<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mvorklae</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Mvorklae"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Mvorklae"/>
	<updated>2026-05-05T12:08:49Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130506</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130506"/>
		<updated>2018-05-06T19:53:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] juurutamist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365433(v=vs.85).aspx Oplocks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm &#039;&#039;SMB signing&#039;&#039;] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.&amp;lt;ref name = &amp;quot;security&amp;quot;&amp;gt;[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB1 on rünnatav NSA poolt loodud nuhkvaraga EternalBlue, mis kasutab ära dokumenteeritud haavatavust CVE-2017-0144.&amp;lt;ref name = &amp;quot;eternalblue&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/EternalBlue EternalBlue]&amp;lt;/ref&amp;gt; Lekkinud EternalBlue-d kasutas omakorda levimiseks krüptoviirus Wannacry. &amp;lt;ref name = &amp;quot;wannacry&amp;quot;&amp;gt;[https://www.fireeye.com/blog/threat-research/2017/05/smb-exploited-wannacry-use-of-eternalblue.html SMB Exploited: WannaCry Use of &amp;quot;EternalBlue&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioonist 4 on toetatud ka Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Nautilus.png|thumb|left|alt=Kataloogi jagamine Unitys.|Kataloogi jagamine Unitys.]]&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juuresoleval pildil on näha kataloogi võrku jagamine Ubuntu Linuxis läbi Nautilus failibrauseri sarnaselt Microsoft Windowsile. Üksikasjalikud õpetused Samba seadistamiseks Ubuntus on toodud [https://help.ubuntu.com/community/Samba/SambaClientGuide Ubuntu kogukonna Wiki lehel].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistamiseks on loodud ka ridamisi graafilisi tööriistu, nagu [https://alioth.debian.org/projects/gosa GOsa], [https://sourceforge.net/p/smb4k/home/Home/ Smb4K] ja [http://www.webmin.com/ Webmin]. Webmin-i puhul on tegemist universaalse graafilise seadistusliidesega, kus ka Samba komponent olemas. Täpsemalt nende ja ka teiste tööriistade kohta saab lugeda [https://www.samba.org/samba/GUI/ Samba ametlikult veebilehelt].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB-ga seotud tööriistad==&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130486</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130486"/>
		<updated>2018-05-06T09:42:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] juurutamist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365433(v=vs.85).aspx Oplocks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm &#039;&#039;SMB signing&#039;&#039;] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.&amp;lt;ref name = &amp;quot;security&amp;quot;&amp;gt;[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioonist 4 on toetatud ka Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Nautilus.png|thumb|left|alt=Kataloogi jagamine Unitys.|Kataloogi jagamine Unitys.]]&lt;br /&gt;
Kataloogi võrku jagamine läbi Nautilus failibrauseri sarnaselt Microsoft Windowsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistamiseks on loodud ka ridamisi graafilisi tööriistu, nagu [https://alioth.debian.org/projects/gosa GOsa], [https://sourceforge.net/p/smb4k/home/Home/ Smb4K] ja [http://www.webmin.com/ Webmin]. Webmin-i puhul on tegemist universaalse graafilise seadistusliidesega, kus ka Samba komponent olemas. Täpsemalt nende ja ka teiste tööriistade kohta saab lugeda [https://www.samba.org/samba/GUI/ Samba ametlikult veebilehelt].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB-ga seotud tööriistad==&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Nautilus.png&amp;diff=130485</id>
		<title>File:Nautilus.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Nautilus.png&amp;diff=130485"/>
		<updated>2018-05-06T09:27:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130484</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130484"/>
		<updated>2018-05-06T09:26:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] juurutamist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365433(v=vs.85).aspx Oplocks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm &#039;&#039;SMB signing&#039;&#039;] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.&amp;lt;ref name = &amp;quot;security&amp;quot;&amp;gt;[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioonist 4 on toetatud ka Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistamiseks on loodud ka ridamisi graafilisi tööriistu, nagu [https://alioth.debian.org/projects/gosa GOsa], [https://sourceforge.net/p/smb4k/home/Home/ Smb4K] ja [http://www.webmin.com/ Webmin]. Webmin-i puhul on tegemist universaalse graafilise seadistusliidesega, kus ka Samba komponent olemas. Täpsemalt nende ja ka teiste tööriistade kohta saab lugeda [https://www.samba.org/samba/GUI/ Samba ametlikult veebilehelt].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB-ga seotud tööriistad==&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130399</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130399"/>
		<updated>2018-04-22T13:25:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* SMB-ga seotud tööriistad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365433(v=vs.85).aspx Oplocks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm &#039;&#039;SMB signing&#039;&#039;] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.&amp;lt;ref name = &amp;quot;security&amp;quot;&amp;gt;[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ka Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB-ga seotud tööriistad==&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130398</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=130398"/>
		<updated>2018-04-22T13:25:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365433(v=vs.85).aspx Oplocks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. [https://origin-symwisedownload.symantec.com/resources/webguides/proxysg/65/acceleration/Content/01Concepts/smb_signing_co.htm &#039;&#039;SMB signing&#039;&#039;] on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.&amp;lt;ref name = &amp;quot;security&amp;quot;&amp;gt;[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ka Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB-ga seotud tööriistad==&lt;br /&gt;
[https://en.wikipedia.org/wiki/Distributed_File_System_(Microsoft) DFS (Distributed File System)] seob erinevad SMB jaod kasutaja jaoks üheks süsteemiks&lt;br /&gt;
[https://jcifs.samba.org/ jCIFS] on Java teek, mis implementeerib SMB protokolli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129629</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129629"/>
		<updated>2018-03-14T19:49:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
SMB kasutab krüpteeringut (AES-128-CCM) alates versioonist 3.0. Versioonile 3.1.1 lisati AES-128-GCM tugi ning võimalus nende kahe vahel valida. Teatud olukordades, nagu näiteks suurte failide üle krüpteeritud SMB seansi kopeerimine, annab AES-128-GCM kuni 2-kordse kiiruse võidu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Versioon 3.1.1 tõi ka autentimiseelse tervikluse kontrolli võimaluse, mis kaitseb vahemehe ründe eest ühenduse loomise faasis. Kontrolliks kasutatakse SHA-512 räsi. &#039;&#039;SMB signing&#039;&#039; on kasutusel kaitsmaks pakettide muutmise ja võltsimise eest ning krüptograafia pealtkuulamise vastu.&amp;lt;ref name = &amp;quot;security&amp;quot;&amp;gt;[https://blogs.technet.microsoft.com/josebda/2015/05/05/whats-new-in-smb-3-1-1-in-the-windows-server-2016-technical-preview-2/x What’s new in SMB 3.1.1 in the Windows Server 2016 Technical Preview 2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129628</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129628"/>
		<updated>2018-03-14T19:28:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1 (1984)&lt;br /&gt;
*CIFS (1996)&lt;br /&gt;
*SMB 2.0 (2008) Esimene suur uuendus algsesse protokolli.&lt;br /&gt;
*SMB 2.1 (2010)&lt;br /&gt;
*SMB 3.0 (2012) Tuli välja koos Windows 8 ja Windows Server 2012. Tõi kaasa uuendused nagu SMB Direct Protocol (SMB üle [https://en.wikipedia.org/wiki/Remote_direct_memory_access RDMA]), SMB Multichannel (mitu samaaegset ühendust ühe SMB sessiooni kohta), SMB Transparent Failover.&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2 Windows 8.1 ja Windows Server 2012 R2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1 Ilmus Windows 10 ja Windows Server 2016 koosseisus. Toetab lisaks AES-128 CCM-ile ka AES-128 GCM krüpteeringut, ning autoriseerimisele eelnevat tervikluse kontrolli, kasutades selleks SHA-512 räsi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365234(v=vs.85).aspx&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129627</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129627"/>
		<updated>2018-03-14T19:08:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
CIFS kui SMB1 dialekt, on jäänud ajalukku. Selle all mõeldakse SMB-protokolli, mis oli kasutusel Microsoft Windows NT4 operatsioonisüsteemis.&amp;lt;ref name = &amp;quot;snia&amp;quot;&amp;gt;[http://www.snia.org/sites/default/education/tutorials/2012/fall/file/JoseBarreto_SMB3_Remote_File_Protocol_revision.pdf SMB remote file protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1&lt;br /&gt;
*SMB 2.0&lt;br /&gt;
*SMB 2.1&lt;br /&gt;
*SMB 3.0&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365234(v=vs.85).aspx&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129626</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129626"/>
		<updated>2018-03-14T19:01:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
*SMB 1&lt;br /&gt;
*SMB 2.0&lt;br /&gt;
*SMB 2.1&lt;br /&gt;
*SMB 3.0&lt;br /&gt;
*SMB 3.0.2&lt;br /&gt;
*SMB 3.1.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365234(v=vs.85).aspx&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129625</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129625"/>
		<updated>2018-03-14T18:47:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365234(v=vs.85).aspx&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129624</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129624"/>
		<updated>2018-03-14T18:34:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount.&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
Alternatiivina võib kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129623</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129623"/>
		<updated>2018-03-14T18:33:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba tekitab valitud UNIX-i kataloogidest (kaasaarvatud alamkataloogid) võrgujao. Microsoft Windowsi kasutajad näevad neid kui tavalisi võrgusolevaid Windowsi katalooge. UNIX-i kasutajad saavad katalooge haakida kui osana failistruktuurist, kasutades käsku smbmount&amp;lt;ref name = &amp;quot;smbmount&amp;quot;&amp;gt;[https://linux.die.net/man/8/smbmount smbmount(8) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|smbmount {service} {mount-point} [-o options]}}&lt;br /&gt;
või kasutada utiliiti [https://www.samba.org/samba/docs/current/man-html/smbclient.1.html smbclient], mis loob FTP-sarnase kasutajaliidese. Igal kataloogil saavad olla erinevad kasutajaõigused. Jagu nimega &amp;quot;netlogon&amp;quot; (kirjutuskaitstud jagu /etc/samba/netlogo) on kasutajate sisselogimisskriptide jaoks.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba seadistused asuvad failis smb.conf (harilikult /etc/smb.conf või /etc/samba/smb.conf). Samuti on võimalik implementeerida &#039;&#039;group policy&#039;&#039;-t.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba configuration is achieved by editing a single file (typically installed as /etc/smb.conf or /etc/samba/smb.conf). Samba can also provide user logon scripts and group policy implementation through poledit.&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129622</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129622"/>
		<updated>2018-03-14T18:06:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimi Samba tuleb väidetavalt Linuxi sõnaraamatu otsingust, kasutades tööriista [[Grep kasutamine | grep]]&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambahistory&amp;quot;&amp;gt;[http://www.rxn.com/services/faq/smb/samba.history.txt A bit of history and a bit of fun]&amp;lt;/ref&amp;gt; {{code|2=bash|grep -i &#039;^s.*m.*b&#039; /usr/share/dict/words}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129621</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129621"/>
		<updated>2018-03-14T17:49:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
* Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Printimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129620</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129620"/>
		<updated>2018-03-14T17:49:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
*Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129619</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129619"/>
		<updated>2018-03-14T17:47:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
Samba&lt;br /&gt;
Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129618</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129618"/>
		<updated>2018-03-14T17:47:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• [https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Üldine kaugsuhtlus]: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html&lt;br /&gt;
Vast kõige tuntum ja levinum SMB realisatsioon UNIX-süsteemidele on SAMBA. Samba algseks loojaks on https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Tridgell Andrew Tridgell], kes lõi selle 1992.aastal isiklikust vajadusest vahetada faile DOS ja UNIX süsteemide vahel. Samba võimaldab failide ja printerite jagamist Microsoft Windows klientidele, ning ühildub Microsoft Windows Server domeeniga nii domeenikontrolleri kui -liikmena. Alates versioon 4 on toetatud ja Active Directory.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissamba&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/samba/docs/SambaIntro.html Samba: An Introduction]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetatud on enamik Unix, OpenVMS ning UNIX-laadseid süsteeme, nagu Linux, Solaris, AIX, BSD, aga ka Apple macOS Server ja macOS klient (Mac OS X 10.2 ja edasi). Sambat levitatakse GNU General Public License alusel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;sambawiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Samba_(software) Samba (software)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
Samba&lt;br /&gt;
Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129617</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129617"/>
		<updated>2018-03-14T17:30:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15-sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Turvalisus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==UNIX ühilduvus==&lt;br /&gt;
Samba is a free software re-implementation of the SMB/CIFS networking protocol, and was originally developed by Andrew Tridgell. Samba provides file and print services for various Microsoft Windows clients and can integrate with a Microsoft Windows Server domain, either as a Domain Controller (DC) or as a domain member. As of version 4, it supports Active Directory and Microsoft Windows NT domains.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba runs on most Unix, OpenVMS and Unix-like systems, such as Linux, Solaris, AIX and the BSD variants, including Apple&#039;s macOS Server, and macOS client (Mac OS X 10.2 and greater). Samba is standard on nearly all distributions of Linux and is commonly included as a basic system service on other Unix-based operating systems as well. Samba is released under the terms of the GNU General Public License. The name Samba comes from SMB (Server Message Block), the name of the standard protocol used by the Microsoft Windows network file system.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
Samba&lt;br /&gt;
Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129616</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129616"/>
		<updated>2018-03-14T17:11:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System).&amp;lt;ref name = &amp;quot;implementing_cifs&amp;quot;&amp;gt;[http://www.ubiqx.org/cifs/SMB.html SMB: The Server Message Block Protocol]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused (Tööpõhimõte)==&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui SMB-d kasutada üle TCP/IP, DECnet või NetBEUI, tuleb pöördumiseks kasutada NetBIOS-nimesid. NetBIOS nimed on kuni 15 sümbolit pikad, harilikult kasutatava arvuti nimed. Microsofti toodete puhul peavad need olema suurtähtedega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui NetBIOS nimed saadetakse võrku, lisatakse lühemale nimele tühikuid, et tekiks 15 sümboli pikkune nimi, pluss 16. sümbol, mis määrab nime tüübi. Microsoft nimetab seda [https://en.wikipedia.org/wiki/NetBIOS#NetBIOS_Suffixes NetBIOS järelliiteks].&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisavõimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2, SMB3==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB serverid==&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
Samba&lt;br /&gt;
Microsoft Windows for Workgroups 3.x&lt;br /&gt;
Microsoft Windows 95&lt;br /&gt;
Microsoft Windows NT&lt;br /&gt;
The PATHWORKS family of servers from Digital&lt;br /&gt;
LAN Manager for OS/2, SCO, etc&lt;br /&gt;
VisionFS from SCO&lt;br /&gt;
TotalNET Advanced Server from Syntax&lt;br /&gt;
Advanced Server for UNIX from AT&amp;amp;T (NCR?)&lt;br /&gt;
LAN Server for OS/2 from IBM&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129615</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129615"/>
		<updated>2018-03-14T16:51:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt; Protokolli loojaks võib nimetada Dr. Barry Feigenbaumi, kelle initsiaalidest sai protokolli esimeseks nimeks BAF. Microsoft nimetas 1996.aastal SMB ümber CIFS (Common Internet File System). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
SMB töötab mitmete madalama kihi protokollide peal, nagu TCP/IP (port 445), NetBEUI ja IPX/SPX. Juhul, kui kasutatakse TCP/IP või NetBEUI, on sessioonikihi protokolliks NetBIOS API.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisavõimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==SMB2==&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129614</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129614"/>
		<updated>2018-03-14T16:22:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Võimalused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisavõimalused==&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erijuhud (halb sõna)==&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129613</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129613"/>
		<updated>2018-03-14T16:16:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Server Message Block&#039;&#039;&#039;, lühidalt SMB (ühe versioonina tuntud ka kui CIFS), on ISO mudeli 5.kihil töötav võrguprotokoll. SMB-d kasutatakse enamjaolt Microsoft Windowsis (kus see enne [https://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory Active Directory] implementeeimist oli tuntud kui &amp;quot;Microsoft Windows Network&amp;quot;) failide, printerite, jadaportide ja erinevate sidevahendite jagamiseks võrgusõlmede vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129612</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129612"/>
		<updated>2018-03-14T15:59:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Server Message Block, lühidalt SMB, on failide, printerite, jadaportide ja protsessisiseste suhtluste ([https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication IPC]), nagu nimelised torud ([https://en.wikipedia.org/wiki/Named_pipe named pipe]) ja [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365576(v=vs.85).aspx mailslots] jagamise protokoll.&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref name = &amp;quot;whatissmb&amp;quot;&amp;gt;[https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html Just what is SMB?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Allikad ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129611</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129611"/>
		<updated>2018-03-14T15:56:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Server Message Block, lühidalt SMB, on failide, printerite, jadaportide ja protsessisiseste suhtluste ([https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication IPC]), nagu nimelised torud ([https://en.wikipedia.org/wiki/Named_pipe named pipe]) ja [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365576(v=vs.85).aspx mailslots] jagamise protokoll.&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref&amp;gt;{{cite web |url=https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html |title=Just what is SMB? |author=Richard Sharpe |date=October 8, 2002 |accessdate=March 14, 2018}}&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== References ==&lt;br /&gt;
{{reflist|30em}}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129610</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129610"/>
		<updated>2018-03-14T15:54:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Server Message Block, lühidalt SMB, on failide, printerite, jadaportide ja protsessisiseste suhtluste ([https://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication IPC]), nagu nimelised torud ([https://en.wikipedia.org/wiki/Named_pipe named pipe]) ja [https://msdn.microsoft.com/en-us/library/windows/desktop/aa365576(v=vs.85).aspx mailslots] jagamise protokoll.&lt;br /&gt;
Esmakordselt mainitud IBM-i poolt 1985, kuid hiljem suuresti Microsofti poolt arendatud.&amp;lt;ref&amp;gt;{{cite web |url=https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html |title=Just what is SMB? |author=Richard Sharpe |date=October 8, 2002 |accessdate=March 14, 2018}}&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129609</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129609"/>
		<updated>2018-03-14T15:36:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Server Message Block, lühidalt SMB, on failide, printerite, jadaportide ja protsessisiseste suhtluste (IPC), nagu FIFO ja mailslot [[Transmission Control Protocol|TCP]] suhtlussüsteemide (FIFO, kirjakastid is a protocol for sharing files, printers, serial ports, and communications abstractions such as named pipes and mail slots between computers.&lt;br /&gt;
The earliest document I have on the SMB protocol is an IBM document from 1985. It is a copy of an IBM Personal Computer Seminar Proceedings from May 1985. It contains the IBM PC Network SMB Protocol. The next document I have access to is a Microsoft/Intel document called Microsoft Networks/OpenNET-FILE SHARING PROTOCOL from 1987. The protocol was subsequently developed further by Microsoft and others.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129608</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129608"/>
		<updated>2018-03-14T15:25:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.ubiqx.org/cifs/index.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://www.kernel.org/doc/ols/2007/ols2007v1-pages-131-140.pdf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://jcifs.samba.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129480</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129480"/>
		<updated>2018-02-27T21:45:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129479</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129479"/>
		<updated>2018-02-27T21:43:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://control.velocityhost.com.au/knowledgebase/84/Mounting-a-Windows-FIle-Share--SMB-CIFS-Share-.html?action=displayarticle&amp;amp;id=84&amp;amp;language=estonian&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dfs — &amp;quot;automounter&amp;quot; SMB otsas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SMB lisavõimalused&lt;br /&gt;
• Faili ja kirje tasemel lukustamine&lt;br /&gt;
• Failide ja kataloogide muutustest teavitamine&lt;br /&gt;
• Unicode tugi&lt;br /&gt;
• Lisaatribuutide (Extended Attributes) tugi&lt;br /&gt;
• Oplocks&lt;br /&gt;
• Üldine kaugsuhtlus: nimega torud, postkastid&lt;br /&gt;
• Autentimine nii kasutaja kui share tasemel, domeenide tugi&lt;br /&gt;
• Trükkimine&lt;br /&gt;
• Võrgu sirvimine&lt;br /&gt;
• UNIX ühilduvus (failiatribuudid, õigused, seadmefailid, lingid)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129478</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129478"/>
		<updated>2018-02-27T21:08:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;https://www.samba.org/cifs/docs/what-is-smb.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://blog.fosketts.net/2012/02/16/cifs-smb/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Samba_4_kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129477</id>
		<title>SMB/CIFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SMB/CIFS&amp;diff=129477"/>
		<updated>2018-02-26T18:56:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: Created page with &amp;quot;Category:Andmesalvestustehnoloogiad&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=129401</id>
		<title>AST-artiklid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=129401"/>
		<updated>2018-02-14T20:26:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;teema - nimi, grupp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=129400</id>
		<title>AST-artiklid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&amp;diff=129400"/>
		<updated>2018-02-14T20:26:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;teema - nimi, grupp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21&lt;br /&gt;
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&amp;diff=129399</id>
		<title>Category:Andmesalvestustehnoloogiad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&amp;diff=129399"/>
		<updated>2018-02-14T20:25:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Tudengite poolt tehtud viki artiklid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/I395_2012.pdf I395 aineprogramm]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate&lt;br /&gt;
põhialuseid.&lt;br /&gt;
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning&lt;br /&gt;
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.&lt;br /&gt;
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,&lt;br /&gt;
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid&lt;br /&gt;
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lühitutvustus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine kood: I395&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine tüüp: Valikaine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekavadele:  IT süsteemide administreerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õpetamise aeg: sügissemestri II pool&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine maht: 3 EAP &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindamisviis: Arvestuslik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.&lt;br /&gt;
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppejõud==&lt;br /&gt;
[[User:Edmund|Edmund Laugasson]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostöö=&lt;br /&gt;
&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;Küsi asju, mis segaseks jäid!&amp;lt;/span&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [https://discord.gg/smMYYzx aine kiirsuhtluskanal]&lt;br /&gt;
** aine kiirsuhtluskanal luuakse kokkuleppelises keskkonnas (soovitavalt [https://viki.pingviin.org/Vaba_tarkvara vabavaraline]), nt [http://matrix.org/ Matrix]+[https://riot.im Riot], [https://keybase.io/ Keybase], [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html Telegramm], [https://en.wikipedia.org/wiki/Discord_(software) Discord] jne (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instant_messaging_clients klientide võrdlus] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_instant_messaging_protocols protokollide võrdlus]); mitu klienti koos: [https://meetfranz.com/ Franz], [http://rambox.pro/ Rambox].&lt;br /&gt;
* [https://meet.jit.si/ast pildi jagamine] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/videoconference.txt lisainfot leiab siit], [https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_remote_desktop_software tarkvaravalik])&lt;br /&gt;
* [https://codeshare.io/ast koodi jagamine] (veel võimalusi: [https://public.etherpad-mozilla.org/ etherpad], [https://pad.riseup.net/ riseup], [http://piratepad.net/ piratepad], [https://cryptpad.fr/ cryptpad], [https://www.protectedtext.com/ protectedtext])&lt;br /&gt;
* [http://linux.itcollege.ee:3000/r/ast käsurea jagamine] (vaid vaatamisrežiimis), [https://github.com/vitorbaptista/shellshare lisainfo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppematerjalid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine teemade kohta &#039;&#039;&#039;lühispikker&#039;&#039;&#039; (mõistekaarditarkvara: [http://freemind.sourceforge.net/ Freemind] | [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] baasil)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.html Flashiga avatav]&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.mm mõistekaarditarkvaraga avatav]&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]&lt;br /&gt;
* [http://upload.itcollege.ee/edmund/ova/ valmiskujul virtuaalmasinad (sh laborid)]&lt;br /&gt;
* [http://upload.itcollege.ee/edmund/iso/ ISO-failid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):&lt;br /&gt;
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm&lt;br /&gt;
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine&lt;br /&gt;
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 &amp;lt;&amp;lt; Kõvaketta lahkamine&lt;br /&gt;
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
II - RAID&lt;br /&gt;
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ &amp;lt;&amp;lt; Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)&lt;br /&gt;
* http://www.acnc.com/raidedu/0&lt;br /&gt;
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID&lt;br /&gt;
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm&lt;br /&gt;
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 &amp;lt;&amp;lt; RAID1 &amp;gt; RAID5 (loe ka kommentaare!)&lt;br /&gt;
* https://www.youtube.com/watch?v=yAuEgepZG_8&lt;br /&gt;
* https://www.youtube.com/watch?v=pv9smNQ5fG0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
III - LVM&lt;br /&gt;
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm&lt;br /&gt;
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/&lt;br /&gt;
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/&lt;br /&gt;
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IV - Intelligentsed salvestussüsteemid&lt;br /&gt;
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html &amp;lt;-- FreeBSD install&lt;br /&gt;
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page &amp;lt;-- FreeNas dokumentatsioon&lt;br /&gt;
* http://www.freenas.org/&lt;br /&gt;
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 &amp;lt;-- FreeNas Manual&lt;br /&gt;
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
V - Varundamine ja taaste&lt;br /&gt;
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kasulikud raamatud:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data&amp;quot; by Hitachi Data Systems Acadamy&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppeaine ajakava== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Päevaõpe===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Sissejuhatus ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.pdf PDF]) + [https://goo.gl/forms/yHoCizKqRCtLCtYi1 Tasemetest]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Virtualiseerimissüsteemiga tutvumine ja kordamisülesanne&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.pdf PDF]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/RAID/RAID.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/RAID/RAID.pdf PDF]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Ülevaade Logical Volume Manager-ist [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/LVM/LVM.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/LVM/LVM.pdf PDF] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Sissejuhatus intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ISS-liidesed-DAS/ISS-liidesed-DAS.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ISS-liidesed-DAS/ISS-liidesed-DAS.pdf PDF]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Jätk eelmisele teemale: Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/SAN_IPSAN_NAS_CAS/SAN_IPSAN_NAS_CAS.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/SAN_IPSAN_NAS_CAS/SAN_IPSAN_NAS_CAS.pdf PDF] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Varundamine ja taaste [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/varundamine-taastamine/varundamine-taastamine.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/varundamine-taastamine/varundamine-taastamine.pdf PDF]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Arvestus - praktikumide kaitsmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kaugõpe===&lt;br /&gt;
[https://echo360.org.uk/section/5d2bd49e-2644-45d0-9c40-565820afac0a/public Videosalvestused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
vt päevaõppe materjalid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpiväljundid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,&lt;br /&gt;
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele&lt;br /&gt;
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise&lt;br /&gt;
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise&lt;br /&gt;
kaasaegseid tehnikaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund1&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend: &lt;br /&gt;
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud&lt;br /&gt;
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund2&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud&lt;br /&gt;
tulemusi ning järeldusi põhjendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on&lt;br /&gt;
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi&lt;br /&gt;
korrektselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund3&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete&lt;br /&gt;
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund4&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba&lt;br /&gt;
olemasolevale süsteemile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest&lt;br /&gt;
kaitstud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund5&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab&lt;br /&gt;
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö&lt;br /&gt;
tulemusena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund6&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud&lt;br /&gt;
termineid õiges kontekstis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.&lt;br /&gt;
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt kuni 15 minutit grupi kohta (koos küsimuste, vastustega). Grupis võiks olla 2-3 inimest. Töö on soovitav teostada ühises elektroonilises dokumendis ja grupitöö lingi saab edastada ÕISi kaudu teatena või ka otse õppejõule.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arvestuse kujunemine== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arvestuse&#039;&#039;&#039; saamiseks peavad olema tehtud:&lt;br /&gt;
 1) suuliselt kaitstud &#039;&#039;&#039;kolm&#039;&#039;&#039; laborites tehtavast praktilisest ülesandest&lt;br /&gt;
 2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).&lt;br /&gt;
 2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Boonuspunkte&#039;&#039;&#039; saab:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)&lt;br /&gt;
 2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest&lt;br /&gt;
 3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest&lt;br /&gt;
 4) [http://lug.itcollege.ee LUG&#039;il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Praktikumid==&lt;br /&gt;
Sooritatakse kas virtuaallaborite keskkonnas I-Tee või ka mõnes teises arvutis.&lt;br /&gt;
* https://labnet.itcollege.ee/&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/labs/virtuaallaborid.pdf virtuaallaborite kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
* http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtajad== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõppele:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Juhtumiuuring&lt;br /&gt;
* arvestus, 1.võimalus&lt;br /&gt;
* arvestus, 2.võimalus&lt;br /&gt;
* arvestus, 3.võimalus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõppele:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])&lt;br /&gt;
** teema teatamine teiseks õppesessiooniks, pannes selle kirja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AST-artiklid vastavasse viki artiklisse]&lt;br /&gt;
** ettekanne teha hiljemalt viimasel õppesessioonil&lt;br /&gt;
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: hiljemalt viimasel õppesessioonil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viki artikkel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viki artiklid panna kirja siia [[AST-artiklid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuge materjaliga:&lt;br /&gt;
* [[Artikli kondikava]]&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_AST.html Põhilised vead viki artiklites]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valib tudeng ning panna kirja siia: [[AST-artiklid]]&lt;br /&gt;
*Õppejõud kinnitab teema&lt;br /&gt;
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK&#039;i vikisse]&lt;br /&gt;
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe &#039;&#039;discussion&#039;&#039; all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel])  - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati&lt;br /&gt;
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Viki artikli formaat&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Sissejuhatus&lt;br /&gt;
* Sisu&lt;br /&gt;
** Eelteadmised ja -tingimused artikli lugejale&lt;br /&gt;
** Tehnilised nõuded (kui on)&lt;br /&gt;
** Artikli sisu (vastav teemale!)&lt;br /&gt;
** Näited &lt;br /&gt;
* Kokkuvõte&lt;br /&gt;
** Teema kokkuvõte + autori arvamus&lt;br /&gt;
* Kasutatud materjalid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tagasiside==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
... saab anda [https://goo.gl/forms/GXYO9QVdPyS9HkNq1 siin veebivormis].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Varasemad õppematerjalid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate kaupa: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[2015. aasta materjalid AST]]&lt;br /&gt;
* [[2016. aasta materjalid AST]]&lt;br /&gt;
* [[2017. aasta materjalid AST]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vabad teemad:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Provisioning]]&lt;br /&gt;
* [[Storage cache]]&lt;br /&gt;
* [[Automated storage tiering]]&lt;br /&gt;
* [[Cloud storage]]&lt;br /&gt;
* [[Holographic data storage]]&lt;br /&gt;
* [[EMC ScaleIO]]&lt;br /&gt;
* [[shm]]&lt;br /&gt;
* [[RapidDisk]]&lt;br /&gt;
* [[tmpfs]]&lt;br /&gt;
* [[ramfs]]&lt;br /&gt;
* [[ZFS]]&lt;br /&gt;
* [[MooseFS]]&lt;br /&gt;
* [[Lustre]]&lt;br /&gt;
* [[GlusterFS]]&lt;br /&gt;
* [[OrangeFS]]&lt;br /&gt;
* [[XtreemFS]]&lt;br /&gt;
* [[ntfs-3g]]&lt;br /&gt;
* [[ntfsprogs]]&lt;br /&gt;
* [[e2fsprogs]]&lt;br /&gt;
* [[Skylable Sx]]&lt;br /&gt;
* [[Logical disk]]&lt;br /&gt;
* [[LUKS]]&lt;br /&gt;
* [[EncFS]]&lt;br /&gt;
* [[eCryptfs]]&lt;br /&gt;
* [[VeraCrypt]]&lt;br /&gt;
* [[Steganograafia]]&lt;br /&gt;
* [[Steganograafia programmid]]&lt;br /&gt;
* [[WebDAV]]&lt;br /&gt;
* [[sshfs]]&lt;br /&gt;
* iLO, iDRAC, vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/riistvara-laborid/iLO/iLO-viited.txt viited]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui siit midagi valitakse siis võib selle siit ära võtta ja lisada [[AST-artiklid]] alla ning oma nimi, grupp taha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideid leiab veel nt:&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Computer_data_storage&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Cloud_storage&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_Linux&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_MacOS&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:File_hosting_for_Windows&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_cryptographic_file_systems&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_disk_encryption_software&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Steganography&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Network_file_systems&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_online_backup_services&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_disk_cloning_software&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_backup_software&lt;br /&gt;
* https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_file_hosting_services&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127405</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127405"/>
		<updated>2017-12-04T22:22:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
* APFS ei taga andmete terviklust, kuna ei toeta kontrollsummasid (&#039;&#039;checksum&#039;&#039;).&amp;lt;ref name =not30years&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Why Apple&#039;s APFS won&#039;t last 30 years]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* APFS on [https://en.wikipedia.org/wiki/Block_(data_storage) plokipõhine], kuid aktiivselt arendatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Non-volatile_random-access_memory NVRAM] põhiseid talletussüsteeme, ning seega peaks olema toetatud nii ploki- kui baidipõhine salvestus.&amp;lt;ref name=&amp;quot;not30years&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Avatuse puudumine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-i kasutajad peaksid silmas pidama, et macOS ja Windowsi vahel liikumine saab toimuda ainult läbi &#039;&#039;Startup Manager&#039;&#039;-i (restart -&amp;gt; hoia all Option nuppu).&amp;lt;ref name = &amp;quot;bootcamp&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-us/HT208123 How to switch between Windows and macOS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui macOS-iga allalaetud faile soovitakse kasutada &#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-is, saab seda teha kas läbi välise ketta või näiteks tasulise tarkvaraga [https://www.paragon-software.com/ufsdhome/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisalugemist==&lt;br /&gt;
* [https://arstechnica.com/gadgets/2016/06/a-zfs-developers-analysis-of-the-good-and-bad-in-apples-new-apfs-file-system/ A ZFS developer’s analysis of the good and bad in Apple’s new APFS file system]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127404</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127404"/>
		<updated>2017-12-04T22:19:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* PuudusedApple Toolbox */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
* APFS ei taga andmete terviklust, kuna ei toeta kontrollsummasid (&#039;&#039;checksum&#039;&#039;).&amp;lt;ref name =not30years&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Why Apple&#039;s APFS won&#039;t last 30 years]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* APFS on [https://en.wikipedia.org/wiki/Block_(data_storage) plokipõhine], kuid aktiivselt arendatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Non-volatile_random-access_memory NVRAM] põhiseid talletussüsteeme, ning seega peaks olema toetatud nii ploki- kui baidipõhine salvestus.&amp;lt;ref name=&amp;quot;not30years&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Avatuse puudumine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-i kasutajad peaksid silmas pidama, et macOS ja Windowsi vahel liikumine saab toimuda ainult läbi &#039;&#039;Startup Manager&#039;&#039;-i (restart -&amp;gt; hoia all Option nuppu).&amp;lt;ref name = &amp;quot;bootcamp&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-us/HT208123 How to switch between Windows and macOS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui macOS-iga allalaetud faile soovitakse kasutada &#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-is, saab seda teha kas läbi välise ketta või näiteks tasulise tarkvaraga [https://www.paragon-software.com/ufsdhome/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127403</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127403"/>
		<updated>2017-12-04T22:14:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* PuudusedApple Toolbox */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
* APFS ei taga andmete terviklust, kuna ei toeta kontrollsummasid (&#039;&#039;checksum&#039;&#039;).&amp;lt;ref name =not30years&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Why Apple&#039;s APFS won&#039;t last 30 years]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* APFS on [https://en.wikipedia.org/wiki/Block_(data_storage) plokipõhine], kuid aktiivselt arendatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Non-volatile_random-access_memory NVRAM] põhiseid talletussüsteeme, ning seega peaks olema toetatud nii ploki- kui baidipõhine salvestus.&amp;lt;ref name=&amp;quot;not30years&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-i kasutajad peaksid silmas pidama, et macOS ja Windowsi vahel liikumine saab toimuda ainult läbi &#039;&#039;Startup Manager&#039;&#039;-i (restart -&amp;gt; hoia all Option nuppu).&amp;lt;ref name = &amp;quot;bootcamp&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-us/HT208123 How to switch between Windows and macOS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui macOS-iga allalaetud faile soovitakse kasutada &#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-is, saab seda teha kas läbi välise ketta või näiteks tasulise tarkvaraga [https://www.paragon-software.com/ufsdhome/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127402</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127402"/>
		<updated>2017-12-04T22:03:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Teiste failisüsteemide tugi */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-i kasutajad peaksid silmas pidama, et macOS ja Windowsi vahel liikumine saab toimuda ainult läbi &#039;&#039;Startup Manager&#039;&#039;-i (restart -&amp;gt; hoia all Option nuppu).&amp;lt;ref name = &amp;quot;bootcamp&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-us/HT208123 How to switch between Windows and macOS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui macOS-iga allalaetud faile soovitakse kasutada &#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-is, saab seda teha kas läbi välise ketta või näiteks tasulise tarkvaraga [https://www.paragon-software.com/ufsdhome/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127401</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127401"/>
		<updated>2017-12-04T22:00:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Teiste failisüsteemide tugi */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-i kasutajad peaksid silmas pidama, et kahe macOS ja Windowsi vahel liikumine saab toimuda ainult läbi &#039;&#039;Startup Manager&#039;&#039;-i (restart -&amp;gt; hoia all Option nuppu).&amp;lt;ref name = &amp;quot;bootcamp&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-us/HT208123 How to switch between Windows and macOS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui macOS-iga allalaetud faile soovitakse kasutada &#039;&#039;Boot Camp&#039;&#039;-is, saab seda teha kas läbi välise ketta või näiteks tasulise tarkvaraga [https://www.paragon-software.com/ufsdhome/ntfs-mac/ Paragon NTFS for Mac].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127400</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127400"/>
		<updated>2017-12-04T21:48:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127399</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127399"/>
		<updated>2017-12-04T21:48:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Teiste failisüsteemide tugi */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta ning &#039;&#039;Fusion-drive&#039;&#039; (Apple hübriidketas) puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi suuresti puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Linuxi jaoks on olemas tarkvara [https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/ APFS for Linux], mis suudab APFSi vormindatud kettalt lugeda, kuid mitte sinna kirjutada&amp;lt;ref name = &amp;quot;paragon&amp;quot;&amp;gt;[https://backstage.paragon-software.com/business/apfs-linux/#features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsi peal töötab [http://www.ufsexplorer.com/download_std.php UFS Explorer Standard Access], mis võimaldab samuti APFSi lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127398</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127398"/>
		<updated>2017-12-04T21:29:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta ning &#039;&#039;Fusion-drive&#039;&#039; (Apple hübriidketas) puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = &amp;quot;avoidapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127397</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127397"/>
		<updated>2017-12-04T21:29:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, vormindatakse SSD kettad automaatselt. Traditsioonilise kõvaketta ning &#039;&#039;Fusion-drive&#039;&#039; (Apple hübriidketas) puhul&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;[https://derflounder.wordpress.com/2017/09/26/using-the-macos-high-sierra-os-installers-startosinstall-tool-to-avoid-apfs-conversion/ Using the macOS High Sierra OS installer’s startosinstall tool to avoid APFS conversion]&amp;lt;/ref&amp;gt; tuleb APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutusel on SSD ketas, ja soovitakse automaatset APFSile vormindamist vältida, tuleb kasutada käsureaprogrammi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;startosinstall&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
mis asub &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Install macOS High Sierra.app/Contents/Resources&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatseks uuendamiseks ilma APFSi vormindamiseta võib kasutada käsku&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;/Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app/Contents/Resources/startosinstall --applicationpath /Applications/Install\ macOS\ High\ Sierra.app --agreetolicense --converttoapfs NO --nointeraction&amp;lt;/code&amp;gt;&amp;lt;ref name = avoidapfs&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127396</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127396"/>
		<updated>2017-12-04T21:15:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, tuleb keta APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käsurealt konverteerimiseks tuleb alustuseks leida vajalik ketas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil list&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Haagi ketas lahti, kustuta partitsioon ning loo APFS konteiner:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs createContainer /dev/konverteeritavketas&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui protsess on edukas, peaks lõpus olema teade&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;Created new APFS Container ketasX&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb luua APFS kettajagu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;diskutil apfs addVolume ketasX APFS newAPFS&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protsessi lõpus peaks vormindatud ketas kasutatav olema.&amp;lt;ref name = cmdline&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/quick-tip/experiment-apfs-drive-heres-how-format-apfs/ Want to Experiment With an APFS drive? Here’s How You Can Do That]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127395</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127395"/>
		<updated>2017-12-04T21:05:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, tuleb keta APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name = howtoupgrade&amp;gt;[https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/ How to Upgrade to APFS if Not Done in macOS High Sierra Installer]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127394</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127394"/>
		<updated>2017-12-04T21:03:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, tuleb keta APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
https://www.macobserver.com/tips/how-to/upgrade-mac-apfs-after-high-sierra/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127393</id>
		<title>APFS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=APFS&amp;diff=127393"/>
		<updated>2017-12-04T21:02:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Failisüsteemi paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;APFS (Apple File System)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Autor: Madis Võrklaev AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Apple failisüsteem (APFS)&#039;&#039;&#039; on patendeeritud failisüsteem macOS, iOS, tvOS ja watchOS-ile, mis on loodud parandamaks senise failisüsteemi HFS+ puudusi.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;&amp;gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_File_System Apple File System, Wikipedia]&amp;lt;/ref&amp;gt; APFS on 64-bitine failisüsteem, mis toetab üle 9 kvintiljoni (10^18) faili ühel kettajaol.&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/Features/Features.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH5-DontLinkElementID_18 Apple File System Guide]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ta on optimeeritud SSD- ja välkmäluseadmetele, kuid töötab ka traditsioonilistel pöörlevatel kõvaketastel.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;&amp;gt;[https://developer.apple.com/library/content/documentation/FileManagement/Conceptual/APFS_Guide/FAQ/FAQ.html#//apple_ref/doc/uid/TP40016999-CH6-DontLinkElementID_17 Apple File System Guide FAQ]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ajalugu==&lt;br /&gt;
Apple File System lansseeriti Apple arendajate konverentsil (WWDC) juunis 2016 asendamaks HFS+-i, mis oli kasutusel alates 1998.aastast. Kasutusele võeti see iOS-iga seadmetel 27.märtsil 2017 iOS 10.3 reliisiga ning macOS seadmetel 25.septembril 2017 macOS 10.13 reliisiga.&amp;lt;ref name = &amp;quot;wiki&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Omadused&amp;lt;ref name=&amp;quot;guide&amp;quot;/&amp;gt;==&lt;br /&gt;
===Kloonimine (Clones)===&lt;br /&gt;
Kloon on pea hetkeline koopia failist või kataloogist. Kloonid võimaldavad operatsioonisüsteemil teha kiireid ja energiatõhusaid koopiaid sama kettajao ulatuses, hõivamata selleks lisaruumi. Andmete muudatused kirjutatakse mujale, ning algseid, muutmata plokke jagatakse. Kui faili muudetakse, siis muutused salvestatakse algsest failist eraldi vaba koha peale. Neid muutusi nimetatakse faili deltadeks. Selline salvestusviis vähendab dokumendi koopiate ja versiooniuuenduste ruumikasutust.&lt;br /&gt;
===Kuvatõmmis (Snapshots)===&lt;br /&gt;
Kettajao kuvatõmmis on teatud hetkes tehtud &#039;&#039;read-only&#039;&#039; tõmmis failisüsteemist. Operatsioonisüsteem kasutab tõmmiseid efektiivsemaks varukoopiate tegemiseks ning vajadusel muutuste tagasipööramiseks.&lt;br /&gt;
===Ruumijagamine (Space Sharing)===&lt;br /&gt;
Ruumijagamine võimaldab erinevatel failisüsteemidel jagada ühist vaba kettaruumi. Erinevalt jäikadest partitsioneerimisskeemidest, mis eel-eraldavad kindla koguse ruumi kindlale failisüsteemile, suudavad APFS-vormindatud kettajaod kasvada ning kahaneda ilma kettajagude (&#039;&#039;volume&#039;&#039;) ringijagamiseta.&lt;br /&gt;
APFS-i puhul luuakse konteiner, mis võib sisaldada mitut kettajagu. Kettaruum on jagatud kõigi kettajagude vahel. Vaikimisi näitab iga kettajagu APFS konteineris sama palju saadaolevat ruumi, kui on kogu konteineri ulatuses. Näiteks konteiner mahuga 100GB, mis sisaldab kettajagu A (mis kasutab 10GB) ja kettajagu B (mis kasutab 20GB), näitab mõlema kettajao puhul vaba ruumi 70GB (100GB-10GB-20GB).&lt;br /&gt;
Konteineris saab vajadusel seadistada maksimaalse eraldatud ruumi iga kettajao jaoks, samuti ka reserveerida või garanteerida minimaalselt eraldatud ruumi kettajaole.&lt;br /&gt;
===Krüpteerimine (Encrypting)===&lt;br /&gt;
APFS toetab järgmisi krüpteeringuid:&lt;br /&gt;
* Ilma krüpteeringuta&lt;br /&gt;
* Ühe võtme krüpteering (&#039;&#039;Single-key encryption&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
* Mitme võtme krüpteering (&#039;&#039;Multi-key encryption&#039;&#039;) per-file võtmetega failidele ning eraldi võtmega tundlike metaandmete jaoks.&lt;br /&gt;
Mitme võtme krüpteering tagab andmete tervikluse. Ka juhul, kui kurjategijal on ligipääs füüsilisele seadmele ning seadmes olevale privaatvõtmele, ei saaks ta andmeid dekrüpteerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt kasutuselolevast raudvarast kasutatakse [https://en.wikipedia.org/wiki/Disk_encryption_theory AES-XTS või AES-CBC] krüpteerimisvõtet.&lt;br /&gt;
===Kirjutamisel kopeerimine (Copy-On-Write)===&lt;br /&gt;
Tagamaks andmete säilimist kettale kirjutamisel, kasutatakse uudset &#039;&#039;copy-on-write&#039;&#039; (COW) süsteemi, mis erineb nn &#039;&#039;journaling&#039;&#039;-tüüpi meetodist, kus andmed kirjutatakse kõigepealt nn päevikusse, ja alles siis õigesse kohta kettal. COW puhul kirjutatakse failiuuendused suvalisele tühjale kohale kettal, ning neile viidatatakse metaandmestikus. Sel moel ei ole võimalik kettale kirjutamise ajal tekkinud voolukatkestuse või mõne muu vea korral sealolevaid andmeid rikkuda.&amp;lt;ref name = arstechnica&amp;gt;[https://arstechnica.com/gadgets/2016/09/macos-10-12-sierra-the-ars-technica-review/7/ macOS 10.12 Sierra: The Ars Technica review]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Hõredad failid (Sparse files)===&lt;br /&gt;
Tühjade plokkide efektiivsemaks kirjeldamiseks kasutatakse nn. hõredaid faile. Hõredate failide korral ei jäeta kettale tühje klastriosasid, vaid need kirjeldatakse metaandmestikus.&lt;br /&gt;
Hõredate failide korral eraldatakse salvestusruum ainult siis, kui seda vajatakse. Sel moel saab failide loogiline suurus olla suurem kui füüsiliselt kasutatud kettaruum (teistes failisüsteemides on see võimatu).&amp;lt;ref&amp;gt;[https://whereismydata.wordpress.com/2009/02/10/forensics-physical-and-logical-size/ Forensics: Physical and Logical Size]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
===Kiire kataloogimahu arvutus (Fast Directory Sizing)===&lt;br /&gt;
APFS võimaldab kiirelt arvutada kogu kataloogihierarhia poolt hõivatud mälumahu. &#039;&#039;Fast Directory Sizing&#039;&#039; (FDS) arvutab kasutatud mahu hetkel, kui sisu luuakse või eemaldatakse. See on sobilik kataloogidele, mis sisaldavad palju faile. FDS ei sobi kataloogidele, nagu /tmp, kus on palju ajutisi faile.&lt;br /&gt;
FDS-i saab lubada tühjadele kataloogidele. Kataloogid, mis juba sisaldavad faile ning teisi katalooge, tuleb FDS-i kasutamiseks liigutada eelnevalt FDS-i võimekusega kataloogi.  &lt;br /&gt;
===Atomic Safe-Save===&lt;br /&gt;
Atomic Safe-Save funktsioon teostab failide ümbernimetamist, liigutamist või kopeerimist üheainsa operatsioonina. See tähendab, et originaalandmeid ei puututa enne, kui operatsioon on edukalt lõpetatud. Seega kasutaja vaatenurgast operatsoioon kas lõpetati edukalt või seda ei teostatud üldse.&lt;br /&gt;
==Failisüsteemi paigaldamine==&lt;br /&gt;
Käivitatavatel kettajagudel pakub macOS High Sierra paigalduspakett turvalist uuendust HFS+ süsteemist APFS-ile. Väliste kettajagude konverteerimiseks tuleb kasutada &#039;&#039;Disk Utility&#039;&#039;-t.&lt;br /&gt;
Paigaldatud APFS-iga kettajao saab muuta tagasi HFS+-iks, kuid sel juhul ei säili andmed.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Uuendades operatsioonisüsteemi High Sierrale, tuleb keta APFS-iks konverteerimine eraldi märkeruudust lubada. Kui see jäi tegemata, või soovitakse failisüsteemi hiljem uuendada, tuleb alglaadimise käigus siseneda &#039;&#039;Recovery Mode&#039;&#039;-i (saates masina restardile, tuleb all hoida CMD+R). Sealt edasi &#039;&#039;Disk utility&#039;&#039;, kust tuleb valida &#039;&#039;boot volume&#039;&#039; ehk alglaadurti sisaldav kettajagu. &#039;&#039;Edit&#039;&#039;-menüüs on valik &#039;&#039;Convert to APFS&#039;&#039;. Kui see peaks olema mitteaktiivne, sai valitud vale kettajagu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väidetavalt kulub 256GB ketta konverteerimiseks umbes 2 minutit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollimaks, kas protsess oli edukas, saab kasutada &#039;&#039;Finder-&amp;gt;Preferences-&amp;gt;General&#039;&#039;. Avanenud aknast tuleb valida õige ketas, ja CMD+I avab infoakna, kus on rida &#039;&#039;Format&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==APFS ja failinimed==&lt;br /&gt;
APFS kasutab failide loomisel ainult kehtivaid UTF-8 kodeeringuga failinimesid. Nagu ka HFS+, on ka APFS tõstutundlik iOS-il ning valitava (mitte)tõstutundlikkusega macOS-il. Vaikimisi on macOS mittetõstutundlik.&amp;lt;ref name = &amp;quot;faq&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
==Puudused&amp;lt;ref&amp;gt;[https://appletoolbox.com/2017/03/apple-file-system-apfsthe-big-ios-10-3-feature-youve-never-heard/ Apple Toolbox]&amp;lt;/ref&amp;gt;==&lt;br /&gt;
* APFS ei toeta hetkel &#039;&#039;startup&#039;&#039;- ja hübriidkettaid (Fusion Drive). &#039;&#039;Time Machine&#039;&#039; varukoopiad ei ole samuti toetatud. &lt;br /&gt;
* Failinimed on tõstutundlikud.&lt;br /&gt;
* OS X 10.11 Yosemite ja sellest varasemad versioonid ei tööta APFS-iga vormindatud ketastega. &lt;br /&gt;
* Toetatud on ainult 64-bitised seadmed.&lt;br /&gt;
==Teiste failisüsteemide tugi==&lt;br /&gt;
APFS-iga süsteem suudab lugeda HFS+-vormindatud kettaid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;&amp;gt;[https://support.apple.com/en-gb/HT208018 Prepare for APFS in macOS High Sierra]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
HFS+-iga süsteem suudab lugeda APFS-iga vormindatud kettaid, kui operatsioonisüsteemiks on macOS High Sierra.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimane võib olla ebatäpne, kuna ajakirja Macworld andmetel suudab lugeda APFS-vormindatud ketast ka Sierra.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.macworld.com/article/3230498/storage/apple-file-system-apfs-faq.html Apple File System FAQ: How APFS works with older Macs, encryption, external drives, and other questions]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste failisüsteemide tugi puudub, ning APFS-ketta lugemiseks tuleks kasutada võrgujagamise protokolle. APFS-is on toetatud [https://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block SMB] ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Network_File_System NFS] protokollid.&amp;lt;ref name = &amp;quot;prepareforapfs&amp;quot;/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Allikad==&lt;br /&gt;
{{Reflist}}&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:ICS0023_Robotics&amp;diff=127284</id>
		<title>Category:ICS0023 Robotics</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:ICS0023_Robotics&amp;diff=127284"/>
		<updated>2017-11-28T14:25:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Progress &amp;amp; thoughts: */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Intro==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The Robotics course is intended to provide 6 ECTS for participating in the Robotics Club activities.&lt;br /&gt;
From September until November of 2017 the main focus is to get two basketball robots and four sumorobots ready for Robotex 2017.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Basically attend lectures, pick any of the suggested tasks/projects, confirm with Lauri and earn your ECTS.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lectures/meetings==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For September four lectures/meetings will take place:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 7. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Introduction of Robotics Club, it&#039;s equipment, capabilities and resources. Recap of last year, take a look at running projects.&lt;br /&gt;
* 14. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Image recognition, OpenCV, Python, video capture/playback&lt;br /&gt;
* 21. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Microcontrollers, take a look at Arduino, ESP32 and their capabilities&lt;br /&gt;
* 28. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Powering circuits, work safety, measuring tools, form teams for Robotex 2017.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
After September students are expected to with their group on a weekly basis at Robotics Club (room 412) to work on their project,&lt;br /&gt;
for easier synchronization there shall be pizza on Thursdays 18:00 :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
24-26. November - Qualify at Robotex with your team&#039;s robot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tasks &amp;amp; projects==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Basketball robot source and relevant issues: https://github.com/eik-robo/zoidberg/issues&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* K-means clustering for image recognition&lt;br /&gt;
* Pipeline latency measurement&lt;br /&gt;
* Basketball throwing mechanism design and assembly&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sumorobot source and relevant issues: https://github.com/eik-robo/sumoesp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Conduct workshops for children&lt;br /&gt;
* Web interface development&lt;br /&gt;
* Make sumo programmable in a new programming language&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Learn about gadget, publish howto and conduct workshop&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* WiFi Pineapple NANO&lt;br /&gt;
* Bash Bunny&lt;br /&gt;
* USB Rubber Ducky&lt;br /&gt;
* LAN Turtle&lt;br /&gt;
* HackRF&lt;br /&gt;
* Proxmark 3&lt;br /&gt;
* Yubikey&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Robotics club PR:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Maintain homepage, write and publish stories&lt;br /&gt;
* Create page at hackerspaces.org&lt;br /&gt;
* Find sponsors&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Other&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Set up inventory management/tracking&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==For fun==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Solder [https://github.com/laurivosandi/nixiesp12 Nixie clocks]&lt;br /&gt;
* Build space probe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teams=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teh space probe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Members: Mikus, Frank&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hardware missing: none?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Zoidberg &amp;amp; Nibbler vol2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Members: Marek, Madis, Taivo, Fred, Mohanad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hardware needed: ?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Maze solver==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Members: Allar Vendla, Andreas Porman, Henri Paves, Madis Võrklaev ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar &amp;amp; Andreas - software guys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Henri - 3D modeling&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Madis - electronics, hardware and project management&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===GitHub: [https://github.com/allavett/mazeRunner2017 see here]===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rules: [https://robotex.ee/wp-content/uploads/2017/07/robotex-lab%C3%BCrindi-reeglid-EST.pdf download here]===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Arena:====&lt;br /&gt;
* robot max diameter 16cm&lt;br /&gt;
* 3mm timing beam @ 3cm from ground&lt;br /&gt;
* walls are made of 18cm x 18cm blocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hardware used:====&lt;br /&gt;
* [https://store.arduino.cc/arduino-yun Arduino YUN]&lt;br /&gt;
* [http://www.nmbtc.com/pdf/motors/standard_hybrid/17PM-K.pdf Nema17 bipolar stepper motors] w. dual [http://www.st.com/content/ccc/resource/technical/document/datasheet/09/80/6c/ac/79/b2/47/c4/CD00000090.pdf/files/CD00000090.pdf/jcr:content/translations/en.CD00000090.pdf L6204 drivers]&lt;br /&gt;
* 19V Makita Li-Ion battery&lt;br /&gt;
* TK0446 DC-DC step-up converter to get 30V for steppers&lt;br /&gt;
* [http://www.micropik.com/PDF/HCSR04.pdf HC-SR04] ultrasonic sensors for distance&lt;br /&gt;
* [http://www.produktinfo.conrad.com/datenblaetter/150000-174999/153775-da-01-en-HALL_SENSOR_TLE_4935L.pdf TLE4905L] HALL effect sensors for position tracking&lt;br /&gt;
* 3D printed frame.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Software problems:====&lt;br /&gt;
* maze emulation for SW testing - Allar&lt;br /&gt;
* should it turn at first chance? or go as far as possible, then come back and try the first turn on its way back?&lt;br /&gt;
* recursive function for learning&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Progress &amp;amp; thoughts:====&lt;br /&gt;
We made a first simple prototype with a [https://www.oomipood.ee/product/rob_2wd_1_robotauto_aluskomplekt_2wd_1_rattad_mootorid_kinnitused?q=robot bought chassis], Arduino Uno, 3x ultrasonic sensors and optical RPI-579 sensors for wheels. As it quickly turned out, it was really hard to get the driving and turning right without seeing the sensors&#039; realtime data. So we needed a way to see the Arduino&#039;s serial monitor wirelessly. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
At the moment there&#039;s 2 good choices for a controller that has a wireless on board - Arduino YUN and ESP32. YUN is much more expensive, ESP seems more complicated to program. As I just happen to have a YUN lying around, it&#039;s our current choice to go on with the project.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
UPDATE 16.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We have a second prototype with 3D printed chassis. All the hardware should be the same that will be used on a final version. Henri accidentally drew the chassis a bit too big, so for the final version we need to print a new chassis. &lt;br /&gt;
At the moment we&#039;re able to read the HC-SR04 and Hall effect sensors inside the motors and make it move as we want. The ultrasonic sensors aren&#039;t the best choice, because they are slow, but they&#039;re easy to use.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The next steps would be building a real life maze with some turns to calibrate the moving and sensor reading in order to get it drive straight, turn exactly 90 degrees and, if necessary, adjust its position.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some photos and videos can be seen [https://photos.app.goo.gl/ZlsJMKsiH4c502v03 here in Google Photos].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
And it has a name! Jõmmu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
UPDATE 17.11&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A week before competition we built a completely new unit. The main problem was that the previous one was too big, and we couldn&#039;t get it any smaller with the MAXON&#039;s motors. Madis had some NEMA17 steppers lying around, and so we decided to test them. We made an custom Arduino-shield to accomodate dual stepper drivers and all necessary connections. The PCBs were ordered from [https://www.elecrow.com/ Elecrow]. It took 8 days to get them manufactured and shipped with DHL to Estonia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The Makita battery holder&#039;s model was found from [https://www.thingiverse.com/thing:1809114 here].&lt;br /&gt;
{|style=&amp;quot;margin: 0 auto;&amp;quot;&lt;br /&gt;
| [[File:1jm.jpg|thumb|alt=Battery holder|3D printed battery holder.]]&lt;br /&gt;
| [[File:2jm.jpg|thumb|alt=Battery holder|3D printed battery holder.]]&lt;br /&gt;
| [[File:3jm.jpg|thumb|alt=Frame w.motors|3D printed frame with motors.]]&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
{|style=&amp;quot;margin: 0 auto;&amp;quot;&lt;br /&gt;
| [[File:4jm.jpg|thumb|left|alt=Driverboard|Custom driverboard.]]&lt;br /&gt;
| [[File:6jm.jpg|thumb|alt=Assembled|Assembled with battery.]]&lt;br /&gt;
| [[File:7jm.jpg|thumb|alt=Assembled|Assembled with battery.]]&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
UPDATE 26.11&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
CONCLUSION (what we learned):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Madis:&lt;br /&gt;
* think and think again to get already the first prototype with correct measures and usable hardware&lt;br /&gt;
* surf around and see what others have done ([http://greenye.net/Pages/Micromouse/Micromouse2015-2016.htm a real robomouse])&lt;br /&gt;
* create deadlines for bigger stages of the project&lt;br /&gt;
* when making PCB design, double check that all power and GND traces are connected and they have decent cross-section&lt;br /&gt;
* test all the hardware functions before giving it to programmers&lt;br /&gt;
* make hardware components modular, so any component can be easily replaced if necessary&lt;br /&gt;
* make sure to have enough spares for every component&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Henri:&lt;br /&gt;
* In electronics, a significant amount of effort is needed simply to suppress hardware noise&lt;br /&gt;
* A coding error might quite literally send the hardware up in flames&lt;br /&gt;
* Hardware may produce spikes and weird signals, especially during booting/resets&lt;br /&gt;
* As such, software needs to be able to handle any errant signals that the hardware may send&lt;br /&gt;
* Brainstorming your for your own unique ideas is a great way to learn, but not an optimal way to win a competition&lt;br /&gt;
* Never develop hardware and software simultaneously&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:ICS0023_Robotics&amp;diff=127233</id>
		<title>Category:ICS0023 Robotics</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:ICS0023_Robotics&amp;diff=127233"/>
		<updated>2017-11-26T20:53:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Mvorklae: /* Hardware used: */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Intro==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The Robotics course is intended to provide 6 ECTS for participating in the Robotics Club activities.&lt;br /&gt;
From September until November of 2017 the main focus is to get two basketball robots and four sumorobots ready for Robotex 2017.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Basically attend lectures, pick any of the suggested tasks/projects, confirm with Lauri and earn your ECTS.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lectures/meetings==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
For September four lectures/meetings will take place:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* 7. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Introduction of Robotics Club, it&#039;s equipment, capabilities and resources. Recap of last year, take a look at running projects.&lt;br /&gt;
* 14. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Image recognition, OpenCV, Python, video capture/playback&lt;br /&gt;
* 21. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Microcontrollers, take a look at Arduino, ESP32 and their capabilities&lt;br /&gt;
* 28. September 14:00-15:30 room 410 in College building - Powering circuits, work safety, measuring tools, form teams for Robotex 2017.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
After September students are expected to with their group on a weekly basis at Robotics Club (room 412) to work on their project,&lt;br /&gt;
for easier synchronization there shall be pizza on Thursdays 18:00 :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
24-26. November - Qualify at Robotex with your team&#039;s robot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tasks &amp;amp; projects==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Basketball robot source and relevant issues: https://github.com/eik-robo/zoidberg/issues&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* K-means clustering for image recognition&lt;br /&gt;
* Pipeline latency measurement&lt;br /&gt;
* Basketball throwing mechanism design and assembly&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sumorobot source and relevant issues: https://github.com/eik-robo/sumoesp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Conduct workshops for children&lt;br /&gt;
* Web interface development&lt;br /&gt;
* Make sumo programmable in a new programming language&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Learn about gadget, publish howto and conduct workshop&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* WiFi Pineapple NANO&lt;br /&gt;
* Bash Bunny&lt;br /&gt;
* USB Rubber Ducky&lt;br /&gt;
* LAN Turtle&lt;br /&gt;
* HackRF&lt;br /&gt;
* Proxmark 3&lt;br /&gt;
* Yubikey&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Robotics club PR:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Maintain homepage, write and publish stories&lt;br /&gt;
* Create page at hackerspaces.org&lt;br /&gt;
* Find sponsors&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Other&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Set up inventory management/tracking&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==For fun==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Solder [https://github.com/laurivosandi/nixiesp12 Nixie clocks]&lt;br /&gt;
* Build space probe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teams=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teh space probe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Members: Mikus, Frank&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hardware missing: none?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Zoidberg &amp;amp; Nibbler vol2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Members: Marek, Madis, Taivo, Fred, Mohanad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hardware needed: ?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Maze solver==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Members: Allar Vendla, Andreas Porman, Henri Paves, Madis Võrklaev ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar &amp;amp; Andreas - software guys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Henri - 3D modeling&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Madis - electronics, hardware and project management&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===GitHub: [https://github.com/allavett/mazeRunner2017 see here]===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rules: [https://robotex.ee/wp-content/uploads/2017/07/robotex-lab%C3%BCrindi-reeglid-EST.pdf download here]===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Arena:====&lt;br /&gt;
* robot max diameter 16cm&lt;br /&gt;
* 3mm timing beam @ 3cm from ground&lt;br /&gt;
* walls are made of 18cm x 18cm blocks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hardware used:====&lt;br /&gt;
* [https://store.arduino.cc/arduino-yun Arduino YUN]&lt;br /&gt;
* [http://www.nmbtc.com/pdf/motors/standard_hybrid/17PM-K.pdf Nema17 bipolar stepper motors] w. dual [http://www.st.com/content/ccc/resource/technical/document/datasheet/09/80/6c/ac/79/b2/47/c4/CD00000090.pdf/files/CD00000090.pdf/jcr:content/translations/en.CD00000090.pdf L6204 drivers]&lt;br /&gt;
* 19V Makita Li-Ion battery&lt;br /&gt;
* TK0446 DC-DC step-up converter to get 30V for steppers&lt;br /&gt;
* [http://www.micropik.com/PDF/HCSR04.pdf HC-SR04] ultrasonic sensors for distance&lt;br /&gt;
* [http://www.produktinfo.conrad.com/datenblaetter/150000-174999/153775-da-01-en-HALL_SENSOR_TLE_4935L.pdf TLE4905L] HALL effect sensors for position tracking&lt;br /&gt;
* 3D printed frame.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Software problems:====&lt;br /&gt;
* maze emulation for SW testing - Allar&lt;br /&gt;
* should it turn at first chance? or go as far as possible, then come back and try the first turn on its way back?&lt;br /&gt;
* recursive function for learning&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Progress &amp;amp; thoughts:====&lt;br /&gt;
We made a first simple prototype with a [https://www.oomipood.ee/product/rob_2wd_1_robotauto_aluskomplekt_2wd_1_rattad_mootorid_kinnitused?q=robot bought chassis], Arduino Uno, 3x ultrasonic sensors and optical RPI-579 sensors for wheels. As it quickly turned out, it was really hard to get the driving and turning right without seeing the sensors&#039; realtime data. So we needed a way to see the Arduino&#039;s serial monitor wirelessly. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
At the moment there&#039;s 2 good choices for a controller that has a wireless on board - Arduino YUN and ESP32. YUN is much more expensive, ESP seems more complicated to program. As I just happen to have a YUN lying around, it&#039;s our current choice to go on with the project.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
UPDATE 16.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
We have a second prototype with 3D printed chassis. All the hardware should be the same that will be used on a final version. Henri accidentally drew the chassis a bit too big, so for the final version we need to print a new chassis. &lt;br /&gt;
At the moment we&#039;re able to read the HC-SR04 and Hall effect sensors inside the motors and make it move as we want. The ultrasonic sensors aren&#039;t the best choice, because they are slow, but they&#039;re easy to use.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The next steps would be building a real life maze with some turns to calibrate the moving and sensor reading in order to get it drive straight, turn exactly 90 degrees and, if necessary, adjust its position.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Some photos and videos can be seen [https://photos.app.goo.gl/ZlsJMKsiH4c502v03 here in Google Photos].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
And it has a name! Jõmmu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
UPDATE 17.11&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
A week before competition we built a completely new unit. The main problem was that the previous one was too big, and we couldn&#039;t get it any smaller with the MAXON&#039;s motors. Madis had some NEMA17 steppers lying around, and so we decided to test them. We made an custom Arduino-shield to accomodate dual stepper drivers and all necessary connections. The PCBs were ordered from [https://www.elecrow.com/ Elecrow]. It took 8 days to get them manufactured and shipped with DHL to Estonia.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
The Makita battery holder&#039;s model was found from [https://www.thingiverse.com/thing:1809114 here].&lt;br /&gt;
{|style=&amp;quot;margin: 0 auto;&amp;quot;&lt;br /&gt;
| [[File:1jm.jpg|thumb|alt=Battery holder|3D printed battery holder.]]&lt;br /&gt;
| [[File:2jm.jpg|thumb|alt=Battery holder|3D printed battery holder.]]&lt;br /&gt;
| [[File:3jm.jpg|thumb|alt=Frame w.motors|3D printed frame with motors.]]&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
{|style=&amp;quot;margin: 0 auto;&amp;quot;&lt;br /&gt;
| [[File:4jm.jpg|thumb|left|alt=Driverboard|Custom driverboard.]]&lt;br /&gt;
| [[File:6jm.jpg|thumb|alt=Assembled|Assembled with battery.]]&lt;br /&gt;
| [[File:7jm.jpg|thumb|alt=Assembled|Assembled with battery.]]&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
UPDATE 26.11&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
CONCLUSION (what we learned):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Madis:&lt;br /&gt;
* think and think again to get already the first prototype with correct measures and usable hardware&lt;br /&gt;
* surf around and see what others have done ([http://greenye.net/Pages/Micromouse/Micromouse2015-2016.htm a real robomouse])&lt;br /&gt;
* when making PCB design, double check that all power and GND traces are connected and they have decent cross-section&lt;br /&gt;
* test all the hardware functions before giving it to programmers&lt;br /&gt;
* make hardware components modular, so any component can be easily replaced if necessary&lt;br /&gt;
* make sure to have enough spares for every component&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Mvorklae</name></author>
	</entry>
</feed>