<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Otelga</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Otelga"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Otelga"/>
	<updated>2026-05-09T14:50:26Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122882</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122882"/>
		<updated>2017-05-25T15:07:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo lsblk -f /dev/sda&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Ubuntus kettajao tuvastamise käsud.Gdiski puudumisel see eelnevalt paigaldada.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo gdisk -l /dev/sda&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus(Joonis 2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:UbuntuParttable.JPG|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Käsud tabeli kuvamiseks sisestada administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# DISKPARR&lt;br /&gt;
# Select disk=(ketta number) &lt;br /&gt;
# list partition&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 3.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122879</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122879"/>
		<updated>2017-05-25T15:03:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Ubuntus kettajao tuvastamise käsud.Gdiski puudumisel see eelnevalt paigaldada.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo gdisk -l /dev/sda&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus(Joonis 2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:UbuntuParttable.JPG|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Käsud tabeli kuvamiseks sisestada administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# DISKPARR&lt;br /&gt;
# Select disk=(ketta number) &lt;br /&gt;
# list partition&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 3.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:UbuntuParttable.JPG&amp;diff=122878</id>
		<title>File:UbuntuParttable.JPG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:UbuntuParttable.JPG&amp;diff=122878"/>
		<updated>2017-05-25T15:03:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ubuntu_Part_table.JPG&amp;diff=122877</id>
		<title>File:Ubuntu Part table.JPG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ubuntu_Part_table.JPG&amp;diff=122877"/>
		<updated>2017-05-25T15:01:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122876</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122876"/>
		<updated>2017-05-25T15:01:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Ubuntus kettajao tuvastamise käsud.Gdiski puudumisel see eelnevalt paigaldada.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo gdisk -l /dev/sda&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus(Joonis 2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu_Part_table.JPG|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Käsud tabeli kuvamiseks sisestada administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# DISKPARR&lt;br /&gt;
# Select disk=(ketta number) &lt;br /&gt;
# list partition&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 3.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122875</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122875"/>
		<updated>2017-05-25T15:00:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Ubuntus kettajao tuvastamise käsud.Gdiski puudumisel see eelnevalt paigaldada.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo gdisk -l /dev/sda&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus(Joonis 2)&lt;br /&gt;
[[Ubuntu_Part_table.JPG|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Käsud tabeli kuvamiseks sisestada administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# DISKPARR&lt;br /&gt;
# Select disk=(ketta number) &lt;br /&gt;
# list partition&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 3.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122872</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122872"/>
		<updated>2017-05-25T14:47:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Käsud tabeli kuvamiseks sisestada administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# DISKPARR&lt;br /&gt;
# Select disk=(ketta number) &lt;br /&gt;
# list partition&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122871</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122871"/>
		<updated>2017-05-25T14:44:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NÄIDE: Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122870</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122870"/>
		<updated>2017-05-25T14:43:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# DISKPART&lt;br /&gt;
# list disk&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122869</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122869"/>
		<updated>2017-05-25T14:42:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&#039;&#039;&#039;Kasutatud kettajagude tabeli tuvastamine Windowsis&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Käivita CMD(command prompt) administraatori õigustes&lt;br /&gt;
# Kirjuta käsk &#039;&#039;DISKPART&#039;&#039;&lt;br /&gt;
# Kirjuta käsk &#039;&#039;list disk&#039;&#039;&lt;br /&gt;
# Juhul, kui &#039;&#039;&#039;GPT&#039;&#039;&#039; veerus on tärn, siis on kettal kasutatud GPT kettajagude tabelit. Tärni puudumisel on tegemist MBR tabeliga. &lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122868</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122868"/>
		<updated>2017-05-25T14:30:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ka partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasusi ja erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdlus GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine loetamatuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i(zettabyte) suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122867</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=122867"/>
		<updated>2017-05-25T14:17:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120920</id>
		<title>Talk:IP SAN</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120920"/>
		<updated>2017-05-02T14:53:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindaja: Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindamise kuupäev: 01.05.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Teemast polnud mööda kirjutatud. Pealkiri ja sisu lähevad kokku. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja versioon&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja sissejuhatus on artikli alguses samas peatükis.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Sissejuhatuse lugemisel on aru saada, mida järgneva artikliga tutvustatakse. Lühidalt on kirjas ka Erienvad standardid, mida tutuvustatakse järgnevates lõikudes. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Tehniliseid vigasid ei tuvastanud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus on korrektselt märgitud ja viidatud. Samuti on joonistel viited küljes.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Näited kasutamiseks/käsud&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0,6&lt;br /&gt;
| IP SAN-I kasutamisvaldkond ja eesmärgi, mida see täidab, on välja toodud sissejuhatuses. Hea oleks olnud lisada üks/kaks näidet, kus IP San-I oleks hea kasutada.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sisu&lt;br /&gt;
| 4&lt;br /&gt;
| 4	&lt;br /&gt;
| Wiki artikli sisus kaeti sissejuhatuses  kirjutatud tehnilised osad ning juurde on lisatud ka erinevad selgitavad joonised, mis lihtsustavad artiklist aru saamist. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Ülesehitus&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0,9&lt;br /&gt;
| Informatsioon autori kohta on mõistlik lisada artikli algusesse. Ülejäänud artikli ülesehitus on omavahel hästi seotud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kirjavead ja õigekiri&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Õigekirja vigasid ei tuvastanud. Lausete ülesehitus on hästi arusaadav ja lihtsasti loetav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 10&lt;br /&gt;
| 9,5	&lt;br /&gt;
| Wiki artikkel on hästi koostatud ning teema on korrektselt kaetud algusest lõpuni. Samuti on olemas autori oma arvamus. Välja on toodud ka plussid ja miinused  erinevate standarditega võrdlemisel.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120919</id>
		<title>Talk:IP SAN</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120919"/>
		<updated>2017-05-02T14:53:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindaja: Ott Telga&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
Hindamise kuupäev: 01.05.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Teemast polnud mööda kirjutatud. Pealkiri ja sisu lähevad kokku. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja versioon&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja sissejuhatus on artikli alguses samas peatükis.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Sissejuhatuse lugemisel on aru saada, mida järgneva artikliga tutvustatakse. Lühidalt on kirjas ka Erienvad standardid, mida tutuvustatakse järgnevates lõikudes. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Tehniliseid vigasid ei tuvastanud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus on korrektselt märgitud ja viidatud. Samuti on joonistel viited küljes.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Näited kasutamiseks/käsud&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0,6&lt;br /&gt;
| IP SAN-I kasutamisvaldkond ja eesmärgi, mida see täidab, on välja toodud sissejuhatuses. Hea oleks olnud lisada üks/kaks näidet, kus IP San-I oleks hea kasutada.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sisu&lt;br /&gt;
| 4&lt;br /&gt;
| 4	&lt;br /&gt;
| Wiki artikli sisus kaeti sissejuhatuses  kirjutatud tehnilised osad ning juurde on lisatud ka erinevad selgitavad joonised, mis lihtsustavad artiklist aru saamist. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Ülesehitus&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0,9&lt;br /&gt;
| Informatsioon autori kohta on mõistlik lisada artikli algusesse. Ülejäänud artikli ülesehitus on omavahel hästi seotud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kirjavead ja õigekiri&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Õigekirja vigasid ei tuvastanud. Lausete ülesehitus on hästi arusaadav ja lihtsasti loetav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 10&lt;br /&gt;
| 9,5	&lt;br /&gt;
| Wiki artikkel on hästi koostatud ning teema on korrektselt kaetud algusest lõpuni. Samuti on olemas autori oma arvamus. Välja on toodud ka plussid ja miinused  erinevate standarditega võrdlemisel.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120876</id>
		<title>Talk:IP SAN</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120876"/>
		<updated>2017-05-01T17:35:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Teemast polnud mööda kirjutatud. Pealkiri ja sisu lähevad kokku. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja versioon&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja sissejuhatus on artikli alguses samas peatükis.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Sissejuhatuse lugemisel on aru saada, mida järgneva artikliga tutvustatakse. Lühidalt on kirjas ka Erienvad standardid, mida tutuvustatakse järgnevates lõikudes. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Tehniliseid vigasid ei tuvastanud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus on korrektselt märgitud ja viidatud. Samuti on joonistel viited küljes.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Näited kasutamiseks/käsud&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0,6&lt;br /&gt;
| IP SAN-I kasutamisvaldkond ja eesmärgi, mida see täidab, on välja toodud sissejuhatuses. Hea oleks olnud lisada üks/kaks näidet, kus IP San-I oleks hea kasutada.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sisu&lt;br /&gt;
| 4&lt;br /&gt;
| 4	&lt;br /&gt;
| Wiki artikli sisus kaeti sissejuhatuses  kirjutatud tehnilised osad ning juurde on lisatud ka erinevad selgitavad joonised, mis lihtsustavad artiklist aru saamist. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Ülesehitus&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0,9&lt;br /&gt;
| Informatsioon autori kohta on mõistlik lisada artikli algusesse. Ülejäänud artikli ülesehitus on omavahel hästi seotud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kirjavead ja õigekiri&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Õigekirja vigasid ei tuvastanud. Lausete ülesehitus on hästi arusaadav ja lihtsasti loetav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 10&lt;br /&gt;
| 9,5	&lt;br /&gt;
| Wiki artikkel on hästi koostatud ning teema on korrektselt kaetud algusest lõpuni. Samuti on olemas autori oma arvamus. Välja on toodud ka plussid ja miinused  erinevate standarditega võrdlemisel.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120764</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120764"/>
		<updated>2017-05-01T09:13:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* GUID kettaagude tabel(GPT) */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120763</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120763"/>
		<updated>2017-05-01T09:12:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* MBR kettajagude tabel */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120762</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120762"/>
		<updated>2017-05-01T09:11:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel(Joonis 1).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes(Joonis 2).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120761</id>
		<title>Talk:IP SAN</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120761"/>
		<updated>2017-05-01T09:04:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja versioon&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Näited kasutamiseks/käsud&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sisu&lt;br /&gt;
| 4&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Ülesehitus&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kirjavead ja õigekiri&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 10&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120754</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120754"/>
		<updated>2017-05-01T09:01:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kasutatud allikad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120753</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120753"/>
		<updated>2017-05-01T09:01:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:GUID Partition Table (GPT)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:OS Support] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:MBR vs GPT: Which one to choose? ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html Erinevused MBR ja GPT vahel(disk-partition)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ Erinevused MBR ja GPT vahel (maketecheasier)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html MBR ja GPT võrdlus seoses suuremate ketastega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120751</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120751"/>
		<updated>2017-05-01T08:55:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&amp;lt;ref name=&amp;quot;maketecheasier&amp;quot;&amp;gt; [https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ - Part:Master Boot Record (MBR)] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;disk-partition.com&amp;quot;&amp;gt; [http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html - Part:Comparison of MBR and GPT disk styles ] &amp;lt;/ref&amp;gt;, &amp;lt;ref name=&amp;quot;pcworld&amp;quot;&amp;gt; [http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html - Whole article ] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html Erinevused MBR ja GPT vahel(disk-partition)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ Erinevused MBR ja GPT vahel (maketecheasier)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html MBR ja GPT võrdlus seoses suuremate ketastega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120750</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120750"/>
		<updated>2017-05-01T08:46:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite tüübid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&amp;lt;ref name=&amp;quot;stackexchange&amp;quot;&amp;gt; [https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables - Accepted answer to question] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html Erinevused MBR ja GPT vahel(disk-partition)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ Erinevused MBR ja GPT vahel (maketecheasier)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html MBR ja GPT võrdlus seoses suuremate ketastega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120748</id>
		<title>Talk:IP SAN</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:IP_SAN&amp;diff=120748"/>
		<updated>2017-05-01T08:30:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: Created page with &amp;quot;{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot; |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |-   |- | Skoop | 0,5 |  |  |-  |- | Artikli tutvustus ja versioon | 0,5 |  |  |-  |- | Sissejuhatu...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja versioon&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Näited kasutamiseks/käsud&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sisu&lt;br /&gt;
| 4&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Ülesehitus&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kirjavead ja õigekiri&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 10&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120537</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120537"/>
		<updated>2017-04-28T09:18:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kasutatud allikad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html Erinevused MBR ja GPT vahel(disk-partition)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ Erinevused MBR ja GPT vahel (maketecheasier)]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html MBR ja GPT võrdlus seoses suuremate ketastega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120536</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120536"/>
		<updated>2017-04-28T09:17:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kasutatud allikad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html Erinevused MBR ja GPT vahel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/ Erinevused MBR ja GPT vahel]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html MBR ja GPT võrdlus seoses suuremate ketastega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120535</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120535"/>
		<updated>2017-04-28T09:15:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* GUID kettaagude tabel(GPT) */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.[]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120534</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120534"/>
		<updated>2017-04-28T09:15:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, siis tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on sekundaarne GPT päis, milles säilitatakse kettajagude tabeli informatsiooni. Teiseks põhjuseks on GPT võimalus luua kuni 128 primaarset kettajagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Informatsiooni kogumisel selgus, et enamik uutest operatsioonisüsteemidest(Windows, Linux, Mac OS X) toetab GUID kettajagude tabeleid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.[]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120533</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120533"/>
		<updated>2017-04-28T09:11:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR ja GUID kettajagude tabelite võrdluse tulemusel leian, et kui operatsioonisüsteem vähegi toetab GUID kettajagude tabelist info lugemist ja bootimist, sisi tuleks seda ka kasutada. Üks oluline põhjus on Sekundaarne MBR &lt;br /&gt;
Praeguseks üldtuntud operatsioonisüsteemide puhul on&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.[]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120532</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120532"/>
		<updated>2017-04-28T08:58:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kokkuvõte ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.[]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120523</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120523"/>
		<updated>2017-04-27T13:59:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kasutatud allikad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.[]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120522</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120522"/>
		<updated>2017-04-27T13:58:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kasutatud allikad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
2.[http://www.disk-partition.com/gpt-mbr/difference-between-mbr-and-gpt-1203.html]&lt;br /&gt;
3.[https://www.maketecheasier.com/differences-between-mbr-and-gpt/]&lt;br /&gt;
4.[http://www.pcworld.com/article/2866550/gpt-vs-mbr-how-the-humble-drive-partition-led-to-the-larger-hard-drives-we-all-love.html]&lt;br /&gt;
5.[]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120521</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120521"/>
		<updated>2017-04-27T13:54:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahe ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120520</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120520"/>
		<updated>2017-04-27T13:53:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. Joonisel 4 on märgitud ketta sektorite lõppu sekundaarne GPT päis. Tegemist täpselt sama osaga nagu primaarne GPT päis. Ehk juhul, kui keta algus saab mingil põhjusel kahjustada, siis loetakse ketta kasutamiseks vajalik informatsioon välja sekundaarsest GPT päisest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MRB ja GUID hübriid ja toetatud Operatsioonisüsteemid ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus. Nimelt on vanemad operatsioonisüsteemid sellised, et need näevad GPT partitsiooni tabeli puhul ainult kaitstud MBR. Sellisteks süsteemideks on Windows XP, Windows 2000, Windows 95/98. Windows XP 64 bit-ise versiooni puhul on võimalik GPT-d kasutada andmete salvestamisel. XP-st uuemate Windowsi operatsioonisüsteemidega on aktiivne ka GPT alglaadimise võimekus. Lisaks kasutavad praegused Ubuntu ja Max OS X süsteemid GUID kettajagude tabelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120519</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120519"/>
		<updated>2017-04-27T13:26:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120518</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120518"/>
		<updated>2017-04-27T13:25:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120517</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120517"/>
		<updated>2017-04-27T13:25:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg|thumb|none|Joonis 1.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg|thumb|none|Joonis 2.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120516</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120516"/>
		<updated>2017-04-27T13:19:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png|thumb|none|Joonis 4. GUID kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120515</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120515"/>
		<updated>2017-04-27T13:18:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Gpt-partition-scheme.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Gpt-partition-scheme.png&amp;diff=120514</id>
		<title>File:Gpt-partition-scheme.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Gpt-partition-scheme.png&amp;diff=120514"/>
		<updated>2017-04-27T13:14:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: Otelga uploaded a new version of File:Gpt-partition-scheme.png&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Gpt-partition-scheme.png&amp;diff=120513</id>
		<title>File:Gpt-partition-scheme.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Gpt-partition-scheme.png&amp;diff=120513"/>
		<updated>2017-04-27T13:13:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120512</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120512"/>
		<updated>2017-04-27T13:13:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:gpt-partition-scheme.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120511</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120511"/>
		<updated>2017-04-27T13:10:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
GUID kettajagude tabel loodi umbes aastal 2010. Selle toimimise põhimõte on sarnane MBR kettajagude tabelile, kuid GPT-l on olulised eelised ja täiendused, mis muudavad selle kasutamise uuemates süsteemides mõistlikumaks. Nimelt toetab see GPT kuni 128 primaarset partitsiooni. Lisaks toetab GPT kuni 9,44 ZB-i suurust ketast. Selle põhjal võib öelda, et lähima 5 aasta jooksul pole vajadust veel uuema tabeli süsteemi järgi. GPT saab toimida koos MBR kettajao tabeliga ning see võimaldab kasutada ka vanemaid operatsioonisüsteeme, kui selleks tekib vajadus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120510</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120510"/>
		<updated>2017-04-27T12:18:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== GUID kettaagude tabel(GPT) ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120509</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120509"/>
		<updated>2017-04-27T12:15:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120508</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120508"/>
		<updated>2017-04-27T12:15:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png|thumb|x200px|none|Joonis 3. MBR kettajagude paigutus tabelis.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120507</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120507"/>
		<updated>2017-04-27T12:14:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Mbr-disk-layout.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Mbr-disk-layout.png&amp;diff=120506</id>
		<title>File:Mbr-disk-layout.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Mbr-disk-layout.png&amp;diff=120506"/>
		<updated>2017-04-27T12:12:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: Otelga uploaded a new version of File:Mbr-disk-layout.png&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Mbr-disk-layout.png&amp;diff=120505</id>
		<title>File:Mbr-disk-layout.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Mbr-disk-layout.png&amp;diff=120505"/>
		<updated>2017-04-27T12:11:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120504</id>
		<title>Kettajagude tabelite võrdlus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kettajagude_tabelite_v%C3%B5rdlus&amp;diff=120504"/>
		<updated>2017-04-27T12:11:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Otelga: /* Kettajagude tabelite erinevused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ott Telga&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loomisaasta 2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tavapärasel arvutil ja serveril on füüsiline(füüsilised) kõvaketas(kõvakettad). Neid on omakorda võimalik jaotada mõtelisteks osadeks, mida nimetatakse kettajagudeks või ak partitsioonideks. Kettajagudega seotud küsimustele leiab täpsemaid vastuseid Wiki artiklist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kettajaod Kettajaod].  &lt;br /&gt;
Kettajagude puhul tuleb mängu ka kettajagude tabel, mis kirjutatakse tavaliselt iga kõvaketta algusesse ning sellesse tabelisse salvestatakse iga kettajao asukoht, suurus, tüüp, failisüsteem ja failisüsteemi ühendumispunkt eraldi. Tegemist on informtasiooniga, mis on operatsioonisüsteemi käivitumiseks vajalik ning sellega seoses pöörduvad operatsioonisüsteemid esimesena kettajagude tabeli poole, et vajalik informatsioon sealt välja lugeda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu paigaldamisel loodav kettajagude tabel&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Ubuntu.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide CMD(windowsi command prompt) kaudu saadud kettajao tabelist. Selle samiseks kasutasin käske &amp;quot;diskpart&amp;quot;, &amp;quot;Select disk=0&amp;quot; ja &amp;quot;list partition&amp;quot;. Seda kõike administraatori õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Diskpart.jpg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Käesolev artikkel kirjeldab mõningaid tuntumaid kettajagude tabeleid ning nende vahelised sarnasuseid ja erinevuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite tüübid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kettajagude tabeleid on aja jooksul loodud mitmeid. Kaks peamist, mis on hetkel kasutusel, on MBR(msdos) ja GUID(gpt) kettajagude tabelid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See pole alati nii olnud ning aja jooksul on erinevates arvutisüsteemides olnud kasutusel erinevad kettajagude tabelite variandid. Siinkohal mõned näited: RDB kettajagude skeemid(amiga süsteem),BSD Disk labels(bsd süsteem), SGI ketaste tähiste päised (dvh süsteem), Apple kettajagude tabel (mac süsteem), PC-98 kettajagude tabel(pc98), Sun&#039;s kettajagude skeem(sun).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kettajagude tabelite erinevused ==&lt;br /&gt;
Erinevuste/sarnasuste võrdluse GUID ja MBR kettajagude tabelite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== MBR kettajagude tabel ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MBR kettajagude tabel on esmakordselt avaldatud aastal 1983 ning tegemist on standardiga, mis on kestnud praeguseni(27.04.2017). See tabel toetab kuni nelja primaarset kettajagu ning võimalus on ühele neist luua lisaks loogilised kettajagusid. Miinuseks on toetatud kettaste maht. Nimelt on mahupiiranguks 2TB-d. Teiseks väga suureks miinuseks loetakse kettajagude informatsiooni salvestamist ketta algusesse ühte piirkonda, kuna see piirkond saab tihti kahjustusid. Vigase MBR-i tagajärjeks on terve kõvaketta informatsiooni muutumine lugematuks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:mbr-disk-layout.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud allikad ==&lt;br /&gt;
1.[https://unix.stackexchange.com/questions/289389/what-are-the-differences-between-the-various-partition-tables Kettajagude tabelite variandid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Otelga</name></author>
	</entry>
</feed>