https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Poks 2026-05-14T17:50:40Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116511 2017-01-05T19:39:30Z

<p>Poks: /* Klahvikombinatsioonid */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> Ctrl-D - Välju byobu-st<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===<br /> <br /> [[File:byobu-kasutus.png]]<br /> <br /> Byobu käivitamisel algatatakse esmalt üks terminali sessioon ja mille sees käivitatakse erinevaid shelle akende haldamiseks. Võimalik on ka luua mitmeid terminali sessioone sama serveri pihta.<br /> Üks põhjus, miks kasutada erinevaid sessioone on lihtsalt selles, et erinevaid sessioone ja shelle kasutades on võimalik teha erinevaid ülesandeid ja samas hoida sessiooni aknaid puhtana.<br /> <br /> Uut sessiooni on võimalik alustada, vajutades '''Ctrl+Shift+F2''', siis kasuta '''Alt+UP''' ja '''Alt+DOWN''' liikuda edasi ja tagasi läbi oma avatud sessioonide.<br /> <br /> Vajutades klahvi '''F6''' on võimalik sulgeda olemasolev seansss ja koos sellega suletakse ka SSH ühendus. Kuid see ei sulge byobu-t ja järgmine kord, kui loote ühenduse serverisse siis viimane seanss taastatakse. See on byobu üheks kasulikumaks funksionaalsuseks ning see aitab ühenduse katkestamisel alati jätkata sealt kus pooleli jäädi.<br /> <br /> Kui soovid sulgeda olemasoleva seansi kuid soovid säilitada SSH ühendus serveriga, siis seda saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Shift-F6'''. <br /> <br /> Byobust väljumiseks ja kõikide sessioonide sulgemiseks saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Ctrl+D'''.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://byobu.co/documentation.html http://byobu.co/documentation.html]<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/community/Byobu https://help.ubuntu.com/community/Byobu]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116510 2017-01-05T19:37:56Z

<p>Poks: /* Aknad ja sessioonid */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===<br /> <br /> [[File:byobu-kasutus.png]]<br /> <br /> Byobu käivitamisel algatatakse esmalt üks terminali sessioon ja mille sees käivitatakse erinevaid shelle akende haldamiseks. Võimalik on ka luua mitmeid terminali sessioone sama serveri pihta.<br /> Üks põhjus, miks kasutada erinevaid sessioone on lihtsalt selles, et erinevaid sessioone ja shelle kasutades on võimalik teha erinevaid ülesandeid ja samas hoida sessiooni aknaid puhtana.<br /> <br /> Uut sessiooni on võimalik alustada, vajutades '''Ctrl+Shift+F2''', siis kasuta '''Alt+UP''' ja '''Alt+DOWN''' liikuda edasi ja tagasi läbi oma avatud sessioonide.<br /> <br /> Vajutades klahvi '''F6''' on võimalik sulgeda olemasolev seansss ja koos sellega suletakse ka SSH ühendus. Kuid see ei sulge byobu-t ja järgmine kord, kui loote ühenduse serverisse siis viimane seanss taastatakse. See on byobu üheks kasulikumaks funksionaalsuseks ning see aitab ühenduse katkestamisel alati jätkata sealt kus pooleli jäädi.<br /> <br /> Kui soovid sulgeda olemasoleva seansi kuid soovid säilitada SSH ühendus serveriga, siis seda saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Shift-F6'''. <br /> <br /> Byobust väljumiseks ja kõikide sessioonide sulgemiseks saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Ctrl+D'''.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://byobu.co/documentation.html http://byobu.co/documentation.html]<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/community/Byobu https://help.ubuntu.com/community/Byobu]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Byobu-kasutus.png&diff=116509 2017-01-05T19:36:46Z

<p>Poks: Poks uploaded a new version of File:Byobu-kasutus.png</p> <hr /> <div></div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Byobu-kasutus.png&diff=116508 2017-01-05T19:35:32Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div></div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116507 2017-01-05T19:30:01Z

<p>Poks: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===<br /> Byobu käivitamisel algatatakse esmalt üks terminali sessioon ja mille sees käivitatakse erinevaid shelle akende haldamiseks. Võimalik on ka luua mitmeid terminali sessioone sama serveri pihta.<br /> Üks põhjus, miks kasutada erinevaid sessioone on lihtsalt selles, et erinevaid sessioone ja shelle kasutades on võimalik teha erinevaid ülesandeid ja samas hoida sessiooni aknaid puhtana.<br /> <br /> Uut sessiooni on võimalik alustada, vajutades '''Ctrl+Shift+F2''', siis kasuta '''Alt+UP''' ja '''Alt+DOWN''' liikuda edasi ja tagasi läbi oma avatud sessioonide.<br /> <br /> Vajutades klahvi '''F6''' on võimalik sulgeda olemasolev seansss ja koos sellega suletakse ka SSH ühendus. Kuid see ei sulge byobu-t ja järgmine kord, kui loote ühenduse serverisse siis viimane seanss taastatakse. See on byobu üheks kasulikumaks funksionaalsuseks ning see aitab ühenduse katkestamisel alati jätkata sealt kus pooleli jäädi.<br /> <br /> Kui soovid sulgeda olemasoleva seansi kuid soovid säilitada SSH ühendus serveriga, siis seda saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Shift-F6'''. <br /> <br /> Byobust väljumiseks ja kõikide sessioonide sulgemiseks saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Ctrl+D'''.<br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://byobu.co/documentation.html http://byobu.co/documentation.html]<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/community/Byobu https://help.ubuntu.com/community/Byobu]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116506 2017-01-05T19:29:35Z

<p>Poks: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===<br /> Byobu käivitamisel algatatakse esmalt üks terminali sessioon ja mille sees käivitatakse erinevaid shelle akende haldamiseks. Võimalik on ka luua mitmeid terminali sessioone sama serveri pihta.<br /> Üks põhjus, miks kasutada erinevaid sessioone on lihtsalt selles, et erinevaid sessioone ja shelle kasutades on võimalik teha erinevaid ülesandeid ja samas hoida sessiooni aknaid puhtana.<br /> <br /> Uut sessiooni on võimalik alustada, vajutades '''Ctrl+Shift+F2''', siis kasuta '''Alt+UP''' ja '''Alt+DOWN''' liikuda edasi ja tagasi läbi oma avatud sessioonide.<br /> <br /> Vajutades klahvi '''F6''' on võimalik sulgeda olemasolev seansss ja koos sellega suletakse ka SSH ühendus. Kuid see ei sulge byobu-t ja järgmine kord, kui loote ühenduse serverisse siis viimane seanss taastatakse. See on byobu üheks kasulikumaks funksionaalsuseks ning see aitab ühenduse katkestamisel alati jätkata sealt kus pooleli jäädi.<br /> <br /> Kui soovid sulgeda olemasoleva seansi kuid soovid säilitada SSH ühendus serveriga, siis seda saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Shift-F6'''. <br /> <br /> Byobust väljumiseks ja kõikide sessioonide sulgemiseks saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Ctrl+D'''.<br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [ http://byobu.co/documentation.html http://byobu.co/documentation.html ]<br /> <br /> [ https://help.ubuntu.com/community/Byobu https://help.ubuntu.com/community/Byobu ]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116505 2017-01-05T19:27:37Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===<br /> Byobu käivitamisel algatatakse esmalt üks terminali sessioon ja mille sees käivitatakse erinevaid shelle akende haldamiseks. Võimalik on ka luua mitmeid terminali sessioone sama serveri pihta.<br /> Üks põhjus, miks kasutada erinevaid sessioone on lihtsalt selles, et erinevaid sessioone ja shelle kasutades on võimalik teha erinevaid ülesandeid ja samas hoida sessiooni aknaid puhtana.<br /> <br /> Uut sessiooni on võimalik alustada, vajutades '''Ctrl+Shift+F2''', siis kasuta '''Alt+UP''' ja '''Alt+DOWN''' liikuda edasi ja tagasi läbi oma avatud sessioonide.<br /> <br /> Vajutades klahvi '''F6''' on võimalik sulgeda olemasolev seansss ja koos sellega suletakse ka SSH ühendus. Kuid see ei sulge byobu-t ja järgmine kord, kui loote ühenduse serverisse siis viimane seanss taastatakse. See on byobu üheks kasulikumaks funksionaalsuseks ning see aitab ühenduse katkestamisel alati jätkata sealt kus pooleli jäädi.<br /> <br /> Kui soovid sulgeda olemasoleva seansi kuid soovid säilitada SSH ühendus serveriga, siis seda saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Shift-F6'''. <br /> <br /> Byobust väljumiseks ja kõikide sessioonide sulgemiseks saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Ctrl+D'''.<br /> <br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://byobu.co/documentation.html http://byobu.co/documentation.html]<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/community/Byobu https://help.ubuntu.com/community/Byobu]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116504 2017-01-05T19:20:56Z

<p>Poks: /* Aknad ja sessioonid */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===<br /> Byobu käivitamisel algatatakse esmalt üks terminali sessioon ja mille sees käivitatakse erinevaid shelle akende haldamiseks. Võimalik on ka luua mitmeid terminali sessioone sama serveri pihta.<br /> Üks põhjus, miks kasutada erinevaid sessioone on lihtsalt selles, et erinevaid sessioone ja shelle kasutades on võimalik teha erinevaid ülesandeid ja samas hoida sessiooni aknaid puhtana.<br /> <br /> Uut sessiooni on võimalik alustada, vajutades '''Ctrl+Shift+F2''', siis kasuta '''Alt+UP''' ja '''Alt+DOWN''' liikuda edasi ja tagasi läbi oma avatud sessioonide.<br /> <br /> Vajutades klahvi '''F6''' on võimalik sulgeda olemasolev seansss ja koos sellega suletakse ka SSH ühendus. Kuid see ei sulge byobu-t ja järgmine kord, kui loote ühenduse serverisse siis viimane seanss taastatakse. See on byobu üheks kasulikumaks funksionaalsuseks ning see aitab ühenduse katkestamisel alati jätkata sealt kus pooleli jäädi.<br /> <br /> Kui soovid sulgeda olemasoleva seansi kuid soovid säilitada SSH ühendus serveriga, siis seda saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Shift-F6'''. <br /> <br /> Byobust väljumiseks ja kõikide sessioonide sulgemiseks saab kasutada klahvikombinatsiooni '''Ctrl+D'''.</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116499 2017-01-05T17:54:54Z

<p>Poks: /* Mis on Byobu */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on Ubuntu Server distributsiooni jaoks loodud lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116498 2017-01-05T17:52:23Z

<p>Poks: /* Klahvikombinatsioonid */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti, kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsiooni menüü<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Ctrl-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116497 2017-01-05T17:49:54Z

<p>Poks: /* Klahvikombinatsioonid */</p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavitusi<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsioon<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Shift-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116496 2017-01-05T17:48:46Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Peep Oks&lt;br&gt;<br /> Grupp AK21&lt;br&gt;<br /> Jaanuar 2017<br /> <br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> === Byobu install ===<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> === Byobu esmane seadistus ===<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavituse<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsioon<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Shift-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116495 2017-01-05T17:46:40Z

<p>Poks: /* Mis on Byobu */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavituse<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsioon<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Shift-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116494 2017-01-05T17:46:23Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> === Klahvikombinatsioonid ===<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavituse<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsioon<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Shift-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Aknad ja sessioonid ===</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116493 2017-01-05T17:45:08Z

<p>Poks: /* Byobu paigaldus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> <br /> == Klahvikombinatsioonid ==<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavituse<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsioon<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Shift-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116492 2017-01-05T17:44:12Z

<p>Poks: /* Byobu kasutamine */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> <br /> == Klahvikombinatsioonid ==<br /> Byobu võimaluste kasutamiseks on võetud appi '''F'''-funktsiooniklahvid ( '''F1''' kuni '''F12''') ja erinevad kombinatsioonid nendega. Lisaks neile on võimalik kasutada kõiki tmux-i või screeni klahvikombinatsioone.<br /> <br /> Peamised klahvikombinatsioonid byobu kasutamiseks:<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;<br /> F2 - Loo uus aken<br /> F3 - Liigu eelmise akna juurde<br /> F4 - Liige järgmise akna juurde<br /> F5 - Värskenda kõiki staatuse teavituse<br /> F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti ja logi välja <br /> Shift-F6 - Ühenda aktiivne sessioon lahti kuid ära logi välja <br /> F7 - Ekraanil oleva info tagasikerimine ja selle otsimine <br /> F8 - Aktiivse akna ümbernimetamine<br /> F9 - Byobu konfiguratsioon<br /> F12 - Lukusta aken<br /> Shift-F2 - Poolita aktiivne aken horisontaalselt <br /> Ctrl-F2 - Poolita aktiivne aken vertikaalselt<br /> Shift-F3 - Muuda aktviivseks järgmine poolitatud aken<br /> Shift-F4 - Muuda aktviivseks eelmine poolitatud aken<br /> Shift-F6 - Eemalda aktiivne poolitatud aken<br /> &lt;/nowiki&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116491 2017-01-05T17:36:36Z

<p>Poks: /* Byobu esmane seadistus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk <br /> '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks <br /> '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi <br /> '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> '''Klahvikombinatsioonid'''</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116485 2017-01-05T16:38:03Z

<p>Poks: /* Byobu kasutamine */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil<br /> <br /> <br /> '''Klahvikombinatsioonid'''</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116484 2017-01-05T16:34:17Z

<p>Poks: /* Byobu kasutamine */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> '''byoby''' käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Esimene (ülemine) osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid. Seal kuvatakse käskude väljundud ka värviliselt stililiseeritult.<br /> <br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta. Informatsiooni mida seal kuvatakse saab vajadusel muuta '''byobu-configure''' abil</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116483 2017-01-05T16:33:04Z

<p>Poks: /* Byobu kasutamine */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> byoby käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-aken.png]]<br /> <br /> Ülemine osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid.<br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta.</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Byobu-aken.png&diff=116481 2017-01-05T16:24:34Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div></div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116480 2017-01-05T16:24:17Z

<p>Poks: /* Byobu kasutamine */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> <br /> == Byobu kasutamine ==<br /> <br /> byoby käivitamisel on näha terminali aknas kahte eraldi ala.<br /> <br /> [[File:Byobu-kasutamine.png]]<br /> <br /> Ülemine osa on käskude sisestamiseks ja ka koht kuhu tagastatakse käsu väljundid.<br /> Alumine riba kuvab erinevaid teavitusi ja informatsiooni süsteemi kohta.</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116465 2017-01-05T16:04:27Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''<br /> <br /> <br /> == Byobu kasutamine ==</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116463 2017-01-05T16:02:53Z

<p>Poks: /* Byobu paigaldus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu-install.png]]<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Byobu-install.png&diff=116461 2017-01-05T16:02:23Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div></div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116460 2017-01-05T16:02:01Z

<p>Poks: /* Byobu paigaldus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> <br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116459 2017-01-05T15:58:18Z

<p>Poks: /* Mis on Byobu */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> <br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli ühenduse loomine ja nende üleval hoidmine, akende poolitamine iga terminali akna kohta ning erinevead teated ja staatuse märgid. Need annavad teile palju erinevaid byobu kasutamise võimalusi ja need on ka piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116456 2017-01-05T15:53:00Z

<p>Poks: /* Byobu esmane seadistus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli akna loomine, split panes iga akna kohta, erinevead teated ja staatuse märgid, et kuvada staatuse peremehe ja püsiva terminali ühenduse üleval hoidmine. Need annavad teile palju erinevaid võimalusi ja need on piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Byobu käivitus.png]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> '''byobu-select-backend'''<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks '''byobu-enable-prompt''' ja '''byobu-disable-prompt'''<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi '''F9''' või käsku '''byobu-configure'''</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116454 2017-01-05T15:49:34Z

<p>Poks: /* Byobu esmane seadistus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli akna loomine, split panes iga akna kohta, erinevead teated ja staatuse märgid, et kuvada staatuse peremehe ja püsiva terminali ühenduse üleval hoidmine. Need annavad teile palju erinevaid võimalusi ja need on piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> [[File:Example.jpg]]<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> byobu-select-backend<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks byobu-enable-prompt ja byobu-disable-prompt<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi F9 või käsku byobu-configure</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116453 2017-01-05T15:49:09Z

<p>Poks: /* Byobu paigaldus */</p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli akna loomine, split panes iga akna kohta, erinevead teated ja staatuse märgid, et kuvada staatuse peremehe ja püsiva terminali ühenduse üleval hoidmine. Need annavad teile palju erinevaid võimalusi ja need on piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> <br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> <br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> byobu-select-backend<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks byobu-enable-prompt ja byobu-disable-prompt<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi F9 või käsku byobu-configure</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116452 2017-01-05T15:48:52Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div><br /> == Mis on Byobu ==<br /> <br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli akna loomine, split panes iga akna kohta, erinevead teated ja staatuse märgid, et kuvada staatuse peremehe ja püsiva terminali ühenduse üleval hoidmine. Need annavad teile palju erinevaid võimalusi ja need on piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> <br /> <br /> == Byobu paigaldus ==<br /> <br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> '''sudo apt-get install byobu'''<br /> <br /> <br /> == Byobu esmane seadistus ==<br /> <br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk '''byobu'''<br /> <br /> <br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> '''byobu-enable''' ja '''byobu-disable'''<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> byobu-select-backend<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks byobu-enable-prompt ja byobu-disable-prompt<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi F9 või käsku byobu-configure</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Byobu&diff=116451 2017-01-05T15:47:29Z

<p>Poks: Created page with &quot;Mis on Byobu Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali...&quot;</p> <hr /> <div>Mis on Byobu<br /> Byobu on lihtsasti kasutatav tekstipõhine aknahaldur ja täiendus terminali ühenduse multiplekserile( tmux või screen). See tähendab seda, et ühe terminali ühenduse sees on lihtne avada mitmeid aknaid ja käivitada samaaegselt mitmeid käske.<br /> Byobu peamiste funktsioonide hulka kuulub mitme konsooli akna loomine, split panes iga akna kohta, erinevead teated ja staatuse märgid, et kuvada staatuse peremehe ja püsiva terminali ühenduse üleval hoidmine. Need annavad teile palju erinevaid võimalusi ja need on piisavalt paindlikud, et saate täpselt seda mida teil vaja võib minna.<br /> 2. Byobu paigaldus<br /> Byobu on saadaval enamikes suuremates linuxi dirtibutsioonides. Üldiselt peaks byobu paigaldamiseks kasutama iga distributsiooni oma paketihaldurit kuid on võimalus ka kompileerida algkoodist.<br /> Ubuntu-s või teistes Debian-l baseeruvate distributsioonide puhul käsk:<br /> sudo apt-get install byobu<br /> <br /> 3. Byobu esmane seadistus.<br /> Peale byobu edukat paigaldamist tuleb tema kasutamiseks anda vaid käsk byobu<br /> <br /> Terminali ühenduse loomisel vaikimisi byobu-t ei käivitata ning tema kasutamiseks tuleb eraldi käivitada käsk byobu. Byobu automaatse käivitamise lubamiseks või keelamiseks on käsud <br /> byobu-enable ja byobu-disable<br /> <br /> Vaikimisi byobu kasutab terminali ühenduse multiplekseriks tmux-i kuid soovi korral võib kasutada screen-i. Vaikimisi multiplekseri vahetamiseks on käsk <br /> byobu-select-backend<br /> <br /> Byobu võimaldab kasutada ka värvilist käsurida, mille eeliseks on see, et see näitab viimase käsu väljundkoodi, kui see pole 0. Selle lubamiseks või keelamiseks byobu-enable-prompt ja byobu-disable-prompt<br /> <br /> Byobu seadistamiseks on võimalik kasutada klaviatuuri klahvi F9 või käsku byobu-configure</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Byobu_k%C3%A4ivitus.png&diff=116447 2017-01-05T15:43:20Z

<p>Poks: </p> <hr /> <div></div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96622 2015-11-05T20:23:45Z

<p>Poks: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> Autor: Peep Oks &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015&lt;br&gt;<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpus veel arve ((27-23) + (27-27))*50€ = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96619 2015-11-05T20:20:16Z

<p>Poks: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> Autor: Peep Oks &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015&lt;br&gt;<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpus veel arve ((27-23) + (27-27))*50€ = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96618 2015-11-05T20:19:51Z

<p>Poks: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> Autor: Peep Oks &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015&lt;br&gt;<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27))*50€ = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96617 2015-11-05T20:18:36Z

<p>Poks: /* Erialatutvustus */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> Autor: Peep Oks &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015&lt;br&gt;<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96616 2015-11-05T20:17:35Z

<p>Poks: /* Viited */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015&lt;br&gt;<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96615 2015-11-05T20:17:17Z

<p>Poks: /* Erialatutvustus */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015&lt;br&gt;<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96614 2015-11-05T20:17:00Z

<p>Poks: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledži õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96613 2015-11-05T20:16:23Z

<p>Poks: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri ]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledži KKK ]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96611 2015-11-05T20:13:52Z

<p>Poks: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96608 2015-11-05T20:11:05Z

<p>Poks: /* Õpingukorralduse küsimuste vastused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist. &lt;ref&gt;[]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br&gt;<br /> X = 23, Y = 27&lt;br&gt;<br /> Esimese semestri järel esitatakse mulle arve (27-23)*50€ = 200€ &lt;br&gt;<br /> Minule esitatakse aasta lõpuks arve ((27-23) + (27-27)) = 200€<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96594 2015-11-05T19:50:07Z

<p>Poks: /* Viited */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96593 2015-11-05T19:48:55Z

<p>Poks: /* Küsimus 5 */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Tingimused on:&lt;br&gt;<br /> Kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem.&lt;br&gt;<br /> Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br&gt;<br /> Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br&gt;<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.]&lt;/ref&gt;. &lt;br&gt;<br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt ja aastalõpuks on vajalik koguda 60 EAP.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96590 2015-11-05T19:40:59Z

<p>Poks: /* Õpingukorralduse küsimuste vastused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;<br /> Tingimused on:<br /> kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%)<br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br /> Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja_teadus/ ]&lt;/ref&gt;. <br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96589 2015-11-05T19:40:22Z

<p>Poks: /* Küsimusele B */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> ''Vastus''<br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;<br /> Tingimused on:<br /> kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%)<br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br /> Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja_teadus/ ]&lt;/ref&gt;. <br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96588 2015-11-05T19:38:33Z

<p>Poks: /* Küsimuse 5 */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimusele B=== <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimus 5===<br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vajaduspõhine õppetoetus on riigipoolne rahaline toetus ja mõeldud vähekindlustatud peredest tudengitele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus IT Kolledž - Vajaduspõhise Õppetoetuse infoleht]&lt;/ref&gt;<br /> Tingimused on:<br /> kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%)<br /> Toetuse suurus sõltub kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br /> Toetuse saamiseks saab kogu semestri vältel esitada taotlue riigiportaalis &lt;ref&gt;[www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja_teadus/ ]&lt;/ref&gt;. <br /> Õppetoetuse saamiseks vajalik minimaalne ainepunktide arv on esimesel semestril 27. Edaspidi arvestatakse seda aasta lõikes kumulatiivselt.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96582 2015-11-05T19:27:15Z

<p>Poks: /* Küsimusele 1 */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimusele B=== <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimuse 5===<br /> &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest.<br /> Kõiki valikained, mis on deklareeritud kuid pole sooritatud ei pea kooli lõpetamiseks sooritama eeldusel, et õppekavas ettenähtud mahus on valikaineid juba sooritatud. Lisaks tuleb arvestada, et RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Poks&diff=96581 2015-11-05T19:24:50Z

<p>Poks: /* Erialatutvustus */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus ==<br /> <br /> Autor: Peep Oks<br /> Esitamise kuupäev: 05.11.2015<br /> Koodinumber: ******48<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimuste vastused==<br /> ===Küsimusele B=== <br /> Arvestusel läbi kukkudes võimalik teha kuni kaks kordussooritust. Kordussooritus toimub järgneval semestril või järgmise õppeaasta eelnädalal. Kordussoorituse täpse toimumis aja saab teada ÕIS-st ja sinna tuleb ennast registeerida läbi ÕIS-i vähemalt 2 '''tööpäeva''' enne kordussoorituse algust. Kordussooritus on RE kohal õppijale tasuta ja REV/OF õppijale tasuline. Kordussoorituse tasu on 20€ ja selle kohta tuleb arve ÕIS-i peale kordussooritusele registeerimist.<br /> <br /> ===Küsimusele 1===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest.<br /> Kõiki valikained, mis on deklareeritud kuid pole sooritatud ei pea kooli lõpetamiseks sooritama eeldusel, et õppekavas ettenähtud mahus on valikaineid juba sooritatud. Lisaks tuleb arvestada, et RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja Erialatutvustus oli minu jaoks vägagi huvitav ning maailmavaadet avardav. Enne IT kolledžisse õppima asumist olin IT alal töötanud pea 10 aastat ja arvasin, et minule ei ole siin maailmas enam midagi uut. Pärast loengute ära vaatamist sain ma aru, et olen eksinud. Kõiki külalisesinejaid oli väga huvitav kuulata ja nii mõnigi kord sain teada mõne IT valdkonna telgitagustest millest mul aimugi polnud. Natuke kahju oli küll sellest, et kaugõppurid pidid laengu salvestusi vaatama. Päris mitmel korral oleks ise tahtnud küsimusi küsida.<br /> <br /> Esimese loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejateks olid Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult ja Kristjan Karmo. Kõigepealt muidugi tervitati uusi kaugõppureid nende suurepärase valiku eest. Selles loengus anti kiire ja lühike ülevaade IT Kolledži õpingukorraldusest ning jagati soovitusi kuidas jõuda edukalt kooli lõpetamiseni. Minu jaoks tundus kõige paremaks soovituseks see, et ära pelga suhelda kaastudengite ja õppejõududega ning ole ise aktiivne.<br /> <br /> Teise loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; 3. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Tiina Seeman, kes tutvustas oma kogemuste põhjal projetijuhtumise maailma. Loengut hakkasin kuulama väikese eelarvamusega projektijuhtidesse kuna siiani on olnud kokkupuuted projektijuhtidega pigem negatiivsed. Mulle meeldisid tema elulised näited projektijuhtimise maailmas, mis aitas mul neid paremini mõista. Ma sain teada, et hea projektijuhi üheks tähtsamaks omaduseks on oskus kiiresti reageerida muutustega ja leida probleemidele kiiresti lahendus. Ta tõi välja ka põhjuse miks projektid ebaõnnestuvad ja selleks on kehv meeskond ja puudulik omavaheline suhtlus. <br /> <br /> Kolmanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; 10. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli endine IT Kolledži tudeng Elar Lang, kes lõpetas selle kooli cum laude-ga. See loeng oli kõigist loengutest minu jaoks kõige motiveerivam. Peale seda loengut sain ma aru kui oluline on seada omale konkreetsed eesmärgid millegi saavutamiseks ja siis peab ka kõigest väest nende poole püüdlema. Elar rõhutas, et on normaalne kui õppeained tunduvadki esmapilgul keerulised ja ületamatud aga tähtis on mitte alla anda ja edu saavutamiseks tulebki natuke pingutada. Sellest loengust jäi pähe kummitama mõte - Õpi õppima.<br /> <br /> Neljanda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; 17. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemi administraatori tööst. Minu jaoks oli see kõige igavam loengutest, kuna puutun selle eluga kokku igapäevaselt. Enda jaoks sain ma teada, et süsteemi administraatorite maailmas muutub aina igapäevasemaks agiilsed tööprotsessid läbi süsteemide automatiseerimise ja skritide kirjutamise. Minule tundus imelikuna väide, et adminnid ei saa programeerijatega väga hästi läbi. Tegelikult võiks neil olla koostööd tehes teineteiselt väga palju õppida ja läbi selle oma tööd paremini teha.<br /> <br /> Viienda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; 24. septembri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Kert Suvi, kes tutvustas tarkvara testijate maailma. See loeng oli mulle väga kasulik kuna see valdkond oli minu jaoks täiesti tundmatu ja mul polnud mitte mingisugust ettekujutust millised inimesed tarkvara testimisega tegelevad. Ma sain teada, et testimine on üks tähtsamaid osasi tarkvara arenduse protsessist aga kahjuks ei pöörata sellele kuigi palju tähelepanu. Seda peamiselt aja puudusest ja heade spetsialistide nappusest. Kui tarkvara arenduse algfaasis pööratakse rohkem tähelepanu testimisele siis võib see hiljem hoida kokku suuri summasi. Ma sain veel teada, et üks hea testija on oma olemuselt skeptik, teistsuguse mõttemaailmaga ja suhtub pidevalt teiste väidetesse pigem pessimistlikult.<br /> <br /> Kuuenda loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; 1. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; esinejaks oli Targo Tennisberg, kes tutvustas tarkvara arenduse maailma. Selles loengus sain teada milliste probleemidega arendajad igapäevaselt tegelema peavad. Tarkvara arendajast oodatakse, et ta teab ja oskab kõiki maailma probleeme lahendada. Tihti aga ei oska tellija lihtsalt oma soove arusaadavalt kirjeldada ja nii tekivad arusaamatused ning sellepärast ka enamasti tarkvara arenduse projektid ebaõnnestuvad. Loengu lõpu poole tõi ta välja põnevaid näiteid kuhu poole on IT maailm liikumas.<br /> <br /> Seitsmendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Loengu &quot;Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; 8. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustas Tanel Unt oma ettevõtte loomise võlusi ja valusi. Minu jaoks jäi kõlama see, et väga tähtis on kohe alguses harmoonilise meeskonna moodustamine, kellega koos töötada on ühteaegu huvitav ja motiveeriv. See mida investorid põhiliselt otsivadki on hea meeskond. Kuid sellise meeskonna loomine nõuab kogemust ja on normaalne, et iga Start-UP ei õnnestugi. Hea ettevõtte edukaks loomiseks peaks kohe algusest peale panustama optimeesimisse, et kulusi madalal hoida.<br /> <br /> Viimases kaheksandas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; 15. oktoobri loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tutvustasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov analüütikute ja andmekaevurite maailma. Loeng kujunes peaaegu täielikult Oliveri soolo esinemiseks aga sellegi poolest oli väga põnev kuulata näiteid elust, miks analüütikute töö vajalik on. Sellest loengust sain teada edukaks saamise valemi. Leia endale see valdkond mis sind tõeliselt huvitab ja millega tegelemist sa kogu hingest naudid. Siis saad ka suure tõenäosusega edukaks. Oma nišši leidmisel tuleb kasuks julgus mõelda teisiti.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib oleda, et loengute sari oli väga põnev ja inspireeriv. Loengutest sain ma teada palju huvitavaid fakte IT maailmast.<br /> <br /> ==Viited==<br /> 1. IT Kolledž (14.02.2011). Õppekorralduse eeskiri [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] <br /> 2. IT Kolledž (30.10.2012). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/].<br /> 3. IT Kolledž (30.10.2012). Vastused korduma kippuvatele küsimustele [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]</div>

Poks