ICO wiki - User contributions [en]

SELinux

2011-01-21T15:59:14Z

Nfurs:

==Sissejuhatus==

''
''«SELinux on Linux’i kernel koos utiliitidega, mis toetab vähimatel privileegidel põhinevat sunnitud pääsukontrolli»''''

(e-Teatmik, vallaste.ee)

Käesoleva artikli teemaks on '''SELinux''' ehk ''Security-Enchanced Linux'' (turvatäiendustega Linux) turvavahend. Kui vaadelda maailmas levinumaid süsteeme, mis annavad võimalust kontrollida ressursikasutust '''(GrSecurity, LIDS'''), siis SELinux-i võib nimetada kõige rangemaks ja peeneteralisemaks, peale seda populaarsemaks. Huvitav fakt on ka see, et õigesti seadistatud '''SELinux'''-i süsteemi ei olnud veel keegi sisse murtud.

Artikli kirjutamise ajal autor kasutas Fedora 12 (constantine) distrot kõikide uuendustega ja 2.6.31 Linux kerneliga.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: sai valmis referaadina veebruaris 2010

Versioon 2: aprill 2010

==Milleks on seda vaja==
On teada, et Linux-i võib peeta maailma turvalisemaks (jällegi, kui seadistused on õiged) süsteemiks. Järelikult tekib küsimus: milleks on vaja veel turvalisemat ja peale seda ka keerulisemat alamsüsteemi? Aga analüüsides Linux-i omadusi tuleb välja, et see süsteem on lihtsalt hädavajalik. Põhjuseks on see, et Linux-i kasutajaõiguste struktuuris on ainult kaks „piiripunkti“ - tavakasutaja ja superkasutaja ehk root. Seda, mis saab teha tavakasutaja, määrab root. Root õiguseid aga reguleerida ei saa, root saab teha kõike: nüüd peaks mõtlema, mis saab, kui mõni häkker saab teada root parooli (pole oluline kuidas, kujutame ette, mis saab, kui on juba hilja). Sellist situatsiooni võib vältida, kui kasutusel on SELinux, mis võimaldab redigeerida superkasutaja õigusi ja lihtsalt ei luba kuritegijal teha ohtlikke muutusi süsteemis või andmete terviklust (mis sellest, et ta on root?).
Kui vaadelda tavakasutajate „maailma“, tundub et siin saab isegi ilma SELinuxi. Kas tõesti on nii? Oluline on teada, mis õigusi meie saame muuta tavakasutajal: juurdepääsuõigused, süsteemiressursid, protsessid ja kõik – konkreetsemalt öeldes süsteem lihtsalt keelab kasutajal teha seda, mis talle lubatud ei ole. Probleem on selles, et juurdepääsu keelatakse, aga lubatud on ikka liiga palju – näiteks milleks on tavakasutajale, kes ainult teenindab klienti e-posti teel, ...c-kompilaator, kerneli lähtekoodid või mingitaustal jooksvate daemonite kollektsioon? Sellisel juhul aitaks SELinux (peab pidada meeles, et sissejuhatuses meenutatud programmid teeksid sama).
Peale kõige, SELinux reguleerib ja kontrollib failiõigusi. Kui mingile failile on pandud chmod (change mode), et N gruppi kasutajad saavad seda lugeda, siis SELinux kontrollib, kas N grupil on õigus lugeda faile, või näha seda faili, ja vajadusel keelab N grupile ligipääsu. Näiteks: milleks on web-serverile juurdepääs /etc/selinux? Kui süsteem juba keelas ligipääsu sinna kataloogi (see ongi esimene samm - ligipääsu õiguste kontroll), siis SELinux ei käivitu.

==Päritolu==
'''SELinux'''-i on välja töötanud '''NSA''' (National Security Agency/Central Security Service - Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi haldusalas olev valitsusagentuur, mille ülesandeks on erinevate sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite kogumine (sh. salajane pealtkuulamine), kogutud info analüüs ning valitsuse infoturbe tagamine sarnase pealtkuulamise vältimiseks) ja hiljem andnud edasi vaba tarkvara maailma.

Tsitaat:

----

'''From NSA Security-enhanced Linux Team:'''
«NSA Security-enhanced Linux is a set of patches to the Linux kernel and some utilities to incorporate a strong, flexible mandatory access control (MAC) architecture into the major subsystems of the kernel. It provides a mechanism to enforce the separation of information based on confidentiality and integrity requirements, which allows threats of tampering and bypassing of application security mechanisms to be addressed and enables the confinement of damage that can be caused by malicious or flawed applications. It includes a set of sample security policy configuration files designed to meet common, general-purpose security goals.»

----

==Kust seda saab==
SELinux on vaikimisi saadaval kõikides '''RHEL'''(Red Hat Enterprise Linux) baseeruvates distributsioonides nagu '''CentOS, WhiteBox''' ja '''Fedora Core''' (esimene kerneli versioon millega oli komplektis vaikimisi SELinux on 2.6). Teistele distributsioonidele tuleks installida SELinux pakettidest (näiteks Debianil, kus on vaikimisi selle toe välja lülitatud: # aptitude install selinux-basics.
* Lisainfot saab [http://wiki.debian.org/SELinux siit].

==Struktuur ja seadistamine==
===Hierarhia===
Et saada aru SELinux-i struktuurist,''' ei piisa ainult lugemisest''', selle loogikat ja sõnastusi peab saada aru praktiliselt, installides, katsudes.
Vaikimisi loob SELinux endale pseudofailisüstemi /selinux (vastavalt muudetakse faili '''/etc/fstab'''). Konfiguratsioonifail on '''config,''' kataloog '''targeted''' sisaldab „targeted“ policy konfiguratsioonifaile.
Meil on ka alamkataloogid '''context, policy''' ja '''users'''. Alamkataloogides on ka väga olulised failid, mis sisaldavad loogikat Boole kujul, aga on mõistlik neid mitte redigeerida. Edasi peab seadistada kasutajaid, aga tuleb arvestama SELinux-i spetsiifilist „ierarhiat“. Baasterminiks on '''identity,''' mis lühidalt öeldes vastutab selle eest, '''mis kellele lubatud'''.
* '''Tahaks hoiatada,''' et seda ei tohi segada kasutaja identiteediga '''(UID)''', sest need eksisteerivad süsteemis küll paralleelselt, aga nende '''tähendus ja rollid on erinevad.'''
Tavaliselt''' identiteet''' on kuvatud süsteemis nagu kasutaja, ehk '''kui''' süsteemis on kasutaja Kala ja identiteet kala, siis ''„su“'' (superuser) käsu täitmine SELinux-i põhimõttet ei muutu.

Enda kogemusel võin öelda, et minul võttis nende spetsiifiliste terminide erandamide ja hierarhia arusaamine natuke aega, ja alguses "rollide juurdepääs domeenidele" tähendas minu jaoks midagi ebaselget, kuid tegelikult see tähendab: millised kasutajad omavad õigust kaivitada mingisuguseid protsesse. Veel üks näide: "domeenide juurdepääs tüübile" – tähendab millised protsessid omavad juurdepääsu mingitele objektidele (failidele, kataloogidele...). Nii et, redigeerides policy faile, saab sellist turbetasandi, nagu kasutaja (admin) peab vajalikuks. Muidugi, see on keeruline ja mahukas protsess, mis nõuab palju tähelepanu.

===Identiteet ja domeen===
Üritame, et mul on kasutaja Kala, registreerume, logime sisse ja käivitame käsk '''"id"''' (SELinux-i oma), saame output-i:
* ''context=Kala:user_r:user_t''

Nüüd samad tegevused, aga pärast''' "sudo su"''' (superkasutaja) sisselogimist:
* ''context=Kala:user_r:user_t''

Output on sama, järelikult on jäänud sama identiteet. Kui identiteedile Kala on lubatud pääseda rollile sysadm_r (praegune on user_r) ja see täidab käsu "'''newrole -r sysadm_r'''" (muudab oma rolli), ja siis uurib enda '''"id"''', tuleb output:
* ''context=Kala:sysadm_r:sysadm_t''

Identiteet on jäänud samaks, aga roll ja domeen on muutunud. '''Identiteet määrab''', mis rollid ja domeenid võivad olla kasutusel, '''domeen (domain) määrab''' protsessi privileegiaid, ehk domeen on nagu protsesside luba üle tüüpide.
Domeenide näited:
* ''sysadm_t'' – administraatori domeen, ''user_t'' – tavakasutajate domeen.
* Protsessi „'''init“''' täitakse domeenis ''init_t'', ''„named“'' vastavalt ''named_t'' jne.

===Tüüp===
Tüüp (type) luuakse objekti jaoks ja see määrab ligipääsu sellele (antud) objektile. Võib öelda, et tüüp on sama mis domeen, aga seotud failidega, kataloogidega.

===Roll===
Roll (role) määrab domeeninimesid, mis võivad olla kasutusel. Domeenid, nis on lubatud kasutaja rolliks, määratakse '''policy''' failides ja kui roll ei oma juurdepääsu domeenile, siis mingi tegevuse täitmise puhul '''juurdepääs keelatakse'''. Näide:
*Mul on vaja anda õigusi tavakasutajatele (domeen ''user_t'') kasutada käsk '''"passwd"'''. Järelikult '''config''' failis mul on vaja kirjutada järgmist:
*role user_r types user_passwd_t
Siit on näha et kasutaja rolliga ''user_r'' saab „siseneda“ domeeni ja kasutada '''"user_passwd_t"'''.

===Kaitse kontekst===
Kaitse kontekst (security context) – on suur hulk kõiki atribuute, mis on seotud failide, protsesside ja kataloogidega. Koosneb identiteedist, rollist ja domeenist (või tüübist). Seega '''"id"''' käsk kuvab '''praeguse konteksti''' hetkeseisu.

===Transitsioon===
Ülekäigu otsus (transition) määratakse kontekstiga, millele mõjub käesolev täidav operatsiooniga. Seda on kaks liiki:
*domeeni ülekäik – mingi protsessi täitmise korral
*faili tüübi – faili loomise (kataloogides) korral

===Poliitika===
Viimane ja väga oluline detail on poliitika(policy). Poliitika SELinux-is on reeglite kogum, mis kontrollib rollide nimekirjasid, millele on kasutajal juurdepääs; rollide juurdepääsu domeenile, domeenide juurdepääsu tüübidele.

====Poliitikate muutmine====
Üritame redigeerida nn poliitikat. Praegu on meil kasutusel '''targeted,''' vaikimisi see kaitseb ainult defineerituid domeene. Käivitame '''konfiguraatori''' GUI versiooni:
* system-config-securitylevel
* tekstiversiooni saab '''system-config-securitylevel-tui''' käsuga

[[Image:Scs.jpg|thumb|upright=0.56|Pilt 1, konfiguraatori võimaluste näide. Allikas: linuxtopia.org ]]

Avanenud aknast on näha, et meil tekkis võimalus redigeerida poliitikaid lihtsas graafilises liideses.

Struktuur on lihtsalt arusaadav, näiteks võib valida FTP seadistused ja näha:
*SELinux väljalülitamine deemoniks ftpd
*Kaitse väljalülitamine (initd deemonile)
*Lubada ftp-le lugeda/kirjutada faile kodukataloogides
Kasutaja privileegiad:
*Lubada kasutajale näha vaikimisi kõiki faile
*Lubada kasutajatele luua pppd (Point-To-Point-Protocol-Daemon) ühendused

===Logid===
SELinux-il on enda „'''messages'''“ ehk süsteem mis töötab nagu logi kirjutaja. See on kirjutatud SELinux-i enda „loogika“ moodi, sellest on kasulik saada aru.
Näiteks mõni '''tüüpiline sõnum logide kaustas''' (/var/log/messages):
*Feb 14 14:44:12 localhost kernel: audit(1148208252.610:29): avc: denied { read } for pid=2054 comm="bash" name=".bash_profile" dev=hda6 ino=23695 scontext=root:system_r:hotplug_t tcontext=root:object_r:user_home_t tclass=file

Selgitus:
'''"avc: denied"''' tähendab, et operatsioon oli keelatud. Edasi on protsessi id '''(for pid)''', protsessi nimi '''(comm)''', objekti nimi ('''name)''', seadme nimi '''(dev'''), objekti ''inode'' nimi ('''ino'''), protsessi turvalisuse kontekst ('''scontext'''),objekti turvalisuse kontekst ('''tcontext''') – meie juhul on see fail '''".bash_profile"''' ja sihtobjekti tüüp ('''tclass=file''' – objekti tüüp - fail).

==Huvitavat/kasulikku==

*SELinux on „tulnud“ GNU maailma pärast 2000 aastat
*Kui SELinux töötab tavakasutaja arvutis, siis selle deinstallimise puhul (SELINUX=disabled failis /etc/selinux/config) tuleb kustutada artibuute, millega on hiljem probleeme. Seda saab teha ühe käsuga:
'''find / -exec setfattr -x security.selinux {} \;'''
*pärast süsteemi installeerimist, SELinux blokeerib isegi Apache, PHP ja MySQL-i, selle puhul aitab MITTE SELinux-i väljalülitamine, vaid uue poliitika loomine :)
*Kuna graafiline keskkond on üldse Linux-ite probleemiks, siis SELinux-iga soovitakse kasutada Gnome Desktop Environment-i (KDE-s võivad esineda vead poliitikafailide loomises)

==Kokkuvõte==
Enda kogemusest võin öelda, et SELinux on väga võimas tööriist, mille abil saab teha süsteemi nii turvaliseks, kui kasutaja ise tahab (ainuke märkus on, et peab korralikult lugeda manuaale, materjale ja teada, mida tahta). Loomulikult, selle seadistamiseks kulub palju aega, alguses tundub, et seda ei ole üldse vaja – milleks on turvalisusele mingi lisautiliit?
Kuna aga artikli autor (ehk mina, Nadja Furs) tegeles (ja seisuga 01.2011 endiselt tegeleb) mänguserveritega, valikuks osutus just Fedora Core ja SELinux, sest mänguserver (selle andmebaasid, mänguemulaatorid jne) iseenesest nõuab head turvalisust ja stabiilsust.

==Lingid ja allikad==

* Lisalugemist: [http://en.wikipedia.org/wiki/AppArmor Alternatiiv - AppArmor (Wikipedia)]
* Lisalugemist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Grsecurity Alternatiiv - Grsecurity (Wikipedia)]
* Lisalugemist: [http://en.wikipedia.org/wiki/Security-Enhanced_Linux SELinux (Wikipedia)]
*Lisalugemist (vene keeles): [http://handynotes.ru/2007/10/apache-php-mysql-selinux.html – uue poliitika tegemine webserveri jaoks]
* Taking advantage of SELinux in Red Hat® Enterprise Linux® : [http://www.redhat.com/magazine/006apr05/features/selinux/ Red Hat Magazine]
* [http://fedoraproject.org/wiki/Interviews/SELinux SELinux-ist Fedora veebileheküljel]
* [http://www.redhat.com/docs/manuals/enterprise/RHEL-4-Manual/selinux-guide/rhlcommon-section-0068.html Admin Guide]
* [http://google.com/ GOOGLE! ]

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Pssh

2011-01-06T13:02:03Z

Nfurs: /* Kasulikud lingid */

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

Iga süsteemiadministraator (või edasijõudnud kasutaja) võib puutuda kokku juhtumiga, kui on vaja tegeleda mitu sarnase süsteemiga ja sisestada masinatesse ühesuguseid käske (kasvõi klastrid). Aja säästmise mõttes oli tekkinud selline utiliit nagu '''Pssh''' ehk '''Parallel ssh'''. Põhimõtteliselt see '''võimaldab sisestada käske ühte terminali,''' aga nende '''edastamine toimub mitmesse ettedefineeritud masinasse.'''
Selle programmi suurim eeldus on see, et kasutaja ei pea kirjutama skripte (loope) ning kõik käsud saadetakse paralleelselt, mitte järjekorras (muidugi, kui ülesanne ei ole suur ja hoste ei ole palju, siis erinevust meetodite vahel ei ole, suurte arvude puhul aga see väga säästab aega.
Lisaks see utiliit aitaks näiteks üheaegsel faili muutmisel/kopeerimisel mitme masina peal - teha muudatusi ''vi'' tekstiredaktoris on mugavam kui kirjutada pika skripti.

==Töö käik==

===Install===
'''Võimalus 1.''' Pssh on saadaval online populaarsemates distrodes - Ubuntu, Suse, Fedora. Näiteks Ubuntu's:
<pre>
sudo apt-get install pssh
</pre>

'''Võimalus 2.''' Muidugi Pssh'd saab installida ka offline, kui laadida lähtekoodi projekti veebist.
[http://code.google.com/p/parallel-ssh/ Pssh project @ Google code]
Installida saab nii (kui ei ole setuptools'e sisesta järgmised 2 käsu):
<pre>wget 'http://peak.telecommunity.com/dist/ez_setup.py'
sudo python ez_setup.py</pre>
Lõpuks navigeeri pssh-2.x.x kausta ja sisesta käsk:
<pre>sudo python setup.py install</pre>

===Komponendid===
Võib märgata, et pärast installi on Psshjuba määranud endale otseteed, nii et sisestades konsooli
<pre>
pssh
</pre>
Võib näha programmi otput'i. Süntaks on järgmine:

<pre> pssh command -h hosts-file options

-h --hosts hosts file (each line “host[:port] [user]“)
-l --user username (OPTIONAL)
-p --par max number of parallel threads (OPTIONAL)
-o --outdir output directory for stdout files (OPTIONAL)
-t --timeout timeout in seconds to do ssh to a host (OPTIONAL)
-v --verbose turn on warning and diagnostic messages (OPTIONAL)
-O --options SSH options (OPTIONAL)
</pre>
hosts-file on loetelu hostidest (näiteks hosts.txt fail)

====Lisaks====
Peale Pssh'd on kaasas utiliit pscp (nagu nimetusest on aru saada, paralleelne scp)
prsync - parallel rsync - failide kopeerija
pnuke - parallel nuke - protsesside manageerimine (killimine)
pslurp - parallel slurp - failide "koguja" hostidest peamasinasse

Näide: failide kopeerimine paralleelselt mitmesse masinasse:
<pre>sudo pscp -h hosts.txt -l nadja kaust1 kaust2</pre>

===Kasutamise näide===
Üritasin testida kolme lokaalvõrgus arvutiga, kõigil Ubuntu peal.
1. Kõgepealt on vaja luua hostide loeteluga fail, näiteks ''hosts.txt'':
<pre>
192.168.10.105
192.168.10.106
</pre>
2. Proovime ühenduda kasutades loginit''' nadja''' ja kui login on edukas, kirjutame /tmp/lab faili hostinime:
'''Katse1''':
<pre>
pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
[1] 14:19:45 [FAILURE] 192.168.10.106 Exited with error code 255
[2] 14:19:46 [FAILURE] 192.168.10.105 Exited with error code 255
</pre>
'''Viga! Sshd serverid ei ole hetkel sees! :)''' Alati veendu, et vajalikud featuurid serveril töötavad!
'''Katse2''':
<pre> pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
Success on 192.168.10.105:22
Success on 192.168.10.106:22
</pre>
vaatame, kas nimesid salvestati:
<pre>
ls /tmp/lab
192.168.10.105 192.168.10.106

cat /tmp/lab
evil-pc
evil-laptop
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]
Tugev shmuxi pluss on see, et kui tahad teada näiteks uptime'i, on programmi output arusaadavam kui pssh (kuid käsk on raskema süntaksisega)
'''shmux:'''
<pre>
192.168.10.105: 2:28PM up 2 days, 22:37, 1 user, load averages: 1.90, 1.90, 1.88
192.168.10.106: 2:28PM up 2 days, 22:35, 1 user, load averages: 12.26, 12.76, 12.68
</pre>
'''pssh:'''
<pre>
ssh -P uptime
192.168.10.105: 2:27PM up 2 days, 22:35, 1 user, load averages: 2.29, 1.95, 1.89
192.168.10.105: 192.168.10.105: [1] 14:27:19 [SUCCESS] 192.168.10.105 22
192.168.10.106: 2:27PM up 2 days, 22:34, 1 user, load averages: 13.05, 12.96, 12.74
192.168.10.106: 192.168.10.106: [4] 14:27:19 [SUCCESS] 192.168.10.106 22
</pre>

==Kasulikud lingid==
* Pnuke ja muud featuurid: [http://www.theether.org/pssh/docs/0.2.3/pssh-HOWTO.html PSSH howto]
* Praktilise kasutuse näiteid: [http://www.linux.com/archive/feature/151340 linux.com]

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Pssh

2011-01-06T13:00:41Z

Nfurs: /* Kasulikud lingid */

Pssh

2011-01-06T13:00:12Z

Nfurs: /* Kasulikud lingid */

Pssh

2011-01-06T12:59:12Z

Nfurs: /* Kasulikud lingid */

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

Iga süsteemiadministraator (või edasijõudnud kasutaja) võib puutuda kokku juhtumiga, kui on vaja tegeleda mitu sarnase süsteemiga ja sisestada masinatesse ühesuguseid käske (kasvõi klastrid). Aja säästmise mõttes oli tekkinud selline utiliit nagu '''Pssh''' ehk '''Parallel ssh'''. Põhimõtteliselt see '''võimaldab sisestada käske ühte terminali,''' aga nende '''edastamine toimub mitmesse ettedefineeritud masinasse.'''
Selle programmi suurim eeldus on see, et kasutaja ei pea kirjutama skripte (loope) ning kõik käsud saadetakse paralleelselt, mitte järjekorras (muidugi, kui ülesanne ei ole suur ja hoste ei ole palju, siis erinevust meetodite vahel ei ole, suurte arvude puhul aga see väga säästab aega.
Lisaks see utiliit aitaks näiteks üheaegsel faili muutmisel/kopeerimisel mitme masina peal - teha muudatusi ''vi'' tekstiredaktoris on mugavam kui kirjutada pika skripti.

==Töö käik==

===Install===
'''Võimalus 1.''' Pssh on saadaval online populaarsemates distrodes - Ubuntu, Suse, Fedora. Näiteks Ubuntu's:
<pre>
sudo apt-get install pssh
</pre>

'''Võimalus 2.''' Muidugi Pssh'd saab installida ka offline, kui laadida lähtekoodi projekti veebist.
[http://code.google.com/p/parallel-ssh/ Pssh project @ Google code]
Installida saab nii (kui ei ole setuptools'e sisesta järgmised 2 käsu):
<pre>wget 'http://peak.telecommunity.com/dist/ez_setup.py'
sudo python ez_setup.py</pre>
Lõpuks navigeeri pssh-2.x.x kausta ja sisesta käsk:
<pre>sudo python setup.py install</pre>

===Komponendid===
Võib märgata, et pärast installi on Psshjuba määranud endale otseteed, nii et sisestades konsooli
<pre>
pssh
</pre>
Võib näha programmi otput'i. Süntaks on järgmine:

<pre> pssh command -h hosts-file options

-h --hosts hosts file (each line “host[:port] [user]“)
-l --user username (OPTIONAL)
-p --par max number of parallel threads (OPTIONAL)
-o --outdir output directory for stdout files (OPTIONAL)
-t --timeout timeout in seconds to do ssh to a host (OPTIONAL)
-v --verbose turn on warning and diagnostic messages (OPTIONAL)
-O --options SSH options (OPTIONAL)
</pre>
hosts-file on loetelu hostidest (näiteks hosts.txt fail)

====Lisaks====
Peale Pssh'd on kaasas utiliit pscp (nagu nimetusest on aru saada, paralleelne scp)
prsync - parallel rsync - failide kopeerija
pnuke - parallel nuke - protsesside manageerimine (killimine)
pslurp - parallel slurp - failide "koguja" hostidest peamasinasse

Näide: failide kopeerimine paralleelselt mitmesse masinasse:
<pre>sudo pscp -h hosts.txt -l nadja kaust1 kaust2</pre>

===Kasutamise näide===
Üritasin testida kolme lokaalvõrgus arvutiga, kõigil Ubuntu peal.
1. Kõgepealt on vaja luua hostide loeteluga fail, näiteks ''hosts.txt'':
<pre>
192.168.10.105
192.168.10.106
</pre>
2. Proovime ühenduda kasutades loginit''' nadja''' ja kui login on edukas, kirjutame /tmp/lab faili hostinime:
'''Katse1''':
<pre>
pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
[1] 14:19:45 [FAILURE] 192.168.10.106 Exited with error code 255
[2] 14:19:46 [FAILURE] 192.168.10.105 Exited with error code 255
</pre>
'''Viga! Sshd serverid ei ole hetkel sees! :)''' Alati veendu, et vajalikud featuurid serveril töötavad!
'''Katse2''':
<pre> pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
Success on 192.168.10.105:22
Success on 192.168.10.106:22
</pre>
vaatame, kas nimesid salvestati:
<pre>
ls /tmp/lab
192.168.10.105 192.168.10.106

cat /tmp/lab
evil-pc
evil-laptop
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]
Tugev shmuxi pluss on see, et kui tahad teada näiteks uptime'i, on programmi output arusaadavam kui pssh (kuid käsk on raskema süntaksisega)
'''shmux:'''
<pre>
192.168.10.105: 2:28PM up 2 days, 22:37, 1 user, load averages: 1.90, 1.90, 1.88
192.168.10.106: 2:28PM up 2 days, 22:35, 1 user, load averages: 12.26, 12.76, 12.68
</pre>
'''pssh:'''
<pre>
ssh -P uptime
192.168.10.105: 2:27PM up 2 days, 22:35, 1 user, load averages: 2.29, 1.95, 1.89
192.168.10.105: 192.168.10.105: [1] 14:27:19 [SUCCESS] 192.168.10.105 22
192.168.10.106: 2:27PM up 2 days, 22:34, 1 user, load averages: 13.05, 12.96, 12.74
192.168.10.106: 192.168.10.106: [4] 14:27:19 [SUCCESS] 192.168.10.106 22
</pre>

==Kasulikud lingid==
* Pnuke ja muud featuurid: [http://www.theether.org/pssh/docs/0.2.3/pssh-HOWTO.html PSSH howto]
*Praktilise kasutuse näiteid: [http://www.linux.com/archive/feature/151340 linux.com-

Pssh

2011-01-06T12:58:53Z

Nfurs: /* Kasulikud lingid */

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

Iga süsteemiadministraator (või edasijõudnud kasutaja) võib puutuda kokku juhtumiga, kui on vaja tegeleda mitu sarnase süsteemiga ja sisestada masinatesse ühesuguseid käske (kasvõi klastrid). Aja säästmise mõttes oli tekkinud selline utiliit nagu '''Pssh''' ehk '''Parallel ssh'''. Põhimõtteliselt see '''võimaldab sisestada käske ühte terminali,''' aga nende '''edastamine toimub mitmesse ettedefineeritud masinasse.'''
Selle programmi suurim eeldus on see, et kasutaja ei pea kirjutama skripte (loope) ning kõik käsud saadetakse paralleelselt, mitte järjekorras (muidugi, kui ülesanne ei ole suur ja hoste ei ole palju, siis erinevust meetodite vahel ei ole, suurte arvude puhul aga see väga säästab aega.
Lisaks see utiliit aitaks näiteks üheaegsel faili muutmisel/kopeerimisel mitme masina peal - teha muudatusi ''vi'' tekstiredaktoris on mugavam kui kirjutada pika skripti.

==Töö käik==

===Install===
'''Võimalus 1.''' Pssh on saadaval online populaarsemates distrodes - Ubuntu, Suse, Fedora. Näiteks Ubuntu's:
<pre>
sudo apt-get install pssh
</pre>

'''Võimalus 2.''' Muidugi Pssh'd saab installida ka offline, kui laadida lähtekoodi projekti veebist.
[http://code.google.com/p/parallel-ssh/ Pssh project @ Google code]
Installida saab nii (kui ei ole setuptools'e sisesta järgmised 2 käsu):
<pre>wget 'http://peak.telecommunity.com/dist/ez_setup.py'
sudo python ez_setup.py</pre>
Lõpuks navigeeri pssh-2.x.x kausta ja sisesta käsk:
<pre>sudo python setup.py install</pre>

===Komponendid===
Võib märgata, et pärast installi on Psshjuba määranud endale otseteed, nii et sisestades konsooli
<pre>
pssh
</pre>
Võib näha programmi otput'i. Süntaks on järgmine:

<pre> pssh command -h hosts-file options

-h --hosts hosts file (each line “host[:port] [user]“)
-l --user username (OPTIONAL)
-p --par max number of parallel threads (OPTIONAL)
-o --outdir output directory for stdout files (OPTIONAL)
-t --timeout timeout in seconds to do ssh to a host (OPTIONAL)
-v --verbose turn on warning and diagnostic messages (OPTIONAL)
-O --options SSH options (OPTIONAL)
</pre>
hosts-file on loetelu hostidest (näiteks hosts.txt fail)

====Lisaks====
Peale Pssh'd on kaasas utiliit pscp (nagu nimetusest on aru saada, paralleelne scp)
prsync - parallel rsync - failide kopeerija
pnuke - parallel nuke - protsesside manageerimine (killimine)
pslurp - parallel slurp - failide "koguja" hostidest peamasinasse

Näide: failide kopeerimine paralleelselt mitmesse masinasse:
<pre>sudo pscp -h hosts.txt -l nadja kaust1 kaust2</pre>

===Kasutamise näide===
Üritasin testida kolme lokaalvõrgus arvutiga, kõigil Ubuntu peal.
1. Kõgepealt on vaja luua hostide loeteluga fail, näiteks ''hosts.txt'':
<pre>
192.168.10.105
192.168.10.106
</pre>
2. Proovime ühenduda kasutades loginit''' nadja''' ja kui login on edukas, kirjutame /tmp/lab faili hostinime:
'''Katse1''':
<pre>
pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
[1] 14:19:45 [FAILURE] 192.168.10.106 Exited with error code 255
[2] 14:19:46 [FAILURE] 192.168.10.105 Exited with error code 255
</pre>
'''Viga! Sshd serverid ei ole hetkel sees! :)''' Alati veendu, et vajalikud featuurid serveril töötavad!
'''Katse2''':
<pre> pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
Success on 192.168.10.105:22
Success on 192.168.10.106:22
</pre>
vaatame, kas nimesid salvestati:
<pre>
ls /tmp/lab
192.168.10.105 192.168.10.106

cat /tmp/lab
evil-pc
evil-laptop
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]
Tugev shmuxi pluss on see, et kui tahad teada näiteks uptime'i, on programmi output arusaadavam kui pssh (kuid käsk on raskema süntaksisega)
'''shmux:'''
<pre>
192.168.10.105: 2:28PM up 2 days, 22:37, 1 user, load averages: 1.90, 1.90, 1.88
192.168.10.106: 2:28PM up 2 days, 22:35, 1 user, load averages: 12.26, 12.76, 12.68
</pre>
'''pssh:'''
<pre>
ssh -P uptime
192.168.10.105: 2:27PM up 2 days, 22:35, 1 user, load averages: 2.29, 1.95, 1.89
192.168.10.105: 192.168.10.105: [1] 14:27:19 [SUCCESS] 192.168.10.105 22
192.168.10.106: 2:27PM up 2 days, 22:34, 1 user, load averages: 13.05, 12.96, 12.74
192.168.10.106: 192.168.10.106: [4] 14:27:19 [SUCCESS] 192.168.10.106 22
</pre>

==Kasulikud lingid==
-Pnuke ja muud featuurid: [http://www.theether.org/pssh/docs/0.2.3/pssh-HOWTO.html PSSH howto]
-Praktilise kasutuse näiteid: [http://www.linux.com/archive/feature/151340 linux.com-

Pssh

2011-01-06T12:56:14Z

Nfurs: /* Alternatiivid */

Pssh

2011-01-06T12:40:34Z

Nfurs: /* Komponendid */

Pssh

2011-01-06T12:33:22Z

Nfurs: /* Kasutamise näide */

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

Iga süsteemiadministraator (või edasijõudnud kasutaja) võib puutuda kokku juhtumiga, kui on vaja tegeleda mitu sarnase süsteemiga ja sisestada masinatesse ühesuguseid käske (kasvõi klastrid). Aja säästmise mõttes oli tekkinud selline utiliit nagu '''Pssh''' ehk '''Parallel ssh'''. Põhimõtteliselt see '''võimaldab sisestada käske ühte terminali,''' aga nende '''edastamine toimub mitmesse ettedefineeritud masinasse.'''
Selle programmi suurim eeldus on see, et kasutaja ei pea kirjutama skripte (loope) ning kõik käsud saadetakse paralleelselt, mitte järjekorras (muidugi, kui ülesanne ei ole suur ja hoste ei ole palju, siis erinevust meetodite vahel ei ole, suurte arvude puhul aga see väga säästab aega.
Lisaks see utiliit aitaks näiteks üheaegsel faili muutmisel/kopeerimisel mitme masina peal - teha muudatusi ''vi'' tekstiredaktoris on mugavam kui kirjutada pika skripti.

==Töö käik==

===Install===
'''Võimalus 1.''' Pssh on saadaval online populaarsemates distrodes - Ubuntu, Suse, Fedora. Näiteks Ubuntu's:
<pre>
sudo apt-get install pssh
</pre>

'''Võimalus 2.''' Muidugi Pssh'd saab installida ka offline, kui laadida lähtekoodi projekti veebist.
[http://code.google.com/p/parallel-ssh/ Pssh project @ Google code]
Installida saab nii (kui ei ole setuptools'e sisesta järgmised 2 käsu):
<pre>wget 'http://peak.telecommunity.com/dist/ez_setup.py'
sudo python ez_setup.py</pre>
Lõpuks navigeeri pssh-2.x.x kausta ja sisesta käsk:
<pre>sudo python setup.py install</pre>

===Komponendid===
Võib märgata, et pärast installi on Psshjuba määranud endale otseteed, nii et sisestades konsooli
<pre>
pssh
</pre>
Võib näha programmi otput'i. Süntaks on järgmine:

<pre> pssh command -h hosts-file options

-h --hosts hosts file (each line “host[:port] [user]“)
-l --user username (OPTIONAL)
-p --par max number of parallel threads (OPTIONAL)
-o --outdir output directory for stdout files (OPTIONAL)
-t --timeout timeout in seconds to do ssh to a host (OPTIONAL)
-v --verbose turn on warning and diagnostic messages (OPTIONAL)
-O --options SSH options (OPTIONAL)
</pre>
hosts-file on loetelu hostidest (näiteks hosts.txt fail)

===Kasutamise näide===
Üritasin testida kolme lokaalvõrgus arvutiga, kõigil Ubuntu peal.
1. Kõgepealt on vaja luua hostide loeteluga fail, näiteks ''hosts.txt'':
<pre>
192.168.10.105
192.168.10.106
</pre>
2. Proovime ühenduda kasutades loginit''' nadja''' ja kui login on edukas, kirjutame /tmp/lab faili hostinime:
'''Katse1''':
<pre>
pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
[1] 14:19:45 [FAILURE] 192.168.10.106 Exited with error code 255
[2] 14:19:46 [FAILURE] 192.168.10.105 Exited with error code 255
</pre>
'''Viga! Sshd serverid ei ole hetkel sees! :)''' Alati veendu, et vajalikud featuurid serveril töötavad!
'''Katse2''':
<pre> pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
Success on 192.168.10.105:22
Success on 192.168.10.106:22
</pre>
vaatame, kas nimesid salvestati:
<pre>
ls /tmp/lab
192.168.10.105 192.168.10.106

cat /tmp/lab
evil-pc
evil-laptop
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]

==Kasulikud lingid==

Pssh

2011-01-06T12:33:00Z

Nfurs: /* Kasutamise näide */

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

Iga süsteemiadministraator (või edasijõudnud kasutaja) võib puutuda kokku juhtumiga, kui on vaja tegeleda mitu sarnase süsteemiga ja sisestada masinatesse ühesuguseid käske (kasvõi klastrid). Aja säästmise mõttes oli tekkinud selline utiliit nagu '''Pssh''' ehk '''Parallel ssh'''. Põhimõtteliselt see '''võimaldab sisestada käske ühte terminali,''' aga nende '''edastamine toimub mitmesse ettedefineeritud masinasse.'''
Selle programmi suurim eeldus on see, et kasutaja ei pea kirjutama skripte (loope) ning kõik käsud saadetakse paralleelselt, mitte järjekorras (muidugi, kui ülesanne ei ole suur ja hoste ei ole palju, siis erinevust meetodite vahel ei ole, suurte arvude puhul aga see väga säästab aega.
Lisaks see utiliit aitaks näiteks üheaegsel faili muutmisel/kopeerimisel mitme masina peal - teha muudatusi ''vi'' tekstiredaktoris on mugavam kui kirjutada pika skripti.

==Töö käik==

===Install===
'''Võimalus 1.''' Pssh on saadaval online populaarsemates distrodes - Ubuntu, Suse, Fedora. Näiteks Ubuntu's:
<pre>
sudo apt-get install pssh
</pre>

'''Võimalus 2.''' Muidugi Pssh'd saab installida ka offline, kui laadida lähtekoodi projekti veebist.
[http://code.google.com/p/parallel-ssh/ Pssh project @ Google code]
Installida saab nii (kui ei ole setuptools'e sisesta järgmised 2 käsu):
<pre>wget 'http://peak.telecommunity.com/dist/ez_setup.py'
sudo python ez_setup.py</pre>
Lõpuks navigeeri pssh-2.x.x kausta ja sisesta käsk:
<pre>sudo python setup.py install</pre>

===Komponendid===
Võib märgata, et pärast installi on Psshjuba määranud endale otseteed, nii et sisestades konsooli
<pre>
pssh
</pre>
Võib näha programmi otput'i. Süntaks on järgmine:

<pre> pssh command -h hosts-file options

-h --hosts hosts file (each line “host[:port] [user]“)
-l --user username (OPTIONAL)
-p --par max number of parallel threads (OPTIONAL)
-o --outdir output directory for stdout files (OPTIONAL)
-t --timeout timeout in seconds to do ssh to a host (OPTIONAL)
-v --verbose turn on warning and diagnostic messages (OPTIONAL)
-O --options SSH options (OPTIONAL)
</pre>
hosts-file on loetelu hostidest (näiteks hosts.txt fail)

===Kasutamise näide===
Üritasin testida kolme lokaalvõrgus arvutiga, kõigil Ubuntu peal.
1. Kõgepealt on vaja luua hostide loeteluga fail, näiteks ''hosts.txt'':
<pre>
192.168.10.105
192.168.10.106
</pre>
2. Proovime ühenduda kasutades loginit''' nadja''' ja kui login on edukas, kirjutame /tmp/lab faili hostinime:
'''Katse1''':
<pre>
pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
[1] 14:19:45 [FAILURE] 192.168.10.106 Exited with error code 255
[2] 14:19:46 [FAILURE] 192.168.10.105 Exited with error code 255
</pre>
'''Viga! Sshd serverid ei ole hetkel sees! :)''' Alati veendu, et vajalikud featuurid serveril töötavad!
'''Katse2''':
<pre> pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
Success on 192.168.10.105:22
Success on 192.168.10.106:22
</pre>
vaatame, kas nimesid salvestati:
<pre>
ls /tmp/lab
192.168.10.105 192.168.10.106

cat /tmp/lab
evil-pc
evil-laptop
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]

==Kasulikud lingid==

Pssh

2011-01-06T12:32:02Z

Nfurs: /* Kasutamise näide */

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

Iga süsteemiadministraator (või edasijõudnud kasutaja) võib puutuda kokku juhtumiga, kui on vaja tegeleda mitu sarnase süsteemiga ja sisestada masinatesse ühesuguseid käske (kasvõi klastrid). Aja säästmise mõttes oli tekkinud selline utiliit nagu '''Pssh''' ehk '''Parallel ssh'''. Põhimõtteliselt see '''võimaldab sisestada käske ühte terminali,''' aga nende '''edastamine toimub mitmesse ettedefineeritud masinasse.'''
Selle programmi suurim eeldus on see, et kasutaja ei pea kirjutama skripte (loope) ning kõik käsud saadetakse paralleelselt, mitte järjekorras (muidugi, kui ülesanne ei ole suur ja hoste ei ole palju, siis erinevust meetodite vahel ei ole, suurte arvude puhul aga see väga säästab aega.
Lisaks see utiliit aitaks näiteks üheaegsel faili muutmisel/kopeerimisel mitme masina peal - teha muudatusi ''vi'' tekstiredaktoris on mugavam kui kirjutada pika skripti.

==Töö käik==

===Install===
'''Võimalus 1.''' Pssh on saadaval online populaarsemates distrodes - Ubuntu, Suse, Fedora. Näiteks Ubuntu's:
<pre>
sudo apt-get install pssh
</pre>

'''Võimalus 2.''' Muidugi Pssh'd saab installida ka offline, kui laadida lähtekoodi projekti veebist.
[http://code.google.com/p/parallel-ssh/ Pssh project @ Google code]
Installida saab nii (kui ei ole setuptools'e sisesta järgmised 2 käsu):
<pre>wget 'http://peak.telecommunity.com/dist/ez_setup.py'
sudo python ez_setup.py</pre>
Lõpuks navigeeri pssh-2.x.x kausta ja sisesta käsk:
<pre>sudo python setup.py install</pre>

===Komponendid===
Võib märgata, et pärast installi on Psshjuba määranud endale otseteed, nii et sisestades konsooli
<pre>
pssh
</pre>
Võib näha programmi otput'i. Süntaks on järgmine:

<pre> pssh command -h hosts-file options

-h --hosts hosts file (each line “host[:port] [user]“)
-l --user username (OPTIONAL)
-p --par max number of parallel threads (OPTIONAL)
-o --outdir output directory for stdout files (OPTIONAL)
-t --timeout timeout in seconds to do ssh to a host (OPTIONAL)
-v --verbose turn on warning and diagnostic messages (OPTIONAL)
-O --options SSH options (OPTIONAL)
</pre>
hosts-file on loetelu hostidest (näiteks hosts.txt fail)

===Kasutamise näide===
Üritasin testida kolme lokaalvõrgus arvutiga, kõigil Ubuntu peal.
1. Kõgepealt on vaja luua hostide loeteluga fail, näiteks ''hosts.txt'':
<pre>
192.168.10.105
192.168.10.106
</pre>
2. Proovime ühenduda kasutades loginit''' nadja''' ja kui login on edukas, kirjutame /tmp/lab faili hostinime:
'''Katse1''':
<pre>
pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
[1] 14:19:45 [FAILURE] 192.168.10.106 Exited with error code 255
[3] 14:19:46 [FAILURE] 192.168.10.105 Exited with error code 255
</pre>
'''Viga! Sshd serverid ei ole hetkel sees! :)''' Alati veendu, et vajalikud featuurid serveril töötavad!
'''Katse2''':
<pre> pssh -h hosts.txt -l nadja -o /tmp/lab hostname
Success on 192.168.10.105:22
Success on 192.168.10.106:22
</pre>
vaatame, kas nimesid salvestati:
<pre>
ls /tmp/lab
192.168.10.105 192.168.10.106

cat /tmp/lab
evil-pc
evil-laptop
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]

==Kasulikud lingid==

Pssh

2011-01-06T12:08:43Z

Nfurs: /* Komponendid */

Pssh

2011-01-06T12:04:05Z

Nfurs: /* Install */

Pssh

2011-01-06T12:03:16Z

Nfurs: /* Install */

Pssh

2011-01-06T12:03:01Z

Nfurs: /* Install */

Pssh

2011-01-06T12:02:19Z

Nfurs: /* Töö käik */

Pssh

2011-01-06T11:54:57Z

Nfurs: /* Mis ja mille jaoks on Pssh */

Pssh

2011-01-06T11:53:41Z

Nfurs: /* Mis ja mille jaoks on Pssh */

Pssh

2011-01-06T11:41:39Z

Nfurs: Created page with 'autor: Nadežda Furs A31 ==Mis ja mille jaoks on Pssh == ==Töö käik== ===Install=== ===Komponendid=== ===Kasutamise näide=== <pre> sudo -i </pre> ==Alternatiivid== [ht…'

autor: Nadežda Furs A31

==Mis ja mille jaoks on Pssh ==

==Töö käik==

===Install===

===Komponendid===

===Kasutamise näide===

<pre>
sudo -i
</pre>

==Alternatiivid==
[http://web.taranis.org/shmux/ shmux]

==Kasulikud lingid==

Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis

2010-10-17T12:52:59Z

Nfurs: /* Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid */

[[Category: Skriptimiskeeled]]
=Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid=

==Esitaja nimi==
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - BASH]]
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - Python]]
*[[Skript, mis teeb maailma paremaks - PowerShell]]
*[[Arvustused sellele skriptile]]
==Vabad ideed==
*[[Skript mis otsib üles failid mille poole ei ole ammu pöördutud]]
*[[Skript mis otsib üles turvaaukudega tarkvara]]

==Alvar Unuks AK41==

==Reget Kalamees DK21==
[[Skript otsib vabade Wifi AP-de hulgast kõige kiirema ühenduse ja haagib end selle külge]]

==Kaspar Prei==
Skript leiab dublikaat failid

==Lembit Elmik AK21==

Skript, mis kontrollib võrguühenduse olemasolu ning selle puudusel diagnoosib häda.
[[V6rgudiagnoosiskript]]

==Marko Valing==
*[[XML päringute sageduse kontroll - BASH]]

==Lauri Liibert AK21==

==Siim Liivand AK41==
==Sander Tuulik AK41==

==Kristjan Karmo AK41==
==Chris Sinihelm AK41==

==Nadežda Furs A31==

Skriptimiskeeled aine aruanded 2010 sügis

2010-10-17T12:52:40Z

Nfurs: /* Siia tulevad kodus tehtud tööde lingid */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-21T11:34:08Z

Nfurs: /* Oluline teada */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

Versioon 1.3: testimine lisatud

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' ''et ühel ajal'' mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). ''Selleks'' tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Oluline teada==

*Nõutud OS: Windows 7/Windows Server 2008 R2
*Operatsioonisüsteem või nõuda traadita adapteri draiverite uuendamist
*Seadmed, millel ei ole''' WPA2''' AES (Personal) tugi, '''ei saa''' ühenduda külge (ehk vaikimisi kasutatakse WPA2 krüpteeringu)

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

===Testimine===

*Samm 1: loomine:

[[File:Start.JPG]]

*Samm 2: Interfeisile tuleks teha '''Enable''', et see toimiks:

[[File:Enablepls.JPG]]

*Samm 3: Veendume, et töötab:

[[File:Siin-v6iks-olla-teie-reklaam.JPG]]

**ennem kirjeldatud netsh käsk:

[[File:Netsh.JPG]]

**Mingi traadita klient külge ka:

[[File:DSC06546.JPG]]

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter] - loodav võrk on WPA2 krüpteeringuga!
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Vana Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-21T10:11:14Z

Nfurs: /* Sissejuhatus */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

Versioon 1.3: testimine lisatud

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' ''et ühel ajal'' mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). ''Selleks'' tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Oluline teada==

*Nõutud OS: Windows 7/Windows Server 2008 R2
*Operatsioonisüsteem või nõuda raadita adapteri draiverite uuendamist
*Seadmed, millel ei ole''' WPA2''' AES (Personal) tugi, '''ei saa''' ühenduda külge (ehk vaikimisi kasutatakse WPA2 krüpteeringu)

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

===Testimine===

*Samm 1: loomine:

[[File:Start.JPG]]

*Samm 2: Interfeisile tuleks teha '''Enable''', et see toimiks:

[[File:Enablepls.JPG]]

*Samm 3: Veendume, et töötab:

[[File:Siin-v6iks-olla-teie-reklaam.JPG]]

**ennem kirjeldatud netsh käsk:

[[File:Netsh.JPG]]

**Mingi traadita klient külge ka:

[[File:DSC06546.JPG]]

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter] - loodav võrk on WPA2 krüpteeringuga!
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Vana Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-19T17:27:55Z

Nfurs: /* Versioon */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

Versioon 1.3: testimine lisatud

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' ''et ühel ajal'' mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). ''Selleks'' tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

===Testimine===

*Samm 1: loomine:

[[File:Start.JPG]]

*Samm 2: Interfeisile tuleks teha '''Enable''', et see toimiks:

[[File:Enablepls.JPG]]

*Samm 3: Veendume, et töötab:

[[File:Siin-v6iks-olla-teie-reklaam.JPG]]

**ennem kirjeldatud netsh käsk:

[[File:Netsh.JPG]]

**Mingi traadita klient külge ka:

[[File:DSC06546.JPG]]

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter] - loodav võrk on WPA2 krüpteeringuga!
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Vana Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-19T17:27:00Z

Nfurs: /* Võrgu loomine */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' ''et ühel ajal'' mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). ''Selleks'' tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

===Testimine===

*Samm 1: loomine:

[[File:Start.JPG]]

*Samm 2: Interfeisile tuleks teha '''Enable''', et see toimiks:

[[File:Enablepls.JPG]]

*Samm 3: Veendume, et töötab:

[[File:Siin-v6iks-olla-teie-reklaam.JPG]]

**ennem kirjeldatud netsh käsk:

[[File:Netsh.JPG]]

**Mingi traadita klient külge ka:

[[File:DSC06546.JPG]]

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter] - loodav võrk on WPA2 krüpteeringuga!
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Vana Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

File:DSC06546.JPG

2010-05-19T17:24:52Z

Nfurs:

File:Netsh.JPG

2010-05-19T17:24:05Z

Nfurs:

File:Siin-v6iks-olla-teie-reklaam.JPG

2010-05-19T17:23:29Z

Nfurs:

File:Enablepls.JPG

2010-05-19T17:21:59Z

Nfurs:

File:Start.JPG

2010-05-19T17:20:53Z

Nfurs:

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-19T09:12:31Z

Nfurs: /* Sissejuhatus */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' ''et ühel ajal'' mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). ''Selleks'' tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

[[File:Windows-7-virtual-wifi-network.png‎ ]]
pilt 1, allikas: [http://www.technospot.net Technospot]

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter] - loodav võrk on WPA2 krüpteeringuga!
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Vana Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-19T09:09:15Z

Nfurs:

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' et ühel ajal mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). Selleks tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

[[File:Windows-7-virtual-wifi-network.png‎ ]]
pilt 1, allikas: [http://www.technospot.net Technospot]

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter] - loodav võrk on WPA2 krüpteeringuga!
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Vana Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T12:32:02Z

Nfurs: /* Allikad */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' et ühel ajal mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). Selleks tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

[[File:Windows-7-virtual-wifi-network.png‎ ]]
pilt 1, allikas: [http://www.technospot.net Technospot]

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter]
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad/Kasulikku==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Microsoft Virtual Wifi Home]

[[Category:Traadita side alused]]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T12:30:10Z

Nfurs: /* Versioon */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

Versioon 1.2: valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' et ühel ajal mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). Selleks tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

[[File:Windows-7-virtual-wifi-network.png‎ ]]
pilt 1, allikas: [http://www.technospot.net Technospot]

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter]
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Microsoft Virtual Wifi Home]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T12:29:32Z

Nfurs: /* Võrgu loomine */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' et ühel ajal mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). Selleks tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid (Virtual Wi-Fi't saab tööle ka out of the box Windows 7 tulnud draiveritega) ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

netsh wlan set hostednetwork mode=allow ssid="soovitud võrgu nimi" key="soovitud parool" keyUsage=persistent
- Pärast seda konsool teatab, et režiim aktiveetritud, SSID ja parool muudetud. Device-ide all peab ilmuma uus mini-portiga virtuaalne traadita võrguadapter

* '''Kontrollpaneelis''' Võrguühenduste all peaks tekkima '''teine virtuaane traadita ühendus''' (ülejäänud kirjed sõltuvad kasutatavast arvutimudelist, võrgukaardist)

[[File:Windows-7-virtual-wifi-network.png‎ ]]
pilt 1, allikas: [http://www.technospot.net Technospot]

netsh wlan start hostednetwork
- Palju õnne, interface up! '''Meie''' saame ühenduda mitmesse võrku. Meile saavad ühenduda ka nn '''klientarvutid,''' mis automaatselt saavad IP-aadresse sisemisest DHCP serverist ja hakkavad olla eraldatud laivõrgust NAT-ga (Network address translation).

==Võrgu administreerimise lihtsustamine==
Kuna kogu võrgu administreerimine toimub cmd-s, on loodud mitu programmi GUI-ga. Näiteks:

* [http://virtualrouter.codeplex.com/ VirtualRouter]
* [http://www.connectify.me/ Connectify]

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Microsoft Virtual Wifi Home]

File:Windows-7-virtual-wifi-network.png

2010-05-18T12:17:23Z

Nfurs:

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T12:15:09Z

Nfurs: /* Allikad */

Käesoleva artikli teemaks on '''Virtual WiFi''' tehnoloogia, mis on üks Microsoft Windows 7 komponentidest.

===Autor===
*Nadežda Furs A21
*nfurs AT itcollege.ee

===Versioon===
Versioon 1: SAI algust 19 aprillil ja kunagi siis saab valmis ka ;)

Versioon 1.1: midagi lisatud, varsti saab valmis

==Sissejuhatus==

Tänapäeval on õhk “paks” traadita võrkusest. Nagu teada, Wi-Fi traadita võrk saab töödata '''kahes režiimis:'''

*''' Ad hoc''' võrk ehk arvuti-arvuti vaheline võrk on automaatselt seadistuv traadita kohalik võrk, mis luuakse WiFi võimeliste arvutite vahel väliste võrguseadmete abita. Üks arvuti loob ad hoc serveri ja teised saavad sinna ühenduda samamoodi nagu WiFi ruuteri külge. Võimalik on luua krüpteeringuta lahtine võrk (open) või krüpteeritud võrk, kasutades WEP või WPA2-Personal algoritme. Vanematel kaartidel on tihti ühilduvusprobleeme, mis tulenevad peamiselt tarkvarast ja ka riistvarast. Selle tõttu on tegelikkuses raske luua suuri ad hoc võrke. (Wikipedia, vaba veebientsüklopeedia) Kasutatakse harva.

* Teiseks on '''Infrastructure Mode'''. Ühendus luuakse Access Point ehk AP abil (seade, mis võimaldab juurdepääsu internetile või muule andmesidevõrgule). See sõltub ruuterist, mis on ühendatud võrgu.

'''Peab teadma,''' et ühel ajal mõlema režiimi kasutamine ühel füüsilisel traadita adapteril ei ole võimalik (ei ole ettenähtud Wi-Fi kontseptsiooniga). Selleks tuleks kasuks uudne Microsofti tehnoloogia mis laiendab traadita adapterite funktsioneerimist.

==Mis see on==

Uudne '''VWiFi ehk Virtual Wi-Fi''' tehnoloogia on saadaval Microsoft '''Windows 7 ja Windows Server R2 operatsioonisüsteemides''' (realiseeritud kerneli-tasemel)
Tegemist on lahendusega (tarkvarakiht), mis teeb ühest wifi-kaardist operatsioonisüsteemi jaoks mitu virtuaalset ning nende abil saab süsteem üheaegselt kasutada mitut erinevat wifi ühendust, mis kokkuvõttes parandab ühenduskiirust.

== Milleks seda vaja on ==

Kirjeldan mõned '''stsenaariumid:'''

* (Süle)arvuti võib esineda repeater-ina mõnes straadita võrgus.

* Wireless Personal Area Network – personaalne kohtvõrk, mille külge saaks kiiresti ühendada kas arvuti, pihuarvuti, printer, digiboxi komponent (nt Ruckus) või muu traadita adapteriga seade.

* Veel üks mõte - staatiliste IP-dega võrk kus tihti esineb vajadus lisada teisi kliente, aga ilma seadistuste muutmist (seda saaks teha kui oleks töötav dünaamiliste-IP jagamise režiim (DHCP). Aga... Virtual Wi-Fi!)

* Kui kellegi arvutis on 3G-ühendus, siis saab metsas selle abil luua kohtvõrgu, millega teised wifi võimekusega seadmed saavad ligipääsu internetile. (Delfi.ee)

==Võrgu loomine==

Seda saab teha kiiresti kui on olemas vastav riistvara, õiged draiverid ja on lahti Windows'i '''cmd''' administraatori privileegiatega.

==Fakte==

* Uuemates draiverites on Virtual Wi-Fi tugi kohustuslik, sest see on prioriteetne omadus traadita adapterite Windows 7-ga sobivusele sertifitseerimiseks.
* Virtual Wi-Fi abil loodud võrk tähistatud nagu '''Wireless Hosted Network'''
* Virtual Wi-Fi ilmumisega pidi Microsoft lisada uued käsud ''network shelli''

Mõned neist on:

netsh wlan set hostednetwork [mode=]allowed|disallowed
– Luba või keela loodud võrgu kasutamine

netsh wlan set hostednetwork [ssid=]<võrgu_SSID> [key=]<parool> [keyUsage=]persistent|temporary
– Parameetrite seadistamine, SSID – võrgunimi; Key – turvavõti; keyUsage teeb võtme staatiliseks või ajutiseks

netsh wlan show settings
– Võrgu staatus

netsh wlan show hostednetwork settings=security
– Võrgu turvaparameetrid. (Kuvab parooli "key" mis on loodud punktis "netsh wlan set hostednetwork")

netsh wlan start hostednetwork
– Interface up!

netsh wlan stop hostednetwork
– Interface down

==Allikad==

* [http://forte.delfi.ee/news/digi/windows-7-pakub-virtuaalset-wifit.d?id=26586073 "Windows 7 pakub virtuaalset wifit" Delfi Digiuudised]
* [http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3849841/How-to-Create-Wireless-Hosted-Networks-in-Windows-7.htm HowTo Guide]
* [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia, veebi vaba entsüklopeedia]
* [http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/virtualwifi/ Microsoft Virtual Wifi Home]

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T12:09:38Z

Nfurs: /* Fakte */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T12:05:46Z

Nfurs: /* Fakte */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:59:10Z

Nfurs: /* Fakte */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:56:35Z

Nfurs: /* Versioon */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:55:50Z

Nfurs: /* Fakte */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:55:25Z

Nfurs: /* Sissejuhatus */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:55:04Z

Nfurs: /* Mis see on */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:54:37Z

Nfurs: /* Sissejuhatus */

Windows 7 Virtual WiFi

2010-05-18T11:54:07Z

Nfurs: /* Sissejuhatus */

Talk:MySQL

2010-04-26T14:19:09Z

Nfurs: /* Lõppsõna */

=Üldine kokkuvõte=
Autor suutis kirjeldada lühidalt ja konkreetselt MySQL'i ja lõpuks ma sain aru kuidas seda sõnalühdendit õigelt hääldakse... On näha, et on kasutatud ametlikud allikad ja autot on uudistega kursis. Artikklil on juhendi iseloom, see on kasulik, autor saab aru, et meie õppime rakenduskõrgkoolis.

=Mis läks meeldima=
*allikad
*lingid
*eeskujulik vormistus

=Ettepanekud ja ideed=
*tee versioon ja kuupäev selgeks
*kirjuta millise opsüsteemi suhtes on see artikkel aktuaalne
*pane mõni pilt ka! :)
Loodan, et need teevad artikli veel kasulikumaks ja huvitavamaks.

=Lõppsõna=
Hea teema valik, kasulik kõigile!
P.S. ise tegutsen MySQL-ga, kui login sisse minu mänguserverisse, nii et meil on tekkinud ühine jututeema;) Aitäh backup-märkuste eest, hiljuti sain aru, et nemad on väga olulised, ja mitte alati on kuritegijad suurim oht ja põhjus backup-ide tegemiseks.

Terv.,
Nadežda Furs

Talk:MySQL

2010-04-26T14:07:45Z

Nfurs: /* Lõppsõna */

Talk:MySQL

2010-04-26T14:06:20Z

Nfurs: /* Üldine kokkuvõte */

Talk:MySQL

2010-04-26T14:05:04Z

Nfurs: New page: =Üldine kokkuvõte= Autor suutis kirjeldada lühidalt ja konkreetselt MySQL'i ja lõpuks ma sain aru kuidas seda sõnalühdendit õigelt hääldakse... On näha et on kasutatud ametlikud ...

=Üldine kokkuvõte=
Autor suutis kirjeldada lühidalt ja konkreetselt MySQL'i ja lõpuks ma sain aru kuidas seda sõnalühdendit õigelt hääldakse... On näha et on kasutatud ametlikud allikad ja autot on uudistega kursis. Artikklil on juhendi iseloom, see on kasulik, autor saab aru, et meie õppime rakenduskõrgkoolis.

=Mis läks meeldima=
*allikad
*lingid
*eeskujulik vormistus

=Ettepanekud ja ideed=
*tee versioon ja kuupäev selgeks
*kirjuta millise opsüsteemi suhtes on see artikkel aktuaalne
*pane mõni pilt ka! :)
Loodan, et need teevad artikli veel kasulikumaks ja huvitavamaks.

=Lõppsõna=
Hea teema valik, kasulik kõigile!