ICO wiki - User contributions [en]

Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil

2014-01-02T12:22:41Z

Pniit: /* Pupetmasteri konfiguratsioon */

= Sissejuahtus=
Antud juhend toetub Sten Ausi poolt loodud "Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine)"[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_-_Labor_2_%28keskse_logihalduse_rakendamine%29_protokoll] juhenduile, kus autor näitab tutvustab logihalduse seadistamist server ja kleindi poolel. Käesolev juhend automatiseerib kliendi seadistamise osa puppeti abil.
Kliente on tihti palju ja seetõttu on tüütu kõiki ükshaaval seadistada.

= Eesmärk =
Juhendi eesmärgik on näidata, kuidas on võimalik lihtsustada puppeti abil keskse logihalduse kliente seadistamist.

= Eeldused =
Puppet on seadistatud.[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%C3%BCsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf]

Logihalduse server on seadistatud.[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_-_Labor_2_%28keskse_logihalduse_rakendamine%29_protokoll]

= Tarkvara valik =

Server: Ubuntu Server 64bit, versioon: 12.04.3 LTS

Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04

= Virtuaalmasinate seadistused =

Selle konkreetse lahenduskäigu puhul on kasutusel kolm virtuaalmasinat:

1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.

puppet.planet.zz 192.168.56.200

2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.

rsyslog.planet.zz 192.168.56.210

3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.

client.planet.zz 192.168.56.101

= Pupetmasteri konfiguratsioon =

Puppet masterisse tuleb lisada stdlib moodul. Antud moodul on vajalik, et klientide konfiguratsiooni failidesse ridu lisada.

<source lang="bash">
puppet module install puppetlabs/stdlib

</source>

Muudatused site.pp failis. Antud lahenduse puhul kasutame kahte erinevat klassi konfigureerimiseks. Rsyslog.pp paigladab rsyslogi ja conf.pp abil teeme vajalikud muudatused klinetide /etc/rsyslog.conf faili.

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/site.pp
</source>

Site.pp sisu

<source lang="bash">
import "classes/*"
node 'basenode' {
include rsyslog
include rsys_client_conf

}

node "desktop.planet.zz" inherits 'basenode' {
#desktop.planet.zz on antud näite kliendi nimi. Selle võib asendada oma kliendi nimega.
}

</source>

Rsyslog.pp sisu

<source lang="bash">

nano /etc/puppet/manifests/classes/rsyslog.pp

</source>

<source lang="bash">

class rsyslog {
package { 'rsyslog': ensure => latest }
#latest võib asendada soovitud versiooniga. Rsyslogi versiooni saab kontrollida käsuga: puppet resource package rsyslog
}
</source>
rsys_client_conf.pp sisu

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/classes/rsys_client_conf.pp
</source>

<source lang="bash">
class rsys_client_conf {

file_line { 'rsys_client_conf':
ensure => present,
#Antud ip aadress ja port(192.168.56.210:10514) asendada logiserveris kasutuses olevatega
line => "*.* @@192.168.56.210:10514 ",
path => '/etc/rsyslog.conf',
}
}
</source>

= Kokkuvõte=

Paigaldasime antud konfiguratsiooni muudatused puppeti abil klienti ja veendusime, et kõik vajalikud muudatused said tehtud.

Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil

2014-01-02T10:10:47Z

Pniit: /* Eesmärk */

= Sissejuahtus=
Antud juhend toetub Sten Ausi poolt loodud "Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine)" juhenduile, kus autor näitab tutvustab logihalduse seadistamist server ja kleindi poolel. Käesolev juhend automatiseerib kliendi seadistamise osa puppeti abil.
Kliente on tihti palju ja seetõttu on tüütu kõiki ükshaaval seadistada.

= Eesmärk =
Juhendi eesmärgik on näidata, kuidas on võimalik lihtsustada puppeti abil keskse logihalduse kliente seadistamist.

= Eeldused =
Puppet on seadistatud.

Logihalduse server on seadistatud.

= Tarkvara valik =

Server: Ubuntu Server 64bit, versioon: 12.04.3 LTS

Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04

= Virtuaalmasinate seadistused =

Selle konkreetse lahenduskäigu puhul on kasutusel kolm virtuaalmasinat:

1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.

puppet.planet.zz 192.168.56.200

2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.

rsyslog.planet.zz 192.168.56.201

3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.

client.planet.zz 192.168.56.101

= Pupetmasteri konfiguratsioon =

Puppet masterisse tuleb lisada stdlib moodul. Antud moodul on vajalik, et klientide konfiguratsiooni failidesse ridu lisada.

<source lang="bash">
puppet module install puppetlabs/stdlib

</source>

Muudatused site.pp failis. Antud lahenduse puhul kasutame kahte erinevat klassi konfigureerimiseks. Rsyslog.pp paigladab rsyslogi ja conf.pp abil teeme vajalikud muudatused klinetide /etc/rsyslog.conf faili.

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/site.pp
</source>

Site.pp sisu

<source lang="bash">
import "classes/*"
node 'basenode' {
include rsyslog
include conf

}

node "desktop.planet.zz" inherits 'basenode' {
}

</source>

Rsyslog.pp fail

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/classes/rsyslog.pp
</source>

class rsyslog {
package { 'rsyslog': ensure => latest }

}

conf.pp fail

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/classes/conf.pp
</source>

<source lang="bash">
class conf {

file_line { 'conf':
ensure => present,
line => "*.* @@192.168.56.210:10514 ",
path => '/etc/rsyslog.conf',
}
}
</source>

Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil

2014-01-02T10:06:53Z

Pniit: /* Pupetmasteri konfiguratsioon */

= Sissejuahtus=
Antud juhend toetub Sten Ausi poolt loodud "Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine)" juhenduile, kus autor näitab tutvustab logihalduse seadistamist server ja kleindi poolel. Käesolev juhend automatiseerib kliendi seadistamise osa puppeti abil.
Kliente on tihti palju ja seetõttu on tüütu kõiki ükshaaval seadistada.

= Eesmärk =
Juhendi eesmärgik on näidata, kuidas on võimlik lihtsustada puppeti abil keskse logihalduse kliente seadistamist.

= Eeldused =
Puppet on seadistatud.

Logihalduse server on seadistatud.

= Tarkvara valik =

Server: Ubuntu Server 64bit, versioon: 12.04.3 LTS

Klient: Ubuntu client 64bit, versioon 13.04

= Virtuaalmasinate seadistused =

Selle konkreetse lahenduskäigu puhul on kasutusel kolm virtuaalmasinat:

1) Puppet server: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.

puppet.planet.zz 192.168.56.200

2) Keskne logiserver: Ubuntu Server 64bit versioon 12.04.3 LTS.

rsyslog.planet.zz 192.168.56.201

3) Klient: Ubuntu Desktop 64bit versioon 13.

client.planet.zz 192.168.56.101

= Pupetmasteri konfiguratsioon =

Puppet masterisse tuleb lisada stdlib moodul. Antud moodul on vajalik, et klientide konfiguratsiooni failidesse ridu lisada.

<source lang="bash">
puppet module install puppetlabs/stdlib

</source>

Muudatused site.pp failis. Antud lahenduse puhul kasutame kahte erinevat klassi konfigureerimiseks. Rsyslog.pp paigladab rsyslogi ja conf.pp abil teeme vajalikud muudatused klinetide /etc/rsyslog.conf faili.

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/site.pp
</source>

Site.pp sisu

<source lang="bash">
import "classes/*"
node 'basenode' {
include rsyslog
include conf

}

node "desktop.planet.zz" inherits 'basenode' {
}

</source>

Rsyslog.pp fail

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/classes/rsyslog.pp
</source>

class rsyslog {
package { 'rsyslog': ensure => latest }

}

conf.pp fail

<source lang="bash">
nano /etc/puppet/manifests/classes/conf.pp
</source>

<source lang="bash">
class conf {

file_line { 'conf':
ensure => present,
line => "*.* @@192.168.56.210:10514 ",
path => '/etc/rsyslog.conf',
}
}
</source>

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T12:17:21Z

Pniit: /* Ajatsooni seaded */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
</pre>
Väljastab:
<pre>
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock -hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd. Tuleb veel lisada, et igal kasutajal võib Linuxi laadses süsteemis olla oma ajavöönd, mida kasutaja saab ise seadistada. Kui inimesed töötavad ühes serveris üle maailma, siis käsk date arvestab konkreetse kasutaja seadetega.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
</pre>
Väljastab:
<pre>
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=Europe/Tallinn
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: [[NTP - sissejuhatus]]

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T12:16:26Z

Pniit: /* Ajatsooni seaded */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
</pre>
Väljastab:
<pre>
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock -hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd. Tuleb veel lisada, et igal kasutajal võib Linuxi laadses süsteemis olla oma ajavöönd, mida kasutaja saab ise seadistada. Kui inimesed, kes töötavad ühes serveris üle maailma, siis käsk date arvestab konkreetse kasutaja seadetega.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
</pre>
Väljastab:
<pre>
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=Europe/Tallinn
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: [[NTP - sissejuhatus]]

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T10:09:45Z

Pniit: /* Automaatne kella uuendamine */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
</pre>
Väljastab:
<pre>
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock -hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
</pre>
Väljastab:
<pre>
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=Europe/Tallinn
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti. Pikemalt ntp kohta saab lugeda siit: [[NTP - sissejuhatus]]

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T10:04:20Z

Pniit: /* Ajatsooni seaded */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
</pre>
Väljastab:
<pre>
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock -hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
</pre>
Väljastab:
<pre>
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=Europe/Tallinn
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T09:56:10Z

Pniit: /* Riistvarakella seaded */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
</pre>
Väljastab:
<pre>
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock -hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T09:53:42Z

Pniit: /* Süsteemikella seaded */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date -u käsuga.
<pre>
date -u
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date -s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y (%m tähistab kuud, %d tähistab päeva, %y tähistab aastat)
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2013-01-03T09:49:20Z

Pniit: /* Süsteemikella seaded */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
</pre>
Väljastab:
<pre>
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-13T12:45:38Z

Pniit: /* Kasutatud kirjandus */

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk8.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T23:55:03Z

Pniit:

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine

http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/sisukord.htm

http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/

http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T23:53:55Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine
http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/sisukord.htm
http://www.lostsaloon.com/technology/how-to-set-time-and-date-in-linux/
http://www.linux.com/learn/tutorials/649727-how-to-change-the-linux-date-and-time-simple-commands

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T23:49:03Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvarakella seaded=

Süsteemikell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja süsteemikell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvarakella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvarakella kellaaeg.

Riistvarakella kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvarakella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvarakell ja süsteemikell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvarakell samastatakse süsteemikellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Süsteemikell samastatakse riistvarakellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsesse kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Kasutatud kirjandus=

http://www.garron.me/linux/set-time-date-timezone-ntp-linux-shell-gnome-command-line.html

=Autor=

Priidu Niit A22

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T23:36:21Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Järgnevalt käsitleme ajatsooni, riistvarakella ja Linuxi enda kella toimimist pikemalt. Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kuna inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.

Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvarakell toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakell käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Süsteemikella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Süsteemikella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Süsteemikellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvara kella seaded=

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Autor=

Priidu Niit A22

=Kasutatud kirjandus=

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T21:05:37Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Tarkvara ja universiaal kella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Tarkvara kella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
*%S : sekund
*%D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
*%Z: ajatsoon
*%j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvara kella seaded=

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik järgmiselt seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kellaja ühekordne seadmine toimub näiteks järgmiselt, eeldusel, et on paigaldatud pakett rdate

<pre>
apt-get install rdate
</pre>

ning öeldes

<pre>
rdate ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kellaaja sünkronisseerimiseks sobib kasutada paketti ntp

<pre>
apt-get install ntp
</pre>

ning seadistusfailis /etc/ntpd.conf leida üles read

<pre>
server 0.debian.pool.ntp.org
server 1.debian.pool.ntp.org
server 2.debian.pool.ntp.org
server 3.debian.pool.ntp.org
</pre>

ning soovi korral asendada need oma teenese pakkuja nime kasutava ühe reaga, näiteks

<pre>
server ajaserver.loomaaed.tartu.ee
</pre>

Kulub mõni aega, umbes 10 minutit kuni ntp töötamine stabiliseerub, sellest annab tunnistust, et ntptrace vastab kus arvuti asub ntp hierarhias, näiteks midagi sellist

<pre>
ntptrace -n
127.0.0.1: stratum 3, offset -0.001927, synch distance 0.038145
192.168.30.8: stratum 2, offset -0.000066, synch distance 0.020106
192.168.30.15: stratum 1, offset 0.000010, synch distance 0.002270, refid 'GPS'
</pre>

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Autor=

Priidu Niit A22

=Kasutatud kirjandus=

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T20:32:00Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Tarkvara ja universiaal kella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Tarkvara kella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
*%H : tund
*%M : minut
• %S : sekund
• %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
• %Z: ajatsoon
• %j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvara kella seaded=

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.

Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik samatu seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Autor=

Priidu Niit A22

=Kasutatud kirjandus=

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T20:26:39Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Tarkvara ja universiaal kella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Tarkvara kella seadistamine date käsuga.

<pre>
date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

<pre>
date -s "1 Jan 2012"
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

<pre>
date -s 15:47:51
</pre>

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:

<pre>
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
• %H : tund
• %M : minut
• %S : sekund
• %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
• %Z: ajatsoon
• %j: mitmes päev aastas

<pre>
date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"
</pre>

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvara kella seaded=

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

<pre>
hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds
</pre>

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.

Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

<pre>
hwclock –systohc
</pre>

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

<pre>
hwclock –hctosys
</pre>

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik samatu seadistada.

<pre>
hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"
</pre>

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Autor=

Priidu Niit A22

=Kasutatud kirjandus=

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T20:19:08Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

<pre>
cat /etc/timezone
America/New_York
</pre>

Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

<pre>
vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
</pre>

Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

<pre>
export TZ=America/Los_Angeles
</pre>
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Tarkvara ja universiaal kella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

<pre>
date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997
</pre>

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.
<pre>
date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997
</pre>
Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Tarkvara kella seadistamine date käsuga.

date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997

Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

date -s "1 Jan 2012"

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

date -s 15:47:51

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
• %H : tund
• %M : minut
• %S : sekund
• %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
• %Z: ajatsoon
• %j: mitmes päev aastas

date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvara kella seaded=

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.
Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

hwclock –systohc

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

hwclock –hctosys

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik samatu seadistada.

hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

(Käsk clock –u väljastab riistavarakella universiaalaja. Suvandit –u tuleb õigesti kasutada. See tähendab, kui kasutasite seda seadistamisel, siis peate ka kasutama lugemisel. Vastasel korral võib süsteem sattuda segadusse, et mis see õige kellaaeg on.)

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Autor=

Priidu Niit A22

=Kasutatud kirjandus=

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-12-01T20:10:35Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

=Sissejuhatus=

Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

=Linux ja aeg=

Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel. Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma. Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

=Ajatsooni seaded=

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time

<pre>
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002
</pre>

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

cat /etc/timezone
America/New_York
Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

export TZ=America/Los_Angeles
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

=Tarkvara ja universiaal kella seaded=

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.

date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997

Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Tarkvara kella seadistamine date käsuga.

date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997

Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

date -s "1 Jan 2012"

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

date -s 15:47:51

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
• %H : tund
• %M : minut
• %S : sekund
• %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
• %Z: ajatsoon
• %j: mitmes päev aastas

date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

=Riistvara kella seaded=

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.
Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

hwclock –systohc

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

hwclock –hctosys

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik samatu seadistada.

hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

(Käsk clock –u väljastab riistavarakella universiaalaja. Suvandit –u tuleb õigesti kasutada. See tähendab, kui kasutasite seda seadistamisel, siis peate ka kasutama lugemisel. Vastasel korral võib süsteem sattuda segadusse, et mis see õige kellaaeg on.)

=Automaatne kella uuendamine=

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

=Kokkuvõte=

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

=Autor=

Priidu Niit A22

=Kasutatud kirjandus=

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-11-30T14:54:37Z

Pniit:

Priidu Niit A22 sügis 2012

POOLELI!

Sissejuhatus
Järgnev wiki artikkel tutvustab lähemalt kuidas Linux aega hoiab ja mida on vaja teha probleemide vältimiseks. Tavajuhtudel pole kasutajatel tarvis ajaseadeid seadistada, aga vahel võib seda siiski ette tulla. Sellisel juhul on hea teada, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.
Linux ja aeg
Nii nagu igal operatsioonisüsteemil, on ka Linuxil võimalik ära määratleda ajatsoon. Ajavööndid on vajalikud ja sellega määratakse ära see, et millises piirkonnas on teatud ajahetkel kellaaeg. Kui aga suhtleme kaugemate piirkondadega, nagu infotehnoloogias seda tihti ette tuleb, võivad tekkida probleemid. Sellisteks puhkudeks on kasutusele võetud universiaalaeg UT või UTC. Varem tuntud ka Greenwichi või GMT nime alla.
Iga kohalik aeg määratakse kindlaks ajavööndiga. Kuigi geograafia lubab samaagse keskpäeva paikadel kuuluda samasse ajavööndisse, siis praktikas see nii ei ole. Osad riigid kasutavad säästvat ajaarvestuse, mis tähendab seda, et kellaaega muudetakse nii, et oleks rohkem päikesevalgust töö ajal (talveaeg ja suveaeg). Teised riigid seda aga ei kasuta. Ajavööndit on parem määrata asukoha järgi või öeldes erinevuse kohaliku ja universiaalaja vahel.
Linuxil on ajavööndite koha oma pakett, mida on võimalik reeglite muutumisel värskendada. Administraatoril jääb üle vaid valida sobiv ajavööde. Ka iga tavakasutaja saab seda seadistada. See on vajalik, kund inimesed töötavad arvutitega eri riikides üle maailma.
Iga personaalarvutil on ka riisrvarakell. See töötab tänu akule ka siis, kui arvuti on vooluvõrgust välja lülitatud. Riistvarakella saab seada BIOS- is häälestuskuval või ükskõik millises töötavas operatsioonisüsteemis.

Linuxi tuum jälgib aega riistvarakellast sõltumatult. Alglaadimisel võrdsustab Linux oma kella küll riistvarakellaga, aga pärst töötavad nad sõltumatult. Kuna riistvarakella vaatamine on keeruline ja aeglane protsess, hoiab Linux oma kella ise.

Tuuma kell ei tea ajavöönditest midagi. See näitab vaid universiaalaega, mis omakorda tõstab töökindlust. Iga protsess käsitleb ajavööndi teisendusi ise, kasutades ajavööndipaketi vahendeid.

Riistvarakell võib toimida nii universiaalaja kui ka kohaliku aja järgi. Üldjuhul on selleks siiski universiaalaeg, kuna siis pole vaja seadistada suve- või talveajale üleminekut. Küll aga näiteks MS-DOS, Windows ja OS/2 operatsioonisüsteemid eeldavad, et riitsvara kelle toimib kohaliku aja järgi. Linux võib käsitleda mõlemaid. Kui riistvarakelle käib kohaliku aja järgi, tuleb jälgida sesiooniaja muutumist.

Ajatsooni seadistamine

Linux Debian süsteemis määrab ajavööndi link faili /etc/localtime, kus kirjeldatakse täpselt ära kohalik ajavööde. Ajavöötme andmed salvestatakse kataloogis /usr/lib/zoneinfo. Erinevusi võib esineda teistes Linuxi varjantides.

Keskonnamuutuja TZ häälestamise teel saab kasutaja ajavööndit muuta. Kui häälestus puudub, võetakse kasutusele süsteemi ajavöönd.

Date käsuga saame teada ajatsooni. Näiteks MST on Mountain Standard Time
date
Fri Mar 29 21:07:39 MST 2002

Ajatsooni muutmine:
Esiteks käivitada /etc/localtime

cat /etc/timezone
America/New_York
Muuta faili sisu nii, et muutuks ajatsoon.

vim /etc/timezone
America/Los_Angeles
Eksportida ajatsooni seaded käsurealt.

export TZ=America/Los_Angeles
Tulemus: New Yorki-i ajatsoon vahetati Los Angelese vastu.

Tarkvara ja universiaal kella seaded

Käsk date väljastab kellaaja,kuupäeva ja ajatsooni. Mitte sassi ajada käsuga time. Time käib protsesside kohta, date praeguse aja kohta.

Aega saab seadistada ainult juurkasutaja. Igal kasutajal võib olla küll erinev ajavöönd, aga kell on kõigile sama.

date
Sun Jul 13 21:53:41 EET DST 1997

Tulemus: Väljastatakse praegune aeg ja kuupäev. „EET DST” tähistab ajavööndit, mis on Ida-Euroopa sessiooniaeg.

Universiaalaja esitamine date –u käsuga.

date -u
Sun Jul 13 18:53:42 UTC 1997

Tulemus: Väljastatakse univesiaalaeg UTC.

Tarkvara kella seadistamine date käsuga.

date 07132157
Sun Jul 13 21:57:00 EET DST 1997

Tulemus: Tarkvarakellaks seatakse 21.57 13.juuli.

Saab ka teisiti. Ehks siis date –s käsuga.

date -s "1 Jan 2012"

Tulemus: Seab süsteemi kuupäevaks 1. Jaanuari 2012.

date -s 15:47:51

Tulemus: Seab süsteemi kellaajaks 15:47:51

Saab ka koos:
date -s "1 Jan 2012 15:47:51"

Kellaega saab esitada ka erivevates formaatides:
• %H : tund
• %M : minut
• %S : sekund
• %D: kuupäeva formaat võrdne %m/%d/%y
• %Z: ajatsoon
• %j: mitmes päev aastas

date -u +"Time is %H:%M:%S on %D in %Z (%j day of the year)"

Tulemus: Väljastatakse kellaeg järgnevas formaadis:
Time is 05:26:45 on 10/09/12 in UTC (283 day of the year)

Riistvara kella seaded

Tarkvara kell ei pruugi alati õige olla. Teda hoiab käigus taimeri perioodiline katkestus, mille genereerib arvuti riistvara. Kui töötab liiga palju protsesse, võib taimeri katkestus kaua aega võtta ja tarkvarakell võib taha jääda. Kuna riistvarakell käib ise, on see palju täpsem.

Riistvara kella on lihtne seadistada BIOS-is. See väldib probleeme, mida süsteemiaja muutmine võib tekitada. Kui BIOS-i kasutamine pole võimalik, saab uue aja seadistada hwclock käsuga. Kui mõni süsteemi osa hakkab tõrkuma, oleks mõistlik arvuti taaskäivitada.

hwclock --show
Tue Oct 9 01:16:34 2012 -0.653095 seconds

Tulemus: Kuvatakse riistvara kellaaeg.
Kui riistvara kell ja tarkvara kell näitavad erinevat aega, on neid võimalik väga lihtsate käskude abil samastada.

hwclock –systohc

Tulemus: Riistvara kell samastatakse tarkvara kellaga.

hwclock –hctosys

Tulemus: Tarkvara kell samastatakse riistvara kellaga.

Riistvara kella ja kuupäeva on võimalik samatu seadistada.

hwclock --set --date="1 Jan 2012 15:47:51"

Tulemus: Riistvara kella kellaajaks määratakse 15:47:51 ja kuupäevaks 1. Jaanuar 2012.

(Käsk clock –u väljastab riistavarakella universiaalaja. Suvandit –u tuleb õigesti kasutada. See tähendab, kui kasutasite seda seadistamisel, siis peate ka kasutama lugemisel. Vastasel korral võib süsteem sattuda segadusse, et mis see õige kellaaeg on.)

Automaatne kella uuendamine

Kui arvuti asub võrgus, saab ta oma kella automaatselt kontrollida. Näiteks võrreldes seda mõne teise arvuti või serveri kellaga. Üldjuhul on selleks server. Kui teine arvuti on täpse kellaajaga, hoiavad mõlemad arvutid õiget aega. Eelnimetatud ajakontrolli saab organiseerida rdate ja netdate käskude abil. Mõlemad kontrollivad teise arvuti aega. Netdate abil saab hallata mitut arvutit. Kui käivitada käsk deemoni cron abil, hoiab teie arvuti samasugust aega nagu teine arvuti.

Kokkuvõte

Kella peaks seadistama väga ettevaatlikult, sest mitmed Unixi süsteemid nõuavad, et kellad töötaksid õigesti. Näiteks deemon cron käivitab programme perioodiliselt. Kui te muudate kella, võib deemonil tekkida kõhklusi. Näiteks ühes vanemas Unixi süsteemis muutis keegi kella 10 aastat tulevikku ja cron üritas käivitada kõiki protsess kümne aasta kohta korraga. Õnneks uuemates versioonides esinevad cron versioonid lahendavad selle probleemi tavaliselt õigesti, kuid siiski tuleks olla ettevaatlik. Suured hüpped tagasi on tavaliselt ohtlikumad kui väiksed edasi.

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine

2012-11-07T08:53:42Z

Pniit: Created page with 'Priidu Niit A22 sügis 2012 Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine'

Priidu Niit A22 sügis 2012

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis

2012-11-07T08:52:11Z

Pniit: /* Päevaõpe */

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=

==Matis Palm A21==

[[Sar]]

===Arvustus:===

==Veiko Virk A21==

[[Linux Memory Management]]

===Arvustus:===

==Vjatšeslav Jertsalov A22==

[[Ubuntu repositoorium]]

===Arvustus:===

==Sten Aus A22==

[[Regulaaravaldised]] (täiendan)

===Arvustus:===

==Dineta Mahno A21==

[[Kernel based Virtual Masin]]

===Arvustus:===

==Kimmo Lillipuu A21==

[[Tree]]

===Arvustus:===

==Heigo Punapart A21==

[[Wapiti]]

===Arvustus:===

==Meelis Sootalu A22==

[[zsh]]

===Arvustus:===

==Carolin Saareots A21==

[[NetworkManager]]

===Arvustus:===

==Kalle Kadakas A22==

[[LightDM]]

===Arvustus:===

==Grete Maisla A21==

[[Bashi kiirklahvid]]

===Arvustus:===

== Chris Liebert A22 ==

[[Tail]]

===Arvustus:===

== Kristiina Liebert A21 ==

[[Printimine Linuxi keskkonnas]]

===Arvustus:===

== Piia Ploovits A22 ==

[[Caca-utils]]

===Arvustus:===

== Kaarel Kuurmann A21==

[[GPG]]

===Arvustus:===

==Liis Mironova A22==

[[VIM]]

===Arvustus:===

== Sandra Sirel A21 ==

[[Kettakvoot]]

===Arvustus:===

==Martin Leppik A21==

[[/dev/null]]

===Arvustus:===

==Kristian Kivimägi A22==

[[nmcli]]

===Arvustus:===

==Kaarel Väinaste A32==

[[Lubuntu]]

===Arvustus:===

==Priidu Niit A22==

[[Bashis ajatsooni, kuupäeva ja kella seadistamine]]

===Arvustus:===

=Kaugõpe=

==Margus Kurnikov AK21==

[[TACACS+]]

===Arvustus:===

==Randel Raidmets A21==

[[Sftp]]

===Arvustus:===

==Indrek Mitt a21==
[[Traceroute]]

===Arvustus:===

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2012 sügis, päevaõpe

2012-10-17T15:21:18Z

Pniit: /* Arvustused */

=Viited juhenditele/referaatidele ja arvustustele=
==Veiko Virk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Henry Kraus==
* Juhend: [[Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Veiko Vainu==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]

==Sten Aus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Martin Leppik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kalle Kadakas==
* Juhend: [[Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Henri Kuusk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Randel Raidmets==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaarel Kuurmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_paigaldamine_eelseadistatult_USB_pealt
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus4:

==Chris Liebert==
* Juhend: [[Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
===Arvustused===
* Arvustus 1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus 2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus 3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
* Arvustus 4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Ilja Peters==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Information Services (IIS) ]]
===Arvustused===
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Visual_Studio_paigaldamine_ning_seadistamine_Windows_8
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_mitut_kuvarit_Windows_8%27s_ja_uuendused
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_DLNA_seadmeid_ja_Windowsi_operatsioonis%C3%BCsteemi_meediapangana

==Frederick Rang==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
===Arvustused===
* Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus3:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus4:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F

==Marek Lepla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Exprorer 10-t]]
===Arvestused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
* Arvustus4:

==Kristjan Indlo==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus5: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus6: [[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]

==Meelis Sootalu==
* Juhend: [[ Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
===Arvestused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Madis Kraun==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk: Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus2: [[Talk: Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus3: [[Talk: Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]

==Tammo Oolup==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus4:

==Mauri Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tanel Tumanski==
* Juhend: [[Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Rasmus Kuusmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Siimo Sistok==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada erinevaid aktiveerimisviise]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tarmo Tüür==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]

==Carolin Saareots==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada rakendusi silent mode-s]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_s%C3%BCsteemis_klaviatuuriga_otseteede_kasutusviisid#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Sandra Sirel==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Andres Elliku==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Erki Toming==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas Microsoft Application Compatibility Toolkit ühilduvusprobleemide korral]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_Internet_Exprorer_10-t
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Event_Viewerit
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_regionaalseid_seadeid_ja_keeleseadistusi-i.

==Matis Palm==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Matthias Mõttus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada CCleanerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Toomas Heinorg==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Martin Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada System Configurationit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kristian Kivimägi==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]

==Liis Mironova==
* Juhend: [[Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Windows_8-s_Hyper-V_virtualiseerimist
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_M%C3%A4lupulga_seadistamine_Windows_7%27me_installeerimiseks_1/2
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i

==Lauri Jansen==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas EFS küpeerimist]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]

==Grete Maisla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Rando Tihane==
* Referaat: [[Windows RT]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Vjatseslav Jertsalov==
*Referaat [[Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus3:[[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust]]

==Kaari Adamsoo==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]

==Mihkel Kadarik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Priidu Niit==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]

==Sten Reimer==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Magnus Leivalt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Olga Loiko==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Dineta Mahno==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i.]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt.]]

==Kristiina Liebert==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaupo Saar==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4:

==Indrek Mitt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Mikk Käosaar==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 tulemüüri seadistamine Powershell 3.0 abil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Igor Pavlov==
* Juhend: [[Windows juhend: Task Manager Windows 8's ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tõnn Talpsepp==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada ajastatud tegevusi ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]

Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit

2012-10-17T15:20:07Z

Pniit:

Antud juhend on hästi kooostatud. Keelekasutus on üldiselt hea ja juhendi lugeja poole on pöördutud viisakalt teietades. Mõni kokku-lahku viga esineb, kuid ilsmelt keskmine lugeja seda tähele ei panekski. Üldjoontes on paigutus hea, kuid minu jaoks jääb sissejuhatusest veidi väheks. Väga hea lisand on sektsioon: Kasulik teada. Eelmainitu seletab lihtkasutajale nii mõdagi uut, mis muudaks tema arvutikasutuse palju efektiivsemaks ja paindlikumaks. Kahjuks ei leiaks mina rakendust otseteele "shut down", kui seda oleks kuidagi täiendatud task scheduler'iga, oleks ma näinud shutdown.exe'l kasutust.

Kokkuvõttes hästi struktureeritud ning arusaadav juhend, loeks hea meeldega, kui oleks võhik.

Kristjan Indlo A21

==Grete Maisla A21==

Juhend on arusaadavalt ja selgelt koostatud, juhendit on lihtne kasutada ka algajatel. Esinevad mõningad trükivead, üldine keelekasutus on väga hea, pildimaterjal on piisav ja selgesti aru saadav. Sain kasulikku teavet erinevate energiarežiimide kohta. Õppisin ka seda, et lühikeseks ajaperioodiks pole otstarbekas sülearvutit välja lülitada, mida ma senini pahatihti teinud olen, pigem kasutada unerežiimi. Shutdown.exe osas oleks võinud olla rohkem informatsioon, mida võtmed -s, -t ja -a tähendavad. Üldine mulje juhendist on väga hea.

==Kristian Kivimägi A22==

Koostatud juhendi üldmulje on hea ja on näha, et selle kallal on vaeva nähtud. Keelekasutuses esinevad mõned üksildased grammatilised vead, kuid neid esineb vähe ja ei ole pinnuks silmas. Grammatika vigade tõttu ei halvene antud töö üldkvaliteet, juhend on hästi koostatud ja loogilise ülesehitusega. Juhend on mõeldud eelkõige algajale arvuti kasutajale ning neile on väga heaks abiks ka pildimaterjal, mis antud juhendis olemas on. Ka edasijõudnud arvuti kasutaja võib siit juhendist leida ühteist uut ja huvitavat. Sektsioonist "Kasulik teada" võivad leida nii mõnedki arvuti kasutajad fakte, mida nad veel enda masina kohta ei teadnud. Kui parandada mõningad grammatika vead soovitaks seda juhendit kindlasti algajatele arvuti kasutajatele.

==Priidu Niit A22==

Juhend on koostatud nii, et ka algaja saaks ideaalselt sellest aru. Nagu ma aru sain, siis see oligi üks peamisi nõudeid. Kõik teised nõudmised on samuti korrektselt täidetud. Keelekasutus on hea, materjali on piisavalt ja pildid on asjakohased. Olen koguaeg mõelnud, et mis vahe on "Unerežiim" ja "Hübriidunerežiim" käskudel. Siit juhendist sain sellele vastuse. Üldkokkuvõttes hea juhend.

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2012 sügis, päevaõpe

2012-10-17T15:04:53Z

Pniit: /* Arvustused */

=Viited juhenditele/referaatidele ja arvustustele=
==Veiko Virk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Henry Kraus==
* Juhend: [[Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Veiko Vainu==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]

==Sten Aus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Martin Leppik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kalle Kadakas==
* Juhend: [[Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Henri Kuusk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Randel Raidmets==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaarel Kuurmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_paigaldamine_eelseadistatult_USB_pealt
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus4:

==Chris Liebert==
* Juhend: [[Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
===Arvustused===
* Arvustus 1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus 2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus 3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
* Arvustus 4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Ilja Peters==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Information Services (IIS) ]]
===Arvustused===
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Visual_Studio_paigaldamine_ning_seadistamine_Windows_8
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_mitut_kuvarit_Windows_8%27s_ja_uuendused
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_DLNA_seadmeid_ja_Windowsi_operatsioonis%C3%BCsteemi_meediapangana

==Frederick Rang==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
===Arvustused===
* Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus3:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus4:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F

==Marek Lepla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Exprorer 10-t]]
===Arvestused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
* Arvustus4:

==Kristjan Indlo==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus5: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus6: [[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]

==Meelis Sootalu==
* Juhend: [[ Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
===Arvestused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Madis Kraun==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk: Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus2: [[Talk: Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus3: [[Talk: Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]

==Tammo Oolup==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus4:

==Mauri Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tanel Tumanski==
* Juhend: [[Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Rasmus Kuusmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Siimo Sistok==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada erinevaid aktiveerimisviise]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tarmo Tüür==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]

==Carolin Saareots==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada rakendusi silent mode-s]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_s%C3%BCsteemis_klaviatuuriga_otseteede_kasutusviisid#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Sandra Sirel==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Andres Elliku==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Erki Toming==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas Microsoft Application Compatibility Toolkit ühilduvusprobleemide korral]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_Internet_Exprorer_10-t
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Event_Viewerit
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_regionaalseid_seadeid_ja_keeleseadistusi-i.

==Matis Palm==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Matthias Mõttus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada CCleanerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Toomas Heinorg==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Martin Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada System Configurationit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kristian Kivimägi==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]

==Liis Mironova==
* Juhend: [[Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Windows_8-s_Hyper-V_virtualiseerimist
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_M%C3%A4lupulga_seadistamine_Windows_7%27me_installeerimiseks_1/2
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i

==Lauri Jansen==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas EFS küpeerimist]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]

==Grete Maisla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Rando Tihane==
* Referaat: [[Windows RT]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Vjatseslav Jertsalov==
*Referaat [[Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus3:[[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust]]

==Kaari Adamsoo==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]

==Mihkel Kadarik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Priidu Niit==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus4:

==Sten Reimer==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Magnus Leivalt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Olga Loiko==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Dineta Mahno==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i.]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt.]]

==Kristiina Liebert==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaupo Saar==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4:

==Indrek Mitt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Mikk Käosaar==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 tulemüüri seadistamine Powershell 3.0 abil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Igor Pavlov==
* Juhend: [[Windows juhend: Task Manager Windows 8's ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tõnn Talpsepp==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada ajastatud tegevusi ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]

Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid

2012-10-17T15:04:01Z

Pniit:

== Sten Aus A22 ==

Igati asjakohane ja kvaliteetne juhend. Juhend katab suurema osa vajalikest ja enim kasutatavatest otsedeedest.

Oleksin oodanud töö autorilt rohkem sisulist ja tekstilist poolt. (Võib-olla on alles see lisandumas? :)) Töös on hetkel vaid üles loetletud paljud võimalikud käsud ja pisike selgitav rida, mis selle käsuga teha saab. Leian, et tavakasutajale oleks kasulik selgitada kiirklahvide (otseteede) kasutusotstarvet, et nad ikka kindlasti hakkaksid neid kasutama.

Igatahes leidsin ka endale uusi funktsioone ja võimalusi, millest ma enne teadlik ei olnud. Siiski - katsetasin Windows 7 keskkonnas - osati töötavad! :) Aga eks juhend ju ongi mõeldud Windows 8 jaoks. :)

Tööl on puudu sissejuhatus ja sisukord, võib-olla annaks neid kiirklahve kuidagi funktsioonidega liigitada. Ja puudu on ka kasutatud allikad - kindlasti saab ka nii, et klaviatuuril kõik kombinatsioonid läbi proovida, kuid sügavalt loodan, et töö autoril on olnud teine lähenemine.

== Kristjan A21 ==

Hästi koostatud ja lihtne juhed. Pilte on palju, nad on suured(kuid mitte liialt) ja arusaadavad. Tekstilisi näiteid on ka suur hulk(kuid teksti ise on veidi vähe), kvaliteet konteksti mõttes on neil siiski kõrge. Laisk lugeja väga naudiks sellist juhendit. Isiklikult tunnen puudust korralikumast sissejuhatusest ja tekstilisest seletusest mõne kriitilisema koha juures.. Näiteks kas kõik windows-nupud töötavad ka siis, kui mul on rakendus lahti täisekraanil, mis on viinud mind välja windows-töökeskkonnast. Esineb mõnel hulgal kirjavigu. Näiteks, sõnad, mis peaksid koos eksisteerima, on kirjutatud lahku(kui kahtled, kirjuta pigem kokku). Nõrk emakeel on vist tänapäeva ühiskonnas paratamatus.
Kokkuvõttes ,mulle meeldib juhend, õppisin sellest nii mõndagi.

==Tarmo Tüür==

Täiesti mõistlik juhend, mis sai kohe ka meeldejätmist ning proovimist, mida oleks vajalik kasutada. Pildid ja kõik olid silmale hea vaadata ning hea oli lugeda. Ei ole liigset teksti ning seletamist, vaid on kõik kirjas mis vaja. Sissejuhatus on jah natukene pealiskaudne, kuid tõene. Ehk oleks võinud ka piltide ja tekstide vahed natukene suuremad olla aga ei midagi katastroofilist.
Ma soovitaks juhendit algajatele, kes Windows 8 keskkonnaga on alles kohtunud ning tahaks seda võimalikult mugavalt kasutada.

== Carolin Saareots A21 ==

Juhend on väga lihtsalt üles ehitatud ja isegi mu ema saaks sellest aru ja oskaks kasutada otseteid klaviatuuril, kui ta tegeleks vähegi rohkem arvuti kasutamisega. Väga hästi on ära näidatu/või e-maili vaatamiseks.
Teema autor on ka ära seletanud mida miski käsk teeb ja tähendab.
Kuigi oleksin oodanud natukene rohkemat edasijõudnutele. Sest tänapäeval jääb inimesi aina vähemaks, kes ei oska arvutit kasutada, teema autor on välja toonud väga algelised ja lihtsad kombinatsioonid.

== Chris Liebert A22 ==

Juhend on konkreetne ja autor on toonud välja mitmed olulised otseteed, mida ühel tavakasutajal võiks vaja minna, et oma igapäevatoimetused arvutis mugavamaks ja kiiremaks muuta. Ma usun, et otseteede kasutamine on lahutamatu osa õige arvutikasutamise juures ja nagu juhendi autorgi sissejuhatuses ütles: „Kasutage otseteid!”.

==Grete Maisla A21==

Minu, kui algaja jaoks väga kasulik juhend. Senini olen Windows 8 kasutusel hädas olnud start menüü leidmisega hiire abil. Siit leidsin kasuliku klahvikombinatsiooni ja enamgi veel. Osad väljatoodud otseteed on ka Windows 7-s samad, seega oli seal minu jaoks ka olulist infot, mida saan igapäevaselt kasutada. Hea ja arusaadav pildimaterjal, tekstilist poolt oleks võinud pisut rohkem olla ning kasutatud kirjanduses viidatud allikates leidus veel paljusid klahvikombinatsioone, mida juhendis polnud, kuid juhendis oli piisavalt ja olulisemad otseteed, seega vajadusel saab huviline ise juurde vaadata.

==Kalle Kadakas A22==
Juhend on iseenesest väga asjalik ning asjakohane, arvestades, et Windows8 on paljude IT inimeste igapäevakasutusse jõudnud juba mõnda aega ning kindlasti aitab paljudel säästa aega kasutades otseteesid. Antud juhendil on aga üks suurem puudus - loetavus. Kuigi kõik klahvikombinatsioonid on ära seletatud väga selgesti, on äärmiselt raske artiklist leida üles soovitud otseteed. Pildid on juhendis alati teretulnud, kuid antud momendil tunduvad liiga esiletükkivad ning muudavad teksti/informatsiooni vastuvõtu väga keeruliseks. Võibolla oleks saanud luua eraldi tabelid kombinatsioonide tarbeks ning pildid "thumbnail'idena" liita tabeli viimasesse lahtrisse? See oleks vaid üks lahendustest. Kuid kokkuvõtvalt - kui juhendist leida üles soovitud otsetee, on juhend väga asjalik... küsimus jääbki vaid, et kas isik leiab.

==Tõnn Talpsepp D23==
Olles mitte igapäevane Windows 8 kasutaja, lootsin leida antud juhendist olulisi näpunäiteid, kuidas aega-ajalt Windows 8 keskkonda sattununa paremini hakkama saada. Antud lootus sai juhendi näol igatahes täidetud, sest kajastatud on oluliselt rohkem otseteid kui ma teadsin üldse eksisteerivat. Paraku on antud juhendi suurim miinus selle vorm, kus pildimaterjal tundub enamikel juhtudel olevat tarbetu ning pigem segab klahvikombinatsioonidega tutvumist. Palju paremini on jälgitav osa, kus on lihtsalt klahvikombinatsioonid välja toodud koos lühikirjeldusega. Seega oleks soovitus pigem kasutada rohkem tekstilist esitlust ja valida teatud klahvikombinatsioonid, mis illustreerivat materjali rohkem vajavad. Lisaks oleks huvitav teada olnud, kas mingid otseteede jaoks vajalikud klahvikombinatsioonid erinevad Windows 8 ja varasemate Windows operatsioonide vahel - kas on miskit juurde lisatud või ära kaotatud.

== Priidu Niit ==
Väga päevakohane ja kasulik juhend. Kuna olen ka ise Windows 8-sat kasutanud nüüdseks juba paar nädalat, siis sain enda jaoks vajalikke näpunäiteid. Kohe oleks võimatu kõiki klahvikobinatsioonid meelde jätta, aga kasulikumad üritasin meelde jätta ning proovisin järgi. Osad kobinatsioonid on Windows 7-ga samad, aga on ka palju uusi. Juhend vastab nõuetele ja on rohke pildimaterjali pärast kergesti järgitav. Algaja jaoks kindlasti väga asjakohane juhend.

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2012 sügis, päevaõpe

2012-10-17T14:50:05Z

Pniit: /* Arvustused */

=Viited juhenditele/referaatidele ja arvustustele=
==Veiko Virk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Henry Kraus==
* Juhend: [[Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Veiko Vainu==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]

==Sten Aus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Martin Leppik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kalle Kadakas==
* Juhend: [[Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Henri Kuusk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Randel Raidmets==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaarel Kuurmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_paigaldamine_eelseadistatult_USB_pealt
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus4:

==Chris Liebert==
* Juhend: [[Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
===Arvustused===
* Arvustus 1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus 2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus 3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
* Arvustus 4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Ilja Peters==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Information Services (IIS) ]]
===Arvustused===
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Visual_Studio_paigaldamine_ning_seadistamine_Windows_8
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_mitut_kuvarit_Windows_8%27s_ja_uuendused
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_DLNA_seadmeid_ja_Windowsi_operatsioonis%C3%BCsteemi_meediapangana

==Frederick Rang==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
===Arvustused===
* Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus3:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus4:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F

==Marek Lepla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Exprorer 10-t]]
===Arvestused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
* Arvustus4:

==Kristjan Indlo==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus5: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus6: [[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]

==Meelis Sootalu==
* Juhend: [[ Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
===Arvestused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Madis Kraun==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk: Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus2: [[Talk: Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus3: [[Talk: Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]

==Tammo Oolup==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus4:

==Mauri Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tanel Tumanski==
* Juhend: [[Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Rasmus Kuusmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Siimo Sistok==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada erinevaid aktiveerimisviise]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tarmo Tüür==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]

==Carolin Saareots==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada rakendusi silent mode-s]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_s%C3%BCsteemis_klaviatuuriga_otseteede_kasutusviisid#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Sandra Sirel==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Andres Elliku==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Erki Toming==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas Microsoft Application Compatibility Toolkit ühilduvusprobleemide korral]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_Internet_Exprorer_10-t
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Event_Viewerit
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_regionaalseid_seadeid_ja_keeleseadistusi-i.

==Matis Palm==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Matthias Mõttus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada CCleanerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Toomas Heinorg==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Martin Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada System Configurationit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kristian Kivimägi==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]

==Liis Mironova==
* Juhend: [[Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Windows_8-s_Hyper-V_virtualiseerimist
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_M%C3%A4lupulga_seadistamine_Windows_7%27me_installeerimiseks_1/2
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i

==Lauri Jansen==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas EFS küpeerimist]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]

==Grete Maisla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Rando Tihane==
* Referaat: [[Windows RT]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Vjatseslav Jertsalov==
*Referaat [[Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus3:[[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust]]

==Kaari Adamsoo==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]

==Mihkel Kadarik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Priidu Niit==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Sten Reimer==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Magnus Leivalt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Olga Loiko==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Dineta Mahno==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i.]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt.]]

==Kristiina Liebert==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaupo Saar==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4:

==Indrek Mitt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Mikk Käosaar==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 tulemüüri seadistamine Powershell 3.0 abil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Igor Pavlov==
* Juhend: [[Windows juhend: Task Manager Windows 8's ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tõnn Talpsepp==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada ajastatud tegevusi ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]

Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t

2012-10-17T14:48:18Z

Pniit:

= Lauri Jansen =
Tundub asjalik juhend olema. Esines mõningaid kirjavigu ja vähemalt 1 koht jäi ka arusaamatuks, kuid muidu väga hea! Miinimumnõue juhendi pikkuse kohta on ka täidetud.
Tüüpviga on muidugi teema kategooria puudumine ja tekstis viitamine kasutatud kirjandusele. Natuke "kasutatud kirjandus"-t uurides tundub tüüpviga olema ka see, et ilmselt on 1 või 2 artikli põhjal jutt tehtud ja siis kuhjaga linke lisatud materjalide alla, kuid kasutatud neid pole - vähemalt ei leidnud mitme artikli puhul ühtegi kohta ega võimalust selleks.

Tekstis oli soovitus kasutada kolme arvutit, kuid tekkiski küsimus, et miks - seda pole kuskil mainitud. Samuti tekkis küsimus, et kuigi piltidel install on inglise keeles, siis kas süsteem ise on tõesti eesti keeles(TPM lockout all mingi jutt vajutamisest nupule "esita")?

= Kaupo Saar =

Väga pikk ja sisurohke teema. Autor on näinud palju vaeva ja juhendi pikkuse norm on kordades täidetud, sisu on olemas ja keeleliselt loetav (esineb mõni viga aga see juhendist arusaamist ei sega) Pildid on piisavalt suured ja arusaadavad, nagu ka tekstid ja juhised mis nendega kaasnevad. Allikad on korrektsed ja näen küll seost juhendi ja linkidega, kõik ei ole alati 1-1'ele maha kirjutatud, mis tähendab vaid head. Kuna antud teemaga eriti päris arvuti võhikud kokku puutuvad siis veidi keskpärasemad kasutajad saavad kindlasti selle juhendi abiga meelsasti hakkama. Lõpus on seletatud ka erinevad terminid mis on alati kasulik. Kuigi teema küsimus puudub kategooriatest ja veel mõni muu pisi viga, siis sellegipoolest on tegemist hea juhendiga, mis töötab ja vastab antud probleemile.

= Madis Kraun A22 =

Juhendi puhul on see hea, et kõik tegevused on samm-sammult kirja pandud. Head suured pildid aitavad juhedist palju paremini aru saada, ning muudavad selle kergesti jälgitavaks. Kõik sammud on lühidalt ja arusaadavalt kirja pandud, seega ei tohiks ka juhendi kasutamisel probleeme tekkida. Juhendi pikkus vastab ka nõuetele ja minu arust ei olegi mõistlik juhendit "venitama" hakata, kui saab asja lihtsalt ja lühidalt ära seletada, ilma liigsete seletusteta. Üldkokkuvõttes on tegu täiesti loetava, aursaadava ja teostatava juhendiga.

= Priidu Niit =

Väga informatsioonirohke juhend. Annab hea ülevaate Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-ust ja selle kasutamisest. Juhend vastab kõigile nõudmistele. Meeldib juhendi juures veel see, et autor on viidanud artikli sees allikatele, kus ta on vastava informatsiooni leidnud. Seda paljude artiklite puhul ei kohta. Pildimaterjal on üldiselt kohane. Aga kui nüüd natuke norida ka, siis seal, kus on juttu, et kuidas taastata seadet TPM Lockout-ist, oleks võinud ka paar pilti lisada. Kokkuvõtteks on tegemist sisuka ja kergesti järgitava juhendiga.

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2012 sügis, päevaõpe

2012-10-17T12:03:00Z

Pniit: /* Arvustused */

=Viited juhenditele/referaatidele ja arvustustele=
==Veiko Virk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Henry Kraus==
* Juhend: [[Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Veiko Vainu==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows 8-s Hyper-V virtualiseerimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]

==Sten Aus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Martin Leppik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kalle Kadakas==
* Juhend: [[Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows Juhend: Seadmete ning driverite eemaldamine ja taaspaigaldamine (Tarkvaraline)]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Henri Kuusk==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Diagnostics and Recovery Toolset-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Randel Raidmets==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaarel Kuurmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_paigaldamine_eelseadistatult_USB_pealt
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Chris Liebert==
* Juhend: [[Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]
===Arvustused===
* Arvustus 1: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus 2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada VHD-alglaadimist]]
* Arvustus 3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
* Arvustus 4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]

==Ilja Peters==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Information Services (IIS) ]]
===Arvustused===
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Visual_Studio_paigaldamine_ning_seadistamine_Windows_8
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_mitut_kuvarit_Windows_8%27s_ja_uuendused
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_DLNA_seadmeid_ja_Windowsi_operatsioonis%C3%BCsteemi_meediapangana

==Frederick Rang==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada DLNA seadmeid ja Windowsi operatsioonisüsteemi meediapangana]]
===Arvustused===
* Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_K%C3%B5vaketta_optimeerimine_killustuse_k%C3%B5rvaldamise_viisil
* Arvustus3:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus4:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuidas_seadistada_NTFS_faili%C3%B5iguseid%3F

==Marek Lepla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Internet Exprorer 10-t]]
===Arvestused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
* Arvustus4:

==Kristjan Indlo==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus5: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus6: [[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]

==Meelis Sootalu==
* Juhend: [[ Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
===Arvestused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Madis Kraun==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Windows Intune-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk: Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus2: [[Talk: Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode]]
* Arvustus3: [[Talk: Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Mälupulga seadistamine Windows 7'me installeerimiseks 1/2]]

==Tammo Oolup==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paketeerida App-V rakendusi]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kõvaketta optimeerimine killustuse kõrvaldamise viisil]]
* Arvustus4:

==Mauri Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada sümboolseid viiteid NTFS failisüsteemis]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tanel Tumanski==
* Juhend: [[Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Rasmus Kuusmann==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Siimo Sistok==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada erinevaid aktiveerimisviise]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tarmo Tüür==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kuvada töölaua taustapildile süsteemiinfot]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]

==Carolin Saareots==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada rakendusi silent mode-s]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Windows_8_s%C3%BCsteemis_klaviatuuriga_otseteede_kasutusviisid#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode#Carolin_Saareots_A21
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Sandra Sirel==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Andres Elliku==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Erki Toming==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas Microsoft Application Compatibility Toolkit ühilduvusprobleemide korral]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_Internet_Exprorer_10-t
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Event_Viewerit
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_regionaalseid_seadeid_ja_keeleseadistusi-i.

==Matis Palm==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Event Viewerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Matthias Mõttus==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada CCleanerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Toomas Heinorg==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_siseneda_Windows_8_safe_mode]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Martin Molvõgin==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada System Configurationit]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kristian Kivimägi==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus4:

==Liis Mironova==
* Juhend: [[Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
===Arvustused===
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_Windows_8-s_Hyper-V_virtualiseerimist
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_kasutada_AppLockerit
* Arvustus3: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_M%C3%A4lupulga_seadistamine_Windows_7%27me_installeerimiseks_1/2
* Arvustus4: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tarkvaralist_RAID-i

==Lauri Jansen==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas EFS küpeerimist]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]

==Grete Maisla==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Rando Tihane==
* Referaat: [[Windows RT]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Vjatseslav Jertsalov==
*Referaat [[Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas siseneda Windows 8 safe mode ]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
* Arvustus3:[[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Skydrive pilveteenust]]

==Kaari Adamsoo==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada tagavarakoopiaid]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Folder Redirection-t]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]

==Mihkel Kadarik==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada Storage Space-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus4:[[Talk:Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]

==Priidu Niit==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Sten Reimer==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas paidaldada ja hallata Sideloaded Apps-e]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada domeenis Windows Powershell Remoting grupipoliitikaga]]
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Magnus Leivalt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua kasutajat Windows 8's. Erinevad kasutaja tüübid. Haldamine.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Olga Loiko==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada regionaalseid seadeid ja keeleseadistusi-i.]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Dineta Mahno==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada failide deduplikeerimist.]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Kuidas seadistada NTFS failiõiguseid?.]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Windows Storage Pool käsurealt ja läbi graafilise liidese.]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i.]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt.]]

==Kristiina Liebert==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas seadistada Microsoft User Experience Virtualization-i ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Kaupo Saar==
* Juhend: [[ Windows juhend: Kuidas lülitada välja arvuti, mis on tegevuseta olnud 30 minutit ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:[[Talk:Windows juhend: Kuidas pärast installeerimist seada optimaalselt üles Windows 8't]]
* Arvustus2:[[Talk:Windows_juhend:_Kuidas_seadistada_tagavarakoopiaid]]
* Arvustus3:[[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft BitLocker Administration and Monitoring-t]]
* Arvustus4:

==Indrek Mitt==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas seadistada mitut kuvarit Windows 8's ja uuendused ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Mikk Käosaar==
* Juhend: [[Windows juhend: Windows 8 tulemüüri seadistamine Powershell 3.0 abil ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Microsoft Advanced Group Policy Management-i]]
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Igor Pavlov==
* Juhend: [[Windows juhend: Task Manager Windows 8's ]]
===Arvustused===
* Arvustus1:
* Arvustus2:
* Arvustus3:
* Arvustus4:

==Tõnn Talpsepp==
* Juhend: [[Windows juhend: Kuidas luua ja kasutada ajastatud tegevusi ]]
===Arvustused===
* Arvustus1: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada AppLockerit]]
* Arvustus2: [[Talk:Windows juhend: Windows 8 süsteemis klaviatuuriga otseteede kasutusviisid]]
* Arvustus3: [[Talk:Windows juhend: Visual Studio paigaldamine ning seadistamine Windows 8-l]]
* Arvustus4: [[Talk:Windows juhend: Kuidas kasutada Sync Centerit]]

Talk:Windows juhend: Windows 8 paigaldamine eelseadistatult USB pealt

2012-10-17T12:01:37Z

Pniit:

Hea juhend. On kasutatud lihtne arusaadav tekst. Olemas kah pildid, kus on ilusti näha kuidas toimub paigaldamine.Minu arvates juhend täidab oma eesmärki.

Dineta Mahno A21

==Tammo Oolup A22==

Hea juhend Windowsi hulgipaigaldajatele, aga ka tudengitele kel mingi punkt või mõte windowsi deploymisest segaseks on jäänud.
USB mälupulgast installmeedia tegemine võib jääda natuke segaseks, kuna sel osal puuduvad pildid, aga kuna see protsess peaks käima next next stiilis, siis loodetavasti probleeme ei esine.

==Kaarel Kuurmann A21==

Arvan, et inimesele, kes on varem selle teemaga kokku puutunud, kuid kelle mälu vajab värskendamist on see piisavalt informatiivne ning asjalik juhend. Kuna autor on jätnud mõned sammud, mis võivad tunduda äärmiselt lihtsad, lahti seletamata, siis võib jällegi teemat mittevaldaval inimesel tekkida nii mõnigi küsimus. Pean silmas näiteks USB mälupulga formaatimist või kuidas seadistada arvuti selliselt, et alglaetavaks seadmeks oleks USB-pulk. Kui autor ei soovi mingil põhjusel näidata, kuidas seda samm-sammult teha, siis võiks olla juhendi vastavas kohas link, mis just selle konkreetse probleemi lahendust kirjeldab. Tõsi küll, et 5. viites on USB-pulga formaatimise kohta pilt ning seletav lause, on sellel veebilehel ka palju muud, mis tuleb enne õige koha leidmist üle vaadata. Pilte võiks olla juhendis veidi rohkem.

==Priidu Niit A22==

Hea ja kergesti järgitav juhend. Pildid on asjakohased. Selle juhendi alusel saaks Windows 8 paigaldusega hakkama kindlasti ka inimene, kes ei ole väga hästi kursis Windows 8 paigaldusega. Ise kasutasin seda juhendit, et korrata üle praktikumis läbikäidud teema. Võib-olla oleks võinud mõnes kohas natuke rohkem lahti seletada, kuidas antud protsess käib. Samas teisest küljest vaadatuna on juhend juba iseenesest mahukas ja kirjelduse next, next, next lahti seletamine ei oleks antud juhendi puhul väga vajalik.

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:28:58Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Tõsi, on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda. Sellele vaatamat on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Printerite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Printerite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”.
#Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options
#Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest
#Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart

[[file:IE2.jpg]]

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole antud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:23:17Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Tõsi, on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda. Sellele vaatamat on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Printerite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Printerite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”.
#Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options
#Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest
#Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart

[[file:IE2.jpg]]

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:22:39Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Tõsi, on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda. Sellele vaatamat on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Printerite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Printerite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”.
#Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options
#Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest
#Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart

[[file:IE2.jpg]]

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:21:46Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Tõsi, on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda. Sellele vaatamat on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”.
#Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options
#Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest
#Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart

[[file:IE2.jpg]]

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:19:59Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Tõsi, on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda. Sellele vaatamat on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”.
#Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options
#Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest
#Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart

[[file:IE2.jpg]]

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:13:08Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”.
#Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options
#Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest
#Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart

[[file:IE2.jpg]]

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:10:55Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools
#Teha topelt klõps Services peal
#Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties
#Veendu, et Startup type oleks Automatic
#Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus

[[file:Spooler.jpg]]

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:08:05Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehelt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:07:38Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Kodulehlt.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:07:02Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimeheks Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

[[file:Koduleht.jpg]]

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:05:21Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks:
#Ava Start menüü
#Sealt Control Panel
#Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

[[file:Update_samsung.jpg]]

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:01:58Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadmeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]

Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.

[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T18:00:16Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
#Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printeri, mille draiveri tahame eemaldada
#Parem klõps printerile ja valime uninstall

[[file:Uninstall.jpg]]
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
[[file:Uninstall2.jpg]]

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T17:56:18Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiveri tahame eemaldada. Parem klõps printerile ja valime uninstall.

PILT
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
PILT

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T17:55:52Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'Draiver' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiveri tahame eemaldada. Parem klõps printerile ja valime uninstall.

PILT
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
PILT

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T17:55:27Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
''Draiver'' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiveri tahame eemaldada. Parem klõps printerile ja valime uninstall.

PILT
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
PILT

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T17:55:09Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
'''Draiver''' on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiveri tahame eemaldada. Parem klõps printerile ja valime uninstall.

PILT
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
PILT

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T17:54:21Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
Draiver on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
#Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see
#Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager
#Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada.
#Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software
#Järgmises aknas valime Search automatically for updated driver software

[[File:Driver_update.jpg]]

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiveri tahame eemaldada. Parem klõps printerile ja valime uninstall.

PILT
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
PILT

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm

Windows juhend: Kuidas lahendada printeriga seotud probleeme

2012-10-02T17:50:24Z

Pniit:

= Sissejuhatus =
See õpetus on loodud, et lahendada printeriga seotud probleeme Windowsi keskkonnas. Õpetuses kirjeldatakse täpsemalt laiemalt levinud probleeme ja tuuakse välja, kuidas neid samm sammu haaval lahendada.

= Riistvara =
Esimene ja kõige labasem probeem, mida esineda võib, on probleem riistvaraga. Pahatihi unustataksegi see punkt ära ja tormatakse kohe teiste punktide kallale. Enne teiste puntide kallale asumist tuleks esialgu veenduda, kas kõik kaablid on korrektselt ühendatud. Teiseks tuleks veenduda, et printer on sisse lülitatud. Kui te kasutate võrgus jagatavat printerit, siis sellisel juhul tuleks samuti kontrollida, kas selleks vajaminevad arvutid, ruuterid ja printerid on töökorras.

[[File:USB.jpg]]

= Troubleshooting =
Troubleshooter on automaatne vahend printeriga seotud probleemide leidmiseks ja lahendamiseks. Kuigi on palju probleeme, mida troubleshooter ei lahenda, on seda siiski mõistlik proovida.
#Avage Start menüü
#Valige sealt Control Panel
#Control Panel-i alt System and Security
#Edasi Find and fix problems
#Viimaseks valige Use a printer

[[File:Trouble.jpg]]

Vali parameeter, mis näis käivat sinu prinerti kohta ja vajuta Next. Seda sammu tuleks korrata seni, kuni on jõutud vigadeotsingu tee lõpuni. Troubleshooter pakub probleemidele erinevaid lahendusi. Järgi neid.

= Draiverid =
Draiver on lihtsalt öelduna väike programm(vahendaja) sinu aruvti ja seadme vahel. Arvuti saadab erivevaid andmeid ja käske seadmele. Praegusel juhul on seadmeks printer. Draiveri ülesandeks on andmeid ja käske printerile edastada.
Kui Windowsi versiooni on uuendatud või tehtud repair install, on võimalus, et konkreetne draiver ei pruugi enam uuema Windowsi versiooni/paranduse peal korrektselt töötada. Probleeme võivad tekitada ka voolu kõikumised, viirused ja muud aruvitiga seotud probleemid.

== Draiveri uuendamine ==
Vajuta Start nupp, kirjuta search lahtrisse Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiverit soovime uuendada. Teeme antud printeri nime peal parema klõpsu ja valmime Update Driver Software – Search automatically for updated driver software

PILT

==Draiveri eemaldamine ja uuesti paigaldamine==
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt System ning Device Manager. Nüüd kuvatakse meile erinevaid seadeid. Priterite kategooria alt otsime üles printer, mille draiveri tahame eemaldada. Parem klõps printerile ja valime uninstall.

PILT
Oluline on märkida linnuke “Delete the driver software for this device” kasti ette.
PILT

Kui Sa kasutad kolmandate firmade draiverit või oma printeri draiverit ja see on CD plaadil olemas (see draiver, mis poes koos uue printeriga kaasa anti), siis nüüd võid selle endale ära installida. Uuri ka oma printeri dokumentatsiooni selles küsimuses. Mõned printerid on niivõrd spetsiifilised, et neid saabki installeerida korralikukt ainult temaga kaasasoleva dokumentatsiooni ja draiveri abil!

Üldiselt omab Windows samuti kõikide peamiste printeritootjate printerite draivereid. Osa asub neist Windowsi installika peal. Siinkohal teemegi Windows Update-i. Selleks ava Start menüü -- Control Panel. Edasi vali System and Security ning Windows Update-I alt Check for updates.

Konkreetse näite puhul ongi vajaminev draiver olemas. Edasi jääb see kõigest ära installida. Vajutades paremas nurgas olevad Install nuppu.

PILT

Teine varjant on ka. Võid minna oma printeri tootja kodulehele ja proovida sealt alla laadida uusim draiveriversioon. Õige lehe(seekord siis tootja kodulehe) leidmisel on alati heaks abimehes Google.ee . Tootja kodulehel tuleb lisada toote mudeli number või nimi. Edasi tuleb exe fail alla laadida ja ära installida.

=Tõrketeade “spooler” või printer prindib aeglasemalt kui tavaliselt=
Prindispuuler on tarkvara, mis ajutiselt säilitab prinditööd arvuti kõvakettal või mälus, kuni printer on valmis neid printima. Kui dokumendi printimist peab ootama ebatavaliselt kaua või kuvatakse tõrketeade prindispooleri, spooleri alamsüsteemi või spuuleri ressursside kohta, peate arvuti prindispooleri teenuse muutma ja taaskäivitama.
Selleks tuleks töö salvestada ja seejärel prindispooleri teenuse taaskäivitamiseks arvuti taaskäivitada. Kui ei ole soovi arvutit taaskäivitada, siis selle asemel järgige järgmiseid juhiseid.
Vajuta Start nupp, vali Start menüü alt Control Panel ja ava see. Edasi vali System and Security ja selle alt Administrative Tools. Teha topelt-klõps Services peal. Nüüd Print Spooler-i peal parem klõps ja Properties. Veendu, et Startup type oleks Automatic. Kui teenus juba ei tööta, klõpsake funktsiooni Service status all nuppu Start ja seejärel nuppu OK. Kui teilt küsitakse administraatoriparooli või kinnitust, siis tippige parool või andke kinnitus.

PILT

=Probleem Internet Explorer-ist printimisega=
Kui sa ei saa Internet Explorerist mingit lehte printida, siis võid saada järgneva teate: “an error has occurred in the script on this page”. Selle probleemi lahendamiseks ava Internet Explorer ja vali Tools-i alt Internet Options. Edasi Advanced ning võta linnuke Enable third-party browser extensions-i eest. Klõpsake Ok ja tehke arvutile restart.

PILT

Oluline on meeles pidada, et kui lülitate antud parameetri välja, siis IE brauser ei saa kasutada juurdeinstallitud täiendusi(add-ons). Näiteks nagu Google Toolbar või Yahoo Companion. Seega, kui hetkel pole vaja printida, siis võib sinna linnukese tagasi panna.

=Kokkuvõte=

Kindlasti ei ole välja toodud probleemid ja nende lahendused ainukesed, mida printimisel esineda võib. Probleeme võib olla tuhandeid, nii samuti ka lahendusi. Omast kogemusest võin väita, et kõige sagedamini esineb probleeme siiski draiveritega. Kui üleval pool välja toodud lahendused ei aita, siis kontrolli kas sinu printer teise arvuti peal töötab. Rakenda samu lahendusi. Kui ka pärast teise arvutiga ühendamist ei hakka printer tööle, tuleb printer arvatavasti remonti viia(muidugi siis, kui tindi-, toonerkassetide ja paberisalvega on kõik korras). Kuid teinekord on lihtsam ja odavam lihtsalt uus printer osta.

=Kasutatud materjal=

http://windows.microsoft.com/en-US/windows/help/printer-problems-in-windows

http://windows.microsoft.com/en-US/windows-vista/Troubleshoot-printer-problems

http://www.pcworld.com/article/185111/10_biggest_printer_problems_and_how_to_fix_them.html

http://pyramdesign.angelfire.com/win7/printer_install.html

http://www.hot.ee/sm2/printprobleemid_2.htm

http://www.computerhope.com/issues/ch000248.htm