühenduse kiirust, 1 ja 2 Mbit/s ning infoedastuse veaparandusfunktsiooni. Standard kasutas raadiokanalina 2.4 GHz vaba Tööstuse Teaduse Meditsiini sagedusvahemikku. Mõned eelnevad traadita võrgu tehnoloogiad kasutasid madalamaid sagedusi, näiteks 900 MHz.

== 802.11a ==

Sarnaselt originaalile kasutab 802.11a sama andmekihi protokolli ja reeglite raamistikku. Erinevus kahe standardi vahel seisneb aga 802.11a poolt kasutatavas OFDM-il baseeruval füüsilisel kihil. Antud standard tegutseb 5 GHz sagedusalal ning maksimaalseks andmeedastuskiiruseks on 54 Mbit/s. Kuid lisades sinna juurde veaparanduse, on reaalseks kiiruseks umbkaudu 25 Mbit/s.

Kuna 2.4 GHz sagedusala on tugevalt asustatud, annab 802.11a poolt kasutatav 5 GHz selge kasutuseelise. Puudusena võib samas välja tuua väiksema levikauguse, mis on tingitud kõrgema sageduse kasutamisest. Samuti levib 802.11a halvemini läbi takistuste nagu seinad ja müürid ning seda just lühema lainepikkuse tõttu. Testid on aga näidanud, et 802.11a on võrreldes 802.11b standardiga suurtel kiirustel samal tasemel või isegi suurema leviulatusega ja seda eelkõige tänu väiksemale mürale 5 GHz sagedusel.

== 802.11b ==

802.11b maksimaalne andmeedastuskiirus on 11 Mbit/s ja selles standardis kasutatakse samu meetodeid nagu originaalses 802.11 standardis. Esimesed 802.11b standardit kasutavad seadmed tulid turule aastal 2000 ja tänu oma tunduvalt suuremale läbilaskevõimele ning taskukohasemale hinnale saavutas suure populaarsuse ning suure kasutajaskonna. 802.11b seadmed on tundlikud häirete suhtes 2,4 GHz sagedusel, mida tekitavad näiteks mikrolaineahjud, bluetooth seadmed, beebimonitorid ja traadita lauatelefonid.

== 802.11g ==

Juunis 2003 a. ratifitseeriti 802.11 standardi kolmas modulatsioon 802.11g. See töötab samal 2.4 GHz sagedusel nagu 802.11b, aga kasutab OFDM-il baseeruvat ülekande tehnoloogiat nagu 802.11a. Maksimaalseks edastuskiiruseks on 54 Mbit/s ja kui sinna juurde arvestada veaparandusele kuluv aeg, siis on reaalseks läbilaskevõimeks keskmiselt 22 Mbit/s. 802.11g heaks omaduseks on ka see, et ta on täielikult sobiv tööks ka 802.11b standardil töötavate seadmetega.
802.11g standard saavutas suure populaarsuse juba enne ametlikku ratifitseerimist, kuna tarbijad olid vaimustuses veelgi suuremast andmeedastuskiirusest ja suhteliselt madalatest tootmiskuludest. Tingituna suurest huvist antud standardi suhtes olid juba 2003.a suveks enamus kahesüsteemseid 802.11a/b tooteid muutunud kolmesüsteemseteks toetamaks korraga a b ja g standardeid ühes ja samas võrgukaardis või ruuteris. 802.11g standardil põhinevaid seadmeid kasutades tuleb samas meeles pidada, et kasutatav sagedusala on 2.4 GHz ja sellest tulenevalt võib tihedalt asustatud kohtades tekkida tõrkeid seadmete töös, kuna samale kanalile võib sattuda mitu kasutajat.

== 802.11n ==

802.11n on hiljutine uuenduste komplekt, näiteks on tunduvalt kiirust suurendatud lisades mitu samaaegset andmevoogu (MIMO). Uuendus võeti IEEE poolt vastu ja publitseeriti 2009 oktoobris.[3]
MIMO on tehnoloogia, mis kasutab mitut antenni informatsiooni kiiremaks edastamiseks, kui seda oleks võimalik teha kasutades ühte antenni. Üks võimalus selle saavutamiseks on ka „Spatial Division Multiplexing“ (SDM) meetodi kasutamine. Selle abil on võimalik samaaegselt edastada mitut andmevoogu ning seeläbi saavutada oluliselt suurem kiirus võrreldes vanemate IEEE 802.11 standarditega.

'''Antennide arv'''

Selleks, et mitmeid samaaegseid andmevooge edastada, peab kasutuses olema ka mitu antenni. Seadme võimekust andmete edastamiseks on võimalik arvutada järgmise tehte abil: A x B : C. Esimene number A tähistab maksimaalset arvu signaali saatvate antennide osas. Teine number B on maksimaalne signaali vastuvõtvate antennide arv. Kolmas number C on maksimaalne raadiovoogude arv, mida seade saab kasutada. Maksimaalne võimsus antud valemi põhjal, mida on võimalik 802.11n standardit kasutades saavutada, on 4 x 4 : 4. Samas enamus tavakasutuses olevaid seadmeid omavad 2 x 2 : 2, 2 x 3 : 2 või 3 x 3 : 2 konfiguratsioone.

'''Andmeedastuskiirused'''

802.11n maksimaalne andmeedastuskiirus on 600 Mbit/s, mida on võimalik saavutada kasutades 4 x 4 : 4 konfiguratsiooni ning kasutades kogu 40 MHz laiust sagedusala. Järgnevas tabelis on ära toodud erinevad seaded ning nendele vastavad maksimaalsed andmeedastuskiirused.

[[File:data.png|476px|thumb|none|Andmeedastuskiirused]]

'''802.11n kasutamine'''

Maksimaalse kiiruse saavutamiseks on soovitatav kasutada 5 GHz sagedust, kuna sellel sagedusalal on rohkem mittekattuvaid kanaleid ja vähem seadmeid. Samas tuleb eelnevalt veenduda, et seadmed ning arvutid, millega antud võrku kasutada soovitakse, omavad ka 802.11n toega WiFi kaarte. Praegusel hetkel on enamlevinumateks 802.11b/g toega kaardid, kuid nendega pole võimalik 802.11n standardil töötavat ühendust kasutada.

'''40 MHz ja 2.4 GHz sagedusala'''

2.4 GHz sagedusala on suhteliselt tihedalt asustatud. 802.11n standardi puhul on võimalus kasutusele võtta tavapärase 20 MHz kanalimahu asemel 40 MHz ulatus. Taolise võttega on võimalik 2.4 GHz sagedusalal andmeedastusmahtu praktiliselt kahekordistada. Teisalt võtab selline meetod kasutusele 82% üldisest 2.4 GHz sagedusalast, mis takistab tugevalt teiste samal sagedusel töötavate seadmete toimimist. Sellest tulenevalt ei ole tihedalt asustatud piirkandades, kus on palju 2.4 GHz kasutavaid seadmeid, taoline meetod soovitatav.

== 802.11 standardite võrdlus ==

[[File:data2.png|1024px|thumb|none|802.11 standardid]]

File:Data2.png

2010-05-23T12:58:36Z

Mvaljaot:

File:Data.png

2010-05-23T12:34:30Z

Mvaljaot:

File:Wifi channels.png

2010-05-23T12:01:42Z

Mvaljaot:

IEEE 802.11

2010-05-23T12:00:05Z

Mvaljaot: Created page with '== IEEE 802.11 == IEEE 802.11 on standardite grupp, mis reguleerib seadmete traadivabasid ühendusi 2.4, 3.6 ja 5 GHz sagedustel. Neid standardeid loob ja haldab IEEE LAN/MAN St…'

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2011

2010-05-06T19:48:41Z

Mvaljaot: /* Liikmed */

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..5 tudengit (erandjuhul ka 2) ning ühel teemal teostab projekti üks meeskond.
Töö käiku kajastatakse ajaveebis (blogis) või http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaeg==
Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 12. aprill 2010.
Üldjuhul on kõige hilisem projekti esitamise/kaitsmise tähtaeg 12. mai 2010.

==Hindamine==
Iga kolmest alamülesandest hinnatakse eraldi. Meeskonnal tuleb teha oma lahenduste esitlemine, mis toimuvad semestri viimastes loengutes ja praktikumides. '''Kui esitlust ei toimu, siis on maksimaalne hinne "2"'''.

===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.
Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.

'''Lisapunkte annab:'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav rakendus oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 56 957 000 või heiki.tahis [ät] eesti.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2010 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua kontroll, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui seda nime on pakkunud vähemalt kaks erinevat kasutajat
* luua roll-back'i võimalus juhuks, kui mõni kasutaja on tegelenud spämmimisega

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel oma kontaktibaase omavahel jagada
* luua võimalus pakkuda kontaktibaasis leiduvate nimede järgi sobivaid nimesid

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel erinevaid vooge grupeerida
* luua võimalus voogudes leiduvate uudiste puhverdamiseks (voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega)

= Meeskonnad 2010=

==[[Meeskond "Jõrru"]]==
===Teema===
Telefoniraamat
[http://jorru.tumblr.com/ ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Aram Sahradyan,
Kristel Viidik,
Henri Veidenbaum,

==[[Meeskond "Heiki Mis?"]]==
===Teema===
Nimede pakkumise teenus
[http://nimeteenus.blogspot.com/]

===Liikmed===
Arno Kender,
Arto Vaas,
Erki Veiko,
Lili-Ann Polluks,
Olavi Soosaar,

==[[Meeskond "RSS"]]==
[[RSS voogude värskete uudiste korjamise rakendus]]. Kasutaja koostab RSS voogude jada, rakendus võttab välja nimekiri viimastest uudistest...
===Liikmed===
Aleksandr Jastremski IA27

==[[Meeskond "Juutuub"]]==
===Teema===
juutuubi playlisti generaator
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Markus Lausmaa,
Marko Väljaots,
Valdar Kallasmaa,
Jaagup Toome,
Margus Klaamann

==[[Meeskond "The TuX's"]]==
===Teema===
Näljaste teejuht - kohviku menüü
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Tiia Tänav,
Tiina Laast

==[[Meeskond "näljased"]]==
===Teema===
Menüü. Meie projekti eesmärk on siis ehitada loengus arutletud menüü, mida ehk ka hiljem reaalselt töösse lasta. Nimelt siis veebis töötav menüü, kuhu klienditeenindaja saab lisada asju, muuta ja märkida "otsas" ning kuhu tudengid saavad kasutajaid teha ja anda oma hinnanguid, tagasisidet.

[http://naljased.blogspot.com Blogi]

===Liikmed===
Hannes Karask,
Jürgen Hannus,
Liisa Jõgiste,
Kristjan Karri

==[[Meeskond "Liivimaa keskmised"]]==
===Teema===
Menüühaldus.

Kiire ülevaade meie lahendusest. On olemas teenus, mis võimaldab näha valitud kohviku menüüd. Samuti pakub teenus menüü muutmise ja lisamise võimalust. Täpsem teenuse funktsionaalsuse kirjeldus asub meie meeskonna lehel - [[Meeskond "Liivimaa keskmised"]]. Kui kõik läheb hästi, siis valmib ka samale teenusele rakendus, mis jookseb Windows Phone 7 Series peal.

===Liikmed===
Indrek Ots,
Joosep Püüa,
Mait Poska,
Madis Vellamäe,
Toomas Talviste

==[[Meeskond "X"]]==
===Teema===
Ladu

===Liikmed===
Sergei Rumjantsev,
Martin Hallang,
Rauno Pihlak

==[[Meeskond "Põhi lax!"]]==
===Teema===
Veebi meediaplayer

===Liikmed===
Sergei Podust
Jüri-Joonas Kerem,
Urmas Sepp,
Tiit Ojamets,
Indrek Eiche,
Silver Kuusik,
Alar Järvesoo

==[[Meeskond "Valmis!"]]==
===Teema===
Sõiduplaanide süsteem

===Liikmed===
Artur Šarõpin, Leonid Dikušin, Marko Kurm

==[[Meeskond "One Man Army"]]==
===Teema===
* Desktop rakendus Flickr kliendile
* Provisioning API
===Liige===
Margus Kerma

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2011

2010-05-06T19:48:16Z

Mvaljaot: /* Liikmed */

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..5 tudengit (erandjuhul ka 2) ning ühel teemal teostab projekti üks meeskond.
Töö käiku kajastatakse ajaveebis (blogis) või http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaeg==
Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 12. aprill 2010.
Üldjuhul on kõige hilisem projekti esitamise/kaitsmise tähtaeg 12. mai 2010.

==Hindamine==
Iga kolmest alamülesandest hinnatakse eraldi. Meeskonnal tuleb teha oma lahenduste esitlemine, mis toimuvad semestri viimastes loengutes ja praktikumides. '''Kui esitlust ei toimu, siis on maksimaalne hinne "2"'''.

===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.
Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.

'''Lisapunkte annab:'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav rakendus oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 56 957 000 või heiki.tahis [ät] eesti.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2010 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua kontroll, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui seda nime on pakkunud vähemalt kaks erinevat kasutajat
* luua roll-back'i võimalus juhuks, kui mõni kasutaja on tegelenud spämmimisega

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel oma kontaktibaase omavahel jagada
* luua võimalus pakkuda kontaktibaasis leiduvate nimede järgi sobivaid nimesid

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel erinevaid vooge grupeerida
* luua võimalus voogudes leiduvate uudiste puhverdamiseks (voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega)

= Meeskonnad 2010=

==[[Meeskond "Jõrru"]]==
===Teema===
Telefoniraamat
[http://jorru.tumblr.com/ ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Aram Sahradyan,
Kristel Viidik,
Henri Veidenbaum,

==[[Meeskond "Heiki Mis?"]]==
===Teema===
Nimede pakkumise teenus
[http://nimeteenus.blogspot.com/]

===Liikmed===
Arno Kender,
Arto Vaas,
Erki Veiko,
Lili-Ann Polluks,
Olavi Soosaar,

==[[Meeskond "RSS"]]==
[[RSS voogude värskete uudiste korjamise rakendus]]. Kasutaja koostab RSS voogude jada, rakendus võttab välja nimekiri viimastest uudistest...
===Liikmed===
Aleksandr Jastremski IA27

==[[Meeskond "Juutuub"]]==
===Teema===
juutuubi playlisti generaator
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Markus Lausmaa,
Marko Väljaots,
Valdar Kallasmaa,
Jaagup Toome,
Margus Klaaman

==[[Meeskond "The TuX's"]]==
===Teema===
Näljaste teejuht - kohviku menüü
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Tiia Tänav,
Tiina Laast

==[[Meeskond "näljased"]]==
===Teema===
Menüü. Meie projekti eesmärk on siis ehitada loengus arutletud menüü, mida ehk ka hiljem reaalselt töösse lasta. Nimelt siis veebis töötav menüü, kuhu klienditeenindaja saab lisada asju, muuta ja märkida "otsas" ning kuhu tudengid saavad kasutajaid teha ja anda oma hinnanguid, tagasisidet.

[http://naljased.blogspot.com Blogi]

===Liikmed===
Hannes Karask,
Jürgen Hannus,
Liisa Jõgiste,
Kristjan Karri

==[[Meeskond "Liivimaa keskmised"]]==
===Teema===
Menüühaldus.

Kiire ülevaade meie lahendusest. On olemas teenus, mis võimaldab näha valitud kohviku menüüd. Samuti pakub teenus menüü muutmise ja lisamise võimalust. Täpsem teenuse funktsionaalsuse kirjeldus asub meie meeskonna lehel - [[Meeskond "Liivimaa keskmised"]]. Kui kõik läheb hästi, siis valmib ka samale teenusele rakendus, mis jookseb Windows Phone 7 Series peal.

===Liikmed===
Indrek Ots,
Joosep Püüa,
Mait Poska,
Madis Vellamäe,
Toomas Talviste

==[[Meeskond "X"]]==
===Teema===
Ladu

===Liikmed===
Sergei Rumjantsev,
Martin Hallang,
Rauno Pihlak

==[[Meeskond "Põhi lax!"]]==
===Teema===
Veebi meediaplayer

===Liikmed===
Sergei Podust
Jüri-Joonas Kerem,
Urmas Sepp,
Tiit Ojamets,
Indrek Eiche,
Silver Kuusik,
Alar Järvesoo

==[[Meeskond "Valmis!"]]==
===Teema===
Sõiduplaanide süsteem

===Liikmed===
Artur Šarõpin, Leonid Dikušin, Marko Kurm

==[[Meeskond "One Man Army"]]==
===Teema===
* Desktop rakendus Flickr kliendile
* Provisioning API
===Liige===
Margus Kerma

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2011

2010-04-21T17:14:12Z

Mvaljaot: /* Liikmed */

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..5 tudengit (erandjuhul ka 2) ning ühel teemal teostab projekti üks meeskond.
Töö käiku kajastatakse ajaveebis (blogis) või http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaeg==
Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 12. aprill 2010.
Üldjuhul on kõige hilisem projekti esitamise/kaitsmise tähtaeg 12. mai 2010.

==Hindamine==
Iga kolmest alamülesandest hinnatakse eraldi. Meeskonnal tuleb teha oma lahenduste esitlemine, mis toimuvad semestri viimastes loengutes ja praktikumides. '''Kui esitlust ei toimu, siis on maksimaalne hinne "2"'''.

===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.
Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.

'''Lisapunkte annab:'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav rakendus oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 56 957 000 või heiki.tahis [ät] eesti.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2010 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua kontroll, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui seda nime on pakkunud vähemalt kaks erinevat kasutajat
* luua roll-back'i võimalus juhuks, kui mõni kasutaja on tegelenud spämmimisega

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel oma kontaktibaase omavahel jagada
* luua võimalus pakkuda kontaktibaasis leiduvate nimede järgi sobivaid nimesid

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus kasutajatel erinevaid vooge grupeerida
* luua võimalus voogudes leiduvate uudiste puhverdamiseks (voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega)

= Meeskonnad 2010=

==[[Meeskond "Jõrru"]]==
===Teema===
Telefoniraamat
[http://jorru.tumblr.com/ ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Aram Sahradyan,
Kristel Viidik,
Henri Veidenbaum,

==[[Meeskond "Heiki Mis?"]]==
===Teema===
Nimede pakkumise teenus
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Arno Kender,
Arto Vaas,
Erki Veiko,
Lili-Ann Polluks,
Olavi Soosaar,

==[[Meeskond "RSS"]]==
[[RSS voogude värskete uudiste korjamise rakendus]]. Kasutaja koostab RSS voogude jada, rakendus võttab välja nimekiri viimastest uudistest...
===Liikmed===
Aleksandr Jastremski IA27

==[[Meeskond "Juutuub"]]==
===Teema===
juutuubi playlisti generaator
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Markus Lausmaa,
Marko Väljaots,
Valdar Kallasmaa,
Jaagup Toome

==[[Meeskond "2tornot2t"]]==
===Teema===
Näljaste teejuht - kohviku menüü
[ajaveebi aadress:]

===Liikmed===
Tiia Tänav,
Tiina Laast

==[[Meeskond "näljased"]]==
===Teema===
Menüü. Meie projekti eesmärk on siis ehitada loengus arutletud menüü, mida ehk ka hiljem reaalselt töösse lasta. Nimelt siis veebis töötav menüü, kuhu klienditeenindaja saab lisada asju, muuta ja märkida "otsas" ning kuhu tudengid saavad kasutajaid teha ja anda oma hinnanguid, tagasisidet.

[http://naljased.blogspot.com Blogi]

===Liikmed===
Hannes Karask,
Jürgen Hannus,
Liisa Jõgiste,
Kristjan Karri

==[[Meeskond "Liivimaa keskmised"]]==
===Teema===
Menüühaldus.

===Liikmed===
Indrek Ots,
Joosep Püüa,
Mait Poska,
Madis Vellamäe,
Toomas Talviste

==[[Meeskond "X"]]==
===Teema===
Ladu

===Liikmed===
Sergei Rumjantsev,
Martin Hallang,
Rauno Pihlak

==[[Meeskond "Põhi lax!"]]==
===Teema===
Veebi meediaplayer

===Liikmed===
Sergei Podust
Jüri-Joonas Kerem,
Urmas Sepp,
Tiit Ojamets,
Indrek Eiche,
Silver Kuusik,
Alar Järvesoo

==[[Meeskond "Valmis!"]]==
===Teema===
Varsti tulemas...

===Liikmed===
Artur Šarõpin, Leonid Dikušin

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]