ICO wiki - User contributions [en]

User:Okoplik

2012-10-31T00:08:12Z

Okoplik: Created page with '== Üldinfo == '''Autor:''' Olavi Koplik '''Kursuse nimetus:''' Õpingukorraldus ja erialatutvustus '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 31.10.2012 10:00 == Essee == === Si…'

== Üldinfo ==

'''Autor:''' Olavi Koplik

'''Kursuse nimetus:''' Õpingukorraldus ja erialatutvustus

'''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 31.10.2012 10:00

== Essee ==
=== Sissejuhatus ===
Antud essee käsitleb kursuses "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" esitatud külalisloengud. Nende kohta esitatakse märkmeid, kokkulangevusi, informatsioon mis võib kasulikuks tulla ning ka nende üldist esitusviisi. Iga loengu kohta on antud essees eraldi alamkategooria, mis sisaldab loengu kohta arvustuse stiilis kirjeldus ning isiklikud tähelepanekud.

=== Loeng 1: Helpdesk ===
Antud loeng kirjeldas, mida tähendab "helpdesk" ning mida see töö endast kujutab. Kuigi ma ise olin teadlik selle töö olemusest, ei olnud mul teadmisi selle nüanssidest ja detailidest.
Loengut alustati loeteluga, milleks üldse helpdeski tööle minna, just selles sektsioonis sain ma aru, kui tähtis see tööots on nii firmale kui ka sellele samale töötajale, eriti siis kui tegemist on algajaga, sest õpitakse tundma, kuidas tugisüsteemid töötavad. Saadakse hea baaskogemus, millelt saab areneda edasi.
Seejärel näidati illustratiivset ning humoorikat videot töö visuaalseks kirjeldamiseks.
Kokkuvõttena, midagi täiesti uut ma antud loengust ei õppinud, küll aga sain ma lisainformatsiooni töö tegelikule käigule, kuidas see töö Skypes käib, nende süsteeme mille kaudu probleeme lahendatakse.

Plusspunktina tuleb lisada, et loengu esitajad olid humoorikad ning rääkisid huvitavalt.

=== Loeng 2: Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ===
Loeng rääkis pigem esitaja enda kogemustest ning kuidas ta programmeerijaks üldse sai, hiljem räägitakse programmeerimise printsiipidest. Esitaja rääkis programmeerimise olemusest ning tõi välja hea metafoori, et programmi kirjutamine ei ole nagu tellistest maja ehitamine, vaid pigem nagu raamatu kirjutamine - loovtöö.
Peale enda kogemuste jagamise, näidati erinevate süsteemide mudeleid lihtsustatuna (nt. "Bentobox" printsiip), mis ei olnud mõnes mõttes midagi uut, kuid siiski hea meeldetuletus.

Loengu teises pooles tutvustati programmeerimiskeelt Ruby ja selle raamistikku Ruby on Rails. Kuna ma polnud eelnevalt sellest programmeerimiskeelest kuulnud, oli see intrigeeriv. Lisaks kirjeldati natuke ka kommuuni Ruby taga.

=== Loeng 3: IT tööturg ===
Loengus räägiti IT tööjõu turust ning mida ITK värskeltlõpetanud oodata võivad. Loengu alguses suunduti kohe probleemi juurde, et kuidas saada välja nõiaringist, kus tööle ei võeta sest pole töökogemust, aga töökogemust pole sest tööle ei saa. Lahenduseks pakuti võimalusi kogemust saada kooli kaudu.
Anti häid soovitusi, kus võiks IT-alaselt hiljem töötada. Samuti ka tutvustati "ämbreid", mille sisse astumisi tuleks vältida.

=== Loeng 4: Karma ===
Loengu esitaja kirjeldas ennast ning kes ta on, kellena ta töötab ning sellega seonduvat. Selgitati, mida tähendab "freelancer" ning mis plussid ja miinused sellega kaasnevad.
Freelanceri töö plussina toodi välja, et töögraafiku saab endale ise kujundada, kuid samas võib see olla ka miinuseks, sest töö intensiivsus võib olle suurte kalletega. Alguses võib olla probleeme ka klientide leidmisega.

Omapoolse märkusena ütlen, et karmaga polnud loengul erilist seost.

=== Loeng 5: Tere tulemast Ignite'i maailma ===
Loeng tutvustab firmat nimega Ignite, erinevalt eelmistest loengutest mis haaravad infotehnoloogiat laiemalt. Ignite on programmeerimist pakkuv firma, aga lisaks sellele ka veel pakutakse analüüsimist, ning nende koosmõjul pakutakse terviklikke lahendusi, mis toetavad äri.
Loengus oli ka interaktiivne grupimäng, millest ka ise osa võtsin. Põhiliselt simuleeriti mingisugust süsteemi, mis teeb oma ülesande, ning grupina pidime seda iga kord "uuendama", et tulemust parandada. Ise sain aru, et mida rohkem süsteemi optimiseeritakse, seda väiksem (kuid see-eest seda olulisem) on arendus.

=== Loeng 6: Testimine ja tarkvarakvaliteet ===
Loengus alustati meeldetuletusega avaaktusest, kus küsiti mitu inimest sooviks tarkvara testida (keda oli ~5), seega liiguti loengus müütide/eelarvamuste juurde. Esimeseks müüdiks oli, et testimine on igav. Tegelikult on testimine kiire, agiilne ning vahetu tagasiside on hea, vigu teiste töödest on lihtsam otsida kui enda omades, ning kindlasti ka huvitavam. Teine müüt, mis esile toodi, oli "Testimine on lihtne", ehk seda võib igaüks teha. Kolmandaks "Testimine on algajate arendajate töö", ise ma selle väita tõesti ei nõustu, sest adekvaatne testimine nõuab suuremaid eelteadmisi, et teada mis on õige ja mis on vale. Sarnasena oli ka müüt 4, mis viitaks justkui sellele, et tarkvara testivad ainult läbikukkunud arendajad. Kuid nagu eelneval mainitud, on testitavast tarkvarast suuremat ülevaadet.

Üllatus tuli viiendas müüdis, ehk "Testija on kõiges süüdi". Üllatusena selle tõttu, et ma ei oleks osanud arvata, et testijaid võiks vigade leidmises süüdistada.

Loengus toodi ka välja, kui palju vigade mitteleidmine maksma võib minna (tihti ulatusid kahjumid sadadesse miljonitesse dollaritesse, vahe peal isegi mõne miljardi dollarini), vahepeal isegi väga lihtsate koodivigade tõttu. Loogilisena, kuid hea meeldetuletusena oli hea lause "Mida varem avastatakse viga, seda parandada".

Iseenesest oli loeng väga huvitav, kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna testimine on mulle huvi pakkuv teema.

=== Loeng 7: - nimi puudub - ===
Antud loengus räägiti tehnoloogiast haiglas, selle olulisusest, kuidas see on arenenud ja kuidas areneb tulevikus. Väga tähtis osa tehnoloogial haiglas on diagnostika. Õige diagnoosi puhul on võimalik efektiivselt inimest ravida, aga kui ravitakse valet haigust ehk haigust mida patsiendil tegelikult ei eksisteeri, siis on ravi väga madala või isegi nullefektiivsusega.

Valguse alla toodi ka probleem, mida võib internet haiglas tuua: personal võib seda kuritarvitada, tehes tööga mitteseonduvaid toimetusi (näiteks toodi Facebookis olev Farmville). Samas ei ole juhtkonna tase veel jõudnud nii kõrgele, et tunnustada sellist probleemi juhtimisalase probleemina, vaid pigem tehnoloogia-alasena, seega tehakse itimehed patuoinasteks.

=== Kokkuvõte ===
Loengud olid huvitavad, mõni rohkem kui teine. Kõige informatiivsem ja huvitavam oli loeng 6, mis oli tarkvara testimise teemal. Samas, kõige kasulikum oli loeng 3, sest see aitab lahendada värskelt kooli lõpetanute probleemi töö leidmisega.

Kõik, kes loenguid pidasid, suutsid olla veenvad ja huvitavad. Iga loeng oli erinev oma esitluse ja interaktiivsuse poolest, mis oli hea varieeruvus. Esitajad tundsid oma eriala ja noppisid oma erialast välja kasulikuima, mida meile esitada. Meeldivad olid loomulikult ka küsimuste ringid, et tekkinud arusaamatusi siluda.

== Küsimused ==

;Küsimus A
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

;Vastus
Vastavalt punktile 5.4.4, on õigus korduvarvestusele kuni ülejärgmise aasta punase joone päevani. Samas peab õppur korduvarvestuseks täiendavalt valmistuma. Arvestusele saab registreerida õppjõuga kokkuleppel, tasu määratakse (juhul kui õppur on REV kohal) rektori käskkirjaga.

;Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

;Vastus
Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada avaldus vähemalt 10 päeva enne punast joont IT Kolledži õppeosakonda, kusjuures varasem töökogemus tuleb avalduses kajastada vastavate dokumentide alusel.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

Olavi Koplik - Internet kui kultuurinähtus

2012-09-26T03:24:59Z

Okoplik: /* Sissejuhatus */

== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' "Internet kui kultuurinähtus"

'''Autor:''' Olavi Koplik

'''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid

'''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]

'''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 26.09.2012

== Põhitekst ==
=== Sissejuhatus ===
Viimase paarikümne aastaga on Internet kasvanud märkimisväärselt. Selle mõjusfäär veelgi rohkem. Mis alguses tundus nohikute pärusmaana, on nüüdseks kasvanud

hiiglaslikuks jõuks, millest saab osa peaaegu kogu Maal paiknev tsivilisatsioon. Interneti jõud on arvestatav globaalsel tasandil ning see on nii kiidetud kui ka

kardetud.
Käesolevas kirjutises käsitletakse Interneti osa kultuurist kahel tasandil, Interneti siseselt ning selle väliselt. (''Kaldkirjas tekst on esimeses isikus olevad kommentaarid, mis illustreerivad minu enda kogemusi'')

=== Interneti sisene - huvigrupid ===
Interneti sisemist maailma võib võrrelda Petri tassiga, kus arenevad mitmesuguseid huvigruppe. Kiire ligipääsu tõttu ja efektivsete otsingumootorite tõttu on tänapäeval väga lihtne leida kommuuni, mille huvid on kasutajaga sarnased. See aitab muuta sotsiaalsest elust väljaheidetuid (ehk "teistest erinevad", iseärased inimesed) uuesti sotsiaalseks, sest kui maailmas on juba 7 miljardit inimest, siis sarnaste huvidega ja sarnastes oludes üles kasvand inimesi on küllaga. Sarnaste huvidega inimesed kommunikeeruvad paremini, nad on uuesti sotsiaalsed, sest ei ole oluline kas suheldakse näost näkku või tekstivahendusel, kontakt teiste inimestega on olemas.

Siinkohal tuleks täpsustada, et Interneti kasulikkus huvigruppide suhtes ei piirdu ainult "iseäraste" inimestega, aga ka "tavalisematega". On olemas kommuune mis ühendavad nende liikmeid täiesti tavalised huvid, olgu selleks kas autode tuunimine või teatud videomängu mängimine. Sellised huvigrupid, olenevalt oma mastaabist, on võimelised mõjutama nende valdkonnas toimuvat (''Enda kogemusest võin mainida videomängude fänngruppidest saadud vastukajadega, mis on mänguarendajate otsuseid mängu
valmimise suhtes muutnud'')
Üks suurimaid huvigruppe, mis ajutiselt on moodustunud just Interneti vahendusel, on olnud SOPA, PIPA ja ACTA-vastased grupid.
=== Interneti sisene - anonüümsus ===
Interneti keskkonna üheks suurimaks (kui mitte kõige suuremaks) tõmbenumbriks võib nimetada selle pakutav anonüümsus. See anonüümsus toob endaga kaasa aga nii head kui halvad elemendid, ehk see on nn. kahe teraga mõõk. Heaks küljeks on kaitse, mida anonüümsus pakub, eriti poliitiliselt ebastabiilsetes maades, kus traditsioonilisest erinevad maailmavaated ja arvamused võivad kasutaja elu ohtu seada.
Anonüümsus pakub ka võimalust (piisavalt) modereerimata foorumeid, uudistesaite ja muid sarnaseid kommenteeritavaid saite risustada solvava, alandava, vihaseid argumente tekitava (''Trollimine/ingl.k. trolling'') või muidu mõttetu spämmiga. Kuid selline käitumine ei pruugi olla täielikult negatiivne nähtus, sest pingeid maandatakse käega katsumatus keskkonnas ning nende tagajärjed ei pruugi olla tõsisemad halvast tujust (''Erandeid siiski eksisteerib! [http://nl.newsbank.com/nl-search/we/Archives?p_product=PI&s_site=philly&p_multi=PI&p_theme=realcities&p_action=search&p_maxdocs=200&p_topdoc=1&p_text_direct-0=0EB32CDEE3272492&p_field_direct-0=document_id&p_perpage=10&p_sort=YMD_date:D&s_trackval=GooglePM/ Esimene "Internetimõrv"])
=== Interneti sisene - mitte ainult kuritegevus ===
Läbi Interneti on võimalik läbi viia mitmeid rahastusvõimalusi, alustades annetustega (PayPal) ja lõpetades keerulisemate projektidega. Samuti on võimalik kiiresti ja efektiivselt tuua päevavalgele probleeme läbi sotsiaalmeedia võrgustiku (Facebook, Twitter, Tumblr jms), ühendades hulga inimesi ühe sihtmärgi poole. Üks säravamaid näiteid tuleb saidist 4chan, mida tavaliselt arvatakse Interneti kõige tumedamaks ja haisvamaks prügilaks. Nimelt armastatakse 4chanis kasse, kuid 2009 aasta alguses ilmus Youtube'i video kassipoja piinamisest, ning see vihastas 4chani "anonüümseid" väga. Nad ühendasid jõud ja kasutasid oma arvutialaseid teadmisi, et leida nende piinajate asukoht ning see informatsioon kohalikule politseile edastada. Kassipiinajad saadi 48 tunni jooksul video ilmumisest kätte ([http://www.inquisitr.com/18170/4chan-b-goes-after-cat-abusers-wins/ Uudisteartikkel]). 4chanist on ka pärit näota ja vormita "organisatsioon" Anonymous, millest tuleb juttu hiljem.
=== Interneti sisene - meemid ===
Meemid (Ingl.k. ''meme'') on äärmiselt kiiresti populaarsust kogunud materjal Internetis, mis on tavaliselt humoorikad, näiteks pildid allkirjadega, videod, laused. Autsideritel on tihti meemidest raske aru saada, seega võib meeme nimetada ka Interneti "in-joke'ks". Kassid ja nende iseärased eluviisid on tihti kõrges staatuses, nende kohta on pildi- ja videomaterjali äärmiselt palju (üks tuntuimaid saite on [http://icanhas.cheezburger.com/ Icanhascheezburger.com]).
=== Interneti väline - ülestõusud mis on alanud Internetis ===
Kiire info liikumise tõttu on viimastel aastatel poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades ülestõusudele kaasa aidanud just Internet. Näiteks võib tuua Egiptuse revolutsiooni, mis sai alguse 2011 Facebooki gruppide kaudu, tänu millele Internetile ligipääs ka kiiresti lõpetati ([http://www.renesys.com/blog/2011/01/egypt-leaves-the-internet.shtml/ Viide]).
Interneti olemasolu on aidanud kaasa ka ülestõusule Tuneesias, mis toimus samal aastal.
=== Interneti väline - jõud, mida vägisi hoitakse tagasi ===
Totalitaarsetes riikides, nagu on seda Põhja Korea, Hiina ja Kuuba, on ligipääs Internetile keelatud või saadaval ainult spetsiifilistes internetipunktides, kus internetiliiklust pidevalt jälgitakse. Sellega üritatakse taotleda kontrolli info üle, mis võib tahtmatult välismaailmast sisse pääseda, kuna hoitakse rahvast infopimeduses ja murtud valguses ([http://ar.rsf.org/article.php3?id_article=10611/ Viide]).
Hiljuti tagasi lükatud SOPA, PIPA ja ACTA on samuti ohustanud internetivabadust nii Euroopas kui Ameerikas, kas tahtlikult või tahtmatult, seda ei osata öelda. Teada on lihtsalt, et vastavad lepingud olid alguses arutlusel madala profiiliga ning olid halvasti sõnastatud, seades ohtu anonüümsuse Internetis. Kõikide kolmede lepingute elluviimist on edukalt takistatud massiliste demonstratsioonidega inimeste poolt, kes "tulid Internetist tänavatele", tavaliselt [http://www.techjournal.org/wp-content/uploads/2011/12/guy-fawkes-mask.jpg/ Guy Fawkes] mask peas (mille kasutus ja sümbol režiimivastasule on populariseeritud filmi ''V for Vendetta'' poolt). Samuti suurendati lepingualaste vaidluste ajal tohutult poliitikute teadmisi Interneti olemusest, mis lõpuks viisid kõikide läbirääkimiste tagasilükkamiseni.

Olavi Koplik - Internet kui kultuurinähtus

2012-09-25T21:45:37Z

Okoplik: Created page with '== Üldinfo == '''Pealkiri:''' "Internet kui kultuurinähtus" '''Autor:''' Olavi Koplik '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid '''Õppe…'

== Üldinfo ==

'''Pealkiri:''' "Internet kui kultuurinähtus"

'''Autor:''' Olavi Koplik

'''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid

'''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]

'''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 26.09.2012

== Põhitekst ==
=== Sissejuhatus ===
Viimase paarikümne aastaga on Internet kasvanud märkimisväärselt. Selle mõjusfäär veelgi rohkem. Mis alguses tundus nohikute pärusmaana, on nüüdseks kasvanud

hiiglaslikuks jõuks, millest saab osa peaaegu kogu Maal paiknev tsivilisatsioon. Interneti jõud on arvestatav globaalsel tasandil ning see on nii kiidetud kui ka

kardetud.
Käesolevas kirjutises käsitletakse Interneti osa kultuurist kahel tasandil, Interneti siseselt ning selle väliselt. (''Kaldkirjas tekst on esimeses isikus olevad

kommentaarid, mis illustreerivad minu enda kogemusi'')
=== Interneti sisene - huvigrupid ===
Interneti sisemist maailma võib võrrelda Petri tassiga, kus arenevad mitmesuguseid huvigruppe. Kiire ligipääsu tõttu ja efektivsete otsingumootorite tõttu on tänapäeval väga lihtne leida kommuuni, mille huvid on kasutajaga sarnased. See aitab muuta sotsiaalsest elust väljaheidetuid (ehk "teistest erinevad", iseärased inimesed) uuesti sotsiaalseks, sest kui maailmas on juba 7 miljardit inimest, siis sarnaste huvidega ja sarnastes oludes üles kasvand inimesi on küllaga. Sarnaste huvidega inimesed kommunikeeruvad paremini, nad on uuesti sotsiaalsed, sest ei ole oluline kas suheldakse näost näkku või tekstivahendusel, kontakt teiste inimestega on olemas.

Siinkohal tuleks täpsustada, et Interneti kasulikkus huvigruppide suhtes ei piirdu ainult "iseäraste" inimestega, aga ka "tavalisematega". On olemas kommuune mis ühendavad nende liikmeid täiesti tavalised huvid, olgu selleks kas autode tuunimine või teatud videomängu mängimine. Sellised huvigrupid, olenevalt oma mastaabist, on võimelised mõjutama nende valdkonnas toimuvat (''Enda kogemusest võin mainida videomängude fänngruppidest saadud vastukajadega, mis on mänguarendajate otsuseid mängu
valmimise suhtes muutnud'')
Üks suurimaid huvigruppe, mis ajutiselt on moodustunud just Interneti vahendusel, on olnud SOPA, PIPA ja ACTA-vastased grupid.
=== Interneti sisene - anonüümsus ===
Interneti keskkonna üheks suurimaks (kui mitte kõige suuremaks) tõmbenumbriks võib nimetada selle pakutav anonüümsus. See anonüümsus toob endaga kaasa aga nii head kui halvad elemendid, ehk see on nn. kahe teraga mõõk. Heaks küljeks on kaitse, mida anonüümsus pakub, eriti poliitiliselt ebastabiilsetes maades, kus traditsioonilisest erinevad maailmavaated ja arvamused võivad kasutaja elu ohtu seada.
Anonüümsus pakub ka võimalust (piisavalt) modereerimata foorumeid, uudistesaite ja muid sarnaseid kommenteeritavaid saite risustada solvava, alandava, vihaseid argumente tekitava (''Trollimine/ingl.k. trolling'') või muidu mõttetu spämmiga. Kuid selline käitumine ei pruugi olla täielikult negatiivne nähtus, sest pingeid maandatakse käega katsumatus keskkonnas ning nende tagajärjed ei pruugi olla tõsisemad halvast tujust (''Erandeid siiski eksisteerib! [http://nl.newsbank.com/nl-search/we/Archives?p_product=PI&s_site=philly&p_multi=PI&p_theme=realcities&p_action=search&p_maxdocs=200&p_topdoc=1&p_text_direct-0=0EB32CDEE3272492&p_field_direct-0=document_id&p_perpage=10&p_sort=YMD_date:D&s_trackval=GooglePM/ Esimene "Internetimõrv"])
=== Interneti sisene - mitte ainult kuritegevus ===
Läbi Interneti on võimalik läbi viia mitmeid rahastusvõimalusi, alustades annetustega (PayPal) ja lõpetades keerulisemate projektidega. Samuti on võimalik kiiresti ja efektiivselt tuua päevavalgele probleeme läbi sotsiaalmeedia võrgustiku (Facebook, Twitter, Tumblr jms), ühendades hulga inimesi ühe sihtmärgi poole. Üks säravamaid näiteid tuleb saidist 4chan, mida tavaliselt arvatakse Interneti kõige tumedamaks ja haisvamaks prügilaks. Nimelt armastatakse 4chanis kasse, kuid 2009 aasta alguses ilmus Youtube'i video kassipoja piinamisest, ning see vihastas 4chani "anonüümseid" väga. Nad ühendasid jõud ja kasutasid oma arvutialaseid teadmisi, et leida nende piinajate asukoht ning see informatsioon kohalikule politseile edastada. Kassipiinajad saadi 48 tunni jooksul video ilmumisest kätte ([http://www.inquisitr.com/18170/4chan-b-goes-after-cat-abusers-wins/ Uudisteartikkel]). 4chanist on ka pärit näota ja vormita "organisatsioon" Anonymous, millest tuleb juttu hiljem.
=== Interneti sisene - meemid ===
Meemid (Ingl.k. ''meme'') on äärmiselt kiiresti populaarsust kogunud materjal Internetis, mis on tavaliselt humoorikad, näiteks pildid allkirjadega, videod, laused. Autsideritel on tihti meemidest raske aru saada, seega võib meeme nimetada ka Interneti "in-joke'ks". Kassid ja nende iseärased eluviisid on tihti kõrges staatuses, nende kohta on pildi- ja videomaterjali äärmiselt palju (üks tuntuimaid saite on [http://icanhas.cheezburger.com/ Icanhascheezburger.com]).
=== Interneti väline - ülestõusud mis on alanud Internetis ===
Kiire info liikumise tõttu on viimastel aastatel poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades ülestõusudele kaasa aidanud just Internet. Näiteks võib tuua Egiptuse revolutsiooni, mis sai alguse 2011 Facebooki gruppide kaudu, tänu millele Internetile ligipääs ka kiiresti lõpetati ([http://www.renesys.com/blog/2011/01/egypt-leaves-the-internet.shtml/ Viide]).
Interneti olemasolu on aidanud kaasa ka ülestõusule Tuneesias, mis toimus samal aastal.
=== Interneti väline - jõud, mida vägisi hoitakse tagasi ===
Totalitaarsetes riikides, nagu on seda Põhja Korea, Hiina ja Kuuba, on ligipääs Internetile keelatud või saadaval ainult spetsiifilistes internetipunktides, kus internetiliiklust pidevalt jälgitakse. Sellega üritatakse taotleda kontrolli info üle, mis võib tahtmatult välismaailmast sisse pääseda, kuna hoitakse rahvast infopimeduses ja murtud valguses ([http://ar.rsf.org/article.php3?id_article=10611/ Viide]).
Hiljuti tagasi lükatud SOPA, PIPA ja ACTA on samuti ohustanud internetivabadust nii Euroopas kui Ameerikas, kas tahtlikult või tahtmatult, seda ei osata öelda. Teada on lihtsalt, et vastavad lepingud olid alguses arutlusel madala profiiliga ning olid halvasti sõnastatud, seades ohtu anonüümsuse Internetis. Kõikide kolmede lepingute elluviimist on edukalt takistatud massiliste demonstratsioonidega inimeste poolt, kes "tulid Internetist tänavatele", tavaliselt [http://www.techjournal.org/wp-content/uploads/2011/12/guy-fawkes-mask.jpg/ Guy Fawkes] mask peas (mille kasutus ja sümbol režiimivastasule on populariseeritud filmi ''V for Vendetta'' poolt). Samuti suurendati lepingualaste vaidluste ajal tohutult poliitikute teadmisi Interneti olemusest, mis lõpuks viisid kõikide läbirääkimiste tagasilükkamiseni.