ICO wiki - User contributions [en]

https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Osoom ICO wiki - User contributions [en] 2026-05-07T03:09:38Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Failiserveri_conf._Zentyalis&diff=45044 Talk:Failiserveri conf. Zentyalis 2011-12-21T08:43:56Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>Hindab O.Soom A32<br /> <br /> Antud artikli puhul tundub nagu oleks kusagilt failiserveri manualist välja rebitud leht ning see ümber kirjutatud. Konfiguratsiooni <br /> võmaluste kohta küll kirjutatud, kuid paigaldmise ja näiteks nõuete kohta pole öeldud erilist midagi. Artikkel on suhteliselt lünklik. Sektsioonid võiks olla märgistatud eri peatükkidena. Kuidagi nõrk mulje jäi. <br /> Plussina võiks välja tuua pildid, kuid midagi rohkem plussina välja tuua ei saa. <br /> <br /> Uus hinnang: <br /> <br /> Peale esimese hinnangu andmist, on antud artiklit natuke paremaks ja ilusamaks muudetud. Artiklist leiab nüüd sissejuhatuse, muudatuste ajaloo ning õpetuse, kuidas Zentyal paigaldada. Hea oleks muidugi olnud see, kui artiklis endas oleks, sarnaselt allpool olevate peatükkidega, olnud pildid failiserveri mooduli paigaldmise kohta. <br /> <br /> Kuid üldine hinnang, sarnaselt esimese hinnanguga, jääb rahuldavaks. <br /> Võiks olla ikkagi väikesed alapeatükid, et kohe oleks hea vajaliku asja üles leida. Lisaks oleks tahtnud näha natuke linke, kust oleks võimalik rohkem/täiendavat infot saada. Ning ikkagi tundub see artikkel natuke hüppav ja natukene äkiliselt lõppev. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Muutmiste ajalugu=== <br /> <br /> Esimene versioon 12.12.2011<br /> <br /> Teine, peale parandusi 14.12.2011<br /> <br /> Kolmas 19.12.2011, uus hinnag antud. <br /> <br /> Neljas 20.12.2011, uus hinnang antud.<br /> {|border="2"<br /> !KRITEERIUM<br /> !KAAL<br /> !HINNANG<br /> !KOMMENTAAR<br /> |-<br /> |Versioonide ajalugu<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Autorid<br /> |1<br /> |1<br /> |Oli olemas<br /> |-<br /> |Viimase muutmise aeg<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas.<br /> |-<br /> |Skoop<br /> |1<br /> |0.5<br /> |Kergelt aimatav.<br /> |-<br /> |Sissejuhatus<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Nõuded<br /> |1<br /> |0,75<br /> |Natuke jäi puudu.<br /> |-<br /> |Installeerimise osa<br /> |3<br /> |1<br /> |Osaliselt.<br /> |-<br /> |Tehniliselt korrektne <br /> |3<br /> |2.0<br /> |Jah.<br /> |-<br /> |Korraldused on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |Kusjuures on.<br /> |-<br /> |Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |On. <br /> |-<br /> |Muutuvad osad on eristatavad<br /> |1<br /> |0.5<br /> |Osaliselt on. <br /> |-<br /> |Tekst on loetav (struktuur on olemas) <br /> |1<br /> |1<br /> |Jah, on. <br /> |-<br /> |Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br /> |1<br /> |1<br /> |On korrektsed.<br /> |-<br /> |Teenuse varundamine<br /> |1<br /> |1<br /> |Kirjas <br /> |-<br /> |Teenuse taastamine<br /> |2<br /> |2<br /> |Kirjas<br /> |-<br /> |'''Kokku'''<br /> |20 <br /> |16,25<br /> |<br /> |}</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44979 Curl 2011-12-20T20:52:55Z

<p>Osoom: /* Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI) */</p> <hr /> <div><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> 20.12.2011 Artikkel avaldamiseks valmis<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles.[http://en.wikipedia.org/wiki/CURL]<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida.[http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/][http://en.wikipedia.org/wiki/CURL]<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> <br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/]<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/ Ametlik kodulehekülg]<br /><br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/ Põhilised cURL käsklused]<br /><br /> [http://linux.byexamples.com/archives/320/using-curl-to-access-ftp-server/ FTP põhilised käsklused]<br /><br /> [http://www.web-development-blog.com/archives/create-custom-backups-from-your-website-using-curl/ Kuidas teha cURL'i abil teha oma veebisaidist backup]<br /><br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CURL Viki lehekülg]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/download.html Allalaadimine]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Võrdlus samalaadsetega]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/docs/manpage.html Manual]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/ Kogu dokumentatsioon]<br /><br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44978 Curl 2011-12-20T20:52:04Z

<p>Osoom: /* libcurl */</p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles.[http://en.wikipedia.org/wiki/CURL]<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida.[http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/][http://en.wikipedia.org/wiki/CURL]<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> <br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/]<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/ Ametlik kodulehekülg]<br /><br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/ Põhilised cURL käsklused]<br /><br /> [http://linux.byexamples.com/archives/320/using-curl-to-access-ftp-server/ FTP põhilised käsklused]<br /><br /> [http://www.web-development-blog.com/archives/create-custom-backups-from-your-website-using-curl/ Kuidas teha cURL'i abil teha oma veebisaidist backup]<br /><br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CURL Viki lehekülg]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/download.html Allalaadimine]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Võrdlus samalaadsetega]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/docs/manpage.html Manual]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/ Kogu dokumentatsioon]<br /><br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44977 Curl 2011-12-20T20:51:36Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida.[http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/][http://en.wikipedia.org/wiki/CURL]<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> <br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/]<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/ Ametlik kodulehekülg]<br /><br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/ Põhilised cURL käsklused]<br /><br /> [http://linux.byexamples.com/archives/320/using-curl-to-access-ftp-server/ FTP põhilised käsklused]<br /><br /> [http://www.web-development-blog.com/archives/create-custom-backups-from-your-website-using-curl/ Kuidas teha cURL'i abil teha oma veebisaidist backup]<br /><br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CURL Viki lehekülg]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/download.html Allalaadimine]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Võrdlus samalaadsetega]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/docs/manpage.html Manual]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/ Kogu dokumentatsioon]<br /><br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44976 Curl 2011-12-20T20:47:07Z

<p>Osoom: /* cURL */</p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida.[http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/][http://en.wikipedia.org/wiki/CURL]<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> <br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/ Ametlik kodulehekülg]<br /><br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/ Põhilised cURL käsklused]<br /><br /> [http://linux.byexamples.com/archives/320/using-curl-to-access-ftp-server/ FTP põhilised käsklused]<br /><br /> [http://www.web-development-blog.com/archives/create-custom-backups-from-your-website-using-curl/ Kuidas teha cURL'i abil teha oma veebisaidist backup]<br /><br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CURL Viki lehekülg]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/download.html Allalaadimine]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Võrdlus samalaadsetega]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/docs/manpage.html Manual]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/ Kogu dokumentatsioon]<br /><br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44975 Curl 2011-12-20T20:45:56Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> <br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/ Ametlik kodulehekülg]<br /><br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/ Põhilised cURL käsklused]<br /><br /> [http://linux.byexamples.com/archives/320/using-curl-to-access-ftp-server/ FTP põhilised käsklused]<br /><br /> [http://www.web-development-blog.com/archives/create-custom-backups-from-your-website-using-curl/ Kuidas teha cURL'i abil teha oma veebisaidist backup]<br /><br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CURL Viki lehekülg]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/download.html Allalaadimine]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Võrdlus samalaadsetega]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/docs/manpage.html Manual]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/ Kogu dokumentatsioon]<br /><br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44974 Curl 2011-12-20T20:44:51Z

<p>Osoom: /* Kasutatud materjal ning lisalugemist */</p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/ Ametlik kodulehekülg]<br /><br /> [http://www.codediesel.com/tools/6-essential-curl-commands/ Põhilised cURL käsklused]<br /><br /> [http://linux.byexamples.com/archives/320/using-curl-to-access-ftp-server/ FTP põhilised käsklused]<br /><br /> [http://www.web-development-blog.com/archives/create-custom-backups-from-your-website-using-curl/ Kuidas teha cURL'i abil teha oma veebisaidist backup]<br /><br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CURL Viki lehekülg]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/download.html Allalaadimine]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/comparison-table.html Võrdlus samalaadsetega]<br /><br /> [http://curl.haxx.se/docs/manpage.html Manual]<br /> <br /> [http://curl.haxx.se/docs/ Kogu dokumentatsioon]<br /><br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44973 Curl 2011-12-20T20:33:00Z

<p>Osoom: /* Eesmärk */</p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele.<br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44972 Curl 2011-12-20T20:32:45Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. Artikkel on tehtud eelkõike Linuxi kasutajat silmas pidades, kuid sobib ka <br /> muude op.süsteemide kasutajatele. Nagu allpool on mainitud on CURL multi-platvormiline. <br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44971 Curl 2011-12-20T20:17:11Z

<p>Osoom: /* Eeldused */</p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. <br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga, siis ei sa nõuda mingeid erilisi oskusi ja teadmisi. Soovituslikult oleks hea, et lugeja/kasutaja oskaks kasutada Linuxi käsurida ja teaks midagi <i>directory tree</i>'st. Samas tulevad kasuks teadmised erinevatest Interneti protokollidest. Samas nagu sai mainitud, on kõik soovituslik, mitte kohustuslik.<br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44970 Curl 2011-12-20T20:02:51Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> <br /> ===Eesmärk===<br /> Antud artikli eesmärk on tutvustada CURL'i ja temaga kaasneva cURL'i võimalusi. Artikkel jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas on teooria ning teises osas on praktiline osa. <br /> <br /> ===Eeldused===<br /> Kuna tegemist on pelgalt tutvustava artikliga<br /> <br /> <br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44969 Curl 2011-12-20T19:47:39Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> CURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> CURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi. cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011.aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt universaalne. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel nagu näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. API'd,libcurl'i kasutamiseks, on olemas ligi 40'l programmeerimis keeles. <br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles,et neid käske saab integreerida nii UNIX'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse ning sellega kaasneb võimalus paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> <br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või kuvatakse <i>process bar</i>. <br /> Järgnevalt on lisatud siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44968 Curl 2011-12-20T18:47:18Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44967 Curl 2011-12-20T18:47:00Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> Samas on võimalus fail kopeerida sinna kausta, kuhu vaja. Käsk on järgmine: <br /> curl -T <üleslaetav fail> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<serverinimi>/<vajalik_kaust>/failinimi <br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://server.com/kuut/koer.php <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44966 Curl 2011-12-20T18:30:54Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koeruus.php <br /> <b>Märkuseks</b>: <br /> Üleslaetava faili nimi (näite puhul koer.php) laetakse ülesse nimega koeruus.php. Kui <i>destination</i> faili nimi on puudu, kopeeritakse fail serverisse <i>source</i> faili nimega. Vaikimisi kopeeritakse fail juurkausta. (./) <br /> <br /> specify the directory after the site name;e.g.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44965 Curl 2011-12-20T18:03:34Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> Faili üleslaadimiseks ftp serverisse, tuleb sisestada järgmine: <br /> curl -T <üleslaetava faili nimi> -u <kasutajanimi>:<salasõna> ftp://<server>/<üleslaetava faili uus nimi><br /> Näide: <br /> curl -T koer.php -u nipi:tiri ftp://minuserver.com/koer.php <br /> Märkuseks: <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44964 Curl 2011-12-20T17:47:00Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> Selleks, et näha mis asjad leiduvad FTP kaustas.<br /> Selleks sisesta käsk: <br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftp serveri aadress<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com <br /> Näha teatud kausta FTP serveris, sisesta käsk:<br /> curl ftp://<kasutajanimi>:<salasõna>@ftpserveriaadress/vajalik_kaust<br /> Näide: <br /> curl ftp://nipi:tiri@server.com/minu_kaust <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44963 Curl 2011-12-20T15:14:25Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> =====Suunamisega URL=====<br /> Mõningatel juhtudel, on leheküljed suunatud. Vaikimisi cURL seda ei tuvastada, ning tulemust ei pruugi tulla. Selle vältimiseks tuleks kasutada järgmist käsku: <br /> curl -L <URL> <br /> Näide: <br /> curl -L http://www.mingilehekülg.ee <br /> =====URL päise lugemine=====<br /> Näitamaks ainult lehe päist. Seda käsku saab kasutada igasuguse URL'i puhul <br /> curl --head <URL><br /> Näide:<br /> curl --head http://www.google.com<br /> Dokumendi päise laadimine faili<br /> curl --dump-header <fail> <URL><br /> Näide: <br /> curl --dump-header headers.txt http://www.delfi.ee <br /> =====FTP===== <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44959 Curl 2011-12-20T14:10:26Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>===Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)===<br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44958 Curl 2011-12-20T14:09:54Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> <br /> ===Autor===<br /> Oliver Soom A32<br /> ===Kasutatud materjal ning lisalugemist===<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44957 Curl 2011-12-20T14:09:26Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> <br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> ====Kasutatud materjal ning lisalugemist====<br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44956 Curl 2011-12-20T14:07:51Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Tavalise URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> Turvatud URL'i lugemine käib täpselt samamoodi nagu tavalise URL'i lugemine<br /> curl <URL><br /> Näide: https://www.swedbank.ee <br /> <br /> =====URL'i faili salvestamine===== <br /> Väljund, milleks on <i>source code</i>, salvestatakse faili. <br /> curl -o <failinimi> <URL><br /> Näide: <br /> curl -o leht.html http://www.python.org <br /> <br /> =====Autenteerimist vajava lehe lugemine===== <br /> Mõnele lehele sissepääsemiseks on vaja teada kasutajanime ja salasõna. <br /> curl -u <kasutajanimi>:<salasõba> <URL> <br /> Näide: <br /> curl -u nipi:tiri http://www.koduleht.ee <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44941 Curl 2011-12-20T12:15:12Z

<p>Osoom: /* Kasutamine */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna. <br /> <br /> =====Puhta URL'i lugemine===== <br /> curl <URL> <br /> Näide: <br /> curl http://www.google.com<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44940 Curl 2011-12-20T11:58:11Z

<p>Osoom: /* Kasutamine */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> cURL'i kasutamiseks tuleb vastav käsk lihtsalt kirjutada käsureale. Kui antud käsk on korrektne, väljastatakse väljundiks antud URL'i <i>source code</i> või process bar. <br /> Järgnevalt lisan siia hulga kasulikke käsklusi, mida võib rohkem vaja minna, kui kasutada cURL'i. <br /> <br /> # <br /> #dsd<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44924 Curl 2011-12-20T11:09:35Z

<p>Osoom: /* cURL */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialt levinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). <br /> cURL'i peamine eesmärk on failide ülekandmine üle eelpool mainitud protokollide, kasutades käsurida. Selle kasulikus seisneb selles, et <br /> neid käske saab integreerida nii BASH'i skriptide kui ja Windows batch'i failide sisse, mis omakorda lasevad paljusi URL'iga seotuid tegevusi automatiseerida. <br /> Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Failiserveri_conf._Zentyalis&diff=44899 Talk:Failiserveri conf. Zentyalis 2011-12-19T11:58:30Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>Hindab O.Soom A32<br /> <br /> Antud artikli puhul tundub nagu oleks kusagilt failiserveri manualist välja rebitud leht ning see ümber kirjutatud. Konfiguratsiooni <br /> võmaluste kohta küll kirjutatud, kuid paigaldmise ja näiteks nõuete kohta pole öeldud erilist midagi. Artikkel on suhteliselt lünklik. Sektsioonid võiks olla märgistatud eri peatükkidena. Kuidagi nõrk mulje jäi. <br /> Plussina võiks välja tuua pildid, kuid midagi rohkem plussina välja tuua ei saa. <br /> <br /> Uus hinnang: <br /> <br /> Peale esimese hinnangu andmist, on antud artiklit natuke paremaks ja ilusamaks muudetud. Artiklist leiab nüüd sissejuhatuse, muudatuste ajaloo ning õpetuse, kuidas Zentyal paigaldada. Hea oleks muidugi olnud see, kui artiklis endas oleks, sarnaselt allpool olevate peatükkidega, olnud pildid failiserveri mooduli paigaldmise kohta. <br /> <br /> Kuid üldine hinnang, sarnaselt esimese hinnanguga, jääb rahuldavaks. <br /> Võiks olla ikkagi väikesed alapeatükid, et kohe oleks hea vajaliku asja üles leida. Lisaks oleks tahtnud näha natuke linke, kust oleks võimalik rohkem/täiendavat infot saada. Ning ikkagi tundub see artikkel natuke hüppav ja natukene äkiliselt lõppev. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Muutmiste ajalugu=== <br /> <br /> Esimene versioon 12.12.2011<br /> <br /> Teine, peale parandusi 14.12.2011<br /> <br /> Kolmas 19.12.2011, uus hinnag antud. <br /> <br /> {|border="2"<br /> !KRITEERIUM<br /> !KAAL<br /> !HINNANG<br /> !KOMMENTAAR<br /> |-<br /> |Versioonide ajalugu<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Autorid<br /> |1<br /> |1<br /> |Oli olemas<br /> |-<br /> |Viimase muutmise aeg<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas.<br /> |-<br /> |Skoop<br /> |1<br /> |0<br /> |Ei ole kirjas.<br /> |-<br /> |Sissejuhatus<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Nõuded<br /> |1<br /> |0,75<br /> |Natuke jäi puudu.<br /> |-<br /> |Installeerimise osa<br /> |3<br /> |1<br /> |Osaliselt.<br /> |-<br /> |Tehniliselt korrektne <br /> |3<br /> |2.0<br /> |Jah.<br /> |-<br /> |Korraldused on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |Kusjuures on.<br /> |-<br /> |Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |On. <br /> |-<br /> |Muutuvad osad on eristatavad<br /> |1<br /> |0.5<br /> |Osaliselt on. <br /> |-<br /> |Tekst on loetav (struktuur on olemas) <br /> |1<br /> |1<br /> |Jah, on. <br /> |-<br /> |Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br /> |1<br /> |1<br /> |On korrektsed.<br /> |-<br /> |Teenuse varundamine<br /> |1<br /> |0<br /> |Ei ole selle kohta märget. <br /> |-<br /> |Teenuse taastamine<br /> |2<br /> |0<br /> |Pole kirjas selle kohta<br /> |-<br /> |'''Kokku'''<br /> |20 <br /> |12,75<br /> |<br /> |}</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Failiserveri_conf._Zentyalis&diff=44671 Talk:Failiserveri conf. Zentyalis 2011-12-14T21:08:16Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>Hindab O.Soom A32<br /> <br /> Antud artikli puhul tundub nagu oleks kusagilt failiserveri manualist välja rebitud leht ning see ümber kirjutatud. Konfiguratsiooni <br /> võmaluste kohta küll kirjutatud, kuid paigaldmise ja näiteks nõuete kohta pole öeldud erilist midagi. Artikkel on suhteliselt lünklik. Sektsioonid võiks olla märgistatud eri peatükkidena. Kuidagi nõrk mulje jäi. <br /> Plussina võiks välja tuua pildid, kuid midagi rohkem plussina välja tuua ei saa. <br /> <br /> ===Muutmiste ajalugu=== <br /> <br /> Esimene versioon 12.12.2012<br /> <br /> Teine, peale parandusi 14.12.2012<br /> <br /> {|border="2"<br /> !KRITEERIUM<br /> !KAAL<br /> !HINNANG<br /> !KOMMENTAAR<br /> |-<br /> |Versioonide ajalugu<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Autorid<br /> |1<br /> |1<br /> |Oli olemas<br /> |-<br /> |Viimase muutmise aeg<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas.<br /> |-<br /> |Skoop<br /> |1<br /> |0<br /> |Ei ole kirjas.<br /> |-<br /> |Sissejuhatus<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Nõuded<br /> |1<br /> |0,75<br /> |Natuke jäi puudu.<br /> |-<br /> |Installeerimise osa<br /> |3<br /> |1<br /> |Osaliselt.<br /> |-<br /> |Tehniliselt korrektne <br /> |3<br /> |2.0<br /> |Jah.<br /> |-<br /> |Korraldused on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |Kusjuures on.<br /> |-<br /> |Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |On. <br /> |-<br /> |Muutuvad osad on eristatavad<br /> |1<br /> |0.5<br /> |Osaliselt on. <br /> |-<br /> |Tekst on loetav (struktuur on olemas) <br /> |1<br /> |1<br /> |Jah, on. <br /> |-<br /> |Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br /> |1<br /> |1<br /> |On korrektsed.<br /> |-<br /> |Teenuse varundamine<br /> |1<br /> |0<br /> |Ei ole selle kohta märget. <br /> |-<br /> |Teenuse taastamine<br /> |2<br /> |0<br /> |Pole kirjas selle kohta<br /> |-<br /> |'''Kokku'''<br /> |20 <br /> |12,75<br /> |<br /> |}</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Failiserveri_conf._Zentyalis&diff=44670 Talk:Failiserveri conf. Zentyalis 2011-12-14T21:07:15Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div>Hindab O.Soom A32<br /> <br /> Antud artikli puhul tundub nagu oleks kusagilt failiserveri manualist välja rebitud leht ning see ümber kirjutatud. Konfiguratsiooni <br /> võmaluste kohta küll kirjutatud, kuid paigaldmise ja näiteks nõuete kohta pole öeldud erilist midagi. Artikkel on suhteliselt lünklik. Sektsioonid võiks olla märgistatud eri peatükkidena. Kuidagi nõrk mulje jäi. <br /> Plussina võiks välja tuua pildid, kuid midagi rohkem plussina välja tuua ei saa. <br /> <br /> <br /> <br /> {|border="2"<br /> !KRITEERIUM<br /> !KAAL<br /> !HINNANG<br /> !KOMMENTAAR<br /> |-<br /> |Versioonide ajalugu<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Autorid<br /> |1<br /> |1<br /> |Oli olemas<br /> |-<br /> |Viimase muutmise aeg<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas.<br /> |-<br /> |Skoop<br /> |1<br /> |0<br /> |Ei ole kirjas.<br /> |-<br /> |Sissejuhatus<br /> |1<br /> |1<br /> |Olemas<br /> |-<br /> |Nõuded<br /> |1<br /> |0,75<br /> |Natuke jäi puudu.<br /> |-<br /> |Installeerimise osa<br /> |3<br /> |1<br /> |Osaliselt.<br /> |-<br /> |Tehniliselt korrektne <br /> |3<br /> |2.0<br /> |Jah.<br /> |-<br /> |Korraldused on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |Kusjuures on.<br /> |-<br /> |Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br /> |1<br /> |1<br /> |On. <br /> |-<br /> |Muutuvad osad on eristatavad<br /> |1<br /> |0.5<br /> |Osaliselt on. <br /> |-<br /> |Tekst on loetav (struktuur on olemas) <br /> |1<br /> |1<br /> |Jah, on. <br /> |-<br /> |Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br /> |1<br /> |1<br /> |On korrektsed.<br /> |-<br /> |Teenuse varundamine<br /> |1<br /> |0<br /> |Ei ole selle kohta märget. <br /> |-<br /> |Teenuse taastamine<br /> |2<br /> |0<br /> |Pole kirjas selle kohta<br /> |-<br /> |'''Kokku'''<br /> |20 <br /> |12,75<br /> |<br /> |}</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44641 Curl 2011-12-14T12:33:21Z

<p>Osoom: /* cURL */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> cURL'i puhul on tegemist käsurea tööriistaga, mis võimaldab faile saada ja saata, kasutades URL'i süntaksi. <br /> Kuna cURL kasutab libcurl'i , toetab cURL suurel hulgal laialtlevinuid Interneti protokolle, sealhulgas HTTP'd, HTTPS'i, FTP'd, FTPS'i, <br /> SCP'id, SFTP'd, TFTP'd, LDAP'i, LDAPS'i, DICT'i, TELNET'i, FILE'd, IMAP'i , POP3'e, SMTP'd ning RTSP'd. (Nimetatutest viimast nelja toetab cURL alates versioonist 7.20.0 või kuupäevast 9. veebruar 2010.). Nagu on mainitud, hakkas Daniel Stenberg cURL'i kirjutama aastas 1997, loomaks tööriista failide edastamiseks. Kuna seda jagatakse MIT litsentsi all, on cURL vaba tarkvara.<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44634 Curl 2011-12-14T11:37:48Z

<p>Osoom: /* libcurl */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44633 Curl 2011-12-14T11:37:32Z

<p>Osoom: /* libcurl */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> A free client-side URL transfer library, supporting FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, the file URI scheme, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP and RTSP. The library supports HTTPS certificates, HTTP POST, HTTP PUT, FTP uploading, Kerberos, HTTP form based upload, proxies, cookies, user-plus-password authentication, file transfer resume, and HTTP proxy tunneling.<br /> The libcurl library is portable. It builds and works identically on several platforms, including Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare, DOS and more.<br /> The libcurl library is free, thread-safe, IPv6 compatible, and fast. Bindings in more than 40 languages are available for libcurl.<br /> <br /> libcurl'i puhul on tegemist vabavaralise kliendi-poolse teegiga, mille eesmärgiks on URL'ide transport, kasutades mitmeid erinevaid võrguprotokolle. libcurli'i toetab neist järgnevaid: FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP, RTSP, ning toetab URI. Samuti toetab antud teek ka HTTPS sertifikaate, HTTP POST'i , HTTP PUT'i, FTP üleslaadmist, Kerberost, HTTP põhinevat üleslaadimist, proxysi'si, "küpsiseid(cookies)", kasutajanimi+salasõna põhilist autenteerimist jpt. <br /> libcurl'i teek on suhteliselt üleviidav. See töötab samasuguselt mitmetel platvormidel. Näiteks: Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, <br /> Novell NetWare ning DOS. <br /> Nagu ülalpool sai mainitud, on libcurl'i nimeline teek tasuta, kindel ohtude suhtes, kokkusobiv IPv6-ga ning suhteliselt kiire. libcurl on kättesaadav enam kui 40 keeles.<br /> <br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44629 Curl 2011-12-14T10:01:18Z

<p>Osoom: /* Paigaldamine */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> A free client-side URL transfer library, supporting FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, the file URI scheme, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP and RTSP. The library supports HTTPS certificates, HTTP POST, HTTP PUT, FTP uploading, Kerberos, HTTP form based upload, proxies, cookies, user-plus-password authentication, file transfer resume, and HTTP proxy tunneling.<br /> The libcurl library is portable. It builds and works identically on several platforms, including Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare, DOS and more.<br /> The libcurl library is free, thread-safe, IPv6 compatible, and fast. Bindings in more than 40 languages are available for libcurl.<br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt.<br /> <br /> Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44628 Curl 2011-12-14T10:00:32Z

<p>Osoom: /* Paigaldamine */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> A free client-side URL transfer library, supporting FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, the file URI scheme, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP and RTSP. The library supports HTTPS certificates, HTTP POST, HTTP PUT, FTP uploading, Kerberos, HTTP form based upload, proxies, cookies, user-plus-password authentication, file transfer resume, and HTTP proxy tunneling.<br /> The libcurl library is portable. It builds and works identically on several platforms, including Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare, DOS and more.<br /> The libcurl library is free, thread-safe, IPv6 compatible, and fast. Bindings in more than 40 languages are available for libcurl.<br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> Nagu varem sai mainitud, on cURL mitme-platvormiline, ning cURL'i paigaldamine erinevate platvormide peale käib erinevalt. Järgneva lingi alt on võimalik leida õpetused erinevate platvormidele paigaldamise kohta: [http://curl.haxx.se/docs/install.html cURL paigaldamine]<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44627 Curl 2011-12-14T09:55:00Z

<p>Osoom: /* Paigaldamine */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> A free client-side URL transfer library, supporting FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, the file URI scheme, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP and RTSP. The library supports HTTPS certificates, HTTP POST, HTTP PUT, FTP uploading, Kerberos, HTTP form based upload, proxies, cookies, user-plus-password authentication, file transfer resume, and HTTP proxy tunneling.<br /> The libcurl library is portable. It builds and works identically on several platforms, including Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare, DOS and more.<br /> The libcurl library is free, thread-safe, IPv6 compatible, and fast. Bindings in more than 40 languages are available for libcurl.<br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha seda käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> Olles root'i õigustes, tuleb lihtsalt sisestada käsk. <br /> <br /> apt-get install curl<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44626 Curl 2011-12-14T09:53:08Z

<p>Osoom: /* Paigaldamine */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> A free client-side URL transfer library, supporting FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, the file URI scheme, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP and RTSP. The library supports HTTPS certificates, HTTP POST, HTTP PUT, FTP uploading, Kerberos, HTTP form based upload, proxies, cookies, user-plus-password authentication, file transfer resume, and HTTP proxy tunneling.<br /> The libcurl library is portable. It builds and works identically on several platforms, including Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare, DOS and more.<br /> The libcurl library is free, thread-safe, IPv6 compatible, and fast. Bindings in more than 40 languages are available for libcurl.<br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad, kes kasutavad Ubuntu Desktop'i versiooni saavad selle paigaldada enda arvutile kasutades nii Ubuntu Software Center'it kui ka teha seda käsurealt. Ubuntu Server op. süsteemi kasutavad isikud saavad seda teha seda käsurealt. Käsureale tuleb sisestada järgnev käsk. <br /> <br /> sudo apt-get install curl<br /> <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44464 Curl 2011-12-13T16:15:43Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> A free client-side URL transfer library, supporting FTP, FTPS, Gopher, HTTP, HTTPS, SCP, SFTP, TFTP, Telnet, DICT, the file URI scheme, LDAP, LDAPS, IMAP, POP3, SMTP and RTSP. The library supports HTTPS certificates, HTTP POST, HTTP PUT, FTP uploading, Kerberos, HTTP form based upload, proxies, cookies, user-plus-password authentication, file transfer resume, and HTTP proxy tunneling.<br /> The libcurl library is portable. It builds and works identically on several platforms, including Solaris, NetBSD, FreeBSD, OpenBSD, Darwin, HPUX, IRIX, AIX, Tru64, Linux, UnixWare, HURD, Windows, Symbian, Amiga, OS/2, BeOS, Mac OS X, Ultrix, QNX, OpenVMS, RISC OS, Novell NetWare, DOS and more.<br /> The libcurl library is free, thread-safe, IPv6 compatible, and fast. Bindings in more than 40 languages are available for libcurl.<br /> ===cURL===<br /> A command line tool for getting or sending files using URL syntax.<br /> Since cURL uses libcurl, it supports a range of common Internet protocols, currently including HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SCP, SFTP, TFTP, LDAP, LDAPS, DICT, TELNET, FILE . IMAP, POP3, SMTP and RTSP (the last four-only in versions newer than 7.20.0 or 9 February 2010).<br /> The name of the project is a play on 'Client for URLs', originally with URL spelled in uppercase to make it obvious that it deals with URLs. The fact it can also be pronounced 'see URL' also helped; it works as an abbreviation for "Client URL Request Library" or the recursive version: "Curl URL Request Library".<br /> Daniel Stenberg started writing cURL in 1997, as a way to transfer files via protocols such as http, ftp, gopher, and many more, via a command-line interface. Several other people made important and crucial contributions to the project. Distributed under the MIT License, cURL is free software.<br /> ===Paigaldamine===<br /> Ubuntu kasutajad saavad selle paigaldada <br /> ===Kasutamine===<br /> <br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44463 Curl 2011-12-13T15:52:56Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===libcurl===<br /> <br /> ===cURL===<br /> <br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44462 Curl 2011-12-13T15:52:14Z

<p>Osoom: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota multi-platvormilist tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitmete võrgu protokollide. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44461 Curl 2011-12-13T15:43:16Z

<p>Osoom: /* Üldandmed */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitme protokolli. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> cURL'i programmeerimiskeeleks on C. <br /> Viimane, stabiilne, curl versioon, versioon 7.23.1, lasti välja 2011. aasta 17. Novembril.<br /> <br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44460 Curl 2011-12-13T15:31:46Z

<p>Osoom: /* Üldandmed */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitme protokolli. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpool mainitud, lasti cURL esmakordselt välja aastal 1997. Projekti autoriks oli Daniel Stenberg. Siinkohal oleks tark mainida, et läbi aastate on projekti sisse panustanud suur hulk inimesi.<br /> <br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44458 Curl 2011-12-13T15:20:29Z

<p>Osoom: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on vaba tarkvara projekt, mille põhieesmärgiks on toota tarkvara mis võimaldab andmete ülekannet üle mitme protokolli. <br /> cURL lasti esmakordselt välja aastal 1997 ning selle alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpoo;l<br /> <br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44457 Curl 2011-12-13T15:00:21Z

<p>Osoom: /* Üldandmed */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on tarkvara projekt, mis lasti välja aastal 1997 ning mille alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> Nagu ülalpoo;l<br /> <br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44456 Curl 2011-12-13T14:56:48Z

<p>Osoom: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL on tarkvara projekt, mis lasti välja aastal 1997 ning mille alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44455 Curl 2011-12-13T14:56:38Z

<p>Osoom: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> cURL is a computer software project providing a library and command-line tool for transferring data using various protocols. The cURL project produces two products, libcurl and cURL. It was first released in 1997. <br /> cURL on tarkvara projekt, mis lasti välja aastal 1997 ning mille alla kuulub <i>library</i>, mille nimeks on libcurl ning käsurea tööriist nimega cURL.<br /> <br /> ===Üldandmed===<br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44454 Curl 2011-12-13T14:48:34Z

<p>Osoom: /* Versioon */</p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> 1.0<br /> <br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> ===Üldandmed===<br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44453 Curl 2011-12-13T14:48:23Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> ===Üldandmed===<br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> Oliver Soom A32<br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44452 Curl 2011-12-13T14:37:00Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> ====Viimati muudetud====<br /> ===Sissejuhatus===<br /> ===Üldandmed===<br /> ===Võimaldused===<br /> ===Paigaldamine===<br /> ===Kasutamine===<br /> ===Võrdlus samalaadsete utilititega===<br /> ====Autor====<br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44451 Curl 2011-12-13T14:27:17Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ====Versioon====<br /> ====Viimati muudetud====<br /> ====Autor====<br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44450 Curl 2011-12-13T14:26:49Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> ===Versioon===<br /> ===Viimati muudetud===<br /> ===Autor===<br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Curl&diff=44449 Curl 2011-12-13T14:24:44Z

<p>Osoom: </p> <hr /> <div><h1>Olive Soom teeb seda teemat.(POOLELI)</h1><br /> <br /> #Versioon#<br /> #Viimati muudetud#<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [[Category:IT infrastruktuuri teenused]]<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Osoom