https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Pkoppel 2026-05-09T13:56:57Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Join&diff=114814 2016-11-20T21:53:22Z

<p>Pkoppel: </p> <hr /> <div>==Tutvustus==<br /> <br /> '''Join''' on üks unixilaadsete operatsioonisüsteemide käsurea tööriistadest, mis tegeleb andmete töötlemisega veergude(väljade)põhiselt. Join kuulub GNU tuumiktööriistade (GNU Core Utilities - coreutils) hulka ja on seega üks paljudest tööriistadest, mis on olemas peaaegu igas unixilaadses operatsioonisüsteemis. Tööriist võimaldab ühendada kahest sisendist pärinevaid andmeid ühe veeru põhjal, mis sisaldab ühesuguseid andmeid.<br /> <br /> ==Kasutus==<br /> <br /> Kõige lihtsam tööriista kasutus on kujul:<br /> <br /> join fail1 fail2<br /> , kus fail1 ja fail2 on viited ühendatavate failide asukohale. Failidest ühe võib asendada '-' märgiga, mis tähendab, et sisend võetakse standardsisendist.<br /> <br /> Siin artiklis on näidete koostamiseks kasutatud järgmisi faile:<br /> <br /> Fail1<br /> 1 a1<br /> 2 b1<br /> 3 c1<br /> 4 d1 D1<br /> <br /> Fail2<br /> 1 a2<br /> 2 b2<br /> 3 c2<br /> <br /> Fail3<br /> 3 c2<br /> 2 b2<br /> 1 a2<br /> <br /> Näited on esitatud kujul:<br /> <br /> join fail1 fail2<br /> 1 a1 a2<br /> 2 b1 b2<br /> 3 c1 c2<br /> , kus esimesel real on käsureale sisestatav käsklus ja järgmistel ridadel '''join''''i väljund terminalis.<br /> <br /> Eelnevalt esitatud viisil käivitatakse tööriist selle vaikimisi seadetega. <br /> Vaikimisi seadete puhul:<br /> * kasutatakse failide ühendamisel kummastki failist esimese veeru väärtusi;<br /> * eeldatakse, et veergude eraldajaks on üks või mitu tühimärki <br /> * tühimärke ridade alguses eiratakse;<br /> * väljundis kasutatakse veeru eraldajana tühikut;<br /> * väljund koosneb ühendavast veerust ja seejärel faili 1 ja faili 2 ülejäänud veergudest. <br /> <br /> Kui selline käsu toimimine või saadav tulemus, ei rahulda on võimalik tööriista käitumist ja väljastatavat tulemust mõjutada lisades käsklusele võtmeid. Võtmed ja nende mõju on eraldi kirjeldatud järgmises alapeatükis, aga nende üldine kasutusmall käsu sisesatamisel on järgmine:<br /> <br /> join [võtmed] fail1 fail2<br /> <br /> <br /> ===Võtmed===<br /> <br /> '''-a faili_number'''<br /> <br /> Väljundis on lisaks ridadele, millele leiti teisest failist vaste, vasteta read failist mille järjekorranumber on lisatud võtme -a järele. <br /> Näiteks:<br /> join -a 1 fail1 fail2 <br /> 1 a1 a2<br /> 2 b1 b2<br /> 3 c1 c2<br /> 4 d1 D1<br /> <br /> '''--check-order'''<br /> <br /> Annab veateate, kui sisendfailides ei ole väärtused korrektselt järjestatud.<br /> <br /> join --check-order fail1 fail3<br /> join: fail3:2: is not sorted: 2 b2<br /> <br /> '''--nocheck-order'''<br /> <br /> Ei kontrolli väärtuste järjestatust sisendfailides. Tööriist toimib selliselt ka vaikimisi. Ilma käesolevat lippu kasutamata annab tööriist järjestamata veergude puhul samasuguse veateate nagu kasutades lippu '--check-order', aga samas jätkab sellele vaatamata tööd ning kuvab järgmistel ridadel õnnestunud ühendamiste tulemused. <br /> <br /> join fail1 fail3<br /> join: fail3:2: is not sorted: 2 b2<br /> 3 c1 c2<br /> <br /> join --nocheck-order fail1 fail3<br /> 3 c1 c2<br /> <br /> '''-e tekst'''<br /> <br /> Määrab teksti millega asendatakse sisendis puuduvad väärtused väljundi veergudes.<br /> <br /> <br /> '''--header'''<br /> <br /> Kasutab sisendfailide esimest rida väljundis päisena. Kui sisendfailide päised ei ühti kasutab päiseid esimesest failist.<br /> <br /> <br /> '''-i'''<br /> <br /> '''--ignore-case'''<br /> <br /> Selle võtme kasutamisel ei ole ühendava väärtuse kontroll tõstutundlik. Andmeread failides peavad, aga olema eelnevalt sorteeritud (sort -f). <br /> <br /> <br /> '''-1 veeru_number'''<br /> <br /> Määrab failide ühendamisel kasutatava veeru järjekorranumbri esimeses failis. <br /> Näiteks käsklus 'join -1 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_x teises veerus ja fail_y esimeses (vaikimisi kasutatakse esimest) veerus olevaid andmeid.<br /> <br /> <br /> '''-2 veeru_number'''<br /> <br /> Määrab failide ühendamisel kasutatava veeru järjekorranumbri teises failis.<br /> Näiteks käsklus 'join -2 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_y teises veerus ja fail_x esimeses (vaikimisi kasutatakse esimest) veerus olevaid andmeid.<br /> <br /> <br /> '''-j veeru_number'''<br /> <br /> Kasutatakse juhul, kui failide ühendamisel soovitakse kasutada samade järjekorranumbritega veergusid. Näiteks käsklus 'join -j 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_y teises veerus ja fail_x teises veerus olevaid andmeid ja on selliselt lühendatud kuju käsklusele 'join -1 2 -2 2 fail_x fail_y'.<br /> <br /> <br /> '''-o veergude_loetelu'''<br /> <br /> '''-o auto'''<br /> <br /> Kasutades märksõna 'auto' lähtub tööriist väljundis esitatavate veergude valikul ainult kummagi faili esimesest reast. See tähendab, et väljundis esitatakse täpselt nii palju veerge, kui on failide esimestes ridades -- puuduvad veerud jäävad tühjaks (või saavad asendatud '-e' lipuga määratud tekstiga) ja lisanduvaid veerge eiratakse.<br /> <br /> Väljundis esitatavaid veerge ja nende järjekorda on kasutajal võimalik vabalt valida kasutades lipu '-o' järel loetelu veeru tähistest kujul 'm.n', kus m on faili ja n veeru järjekorranumber. Erandina tähistatakse ühendamise aluseks olevat veergu numbriga null '0'. Veeru tähistest loetelu moodustamiseks eraldatakse need üksteisest komadega või tühikutega, aga viimasel juhul peab olema veergude loetelu ülakomade vahel.<br /> <br /> <br /> '''-t tähemärk'''<br /> <br /> Määrab tähemärgi, mida kasutatakse veergude eraldajana nii sisendfailides kui väljundis.<br /> <br /> <br /> '''-v faili_number'''<br /> <br /> Väljundiks on ainult sellised read valitud järjekorra numbriga failist, millele teisest failist vastet ei leitud.<br /> <br /> <br /> '''-z'''<br /> <br /> '''--zero-terminated'''<br /> <br /> Reaeraldajana kasutatakse ASCII LF asemel ASCII NUL tähemärki. ASCII LF kasutatakse veergude eraldajana.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> GNU Core Utilities - https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/index.html<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Join&diff=114812 2016-11-19T22:19:38Z

<p>Pkoppel: </p> <hr /> <div>==Tutvustus==<br /> <br /> '''Join''' on üks unixilaadsete operatsioonisüsteemide käsurea tööriistadest, mis tegeleb andmete töötlemisega veergude(väljade)põhiselt. Join kuulub GNU tuumiktööriistade (GNU Core Utilities - coreutils) hulka ja on seega üks paljudest tööriistadest, mis on olemas peaaegu igas unixilaadses operatsioonisüsteemis. Tööriist võimaldab ühendada kahest sisendist pärinevaid andmeid ühe veeru põhjal, mis sisaldab ühesuguseid andmeid.<br /> <br /> ==Kasutus==<br /> <br /> Kõige lihtsam tööriista kasutus on kujul:<br /> <br /> join fail1 fail2<br /> , kus fail1 ja fail2 on viited ühendatavate failide asukohale. Failidest ühe võib asendada '-' märgiga, mis tähendab, et sisend võetakse standardsisendist.<br /> <br /> Siin artiklis on näidete koostamiseks kasutatud järgmisi faile:<br /> <br /> Fail1<br /> 1 a1<br /> 2 b1<br /> 3 c1<br /> 4 d1 D1<br /> <br /> Fail2<br /> 1 a2<br /> 2 b2<br /> 3 c2<br /> <br /> Fail3<br /> 3 c2<br /> 2 b2<br /> 1 a2<br /> <br /> Näited on esitatud kujul:<br /> <br /> $ join fail1 fail2<br /> 1 a1 a2<br /> 2 b1 b2<br /> 3 c1 c2<br /> , kus $ real on käsureale sisestatav käsklus ja järgmistel ridadel '''join''''i väljund.<br /> <br /> Selliselt käivitatakse tööriist vaikimisi seadetega. <br /> Vaikimisi seadete puhul:<br /> * kasutatakse failide ühendamisel kummastki failist esimese veeru väärtusi;<br /> * eeldatakse, et veergude eraldajaks on üks või mitu tühimärki <br /> * tühimärke ridade alguses eiratakse;<br /> * väljundis kasutatakse veeru eraldajana tühikut;<br /> * väljund koosneb ühendavast veerust ja seejärel faili 1 ja faili 2 ülejäänud veergudest. <br /> <br /> Kui selline käsu toimimine või saadav tulemus, ei rahulda on võimalik tööriista käitumist ja väljastatavat tulemust mõjutada lisades käsklusele võtmeid. Võtmed ja nende mõju on eraldi kirjeldatud järgmises alapeatükis, aga nende üldine kasutusmall käsu sisesatamisel on järgmine:<br /> <br /> join [võtmed] fail1 fail2<br /> <br /> <br /> ===Võtmed===<br /> <br /> '''-a faili_number'''<br /> <br /> Väljundis on lisaks ridadele, millele leiti teisest failist vaste, vasteta read failist mille järjekorranumber on lisatud võtme -a järele. <br /> Näiteks:<br /> $join -a 1 fail1 fail2 <br /> 1 a1 a2<br /> 2 b1 b2<br /> 3 c1 c2<br /> 4 d1 D1<br /> <br /> '''--check-order'''<br /> <br /> Annab veateate, kui sisendfailides ei ole väärtused korrektselt järjestatud.<br /> <br /> $join --check-order fail1 fail3<br /> join: fail3:2: is not sorted: 2 b2<br /> <br /> '''--nocheck-order'''<br /> <br /> Ei kontrolli väärtuste järjestatust sisendfailides. Tööriist toimib selliselt ka vaikimisi. Ilma käesolevat lippu kasutamata annab tööriist järjestamata veergude puhul samasuguse veateate nagu kasutades lippu '--check-order', aga samas jätkab sellele vaatamata tööd ning kuvab järgmistel ridadel õnnestunud ühendamiste tulemused. <br /> <br /> $join fail1 fail3<br /> join: fail3:2: is not sorted: 2 b2<br /> 3 c1 c2<br /> <br /> $join --nocheck-order fail1 fail3<br /> 3 c1 c2<br /> <br /> '''-e tekst'''<br /> <br /> Määrab teksti millega asendatakse sisendis puuduvad väärtused väljundi veergudes.<br /> <br /> <br /> '''--header'''<br /> <br /> Kasutab sisendfailide esimest rida väljundis päisena. Kui sisendfailide päised ei ühti kasutab päiseid esimesest failist.<br /> <br /> <br /> '''-i'''<br /> <br /> '''--ignore-case'''<br /> <br /> Selle võtme kasutamisel ei ole ühendava väärtuse kontroll tõstutundlik. Andmeread failides peavad, aga olema eelnevalt sorteeritud (sort -f). <br /> <br /> <br /> '''-1 veeru_number'''<br /> <br /> Määrab failide ühendamisel kasutatava veeru järjekorranumbri esimeses failis. <br /> Näiteks käsklus 'join -1 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_x teises veerus ja fail_y esimeses (vaikimisi kasutatakse esimest) veerus olevaid andmeid.<br /> <br /> <br /> '''-2 veeru_number'''<br /> <br /> Määrab failide ühendamisel kasutatava veeru järjekorranumbri teises failis.<br /> Näiteks käsklus 'join -2 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_y teises veerus ja fail_x esimeses (vaikimisi kasutatakse esimest) veerus olevaid andmeid.<br /> <br /> <br /> '''-j veeru_number'''<br /> <br /> Kasutatakse juhul, kui failide ühendamisel soovitakse kasutada samade järjekorranumbritega veergusid. Näiteks käsklus 'join -j 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_y teises veerus ja fail_x teises veerus olevaid andmeid ja on selliselt lühendatud kuju käsklusele 'join -1 2 -2 2 fail_x fail_y'.<br /> <br /> <br /> '''-o veergude_loetelu'''<br /> <br /> '''-o auto'''<br /> <br /> Kasutades märksõna 'auto' lähtub tööriist väljundis esitatavate veergude valikul ainult kummagi faili esimesest reast. See tähendab, et väljundis esitatakse täpselt nii palju veerge, kui on failide esimestes ridades -- puuduvad veerud jäävad tühjaks (või saavad asendatud '-e' lipuga määratud tekstiga) ja lisanduvaid veerge eiratakse.<br /> <br /> Väljundis esitatavaid veerge ja nende järjekorda on kasutajal võimalik vabalt valida kasutades lipu '-o' järel loetelu veeru tähistest kujul 'm.n', kus m on faili ja n veeru järjekorranumber. Erandina tähistatakse ühendamise aluseks olevat veergu numbriga null '0'. Veeru tähistest loetelu moodustamiseks eraldatakse need üksteisest komadega või tühikutega, aga viimasel juhul peab olema veergude loetelu ülakomade vahel.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> [1] GNU Core Utilities - https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/index.html<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Join&diff=114811 2016-11-19T22:09:35Z

<p>Pkoppel: </p> <hr /> <div>==Tutvustus==<br /> <br /> '''Join''' on üks unixilaadsete operatsioonisüsteemide käsurea tööriistadest, mis tegeleb andmete töötlemisega veergude(väljade)põhiselt. Join kuulub GNU tuumiktööriistade (GNU Core Utilities - coreutils) hulka ja on seega üks paljudest tööriistadest, mis on olemas peaaegu igas unixilaadses operatsioonisüsteemis. Tööriist võimaldab ühendada kahest sisendist pärinevaid andmeid ühe veeru põhjal, mis sisaldab ühesuguseid andmeid.<br /> <br /> ==Kasutus==<br /> <br /> Kõige lihtsam tööriista kasutus on kujul:<br /> <br /> join fail1 fail2<br /> , kus fail1 ja fail2 on viited ühendatavate failide asukohale. Failidest ühe võib asendada '-' märgiga, mis tähendab, et sisend võetakse standardsisendist.<br /> <br /> Siin artiklis on näidete koostamiseks kasutatud järgmisi faile:<br /> <br /> Fail1<br /> 1 a1<br /> 2 b1<br /> 3 c1<br /> 4 d1 D1<br /> <br /> Fail2<br /> 1 a2<br /> 2 b2<br /> 3 c2<br /> <br /> Fail3<br /> 3 c2<br /> 2 b2<br /> 1 a2<br /> <br /> Näited on esitatud kujul:<br /> <br /> $ join fail1 fail2<br /> 1 a1 a2<br /> 2 b1 b2<br /> 3 c1 c2<br /> , kus $ real on käsureale sisestatav käsklus ja järgmistel ridadel '''join''''i väljund.<br /> <br /> Selliselt käivitatakse tööriist vaikimisi seadetega. <br /> Vaikimisi seadete puhul:<br /> * kasutatakse failide ühendamisel kummastki failist esimese veeru väärtusi;<br /> * eeldatakse, et veergude eraldajaks on üks või mitu tühimärki <br /> * tühimärke ridade alguses eiratakse;<br /> * väljundis kasutatakse veeru eraldajana tühikut;<br /> * väljund koosneb ühendavast veerust ja seejärel faili 1 ja faili 2 ülejäänud veergudest. <br /> <br /> Kui selline käsu toimimine või saadav tulemus, ei rahulda on võimalik tööriista käitumist ja väljastatavat tulemust mõjutada lisades käsklusele võtmeid. Võtmed ja nende mõju on eraldi kirjeldatud järgmises alapeatükis, aga nende üldine kasutusmall käsu sisesatamisel on järgmine:<br /> <br /> join [võtmed] fail1 fail2<br /> <br /> <br /> ===Võtmed===<br /> <br /> '''-a faili_number'''<br /> <br /> Väljundis on lisaks ridadele, millele leiti teisest failist vaste, vasteta read failist mille järjekorranumber on lisatud võtme -a järele. <br /> Näiteks:<br /> $join -a 1 fail1 fail2 <br /> 1 a1 a2<br /> 2 b1 b2<br /> 3 c1 c2<br /> 4 d1 D1<br /> <br /> '''--check-order'''<br /> <br /> Annab veateate, kui sisendfailides ei ole väärtused korrektselt järjestatud.<br /> <br /> $join --check-order fail1 fail3<br /> join: fail3:2: is not sorted: 2 b2<br /> <br /> '''--nocheck-order'''<br /> <br /> Ei kontrolli väärtuste järjestatust sisendfailides. Tööriist toimib selliselt ka vaikimisi. Ilma käesolevat lippu kasutamata annab tööriist järjestamata veergude puhul samasuguse veateate nagu kasutades lippu '--check-order', aga samas jätkab sellele vaatamata tööd ning kuvab järgmistel ridadel õnnestunud ühendamiste tulemused. <br /> <br /> $join fail1 fail3<br /> join: fail3:2: is not sorted: 2 b2<br /> 3 c1 c2<br /> <br /> $join --nocheck-order fail1 fail3<br /> 3 c1 c2<br /> <br /> '''-e tekst'''<br /> <br /> Määrab teksti millega asendatakse sisendis puuduvad väärtused väljundi veergudes.<br /> <br /> <br /> '''--header'''<br /> <br /> Kasutab sisendfailide esimest rida väljundis päisena. Kui sisendfailide päised ei ühti kasutab päiseid esimesest failist.<br /> <br /> <br /> '''-i'''<br /> <br /> '''--ignore-case'''<br /> <br /> Selle võtme kasutamisel ei ole ühendava väärtuse kontroll tõstutundlik. Andmeread failides peavad, aga olema eelnevalt sorteeritud (sort -f). <br /> <br /> <br /> '''-1 veeru_number'''<br /> <br /> Määrab failide ühendamisel kasutatava veeru järjekorranumbri esimeses failis. <br /> Näiteks käsklus 'join -1 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_x teises veerus ja fail_y esimeses (vaikimisi kasutatakse esimest) veerus olevaid andmeid.<br /> <br /> <br /> '''-2 veeru_number'''<br /> <br /> Määrab failide ühendamisel kasutatava veeru järjekorranumbri teises failis.<br /> Näiteks käsklus 'join -2 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_y teises veerus ja fail_x esimeses (vaikimisi kasutatakse esimest) veerus olevaid andmeid.<br /> <br /> <br /> '''-j veeru_number'''<br /> <br /> Kasutatakse juhul, kui failide ühendamisel soovitakse kasutada samade järjekorranumbritega veergusid. Näiteks käsklus 'join -j 2 fail_x fail_y' kasutaks ühendamisel fail_y teises veerus ja fail_x teises veerus olevaid andmeid ja on selliselt lühendatud kuju käsklusele 'join -1 2 -2 2 fail_x fail_y'.<br /> <br /> <br /> '''-o veergude_loetelu'''<br /> <br /> '''-o auto'''<br /> <br /> Kasutades märksõna 'auto' lähtub tööriist väljundis esitatavate veergude valikul ainult kummagi faili esimesest reast. See tähendab, et väljundis esitatakse täpselt nii palju veerge, kui on failide esimestes ridades -- puuduvad veerud jäävad tühjaks (või saavad asendatud '-e' lipuga määratud tekstiga) ja lisanduvaid veerge eiratakse.<br /> <br /> Väljundis esitatavaid veerge ja nende järjekorda on kasutajal võimalik vabalt valida kasutades lipu '-o' järel loetelu veeru tähistest kujul 'm.n', kus m on faili ja n veeru järjekorranumber. Erandina tähistatakse ühendamise aluseks olevat veergu numbriga null '0'. Veeru tähistest loetelu moodustamiseks eraldatakse need üksteisest komadega või tühikutega, aga viimasel juhul peab olema veergude loetelu ülakomade vahel.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> [1] GNU Core Utilities - https://www.gnu.org/software/coreutils/manual/html_node/index.html</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Join&diff=114793 2016-11-17T22:56:50Z

<p>Pkoppel: /* Kirjeldus */</p> <hr /> <div>==Kirjeldus==</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Join&diff=114792 2016-11-17T22:56:32Z

<p>Pkoppel: Created page with &quot;=Kirjeldus=&quot;</p> <hr /> <div>=Kirjeldus=</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=113725 2016-11-01T21:59:57Z

<p>Pkoppel: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> * [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21<br /> * [[Join]] Priit Koppel A21<br /> * [[Rm]] Priit Saar A21<br /> * [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21<br /> * [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51<br /> * [[lxc]] Marvin Martinson<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine) Joosep Voolmaa A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[File]]<br /> * [[History]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Login]] + [[Logout]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[More]]<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] - probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=113723 2016-11-01T21:59:08Z

<p>Pkoppel: /* Vabad teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.<br /> *Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]<br /> * Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Ubuntu terminali kiirjuhis]] Margit Kont A21<br /> * [[DDoS]] Katariina Purru A21<br /> * [[Lsblk]] Margus Sumla A21<br /> * [[Social engineering]] (artikli täiendamine) Triinu Tamm A21<br /> * [[Tmux]] Siim Saar A21<br /> * [[Byobu]] Peep Oks AK21<br /> * [[Mosh]] Kristiina Sikkar AK21<br /> * [[Ubuntu Estonian Remix]] + [https://github.com/estobuntu/ubuntu-estonian-remix GitHub'i varamu] Tarmo Oja AK11<br /> * [https://linuxjourney.com linuxjourney.com] tõlkimine [https://github.com/utiskak/linuxjourney/ GitHub'i varamus] Kadri Kartašev A21<br /> * [[Midnight Commander]] Erik Sõlg A21<br /> * [[Livepatch]] - Martin Kraus A31<br /> ** https://www.ubuntu.com/server/livepatch<br /> * [[Flash-Friendly File System (F2FS)]] Veiko Villo A21<br /> * [[Uniq]] Jevgeni Kuzmin A21<br /> * [[Head]] + täiendada [[Tail]] - Kerstin Lomper A21<br /> * [[Ethtool]] Sten-Erik Maalinn A21<br /> * [[Passwd]] Kaspar Kannik A21<br /> * [[Touch]] Marta-Heliise Tuur A21<br /> * [[/proc]] Richard Rõngelep A21<br /> * [[FHS]] - Filesystem Hierarchy Aleksandr Pikalo A21<br /> * [[Finger]] Aleksandr Laada A21<br /> * [[Split]] Karl Oskar V. Kukke A21<br /> * [[Rm]] Priit Saar A21<br /> * [[Journalctl]] Mart-Erki Nõumees D21<br /> * [[Lsb_release]] Heimar Kroonsaare AK51<br /> * [[lxc]] Marvin Martinson<br /> * [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine) Joosep Voolmaa A21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[File]]<br /> * [[History]]<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[GPT]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[Login]] + [[Logout]]<br /> * [[Apropos]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[More]]<br /> * [[Mcedit]] + [[Mcview]]<br /> ** Midnight Commander'i alamprogrammid<br /> * [[Stdin]] + [[Stdout]] + [[Stderr]]<br /> * [[Tr]]<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command<br /> * [[Setuid]] + [[Setgid]]<br /> * [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad<br /> * [[Linux Kernel]] (artikli sisuliselt uuesti kirjutamine) - vt ka https://linuxjourney.com/lesson/kernel-overview<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> * [[ID-kaarditarkvara Ubuntu guest kasutajaga]] - probleem on, et külalise kasutaja all ID-kaart vaikimisi ei toimi Ubuntus. Vaja on ID-kaardi toimimine tagada nii veebilehitsejas (nt Firefox, Chromium) kui ka DigiDoc klientprogrammiga. Siin on lahendus olemas ja hea oleks see dokumenteerida viki artiklina. Selle töö maht ei ole kokkuvõttes suur ent aega võib võtta teema uurimine ja testimine.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=93853 2015-10-21T14:49:30Z

<p>Pkoppel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Priit Koppel<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.<br /> <br /> <br /> Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Hästi oli tal loengus sõnastatud ka teadmiste ja kooli suhe: &quot;Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord&quot;.<br /> <br /> <br /> Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada. <br /> <br /> <br /> Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.<br /> <br /> <br /> Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.<br /> <br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses. <br /> <br /> <br /> Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et ''Data Scientist'' olla 21. sajandi seksikaim amet.<br /> &lt;ref name=&quot;data&quot;&gt;https://hbr.org/2012/10/data-scientist-the-sexiest-job-of-the-21st-century/&lt;/ref&gt;<br /> Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.<br /> <br /> <br /> Kogu loengusari oli väga huvitav. Igal esinejal oli küll erinev loengu teema, aga ühise joonena käis kõikjalt läbi see, et paigal seismiseks on vaja pidevalt edasi minna. Pidevalt on vaja areneda, teha midagi kiiremini, teha midagi paremini. Pidevalt on vaja õppida.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=93831 2015-10-21T14:29:08Z

<p>Pkoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Priit Koppel<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.<br /> <br /> <br /> Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Hästi oli tal loengus sõnastatud ka teadmiste ja kooli suhe: &quot;Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord&quot;.<br /> <br /> <br /> Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada. <br /> <br /> <br /> Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.<br /> <br /> <br /> Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.<br /> <br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses. <br /> <br /> <br /> Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et Data Scientist olla 21. sajandi seksikaim amet.<br /> &lt;ref name=&quot;data&quot;&gt;https://hbr.org/2012/10/data-scientist-the-sexiest-job-of-the-21st-century/&lt;/ref&gt;<br /> Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=93830 2015-10-21T14:28:58Z

<p>Pkoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Priit Koppel<br /> Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.<br /> <br /> <br /> Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Hästi oli tal loengus sõnastatud ka teadmiste ja kooli suhe: &quot;Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord&quot;.<br /> <br /> <br /> Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada. <br /> <br /> <br /> Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.<br /> <br /> <br /> Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.<br /> <br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses. <br /> <br /> <br /> Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et Data Scientist olla 21. sajandi seksikaim amet.<br /> &lt;ref name=&quot;data&quot;&gt;https://hbr.org/2012/10/data-scientist-the-sexiest-job-of-the-21st-century/&lt;/ref&gt;<br /> Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=93828 2015-10-21T14:20:02Z

<p>Pkoppel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.<br /> <br /> <br /> Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Hästi oli tal loengus sõnastatud ka teadmiste ja kooli suhe: &quot;Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord&quot;.<br /> <br /> <br /> Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada. <br /> <br /> <br /> Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.<br /> <br /> <br /> Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.<br /> <br /> <br /> Seitsmendas loengus käis rääkimas oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses. <br /> <br /> <br /> Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et Data Scientist olla 21. sajandi seksikaim amet.<br /> &lt;ref name=&quot;data&quot;&gt;https://hbr.org/2012/10/data-scientist-the-sexiest-job-of-the-21st-century/&lt;/ref&gt;<br /> Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=93827 2015-10-21T14:18:23Z

<p>Pkoppel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.<br /> <br /> <br /> Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Hästi oli tal loengus sõnastatud ka teadmiste ja kooli suhe: &quot;Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord&quot;.<br /> <br /> <br /> Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada. <br /> <br /> <br /> Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.<br /> <br /> <br /> Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.<br /> <br /> <br /> Seitsmendas Rääkimas käis oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses. <br /> <br /> <br /> Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et Data Scientist olla 21. sajandi seksikaim amet.<br /> &lt;ref name=&quot;data&quot;&gt;https://hbr.org/2012/10/data-scientist-the-sexiest-job-of-the-21st-century/&lt;/ref&gt;<br /> Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=93825 2015-10-21T14:10:55Z

<p>Pkoppel: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Minu ootused sellele ainele ei olnud kõrged. Ootasin selle aine esimesest loengust, et tehakse algust tuima ja igava õppekorralduse eeskirja läbi võtmisega. Selle asemel tutvustati loengus põhiliselt hoopis stipendiumi taotlemise võimalusi ja ÕIS’i ehk õppeinfosüsteemi ning Moodlit ja muud õppematerjalide kättesaadavusega seotud temaatikat. Lisaks õppetööga seonduvale tutvustati loengus ka koolitöö väliseid tegevusi nagu robootikaklubi, meediaklubi, LUGi ja MUGi. Olin loengu lõppedes meeldivalt üllatunud, sest see oli palju huvitavam, kui olin arvanud. Ootasin juba huviga ka järgnevaid loenguid, sest lubati, et neis saab olema palju külalisesinejaid erinevatest IT valdkondadest.<br /> <br /> <br /> Teises loengus käis rääkimas IT Kolledži vilistlane, Tiina Seeman, kes astus IT kolledžisse süsteemi analüüsi erialale. Enne IT tudeerimist oli ta õppinud haldusjuhtimist ja töötanud aastaid EMT teenindusosakonnas ja jõudnud välja osakonna juhi kohale. IT-pisiku süstis temasse just kolleeg EMTst. Tema ettekande teemaks oli IT projektide juhtimine. Ettekandes tutvustaski ta projekti juhtimise põhitõdesi ja probleemkohti ning jagas oma isklikke tähelepanekuid. Minu jaoks kõige huvitavam projekti juhtimist puudutav detail oli loengus näidatud tabel, kus oli esitatud statistika projektide läbikukkumiste põhjustest. Tema ettekandes meeldis mulle ka see, et ta rõhutas, et igaüks peaks leidma endale midagi, mis võimaldab ennast mõtetest tühjaks laadida.<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu pidas järjekordne IT Kolledži vilistlane. Tegemist oli turva koolitaja Elar Lang’iga Clarified Securitiest ja tema rääkis üldisemalt õppimisest. Kuuldud loengu põhjal oleks teda võinud pidada ka motivatsiooni koolitajaks. Loengut oli küll huvitav kuulata, aga tore oleks olnud, kui oleks natuke turvatemaatikast ka juttu olnud. Sellisel kujul oli loeng justkui teatrietendus, kus kaheraudne kurjakuulutavalt seinale riputatud, aga pauku sellega ei tehtagi. Loengust võtsin kaasa tahtmise oma juba õpingukava kokkupanemiseks koostatud Exceli tabelit täiendada tegemist vajavate ja tehtud ülesannete üle ülevaate säilitamiseks. Kui teadmised oleks raamat, siis kool on ainult sisukord.<br /> <br /> <br /> Neljandas loengus tutvustas süsteemiadministraatori tööd praegune GrabCad’i ja endine Skype süsteemiadministraator Taavi Tuisk. Aru oli saada, et tegemist oli väga hea spetsialistiga, aga mingil põhjusel ei jätnud loeng sügavat muljet. Loengust sain kinnitust, et hiljuti, Docker’ it õpetava raamatu peale, tehtud kulutus võib ennast õigustada. <br /> <br /> <br /> Testimisest ja tarkvara kvaliteedist käis rääkimas Kert Suvi ASA Quality Services OÜst. Tema loengust jäi minu jaoks kõlama teave, et küsitluste andmetel maailmas testitakse 25% protsenti projektide mahust, aga Eestis on see protsent hetkel maksimaalselt 15% juures. Huvitav oli ka kuulda, et testimata jätmise põhjenduseks tuuakse tavaliselt, et see on kulukas ja ei loo väärtust. Sellise põhjenduse kõrval tundub põhjendus, et testimine oli planeeritud projekti lõppu ja varasemad projekti etapid läksid üle aja ning testimiseks ei jäänud lihtsalt enam aega täiesti mõistetav. Vähemalt oli sellisel juhul olemas soov veenduda, et valminud toode vastab sellele esitatud tingimustele.<br /> <br /> <br /> Kuuenda loengu pidas meile Targo Tennisberg teemal “Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”. Loeng oli pigem pessimistliku varjundiga. Loengus kõlasid sellised väited, et enamus IT-projekte kukuvad läbi ja tegemist on sektoriga, kus valitseb kõige suurem klientide rahulolematus. Samuti mainis ta, et IT eriala töökohad on liikumas aasiasse nagu rõivaste õmblemine seda juba teinud on, sest seal tehakse sama töö ära odavamalt. Seda rõhutas ta korduvalt, et kui Sinu tööd saab ära teha keegi teine, siis nii see lähebki. Euroopa kohalikud ettevõtted saavad tulevikus ellujääda vaid kalliste nišitoodete tootjatena nagu seda täna juba rõivatööstuse puhul näha võib.<br /> <br /> <br /> Seitsmendas Rääkimas käis oma IT valdkonna kogemustest Tanel Unt, kes on olnud seotud mitme IT ettevõtte käima lükkamisega. Erinevalt paljudest teistest lektorites, puudub tal formaalne IT haridus ja ka plaan seda omandada. Selle asemel on tal tänaseks ette näidata muljetavaldav CV. Kui kasutada siin uuesti Elar Langi esitatud kooli ja raamatu võrdlust natuke muudetud kujul, siis ütleks, et Tanel Unt on jätnud raamatu sisukorra lappamata ja asunud kohe hingega raamatu sisu kallale. See muster näis tema puhul korduvat ka ta ettevõtluses. <br /> <br /> <br /> Viimase loengu andmekaevandamise ja analüütika teemal esitasid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Maailmas liiguvad jutud, et Data Scientist olla 21. sajandi seksikaim amet. Minu jaoks on see valdkond küll väga huvitav, sest huvitav on näha kuidas andmetest ja ka metaandmetest on erinevate meetoditega võimalik väärtuslikku informatsiooni välja pigistada, aga selle ameti jaoks pole ma arvatavasti piisavalt terav pliiats.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90984 2015-09-28T20:38:59Z

<p>Pkoppel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90983 2015-09-28T20:37:30Z

<p>Pkoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. &lt;ref name=&quot;VOTA&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90982 2015-09-28T20:34:18Z

<p>Pkoppel: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> {{reflist}}</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90981 2015-09-28T20:32:49Z

<p>Pkoppel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.&lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90980 2015-09-28T20:29:50Z

<p>Pkoppel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele]<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90979 2015-09-28T20:28:14Z

<p>Pkoppel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ |title=Õppekorralduse eeskiri |publisher=IT kolledž}}&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele]<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90972 2015-09-28T20:17:26Z

<p>Pkoppel: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ |title=Õppekorralduse eeskiri |publisher=IT kolledž}}&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele]<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;{{|url=http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ |title=Vastused korduma kippuvatele küsimustele |publisher=IT kolledž}}&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90970 2015-09-28T20:15:51Z

<p>Pkoppel: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ |title=Õppekorralduse eeskiri |publisher=IT kolledž}}&lt;/ref&gt; <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele]<br /> &lt;ref name=&quot;KKK&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ |title=Vastused korduma kippuvatele küsimustele |publisher=IT kolledž}}&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] &lt;ref name=&quot;OKE&quot; /&gt; <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;ref name=&quot;KKK&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.</div>

Pkoppel https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pkoppel&diff=90911 2015-09-27T20:35:33Z

<p>Pkoppel: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= ==Essee== ==Õpingukorralduse küsimused== &#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku lep...&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € ja see tuleb kanda HITSA kontole.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele]<br /> <br /> Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid sealhulgas tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada õpitu analüüs. Kuna taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline tuleb enne VÕTA komisjoni istungit tasuda taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu. [VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. [Õppekorralduse eeskiri] <br /> Seega VÕTA tulemusi ei arvestata semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[Vastused korduma kippuvatele küsimustele]<br /> <br /> <br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Arve esimese semestri eest on 7x50 = 350€ ja teise semestri eest 400€. Kokku tuleb esimese aasta eest õppekulusi osaliselt hüvitada 750€.</div>

Pkoppel