ICO wiki - User contributions [en]

Raid kettasüsteemid

2015-01-09T12:34:06Z

Nkiigema: /* RAID 0 */

== Autor ==
Antti Aia

AK21 - 2014

== ''Sissejuhatus ==

Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale sõltumatute ketaste liiasmassiivi ehk RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettasüsteeme ning anda põgus ülevaade RAID kettasüsteemide ajaloost, olemusest ja töötamise põhimõtetest. RAID kettasüsteemid on mitmest kõvakettast või kõvaketta lahterdustest koosnev plokkseade andmete salvestamiseks, s.t andmed salvestatakse mitmele erinevale kõvakettale. RAID üldterminina hõlmab andmete talletamise võimalusi arvutis, mis kordab ja jagab andmeid mitme kettaseadme vahel. Andmed jagatakse ketaste vahel RAID tasemete kaupa olenevalt sellest, mis tasemel andmete koondust ja jõudlust vajatakse.

RAID süsteem kujutab endast ka andmeturbesüsteemi, sest kaitseb andmete kadumist riistvaralisel ja mehaanilisel tasandil. Ainuüksi andmete krüpteerimisest jääb andmekaitseks tänapäeval väheks, sest suurimad andmekao ohud seisnevad mehaanilisel tasandil.

== ''RAID kettasüsteemide ajalugu ==

RAID tehnoloogia nimetus oli esmalt kasutusele võetud arvutiteadlaste grupi poolt Kalifornia Ülikoolis Berkeleys aasal 1987. Teadlased uurisid võimalikke võimalusi, kuidas ühendada mitu ketast, mis tunduksid „host“ masinale kui ühena. (RAID Technology)
Gruppi kuulusid David A. Patterson, Garth A. Gibson ja Randy Katz, kes üritasid luua iga RAID taseme jaoks prototüübi. Selle uurimistöö tulemuseks on põhitõed tänapäevase kompleks RAID tasemete kohta. (RAID History Information)

Kuigi massiivi jõudlus oli parem kui tavalistel suurtel individuaalketastel, oli nende töökindlus väga madal. Parema tulemuse saavutamiseks hakkasid teadlased välja töötama erinevaid RAID tasemeid, mis parandaksid massiivi veakindlust. Peale selle, et nad defineerisid RAID levelid ühest viieni (nüüdseks on neid 0 - 6), uurisid nad ka andmejaotust, mis jagab andmed võrdselt mitme erineva füüsilise ketta vahel. Tegemist oli teada tuntud RAID 0-ga, mis küll ei taganud andmete turvalisust, kuid pakkus maksimaalset andmeedastuskiirust (kasulik videotöötluses). (RAID Technology)

Kõikidel loodud RAID tasemetel või ketaste kombinatsioonidel olid omad head ja vead. Üle aastate on välja töödeldud erinevaid kontseptsioone uutest RAID'idest. Enamik neist ei erine originaalidest küll märgatavalt, kuid siiski on lisatud rida modifikatsioone, et täiustada olemasolevat. Sellega aga pole kaasnenud muutust algupärase RAID kontseptsiooni muutust tasemete hulgas, ka kõik uued jaotatakse tasemetesse nagu nende esivanemadki. See võib aga kaasa tuua segadusi. Näiteks üks RAID 5-e täiustus võib erineda teisest. RAID 3 ja RAID 4 kutsuvad esile segadusi veel tänase päevani, sest nad on väga sarnased. Sageli aetakse neid isegi segamini.

Üks varasemaid RAID'i kasutajaid oli Crosfield Electronics Studio oma Python'il baseeruva tööjaamaga kus kasutati RAID 0 ja RAID 1-te mis parandasid oluliselt pilditöötluste kiirust, eeskätt säilitades andmete turvalisuse.

== ''RAID-ide ülevaade ==

RAID on üks moodus loogiliselt ühendada mitu ketast kokku üheks massiiviks (array). Ideeliselt omavad need koos töötavad kettad kvaliteetsema ketta kiirust ja/või usaldusväärsust.
Kõvakettad omavad kindlat kiirust, mis oleneb füüsilistest limiitidest ja mis tänu mehaanilisele loomusele omavad suhteliselt kõrget ebaõnnestumise määra. RAID on mõeldud aitama leevendada neid mõlemaid probleeme olenevalt RAIDi tüübist. Tüüpiliselt on kõvakettal 5% võimalus ebaõnnestuda esimesel kasutamisaastal. Seda tõestavad paljud erinevad raportid ning see ei olene tootjast (kuigi uued SSD'd on palju töökindlamad). ((Almost) Everything You Need to Know About RAID)

RAID koonduse südameks on loogika kontroller. See on tavaliselt SCSI kontroller (kuid tänapäeval koguvad populaarsust ka IDE RAID kontrollerid). Kontrolleri tööd võib jagada kolme gruppi. Esiteks, juhib ta individuaalseid kettaid. Teiseks pakub ta loogika massiivi konfiguratsiooni, ning kolmandaks tegeleb ta veakindluse operatsioonidega. (RAID History Information)

RAID on väga tõhus andmeturbe vahend andmete hoiustamiseks kuna ta saab luua koopiaid mitme erineva füüsilise ketta vahel. Ühtlasi on tegemist virtuaalse andmehoiustusega, mille massiivi saab operatsioonisüsteem käsitleda kui ühtset füüsilist ketast. Erinevad skeemid või arhitektuurid on nime saanud sõnast RAID, millele järgneb number (NT: RAID 0, RAID 1). Iga skeem tagab tasakaalu põhieesmärkide vahel: usaldatavuse ja kättesaadavuse, jõudluse ja võimelisuse vahel. Kõrgema taseme kui 0 tasemega RAID süsteemid tagavad kaitse mittetaastavate lugemisvigade vastu nagu ka kogu ketta häire (ebaõnnestumise) vastu. (Wikipedia - RAID)

== ''Andmete varundamine ==

Sekundaarse hoiustamise eesmärgil kasutatud RAID süsteem ei ole alternatiiv andmete varundamiseks. Kui RAID-i tase on suurem kui 0, siis kaitseb RAID katastroofilise andmete kaotuse eest, mida on põhjustanud füüsiline kahju või vead üksikutel ketastel massiivide ulatuses (või kahel kettal RAID 6 taseme puhul). Ometi omab tõeline „backup“ süsteem teisigi tähtsaid jooni nagu võimet taastada andmete varasemat versiooni, mis on vajalik nii tarkvara vigade eest kaitsmiseks, mida põhjustab mittesoovitud andmete kirjutamine kettale, kui ka andmete taastamiseks kasutaja vigade ja pahatahtliku andmete kustutamise puhul.

RAID-i ohustavad siiski katastroofilised ohud, mis ületavad süsteemi taastusvõimet, seega terve andmemassiiv on ohus tulekahju, looduslike jõudude ning ka inimese tekitatud kahju korral. Selle vastu aitavad lokaalselt eemal olevad tagavara serverid/failid. RAID on kaitsetu ka kontrolleri vea eest, sest mitte alati ei ole võimalik ümber tõsta RAID-i uuele kontrollerile ilma andmete kaotamiseta. (Wikipedia - RAID)
Standardsed RAID tasemed

Standardsed RAID tasemed on põhiline hulk RAID-i konfiguratsioone ja nad rakendavad triibutamise, peegeldamise või paarsuse printsiibil. Standardseid RAID tasemeid on võimalik muuta vastavalt soovile, mis tagaks kõik võimalikud juhud seoses andmete ohuga.

Teised, mittestandardsed RAID tasemed ja arhitektuurid tagavad alternatiive tuntud RAID-i ülesehitustele. (Wikipedia - RAID)

=== ''RAID 0 ===
Joonis 1. RAID 0 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/RAID_0.svg/150px-RAID_0.svg.png

RAID 0 poolitab andmed võrdselt kahe või enama ketta vahel. RAID 0 ei ole algupärane RAID tase, sest RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Sellegipoolest loetakse see RAID-i tasemeks kuna RAID 0 massiivis peab kontroller andmeid jaotama mitme ketta vahel. RAID 0 kasutatakse tavaliselt tõstmaks andmeedastuse jõudlust, kuigi seda kasutatakse ka ühe võimalusena luua suur virtuaalne ketas, mis koosneb kahest või enamast füüsilisest kettast.

Sellise arhitektuuri kasutamisega kaasneb väga suur risk, kui ketaste veavõimaluste protsent on suur (on probleemiks rohkem vanade HDD-dega, kuid uute SSD-dega on see risk madal). Juhul kui üks ketas massiivis puruneb, kaovad kõik andmed ning neid ei ole võimalik taastada. Iga massiivi pandud kettaga suureneb selle tõrkevõimalus, mis on omakorda kõigi kõvaketaste hävinemisvõimaluste summa.

RAID 0 massiivis kirjutatakse andmeid plokkidena, mis on kindla suurusega. Massiivi peamine parameeter on tavaliselt 16 KB, 32 KB ja 64 KB. Samaaegselt kõigilt ketastelt andmeid lugedes ja kirjutades suureneb massiivi andmeedastuskiirus iga lisatud kettaga. RAID 0 ei toeta veatuvastust. Hargsalvestusega massiivilt faili lugedes, loeb kontroller üheaegselt faili jagu erinevatelt ketastelt, millel fail asub. Seepeale seab kontroller faili osad enne RAM mällu kirjutamist õigesse järjekorda. Kui hargsalvestusega massiivis on enam kui kaks ketast, on võimalik seda seadistada hargsalvestusega massiiviks koos paarsusega (RAID 4). Andmed jaotatakse kõikidele ketastele selles massiivis, välja arvatud ühele, mida tarvitatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. (Wikipedia - Standard RAID levels)

Teda kasutatakse peamiselt suurtes andmelao serverites (read-only Network File Systems) kus paljude ketaste järjepidev lugemine on ajakulukas või võimatu ning andmekoondus on ebavajalik. Peale selle on RAID 0 tuntud ka meediatööstuses. Peamiselt video- ja 3D töötlejate poolt kasutust leidev, kuna ta pakub suurt lugemis ning kirjutamis kiirust. Tänu viimasele on RAID 0 tuntust kogumas ka mängurite seas, sest osad töölaua rakendused (mängud) saavad eelise kiiremast lugemis/kirjutamis kiirusest.

=== ''RAID 1 ===
Joonis 2. RAID 1 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/RAID_1.svg/150px-RAID_1.svg.png

RAID 1 süsteem kujutab endast peegeldamist teisele kettale, nn „peegelsalvestust“. Andmed on kirjutatud samaväärselt mitmele kettale. See on kasulik kui lugemise jõudlus või toetus on tähtsam kui andmehoiuruum. Selline massiiv saab olla nii suur kui suur on väikseima liikme ketas. Suurem osa RAID 1 massiive luuakse kahest kettast. Sellest hoolimata on võimalik lisada ka rohkem kettaid. RAID 1 massiiv võimaldab ka pärast ketta tõrkeid tööd jätkata, seni kuni on olemas vähemalt üks töökorras ketas. Kõlblike operatsioonisüsteemide olemasolul võib massiivi lugemiskiirus osutuda suuremaks kui ühe ketta lugemiskiirus, sest mitmelt kettalt toimub lugemine samaaegselt. Kirjutamiskiirus RAID 1 massiivis oleneb sealse kõige aeglasema kõvaketta kirjutamiskiirusest.

Kuigi RAID 1 võib massiivi tõhusalt kaitsta füüsilise ketta tõrgete eest, ei taga see kaitset andmete hävimise eest viiruste, juhuslike faili muudatuste või kustutamiste kaudu. Plaani kohaselt peegelduvad kõik taolised muudatused koheselt ka igale kettale massiivis. (Wikipedia - Standard RAID levels)

=== ''RAID 2 ===
Joonis 3. RAID 2 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b5/RAID2_arch.svg/350px-RAID2_arch.svg.png

RAID 2 taseme puhul jaotatakse andmed bittidena, kasutades veaparanduskoodi. Kõik kettad on paralleelsed ja andmed nende vahel jaotatakse bittidena. Veaparanduskood (Hamming'i kood ECC) arvutatakse igale bitireale ketastes ning see salvestatakse ühele või enamale kettale massiivis. ECC koodi alusel on võimalik parandada üksiku ketta vigu.

RAID 2 on ainus standartne RAID level, peale mõne lisandi RAID 6-st, mis suudab automaatselt taastada täpseid andmeosi, millel võib esineda ainult 1-bitine viga. Ka mõned teised RAID tasemed suudavad sama, kuid ainult inimese sekkumisel.

Kõik kõvakettad on tänapäeval juba varustatud Hammingu koodi korrastajaga, mis suudab tuvastada kuni kahe ning paradada ühe bitiseid hälbeid. See implementatsioon aga tegi RAID 2-e veatuvastaja ja korrastaja üleliigselt keeruliseks ja ebavajalikuks. Nagu ka RAID 3, see tase muutus kiirelt kasutuks ja on nüüd vananenud. (Wikipedia - Standard RAID levels)

=== ''RAID 3 ===
Joonis 4. RAID 3 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f9/RAID_3.svg/300px-RAID_3.svg.png

RAID 3 süsteemi andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa. Selle taseme puhul kasutatakse paarsusinfo salvestamiseks kindlat ketast. RAID 3 süsteem on väga haruldane praktikas. Kõik kettad on paralleelsed ja teave jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. Paarsusteave arvutatakse teatud baitidele eraldi (XOR tehtega) ja salvestatakse selleks ette nähtud kõvakettale.

Üks RAID 3 omadusi on see, et ta üldiselt ei saa teenindada mitmekordseid taotlusi samaaegselt. See juhtub seepärast, et iga üksik andmeplokk levitatakse kõikidele liikmetele rühmas ja jääb hiljem elutsema samasse asukohta. See juhtub, kuna üksik andmeplokk on alati jagatud kõigi ketaste vahel ning asub alati sama koha peal. Seega iga sisend/väljund operatsioon (I/O operation) vajab kõigi ketaste aktiivsust.

Nõue, et kõik kettad keerlevad sünkroonselt (lockstep), lisas kujunduse kaalutlust tasemele, mis ei andnud olulisi eeliseid teiste RAID tasemete ees, mistõttu muutus RAID 3 kiirelt kasutuks ja on nüüd vananenud. Nii

RAID 3 kui ka RAID 4 asendati kiirelt RAID 5-ga. RAID 3 oli tavaliselt rakendatud juba riistvarasse ning jõudluseprobleemid lahendati kasutades suurendatud varumälusid (caches) ketastes. (Wikipedia - Standard RAID levels)

=== ''RAID 4 ===
Joonis 5. RAID 4 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ad/RAID_4.svg/300px-RAID_4.svg.png

RAID 4 süsteem kasutab kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. RAID 4 andmed jaotatakse plokkidena. Selle süsteemi puhul kirjutatakse paarsusinfo vaid ühele teatud kettale. Kõik kettad talitavad üksteisest eraldatuna, mistõttu võib lugeda/kirjutada kõikidelt ketastelt samaaegselt. Kuna paarsuskontroll salvestatakse ühele kettale, ei pruugi info jõuda antud kettale enam piisava kiirusega kirjutamiseks.

Üldiselt, RAID 4 on rakendatud koos riistvara toetusega paarsuse arvutuste jaoks. Täielike RAID 4 konfiguratsioonide toimimise jaoks on vajalik minimaalselt kolme ketast.

RAID 4 on väga ebaharilik, ometi üks ettevõte siiski kasutab seda taset – NetApp. Tänapäeval on nii RAID 3 kui RAID 4 asendatud RAID 5 ja RAID 6-ga. (Wikipedia – Standard RAID levels)

=== ''RAID 5 ===
Joonis 6. RAID 5 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/64/RAID_5.svg/300px-RAID_5.svg.png

RAID 5 puhul jaotatakse andmed plokkidena ning kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Paarsuskontroll jagatakse kõikide ketaste vahel võrdselt, kus iga paarsusinformatsioon kirjutatakse erinevale kettale. Seega ühe ketta hävimisel massiiv ei purune ega mõjuta edasise töö tegemist (töö on aeglasem, sest andmed purunenud kettal arvutatakse ümber). Sellest hoolimata on rikki läinud ketas vaja välja vahetada ja taastada. Teise ketta purunemisel hävivad kõik massiivis olevad andmed. (Wikipedia – Standard RAID levels)

RAID 5 pakub 100 protsendilist (%) andmekaitset. Peale selle pakub eelmainitud tase rohkem füüsilise ketta andmehoiuruumi kui RAID 1 või RAID 1E tase. Paraku on RAID 5 tasemel madalam jõudlus kui RAID 1 ja 1E-l. (Understanding RAID level-5)

Juhul, kui ketta töö massiivis peaks nurjuma, siis kasutatakse töös olevatelt ketastelt paarsuse plokke, mis ühendatakse, et rekonstrueerida nurjunud ketta andmed. Seda kutsutakse tihti Andmete vahetaastusrežiimiks (Interim Data Recovery Mode). Arvuti saab aru, kui kettaseade on nurjunud, mispuhul operatsioonisüsteem teatab administraatorile, et ketas vajab asendust. Jooksvad rakendused ei ole teadlikud nurjumisest. Lugemine ja kirjutamine kettamassiivile jätkub sujuvalt, kuid jõudlus langev silmnähtavalt.

Süsteemi nurjumise korral, kui on käimas aktiivne kirjutamine ketastele, võib esineda ebajärjekindlust andmetes. Kui seda ei tuvastata ega parandata enne, kui ketas või massiiv nurjub, siis järgneb sellele andmekaotus, kuna võetakse kasutusele vale paarsus eesmärgiga taastada rikutud andmed. Seda potentsiaalset haavatavust kirjeldatakse sageli kui „kirjutusauku“ (write hole). Selle ära hoidmiseks kasutatakse üldjuhul patarei toitega varumälu (cache). Sama probleem esineb ka RAID 6-l. (Wikipedia – Standard RAID levels)

=== ''RAID 6 ===
Joonis 7. RAID 6 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/RAID_6.svg/300px-RAID_6.svg.png

RAID 6 taseme puhul jagatakse andmed plokkidena. Sellel tasemel kirjutatakse XOR tehet ja Reed-Solomoni koodi kasutades kontrollkood topelt. RAID 6 suudab tööd jätkada ka pärast mõlema ketta purunemist. See tase muudab suured massiivid sisuküllasemaks, sest pakub suuremat tõrkekindlust. See tähendab, et purunenud ketta vahetamiseks on rohkem aega, sest töö jätkub ka siis, kui peaks hävima teine ketas.

RAID 6 tase tagab 100 protsendilise (%) andmekaitse ning tal on ülikõrge andme tõrketaluvus. Sellel tasemel on võime edasi töötada kahe ketta samaaegsel nurjumisel. Kahjuks on RAID 6-l kahe võrdse ketta tõttu madalam jõudlus, kui RAID 5-l. Peale selle ei ole RAID 6 tase saadaval kõikidele kontrolleritele. (Understanding RAID level-6)

RAID 6 tagab kaitse andmekaotuse vastu massiivi taastamise ajal. Näiteks kui veel teinegi ketas puruneb, siis toimub valede andmete lugemine, või kui inimene eemaldab ja asendab kogemata vale (terve) kettaseade, üritades asendada nurjunud ketast.

Selle taseme kasutatav võimsus on , kus N on ketaste üldarv massiivis ja Smin on väikseima ketta võimsus. (Wikipedia – RAID)

=== ''Hübriid-RAID ===

Mitmed andmeedastuskontrollerid võimaldavad kasutada hübriidseid RAID tasemeid ehk kahte või enamat RAID taset samaaegselt. Massiivi elemendid võivad olla nii RAID tasemed kui kettad. Enamat kui kahte RAID taset kasutatakse vaid spetsiaalsetel juhtudel.

Hübriid-RAID-i tasemed saadakse liites kaks kasutatavat taset kokku, pannes nimes tasemete vahele „+“ märgi. Praktiliseimad hübriid-RAID-id on:
RAID 0+1: RAID 0 plokid peegeldatakse teisele kettale, mis garanteerivad veakindluse ja parema andmeedastuskiiruse. Suurim erinevus RAID 1+0 ja RAID 0+1 vahel on see, et RAID 0+1 korral võib üks pool RAID 1 massiivist hävineda ilma, et see tööd häiriks.

RAID 1+0: RAID 0 massiivis on peegeldatud kettad (sageli kasutatakse nelja ketasrt, et kasutada ära suuremat andmevahetuskiirust), mis tagavad veakindluse ja parema andmeedastuskiiruse. Põhiline erinevus RAID 0+1 ja RAID 1+0 vahel on see, et viimase puhul on andmeedastuskiirus suurem. Juhul, kui RAID 1 kaotab ühe osa ketastest, on kogu massiiv purunenud.

RAID 5+1: peegeldatakse RAID 5 taset (tuntud ka RAID 53 nime all). (Vikipeedia – Sõltumatute ketaste liiasmassiiv ehk RAID)

== ''Mittestandardsed RAID tasemed ==

Peale põhiliste RAID tasemete on olemas palju teisigi RAID tasemete konfiguratsioone ning paljud ettevõtted, organisatsioonid ja grupid on loonud oma mittestandardsed seaded. Seda tehakse peamiselt soovist kujundada RAID-i omadusi vastavalt grupi vajadustele. Enamus neist mittestandardsetest RAID tasemetest on patenditud. Seega võib mittestandardseid tasemeid olla väga suures koguses.

Tuntuimad neist on:
RAID 50EE (kasutab Himperia)
RAID S (pakkus EMC Corporation)
RAID Z (pakub ZFS filesystem)
RAID 6 Advanced Data Guarding (pakub Hewlett-Packard)
RAID-DP (kasutab NetApp)
RAID TP (Triple Parity)
RAID 10 (Linux)
RAID 1E (IBM)
(Wikipedia - RAID)

== ''RAID-i paarsus ==

Paljud RAID-i tasemed rakendavad veatuvastusalgoritme ehk paarsuskontrolli. Paarsuskontroll on laialt levinud meetod, mis vähendab vigade protsenti. Veatuvastusalgoritm seisneb põhimõttel „kas üks või teine, mitte mõlemad või kumbki“. Otsene näide sellest põhimõttest:
0 XOR 0 = 0
0 XOR 1 = 1
1 XOR 0 = 1
1 XOR 1 = 0
XOR kood on põhiline tehe, mida tehakse paarsuse arvutamisel. Seda kasutatakse nii adnmete taastamiseks, kui kaitseks.

Näide RAID-i paarsuse kohta:
Olgu RAID massiivis 6 kõvaketast (4 andmete jaoks, üks paarsuse jaoks ja üks käigult vahetatav) ning iga ketas saab hoida vaid ühte baiti:
Drive #1: -------- (Andmed)
Drive #2: -------- (Andmed)
Drive #3: -------- (Andmed)
Drive #4: -------- (Andmed)
Drive #5 -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6 -------- (Paarsus)
Andmetega kõvaketasdele kirjutatakse mõned bitid:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: 11110111 (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5 -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6 -------- (Paarsus)
Paarsus arvutatakse alati, kui ketastele kirjutatakse andmeid. Selleks kasutatakse järgmist tehet:
00101010 XOR 10001110 XOR 11110111 XOR 10110101 = 11100110
"11100110" on paarsus. Järgnevalt kirjutatakse paarsus selleks ette nähtud kettale:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: 11110111 (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5: -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6: 11100110 (Paarsus)
Kui üks ketas juhuslikult ära kaob, siis on vajalik andmed uuesti arvutada, kasutades paarsust ja XOR tehet (kadunud ketta andmed asendatakse paarsusega). Kui kolmas ketas on purunenud, siis on arvutustehe järgmine:
00101010 XOR 10001110 XOR 11100110 XOR 10110101 = 11110111
Kui kolmas ketas saab taastatud, on massiivil võimalik edasi töötada:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: -Katki- (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5: 11110111 (Käigult vahetatav)
Drive #6: 11100110 (Paarsus)
Tüüpiliselt asendatakse purunenud ketas uuega ning vahepeal käigult vahetatavas kettas olevad andmed kopeeritakse tagasi uuele kettale. Pärast seda rekonstrueerib käigult vahetatav ketas oma esmase oleku ning massiiv näeb välja selline, nagu ta oli enne ketta purunemist:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: 11110111 (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5 -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6 11100110 (Paarsus)
Sarnaselt on võimalik andmeid taastada kõikides RAID massiivides, mis kasutavad XOR paarsuskontrolli, olenemata ketaste arvust ja suurusest. (Vikipeedia – Sõltumatute ketaste liiasmassiiv ehk RAID)

== ''Probleemid RAID kettasüsteemidega ==

RAID-i veaparandus eeldab, et ketaste ebaõnnestumised on sõltumatud. Arvestades neid oletusi, on võimalik välja arvutada kui tihti nad ebaõnnestuvad ja korraldada massiiv nii, et muuta andmekadu ebatõenäolisemaks. On veel ka oletus, et emaplaadi tõrked ei kahjusta kõvaketast ja et kõvaketta rikked ilmnevad sagedamini kui emaplaadi tõrked.

Praktikas on kettad tihti sama vanad ja kuuluvad samasse keskkonda. Kuna paljud kettad riknevad tänu mehaanilistele probleemidele, siis see rikub neid oletusi: tõrked on statistiliselt korreleerunud (correlated). Praktika näitab, et võimalus teise ketta riknemiseks enne esimese parandamist (mis põhjustaks andmekaotuse) on ebatõenäoline.

Levinud oletus on see, et server-spetsiifilised (server-grade) kettad ebaõnnestuvad vähem kui tavakasutaja (consumer-grade) kettad. Kaks iseseisvat uuringut on näidanud, et ketta iseloom (grade) ei ole seotud ketta purunemise määraga. Lisaks puuduvad kaitseskeemid emaplaadi ja kõvaketta elektroonika vahel, seega emaplaadi katastroofiline riknemine võib põhjustada kõvaketta elektroonika nurjumise. Kui massiivis on nurjunud ketas, siis sageli peab selle asendama samaväärsega (tootja ja/või seeria), sest kettale kirjutatud failid (enamjaolt operatsioonisüsteemi tõttu) ei ühineks teise tootja kettaga ( uuemas Windows'i serveri operatsioonsüsteemis on see viga juba parandatud). Sellisele probleemile saab aga lahenduse tarkvara põhise RAID süsteemiga (mis on näiteks Linuxi kernelisse sisse kirjutatud).

Suureks probleemiks võivad osutuda ka operatsioonisüsteemide tõrked, näiteks Windowsi puhul sinine surma ekraan (BSOD – blue screen of death).

== ''Kokkuvõte ==

Referaadist selgub, et RAID kettaseadmed on väga kasulikud tänapäevases infomaailmas, kuna nad pakuvad võimalusi kiiremaks andmevahetuseks nii ketaste ja kui ka serverite vahel. Samas nad tagavad ka väga suurel määral andmete turvalisuse. Sageli inimesed arvavad, et andmeturve on seotud ainult krüptograafiaga, kuid tegelikult ei piisa vaid andmete krüpteerimisest, et kaitsta andmeid ründamise/kadumise eest. Olukorras, kus arvuti kõvaketas puruneb, ei ole enam kellegil kettal olevatele andmetele ligipääsu – ei varastel ega kasutajal endal. RAID tasemed annavad suure eelise turvata andmeid riistvara tasandil, sest peamised andmekaoga seotud ohud on riistvaralised ja mehaanilised.

Kõik RAID tasemed omavad nii eeliseid kui puuduseid teineteise ees ning mitmed ei ole enam niivõrd populaarsed tänu uutele ja täiustatud RAID tasemetele (RAID 3 ja 4 on asendunud RAID 5 ja 6-ga). Erinevatel RAID tasemetel on kaks põhilist eesmärki – suurendada andmeturvet ning lugemis- ja kirjutamiskiirust. Peale põhiliste tasemete on olemas ka hübriid-RAID-i tasemed, mis koosnevad kahest või enamast tasemest korraga, ning mittestandardsed RAID tasemed, mis on loodud vastavalt firma, organisatsiooni või mõne grupi vajadustele. Valikuid on mitmeid.

== ''Kasutatud allikad ==

(Almost) Everything You Need to Know About RAID.
http://www.steadfast.net/blog/index.php/servers/almost-everything-you-need-to-know-about-raid
RAID History Information.
http://www.krollontrack.com/data-recovery/raid-history-information/
RAID Technology.
http://www.technick.net/public/code/cp_dpage.php?aiocp_dp=guide_raid
Standard RAID levels
http://en.wikipedia.org/wiki/Standard_RAID_levels
Vikipeedia – Sõltumatute ketaste liiasmassiiv ehk RAID
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv
Wikipedia – RAID
http://en.wikipedia.org/wiki/RAID

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raid kettasüsteemid

2015-01-09T12:29:39Z

Nkiigema: /* RAID 0 */

== Autor ==
Antti Aia

AK21 - 2014

== ''Sissejuhatus ==

Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale sõltumatute ketaste liiasmassiivi ehk RAID (Redundant Array of Independent Disks) kettasüsteeme ning anda põgus ülevaade RAID kettasüsteemide ajaloost, olemusest ja töötamise põhimõtetest. RAID kettasüsteemid on mitmest kõvakettast või kõvaketta lahterdustest koosnev plokkseade andmete salvestamiseks, s.t andmed salvestatakse mitmele erinevale kõvakettale. RAID üldterminina hõlmab andmete talletamise võimalusi arvutis, mis kordab ja jagab andmeid mitme kettaseadme vahel. Andmed jagatakse ketaste vahel RAID tasemete kaupa olenevalt sellest, mis tasemel andmete koondust ja jõudlust vajatakse.

RAID süsteem kujutab endast ka andmeturbesüsteemi, sest kaitseb andmete kadumist riistvaralisel ja mehaanilisel tasandil. Ainuüksi andmete krüpteerimisest jääb andmekaitseks tänapäeval väheks, sest suurimad andmekao ohud seisnevad mehaanilisel tasandil.

== ''RAID kettasüsteemide ajalugu ==

RAID tehnoloogia nimetus oli esmalt kasutusele võetud arvutiteadlaste grupi poolt Kalifornia Ülikoolis Berkeleys aasal 1987. Teadlased uurisid võimalikke võimalusi, kuidas ühendada mitu ketast, mis tunduksid „host“ masinale kui ühena. (RAID Technology)
Gruppi kuulusid David A. Patterson, Garth A. Gibson ja Randy Katz, kes üritasid luua iga RAID taseme jaoks prototüübi. Selle uurimistöö tulemuseks on põhitõed tänapäevase kompleks RAID tasemete kohta. (RAID History Information)

Kuigi massiivi jõudlus oli parem kui tavalistel suurtel individuaalketastel, oli nende töökindlus väga madal. Parema tulemuse saavutamiseks hakkasid teadlased välja töötama erinevaid RAID tasemeid, mis parandaksid massiivi veakindlust. Peale selle, et nad defineerisid RAID levelid ühest viieni (nüüdseks on neid 0 - 6), uurisid nad ka andmejaotust, mis jagab andmed võrdselt mitme erineva füüsilise ketta vahel. Tegemist oli teada tuntud RAID 0-ga, mis küll ei taganud andmete turvalisust, kuid pakkus maksimaalset andmeedastuskiirust (kasulik videotöötluses). (RAID Technology)

Kõikidel loodud RAID tasemetel või ketaste kombinatsioonidel olid omad head ja vead. Üle aastate on välja töödeldud erinevaid kontseptsioone uutest RAID'idest. Enamik neist ei erine originaalidest küll märgatavalt, kuid siiski on lisatud rida modifikatsioone, et täiustada olemasolevat. Sellega aga pole kaasnenud muutust algupärase RAID kontseptsiooni muutust tasemete hulgas, ka kõik uued jaotatakse tasemetesse nagu nende esivanemadki. See võib aga kaasa tuua segadusi. Näiteks üks RAID 5-e täiustus võib erineda teisest. RAID 3 ja RAID 4 kutsuvad esile segadusi veel tänase päevani, sest nad on väga sarnased. Sageli aetakse neid isegi segamini.

Üks varasemaid RAID'i kasutajaid oli Crosfield Electronics Studio oma Python'il baseeruva tööjaamaga kus kasutati RAID 0 ja RAID 1-te mis parandasid oluliselt pilditöötluste kiirust, eeskätt säilitades andmete turvalisuse.

== ''RAID-ide ülevaade ==

RAID on üks moodus loogiliselt ühendada mitu ketast kokku üheks massiiviks (array). Ideeliselt omavad need koos töötavad kettad kvaliteetsema ketta kiirust ja/või usaldusväärsust.
Kõvakettad omavad kindlat kiirust, mis oleneb füüsilistest limiitidest ja mis tänu mehaanilisele loomusele omavad suhteliselt kõrget ebaõnnestumise määra. RAID on mõeldud aitama leevendada neid mõlemaid probleeme olenevalt RAIDi tüübist. Tüüpiliselt on kõvakettal 5% võimalus ebaõnnestuda esimesel kasutamisaastal. Seda tõestavad paljud erinevad raportid ning see ei olene tootjast (kuigi uued SSD'd on palju töökindlamad). ((Almost) Everything You Need to Know About RAID)

RAID koonduse südameks on loogika kontroller. See on tavaliselt SCSI kontroller (kuid tänapäeval koguvad populaarsust ka IDE RAID kontrollerid). Kontrolleri tööd võib jagada kolme gruppi. Esiteks, juhib ta individuaalseid kettaid. Teiseks pakub ta loogika massiivi konfiguratsiooni, ning kolmandaks tegeleb ta veakindluse operatsioonidega. (RAID History Information)

RAID on väga tõhus andmeturbe vahend andmete hoiustamiseks kuna ta saab luua koopiaid mitme erineva füüsilise ketta vahel. Ühtlasi on tegemist virtuaalse andmehoiustusega, mille massiivi saab operatsioonisüsteem käsitleda kui ühtset füüsilist ketast. Erinevad skeemid või arhitektuurid on nime saanud sõnast RAID, millele järgneb number (NT: RAID 0, RAID 1). Iga skeem tagab tasakaalu põhieesmärkide vahel: usaldatavuse ja kättesaadavuse, jõudluse ja võimelisuse vahel. Kõrgema taseme kui 0 tasemega RAID süsteemid tagavad kaitse mittetaastavate lugemisvigade vastu nagu ka kogu ketta häire (ebaõnnestumise) vastu. (Wikipedia - RAID)

== ''Andmete varundamine ==

Sekundaarse hoiustamise eesmärgil kasutatud RAID süsteem ei ole alternatiiv andmete varundamiseks. Kui RAID-i tase on suurem kui 0, siis kaitseb RAID katastroofilise andmete kaotuse eest, mida on põhjustanud füüsiline kahju või vead üksikutel ketastel massiivide ulatuses (või kahel kettal RAID 6 taseme puhul). Ometi omab tõeline „backup“ süsteem teisigi tähtsaid jooni nagu võimet taastada andmete varasemat versiooni, mis on vajalik nii tarkvara vigade eest kaitsmiseks, mida põhjustab mittesoovitud andmete kirjutamine kettale, kui ka andmete taastamiseks kasutaja vigade ja pahatahtliku andmete kustutamise puhul.

RAID-i ohustavad siiski katastroofilised ohud, mis ületavad süsteemi taastusvõimet, seega terve andmemassiiv on ohus tulekahju, looduslike jõudude ning ka inimese tekitatud kahju korral. Selle vastu aitavad lokaalselt eemal olevad tagavara serverid/failid. RAID on kaitsetu ka kontrolleri vea eest, sest mitte alati ei ole võimalik ümber tõsta RAID-i uuele kontrollerile ilma andmete kaotamiseta. (Wikipedia - RAID)
Standardsed RAID tasemed

Standardsed RAID tasemed on põhiline hulk RAID-i konfiguratsioone ja nad rakendavad triibutamise, peegeldamise või paarsuse printsiibil. Standardseid RAID tasemeid on võimalik muuta vastavalt soovile, mis tagaks kõik võimalikud juhud seoses andmete ohuga.

Teised, mittestandardsed RAID tasemed ja arhitektuurid tagavad alternatiive tuntud RAID-i ülesehitustele. (Wikipedia - RAID)

=== ''RAID 0 ===
Joonis 1. RAID 0 ülesehitus. [[File:http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9b/RAID_0.svg/150px-RAID_0.svg.png]]

RAID 0 poolitab andmed võrdselt kahe või enama ketta vahel. RAID 0 ei ole algupärane RAID tase, sest RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Sellegipoolest loetakse see RAID-i tasemeks kuna RAID 0 massiivis peab kontroller andmeid jaotama mitme ketta vahel. RAID 0 kasutatakse tavaliselt tõstmaks andmeedastuse jõudlust, kuigi seda kasutatakse ka ühe võimalusena luua suur virtuaalne ketas, mis koosneb kahest või enamast füüsilisest kettast.

Sellise arhitektuuri kasutamisega kaasneb väga suur risk, kui ketaste veavõimaluste protsent on suur (on probleemiks rohkem vanade HDD-dega, kuid uute SSD-dega on see risk madal). Juhul kui üks ketas massiivis puruneb, kaovad kõik andmed ning neid ei ole võimalik taastada. Iga massiivi pandud kettaga suureneb selle tõrkevõimalus, mis on omakorda kõigi kõvaketaste hävinemisvõimaluste summa.

RAID 0 massiivis kirjutatakse andmeid plokkidena, mis on kindla suurusega. Massiivi peamine parameeter on tavaliselt 16 KB, 32 KB ja 64 KB. Samaaegselt kõigilt ketastelt andmeid lugedes ja kirjutades suureneb massiivi andmeedastuskiirus iga lisatud kettaga. RAID 0 ei toeta veatuvastust. Hargsalvestusega massiivilt faili lugedes, loeb kontroller üheaegselt faili jagu erinevatelt ketastelt, millel fail asub. Seepeale seab kontroller faili osad enne RAM mällu kirjutamist õigesse järjekorda. Kui hargsalvestusega massiivis on enam kui kaks ketast, on võimalik seda seadistada hargsalvestusega massiiviks koos paarsusega (RAID 4). Andmed jaotatakse kõikidele ketastele selles massiivis, välja arvatud ühele, mida tarvitatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. (Wikipedia - Standard RAID levels)

Teda kasutatakse peamiselt suurtes andmelao serverites (read-only Network File Systems) kus paljude ketaste järjepidev lugemine on ajakulukas või võimatu ning andmekoondus on ebavajalik. Peale selle on RAID 0 tuntud ka meediatööstuses. Peamiselt video- ja 3D töötlejate poolt kasutust leidev, kuna ta pakub suurt lugemis ning kirjutamis kiirust. Tänu viimasele on RAID 0 tuntust kogumas ka mängurite seas, sest osad töölaua rakendused (mängud) saavad eelise kiiremast lugemis/kirjutamis kiirusest.

=== ''RAID 1 ===
Joonis 2. RAID 1 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/RAID_1.svg/150px-RAID_1.svg.png

RAID 1 süsteem kujutab endast peegeldamist teisele kettale, nn „peegelsalvestust“. Andmed on kirjutatud samaväärselt mitmele kettale. See on kasulik kui lugemise jõudlus või toetus on tähtsam kui andmehoiuruum. Selline massiiv saab olla nii suur kui suur on väikseima liikme ketas. Suurem osa RAID 1 massiive luuakse kahest kettast. Sellest hoolimata on võimalik lisada ka rohkem kettaid. RAID 1 massiiv võimaldab ka pärast ketta tõrkeid tööd jätkata, seni kuni on olemas vähemalt üks töökorras ketas. Kõlblike operatsioonisüsteemide olemasolul võib massiivi lugemiskiirus osutuda suuremaks kui ühe ketta lugemiskiirus, sest mitmelt kettalt toimub lugemine samaaegselt. Kirjutamiskiirus RAID 1 massiivis oleneb sealse kõige aeglasema kõvaketta kirjutamiskiirusest.

Kuigi RAID 1 võib massiivi tõhusalt kaitsta füüsilise ketta tõrgete eest, ei taga see kaitset andmete hävimise eest viiruste, juhuslike faili muudatuste või kustutamiste kaudu. Plaani kohaselt peegelduvad kõik taolised muudatused koheselt ka igale kettale massiivis. (Wikipedia - Standard RAID levels)

=== ''RAID 2 ===
Joonis 3. RAID 2 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b5/RAID2_arch.svg/350px-RAID2_arch.svg.png

RAID 2 taseme puhul jaotatakse andmed bittidena, kasutades veaparanduskoodi. Kõik kettad on paralleelsed ja andmed nende vahel jaotatakse bittidena. Veaparanduskood (Hamming'i kood ECC) arvutatakse igale bitireale ketastes ning see salvestatakse ühele või enamale kettale massiivis. ECC koodi alusel on võimalik parandada üksiku ketta vigu.

RAID 2 on ainus standartne RAID level, peale mõne lisandi RAID 6-st, mis suudab automaatselt taastada täpseid andmeosi, millel võib esineda ainult 1-bitine viga. Ka mõned teised RAID tasemed suudavad sama, kuid ainult inimese sekkumisel.

Kõik kõvakettad on tänapäeval juba varustatud Hammingu koodi korrastajaga, mis suudab tuvastada kuni kahe ning paradada ühe bitiseid hälbeid. See implementatsioon aga tegi RAID 2-e veatuvastaja ja korrastaja üleliigselt keeruliseks ja ebavajalikuks. Nagu ka RAID 3, see tase muutus kiirelt kasutuks ja on nüüd vananenud. (Wikipedia - Standard RAID levels)

=== ''RAID 3 ===
Joonis 4. RAID 3 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f9/RAID_3.svg/300px-RAID_3.svg.png

RAID 3 süsteemi andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa. Selle taseme puhul kasutatakse paarsusinfo salvestamiseks kindlat ketast. RAID 3 süsteem on väga haruldane praktikas. Kõik kettad on paralleelsed ja teave jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. Paarsusteave arvutatakse teatud baitidele eraldi (XOR tehtega) ja salvestatakse selleks ette nähtud kõvakettale.

Üks RAID 3 omadusi on see, et ta üldiselt ei saa teenindada mitmekordseid taotlusi samaaegselt. See juhtub seepärast, et iga üksik andmeplokk levitatakse kõikidele liikmetele rühmas ja jääb hiljem elutsema samasse asukohta. See juhtub, kuna üksik andmeplokk on alati jagatud kõigi ketaste vahel ning asub alati sama koha peal. Seega iga sisend/väljund operatsioon (I/O operation) vajab kõigi ketaste aktiivsust.

Nõue, et kõik kettad keerlevad sünkroonselt (lockstep), lisas kujunduse kaalutlust tasemele, mis ei andnud olulisi eeliseid teiste RAID tasemete ees, mistõttu muutus RAID 3 kiirelt kasutuks ja on nüüd vananenud. Nii

RAID 3 kui ka RAID 4 asendati kiirelt RAID 5-ga. RAID 3 oli tavaliselt rakendatud juba riistvarasse ning jõudluseprobleemid lahendati kasutades suurendatud varumälusid (caches) ketastes. (Wikipedia - Standard RAID levels)

=== ''RAID 4 ===
Joonis 5. RAID 4 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ad/RAID_4.svg/300px-RAID_4.svg.png

RAID 4 süsteem kasutab kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. RAID 4 andmed jaotatakse plokkidena. Selle süsteemi puhul kirjutatakse paarsusinfo vaid ühele teatud kettale. Kõik kettad talitavad üksteisest eraldatuna, mistõttu võib lugeda/kirjutada kõikidelt ketastelt samaaegselt. Kuna paarsuskontroll salvestatakse ühele kettale, ei pruugi info jõuda antud kettale enam piisava kiirusega kirjutamiseks.

Üldiselt, RAID 4 on rakendatud koos riistvara toetusega paarsuse arvutuste jaoks. Täielike RAID 4 konfiguratsioonide toimimise jaoks on vajalik minimaalselt kolme ketast.

RAID 4 on väga ebaharilik, ometi üks ettevõte siiski kasutab seda taset – NetApp. Tänapäeval on nii RAID 3 kui RAID 4 asendatud RAID 5 ja RAID 6-ga. (Wikipedia – Standard RAID levels)

=== ''RAID 5 ===
Joonis 6. RAID 5 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/64/RAID_5.svg/300px-RAID_5.svg.png

RAID 5 puhul jaotatakse andmed plokkidena ning kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Paarsuskontroll jagatakse kõikide ketaste vahel võrdselt, kus iga paarsusinformatsioon kirjutatakse erinevale kettale. Seega ühe ketta hävimisel massiiv ei purune ega mõjuta edasise töö tegemist (töö on aeglasem, sest andmed purunenud kettal arvutatakse ümber). Sellest hoolimata on rikki läinud ketas vaja välja vahetada ja taastada. Teise ketta purunemisel hävivad kõik massiivis olevad andmed. (Wikipedia – Standard RAID levels)

RAID 5 pakub 100 protsendilist (%) andmekaitset. Peale selle pakub eelmainitud tase rohkem füüsilise ketta andmehoiuruumi kui RAID 1 või RAID 1E tase. Paraku on RAID 5 tasemel madalam jõudlus kui RAID 1 ja 1E-l. (Understanding RAID level-5)

Juhul, kui ketta töö massiivis peaks nurjuma, siis kasutatakse töös olevatelt ketastelt paarsuse plokke, mis ühendatakse, et rekonstrueerida nurjunud ketta andmed. Seda kutsutakse tihti Andmete vahetaastusrežiimiks (Interim Data Recovery Mode). Arvuti saab aru, kui kettaseade on nurjunud, mispuhul operatsioonisüsteem teatab administraatorile, et ketas vajab asendust. Jooksvad rakendused ei ole teadlikud nurjumisest. Lugemine ja kirjutamine kettamassiivile jätkub sujuvalt, kuid jõudlus langev silmnähtavalt.

Süsteemi nurjumise korral, kui on käimas aktiivne kirjutamine ketastele, võib esineda ebajärjekindlust andmetes. Kui seda ei tuvastata ega parandata enne, kui ketas või massiiv nurjub, siis järgneb sellele andmekaotus, kuna võetakse kasutusele vale paarsus eesmärgiga taastada rikutud andmed. Seda potentsiaalset haavatavust kirjeldatakse sageli kui „kirjutusauku“ (write hole). Selle ära hoidmiseks kasutatakse üldjuhul patarei toitega varumälu (cache). Sama probleem esineb ka RAID 6-l. (Wikipedia – Standard RAID levels)

=== ''RAID 6 ===
Joonis 7. RAID 6 ülesehitus. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/70/RAID_6.svg/300px-RAID_6.svg.png

RAID 6 taseme puhul jagatakse andmed plokkidena. Sellel tasemel kirjutatakse XOR tehet ja Reed-Solomoni koodi kasutades kontrollkood topelt. RAID 6 suudab tööd jätkada ka pärast mõlema ketta purunemist. See tase muudab suured massiivid sisuküllasemaks, sest pakub suuremat tõrkekindlust. See tähendab, et purunenud ketta vahetamiseks on rohkem aega, sest töö jätkub ka siis, kui peaks hävima teine ketas.

RAID 6 tase tagab 100 protsendilise (%) andmekaitse ning tal on ülikõrge andme tõrketaluvus. Sellel tasemel on võime edasi töötada kahe ketta samaaegsel nurjumisel. Kahjuks on RAID 6-l kahe võrdse ketta tõttu madalam jõudlus, kui RAID 5-l. Peale selle ei ole RAID 6 tase saadaval kõikidele kontrolleritele. (Understanding RAID level-6)

RAID 6 tagab kaitse andmekaotuse vastu massiivi taastamise ajal. Näiteks kui veel teinegi ketas puruneb, siis toimub valede andmete lugemine, või kui inimene eemaldab ja asendab kogemata vale (terve) kettaseade, üritades asendada nurjunud ketast.

Selle taseme kasutatav võimsus on , kus N on ketaste üldarv massiivis ja Smin on väikseima ketta võimsus. (Wikipedia – RAID)

=== ''Hübriid-RAID ===

Mitmed andmeedastuskontrollerid võimaldavad kasutada hübriidseid RAID tasemeid ehk kahte või enamat RAID taset samaaegselt. Massiivi elemendid võivad olla nii RAID tasemed kui kettad. Enamat kui kahte RAID taset kasutatakse vaid spetsiaalsetel juhtudel.

Hübriid-RAID-i tasemed saadakse liites kaks kasutatavat taset kokku, pannes nimes tasemete vahele „+“ märgi. Praktiliseimad hübriid-RAID-id on:
RAID 0+1: RAID 0 plokid peegeldatakse teisele kettale, mis garanteerivad veakindluse ja parema andmeedastuskiiruse. Suurim erinevus RAID 1+0 ja RAID 0+1 vahel on see, et RAID 0+1 korral võib üks pool RAID 1 massiivist hävineda ilma, et see tööd häiriks.

RAID 1+0: RAID 0 massiivis on peegeldatud kettad (sageli kasutatakse nelja ketasrt, et kasutada ära suuremat andmevahetuskiirust), mis tagavad veakindluse ja parema andmeedastuskiiruse. Põhiline erinevus RAID 0+1 ja RAID 1+0 vahel on see, et viimase puhul on andmeedastuskiirus suurem. Juhul, kui RAID 1 kaotab ühe osa ketastest, on kogu massiiv purunenud.

RAID 5+1: peegeldatakse RAID 5 taset (tuntud ka RAID 53 nime all). (Vikipeedia – Sõltumatute ketaste liiasmassiiv ehk RAID)

== ''Mittestandardsed RAID tasemed ==

Peale põhiliste RAID tasemete on olemas palju teisigi RAID tasemete konfiguratsioone ning paljud ettevõtted, organisatsioonid ja grupid on loonud oma mittestandardsed seaded. Seda tehakse peamiselt soovist kujundada RAID-i omadusi vastavalt grupi vajadustele. Enamus neist mittestandardsetest RAID tasemetest on patenditud. Seega võib mittestandardseid tasemeid olla väga suures koguses.

Tuntuimad neist on:
RAID 50EE (kasutab Himperia)
RAID S (pakkus EMC Corporation)
RAID Z (pakub ZFS filesystem)
RAID 6 Advanced Data Guarding (pakub Hewlett-Packard)
RAID-DP (kasutab NetApp)
RAID TP (Triple Parity)
RAID 10 (Linux)
RAID 1E (IBM)
(Wikipedia - RAID)

== ''RAID-i paarsus ==

Paljud RAID-i tasemed rakendavad veatuvastusalgoritme ehk paarsuskontrolli. Paarsuskontroll on laialt levinud meetod, mis vähendab vigade protsenti. Veatuvastusalgoritm seisneb põhimõttel „kas üks või teine, mitte mõlemad või kumbki“. Otsene näide sellest põhimõttest:
0 XOR 0 = 0
0 XOR 1 = 1
1 XOR 0 = 1
1 XOR 1 = 0
XOR kood on põhiline tehe, mida tehakse paarsuse arvutamisel. Seda kasutatakse nii adnmete taastamiseks, kui kaitseks.

Näide RAID-i paarsuse kohta:
Olgu RAID massiivis 6 kõvaketast (4 andmete jaoks, üks paarsuse jaoks ja üks käigult vahetatav) ning iga ketas saab hoida vaid ühte baiti:
Drive #1: -------- (Andmed)
Drive #2: -------- (Andmed)
Drive #3: -------- (Andmed)
Drive #4: -------- (Andmed)
Drive #5 -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6 -------- (Paarsus)
Andmetega kõvaketasdele kirjutatakse mõned bitid:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: 11110111 (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5 -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6 -------- (Paarsus)
Paarsus arvutatakse alati, kui ketastele kirjutatakse andmeid. Selleks kasutatakse järgmist tehet:
00101010 XOR 10001110 XOR 11110111 XOR 10110101 = 11100110
"11100110" on paarsus. Järgnevalt kirjutatakse paarsus selleks ette nähtud kettale:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: 11110111 (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5: -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6: 11100110 (Paarsus)
Kui üks ketas juhuslikult ära kaob, siis on vajalik andmed uuesti arvutada, kasutades paarsust ja XOR tehet (kadunud ketta andmed asendatakse paarsusega). Kui kolmas ketas on purunenud, siis on arvutustehe järgmine:
00101010 XOR 10001110 XOR 11100110 XOR 10110101 = 11110111
Kui kolmas ketas saab taastatud, on massiivil võimalik edasi töötada:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: -Katki- (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5: 11110111 (Käigult vahetatav)
Drive #6: 11100110 (Paarsus)
Tüüpiliselt asendatakse purunenud ketas uuega ning vahepeal käigult vahetatavas kettas olevad andmed kopeeritakse tagasi uuele kettale. Pärast seda rekonstrueerib käigult vahetatav ketas oma esmase oleku ning massiiv näeb välja selline, nagu ta oli enne ketta purunemist:
Drive #1: 00101010 (Andmed)
Drive #2: 10001110 (Andmed)
Drive #3: 11110111 (Andmed)
Drive #4: 10110101 (Andmed)
Drive #5 -------- (Käigult vahetatav)
Drive #6 11100110 (Paarsus)
Sarnaselt on võimalik andmeid taastada kõikides RAID massiivides, mis kasutavad XOR paarsuskontrolli, olenemata ketaste arvust ja suurusest. (Vikipeedia – Sõltumatute ketaste liiasmassiiv ehk RAID)

== ''Probleemid RAID kettasüsteemidega ==

RAID-i veaparandus eeldab, et ketaste ebaõnnestumised on sõltumatud. Arvestades neid oletusi, on võimalik välja arvutada kui tihti nad ebaõnnestuvad ja korraldada massiiv nii, et muuta andmekadu ebatõenäolisemaks. On veel ka oletus, et emaplaadi tõrked ei kahjusta kõvaketast ja et kõvaketta rikked ilmnevad sagedamini kui emaplaadi tõrked.

Praktikas on kettad tihti sama vanad ja kuuluvad samasse keskkonda. Kuna paljud kettad riknevad tänu mehaanilistele probleemidele, siis see rikub neid oletusi: tõrked on statistiliselt korreleerunud (correlated). Praktika näitab, et võimalus teise ketta riknemiseks enne esimese parandamist (mis põhjustaks andmekaotuse) on ebatõenäoline.

Levinud oletus on see, et server-spetsiifilised (server-grade) kettad ebaõnnestuvad vähem kui tavakasutaja (consumer-grade) kettad. Kaks iseseisvat uuringut on näidanud, et ketta iseloom (grade) ei ole seotud ketta purunemise määraga. Lisaks puuduvad kaitseskeemid emaplaadi ja kõvaketta elektroonika vahel, seega emaplaadi katastroofiline riknemine võib põhjustada kõvaketta elektroonika nurjumise. Kui massiivis on nurjunud ketas, siis sageli peab selle asendama samaväärsega (tootja ja/või seeria), sest kettale kirjutatud failid (enamjaolt operatsioonisüsteemi tõttu) ei ühineks teise tootja kettaga ( uuemas Windows'i serveri operatsioonsüsteemis on see viga juba parandatud). Sellisele probleemile saab aga lahenduse tarkvara põhise RAID süsteemiga (mis on näiteks Linuxi kernelisse sisse kirjutatud).

Suureks probleemiks võivad osutuda ka operatsioonisüsteemide tõrked, näiteks Windowsi puhul sinine surma ekraan (BSOD – blue screen of death).

== ''Kokkuvõte ==

Referaadist selgub, et RAID kettaseadmed on väga kasulikud tänapäevases infomaailmas, kuna nad pakuvad võimalusi kiiremaks andmevahetuseks nii ketaste ja kui ka serverite vahel. Samas nad tagavad ka väga suurel määral andmete turvalisuse. Sageli inimesed arvavad, et andmeturve on seotud ainult krüptograafiaga, kuid tegelikult ei piisa vaid andmete krüpteerimisest, et kaitsta andmeid ründamise/kadumise eest. Olukorras, kus arvuti kõvaketas puruneb, ei ole enam kellegil kettal olevatele andmetele ligipääsu – ei varastel ega kasutajal endal. RAID tasemed annavad suure eelise turvata andmeid riistvara tasandil, sest peamised andmekaoga seotud ohud on riistvaralised ja mehaanilised.

Kõik RAID tasemed omavad nii eeliseid kui puuduseid teineteise ees ning mitmed ei ole enam niivõrd populaarsed tänu uutele ja täiustatud RAID tasemetele (RAID 3 ja 4 on asendunud RAID 5 ja 6-ga). Erinevatel RAID tasemetel on kaks põhilist eesmärki – suurendada andmeturvet ning lugemis- ja kirjutamiskiirust. Peale põhiliste tasemete on olemas ka hübriid-RAID-i tasemed, mis koosnevad kahest või enamast tasemest korraga, ning mittestandardsed RAID tasemed, mis on loodud vastavalt firma, organisatsiooni või mõne grupi vajadustele. Valikuid on mitmeid.

== ''Kasutatud allikad ==

(Almost) Everything You Need to Know About RAID.
http://www.steadfast.net/blog/index.php/servers/almost-everything-you-need-to-know-about-raid
RAID History Information.
http://www.krollontrack.com/data-recovery/raid-history-information/
RAID Technology.
http://www.technick.net/public/code/cp_dpage.php?aiocp_dp=guide_raid
Standard RAID levels
http://en.wikipedia.org/wiki/Standard_RAID_levels
Vikipeedia – Sõltumatute ketaste liiasmassiiv ehk RAID
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv
Wikipedia – RAID
http://en.wikipedia.org/wiki/RAID

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-08T20:36:54Z

Nkiigema:

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]

[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
[[AppArmor]] 
[[Talk:Regulaaravaldis]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]] 
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix

==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

[[Talk:Apparmor]] - Retsensioon

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]] 
[[Talk:Identity Management]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]

[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2011-12-28T13:31:49Z

Nkiigema:

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]]

Talk:Apt pinning

2011-12-28T13:30:23Z

Nkiigema: Created page with '• Artikkel annab ülevaate Apt pinning’u kasutamisest Ubuntus . Artikkel on hästi kirjutatud. • Sissejuhatus on väga hästi kirjutatud. Selles on räägitud lähemalt Ap…'

• Artikkel annab ülevaate Apt pinning’u kasutamisest Ubuntus . Artikkel on hästi kirjutatud.

• Sissejuhatus on väga hästi kirjutatud. Selles on räägitud lähemalt Apt’st ning on seletatud lahti, mis on Apt pinning. Sissejuhatuses on välja toodud, millel artikkel põhineb.

• Artikkel on põhjalik ning selles on palju näiteid.

• Sisu on piisavalt.

• Artikkel on väga hästi ülesehitatud.

• Kirjavigu artiklis ei olnud. Silma jäi üks halb sõnastus, kuid see ei olnud häiriv.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Annab arusaama, kuidas kasutada Apt pinning’ut Firefoxi näite põhjal.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Üheselt mõistetav ning teemat hästi tutvustav sissejuhatus.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,3
| Kasutatud kirjanduse nimekiri on olemas, puuduvad viited artikli sees.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited lihtsustavad artiklist aru saamist. Ning näited on põhjalikud.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Sisu on hea.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Vigu silma ei hakanud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,7
|
|-
|}

Retsenseeris: Nele Kiigemägi, A21

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2011-11-29T11:50:16Z

Nkiigema:

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]
==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

==Lauri Rüütli A21==
==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

==Heiki Saaver A31==
==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]]

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]]

Vmstat

2011-11-24T22:19:19Z

Nkiigema:

= Sissejuhatus =

'''vmstat''' (virtual memory statistics) on käsurea tööriist, mida kasutatakse arvuti mälu, protsessori, saalimise ja katkestuste jälgimiseks.

vmstat’i tööriist on saadaval enamikes UNIXi ja Unixi-taolistes operatsioonisüsteemides (näiteks Linuxis ja Solarises).

Süntaks ja väljastatava informatsiooni esitus võivad veidi erineda erinevates operatsioonisüsteemides.

= vmstat'i kasutamise näited =

See referaat ning toodud pildid ja näited on tehtud kasutades Ubuntu 11.04 server versiooni Linuxist.

[[File:Vmstatkäsud.png]]

'''vmstat''' - väljastab raporti.

vmstat’i esimene raport eksponeerib keskmisi näitajaid alates eelmisest taaskäivitusest. Protsessi ja mälu raportid on hetkelised.

[[File:Vmstat.png]]

'''procs:'''

r: näitab palju protsesse ootavad käima minemist.

b: näitab palju on hõivatud protsesse.

'''memory:'''

swpd: kasutatud virtuaalne mälu

free: vaba virtuaalne mälu

buff: mälu, mida kasutatakse kui puhvrit

cache: mälu, mida kasutatakse vahemäluna

'''swap:'''

si: mälu swapitud kettalt (igaks sekundiks)

so: mälu swapitud kettale (igaks sekundiks)

'''io:'''

bi: ''blocks in'' (iga sekundi kohta)

bo: ''blocks out'' (iga sekundi kohta)

'''system:'''

in: katkestused iga sekundi kohta

cs: Context switches

'''cpu:'''

us: user time ehk kasutaja aeg

sy: system time ehk süsteemi aeg

id: idle time ehk tegevusetu aeg

wa: wait time ehk ooteaeg

'''vmstat -V''': väljastab versiooni informatsiooni.

[[File:Vmstat-V.png]]

'''vmstat -n''' [mitme sekundi tagant soovite uuendust]: iga kord, kui tuleb uus raport, tekib lihtsalt uus rida ilma päiseta.

[[File:Vmstat-n.png]]

'''vmstat -a''': näitab aktiivset/mitteaktiivset mälu.

[[File:Vmstat-a.png]]

'''vmstat -d''': väljastab ketta statistika – lugemised, kirjutamised, I/O statistika.

[[File:Vmstat-d.png]]

Väljade kirjeldus:

'''Reads - lugemised:'''

Total: kõik lugemised, mis on edukalt lõpetatud.

Merged: grupeeritud lugemised (tulemusena ühes I/O-s)

Sectors: edukalt loetud sektorid

Ms: lugemisele kulutatud aeg millisekundites.

'''Writes - kirjutamised:'''

Total: kõik kirjutamised, mis on edukalt lõpetatud

Merged: grupeeritud kirjutamised (tulemusena ühes I/O-s)

Sectors: edukalt kirjutatud sektorid

Ms: kirjutamiseks kulunud aeg millisekundites

'''IO - Input Output:'''

Cur: I/O-d töös

S: I/O jaoks kulunud aeg sekundites

'''vmstat -D''': väljastab ketta tabeli.

[[File:Vmstat-Dsuur.png]]

'''vmstat -p'''[ketta partsitsioon]: kasutatakse selleks, et väljastada ketta I/O statistikat ühe ketta partitsiooni kohta.

[[File:Vmstat-pdisknumber.png]]

Väljade kirjeldus:

'''Reads - lugemised:'''

Read sectors: sellele partitsioonile loetud sektorite koguarv

'''Writes - kirjutamised:'''

Requested writes: selle partitsioonile tehtud kirjutamise taotluste koguarv

'''vmstat -s''': väljastab tabeli, mis koosneb erinevatest event counters ja mälu statistikast. See raport ei kordu. Kasutatakse, et väljastada raportit tabeli kujul. Prindib vm (virtual memory) tabeli.

[[File:Vmstat-s.png]]

'''vmstat –m''': väljastab ''slabinfo''t

[[File:Vmstat-m.png]]

Väljade kirjeldus:

Cache: cache’i nimi

Num: käesoleval hetkel aktiivsete objektide arv

Total: saadaval olevate objektide koguarv

Size: iga objekti suurus

Pages: vähemalt ühe aktiivse objektiga lehekülgede arv

Totpages: reserveeritud lehekülgede koguarv

Palab: lehekülgede arv ''slab''i ehk kohta

'''vmstat -S'''[ühik]: väljastab vmstat’i raporti nii, et ühikud raportis on valitud ühikutena väljastatud, näiteks k või K või m või M.

[[File:Vmstat-Sunit.png]]

'''vmstat –f''': väljastab kõik fork system calls’id, mida süsteem on teinud alates eelmisest boot’ist. See käsk väljastab kõik fork, vfork ja clone system call counts’id.

[[File:Vmstat-f.png]]

'''vmstat [delay[count]]''' : käsk, mis väljastab raporteid vastavalt valitud parameetritele. Delay – aeg uuenduste vahel sekundites. Kui seda ei ole eraldi välja toodud, siis väljastatakse ainult keskmised väärtused alates eelmisest taaskäivitusest. Count – mitu uuendust soovitakse valitud aja jooksul saada.

[[File:Vmstat delay count.png]]

= Lisaks =

vmstat’i kasutamiseks pole vaja eraldi luba/õigusi.

Raportid on mõeldud selleks, et aidata identifitseerida süsteemi kitsaskohti.

Linuxis ei ole vmsat jooksev protsess.

Kõik linuxi plokid on 1024 baidised. Vanadel kernelitel võib olla 512, 2048 või 40296 baidiseid plokke.

Alates props 3.1.9 laseb vmstat valida ühikuid (k, K, m, M), vaikimise on ühikuks K (1024 baiti).

= Kasutatud materjalid =

http://en.wikipedia.org/wiki/Vmstat 
http://www.thegeekstuff.com/2011/07/iostat-vmstat-mpstat-examples/ 
http://linuxcommand.org/man_pages/vmstat8.html 

= Autor =

Nele Kiigemägi

Rühm A21

2011

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Vmstat

2011-11-24T22:13:26Z

Nkiigema:

= Sissejuhatus =

vmstat (virtual memory statistics) on käsurea tööriist, mida kasutatakse arvuti mälu, protsessori, saalimise ja katkestuste jälgimiseks.

vmstat’i tööriist on saadaval enamikes UNIXi ja Unixi-taolistes operatsioonisüsteemides (näiteks Linuxis ja Solarises).

Süntaks ja väljastatava informatsiooni esitus võivad veidi erineda erinevates operatsioonisüsteemides.

= vmstat'i kasutamise näited =

See referaat ning toodud pildid ja näited on tehtud kasutades Ubuntu 11.04 server versiooni Linuxist.

[[File:Vmstatkäsud.png]]

vmstat - väljastab raporti.

vmstat’i esimene raport eksponeerib keskmisi näitajaid alates eelmisest taaskäivitusest. Protsessi ja mälu raportid on hetkelised.

[[File:Vmstat.png]]

procs:

r: näitab palju protsesse ootavad käima minemist.

b: näitab palju on hõivatud protsesse.

memory:

swpd: kasutatud virtuaalne mälu

free: vaba virtuaalne mälu

buff: mälu, mida kasutatakse kui puhvrit

cache: mälu, mida kasutatakse vahemäluna

swap:

si: mälu swapitud kettalt (igaks sekundiks)

so: mälu swapitud kettale (igaks sekundiks)

io:
bi: ''blocks in'' (iga sekundi kohta)

bo: ''blocks out'' (iga sekundi kohta)

system:
in: katkestused iga sekundi kohta

cs: Context switches

cpu:
us: user time ehk kasutaja aeg

sy: system time ehk süsteemi aeg

id: idle time ehk tegevusetu aeg

wa: wait time ehk ooteaeg

vmstat -V: väljastab versiooni informatsiooni.

[[File:Vmstat-V.png]]

vmstat -n [mitme sekundi tagant soovite uuendust]: iga kord, kui tuleb uus raport, tekib lihtsalt uus rida ilma päiseta.

[[File:Vmstat-n.png]]

vmstat -a: näitab aktiivset/mitteaktiivset mälu.

[[File:Vmstat-a.png]]

vmstat -d: väljastab ketta statistika – lugemised, kirjutamised, I/O statistika.

[[File:Vmstat-d.png]]

Väljade kirjeldus:

Reads - lugemised:

Total: kõik lugemised, mis on edukalt lõpetatud.

Merged: grupeeritud lugemised (tulemusena ühes I/O-s)

Sectors: edukalt loetud sektorid

Ms: lugemisele kulutatud aeg millisekundites.

Writes - kirjutamised:

Total: kõik kirjutamised, mis on edukalt lõpetatud

Merged: grupeeritud kirjutamised (tulemusena ühes I/O-s)

Sectors: edukalt kirjutatud sektorid

Ms: kirjutamiseks kulunud aeg millisekundites

IO - Input Output:

Cur: I/O-d töös

S: I/O jaoks kulunud aeg sekundites

vmstat -D: väljastab ketta tabeli.

[[File:Vmstat-Dsuur.png]]

vmstat -p[ketta partsitsioon]: kasutatakse selleks, et väljastada ketta I/O statistikat ühe ketta partitsiooni kohta.

[[File:Vmstat-pdisknumber.png]]

Väljade kirjeldus:

Reads - lugemised:

Read sectors: sellele partitsioonile loetud sektorite koguarv

Writes - kirjutamised:

Requested writes: selle partitsioonile tehtud kirjutamise taotluste koguarv

vmstat -s: väljastab tabeli, mis koosneb erinevatest event counters ja mälu statistikast. See raport ei kordu. Kasutatakse, et väljastada raportit tabeli kujul. Prindib vm (virtual memory) tabeli.

[[File:Vmstat-s.png]]

vmstat –m : väljastab ''slabinfo''t

[[File:Vmstat-m.png]]

Väljade kirjeldus:

Cache: cache’i nimi

Num: käesoleval hetkel aktiivsete objektide arv

Total: saadaval olevate objektide koguarv

Size: iga objekti suurus

Pages: vähemalt ühe aktiivse objektiga lehekülgede arv

Totpages: reserveeritud lehekülgede koguarv

Palab: lehekülgede arv ''slab''i ehk kohta

vmstat -S[ühik]: väljastab vmstat’i raporti nii, et ühikud raportis on valitud ühikutena väljastatud, näiteks k või K või m või M.

[[File:Vmstat-Sunit.png]]

vmstat –f : väljastab kõik fork system calls’id, mida süsteem on teinud alates eelmisest boot’ist. See käsk väljastab kõik fork, vfork ja clone system call counts’id.

[[File:Vmstat-f.png]]

vmstat [delay[count]] : käsk, mis väljastab raporteid vastavalt valitud parameetritele. Delay – aeg uuenduste vahel sekundites. Kui seda ei ole eraldi välja toodud, siis väljastatakse ainult keskmised väärtused alates eelmisest taaskäivitusest. Count – mitu uuendust soovitakse valitud aja jooksul saada.

[[File:Vmstat delay count.png]]

= Lisaks =

vmstat’i kasutamiseks pole vaja eraldi luba/õigusi.

Raportid on mõeldud selleks, et aidata identifitseerida süsteemi kitsaskohti.

Linuxis ei ole vmsat jooksev protsess.

Kõik linuxi plokid on 1024 baidised. Vanadel kernelitel võib olla 512, 2048 või 40296 baidiseid plokke.

Alates props 3.1.9 laseb vmstat valida ühikuid (k, K, m, M), vaikimise on ühikuks K (1024 baiti).

= Kasutatud materjalid =

http://en.wikipedia.org/wiki/Vmstat 
http://www.thegeekstuff.com/2011/07/iostat-vmstat-mpstat-examples/ 
http://linuxcommand.org/man_pages/vmstat8.html 

= Autor =

Nele Kiigemägi

Rühm A21

2011

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Vmstat delay count.png

2011-11-24T22:00:04Z

Nkiigema:

File:Vmstat-f.png

2011-11-24T21:57:35Z

Nkiigema:

File:Vmstat-Sunit.png

2011-11-24T21:55:22Z

Nkiigema:

File:Vmstat-m.png

2011-11-24T21:46:39Z

Nkiigema:

File:Vmstat-s.png

2011-11-24T21:44:51Z

Nkiigema:

File:Vmstat-pdisknumber.png

2011-11-24T21:42:44Z

Nkiigema:

File:Vmstat-Dsuur.png

2011-11-24T21:40:34Z

Nkiigema:

File:Vmstat-d.png

2011-11-24T21:36:48Z

Nkiigema:

File:Vmstat-a.png

2011-11-24T21:34:40Z

Nkiigema:

File:Vmstat-n.png

2011-11-24T21:33:00Z

Nkiigema: uploaded a new version of "File:Vmstat-n.png"

File:Vmstat-n.png

2011-11-24T21:28:35Z

Nkiigema:

File:Vmstat-V.png

2011-11-24T21:25:58Z

Nkiigema:

File:Vmstatkäsud.png

2011-11-24T21:23:27Z

Nkiigema:

File:Vmstat.png

2011-11-24T21:16:27Z

Nkiigema:

Vmstat

2011-10-31T15:37:42Z

Nkiigema:

Nele Kiigemägi , A21 , 2011

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Vmstat

2011-10-31T15:36:55Z

Nkiigema: Created page with 'Nele Kiigemägi , A21 , 2011'

Nele Kiigemägi , A21 , 2011

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-15T09:15:13Z

Nkiigema: /* Nele Kiigemägi */

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut

=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor
*Arvutus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil

=Tarmo Suurmägi=
* Referaat: [[System Configuration Tool]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point

=Sander Saveli=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Reliability_Monitor
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[TeamViewer]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor
*Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Richard Teppart =
* Referaat: [[Volume shadow copies]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Gert Häusler =
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Erki Miilberg =
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Lauri Rüütli =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Taavi Zeiger =
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kimmo Lillipuu =
* Referaat: [[Windows Remote Management]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus

= Heigo Punapart =
* Referaat: [[Incremental backup]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Velmar Piibeleht =
* Referaat: [[BitLocker To Go]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise

= Alo Konno =
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Andre- Marcel Peri =
* Referaat: [[AppLocker]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

*[[ Windows PE]]-Marek Lepla
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe

= Gertti-Vena Rätsep =
* Referaat: [[VPN & SVPN]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Kalju Hõbemäe =
* Referaat: [[Math Input Panel]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel
* Arvestus 2:

= Karl Krasilnikov =
* Referaat: [[PnPUtil]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Sander Saarm =

* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter

= Carolys Kallas =

* Referaat: [[Powercfg.exe]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Kairo Koik =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

= Marek Lepla =
* Referaat: [[Windows PE]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

Talk:CHKDSK

2011-10-15T09:14:21Z

Nkiigema: Created page with ''''Arvustuse koostaja: Nele Kiigemägi''' '''Sisu:''' Väga põhjalik artikkel. Oli seletatud hästi, mis asi on CHKDSK ning kuidas seda kasutada. Kõik oli hästi lahtiseletatu…'

'''Arvustuse koostaja: Nele Kiigemägi'''

'''Sisu:''' Väga põhjalik artikkel. Oli seletatud hästi, mis asi on CHKDSK ning kuidas seda kasutada. Kõik oli hästi lahtiseletatud. Artikli järgi CHKDSK kasutamine on täiesti võimalik. Ka pildid on suureks abiks artiklist arusaamisel.

Minu arvates on väga hea, et välja on toodud erinevad võimalused, kuidas CHKDSK’d algatada ning on äraseletatud mõlemad kasutusvõimalused. See on positiivne, sest tavakasutaja ei pruugi osata käsurea kasutamist.

'''Kujundus:''' Artikkel on väga hästi kujundatud. Lõigud on kenasti eraldatud ning pealkirjad suuremalt väljatoodud. Pildid on samuti hästi paigutatud.

'''Juhendi kvaliteet:''' Juhendi kvaliteet väga hea. Juhendi järgi on võimalik toimetada küll. Polnud midagi, mis segaseks oleks jäänud. Kerge lugeda ning lihtne aru saada kõigest.

'''Viitamine:''' Viitamine on korralik, kuigi oleks tahtnud näha viiteid ka teksti sees, et oleks paremini aru saada, milline teksti osa on millisest allikast võetud.

'''Ei meeldinud:''' Veidi häirisid mõned kirjavead ja paar sõnakordust, mis silma jäid. Kuid üldiselt ei oska millegi kallal vinguda.

'''Meeldis:''' Detailne asjade kirjeldus ning pildid. On näha, et on vaeva nähtud. Kiitused!

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-14T10:38:17Z

Nkiigema: /* Nele Kiigemägi */

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut

=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1: [[Resource Monitor]]
*Arvutus2:

=Tarmo Suurmägi=
* Referaat: [[System Configuration Tool]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point

=Sander Saveli=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[TeamViewer]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor
*Arvustus2:

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Richard Teppart =
* Referaat: [[Volume shadow copies]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Gert Häusler =
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Erki Miilberg =
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Lauri Rüütli =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Taavi Zeiger =
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kimmo Lillipuu =
* Referaat: [[Windows Remote Management]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus

= Heigo Punapart =
* Referaat: [[Incremental backup]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Velmar Piibeleht =
* Referaat: [[BitLocker To Go]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise

= Alo Konno =
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Andre- Marcel Peri =
* Referaat: [[AppLocker]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

*[[ Windows PE]]-Marek Lepla
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe

= Gertti-Vena Rätsep =
* Referaat: [[VPN & SVPN]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Kalju Hõbemäe =
* Referaat: [[Math Input Panel]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel
* Arvestus 2:

= Karl Krasilnikov =
* Referaat: [[PnPUtil]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Sander Saarm =

* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter

= Carolys Kallas =

* Referaat: [[Powercfg.exe]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Kairo Koik =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

= Marek Lepla =
* Referaat: [[Windows PE]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

Talk:Resource Monitor

2011-10-14T10:37:24Z

Nkiigema:

'''Esmamulje:''' Kõik tähtis tundub olevat ära öeldud. Esmapilgul saab hakkama

'''Sisu:''' Sisu on korrektne ning ühtegi kirjaviga silma ei jäänud, mis on sammuti hea märk. Silma jäi küll, et Troublehootingu all, hakkas loetelu ''Pid; Commit; Working Set,Shareble'', et kas teha nii et ta näeks välja ka nagu pealkiri (nt joon alla) või siis üldse ära jätta. Üldiselt läks seal asi segaseks, kuskilt hakkasid punkti loetelu jne. Mis mulle aga meeldis oli see, et töö oli põhjalik ja kuna viited olid ingliskeelsed ei jäänud samuti silma lohakalt tõlgitud osi. Point oli see et seal tunudb nagu olevat kaks sõna järjest...

'''Commit'''
Commit tulp näitab selle virtuaalse mälu hulka kilobaitides...

Äkki parem varjant oleks teha alapealkiri ( nt ===Commit===)

'''Kujundus:''' Paari pilti lisaks ei tee kunagi paha, kujundus annab hea ülevaate, boldis kirjutatud annavad väga hea plus punkti kuna nii on lihtsam eristada teatuid osi tekstist.

'''Juhendi kavaliteet:''' Andis ülevaate ning sellise juhendiga annab midagi selgeks teha küll.

'''Viitamine:''' Allikas vastab referaadile, kuigi oleks kindlasti võinud kasutada rohkem kui kahte viidet, kuid viidete vähesus ei tähenda et töö oleks olnud poolik või mitte täielik.

'''Meeldis:''' Tekstist hästi silma paistvad Boldis kirjutatud osad.

'''Kokkuvõtteks:''' Juhend on hästi kirjutatud, mis tähendab seda, et on öeldud ära täpselt mida sellega teha saab. Ei ole lisatud üleliigseid pilte mis on hea.
Veel siis kui natukene õel olla, võiks lisada piltide kohta nii palju, et juhendites tegemisel kasutatud pildid peaks olema kas enda tehtud, või võetud kuskilt teiselt saidilt (juhul kui on olemas luba seda kasutada), ning viidatu saidil tundusid pildid väga sarnased olema juhendil kasutatud piltidega.
Üleüldine skoor on üle keskmise hea, põhjalik, vigu silma ei jäänud. Tubli Töö!

'''Arvustuse koostaja: Nele Kiigemägi'''

'''Sisu:''' Juhendi järgi on Resource Monitori kasutamine täiesti võimalik. Mingeid probleeme kasutamisel ei tekkinud. Ning kõik oli väga hästi ära seletatud. Pildimaterjal täiendas artiklit.

'''Kujundus:''' Artikkel oli valdavalt hästi kujundatud. Pealkirjad olid suurema tekstina välja toodud ning olulised sõnad välja toodud, kasutades bold fonti. Ka pildid olid õigetes kohtades ning ilmestasid artiklit.

'''Juhendi kvaliteet:''' Juhendi kvaliteet oli üldiselt hea. Kõik toimis. Häirisid inglise keelsed pealkirjad, mis oleksid võinud olla eesti keelde tõlgitud (kuid see pole väga oluline).

'''Viitamine:''' Viidatud on ainult ühele allikale. Teine allikas on lihtsalt välja toodud. Väga raske on aru saada, kus kohast milline teksti osa saadud on. Viitamine oleks võinud olla parem.

Meeldis, et kõik on puust ja punaselt ette tehtud. Oli vaeva nähtud.

Midagi halba välja tuua ei oska.

Talk:Resource Monitor

2011-10-14T10:36:32Z

Nkiigema:

'''Esmamulje:''' Kõik tähtis tundub olevat ära öeldud. Esmapilgul saab hakkama

'''Sisu:''' Sisu on korrektne ning ühtegi kirjaviga silma ei jäänud, mis on sammuti hea märk. Silma jäi küll, et Troublehootingu all, hakkas loetelu ''Pid; Commit; Working Set,Shareble'', et kas teha nii et ta näeks välja ka nagu pealkiri (nt joon alla) või siis üldse ära jätta. Üldiselt läks seal asi segaseks, kuskilt hakkasid punkti loetelu jne. Mis mulle aga meeldis oli see, et töö oli põhjalik ja kuna viited olid ingliskeelsed ei jäänud samuti silma lohakalt tõlgitud osi. Point oli see et seal tunudb nagu olevat kaks sõna järjest...

'''Commit'''
Commit tulp näitab selle virtuaalse mälu hulka kilobaitides...

Äkki parem varjant oleks teha alapealkiri ( nt ===Commit===)

'''Kujundus:''' Paari pilti lisaks ei tee kunagi paha, kujundus annab hea ülevaate, boldis kirjutatud annavad väga hea plus punkti kuna nii on lihtsam eristada teatuid osi tekstist.

'''Juhendi kavaliteet:''' Andis ülevaate ning sellise juhendiga annab midagi selgeks teha küll.

'''Viitamine:''' Allikas vastab referaadile, kuigi oleks kindlasti võinud kasutada rohkem kui kahte viidet, kuid viidete vähesus ei tähenda et töö oleks olnud poolik või mitte täielik.

'''Meeldis:''' Tekstist hästi silma paistvad Boldis kirjutatud osad.

'''Kokkuvõtteks:''' Juhend on hästi kirjutatud, mis tähendab seda, et on öeldud ära täpselt mida sellega teha saab. Ei ole lisatud üleliigseid pilte mis on hea.
Veel siis kui natukene õel olla, võiks lisada piltide kohta nii palju, et juhendites tegemisel kasutatud pildid peaks olema kas enda tehtud, või võetud kuskilt teiselt saidilt (juhul kui on olemas luba seda kasutada), ning viidatu saidil tundusid pildid väga sarnased olema juhendil kasutatud piltidega.
Üleüldine skoor on üle keskmise hea, põhjalik, vigu silma ei jäänud. Tubli Töö!

Arvustuse koostaja: Nele Kiigemägi

'''Sisu:''' Juhendi järgi on Resource Monitori kasutamine täiesti võimalik. Mingeid probleeme kasutamisel ei tekkinud. Ning kõik oli väga hästi ära seletatud. Pildimaterjal täiendas artiklit.

'''Kujundus:''' Artikkel oli valdavalt hästi kujundatud. Pealkirjad olid suurema tekstina välja toodud ning olulised sõnad välja toodud, kasutades bold fonti. Ka pildid olid õigetes kohtades ning ilmestasid artiklit.

'''Juhendi kvaliteet:''' Juhendi kvaliteet oli üldiselt hea. Kõik toimis. Häirisid inglise keelsed pealkirjad, mis oleksid võinud olla eesti keelde tõlgitud (kuid see pole väga oluline).

'''Viitamine:''' Viidatud on ainult ühele allikale. Teine allikas on lihtsalt välja toodud. Väga raske on aru saada, kus kohast milline teksti osa saadud on. Viitamine oleks võinud olla parem.

Meeldis, et kõik on puust ja punaselt ette tehtud. Oli vaeva nähtud.

Midagi halba välja tuua ei oska.

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-08T11:34:43Z

Nkiigema:

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:
=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =

* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =

* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1:
*Arvutus2:

=Sander Savel=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

= =

*[[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]] - Lauri Rüütli
*[[Windows Defender]] - Igor Pavlov
*[[FAT32]] - Jevgeni Pogodin
*[[Windows 7 Homegroup and sharing]] - Rasmus Tetsmann
*[[Windows 7]] - Kersti Lang
*[[BitLocker To Go]] - Velmar Piibeleht
*[[AppLocker]] - Andre- Marcel Peri
*[[Windows Biometric Framework]] - Gert Häusler
*[[Incremental backup]] - Heigo Punapart
*[[System restore point]] - Dmitri Keler
*[[DirectAccess]] - Kermo Pajula
*[[Volume shadow copies]] - Richard Teppart
*[[Windows Remote Management]] - Kimmo Lillipuu
*[[Effective permissions]] - Iti Liivik
*[[Special identity]] - Robert Pärn

Remote Assistance

2011-10-02T16:36:41Z

Nkiigema: Created page with '= Windows 7 Remote Assistance= Remote Assistance ehk kaugabi on tööriist, mis võimaldab veaotsingut või probleemi lahendamist kaugelt – ehk aitaja inimene ei pea seisma ka…'

= Windows 7 Remote Assistance=

Remote Assistance ehk kaugabi on tööriist, mis võimaldab veaotsingut või probleemi lahendamist kaugelt – ehk aitaja inimene ei pea seisma kasutaja selja taga või tulema kohale, et leida üles viga või probleem. Kaugabi puhul on võimalik mõnel usaldusväärsel inimesel või tehnilise toe töötajal, luua ühendus kasutaja arvutiga ning juhatada kasutaja lahenduseni isegi kui see abistaja-isik asub eemal. [http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/What-is-Windows-Remote-Assistance]

Osapooli, kes Kaugabi kaudu suhtlevad nimetatakse Kasutajaks ja Abistajaks. Kaugabi kasutamiseks peavad mõlemad osapooled kasutama sellist Windowsi versiooni, kus on olemas Kaugabi ehk Remote Assistance (Windows XP, Windows Vista, Windows Server 2003 või Windows 7). Mõlemal osapoolel peab olema internetiühendus või peavad nad asuma samas lokaalvõrgus. Mõlemad osapooled peavad Remote Assistance’i kasutamise ajaks tulemüüri välja lülitama. [http://www.techmetica.com/howto/how-remote-assistance-works/]

Kaugabi lubab Abistajal sisse logida Kasutaja süsteemi, et probleemi tuvastada. Abistaja peab olema isik, keda Kasutaja usaldab, sest kaugabi kasutades on Abistajal kogu seansi vältel ligipääs kõikidele Kasutaja andmetele, mis arvutis leiduvad.

Kõik seansid, mis luuakse on krüpteeritud ja parooliga kaitstud.

Kaugabi on suuteline kätte saama peaaegu iga arvuti NATi ruuteri taga. Selleks on mitu võimalust, toon neist välja kaks:

• Kui tegemist on lokaalvõrguga või kui mõlemal arvutil on avalik IP aadress. IPv4 kasutatakse kui mõlemad arvutid on otse adresseeritud kasutades IPv4.

• UPnp NAT aadressi kasutatakse läbi UPnp ruuteri ühendamiseks. See tagab NATist läbipääsu. [http://www.techmetica.com/howto/how-remote-assistance-works/]

= Erinevad viisid Remote Assistance’i algatamiseks =

== Kaugabi algatamine otse ikoonist ==

Kõige lihtsam viis on Remote Assistance’i ehk Kaugabi kasutamist alustada otse ikoonist.

[[File:Programs view.png]]

Remote Assistance’i on võimalik leida Start menüü otsingu kaudu. Ikoonile vajutades avaneb Remote Assistance’i aken, kus pakutakse kahte valikuvarianti:

[[File:Pilt 1 valikuvariandid.png]]

Kui valida esimene variant:

[[File:Pilt2 - kui valid esimese.png]]

Kui valida „Save this invitationas as a file“ , siis salvestatakse kutsefail Kasutaja arvutisse ning see tuleb edastada kas e-maili teel või näiteks mälupulgal Abistajale.

Kui valida „Use e-mail to send an invitation“ , siis avatakse kohe näiteks Microsoft Office Outlook ning kutsefail lisatakse e-mailile automaatselt, ilma et seda peaks enne arvutisse salvestama.

Kui valida teine variant:

[[File:Pilt3 - kui valid teise.png]]

Kui valida „Use an invitation file“ , siis tuleb arvutist üles otsida Kasutaja saadetud kutsefail ning see avada. Kahe arvuti ühendamiseks sellisel viisil, on vaja parooli.

Invitation File’i ehk kutsefaili puhul ei pea mõlemad arvutid kasutama operatsioonisüsteemi Winows 7, vaid võivad kasutada ka muid Windowsi operatsioonisüsteeme (XP, Vista).

== Easy Connect ==

Easy Connect’i saab kasutada ainult siis kui mõlemal arvutil on operatsioonisüsteem Windows 7.

Easy Connect kasutab PNRP’d ehk Peer Name Resolution Protocol’i. Oluline on, et ka ruuter toetaks Easy Connect’i. Kui kasutatakse Windows Serverit, siis tuleb endale installeerida Peer Name Resolution Protocol.

Kui kasutada Easy Connecti esimest korda, siis Kasutaja saab parooli, mille ta annab Abistajale. Selle parooliga saab Abistaja kaks arvutit ühendada ning ennast Kasutaja arvutisse sisse logida. Kui ühendus kahe arvuti vahel on olemas, vahetatakse kontaktinfot kahe arvuti vahel.
Järgnevatel kordadel, kui tahetakse kasutada Easy Connect’i, siis toimub ühendamine kiiremini.

== Kaugabi algatamine käsurealt ==
[http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/ff356868.aspx]

Käsurealt saab Remote Assistance’i avada käsuga '''msra.exe'''- avaneb Remote Assistance'i alustamise aken.
On veel olemas erinevaid käske, mis lisada käsule msra:

Käsk '''/?''': avab help-faili, kust leiab kõik käsud, mida kasutada koos msra’ga.

Käsk '''/novice''': Avab Remote Assistance’i abi-küsimise akna.

Käsk '''/expert''': Avab Remote Assistance’i abi-pakkumise akna.

Käsk '''/saveasfile [kuhu][parool]''': Loob Remote Assistance’i kutse salvestades selle failina arvutisse. Käsu järele tuleb lisada koht, kuhu fail salvestada ning parool, mis tuleb anda Abistajale koos kutsefailiga.

Käsk '''/openfile [kus kohast]''': Avab Remote Assistance’i kutsefaili.

Käsk '''/email [parool]''': Avab näiteks Office Outlook’is uue e-maili ning lisab sellele kohe kutsefaili.

Käsk '''/offerRA''' : Kasutab DCOMi, et avada Remote Assistance kasutaja arvutis eemalt/kaugelt; ühendub automaatselt.

Käsk '''/geteasyhelp''': Avab Remote Assistance’i Easy Connect’i akna Kasutaja arvutis.

==Kaugabi algatamine Windows Messengeri kaudu==
[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457004.aspx]

Remote Assistance’i saab kasutada ka läbi Windows Messenger’i. Selleks tuleb Messengeri menüüribast valida Toimingud ning sealt alt Taotle kaugabi.

Avaneb aken, kus Kasutaja saab valida enda kontaktide seast endale Abistaja.

Järgmisena avaneb Messengeri vestlusaken Abistajaga. Ilmub kiri: „Sa oled kutsunud [meiliaadress] kasutama Kaugabi. Palun oota vastust või tühista (Alt+Q) ootel olev kutse.“

Abistajale ilmub vestlusaknasse samasugune tekst, kuid valikuga Accept ehk Võta kutse vastu või Decline – ehk lükka kutse tagasi. Abistaja võtab kutse vastu.

Et luua Kaugabi sessioon peab Kasutaja vajutama ’Jah’.

Abistaja aken proovib saada ühendust Kasutaja arvutiga. Kui ühendus on saavutatud, algab sessioon. Abistaja arvutiekraanile ilmub Kasutaja ekraan.

Tekib kaks Start nuppu – sisemine on Kasutaja arvuti oma, välimine Abistaja arvuti oma.

Samal ajal avaneb Kasutaja ekraanil Kaugabi lehekülg.

Abistaja vajutab Take Control nuppu, mis on Kaugabi aknas ning võtab Kasutaja arvuti juhtimise enda kätte.

Kasutaja vestlusaknasse tuleb küsimus: „Kas Te tahate et Abistaja võtaks juhtimise üle?“ Kasutaja vajutab ’Jah’. Kuigi arvuti on Abistaja käsutuses, jääb Kaugabi ikkagi Kasutaja hallatavaks ning ta võib igal hetkel vajutada Stop Control nuppu.

Nii näeb välja Kaugabi kasutamise alustamine läbi Windows Messengeri.

= Kasutatud materjalid =

Windows Help and Support Center

http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457004.aspx

http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/ff356868.aspx

http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/What-is-Windows-Remote-Assistance

http://www.techmetica.com/howto/how-remote-assistance-works/

= Koostas =

Nele Kiigemägi A21

02.10.2011

File:Pilt3 - kui valid teise.png

2011-10-02T16:00:07Z

Nkiigema:

File:Pilt2 - kui valid esimese.png

2011-10-02T15:59:34Z

Nkiigema:

File:Pilt 1 valikuvariandid.png

2011-10-02T15:57:24Z

Nkiigema:

File:Programs view.png

2011-10-02T15:55:37Z

Nkiigema:

File:Pilt1-valikuvariandid.png

2011-10-02T15:51:22Z

Nkiigema:

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-09-28T14:30:08Z

Nkiigema:

*[[Remote Assistance]] - Nele Kiigemägi
*[[VHD Boot]] - Kristo Kapten
*[[Windows System Image Manager]] - Sander Sülla

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-09-28T08:30:31Z

Nkiigema: Created page with 'Remote Assistance'

[[Remote Assistance]]