ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:MS-TO

2015-05-24T19:43:43Z

Okingise: /* Klientrakendus */

=MS-TO=
==Meeskonna liikmed==
*Margus Roo
*Silja Saar
*Tõnis Luik
*Ott Kingisepp

==Retsensioonid==

*XML faili kodutöö retsensioon meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Retsensioon.pdf]

Käesolevas retsensioonis analüüsitakse meeskonna “Anonüümsed koodikommentaatorid” poolt koostatud XML andme-, skeemi- ning transformatsiooni faile.

XML faili teemaks on filmikogu, mis sisaldab loetelu filmidest, koos informatsiooniga nende žanrite, valmimisaasta, sisu ning näitlejate kohta. Samuti sisaldub failis teemakohane pildimaterjal.

XML faili struktuur on loogilise ülesehitusega. Selles leidub XML-andmetele kohustuslik versioonideklaratsioon ning juurelement. Parema loetavuse huvides on kasutatud treppimist. Filmide sisukirjelduste juures on kasutatud CDATA-t, millega on tagatud, et HTML-is võib koodi kasutada muretsemata, et kirjelduse tekstis sisalduvad märgid võiksid XML faili struktuuri hilisemat kasutamist häirida. Koosatud XML fail valideerub.

Skeemifail on koostatud korrektselt, komplekstüüpe on kasutatud otstarbekalt. Lisaks on kasutatud required-elementi, mis viitab sellele, et meeskond on detailidele piisavat rõhku pannud. Samuti on positiivne minOccurs-i / maxOccurs-i kasutamine, mis näitab skeemifaili head läbimõeldust.

Transformatsiooni faile on esitatud kaks – pisut erineva informatsiooni hulga ning rõhuasetusega. Failide ülesehitus on otstarbekas. Kasutatud on css-i. Samatüübiliste andmete korduste jaoks tsükli loomiseks puhul on kasutatud for-each, select käsklust. Meeskonna poolt esitatud transformatsiooni failid annavad XML struktuuriga loodud sisu edukalt edasi.

Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.

==XML andmefail==

===XML fail===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?>

<people xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
xsi:schemaLocation="http://www.w3schools.com people.xsd">

<person id="37303140314" age="41" sex="M">
<fname><![CDATA[Margus]]></fname>
<lname><![CDATA[Roo]]></lname>
<email><![CDATA[margus@roo.ee]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148780"/>
<phone status="active" number="+3725148781"/>
<phone status="unactive" number="+3725148784"/>
</phones>
</person>
<person age="31" sex="M" id="38209064511">
<fname><![CDATA[Tõnis]]></fname>
<lname><![CDATA[Luik]]></lname>
<email><![CDATA[tonisluik@hotmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148786"/>
<phone status="active" number="+3725148787"/>
<phone status="unactive" number="+3725148788"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="F" id="48209064522">
<fname><![CDATA[Silja]]></fname>
<lname><![CDATA[Saar]]></lname>
<email><![CDATA[silja.saar@live.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148111"/>
<phone status="active" number="+3725148222"/>
<phone status="unactive" number="+3725148333"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="M" id="38209164533">
<fname><![CDATA[Ott]]></fname>
<lname><![CDATA[Kingisepp]]></lname>
<email><![CDATA[ott.kingisepp@gmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725118711"/>
<phone status="active" number="+3725128722"/>
<phone status="unactive" number="+3725128733"/>
</phones>
</person>
</people>
</pre>

===XML skeemifail===

<pre>
<?xml version = "1.0" encoding = "UTF-8"?>
<xsd:schema xmlns:xsd = "http://www.w3.org/2001/XMLSchema">

<xsd:element name = "people">
<xsd:complexType>
<xsd:sequence>
<xsd:element ref = "person " maxOccurs = "unbounded"/>
</xsd:sequence>
</xsd:complexType>
</xsd:element>

<xs:element name="person">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="fname" type="xs:string"/>
<xs:element name="lname" type="xs:string"/>
<xs:element name="email" type="xs:string"/>
<xs:element name="phone">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="number" type="xs:string"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="status " type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="age" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="sex" type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===

HTML [http://margus.roo.ee/persons.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="people/person">
<p><xsl:value-of select="concat(position(),' - ',fname,' ',lname)"/></p>
<p>ID: <xsl:value-of select="@id"/></p>
<p>Age: <xsl:value-of select="@age"/></p>
<p>Sex: <xsl:value-of select="@sex"/></p>

<p>Phones</p>
<xsl:for-each select="phones/phone">
<p><xsl:value-of select="@number"/></p>
</xsl:for-each>

<hr/>
</xsl:for-each>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

HTML 2
[http://margus.roo.ee/trans.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<h2> Meesterahvad </h2>
<table border='1'>
<tr bgcolor="#BFBFBF">
<th>Eesnimi</th>
<th>Perenimi</th>
<th>Sugu</th>
</tr>
<xsl:for-each select="/people/person[starts-with(@id, '3')]">
<xsl:sort select="lname" order="ascending" />
<tr>
<td><xsl:value-of select="fname"/></td>
<td><xsl:value-of select="lname"/></td>
<td><xsl:value-of select="@sex"/></td>
</tr>

</xsl:for-each>
</table>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

Teenus võimaldab hallata sõidupäeviku andmebaasi.
Samuti kontrollib teenus kasutaja õigust teenust kasutada:
* Kas kasutaja ja tema salasõna ühtivad
* Hoiab kasutaja tegevuste kohta statistikat
* Kasutaja tegi ühe CRUD tegevustest

Veebiteenus pakub SOAP tüüpi WSDL kirjeldusfailiga tutvustatud teenuseid, millede kaudu on võimalik pöörduda C# keeles koostatud objektide poole.
Objektid pakuvad CRUD meetodeid objektile: Company, User, Car, Usage, BindUserCarCompany, Usage, ServiceUser.
Vastavate objektide atribuutid salvestatakse andmebaasi.

===Olemid===

====Company====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Car====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====User====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Usage====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====BindUserCarCompanyUsage====
* attributes: user, car, company, usage, created, modified
* methods: add, modify, delete

====ServiceUser====
Tuleneb nõudest kasutajate halduse ja piirangute haldamisest

* attributes: id, username, password, maxAllowedAccess, accessCounter, created, modified
* methods:add, modify, delete

Antud iteratsiooni tulemusena tekib:
* Kirjeldatud veebiteenuse pöördumispunkt
* WSDL
* C# keeles realiseeritud CRUD meetodid olemitele
* Admebaas olemite atribuutide hoidmiseks

==Veebiteenus==

http://margus.roo.ee/SPWcfServiceLibrary_final.zip

Siin zipis VS2013 solution. Avada SPWcfServiceLibrary.sln ja panna startup projectiks SPWcfServiceHost. Seejärel panna käima ilma debuggimiseta.

==Klientrakendus==
http://margus.roo.ee/WebAppForSP_final.zip

Siin on klientrakendus koos admin paneeliga. Tõmmata alla ja käivitada WebAppForSP.sln. Kui on "credentialite" probleeme, siis esmalt teha Teenusele "Update Service Reference" ja seejärel läbida see (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9 ) juhend.

==Projekti dokumentatsioon==

Projekti dokumentatsioon [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Projekti%20dokumentatsioon%20MSTO.pdf] sisaldab nii veebiteenuse kui klientrakenduse funktsionaalsuse ja arendusprotsessi kirjeldust ning kasutajajuhendit.

Meeskond:MS-TO

2015-05-24T19:43:26Z

Okingise: /* Veebiteenus */

=MS-TO=
==Meeskonna liikmed==
*Margus Roo
*Silja Saar
*Tõnis Luik
*Ott Kingisepp

==Retsensioonid==

*XML faili kodutöö retsensioon meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Retsensioon.pdf]

Käesolevas retsensioonis analüüsitakse meeskonna “Anonüümsed koodikommentaatorid” poolt koostatud XML andme-, skeemi- ning transformatsiooni faile.

XML faili teemaks on filmikogu, mis sisaldab loetelu filmidest, koos informatsiooniga nende žanrite, valmimisaasta, sisu ning näitlejate kohta. Samuti sisaldub failis teemakohane pildimaterjal.

XML faili struktuur on loogilise ülesehitusega. Selles leidub XML-andmetele kohustuslik versioonideklaratsioon ning juurelement. Parema loetavuse huvides on kasutatud treppimist. Filmide sisukirjelduste juures on kasutatud CDATA-t, millega on tagatud, et HTML-is võib koodi kasutada muretsemata, et kirjelduse tekstis sisalduvad märgid võiksid XML faili struktuuri hilisemat kasutamist häirida. Koosatud XML fail valideerub.

Skeemifail on koostatud korrektselt, komplekstüüpe on kasutatud otstarbekalt. Lisaks on kasutatud required-elementi, mis viitab sellele, et meeskond on detailidele piisavat rõhku pannud. Samuti on positiivne minOccurs-i / maxOccurs-i kasutamine, mis näitab skeemifaili head läbimõeldust.

Transformatsiooni faile on esitatud kaks – pisut erineva informatsiooni hulga ning rõhuasetusega. Failide ülesehitus on otstarbekas. Kasutatud on css-i. Samatüübiliste andmete korduste jaoks tsükli loomiseks puhul on kasutatud for-each, select käsklust. Meeskonna poolt esitatud transformatsiooni failid annavad XML struktuuriga loodud sisu edukalt edasi.

Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.

==XML andmefail==

===XML fail===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?>

<people xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
xsi:schemaLocation="http://www.w3schools.com people.xsd">

<person id="37303140314" age="41" sex="M">
<fname><![CDATA[Margus]]></fname>
<lname><![CDATA[Roo]]></lname>
<email><![CDATA[margus@roo.ee]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148780"/>
<phone status="active" number="+3725148781"/>
<phone status="unactive" number="+3725148784"/>
</phones>
</person>
<person age="31" sex="M" id="38209064511">
<fname><![CDATA[Tõnis]]></fname>
<lname><![CDATA[Luik]]></lname>
<email><![CDATA[tonisluik@hotmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148786"/>
<phone status="active" number="+3725148787"/>
<phone status="unactive" number="+3725148788"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="F" id="48209064522">
<fname><![CDATA[Silja]]></fname>
<lname><![CDATA[Saar]]></lname>
<email><![CDATA[silja.saar@live.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148111"/>
<phone status="active" number="+3725148222"/>
<phone status="unactive" number="+3725148333"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="M" id="38209164533">
<fname><![CDATA[Ott]]></fname>
<lname><![CDATA[Kingisepp]]></lname>
<email><![CDATA[ott.kingisepp@gmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725118711"/>
<phone status="active" number="+3725128722"/>
<phone status="unactive" number="+3725128733"/>
</phones>
</person>
</people>
</pre>

===XML skeemifail===

<pre>
<?xml version = "1.0" encoding = "UTF-8"?>
<xsd:schema xmlns:xsd = "http://www.w3.org/2001/XMLSchema">

<xsd:element name = "people">
<xsd:complexType>
<xsd:sequence>
<xsd:element ref = "person " maxOccurs = "unbounded"/>
</xsd:sequence>
</xsd:complexType>
</xsd:element>

<xs:element name="person">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="fname" type="xs:string"/>
<xs:element name="lname" type="xs:string"/>
<xs:element name="email" type="xs:string"/>
<xs:element name="phone">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="number" type="xs:string"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="status " type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="age" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="sex" type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===

HTML [http://margus.roo.ee/persons.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="people/person">
<p><xsl:value-of select="concat(position(),' - ',fname,' ',lname)"/></p>
<p>ID: <xsl:value-of select="@id"/></p>
<p>Age: <xsl:value-of select="@age"/></p>
<p>Sex: <xsl:value-of select="@sex"/></p>

<p>Phones</p>
<xsl:for-each select="phones/phone">
<p><xsl:value-of select="@number"/></p>
</xsl:for-each>

<hr/>
</xsl:for-each>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

HTML 2
[http://margus.roo.ee/trans.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<h2> Meesterahvad </h2>
<table border='1'>
<tr bgcolor="#BFBFBF">
<th>Eesnimi</th>
<th>Perenimi</th>
<th>Sugu</th>
</tr>
<xsl:for-each select="/people/person[starts-with(@id, '3')]">
<xsl:sort select="lname" order="ascending" />
<tr>
<td><xsl:value-of select="fname"/></td>
<td><xsl:value-of select="lname"/></td>
<td><xsl:value-of select="@sex"/></td>
</tr>

</xsl:for-each>
</table>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

Teenus võimaldab hallata sõidupäeviku andmebaasi.
Samuti kontrollib teenus kasutaja õigust teenust kasutada:
* Kas kasutaja ja tema salasõna ühtivad
* Hoiab kasutaja tegevuste kohta statistikat
* Kasutaja tegi ühe CRUD tegevustest

Veebiteenus pakub SOAP tüüpi WSDL kirjeldusfailiga tutvustatud teenuseid, millede kaudu on võimalik pöörduda C# keeles koostatud objektide poole.
Objektid pakuvad CRUD meetodeid objektile: Company, User, Car, Usage, BindUserCarCompany, Usage, ServiceUser.
Vastavate objektide atribuutid salvestatakse andmebaasi.

===Olemid===

====Company====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Car====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====User====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Usage====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====BindUserCarCompanyUsage====
* attributes: user, car, company, usage, created, modified
* methods: add, modify, delete

====ServiceUser====
Tuleneb nõudest kasutajate halduse ja piirangute haldamisest

* attributes: id, username, password, maxAllowedAccess, accessCounter, created, modified
* methods:add, modify, delete

Antud iteratsiooni tulemusena tekib:
* Kirjeldatud veebiteenuse pöördumispunkt
* WSDL
* C# keeles realiseeritud CRUD meetodid olemitele
* Admebaas olemite atribuutide hoidmiseks

==Veebiteenus==

http://margus.roo.ee/SPWcfServiceLibrary_final.zip

Siin zipis VS2013 solution. Avada SPWcfServiceLibrary.sln ja panna startup projectiks SPWcfServiceHost. Seejärel panna käima ilma debuggimiseta.

==Klientrakendus==
http://margus.roo.ee/WebAppForSP_final.zip

Siin on klientrakendus koos admin paneeliga. Tõmmata alla ja käivitada WebAppForSP.sln. Kui on "credentialite probleeme", siis esmalt teha Teenusele "Update Service Reference" ja seejärel läbida see (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9 ) juhend.

==Projekti dokumentatsioon==

Projekti dokumentatsioon [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Projekti%20dokumentatsioon%20MSTO.pdf] sisaldab nii veebiteenuse kui klientrakenduse funktsionaalsuse ja arendusprotsessi kirjeldust ning kasutajajuhendit.

Meeskond:MS-TO

2015-05-24T19:43:10Z

Okingise: /* Klientrakendus */

=MS-TO=
==Meeskonna liikmed==
*Margus Roo
*Silja Saar
*Tõnis Luik
*Ott Kingisepp

==Retsensioonid==

*XML faili kodutöö retsensioon meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Retsensioon.pdf]

Käesolevas retsensioonis analüüsitakse meeskonna “Anonüümsed koodikommentaatorid” poolt koostatud XML andme-, skeemi- ning transformatsiooni faile.

XML faili teemaks on filmikogu, mis sisaldab loetelu filmidest, koos informatsiooniga nende žanrite, valmimisaasta, sisu ning näitlejate kohta. Samuti sisaldub failis teemakohane pildimaterjal.

XML faili struktuur on loogilise ülesehitusega. Selles leidub XML-andmetele kohustuslik versioonideklaratsioon ning juurelement. Parema loetavuse huvides on kasutatud treppimist. Filmide sisukirjelduste juures on kasutatud CDATA-t, millega on tagatud, et HTML-is võib koodi kasutada muretsemata, et kirjelduse tekstis sisalduvad märgid võiksid XML faili struktuuri hilisemat kasutamist häirida. Koosatud XML fail valideerub.

Skeemifail on koostatud korrektselt, komplekstüüpe on kasutatud otstarbekalt. Lisaks on kasutatud required-elementi, mis viitab sellele, et meeskond on detailidele piisavat rõhku pannud. Samuti on positiivne minOccurs-i / maxOccurs-i kasutamine, mis näitab skeemifaili head läbimõeldust.

Transformatsiooni faile on esitatud kaks – pisut erineva informatsiooni hulga ning rõhuasetusega. Failide ülesehitus on otstarbekas. Kasutatud on css-i. Samatüübiliste andmete korduste jaoks tsükli loomiseks puhul on kasutatud for-each, select käsklust. Meeskonna poolt esitatud transformatsiooni failid annavad XML struktuuriga loodud sisu edukalt edasi.

Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.

==XML andmefail==

===XML fail===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?>

<people xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
xsi:schemaLocation="http://www.w3schools.com people.xsd">

<person id="37303140314" age="41" sex="M">
<fname><![CDATA[Margus]]></fname>
<lname><![CDATA[Roo]]></lname>
<email><![CDATA[margus@roo.ee]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148780"/>
<phone status="active" number="+3725148781"/>
<phone status="unactive" number="+3725148784"/>
</phones>
</person>
<person age="31" sex="M" id="38209064511">
<fname><![CDATA[Tõnis]]></fname>
<lname><![CDATA[Luik]]></lname>
<email><![CDATA[tonisluik@hotmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148786"/>
<phone status="active" number="+3725148787"/>
<phone status="unactive" number="+3725148788"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="F" id="48209064522">
<fname><![CDATA[Silja]]></fname>
<lname><![CDATA[Saar]]></lname>
<email><![CDATA[silja.saar@live.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148111"/>
<phone status="active" number="+3725148222"/>
<phone status="unactive" number="+3725148333"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="M" id="38209164533">
<fname><![CDATA[Ott]]></fname>
<lname><![CDATA[Kingisepp]]></lname>
<email><![CDATA[ott.kingisepp@gmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725118711"/>
<phone status="active" number="+3725128722"/>
<phone status="unactive" number="+3725128733"/>
</phones>
</person>
</people>
</pre>

===XML skeemifail===

<pre>
<?xml version = "1.0" encoding = "UTF-8"?>
<xsd:schema xmlns:xsd = "http://www.w3.org/2001/XMLSchema">

<xsd:element name = "people">
<xsd:complexType>
<xsd:sequence>
<xsd:element ref = "person " maxOccurs = "unbounded"/>
</xsd:sequence>
</xsd:complexType>
</xsd:element>

<xs:element name="person">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="fname" type="xs:string"/>
<xs:element name="lname" type="xs:string"/>
<xs:element name="email" type="xs:string"/>
<xs:element name="phone">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="number" type="xs:string"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="status " type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="age" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="sex" type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===

HTML [http://margus.roo.ee/persons.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="people/person">
<p><xsl:value-of select="concat(position(),' - ',fname,' ',lname)"/></p>
<p>ID: <xsl:value-of select="@id"/></p>
<p>Age: <xsl:value-of select="@age"/></p>
<p>Sex: <xsl:value-of select="@sex"/></p>

<p>Phones</p>
<xsl:for-each select="phones/phone">
<p><xsl:value-of select="@number"/></p>
</xsl:for-each>

<hr/>
</xsl:for-each>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

HTML 2
[http://margus.roo.ee/trans.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<h2> Meesterahvad </h2>
<table border='1'>
<tr bgcolor="#BFBFBF">
<th>Eesnimi</th>
<th>Perenimi</th>
<th>Sugu</th>
</tr>
<xsl:for-each select="/people/person[starts-with(@id, '3')]">
<xsl:sort select="lname" order="ascending" />
<tr>
<td><xsl:value-of select="fname"/></td>
<td><xsl:value-of select="lname"/></td>
<td><xsl:value-of select="@sex"/></td>
</tr>

</xsl:for-each>
</table>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

Teenus võimaldab hallata sõidupäeviku andmebaasi.
Samuti kontrollib teenus kasutaja õigust teenust kasutada:
* Kas kasutaja ja tema salasõna ühtivad
* Hoiab kasutaja tegevuste kohta statistikat
* Kasutaja tegi ühe CRUD tegevustest

Veebiteenus pakub SOAP tüüpi WSDL kirjeldusfailiga tutvustatud teenuseid, millede kaudu on võimalik pöörduda C# keeles koostatud objektide poole.
Objektid pakuvad CRUD meetodeid objektile: Company, User, Car, Usage, BindUserCarCompany, Usage, ServiceUser.
Vastavate objektide atribuutid salvestatakse andmebaasi.

===Olemid===

====Company====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Car====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====User====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Usage====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====BindUserCarCompanyUsage====
* attributes: user, car, company, usage, created, modified
* methods: add, modify, delete

====ServiceUser====
Tuleneb nõudest kasutajate halduse ja piirangute haldamisest

* attributes: id, username, password, maxAllowedAccess, accessCounter, created, modified
* methods:add, modify, delete

Antud iteratsiooni tulemusena tekib:
* Kirjeldatud veebiteenuse pöördumispunkt
* WSDL
* C# keeles realiseeritud CRUD meetodid olemitele
* Admebaas olemite atribuutide hoidmiseks

==Veebiteenus==

http://margus.roo.ee/SPWcfServiceLibrary_final.zip

Siin failis VS2013 solution. Avada SPWcfServiceLibrary.sln ja panna startup projectiks SPWcfServiceHost. Seejärel panna käima ilma debuggimiseta.

==Klientrakendus==
http://margus.roo.ee/WebAppForSP_final.zip

Siin on klientrakendus koos admin paneeliga. Tõmmata alla ja käivitada WebAppForSP.sln. Kui on "credentialite probleeme", siis esmalt teha Teenusele "Update Service Reference" ja seejärel läbida see (https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:_Windows_Communication_Foundation_teenuse_turvamine,_VR2.9 ) juhend.

==Projekti dokumentatsioon==

Projekti dokumentatsioon [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Projekti%20dokumentatsioon%20MSTO.pdf] sisaldab nii veebiteenuse kui klientrakenduse funktsionaalsuse ja arendusprotsessi kirjeldust ning kasutajajuhendit.

Meeskond:MS-TO

2015-05-24T19:39:50Z

Okingise: /* Veebiteenus */

=MS-TO=
==Meeskonna liikmed==
*Margus Roo
*Silja Saar
*Tõnis Luik
*Ott Kingisepp

==Retsensioonid==

*XML faili kodutöö retsensioon meeskonnale /* Anonüümsed koodikommentaatorid */ [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Retsensioon.pdf]

Käesolevas retsensioonis analüüsitakse meeskonna “Anonüümsed koodikommentaatorid” poolt koostatud XML andme-, skeemi- ning transformatsiooni faile.

XML faili teemaks on filmikogu, mis sisaldab loetelu filmidest, koos informatsiooniga nende žanrite, valmimisaasta, sisu ning näitlejate kohta. Samuti sisaldub failis teemakohane pildimaterjal.

XML faili struktuur on loogilise ülesehitusega. Selles leidub XML-andmetele kohustuslik versioonideklaratsioon ning juurelement. Parema loetavuse huvides on kasutatud treppimist. Filmide sisukirjelduste juures on kasutatud CDATA-t, millega on tagatud, et HTML-is võib koodi kasutada muretsemata, et kirjelduse tekstis sisalduvad märgid võiksid XML faili struktuuri hilisemat kasutamist häirida. Koosatud XML fail valideerub.

Skeemifail on koostatud korrektselt, komplekstüüpe on kasutatud otstarbekalt. Lisaks on kasutatud required-elementi, mis viitab sellele, et meeskond on detailidele piisavat rõhku pannud. Samuti on positiivne minOccurs-i / maxOccurs-i kasutamine, mis näitab skeemifaili head läbimõeldust.

Transformatsiooni faile on esitatud kaks – pisut erineva informatsiooni hulga ning rõhuasetusega. Failide ülesehitus on otstarbekas. Kasutatud on css-i. Samatüübiliste andmete korduste jaoks tsükli loomiseks puhul on kasutatud for-each, select käsklust. Meeskonna poolt esitatud transformatsiooni failid annavad XML struktuuriga loodud sisu edukalt edasi.

Kokkuvõtteks: Meeskonna töö tulemusest väljendub, et meeskonna liikmed oskavad XML- ja XSL failidega töötada. Samuti teostada XML formaadilt HTML formaadile üleminekuid ning valdavad XSL võimalusi. Soovituseks niipalju, et ühtlase stiili hoidmiseks tuleks valida kas kasutada elementide nimedena läbivalt eesti- või inglise keelt.

==XML andmefail==

===XML fail===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?>

<people xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
xsi:schemaLocation="http://www.w3schools.com people.xsd">

<person id="37303140314" age="41" sex="M">
<fname><![CDATA[Margus]]></fname>
<lname><![CDATA[Roo]]></lname>
<email><![CDATA[margus@roo.ee]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148780"/>
<phone status="active" number="+3725148781"/>
<phone status="unactive" number="+3725148784"/>
</phones>
</person>
<person age="31" sex="M" id="38209064511">
<fname><![CDATA[Tõnis]]></fname>
<lname><![CDATA[Luik]]></lname>
<email><![CDATA[tonisluik@hotmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148786"/>
<phone status="active" number="+3725148787"/>
<phone status="unactive" number="+3725148788"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="F" id="48209064522">
<fname><![CDATA[Silja]]></fname>
<lname><![CDATA[Saar]]></lname>
<email><![CDATA[silja.saar@live.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725148111"/>
<phone status="active" number="+3725148222"/>
<phone status="unactive" number="+3725148333"/>
</phones>
</person>
<person age="32" sex="M" id="38209164533">
<fname><![CDATA[Ott]]></fname>
<lname><![CDATA[Kingisepp]]></lname>
<email><![CDATA[ott.kingisepp@gmail.com]]></email>
<phones>
<phone status="active" number="+3725118711"/>
<phone status="active" number="+3725128722"/>
<phone status="unactive" number="+3725128733"/>
</phones>
</person>
</people>
</pre>

===XML skeemifail===

<pre>
<?xml version = "1.0" encoding = "UTF-8"?>
<xsd:schema xmlns:xsd = "http://www.w3.org/2001/XMLSchema">

<xsd:element name = "people">
<xsd:complexType>
<xsd:sequence>
<xsd:element ref = "person " maxOccurs = "unbounded"/>
</xsd:sequence>
</xsd:complexType>
</xsd:element>

<xs:element name="person">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="fname" type="xs:string"/>
<xs:element name="lname" type="xs:string"/>
<xs:element name="email" type="xs:string"/>
<xs:element name="phone">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="number" type="xs:string"/>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="status " type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="age" type="xs:int" use="required"/>
<xs:attribute name="sex" type="xs:string" use="required"/>
</xs:complexType>
</xs:element>

</xs:schema>
</pre>

===XSLT failid===

HTML [http://margus.roo.ee/persons.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="people/person">
<p><xsl:value-of select="concat(position(),' - ',fname,' ',lname)"/></p>
<p>ID: <xsl:value-of select="@id"/></p>
<p>Age: <xsl:value-of select="@age"/></p>
<p>Sex: <xsl:value-of select="@sex"/></p>

<p>Phones</p>
<xsl:for-each select="phones/phone">
<p><xsl:value-of select="@number"/></p>
</xsl:for-each>

<hr/>
</xsl:for-each>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

HTML 2
[http://margus.roo.ee/trans.html]
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:output method="html"/>
<xsl:template match="/" >
<htm>
<head>
<title>Persons database</title>
</head>
<body>
<h2> Meesterahvad </h2>
<table border='1'>
<tr bgcolor="#BFBFBF">
<th>Eesnimi</th>
<th>Perenimi</th>
<th>Sugu</th>
</tr>
<xsl:for-each select="/people/person[starts-with(@id, '3')]">
<xsl:sort select="lname" order="ascending" />
<tr>
<td><xsl:value-of select="fname"/></td>
<td><xsl:value-of select="lname"/></td>
<td><xsl:value-of select="@sex"/></td>
</tr>

</xsl:for-each>
</table>
</body>
</htm>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

==Veebiteenuse analüüs==

Teenus võimaldab hallata sõidupäeviku andmebaasi.
Samuti kontrollib teenus kasutaja õigust teenust kasutada:
* Kas kasutaja ja tema salasõna ühtivad
* Hoiab kasutaja tegevuste kohta statistikat
* Kasutaja tegi ühe CRUD tegevustest

Veebiteenus pakub SOAP tüüpi WSDL kirjeldusfailiga tutvustatud teenuseid, millede kaudu on võimalik pöörduda C# keeles koostatud objektide poole.
Objektid pakuvad CRUD meetodeid objektile: Company, User, Car, Usage, BindUserCarCompany, Usage, ServiceUser.
Vastavate objektide atribuutid salvestatakse andmebaasi.

===Olemid===

====Company====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Car====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====User====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====Usage====
* attributes: id, name, created, modified
* methods: add, modify, delete

====BindUserCarCompanyUsage====
* attributes: user, car, company, usage, created, modified
* methods: add, modify, delete

====ServiceUser====
Tuleneb nõudest kasutajate halduse ja piirangute haldamisest

* attributes: id, username, password, maxAllowedAccess, accessCounter, created, modified
* methods:add, modify, delete

Antud iteratsiooni tulemusena tekib:
* Kirjeldatud veebiteenuse pöördumispunkt
* WSDL
* C# keeles realiseeritud CRUD meetodid olemitele
* Admebaas olemite atribuutide hoidmiseks

==Veebiteenus==

http://margus.roo.ee/SPWcfServiceLibrary_final.zip

Siin failis VS2013 solution. Avada SPWcfServiceLibrary.sln ja panna startup projectiks SPWcfServiceHost. Seejärel panna käima ilma debuggimiseta.

==Klientrakendus==

==Projekti dokumentatsioon==

Projekti dokumentatsioon [http://enos.itcollege.ee/~ssaar/VR2/Projekti%20dokumentatsioon%20MSTO.pdf] sisaldab nii veebiteenuse kui klientrakenduse funktsionaalsuse ja arendusprotsessi kirjeldust ning kasutajajuhendit.

User:Okingise

2012-11-08T12:29:49Z

Okingise: /* Õpingukorralduse küsimuste viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Kasutatud kirjandus==

* iFixit iPad'i juppideks võtmine http://www.ifixit.com/Teardown/iPad+Mini+Teardown/11423/1
* iPad mini kaante tutvustus http://www.wired.com/gadgetlab/2012/10/first-ipad-mini-case/
* iPad mini tehnilised andmed http://www.apple.com/ipad-mini/specs/
* Luke Peters'i arvustus iPad mini kohta http://www.t3.com/reviews/ipad-mini-review
* Tabloidide võrdlus (iPad mini vs Google Nexus 7 vs Kindle Fire HD) http://reviews.cnet.com/8301-31747_7-57537541-243/ipad-mini-vs-google-nexus-7-vs-amazon-kindle-fire-hd/
* Tabloidide võrdlus (iPad mini vs Google Nexus 7 )http://www.gizmag.com/ipad-mini-vs-nexus-7/24692/

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

===Õpingukorralduse küsimuste viited===

Küsimus B
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

Küsimus 3
*Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
*Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-11-07T19:24:27Z

Okingise: /* Essee */

User:Okingise

2012-11-07T14:47:13Z

Okingise: /* Õpingukorralduse küsimus 3 viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

===Õpingukorralduse küsimuste viited===

Küsimus B
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

Küsimus 3
*Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
*Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

User:Okingise

2012-11-07T14:47:03Z

Okingise: /* Õpingukorralduse küsimuste viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

===Õpingukorralduse küsimuste viited===

Küsimus B
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

Küsimus 3
*Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
*Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

=Õpingukorralduse küsimus 3 viited=
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-11-07T14:45:01Z

Okingise: /* Õpingukorralduse küsimus B viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

=Õpingukorralduse küsimuste viited=

* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

=Õpingukorralduse küsimus 3 viited=
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-11-07T14:44:25Z

Okingise: /* Õpingukorralduse küsimus 2 viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

=Õpingukorralduse küsimus B viited=
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid

=Õpingukorralduse küsimus 3 viited=
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-11-07T14:43:02Z

Okingise: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

=Õpingukorralduse küsimus 2 viited=
* Vastused küsimustele http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/
* Täpsustused http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-11-07T14:38:00Z

Okingise: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima ennast ÕIS-is hiljemalt kaks päeva enne kordussoorituse toimumist, kandma korduseksami summa 14.2€ EITSA kontole ning tulema õigel ajal kohale.

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-10-29T22:29:01Z

Okingise: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==

Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).

Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.

Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.

Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.

iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.

Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.

Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]

User:Okingise

2012-10-29T22:26:59Z

Okingise: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Ott Kingisepp<br> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 ==Essee== Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ott Kingisepp<br>
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

==Essee==
Apple asutati 1976. aastal Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne’i poolt. Firma pikas ajaloos on olnud nii tõuse kui mõõne, kuid viimane kümnend oli ettevõtte jaoks erakordselt edukas. Aastal 2007 tutvustas Apple uut nutitelefoni iPhone, mis oma puutetundlikku ekraani ja suurepärase kasutajaliidesega võitis kasutajate südamed. Aastal 2010 tutvustati esmakordselt iPad’i, mis oli tabloidide seas kõige esimene kasutuskõlblik seade. Praegusel hetkel on Apple üks gigantitest elektroonika tootjate valdkonnas, peamisteks konkurentideks võiks pidada Samsungit, HTC-d ja Microsofti. Omavahel konkureerivateks operatsioonisüsteemideks (mobiilsetel seadmetel) on osX (Apple), Android (HTC, Samsung, Sony ja paljud teised) ning Windows Phone (Microsoft).
Apple on alati olnud kallite ja kvaliteetsete asjade tootja. Sihtgrupiks on olnud keskmisest jõukamad inimesed. iPhone tehti ‘odavaks’ mobiilsideoperaatorite abiga, pakkudes mitmeaastast lepingut kallimate kõnehindadega. Hinnakujundus on tihtipeale segane ja läbipaistmatu, arvutused aga näitavad, et mitmeaastase lepinguga maksab tarbija telefoni hinna mitmekordselt kinni. Apple’i seadmete üldine printsiip on selline, et need maksavad alati ~100€ rohkem kui samasuguse riistvaralise konfiguratsiooniga teise tootja seade. See hinnavahe annab tarbijale aga usaldusväärsed ning töötavad aplikatsioonid (App store) ja teenused (airplay, icloud jne). Lisaks maksab ka Apple’i bränd.
Uute toodete tutvustamine toimub Apple’il väga üleshaibitult ja salatsedes. Esitlustele kutsutakse suuremaid tarkvara arendajaid ja partnereid, otsepilti ei näidata ja muu maailm saab infot piltide ja teksti vahendusel. Suuremad sellelaadsed üritused toimuvad kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Siiamaani on kolme generatsiooni iPad’ide tutvustamine jäänud iga aasta kevadele, kuid anomaaliana tutvustati iPad mini sellel sügisel. See näitab võimalust, et kuue kuu pärast kevadel tutvustatakse uut ‘viienda generatsiooni’ iPadi.
Apple on siimaani olnud alati väga innovaatiline ettevõte. Nende müüdavad seadmed on tehnika viimane tase ja alati proovitakse tutvustada midagi erakodset, midagi uut. Viimane aasta aga on minu arvates olnud pisut pettumus. iPhone 4S’iga välja tulnud Sirit, tehisintellekti meenutavat programmi sai veel nimetada out-of-the-box mõtlemiseks, kuid kõik mis sealt edasi on tulnud, tundub olevat tehnoloogiaettevõte suur pingutus tarbijatelt raha endale krabada mingit lisaväärtust tegelikult pakkumata. Rohkem rõhutakse suurtele sõnadele ja brändigule, innovatsioonist on asi pisut kaugenenud. Näiteks kevadel välja tulnud iPhone 5 polnud midagi muud kui pikema ekraani ja pisut parandatud riistvaralise konfiguratsiooniga seade. Juurde oli topitud parem kaamera ja protsessor, parandatud oli graafikat ja antud juurde ka LTE võrk. Kõik need parandused olid tehnoloogilises mõttes olemas ka 4S-i välja tulles, nii et paratamatult tekib küsimus, miks ei kasutatud neid seal. Ükski vägev tehnoloogiaettevõte ei jääks elama, kui ta teeks niivõrd hea toote, et see oleks ka 4 aasta pärast kasutuskõlblik. Kui vajadust parema toote järgi pole, siis tarbija ei osta. Seetõttu ongi viimane aasta olnud innovatsiooni mõistes puudulik ja rõhutud on reklaami ja tarbijaga manipuleerimise peale.
iPad’i väljatulek ei olnud suure vau-effektiga sündmus. Seda oli ammu juba eeldatud, et Apple sellise käigu teeb, kuna teised tabloidide tootjad on ammu avastanud turu vajaduse väiksemate ekraanide vastu. Kindel on aga, et suur iPad ei hakka kuskile kaduma – iPad mini annab tarbijale lihtsalt võimaluse otsustada mida ta soovib, kas arvuti aseainet või siis ikkagi tabloidi veebis surfamiseks ja meilide lugemiseks. Riistvaraline konfiguratsioon on suurel ja väikesel tabloidil samaväärne, et klient ostuotsuse puhul seda arvestama ei peaks. iPad mini mõõtmed on 19.9 * 13.4 * 0.7cm. Sellega kõige sarnasem turul olev tabloid on Nexus 7 Google’ilt. Kui võtta mõlema tabloidi plussid ja miinused kokku, siis on Apple’it raske võitjaks tunnistada – iPad mini hind võrreldes teiste samas suuruses tabloididega on lihtsalt liiga kõrge, et see suuremahulist huvi tekitaks.
Apple’I põhilised müügiargumendid on lihtsus, ühilduvus ja töökindlus teiste ettevõtte toodetega. Kasutajaliides on tõepoolest lihtne, isegi viiekümnendates vana Nokia kasutaja suudab päris kiirelt ümber harjuda ja uusi funktsioone armastama hakata. Lihtsusel on aga ka varjukülg, nimelt väheneb sellega seoses paindlikkus erinevaid teenuseid jooksutada. Kui Androidi kasutaja saab endale luua ise custom kujundusega Home Screen’i, siis Apple’il on kõik alati samasugune, kasuta sa iPhone’i, iPad’i, Apple TV-t või macbooki. Ühilduvus erinevate Apple’i seadmetega on sellel ettevõttel vaieldamatult parim. Kuna neil on ustav, pisut fanatismile lähenev klientuur, siis on võimalus ka sellist iSeadmete kultuuri luua. Mis puutub töökindlusesse, siis Androidi Play Store muutub tänu oma laiale opertatsioonisüsteemipõhisele kasutajaskonnale (HTC, Samsungi, Sony….) ajaga ainult töökindlamaks. Nurisetud on aplikatsioonide kehva graafilise kujunduse, tavakasutajale keeruliste seadistuste üle. Lisaks on murekohaks see, et üks ja sama aplikatsioon ei pruugi kõikides Androidi nutitelefonides töötada. Kuna aga vabavaraline Android on tõesti vaba igasugustest korporatsiooni huvidest ja põhineb klientide vajadusel, siis pikemas perspektiivis on töökindluse trend muutumas. Programmeerijad õpivad koolides ka vormiliselt ja töökindluselt paremaid aplikatsioone kirjutama ning see kandub ka Androidi.
Kokkuvõtlikult võib ütelda, et arvestades anomaaliat iPad’I väljalaskeajas ja kuulujutte, et kevadel tullakse välja juba uute versioonidega, pole mõtet praegu iPad mini osta. Eelnev iPad 3 on piisavalt suurepärane, et see mitte nurka visata ja ettevõtte reklaami ohvriks sattuda. Tuleb oodata Apple’ilt uudsust ja innovaatilisust, ehk suudavad nad peale Steve Jobs’i surma ennast siiski kokku võtta ja hakata uuesti kasutajale vau-effekti looma. Ja lõppude lõpuks on see ka liiga väike, et olla arvuti aseaineks ning liiga suur, et olla telefon. Patiseis.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? 1. Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokku leppida, et eksamit teha? 2. Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? 3.Mis on tähtajad? 4. Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===

1. Eksamit on võimalik teha kuni vastava eksamisessiooni viimase päevani. Selleks ajaks peab kõik tehtud olema.
2. Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i. Menüüs "Minu asjad" alt leiab kordussoorituste ajakava ja ka registreerimise võimaluse.
3. Korduseksamile peab registreerima vähemalt kaks argipäeva enne kordussoorituse toimumist.
4. Riigieelarvelisel kohal õppurile ei maksa korduseksam midagi, aga registreerida tuleb ikka.
5. Riigieelarvevälisel kohal õppurile maksab korduseksam 14.2€, mis tuleb kanda EITSA kontole.
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===

Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ainult tervislikel põhjustel ja kaitseväe tegevteenistusse minnes. Tuleb kirjutada vabas vormis avaldus rekorile, tervislike põhjuste tõttu tõend arstilt ja kaitseväe puhul kiri kaitseväest. Maksimaalne puhkuse aeg on kaitseväe puhul üks aasta ja tervislikel põhjustel kuni kaks aastat. Vastsündinud lapse hooldamiseks antakse akadeemilist puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotlejale antakse see kuni üheks aastaks. Puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada samamoodi avaldus, kui seda ei tee, siis õpilane eksmatrikuleeritakse õpingutel mitteosalemise tõttu.
Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida aineid ainult õppur, kelle akadeemilise puhkuse põhjuseks on lapse eest hoolitsemine. Teistel põhjustel akadeemilisel puhkusel olijad saavad teha järgi eksameid ja arvestusi.

[[Category:Erialatutvustus 2012]] [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]