ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Laener

2016-11-13T21:25:53Z

Nsergeje: /* Analüüsi retsensioon */

==Analüüsi retsensioon==

Laeneri puhul on tegu lauamängude rendiplatvormiga. Idee on päris hea, sest lauamängud on sageli üsna kallid ning üldjuhul just väga sagedast kasutust ei leia. Rakenduse idee on arusaadav ja planeeritav funktsionaalsus on hästi ära kirjeldatud. ''Must have'' funktsionaalsus on välja loetav rakenduse üldkirjelduses ning ''Nice to have'' funktsionaalsuse jaoks on eraldi sektsioon. Selguse huvides võiks ka ''Must have'' funktsionaalsus olla sarnaselt ''Nice to have'' funktsionaalsusele eraldi nimekirjana välja toodud, et neid kahte oleks lihtsam eristada ja võrrelda. ''Nice to have'' funktsionaalsus võiks olla samuti veidi pikemalt kirjeldatud, nagu seda on ''Must have'' funktsionaalsus (Näiteks missugused on mainitud uued mugandatud raportid?). Samuti võiks võimalike probleemide nimekiri olla põhjalikum, hetkel on välja toodud ainult üks võimalik probleem.

Analüüsi osana on välja toodud ka andmebaasiskeem, mis tundub olevat läbi mõeldud ja põhjalik, kuid graafiliselt kujutatuna oleks seda kindlasti lihtsam mõista.

Rakendus on planeeritud Windowsi töölauarakenduseks, kuid võib-olla oleks huvitavam lahendada see hoopis veebirakendusena. Siis saaks kasutajad ise lisada mänge, mida nad välja laenata soovivad ja neid teistele laenutada. See omakorda teeks laenutatavate mängude hulga suuremaks ja rakenduse mänguhuviliste jaoks atraktiivsemaks. Muidugi lisaks selline lahendus tunduvalt keerukust mittefunktsionaalsete nõuete osas - tuleks tagada kasutajate andmete turvalisus ja teenuste kättesaadavus ning erinevate õigustega kasutajagrupid.

Üldiselt on idee hea ja tundub teostatav. Paistab, et tegijad on rakenduse hästi läbi mõelnud ja teavad, mida teevad.

Retsenseeris meeskond Garden of Towers

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-11-13T21:19:57Z

Nsergeje: /* Meeskond: Garden of Towers */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon(päevaõpe)''' 08.11.2016 (3p) 
'''Retsensioon(kaugõpe)''' 13.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''Päevaõpe:20.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta

===Lõpptoode===
'''Päevaõpe:18.12.2016 / Kaugõpe: 18.01.2016'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' Päevaõpe:08.01.2016 /Kaugõpe 25.01.2016 (4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa

Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]

TFS link: https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.

'''Lõpptoode'''
TODO
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
TODO: Vitamin C tiim teeb

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''B12''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]

'''Lõpptoode'''
NA

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Aivar Romandi
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank

'''Lõpptoode'''
Valmib 20.11.2016

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonna "Korter Kõrgel Künkal" toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Sõnajalg===
'''Liikmed''':
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]

'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]

'''Retsensioonid:'''' 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe

Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid''' 
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond "ATDV"

TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu
Meeskonna koduleht: [[Brainery]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
[https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

'''Meeskonna koduleht'''
 
[[Rent A Book]]

'''Retsensioonid'''
 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna "Forevernotes" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
 
TODO

'''TFS'''
 
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com

===Meeskond: Paabel===
Liikmed:
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

Meeskonna koduleht: [[Paabel]]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp (20.11) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (18.12) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]

Lõpptoote retsensioon - TODO

'''Lõpptoode'''

TODO

===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre
* Siim Pääro

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid: '''
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

'''Meie kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Ajamasin]]

'''Meie tööle kirjutatud retsensioon'''
[[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]

'''Lõpptoode'''
TODO

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Annely Aasalaid
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
https://battle2048.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
[[Talk:Vitamin_C]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensioonid''':
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
'''Liikmed''':
*Tatjana Kruglova

'''Meeskonna koduleht''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime

'''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/

'''Retsensioonid'''
TODO
'''Retsenseeritav''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

Talk:Laener

2016-11-13T21:13:47Z

Nsergeje: /* Analüüsi retsensioon */

Talk:Laener

2016-11-13T20:46:30Z

Nsergeje: Created page with "==Analüüsi retsensioon== Laeneri puhul on tegu lauamängude rendiplatvormiga. Idee on päris hea, sest lauamängud on sageli üsna kallid ning üldjuhul just väga sagedast..."

Garden of Towers

2016-11-01T21:19:26Z

Nsergeje: /* Analüüs */

== Meeskond ==

* Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi.

== Analüüs ==
Eesmärgiks on teha ''8-bit'' graafikastiiliga ''Tower Defense'' mäng. Ajalooliselt on tegemist küll üsna populaarse žanriga, kuid hetkel paistab selles valdkonnas tegijaid üsna vähe olevat. Mängu eesmärgi ja võidutingimused defineeribki žanr: tuleb kaitsta enda baasi või lossi sissetungijate eest, rajades nende teele torne, mis vastaseid aeglustavad või kõrvaldavad. Sissetungivate vastaste alistamine on mängijale ka sissetulekuallikaks, saadud valuuta eest saab soetada uusi ja tugevamaid kaitserajatisi. Muidugi jõuab sõna heast kaitsest ka vastasteni, kes mängu jätkudes aina paremini relvastuvad.
Soovin teha mängu, mis sisaldab vähemalt kolme erinevat kaarti, vähemalt nelja erinevat tornitüüpi ja vähemalt kolme erinevat tüüpi vastaseid. Esialgne eesmärk oleks see, et erinevad kaardid moodustaksid levelite süsteemi, kus ühe edukas läbimine (teatud punktisumma kogumine) viib järgmise kaardini, mis on eelmisest pisut keerukam.

Kaardid erinevad selle poolest, milliseid radu mööda vastased või vastaste grupid mängija baasi poole tungima hakkavad. Mõnel kaardil tulevad vastased ühte teed mööda, mõnel teisel kaardil tuleb kaitsta end mitmel rindel. Mängija alustab piisava rahasummaga, et enda kaitseks paigutada paar esimest torni ja end esimese vastastegrupi käest päästa, see omakord peaks andma piisavalt raha, et edasised sammud teha. Kui mängija ei suuda ennast piisavalt efektiivselt kaitsta ja vastased jõuavad mööda rada tema baasi, kaotab baas ''hit point'''e vastavalt sellele, kui palju oli kohalejõudnud ründajatel ''hit point''e. Kui baasi ''hit point''id otsa saavad, on mäng kaotatud.

Mäng on pealtvaates ja mängija näeb ''grid''-süsteemi, kuhu ta saab oma kaitserajatised paigaldada, selline stiil tagab selle, et sissetungijad ei jää märkamata ning on selge, kuhu ehitada. Lisaks teeb see hõlbsamaks XBoxi puldi kasutamise mängu juhtimisel.
Soovin kasutada 8-bitist graafikat meenutavat stiili, tegemist ei ole ülemäära keeruka graafikaga, mis on samas piisavalt selge, et mängijale toimuv arusaadavaks teha. Kuna tegemist on pigem strateegiamänguga, ei ole keerukas ja uhke graafika antud juhul ka nii oluline.

'''Must have funktsionaalus'''

* 3 erinevat kaarti, igal kaardil on erinev vastaste liikumistee ja/või rünnakute sagedus, et mängija saaks katsetada erinevaid strateegiaid.
* 4 erinevat tornitüüpi, mis näevad erinevad välja, on erineva hinnaga ning ründavad või takistavad vastast erinevatel viisidel.
* 3 erinevat tüüpi vastaseid, iga neist on erineva tugevuse või rünnakustiiliga.
* Valuutasüsteem mängus, mängija saab raha ründajate alistamise eest ning saab seda kulutada kaitsetornide ostmiseks
* 8-bit stiilis graafika
* Punktiarvestus ja high score
* XBox puldi tugi, klaviatuurilt juhtimise tugi
* Mängu salvestamise võimalus

'''Nice to have funktsionaalsus'''

* ''Tutorial'' erinevate vastaste, tornide ja strateegiate tutvustamiseks.
* ''Campaign'' mängutüüp, mille eesmärgiks on mängu story edasiandmine. Tore oleks enda mängu teistest võimalikest eristada just huvitava või muigamapaneva taustaga, mida ''campaign''’i käigus mängijale rohkem avada saaks.
* ''Endless'' mängutüüp, mille eesmärgiks on võimalikult kaua enda kindlust kaitsta ja võimalikult palju punkte koguda
* Rohkem erinevaid kaarte, torne, vastaseid. Sooviksin lisada võimalikult palju valikuid, et võimaldada mitmeid erinevaid strateegiaid ning sellega teha mäng, mis oleks huvitav ka mitmekordsel läbimängimisel.
* Mõistatused ja ''easter egg''’id. Lisaks ''Tower Defence''’ile omasele strateegiaelementidele võiks lisada siia-sinna ka paar mõistatust, mis lisaks mängule veidi sügavust ja taaskord tekitaks huvi mängida rohkem kui ühe korra.
* ''Local co-op''. ''Online multiplayer'' funktsionaalsuse lisamine tundub liiga keerukas, kuid samas arvutis kahe erineva mängija lubamine paistab teostatav. Mängijad kaitseksid kahekesi baasi suuremal kaardil, kus oleks rohkem vastaseid, üksteise vastu mängimine oleks hetkel ilmselt liiga keerukas teostada

'''Võimalikud probleemid'''

Kõige suurema potentsiaalse probleemina näen graafilist ja kunstilist osa. Kardan, et visuaalide loomine võib osutuda eeldatust ajamahukamaks ja mänguprojektist kasvab salaja hoopis ülikeerukas kunstiprojekt. Nagu juba varemgi mainitud, ei vaja antud mäng õnneks kuigi keerukaid visuaale selleks, et oma žanris efektne olla, seega loodan, et olen antud probleemi korral juba ennatlikult kõige hullemat vältinud.

Teiseks probleemiks, mis hetkel enim muret tekitab, on samuti kunstiline probleem: heli. Nii nagu visuaalid ähvardavad muutuda kunstiprojektiks, ähvardab mängule helide lisamine saada muusikaprojektiks. Päris ilma helide ja muusikata mängu samuti jätta ei kavatse, internetis tasuta saadaolevad helipangad on sellele probleemile ilmselt kõige kiirem ja loogilisem lahendus.

Kolmas potentsiaalne probleem on see, et mängu testimine osutub oodatust mahukamaks Mida rohkem erinevaid kaarte, vastaseid ja tornitüüpe lisada, seda rohkem kulub aega erinevate variantide läbikatsetamisele. Loodan, et minu arvutimänguentusiastidest sõbrad on nõus mängu katsetama ning mind võimalike bugide väljanuuskimisel toetama.

Rohkelt erinevate muutujate (kaartide, vastaste ja tornide tüübid) lisamine toob ilmselt kaasa ka keerukuse mängu balansseerimisel nii, et võimalikult paljud strateegiad püsiksid kasutatavatena ning ükski poleks teistest nii palju parem, et muutuks ainukesekes mõeldavaks variandiks. Ka selle probleemi puhul loodan, et leian huvilisi mängu katsetama ning erinevate strateegiate kohta arvamust avaldama.

== Tehnoloogia ==

* Unity mängumootor - https://unity3d.com/

* C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine
1.11.2016 - Analüüsi lisamine projekti Wikilehele

Garden of Towers

2016-11-01T21:18:52Z

Nsergeje: /* Analüüs */

== Meeskond ==

* Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi.

== Analüüs ==
Eesmärgiks on teha ''8-bit'' graafikastiiliga ''Tower Defense'' mäng. Ajalooliselt on tegemist küll üsna populaarse žanriga, kuid hetkel paistab selles valdkonnas tegijaid üsna vähe olevat. Mängu eesmärgi ja võidutingimused defineeribki žanr: tuleb kaitsta enda baasi või lossi sissetungijate eest, rajades nende teele torne, mis vastaseid aeglustavad või kõrvaldavad. Sissetungivate vastaste alistamine on mängijale ka sissetulekuallikaks, saadud valuuta eest saab soetada uusi ja tugevamaid kaitserajatisi. Muidugi jõuab sõna heast kaitsest ka vastasteni, kes mängu jätkudes aina paremini relvastuvad.
Soovin teha mängu, mis sisaldab vähemalt kolme erinevat kaarti, vähemalt nelja erinevat tornitüüpi ja vähemalt kolme erinevat tüüpi vastaseid. Esialgne eesmärk oleks see, et erinevad kaardid moodustaksid levelite süsteemi, kus ühe edukas läbimine (teatud punktisumma kogumine) viib järgmise kaardini, mis on eelmisest pisut keerukam.

Kaardid erinevad selle poolest, milliseid radu mööda vastased või vastaste grupid mängija baasi poole tungima hakkavad. Mõnel kaardil tulevad vastased ühte teed mööda, mõnel teisel kaardil tuleb kaitsta end mitmel rindel. Mängija alustab piisava rahasummaga, et enda kaitseks paigutada paar esimest torni ja end esimese vastastegrupi käest päästa, see omakord peaks andma piisavalt raha, et edasised sammud teha. Kui mängija ei suuda ennast piisavalt efektiivselt kaitsta ja vastased jõuavad mööda rada tema baasi, kaotab baas ''hit point'''e vastavalt sellele, kui palju oli kohalejõudnud ründajatel ''hit point'''e. Kui baasi ''hit point'''id otsa saavad, on mäng kaotatud.

Mäng on pealtvaates ja mängija näeb ''grid''-süsteemi, kuhu ta saab oma kaitserajatised paigaldada, selline stiil tagab selle, et sissetungijad ei jää märkamata ning on selge, kuhu ehitada. Lisaks teeb see hõlbsamaks XBoxi puldi kasutamise mängu juhtimisel.
Soovin kasutada 8-bitist graafikat meenutavat stiili, tegemist ei ole ülemäära keeruka graafikaga, mis on samas piisavalt selge, et mängijale toimuv arusaadavaks teha. Kuna tegemist on pigem strateegiamänguga, ei ole keerukas ja uhke graafika antud juhul ka nii oluline.

'''Must have funktsionaalus'''

* 3 erinevat kaarti, igal kaardil on erinev vastaste liikumistee ja/või rünnakute sagedus, et mängija saaks katsetada erinevaid strateegiaid.
* 4 erinevat tornitüüpi, mis näevad erinevad välja, on erineva hinnaga ning ründavad või takistavad vastast erinevatel viisidel.
* 3 erinevat tüüpi vastaseid, iga neist on erineva tugevuse või rünnakustiiliga.
* Valuutasüsteem mängus, mängija saab raha ründajate alistamise eest ning saab seda kulutada kaitsetornide ostmiseks
* 8-bit stiilis graafika
* Punktiarvestus ja high score
* XBox puldi tugi, klaviatuurilt juhtimise tugi
* Mängu salvestamise võimalus

'''Nice to have funktsionaalsus'''

* ''Tutorial'' erinevate vastaste, tornide ja strateegiate tutvustamiseks.
* ''Campaign'' mängutüüp, mille eesmärgiks on mängu story edasiandmine. Tore oleks enda mängu teistest võimalikest eristada just huvitava või muigamapaneva taustaga, mida ''campaign''’i käigus mängijale rohkem avada saaks.
* ''Endless'' mängutüüp, mille eesmärgiks on võimalikult kaua enda kindlust kaitsta ja võimalikult palju punkte koguda
* Rohkem erinevaid kaarte, torne, vastaseid. Sooviksin lisada võimalikult palju valikuid, et võimaldada mitmeid erinevaid strateegiaid ning sellega teha mäng, mis oleks huvitav ka mitmekordsel läbimängimisel.
* Mõistatused ja ''easter egg''’id. Lisaks ''Tower Defence''’ile omasele strateegiaelementidele võiks lisada siia-sinna ka paar mõistatust, mis lisaks mängule veidi sügavust ja taaskord tekitaks huvi mängida rohkem kui ühe korra.
* ''Local co-op''. ''Online multiplayer'' funktsionaalsuse lisamine tundub liiga keerukas, kuid samas arvutis kahe erineva mängija lubamine paistab teostatav. Mängijad kaitseksid kahekesi baasi suuremal kaardil, kus oleks rohkem vastaseid, üksteise vastu mängimine oleks hetkel ilmselt liiga keerukas teostada

'''Võimalikud probleemid'''

Kõige suurema potentsiaalse probleemina näen graafilist ja kunstilist osa. Kardan, et visuaalide loomine võib osutuda eeldatust ajamahukamaks ja mänguprojektist kasvab salaja hoopis ülikeerukas kunstiprojekt. Nagu juba varemgi mainitud, ei vaja antud mäng õnneks kuigi keerukaid visuaale selleks, et oma žanris efektne olla, seega loodan, et olen antud probleemi korral juba ennatlikult kõige hullemat vältinud.

Teiseks probleemiks, mis hetkel enim muret tekitab, on samuti kunstiline probleem: heli. Nii nagu visuaalid ähvardavad muutuda kunstiprojektiks, ähvardab mängule helide lisamine saada muusikaprojektiks. Päris ilma helide ja muusikata mängu samuti jätta ei kavatse, internetis tasuta saadaolevad helipangad on sellele probleemile ilmselt kõige kiirem ja loogilisem lahendus.

Kolmas potentsiaalne probleem on see, et mängu testimine osutub oodatust mahukamaks Mida rohkem erinevaid kaarte, vastaseid ja tornitüüpe lisada, seda rohkem kulub aega erinevate variantide läbikatsetamisele. Loodan, et minu arvutimänguentusiastidest sõbrad on nõus mängu katsetama ning mind võimalike bugide väljanuuskimisel toetama.

Rohkelt erinevate muutujate (kaartide, vastaste ja tornide tüübid) lisamine toob ilmselt kaasa ka keerukuse mängu balansseerimisel nii, et võimalikult paljud strateegiad püsiksid kasutatavatena ning ükski poleks teistest nii palju parem, et muutuks ainukesekes mõeldavaks variandiks. Ka selle probleemi puhul loodan, et leian huvilisi mängu katsetama ning erinevate strateegiate kohta arvamust avaldama.

== Tehnoloogia ==

* Unity mängumootor - https://unity3d.com/

* C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine
1.11.2016 - Analüüsi lisamine projekti Wikilehele

Garden of Towers

2016-11-01T21:18:03Z

Nsergeje:

== Meeskond ==

* Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi.

== Analüüs ==
Eesmärgiks on teha ''8-bit'' graafikastiiliga ''Tower Defense'' mäng. Ajalooliselt on tegemist küll üsna populaarse žanriga, kuid hetkel paistab selles valdkonnas tegijaid üsna vähe olevat. Mängu eesmärgi ja võidutingimused defineeribki žanr: tuleb kaitsta enda baasi või lossi sissetungijate eest, rajades nende teele torne, mis vastaseid aeglustavad või kõrvaldavad. Sissetungivate vastaste alistamine on mängijale ka sissetulekuallikaks, saadud valuuta eest saab soetada uusi ja tugevamaid kaitserajatisi. Muidugi jõuab sõna heast kaitsest ka vastasteni, kes mängu jätkudes aina paremini relvastuvad.
Soovin teha mängu, mis sisaldab vähemalt kolme erinevat kaarti, vähemalt nelja erinevat tornitüüpi ja vähemalt kolme erinevat tüüpi vastaseid. Esialgne eesmärk oleks see, et erinevad kaardid moodustaksid levelite süsteemi, kus ühe edukas läbimine (teatud punktisumma kogumine) viib järgmise kaardini, mis on eelmisest pisut keerukam.

Kaardid erinevad selle poolest, milliseid radu mööda vastased või vastaste grupid mängija baasi poole tungima hakkavad. Mõnel kaardil tulevad vastased ühte teed mööda, mõnel teisel kaardil tuleb kaitsta end mitmel rindel. Mängija alustab piisava rahasummaga, et enda kaitseks paigutada paar esimest torni ja end esimese vastastegrupi käest päästa, see omakord peaks andma piisavalt raha, et edasised sammud teha. Kui mängija ei suuda ennast piisavalt efektiivselt kaitsta ja vastased jõuavad mööda rada tema baasi, kaotab baas ''hit point'''e vastavalt sellele, kui palju oli kohalejõudnud ründajatel ''hit point'''e. Kui baasi ''hit point'''id otsa saavad, on mäng kaotatud.

Mäng on pealtvaates ja mängija näeb ''grid''-süsteemi, kuhu ta saab oma kaitserajatised paigaldada, selline stiil tagab selle, et sissetungijad ei jää märkamata ning on selge, kuhu ehitada. Lisaks teeb see hõlbsamaks XBoxi puldi kasutamise mängu juhtimisel.
Soovin kasutada 8-bitist graafikat meenutavat stiili, tegemist ei ole ülemäära keeruka graafikaga, mis on samas piisavalt selge, et mängijale toimuv arusaadavaks teha. Kuna tegemist on pigem strateegiamänguga, ei ole keerukas ja uhke graafika antud juhul ka nii oluline.

'''Must have funktsionaalus'''
* 3 erinevat kaarti, igal kaardil on erinev vastaste liikumistee ja/või rünnakute sagedus, et mängija saaks katsetada erinevaid strateegiaid.
* 4 erinevat tornitüüpi, mis näevad erinevad välja, on erineva hinnaga ning ründavad või takistavad vastast erinevatel viisidel.
* 3 erinevat tüüpi vastaseid, iga neist on erineva tugevuse või rünnakustiiliga.
* Valuutasüsteem mängus, mängija saab raha ründajate alistamise eest ning saab seda kulutada kaitsetornide ostmiseks
* 8-bit stiilis graafika
* Punktiarvestus ja high score
* XBox puldi tugi, klaviatuurilt juhtimise tugi
* Mängu salvestamise võimalus

'''Nice to have funktsionaalsus'''
* ''Tutorial'' erinevate vastaste, tornide ja strateegiate tutvustamiseks.
* ''Campaign'' mängutüüp, mille eesmärgiks on mängu story edasiandmine. Tore oleks enda mängu teistest võimalikest eristada just huvitava või muigamapaneva taustaga, mida ''campaign''’i käigus mängijale rohkem avada saaks.
* ''Endless'' mängutüüp, mille eesmärgiks on võimalikult kaua enda kindlust kaitsta ja võimalikult palju punkte koguda
* Rohkem erinevaid kaarte, torne, vastaseid. Sooviksin lisada võimalikult palju valikuid, et võimaldada mitmeid erinevaid strateegiaid ning sellega teha mäng, mis oleks huvitav ka mitmekordsel läbimängimisel.
* Mõistatused ja ''easter egg''’id. Lisaks ''Tower Defence''’ile omasele strateegiaelementidele võiks lisada siia-sinna ka paar mõistatust, mis lisaks mängule veidi sügavust ja taaskord tekitaks huvi mängida rohkem kui ühe korra.
* ''Local co-op''. ''Online multiplayer'' funktsionaalsuse lisamine tundub liiga keerukas, kuid samas arvutis kahe erineva mängija lubamine paistab teostatav. Mängijad kaitseksid kahekesi baasi suuremal kaardil, kus oleks rohkem vastaseid, üksteise vastu mängimine oleks hetkel ilmselt liiga keerukas teostada

'''Võimalikud probleemid'''
Kõige suurema potentsiaalse probleemina näen graafilist ja kunstilist osa. Kardan, et visuaalide loomine võib osutuda eeldatust ajamahukamaks ja mänguprojektist kasvab salaja hoopis ülikeerukas kunstiprojekt. Nagu juba varemgi mainitud, ei vaja antud mäng õnneks kuigi keerukaid visuaale selleks, et oma žanris efektne olla, seega loodan, et olen antud probleemi korral juba ennatlikult kõige hullemat vältinud.

Teiseks probleemiks, mis hetkel enim muret tekitab, on samuti kunstiline probleem: heli. Nii nagu visuaalid ähvardavad muutuda kunstiprojektiks, ähvardab mängule helide lisamine saada muusikaprojektiks. Päris ilma helide ja muusikata mängu samuti jätta ei kavatse, internetis tasuta saadaolevad helipangad on sellele probleemile ilmselt kõige kiirem ja loogilisem lahendus.

Kolmas potentsiaalne probleem on see, et mängu testimine osutub oodatust mahukamaks Mida rohkem erinevaid kaarte, vastaseid ja tornitüüpe lisada, seda rohkem kulub aega erinevate variantide läbikatsetamisele. Loodan, et minu arvutimänguentusiastidest sõbrad on nõus mängu katsetama ning mind võimalike bugide väljanuuskimisel toetama.

Rohkelt erinevate muutujate (kaartide, vastaste ja tornide tüübid) lisamine toob ilmselt kaasa ka keerukuse mängu balansseerimisel nii, et võimalikult paljud strateegiad püsiksid kasutatavatena ning ükski poleks teistest nii palju parem, et muutuks ainukesekes mõeldavaks variandiks. Ka selle probleemi puhul loodan, et leian huvilisi mängu katsetama ning erinevate strateegiate kohta arvamust avaldama.

== Tehnoloogia ==

* Unity mängumootor - https://unity3d.com/

* C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine
1.11.2016 - Analüüsi lisamine projekti Wikilehele

Garden of Towers

2016-10-15T20:37:36Z

Nsergeje: /* Idee */

== Meeskond ==

* Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi.

== Tehnoloogia ==

* Unity mängumootor - https://unity3d.com/

* C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine

Garden of Towers

2016-10-15T20:37:16Z

Nsergeje: /* Tehnoloogia */

== Meeskond ==

* Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi

== Tehnoloogia ==

* Unity mängumootor - https://unity3d.com/

* C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine

Garden of Towers

2016-10-15T20:36:26Z

Nsergeje: /* Meeskond */

== Meeskond ==

* Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi

== Tehnoloogia ==

Kasutusel on Unity ja C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-10-15T20:35:47Z

Nsergeje: /* Meeskond: Garden of Towers */

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-10-15T20:35:12Z

Nsergeje: /* Kaugõpe */

Garden of Towers

2016-10-15T20:32:54Z

Nsergeje: Created page with "== Meeskond == Nele Sergejeva == Idee == Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on..."

== Meeskond ==

Nele Sergejeva

== Idee ==

Tegemist on Tower Defense mänguga, kus mängija peab enda baasi kaitsma ründajate eest ehitades nende teele ette torne. Mäng on ülalt alla vaates ning kasutab grid-süsteemi

== Tehnoloogia ==

Kasutusel on Unity ja C#

== Logi ==

15.10.2016 - TFS projekti loomine ning projektile Wiki konto tegemine

Incman

2015-11-01T21:15:35Z

Nsergeje: /* Planeeritavad funktsionaalsused */

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

'''Meeskonna nimi: IncMan'''
=Projekt=

Tööjuhtumite (intsidentide) haldus- ja teavitussüsteem.

=Meeskonna koosseis=

*Sergei Fatejev
*Nele Sergejeva
*Marko Koiduste
*Kaspar Tilk
*Jaanus Türnpuu

Projektijuht: Marko Koiduste

=Projektist=

==Ülevaade==
Rakendus on loodud intsidentide haldamiseks. Rakenduse peaeesmärk on lihtsustada ja kiirendada intsidendihaldust ning tulevikus võimaldada ülevaadet intsidentidest, probleemidest ning nendega seotud statistikast. Intsidendihaldus on oluline osa tagamaks ja säilitamaks teenuste kvaliteeti.

Rakenduse põhiobjektideks on '''kasutaja''' ja '''intsident'''. Rakenduse kasutajaliidesel on mitu vaadet, mis sõltub vastava kasutaja vastavatest õigustest. Rakendus vajab andmebaasi olemasolu. Rakendus jaotub nelja kihti: ''Data Access Layer, Business Logic Layer, Service Layer, Presentation Layer''.

== Kasutatav .NET tehnoloogia ==

Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5

Kasutatav tehnoloogia: C#, Windows Presentation Foundation, Entity Framework, LINQ

==Täpsemalt rakenduse tööst==

'''Kasutaja''' 
Kasutajaid saab luua admin ja juht tüüpi kasutaja. Teisi kasutajaid saavad hallata vaid admin ning juht. Iga kasutaja saab muuta enda andmeid ning parooli. Kasutaja õigused seome kasutajaga kasutaja-tüüp olemi kaudu. Igal isikul on maksimaalselt üks kasutaja, seega iga kasutajaga on seotud ühed andmed. Kasutaja näeb pooleliolevaid intsidente, saab neid muuta ning enda loodud intsidente sulgeda. Lisaks on kasutajal võimalus sorteerida käimasolevaid intsidente näiteks tähtsuse, kuupäeva, omaniku, intsidenditüübi jne järgi. Tavakasutaja saab muuta teiste kasutajate poolt loodud intsidente, kuid sulgemisõigus on ainult intsidendi loojal ehk omanikul ning tema ülemusel ehk juhil.

'''Intsident''' 
Intsidente saavad luue kõik kasutajad. Intsidenti saavad hallata kõik kasutajad. Intsidendi omanikuks määratakse kasutaja, kes selle lõi. Intsidenti saab sulgeda ning arhiveerida omanik ning tema juht(admin saab seda kõike teha).

'''Kasutajaliides''' 
Kasutajaliidese loomine on rakenduse loomise viimane samm enne lõplikku testimist. Kasutajaliidese loome WPF raamistikus. Kasutajaliides peab olema tagasihoidlik ja viisakas. Kasutajaliides võiks olla kasutajasõbralik, näidata kasutajale ette formaati, õpetada ning suunata. (Näiteks viies hiire mõne nupu kohale selgitab, mida nupp teeb).
Kasutajaliides kuvab statistikat, logisid, haldamata/hallatud intsidente.
Andmebaas
Andmebaasis hoiame esialgu kasutajaid, intsidente, logisid ja arhiivi. Tulevikus peaks arhiivi jaoks olema eraldi andmebaas, kuid meie projekti loomise ning testimise perioodil pole see oluline.

'''Data Access Layer''' 
Rakenduse kiht, kus luuakse ühendus andmebaasiga.

'''Business Logic Layer''' 
Äriloogika kiht. Siin defineerime objektid.

'''Service Layer''' 
Rakenduse kiht.

'''Presentation Layer''' 
Kasutajaliidese kiht.

==Planeeritavad funktsionaalsused==
; Kasutajate haldus

'''Kasutaja loomine'''

Kasutaja loomise juures luuakse ka isik. Kuhu lisanduvad antud kasutajaga seotud isiku andmed. Neid võib minna vaja teavituste juures ja kontakti saamiseks.

'''Kasutaja muutmine'''

Kasutajat saab muuta tema peremeeskasutaja(ehk juht) või tema ise. Kasutaja andmete muutmise kohta on logi, kus näeb, millal mida muudeti. Kõik muudatused säilitakse kujul “väli”:“enne” => “pärast” | “aeg”. Välja arvatud parool.

'''Kasutaja arhiveermine'''

Kui kasutaja on märgitud ebaaktiivset kasutajat on võimalik arhiveerida. Arhiveerida saab kasutajat vaid tema peremeeskasutaja. Selline asi on välistatud, et kasutaja arhiveerib end ise.

; Intsidentide haldus(peamine funktsionaalsus)

'''Intsidendi loomine'''

Intsidendi loomisel määratakse omanikuks intsidenti loov kasutaja. Omanik ning omaniku juht(ja admin) on ainsad, kes saavad intsidenti lõppenuks kuulutada(sulgeda).

'''Intsidendi muutmine'''

Kõik intsidentidega seonduvad tegevused peavad kajastuma logides. Ka Intsidendi loomine kajastub muutmisena. Muutmine peab olema säilitatud kujul “väli”: “enne” => “pärast” | “aeg”, sarnaselt kasutaja muutmisele.

'''Intsidendi arhiveerimine'''

; Monitooring

'''Käimasolevad intsidendid'''

Monitooringu eesmärk on kajastada käimasolevaid intsidente. Et saaks neid jälgida, kiirelt nende juurde pääseda ning anda võimalus kasutajale neid muuta.

'''Andmebaasiserveri monitooring'''

Luua lihtne monitooring andmebaasile, et jälgida tema mahte, töökoormust. Andmebaasi monitooring peaks andma alerti, kui andmebaas on täis saamas või on üle koormatud(mingil x põhjusel)

; Logid

'''Kasutajalogid'''

Logid kasutaja tegevuse kohta seoses enda või oma alamkasutajatega. Kasutaja peaks nägema logisid enda tegevusest ning endale alluvate kasutaja tegevusest.

'''Intsidendilogid'''

Intsidendiga seotud logid. Peab olema näha, kes lõi intsidendi, ehk kes on omanik. Peab nägema kõiki muudatusi. Logid säilitatakse koos intsidendiga.

'''Arenduslogid (Uuendused, parandused)'''

'''Mittekohustuslik osa(ehk tulevikus):''' Logid admini tegevuse kohta seoses programmi uuendamise, parandamise kohta. Niiütelda “uudis” formaadis, et kasutajad teaksid, mis on muudetud ja kuidas mingi uus funktsioon töötab.

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

Incman

2015-11-01T21:14:42Z

Nsergeje: /* Planeeritavad funktsionaalsused */

User:Nsergeje

2014-10-23T06:47:19Z

Nsergeje: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad, punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Enne punase joone päeva peab tudeng:
1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 3.2.1] </ref>
3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>
4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 7.1]</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 5.3.11]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''
Kokku saab tudeng kahe esimese semestri peale 45 EAPd. Selleks, et tasuta õppida, peab tudeng koguma aastas vähemalt 54 EAP. Arve saadetakse 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50€, kokku oleks arve 450€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:47:03Z

Nsergeje: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Enne punase joone päeva peab tudeng:
1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 3.2.1] </ref>
3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>
4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 7.1]</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 5.3.11]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''
Kokku saab tudeng kahe esimese semestri peale 45 EAPd. Selleks, et tasuta õppida, peab tudeng koguma aastas vähemalt 54 EAP. Arve saadetakse 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50€, kokku oleks arve 450€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:45:59Z

Nsergeje: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Enne punase joone päeva peab tudeng:
1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 3.2.1] </ref>
3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>
4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 7.1]</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 5.3.11]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''
Kokku saab tudeng kahe esimese semestri peale 45 EAPd. Selleks, et tasuta õppida, peab tudeng koguma aastas vähemalt 54 EAP. Arve saadetakse 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50€, kokku oleks arve 450€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:43:58Z

Nsergeje: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Enne punase joone päeva peab tudeng:
1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 3.2.1] </ref>
3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>
4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 7.1]</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 5.3.11]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''
Kokku saab tudeng kahe esimese semestri peale 45 EAPd. Selleks, et tasuta õppida, peab tudeng koguma aastas vähemalt 54 EAP. Arve saadetakse 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50€, kokku oleks arve 450€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:42:38Z

Nsergeje: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Enne punase joone päeva peab tudeng:
1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 3.2.1]</ref>
3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>
4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 7.1]</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 5.3.11]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''
Kokku saab tudeng kahe esimese semestri peale 45 EAPd. Selleks, et tasuta õppida, peab tudeng koguma aastas vähemalt 54 EAP. Arve saadetakse 9 EAP eest. 1 EAP hind on 50€, kokku oleks arve 450€. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:38:10Z

Nsergeje: /* Küsimus 2 */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Enne punase joone päeva peab tudeng:
1) koostama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava
2) kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 3.2.1]</ref>
3) esitama akadeemilisele puhkusele minemise avalduse<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 6.1.3.4]</ref>
4) esitama akadeemilise liikumise sooviavalduse<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 7.1]</ref>

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduseeskiri, punkt 5.3.11]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:30:36Z

Nsergeje: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:29:30Z

Nsergeje: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref>. RF tudengile on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid IT Kolledži õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7]</ref> Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.< http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži õppeteenuste tasumäärad punkt 5]</ref>

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T06:21:21Z

Nsergeje: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Kokkuleppida seoses järelarvestuse sooritamisega tuleb ainet õpetava õppejõuga. [1]

Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne kordusarvestuse sooritamist. [2]

RF tudengile on kordussooritused tasuta. [3]

Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. [4]

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T05:11:35Z

Nsergeje:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

'''Vastus'''

===Küsimus 2===
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X=24 ja Y=21

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Nsergeje

2014-10-23T05:06:42Z

Nsergeje: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Nele Sergejeva Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014 ==Essee== Pärast esimesi näda…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Nele Sergejeva

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==
Pärast esimesi nädalaid IT Kolledžis õppimist jõudis minuni tunne, et olen pärast pikka ekslemist ja otsimist lõpuks koju jõudnud. See tunne tuli mulle veidi üllatavana, sest arvasin, et pärast keskkooli lõpetamist, kolme aastat keemiaõpinguid ja kolme-nelja erinevat töökohta, olen juba piisavalt suureks saanud, et selline pisiasi nagu mõni tunne mind enam ei üllata. Eelnimetatud seikluste vältel olin ma nimelt tegelenud üsna põhjalikult enda ja oma elu üle järele mõtlemisega, alati jõudes välja järelduseni, et pean saama programmeerijaks, muidu suren. Minu jaoks ei olnud IT valdkond sugugi juhuslikkusele kalduv valik, vaid vastupidi: süda tahtis, korraldas paar üsna laiaulatuslikku jonnihoogu ning kainel mõistusel ei jäänud ka lõpuks muud üle kui varasemate ebaõnnestunud valikutega seotud enesepiinamine lõpetada ja tegutsema asuma.

Väga mitmed õpingukorralduse aine raames loengut pidanud esinejad rääkisid teemadel, millest tegelikult ise ka juba varem mõelnud olen. Oli väga innustav kuulata, et keegi teine mõtleb samadest asjadest millest mina, eriti kui see keegi on minust tunduvalt kogenum, nii tööalaselt kui ka elus üldiselt. Kõigist esinemistest oli ka näha, et meile esinesid inimesed, kes on oma valitud eriala suhtes kirglikud ja neile on oluline oma mõtteid noorte kolleegidega jagada.

Margus Ernitsa loetud esimesed õpingukorralduse loengud<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref>, mis puudutasid ülikoolis õppimise sisulist poolt, motivatsiooni ja erinevaid häkkimisalaseid eneseteostusvõimalusi, meeldisid mulle väga. Need loengud peegeldasid minu jaoks väga hästi IT Kolledži kui kooli suhtumist üliõpilastesse ja nende õpetamisesse: tudeng ei ole pelgalt matriklinumber, mille järgi semestri lõpus mõni number või täht tuleb poetada, tudengi motivatsioon ei ole siin koolis rangelt tudengi isiklik tragöödia. IT Kolledžis on üliõpilane inimene. Inimene, keda üritatakse motiveerida ja lisaks veel õpetatakse, kuidas ennast ise motiveerida.

Esimene külalisesineja, Janika Liiv, rääkis oma teekonnast programmeerijaks saamiseni, IT-inimeste kogukondadest internetis ja sellest, kuidas programmeerimine on loov ala.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> Eriti meeldis mulle see, kuidas Janika võrdles programmeerimist loovkirjutamisega. Et minu jaoks on programmeerimine samuti viis loominguliseks eneseväljenduseks ja just see soov ajendas ka minu erialavaliku, siis sain tema toodud näitega kinnitust, et päris elus koodi kirjutada ning seda loominguliselt teha ei olegi utoopiline soov. Lisaks oli Janika meile ette valmistanud ülesande, mis juhatas kätte erinevates programmeerimismaailma lühendites orienteerumise – oskus, mis IT alal tööd otsides kindlasti kasuks tuleb.

Teine külaline, Carolyn Fisher, rääkis põhjalikult oma tööst Skype’is.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fisher) 25. september loengusalvestus]</ref> Oli põnev kuulata pilguheitu ühe edukaima eesti firma köögipoolele. Lisaks sain Carolyni esinemise ajal päriselt aru, mida teeb süsteemiadministraator. Kuna eriala valides teadsin kindlalt, et ma tahan just programmeerimisega tegeleda, olid administraatorite täpsed tööülesanded minu jaoks seni veidi hägused.

Kolmandas külalisloengus oli esinejaks Kristjan Karmo, kes tegi ülevaate tööst testijana.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> Kuna testija ametikoht ei ole kaugeltki esimene, mis ühel harilikul IT Kolledži rebasel oma tulevikust mõeldes pähe tuleb, oli kahtlemata tegu silmaringi arendava loenguga. Nagu paljud teised minu kursusekaaslased, ei teadnud ka mina enne Kristjani esinemist testijatest muud, kui seda, et nad on olemas. Mingil põhjusel assotsieerus ka sõnaga „testija“ see ahastuse tunne, mis tekib siis, kui saad aru, et koodis on vähemalt n+1 viga ja tead, et neist suvalise parandamise tulemuseks on see, et koodis on nüüd umbes n+17 viga. Tunni aja jooksul sain selgeks kaks asja: esiteks võtab testimine ja seejärel vea parandamine lihtsalt naeruväärselt vähem ressurssi ja teiseks seda testijaks olemise asja võiks lausa proovida.

Neljanda loengu pidas Andres Septer ja teemaks oli IT tööturg.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> Esineja rääkis üsna konkreetsel viisil sellest, kuidas „päris maailmas“ asjad tegelikult käivad, tuues välja erinevates ettevõtetes töötamise erinevused. Loeng andis palju huvitavat mõtlemisainet oma tuleviku ja karjäärivaliku osas, kindlasti kõige põnevam oli see siiski tudengitele, kes ei ole varem tööl käinud. Kuna ma ise töötan kooli kõrvalt täiskohaga, ja mul on viimase viie aasta kohta ette näidata Hunt Kriimsilma vääriline ametite nimekiri, siis ilmselt minu jaoks on „päris maailmal“ ka IT valdkonnas vähem üllatusi pakkuda kui minu vastselt gümnaasiumi lõpetanud kolleegidele.

Viienda ja viimase külalisena esines Elar Lang, kes andis soovitusi kõrgkoolis õppimiseks ja tegi ka kiire ülevaate turvariskidest.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õpptöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> Mulle väga meeldis Elarit kuulata, sest taaskord on tegu inimesega, kes armastab oma eriala ja räägib sellest väga kirglikult ning annab endast kõik, et ka meie, noored, kogenematud ja natuke kartlikud, saaksime tulevikus oma õpingutest ja erialast samasuguse armastusega rääkida. Esineja jutu tegi väga kaasahaaravaks just tema isikliku kogemuse näiteks toomine, motiveerivaks teguriks oli just tema õnnestumiste lugu, ilma milleta kõlaks jutu sõnum tühjalt. Turvariskide teema oli samuti minu jaoks põnev, Taaskord oli tegu teemag, mille kohta ma varem pea mitte midagi ei teadnud ja millesse ma põhjalikumalt süvenenud ei olnud.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine raames kuulatud loengud tegigi meeldejäävaks see, kui väga esinejad oma eriala armastavad ja see, et paistis välja, et nende jaoks on oluline oma kogemust värskete tudengitega jagada. Õpingukorralduse aine raames kuuldud loengud olid minu jaoks taaskord kinnituseks, et olen valinud õige kooli ja õige eriala. See, et kool suhtub väga tõsiselt õpilaste huvi ja motivatsiooni tekitamisesse ja selle hoidmisesse, on minu jaoks uus. Kui vahel juhtubki, et kooli kõrvalt täiskohaga mitte-erialast ja mitte just kõige nauditavamat tööd tehes tuleb kerge ahastus peale, siis teadmine, et olen koolis kõigi nende suurepäraste inimeste keskel oodatud, annab jõudu edasi minna.

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />