<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ppennula</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ppennula"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Ppennula"/>
	<updated>2026-05-08T04:51:12Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&amp;diff=113805</id>
		<title>Category:Andmesalvestustehnoloogiad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&amp;diff=113805"/>
		<updated>2016-11-03T09:14:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: /* Õppeaine ajakava */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate&lt;br /&gt;
põhialuseid.&lt;br /&gt;
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning&lt;br /&gt;
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.&lt;br /&gt;
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,&lt;br /&gt;
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid&lt;br /&gt;
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lühitutvustus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine kood: I395&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine tüüp: Valikaine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekavadele:  IT süsteemide administreerimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õpetamise aeg: sügissemestri II pool&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine maht: 3 EAP &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindamisviis: Arvestuslik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.&lt;br /&gt;
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
Küsi asju, mis segaseks jäid: &amp;lt;/span&amp;gt; [https://telegram.me/joinchat/BWsQfD8Ias967zv8HpXbaQ vestlusgrupp Telegrammis] ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Telegram/Telegramm.html programmist täpsemalt]).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppejõud==&lt;br /&gt;
[[User:Edmund|Edmund Laugasson]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpimapp==&lt;br /&gt;
Eesmärgid:&lt;br /&gt;
*infovahetus õppejõuga&lt;br /&gt;
**tööde esitamised&lt;br /&gt;
**tagasiside&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://goo.gl/forms/1KZKUZt3NIv6Tu8F2 Veebivorm] - kasutada esmase info, sh õpimapi lingi edastamiseks.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Salvestada peale vastamist antud link endale kindlasse kohta!&amp;lt;/span&amp;gt; See on vajalik edasiseks info muutmiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Soovitus:&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
*pilvekettal luua aine kataloog&lt;br /&gt;
*loodud kataloogi sisse alamkataloog ja see jagada õppejõule kirjutamisõigusega välja, et oleks võimalik tagasisidet anda&lt;br /&gt;
* alamkataloogi nimi võiks olla: &amp;lt;ainekood&amp;gt;_&amp;lt;täispikk-nimi-nagu-see-on-ÕIS&#039;is&amp;gt;_õpimapp&lt;br /&gt;
*kui soov saata fail siis paigutada see õpimappi veebipõhiselt redigeeritavale kujule ning saata vaid link failile - siis on võimalus faili ka PÄRAST saatmist muuta ega ole vaja uuesti saata&lt;br /&gt;
*veendu, et lingi saajal on vajalik ligipääsuõigus viidatud failile, kataloogile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilveketta soovituslik funktsionaalsus:&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
*veebipõhine faili muutmine ja kommenteerimine samaaegselt mitme kasutaja poolt&lt;br /&gt;
*eelistatult tasuta või [https://viki.pingviin.org/images/9/97/Floss-vabavara-skeem.png vabavara]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pilveketta soovituslik valik:&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
*eelistatult [https://drive.google.com/ Google Drive] (vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Drive Wikipedia artikli] lõpus olevaid viiteid teistele analoogidele) (õppejõu Google aadress: edmund punkt laugasson ätt gmail punkt com), [https://support.google.com/drive/?hl=en Google Drive&#039;i abiinfo inglise keeles]&lt;br /&gt;
*[https://open365.io/ Open365] (õppejõu konto aadress: edmund punkt laugasson ätt open365 punkt io), [http://community.open365.io/ kogukonna tugi foorumi, IRC-kanali näol]&lt;br /&gt;
*teiste variantide puhul [[#Õppejõud|suhelda õppejõuga]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppematerjalid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aine teemade kohta &#039;&#039;&#039;lühispikker&#039;&#039;&#039; (mõistekaarditarkvara: [http://freemind.sourceforge.net/ Freemind] | [http://freeplane.sourceforge.net/ Freeplane] baasil)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.html Flashiga avatav]&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/AST_aineteemad/AST_aineteemad.mm mõistekaarditarkvaraga avatav]&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/ aine materjalid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):&lt;br /&gt;
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm&lt;br /&gt;
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine&lt;br /&gt;
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 &amp;lt;&amp;lt; Kõvaketta lahkamine&lt;br /&gt;
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
II - RAID&lt;br /&gt;
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ &amp;lt;&amp;lt; Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)&lt;br /&gt;
* http://www.acnc.com/raidedu/0&lt;br /&gt;
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID&lt;br /&gt;
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm&lt;br /&gt;
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 &amp;lt;&amp;lt; RAID1 &amp;gt; RAID5 (loe ka kommentaare!)&lt;br /&gt;
* https://www.youtube.com/watch?v=yAuEgepZG_8&lt;br /&gt;
* https://www.youtube.com/watch?v=pv9smNQ5fG0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
III - LVM&lt;br /&gt;
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm&lt;br /&gt;
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/&lt;br /&gt;
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/&lt;br /&gt;
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IV - Intelligentsed salvestussüsteemid&lt;br /&gt;
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html &amp;lt;-- FreeBSD install&lt;br /&gt;
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page &amp;lt;-- FreeNas dokumentatsioon&lt;br /&gt;
* http://www.freenas.org/&lt;br /&gt;
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 &amp;lt;-- FreeNas Manual&lt;br /&gt;
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
V - Varundamine ja taaste&lt;br /&gt;
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kasulikud raamatud:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data&amp;quot; by Hitachi Data Systems Acadamy&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &amp;quot;Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppeaine ajakava== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1.1 Sissejuhatus ([http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/sissejuhatus/sissejuhatus.pdf PDF]) + [https://goo.gl/forms/yHoCizKqRCtLCtYi1 Tasemetest]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
1.2 Virtualiseerimissüsteemiga tutvumine ja kordamisülesanne&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2.1 Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.odp ODF] | [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/andmed/andmed.pdf PDF]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
 2.praktikum&lt;br /&gt;
  Linuxi failisüsteemid: https://goo.gl/7Y83bh&lt;br /&gt;
  Windowsi FS&#039;id:https://drive.google.com/open?id=1n5O9An1sgb8zp6Q6_zqv6oM-McnF6OQ3VjX25r2DxOk&lt;br /&gt;
  macOS&#039;i FS&#039;id:&lt;br /&gt;
  Android&#039;i FS&#039;id:&lt;br /&gt;
  iOS&#039;i FS&#039;id:&lt;br /&gt;
  Windows Phone&#039;i FS&#039;id:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2.2 Btrfs failisüsteemi harjutus&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3.1 Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3.2 Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4.1 Ülevaade Logical Volume Manager-ist&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4.2 LVM vahendite kasutamise praktikum (H)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5.1 Sissejuhatus intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5.2 FreeNAS praktikum&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6.1 Jätk eelmisele teemale: Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6.2 FreeNAS praktikumi jätk ja kaitsmised (H)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7.1 Varundamine ja taaste&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7.2 Varundamise ja taaste praktikum + kaitsmised&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
8.1 Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
8.2 Arvestus - praktikumide kaitsmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/39918f08-8efa-4805-a928-cdc2c4b37817 Päevaõppe videosalvestused]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõpe&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. tund Sissejuhatus ainesse + Tasemetest&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
2. tund	Sissejuhatus salvestustehnoloogiate juurde + Kettajagude ja saaleala kordamine&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
3. tund	Redundant Array of Independent Disks ehk RAID-ide sisemaailm + RAIDi praktikum (H)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
4. tund	Ülevaade Logical Volume Manager-ist ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
5. tund	Ainult praktikumide kaitsmise tund&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
6. tund	Ainult praktikumide kaitsmise tund&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
7. tund	NAS-i praktikum e-lab keskkonnas (H)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
8. tund	Ainult praktikumide kaitsmise tund&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
9. tund (Arvestuse nädal) Ettekanded!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpiväljundid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,&lt;br /&gt;
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele&lt;br /&gt;
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise&lt;br /&gt;
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise&lt;br /&gt;
kaasaegseid tehnikaid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund1&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend: &lt;br /&gt;
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud&lt;br /&gt;
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund2&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud&lt;br /&gt;
tulemusi ning järeldusi põhjendada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on&lt;br /&gt;
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi&lt;br /&gt;
korrektselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund3&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete&lt;br /&gt;
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund4&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba&lt;br /&gt;
olemasolevale süsteemile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest&lt;br /&gt;
kaitstud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund5&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab&lt;br /&gt;
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö&lt;br /&gt;
tulemusena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Õpiväljund6&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lävend:&lt;br /&gt;
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud&lt;br /&gt;
termineid õiges kontekstis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.&lt;br /&gt;
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi&lt;br /&gt;
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arvestuse kujunemine== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arvestuse&#039;&#039;&#039; saamiseks peavad olema tehtud:&lt;br /&gt;
 1) suuliselt kaitstud &#039;&#039;&#039;kolm&#039;&#039;&#039; (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest&lt;br /&gt;
 2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).&lt;br /&gt;
 2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või [[#Viki artikkel|viki artikkel]] ainet puudutaval teemal&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Boonuspunkte&#039;&#039;&#039; saab:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)&lt;br /&gt;
 2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest&lt;br /&gt;
 3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest&lt;br /&gt;
 4) [http://lug.itcollege.ee LUG&#039;il] jt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/Floss-vabavara-skeem.png vabavaraga] seotud kogunemistel ettekande tegemise eest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtajad== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõppele:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Juhtumiuuring:&lt;br /&gt;
** Grupid registreerida:&#039;&#039;&#039;10.11.2016&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** Grupi valmis kirjatöö esitada [[#Õpimapp|õpimappi]] &#039;&#039;&#039;08.12.2016 &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** Ettekanded: viimases loengus &#039;&#039;&#039;15.12.2016&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: &#039;&#039;&#039;arvestuse päeval (15.12.2016) &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõppele:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Ettekande (individuaaltöö või [[#Viki artikkel|viki artikkel]])&lt;br /&gt;
** teema teatamine &#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
** ettekanne teha hiljemalt &#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: &#039;&#039;&#039;arvestuse päeval&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viki artikkel==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tutvuge materjaliga:&lt;br /&gt;
* [[Artikli kondikava]]&lt;br /&gt;
* [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/pohilised-vead-viki-artiklites_AST.html Põhilised vead viki artiklites]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
PS: Mainitud vead korduvad aastast aastasse ja antud materjaliga tuleks kindlasti tutvuda. Artiklite kirjutamine on üks ettevalmistus lõputöö tegemiseks ja on soovitatav sellesse väga tõsiselt suhtuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valib tudeng ning saadab selle info õppejõule läbi vastava veebivormi, [[#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].&lt;br /&gt;
*Õppejõud kinnitab teema&lt;br /&gt;
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK&#039;i vikisse]&lt;br /&gt;
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe &#039;&#039;discussion&#039;&#039; all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel])  - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati&lt;br /&gt;
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Viki artikli formaat&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Sissejuhatus&lt;br /&gt;
* Sisu&lt;br /&gt;
** Eelteadmised ja -tingimused artikli lugejale&lt;br /&gt;
** Tehnilised nõuded (kui on)&lt;br /&gt;
** Artikli sisu (vastav teemale!)&lt;br /&gt;
** Näited &lt;br /&gt;
* Kokkuvõte&lt;br /&gt;
** Teema kokkuvõte + autori arvamus&lt;br /&gt;
* Kasutatud materjalid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused edastada &#039;&#039;&#039;[[#Õppejõud|õppejõule]]&#039;&#039;&#039;, et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Varasemad õppematerjalid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aastate kaupa: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[2015. aasta materjalid AST]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tudengite poolt tehtud viki artiklid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vabad teemad:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Provisioning]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Storage cache]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Automated storage tiering]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=103483</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=103483"/>
		<updated>2016-05-14T17:24:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: /* Autor */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile ja kaustu nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Nimetatud andmebaasi on kantud failide nimed ja nende asukohad. Sissekannete uuendamine toimub käsitsi, kasutades juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid muudatusi - veel baasi kandmata või vahepeal kustatud faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites nime all &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; toimib tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes muu info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null-sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga üksnes andmebaasikande viimast komponenti (s.t faili- või kausta nime arvestamata vasteid kataloogipuus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga andmebaasikande mistahes osa. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&amp;quot;.jpg&amp;quot; faililaiendiga failide otsimine kataloogist ~/Pictures &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate ~/Pictures/*.jpg&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto3.jpg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõna &amp;quot;foto&amp;quot; sisaldavate failide- või kaustade otsimine arvestamata tõusutundlikkust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -bi foto&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Pictures/FOTO.JPG&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/usr/bin/infotocap&lt;br /&gt;
/usr/share/man/man1/infotocap.1.gz&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Argumentide -b ja -w võrdlus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -b cowsay&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/usr/games/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/doc/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/doc/cowsay/examples/cowsay_random&lt;br /&gt;
/usr/share/man/man6/cowsay.6.gz&lt;br /&gt;
/var/cache/apt/archives/cowsay_3.03+dfsg1-10_all.deb&lt;br /&gt;
...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -w cowsay&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/usr/games/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows/apt.cow&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows/beavis.zen.cow&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows/bong.cow&lt;br /&gt;
...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Locate on lihtne ja kiire viis leidmaks failide asukohti, mille võimekust on võimalik oluliselt laiendada kasutades otsinguterminis regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98895</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98895"/>
		<updated>2015-12-13T09:33:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile ja kaustu nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Nimetatud andmebaasi on kantud failide nimed ja nende asukohad. Sissekannete uuendamine toimub käsitsi, kasutades juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid muudatusi - veel baasi kandmata või vahepeal kustatud faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites nime all &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; toimib tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes muu info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null-sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga üksnes andmebaasikande viimast komponenti (s.t faili- või kausta nime arvestamata vasteid kataloogipuus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga andmebaasikande mistahes osa. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&amp;quot;.jpg&amp;quot; faililaiendiga failide otsimine kataloogist ~/Pictures &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate ~/Pictures/*.jpg&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto3.jpg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõna &amp;quot;foto&amp;quot; sisaldavate failide- või kaustade otsimine arvestamata tõusutundlikkust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -bi foto&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Pictures/FOTO.JPG&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/usr/bin/infotocap&lt;br /&gt;
/usr/share/man/man1/infotocap.1.gz&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Argumentide -b ja -w võrdlus:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -b cowsay&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/usr/games/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/doc/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/doc/cowsay/examples/cowsay_random&lt;br /&gt;
/usr/share/man/man6/cowsay.6.gz&lt;br /&gt;
/var/cache/apt/archives/cowsay_3.03+dfsg1-10_all.deb&lt;br /&gt;
...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -w cowsay&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/usr/games/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows/apt.cow&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows/beavis.zen.cow&lt;br /&gt;
/usr/share/cowsay/cows/bong.cow&lt;br /&gt;
...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Locate on lihtne ja kiire viis leidmaks failide asukohti, mille võimekust on võimalik oluliselt laiendada kasutades otsinguterminis regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98892</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98892"/>
		<updated>2015-12-13T09:22:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Nimetatud andmebaasi on kantud failide nimed ja nende asukohad. Sissekannete uuendamine toimub käsitsi, kasutades juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites nime all &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; toimib tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes muu info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null-sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga üksnes andmebaasikande viimast komponenti (s.t faili- või kausta nime ilma kataloogipuuta).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga andmebaasikande mistahes osa. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&amp;quot;.jpg&amp;quot; faililaiendiga failide otsimine kataloogist ~/Pictures &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate ~/Pictures/*.jpg&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2011/IMG_3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto3.jpg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõna &amp;quot;foto&amp;quot; sisaldavate failide- või kaustade otsimine arvestamata tõusutundlikkust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -bi foto&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Pictures/FOTO.JPG&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2012/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto1.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto2.jpg&lt;br /&gt;
/home/priit/Pictures/fotod/2013/Foto3.jpg&lt;br /&gt;
/usr/bin/infotocap&lt;br /&gt;
/usr/share/man/man1/infotocap.1.gz&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Locate on lihtne ja kiire viis leidmaks failide asukohti, mille võimekust on võimalik oluliselt laiendada kasutades otsinguterminis regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98890</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98890"/>
		<updated>2015-12-13T08:41:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Nimetatud andmebaasi on kantud failide nimed ja nende asukohad. Sissekannete uuendamine toimub käsitsi, kasutades juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites nime all &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; toimib tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes muu info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null-sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga üksnes andmebaasikande viimast komponenti (s.t faili- või kausta nime ilma kataloogipuuta).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb otsinguterminiga andmebaasikande mistahes osa. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Locate on lihtne ja kiire viis leidmaks failide asukohti, mille võimekust on võimalik oluliselt laiendada rakendades otsinguterminis regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98228</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98228"/>
		<updated>2015-11-30T21:17:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites &amp;quot;locate&amp;quot; nime all.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; töötab tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga üksnes andmebaasis olevat basename&#039;i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga andmebaasis olevat täispikka failinime. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
Otsime faile nimetuse algusega &amp;quot;kaust&amp;quot; tõusutundlikkust arvestamata:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -ib kaust*&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/kaustSUUR&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/kaustSUUR/KaUstpisike&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsime kataloogist ~/Desktop/pildid png-faililaiendiga faile:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate ~/Desktop/pildid/*.png&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/pildid/1.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/3.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/555554.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/55555.png&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Demonstreerimaks intervallipõhise uuendamise puudust: kataloog pildid koos sisuga on eemaldatud, kuid andmebaas on veel uuendamata, kasutame -E argumenti ja otsinguterminit &amp;quot;pildid&amp;quot;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -E pildid&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/pildid&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/1.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/3.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/555554.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/55555.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/jpg.jpg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Locate on lihtne ja kiire viis leidmaks failide asukohti, kuid ilma regulaaravaldisi oskamata võib selle käskluse efektiivne rakendamine osutuda vähemtulemuslikuks.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98226</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98226"/>
		<updated>2015-11-30T19:44:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites &amp;quot;locate&amp;quot; nime all.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; töötab tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga üksnes andmebaasis olevat basename&#039;i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga andmebaasis olevat täispikka failinime. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
Otsime faile nimetuse algusega &amp;quot;kaust&amp;quot; tõusutundlikkust arvestamata:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -ib kaust*&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/kaustSUUR&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/kaustSUUR/KaUstpisike&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsime kataloogist ~/Desktop/pildid png-faililaiendiga faile:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate ~/Desktop/pildid/*.png&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/pildid/1.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/3.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/555554.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/55555.png&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Demonstreerimaks intervallipõhise uuendamise puudust: kataloog pildid koos sisuga on eemaldatud, kuid andmebaas on veel uuendamata, kasutame -E argumenti ja otsinguterminit &amp;quot;pildid&amp;quot;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -E pildid&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/pildid&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/1.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/3.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/555554.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/55555.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/jpg.jpg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Locate on lihtne ja kiire viis leidmaks failide asukohti, kuid ilma regulaaravaldisi oskamata võib selle käskluse efektiivne rakendamine osutuda vähemtulemuslikuks.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98225</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98225"/>
		<updated>2015-11-30T19:18:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks juurkasutajana käsku &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul eksisteerib locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites &amp;quot;locate&amp;quot; nime all.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate&amp;lt;/code&amp;gt; töötab tavakasutaja- ning &amp;lt;code&amp;gt;updatedb&amp;lt;/code&amp;gt; juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;OTSINGUTERMIN&#039;&#039;&#039; - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga üksnes andmebaasis olevat basename&#039;i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga andmebaasis olevat täispikka failinime. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
Otsime faile nimetuse algusega &amp;quot;kaust&amp;quot; tõusutundlikkust arvestamata:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -ib kaust*&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/kaustSUUR&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/kaustSUUR/KaUstpisike&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsime kataloogist ~/Desktop/pildid png-faililaiendiga faile:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate ~/Desktop/pildid/*.png&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/pildid/1.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/3.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/555554.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/55555.png&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Demonstreerimaks intervallipõhise uuendamise puudust: kataloog pildid koos sisuga on eemaldatud, kuid andmebaas on veel uuendamata, kasutame -E argumenti ja otsinguterminit &amp;quot;pildid&amp;quot;:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;locate -E pildid&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulemus:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;/home/priit/Desktop/pildid&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/1.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/3.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/555554.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/55555.png&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/pildid/jpg.jpg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98221</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98221"/>
		<updated>2015-11-30T17:54:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
30.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite või regulaaravaldise abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks juurkasutajana käsku updatedb või automatiseeritult - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel, aga puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul on locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites olemas nimetusega ongi &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
locate töötab tavakasutaja- ning updatedb juurkasutaja õigustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Lühidalt:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [ARGUMENDID] OTSINGUTERMIN&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
OTSINGUTERMIN - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga üksnes andmebaasis olevat basename&#039;i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga andmebaasis olevat täispikka failinime. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98100</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98100"/>
		<updated>2015-11-29T20:46:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2*.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks juurkasutajana käsku updatedb või automaatselt - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel ning puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul on locate Linuxi distributsioonide tarkvara repositooriumites olemas ning paketi nimetus ongi &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Locate vajab tavakasutaja- ja updatedb juurkasutaja õigusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutermin, mis sisaldab metasümboleid, annab tulemuseks täpselt mustrile vastava tulemi.&lt;br /&gt;
--regex atribuudita käsku või metasümboliteta otsinguterminit tõlgendatakse kui *otsingutermin*, s.t kummalgi pool otsinguterminit võib olla mistahes info.&amp;lt;ref name=die&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;die&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [ARGUMENDID]... OTSINGUTERMIN...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
OTSINGUTERMIN - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga üksnes andmebaasis olevat basename&#039;i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, et andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - võrdleb mustriga andmebaasis olevat täispikka failinime.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate KusKyll*&lt;br /&gt;
/home/priit/Desktop/KusKyllOnSeeFail&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate Otsi*&lt;br /&gt;
/home/priit/OtsinJaOtsin&lt;br /&gt;
/home/priit/OtsinJaOtsin/LeitudKaust&lt;br /&gt;
/home/priit/OtsitavKaust&lt;br /&gt;
/home/priit/OtsitavKaust/JaAlam&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate -w /*Kaust&lt;br /&gt;
/home/priit/OtsinJaOtsin/LeitudKaust&lt;br /&gt;
/home/priit/OtsitavKaust&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate *solv.conf&lt;br /&gt;
/etc/resolv.conf&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98098</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98098"/>
		<updated>2015-11-29T18:12:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks juurkasutajana käsku updatedb või automaatselt - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel ning puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldjuhul on locate Linuxi distributsioonide tarkvararepositooriumites olemas, mille paketi nimetus ongi &amp;quot;locate&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [ARGUMENDID]... OTSINGUTERMIN...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
OTSINGUTERMIN - otsitav termin või selle osa koos vastava mustriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - kuvab ainult tulemused, mis vastavad kõigile non-option argumentidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039; - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusena leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piirab otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - locate hoiatab vaikimisi, et andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda hoiatusperioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2*.11.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98095</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98095"/>
		<updated>2015-11-29T15:49:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite abiga) spetsiaalse andmebaasi sissekannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. Sissekandeid on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks käsku updatedb või automaatselt - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutuse eeliseks on kiirusevõit otsingutel ning puuduseks andmebaasi intervallipõhine uuendamine, mille tulemusel ei pruugi locate leida uusimaid, veel baasi kandmata, faile.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
*Kui otsinguterminis puuduvad metasümbolid, siis kuvatakse kasutajale &#039;&#039;&#039;kõik&#039;&#039;&#039; otsinguterminit sisaldavad failinimed koos täispika asukohaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui otsinguterminis eksisteerivad metasümbolid, siis kuvatakse kasutajale &#039;&#039;&#039;ainult&#039;&#039;&#039; mustriga klappivad failinimed koos täispika asukohaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [ARGUMENDID]... OTSINGUTERMIN...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
OTSINGUTERMIN - otsitav termin või selle osa ja vastav muster.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-0, --null&#039;&#039;&#039; - kasutab EOL-i asemel eraldajana null sümbolit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-A, --all&#039;&#039;&#039; - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-b, --basename&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-c, --count&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes otsingu tulemusel leitud failinimede hulga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-d path, --database=path&#039;&#039;&#039; - võimaldab valida alternatiivseid andmebaase, kus &#039;&#039;path&#039;&#039; on andmebaasi asukoht.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-e, --existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis eksisteerivad nii käsu käivitamise, kui ka updatedb käivitamise ajahetkel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-E, --non-existing&#039;&#039;&#039; - kuvab üksnes failid, mis käsu käivitamise ajahetkel ei eksisteeri, kuid updatedb käivitamise ajal eksisteerisid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--help&#039;&#039;&#039; - kuvab kokkuvõtte locate&#039;i argumentidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-i, --ignore-case&#039;&#039;&#039; - ignoreerib tõusutundlikkust nii failinimes kui otsinguterminis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-l N, --limit=N&#039;&#039;&#039; - piira otsingutulemuste hulka, kus N on suurim hulk vasteid. Kasutades koos argumendiga -c, ei ole kunagi c &amp;gt; N.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-L, --follow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid mitte-eksisteerivateks. See on vaikimisi valik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--max-database-age D&#039;&#039;&#039; - vaikimisi hoiatab locate, kui andmebaas on vanem kui 8 päeva. Antud argumendiga on võimalik seda perioodi muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-m, --mmap&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-P, -H, --nofollow&#039;&#039;&#039; - failide olemasolu testimisel (kasutades -e või -E argumenti) liigitab symlinkid eksisteerivateks failideks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-p, --print&#039;&#039;&#039;- kuvab otsingutulemused isegi, kui kasutusel on argumendid -S või -c.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-r, --regex&#039;&#039;&#039; - käsureale sisestatud mustrit tõlgendatakse glob-mustri asemel regulaaravaldisena.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-s, --stdio&#039;&#039;&#039; - eksisteerib üksnes BSD locate&#039;i versiooniga ühilduvuse eesmärgil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-S, --statistics&#039;&#039;&#039; - kuvab statistika locate&#039;i andmebaasi kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;--version&#039;&#039;&#039; - kuvab locate&#039;i versiooniinfo.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;-w, --wholename&#039;&#039;&#039; - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2*.11.2015&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98094</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98094"/>
		<updated>2015-11-29T14:42:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite abiga) spetsiaalse andmebaasi kannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Sellesse andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad. locate&#039;i andmebaasi on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks käsku updatedb.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Või automaatselt - näiteks cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Locate&#039;i andmebaasi kasutamine annab võidu otsingu kiiruses, kuid sissekanded pärinevad ajast, mil andmebaasi viimati värskendati, seega ei pruugi locate alati leida värskelt loodud faile, vaid enne on tarvis juurkasutajana sisestada käsitsi või oodata ära ajastatud updatedb käsklus.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutamine==&lt;br /&gt;
*Kui otsinguterminis puuduvad metasümbolid, siis kuvatakse kasutajale &#039;&#039;&#039;kõik&#039;&#039;&#039; otsinguterminit sisaldavad failinimed koos täispika asukohaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui otsinguterminis eksisteerivad metasümbolid, siis kuvatakse kasutajale &#039;&#039;&#039;ainult&#039;&#039;&#039; mustriga klappivad failinimed koos täispika asukohaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsuformaat=== &lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://linux.die.net/man/1/locate locate(1) - Linux man page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [ARGUMENDID]... OTSINGUTERMIN...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülevaatlikult:&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Käsu argumendid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kohustuslikud====&lt;br /&gt;
OTSINGUTERMIN - otsitav termin või selle osa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Valikulised====&lt;br /&gt;
-0, --null &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-A, --all&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-b, --basename&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-c, --count&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-d path, --database=path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-e, --existing&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-E, --non-existing&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--help&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-i, --ignore-case&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-l N, --limit=N&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-L, --follow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--max-database-age D&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-m, --mmap&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-P, -H, --nofollow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-p, --print&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-r, --regex&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-s, --stdio&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-S, --statistics&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
--version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-w, --wholename&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Näited===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2*.11.2015&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98092</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98092"/>
		<updated>2015-11-29T12:02:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on programm UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate võrdleb käsule antud mistahes argumenti (s.t otsitavat failinime või selle osa - metasümbolite abiga) spetsiaalse andmebaasi kannetega.&amp;lt;ref name=&amp;quot;locateman&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; Andmebaasi on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad kataloogipuus. locate&#039;i andmebaasi on võimalik uuendada käsitsi, kasutades selleks käsku updatedb.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Või automaatselt - näiteks utiliidi cron abiga.&amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt; Failinimede andmebaasi kasutamine annab võidu otsingu kiiruses, aga andmebaasi regulaarsel, kuid mitte pideval, uuendamisel ei pruugi failisüsteemis toimunud muutused koheselt kajastuda otsingutulemustes.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.linfo.org/locate.html The locate Command]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käsuformaat==&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;locate [-d path | --database=path] [-e | -E | --[non-]existing] [-i |&lt;br /&gt;
     --ignore-case] [-0 | --null] [-c | --count] [-w | --wholename] [-b |&lt;br /&gt;
     --basename] [-l N | --limit=N] [-S | --statistics] [-r | --regex ]&lt;br /&gt;
     [--max-database-age D] [-P | -H | --nofollow] [-L | --follow]&lt;br /&gt;
     [--version] [-A | --all] [-p | --print] [--help] pattern...&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Käsu argumendid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2*.11.2015&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98086</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=98086"/>
		<updated>2015-11-29T09:23:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;WORK STILL IN PROGRESS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;locate&#039;&#039;&#039; on program UNIXile ja UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele, mis võimaldab otsida faile nende nime alusel. &amp;lt;ref name=&amp;quot;LinuxManual&amp;quot;&amp;gt;[http://man7.org/linux/man-pages/man1/locate.1.html  locate(1) - Linux manual page]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows operatsioonisüsteemide perekonnale on saadaval locate&#039;i alternatiiv programmi Locate32 näol. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://locate32.cogit.net/  Locate32]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Töömehhanism==&lt;br /&gt;
locate kasutab otsingute kiirendamiseks andmebaasi, kuhu on kantud failide nimed ja nende suhtelised asukohad kataloogipuus. Andmebaasi uuendamine toimub vaikimisi igapäevaselt utiliidi cron abiga. Ühtlasi on võimalik andmebaasi uuendada käsitsi, kasutades selleks käsku updatedb &amp;lt;ref&amp;gt; [http://man7.org/linux/man-pages/man1/updatedb.1.html updatedb(1) - Linux manual page] &amp;lt;/ref&amp;gt; &amp;lt;ref&amp;gt; [http://linux.die.net/man/8/updatedb updatedb(8) - Linux man page] &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor==&lt;br /&gt;
Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rühm A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2*.11.2015&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=95956</id>
		<title>Locate</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Locate&amp;diff=95956"/>
		<updated>2015-11-01T07:04:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: Created page with &amp;quot;Priit Pennula A21&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Priit Pennula A21&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=89605</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=89605"/>
		<updated>2015-06-02T07:05:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 22 oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” eesmärk on anda tudengitele arusaam õpingutest ja õpingukorraldusest EIK-s, tööalastest väljavaadetest IT sektoris ning üleüldiselt laiendada maailmapilti infotehnoloogia rollist ühiskonnas. Õppeaine koosneb loengutest, mille esitajateks on mitmed inimesed erinevatest IT sektori töövaldkondadest, mistõttu puutub kuulaja kokku rohkete vaadete ja hinnangutega. Järgnevalt annan põgusa ülevaate loengute sisust ning toon välja punktid, mida ma neist õppisin ja oluliseks pidasin.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine esimene loeng pealkirjaga „Õppekorraldus ja sisekord” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; salvestus Esinejad: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi 27. august]&amp;lt;/ref&amp;gt; eesmärk oli anda tudengile baasteadmised õppimisest ja õpingukorraldusest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Selgitati nõudeid ja kohustusi, kirjeldati kõrgharidusreformist tulenevaid muudatusi ning tutvustati tugisüsteeme ja -teenuseid. Kahtlemata oli antud loeng informatiivne kõigile tudengitele, sealhulgas neile, kel on varasem kõrgkoolis õppimise kogemus juba olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine loeng, „Õppimine ja motivatsioon” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 4. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; , andis tarvilikke nõuandeid ja vihjeid, kuidas toimida ainete omandamisel, mis esmapilgul võivad näida vähepraktilised ja elukauged, rõhutati viitamise olulisust töödes ning anti ka ülevaade EIK üliõpilase eetikakoodeksist. Sarnaselt esimesele loengule andis see tarvilikke teadmisi ja näpunäiteid, kuidas toimida oma õpingutes ning millised reeglid eksisteerivad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng, mille pealkirjaks oli „Robootika ja häkkimine” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 11. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; selgitas, mida kujutab häkkimine selle algses mõistes – mingi teema sügavuti valdamine ja sellealane entusiasm, mis sageli viib huvitavate teemaalaste edasiarendusteni, tutvustati EIK robootikaklubi ning selle tegemisi. Nimetati osavõtmise plussid ja miinused ning toodi välja varasemate tudengite suurepäraseid tulemusi võistlusel Robotex, kus on varasemalt saavutatud mitmeid kõrgeid kohti. Nimetatud loeng julgustas tudengeid leidma mõni neid huvitav teema, näiteks robootika (seda siis elektroonika ja programmeerimise toel), et omandada valdkonnas süvendatud teadmisi. Isiklikult kaalusin robootikaklubiga liitumist, kuid hetkel kartusest sattuda ajapuudusesse, otsustasin siiski omandada elektroonikateadmisi tegeledes raadiosidega. Ka Linuxi kasutajagrupp tekitas minus huvi, kuid kahjuks Gnome töölauakeskkonna areng (oluline erinevus versioon 2 ja 3 vahel) pani mind tagasi „kolima” Windowsile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
„Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; salvestus Esineja: Janika Liiv 18. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli aine neljas loeng, milles tutvustati erialast terminoloogiat ning mitmeid minu jaoks uudseid lähenemisi programmeerimisele. Esineja tõi välja ka kaks murekohta – petise sündroom ja naiste vähesus IT sektoris. Esimene kujutab enesest tagasiside puudumist, mis viib inimese arvamuseni, et tema panus ühisesse eesmärki on ebapiisav ning on üksnes aja küsimus, mil tema ebakompetentsus ka teistele ilmsiks saab. Teise probleemi lahendamiseks on loodud MTÜ Techsisters, mille eesmärk on tekitada naistes huvi tehnika ja IT vastu. Püsitati küsimus, kust lõpeb vana ja algab uus programm? Täpsemalt, kui tarkvara on korduvalt ümber kirjutatud ning esialgsest koodist on jäänud järele vähe või mitte midagi, kas tegu on jätkuvalt sama programmiga? Isiklikult mind sugude jaotumine ühte või teise sektorisse ei häiri, kuid termin „petise sündroom” oli minu jaoks uudne ja vana-uue tarkvara küsimus ärgitas juurdlema.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele&amp;quot; salvestus Esineja: Carolyn Fischer 25. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli kahtlemata üks huvitamaid loenguid. Esinejaks oli Skype&#039;is töötav süsteemiadministraator, kes andis ülevaate suures ettevõttes süsteemiadministraatorina töötamisest ning kirjeldas sealseid protsesse ja väljakutseid. Rõhutati tööülesannete automatiseerimise olulist, toodi näiteid erinevatest kasutuses olevatest tehnoloogiatest ning anti mitmeid näpunäiteid, mida tulevane süsteemiadministraator peaks meelde jätma. Samuti hoiatati läbipõlemise eest. Omandasin realistliku pildi süsteemiadministraatori tööülesannetest, töökorraldusest ja erinevatest väljakutsetest, mis on ka mind tulevikus ootamas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng number 6 pealkirjaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; salvestus Esineja: Kristjan Karmo 2. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; . Enne seda loengut puudus mul täpne arusaam, mida testimine enesest üldse kujutab. Toodi välja testimise olulisus, testijate kohta käivad müüdid ning puuduliku tarkvaratestimisega kaasnevad riskid Mariner 1 kosmosesondi, Mars Climate Orbiteri ja nn „Y2K bug” näitel, mis kõik tõid kaasa olulise rahalise kahju. Kirjeldati tarkvara arendamise mudeleid ning mis faasis igas ühes neist alustatakse tarkvara testimisega. Samuti sain aimduse tarkvaraarenduse kulukusest, kui testimine toimub varem või hiljem tarkvara arenduse protsessis. Olles ise kokku puutunud mitmete vigaselt toimivate rakendustega, omandasin parema arusaama, mis oli nende puhul jäänud tegemata või oli tehtud puudulikult. Ilmselt aitab põgus arusaam mind ka tulevasel erialal – süsteemiadministraator.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelviimase, seitsmenda, loengu pealkirjaks oli „IT tööturust” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; salvestus Esineja: Andres Septer 9. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; , mis tutvustas tudengile töötamist IT valdkonnas. Toodi välja eri suurustega ettevõtetes töötamise plussid ja miinused, kirjeldati värvikaid seiku töötamisest suurettevõtetes ning selgitati töökorraldust startup-tüüpi ettevõtetes. Selgitati täpsemalt sidemete olulist edaspidisel töö hankimisel. Kahtlemata oli tegu ühe enim praktilise loenguga, mis sobis selle õppeaine raamesse ideaalselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimane, kaheksas, loeng pealkirjaga „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; salvestus Esineja: Elar Lang 16. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis valdavalt õppimisest kui tööst, kuidas suhtumine õppimisse kandub hiljem edasi erialalisse töösse ning kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine. Loengu teises pooles, veebirakenduste turvalisusest, kirjeldati mõningaid suuremaid turvaintsidente ning räägiti paroolide turvalisusest. Sarnaselt eelnevale loengule pakkus asi mulle väga huvi, esitlusse oli põimitud nii praktilised nõuanded kui infokillud õppimisest, samuti minu isiklik huvi – arvutite turvalisus, andmelekked.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks mõistsin, et loengud täitsid õppeaine eesmärki suurepäraselt. Erinevad loengud esindasid erinevaid õppekavu ning teistel õppekavadel õppivad tudengid said samuti laiendada oma silmaringi. Ühistest joontest tuli välja kolm – suhtumine õppimisse, oma oskuste pidev täiendamine ja uute arengutega kaasaskäimine ning naiste vähemus IT sektoris. Loengud moodustasid ülevaatliku juhendi, kuidas saada hakkama erinevates eluetappides – alustuseks kõrgkooliõpingud, seejärel tööotsimine ja -leidmine ning lõpetuseks erialal töötamine. Kahtlemata on õppeaine  „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol tegu olulise ja praktilise õppeainega, mis täidab oma püstitatud eesmärki. Lisaks kõigele sellele sain veelgi kinnitust, et IT süsteemide administreerimine on see, mida tahan õppida ning millega tulevikus tegeleda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK punkt 9&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Tuleb koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) Esitada avaldus taotlemaks akadeemilist puhkust muudel (mitte tervise, aja- ja asendusteenistuse ning lapse hooldamisega seotud) põhjustel. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edukalt sooritatud eksami tulemust on võimalik parandada üks kord kahe semestri vältel. Akadeemilisele õiendile kantakse korduseksami tulemus, kui see on kõrgem põhieksami tulemusest või põhieksami tulemus, kui korduseksam on tulemuseta. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=79578</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=79578"/>
		<updated>2014-10-22T18:31:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 22 oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” eesmärk on anda tudengitele arusaam õpingutest ja õpingukorraldusest EIK-s, tööalastest väljavaadetest IT sektoris ning üleüldiselt laiendada maailmapilti infotehnoloogia rollist ühiskonnas. Õppeaine koosneb loengutest, mille esitajateks on mitmed inimesed erinevatest IT sektori töövaldkondadest, mistõttu puutub kuulaja kokku rohkete vaadete ja hinnangutega. Järgnevalt annan põgusa ülevaate loengute sisust ning toon välja punktid, mida ma neist õppisin ja oluliseks pidasin.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine esimene loeng pealkirjaga „Õppekorraldus ja sisekord” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; salvestus Esinejad: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi 27. august]&amp;lt;/ref&amp;gt; eesmärk oli anda tudengile baasteadmised õppimisest ja õpingukorraldusest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Selgitati nõudeid ja kohustusi, kirjeldati kõrgharidusreformist tulenevaid muudatusi ning tutvustati tugisüsteeme ja -teenuseid. Kahtlemata oli antud loeng informatiivne kõigile tudengitele, sealhulgas neile, kel on varasem kõrgkoolis õppimise kogemus juba olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine loeng, „Õppimine ja motivatsioon” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 4. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; , andis tarvilikke nõuandeid ja vihjeid, kuidas toimida ainete omandamisel, mis esmapilgul võivad näida vähepraktilised ja elukauged, rõhutati viitamise olulisust töödes ning anti ka ülevaade EIK üliõpilase eetikakoodeksist. Sarnaselt esimesele loengule andis see tarvilikke teadmisi ja näpunäiteid, kuidas toimida oma õpingutes ning millised reeglid eksisteerivad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng, mille pealkirjaks oli „Robootika ja häkkimine” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 11. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; selgitas, mida kujutab häkkimine selle algses mõistes – mingi teema sügavuti valdamine ja sellealane entusiasm, mis sageli viib huvitavate teemaalaste edasiarendusteni, tutvustati EIK robootikaklubi ning selle tegemisi. Nimetati osavõtmise plussid ja miinused ning toodi välja varasemate tudengite suurepäraseid tulemusi võistlusel Robotex, kus on varasemalt saavutatud mitmeid kõrgeid kohti. Nimetatud loeng julgustas tudengeid leidma mõni neid huvitav teema, näiteks robootika (seda siis elektroonika ja programmeerimise toel), et omandada valdkonnas süvendatud teadmisi. Isiklikult kaalusin robootikaklubiga liitumist, kuid hetkel kartusest sattuda ajapuudusesse, otsustasin siiski omandada elektroonikateadmisi tegeledes raadiosidega. Ka Linuxi kasutajagrupp tekitas minus huvi, kuid kahjuks Gnome töölauakeskkonna areng (oluline erinevus versioon 2 ja 3 vahel) pani mind tagasi „kolima” Windowsile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
„Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; salvestus Esineja: Janika Liiv 18. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli aine neljas loeng, milles tutvustati erialast terminoloogiat ning mitmeid minu jaoks uudseid lähenemisi programmeerimisele. Esineja tõi välja ka kaks murekohta – petise sündroom ja naiste vähesus IT sektoris. Esimene kujutab enesest tagasiside puudumist, mis viib inimese arvamuseni, et tema panus ühisesse eesmärki on ebapiisav ning on üksnes aja küsimus, mil tema ebakompetentsus ka teistele ilmsiks saab. Teise probleemi lahendamiseks on loodud MTÜ Techsisters, mille eesmärk on tekitada naistes huvi tehnika ja IT vastu. Püsitati küsimus, kust lõpeb vana ja algab uus programm? Täpsemalt, kui tarkvara on korduvalt ümber kirjutatud ning esialgsest koodist on jäänud järele vähe või mitte midagi, kas tegu on jätkuvalt sama programmiga? Isiklikult mind sugude jaotumine ühte või teise sektorisse ei häiri, kuid termin „petise sündroom” oli minu jaoks uudne ja vana-uue tarkvara küsimus ärgitas juurdlema.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele&amp;quot; salvestus Esineja: Carolyn Fischer 25. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli kahtlemata üks huvitamaid loenguid. Esinejaks oli Skype&#039;is töötav süsteemiadministraator, kes andis ülevaate suures ettevõttes süsteemiadministraatorina töötamisest ning kirjeldas sealseid protsesse ja väljakutseid. Rõhutati tööülesannete automatiseerimise olulist, toodi näiteid erinevatest kasutuses olevatest tehnoloogiatest ning anti mitmeid näpunäiteid, mida tulevane süsteemiadministraator peaks meelde jätma. Samuti hoiatati läbipõlemise eest. Omandasin realistliku pildi süsteemiadministraatori tööülesannetest, töökorraldusest ja erinevatest väljakutsetest, mis on ka mind tulevikus ootamas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng number 6 pealkirjaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; salvestus Esineja: Kristjan Karmo 2. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; . Enne seda loengut puudus mul täpne arusaam, mida testimine enesest üldse kujutab. Toodi välja testimise olulisus, testijate kohta käivad müüdid ning puuduliku tarkvaratestimisega kaasnevad riskid Mariner 1 kosmosesondi, Mars Climate Orbiteri ja nn „Y2K bug” näitel, mis kõik tõid kaasa olulise rahalise kahju. Kirjeldati tarkvara arendamise mudeleid ning mis faasis igas ühes neist alustatakse tarkvara testimisega. Samuti sain aimduse tarkvaraarenduse kulukusest, kui testimine toimub varem või hiljem tarkvara arenduse protsessis. Olles ise kokku puutunud mitmete vigaselt toimivate rakendustega, omandasin parema arusaama, mis oli nende puhul jäänud tegemata või oli tehtud puudulikult. Ilmselt aitab põgus arusaam mind ka tulevasel erialal – süsteemiadministraator.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelviimase, seitsmenda, loengu pealkirjaks oli „IT tööturust” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; salvestus Esineja: Andres Septer 9. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; , mis tutvustas tudengile töötamist IT valdkonnas. Toodi välja eri suurustega ettevõtetes töötamise plussid ja miinused, kirjeldati värvikaid seiku töötamisest suurettevõtetes ning selgitati töökorraldust startup-tüüpi ettevõtetes. Selgitati täpsemalt sidemete olulist edaspidisel töö hankimisel. Kahtlemata oli tegu ühe enim praktilise loenguga, mis sobis selle õppeaine raamesse ideaalselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimane, kaheksas, loeng pealkirjaga „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; salvestus Esineja: Elar Lang 16. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis valdavalt õppimisest kui tööst, kuidas suhtumine õppimisse kandub hiljem edasi erialalisse töösse ning kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine. Loengu teises pooles, veebirakenduste turvalisusest, kirjeldati mõningaid suuremaid turvaintsidente ning räägiti paroolide turvalisusest. Sarnaselt eelnevale loengule pakkus asi mulle väga huvi, esitlusse oli põimitud nii praktilised nõuanded kui infokillud õppimisest, samuti minu isiklik huvi – arvutite turvalisus, andmelekked.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks mõistsin, et loengud täitsid õppeaine eesmärki suurepäraselt. Erinevad loengud esindasid erinevaid õppekavu ning teistel õppekavadel õppivad tudengid said samuti laiendada oma silmaringi. Ühistest joontest tuli välja kolm – suhtumine õppimisse, oma oskuste pidev täiendamine ja uute arengutega kaasaskäimine ning naiste vähemus IT sektoris. Loengud moodustasid ülevaatliku juhendi, kuidas saada hakkama erinevates eluetappides – alustuseks kõrgkooliõpingud, seejärel tööotsimine ja -leidmine ning lõpetuseks erialal töötamine. Kahtlemata on õppeaine  „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol tegu olulise ja praktilise õppeainega, mis täidab oma püstitatud eesmärki. Lisaks kõigele sellele sain veelgi kinnitust, et IT süsteemide administreerimine on see, mida tahan õppida ning millega tulevikus tegeleda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK punkt 9&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Tuleb koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) Esitada avaldus taotlemaks akadeemilist puhkust muudel (mitte tervise, aja- ja asendusteenistuse ning lapse hooldamisega seotud) põhjustel. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edukalt sooritatud eksami tulemust on võimalik parandada üks kord kahe semestri vältel. Akadeemilisele õiendile kantakse korduseksami tulemus, kui see on kõrgem põhieksami tulemusest või põhieksami tulemus, kui korduseksam on tulemuseta. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=79572</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=79572"/>
		<updated>2014-10-22T18:26:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit Pennula&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 22 oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” eesmärk on anda tudengitele arusaam õpingutest ja õpingukorraldusest EIK-s, tööalastest väljavaadetest IT sektoris ning üleüldiselt laiendada maailmapilti infotehnoloogia rollist ühiskonnas. Õppeaine koosneb loengutest, mille esitajateks on mitmed inimesed erinevatest IT sektori töövaldkondadest, mistõttu puutub kuulaja kokku rohkete vaadete ja hinnangutega. Järgnevalt annan põgusa ülevaate loengute sisust ning toon välja punktid, mida ma neist õppisin ja oluliseks pidasin.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine esimene loeng pealkirjaga „Õppekorraldus ja sisekord” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; salvestus Esinejad: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi 27. august]&amp;lt;/ref&amp;gt; eesmärk oli anda tudengile baasteadmised õppimisest ja õpingukorraldusest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Selgitati nõudeid ja kohustusi, kirjeldati kõrgharidusreformist tulenevaid muudatusi ning tutvustati tugisüsteeme ja -teenuseid. Kahtlemata oli antud loeng informatiivne kõigile tudengitele, sealhulgas neile, kel on varasem kõrgkoolis õppimise kogemus juba olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine loeng, „Õppimine ja motivatsioon” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 4. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; , andis tarvilikke nõuandeid ja vihjeid, kuidas toimida ainete omandamisel, mis esmapilgul võivad näida vähepraktilised ja elukauged, rõhutati viitamise olulisust töödes ning anti ka ülevaade EIK üliõpilase eetikakoodeksist. Sarnaselt esimesele loengule andis see tarvilikke teadmisi ja näpunäiteid, kuidas toimida oma õpingutes ning millised reeglid eksisteerivad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng, mille pealkirjaks oli „Robootika ja häkkimine” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 11. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; selgitas, mida kujutab häkkimine selle algses mõistes – mingi teema sügavuti valdamine ja sellealane entusiasm, mis sageli viib huvitavate teemaalaste edasiarendusteni, tutvustati EIK robootikaklubi ning selle tegemisi. Nimetati osavõtmise plussid ja miinused ning toodi välja varasemate tudengite suurepäraseid tulemusi võistlusel Robotex, kus on varasemalt saavutatud mitmeid kõrgeid kohti. Nimetatud loeng julgustas tudengeid leidma mõni neid huvitav teema, näiteks robootika (seda siis elektroonika ja programmeerimise toel), et omandada valdkonnas süvendatud teadmisi. Isiklikult kaalusin robootikaklubiga liitumist, kuid hetkel kartusest sattuda ajapuudusesse, otsustasin siiski omandada elektroonikateadmisi tegeledes raadiosidega. Ka Linuxi kasutajagrupp tekitas minus huvi, kuid kahjuks Gnome töölauakeskkonna areng (oluline erinevus versioon 2 ja 3 vahel) pani mind tagasi „kolima” Windowsile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
„Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; salvestus Esineja: Janika Liiv 18. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli aine neljas loeng, milles tutvustati erialast terminoloogiat ning mitmeid minu jaoks uudseid lähenemisi programmeerimisele. Esineja tõi välja ka kaks murekohta – petise sündroom ja naiste vähesus IT sektoris. Esimene kujutab enesest tagasiside puudumist, mis viib inimese arvamuseni, et tema panus ühisesse eesmärki on ebapiisav ning on üksnes aja küsimus, mil tema ebakompetentsus ka teistele ilmsiks saab. Teise probleemi lahendamiseks on loodud MTÜ Techsisters, mille eesmärk on tekitada naistes huvi tehnika ja IT vastu. Püsitati küsimus, kust lõpeb vana ja algab uus programm? Täpsemalt, kui tarkvara on korduvalt ümber kirjutatud ning esialgsest koodist on jäänud järele vähe või mitte midagi, kas tegu on jätkuvalt sama programmiga? Isiklikult mind sugude jaotumine ühte või teise sektorisse ei häiri, kuid termin „petise sündroom” oli minu jaoks uudne ja vana-uue tarkvara küsimus ärgitas juurdlema.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; salvestus Esineja: Carolyn Fischer 25. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli kahtlemata üks huvitamaid loenguid. Esinejaks oli Skype&#039;is töötav süsteemiadministraator, kes andis ülevaate suures ettevõttes süsteemiadministraatorina töötamisest ning kirjeldas sealseid protsesse ja väljakutseid. Rõhutati tööülesannete automatiseerimise olulist, toodi näiteid erinevatest kasutuses olevatest tehnoloogiatest ning anti mitmeid näpunäiteid, mida tulevane süsteemiadministraator peaks meelde jätma. Samuti hoiatati läbipõlemise eest. Omandasin realistliku pildi süsteemiadministraatori tööülesannetest, töökorraldusest ja erinevatest väljakutsetest, mis on ka mind tulevikus ootamas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng number 6 pealkirjaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; salvestus Esineja: Kristjan Karmo 2. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; . Enne seda loengut puudus mul täpne arusaam, mida testimine enesest üldse kujutab. Toodi välja testimise olulisus, testijate kohta käivad müüdid ning puuduliku tarkvaratestimisega kaasnevad riskid Mariner 1 kosmosesondi, Mars Climate Orbiteri ja nn „Y2K bug” näitel, mis kõik tõid kaasa olulise rahalise kahju. Kirjeldati tarkvara arendamise mudeleid ning mis faasis igas ühes neist alustatakse tarkvara testimisega. Samuti sain aimduse tarkvaraarenduse kulukusest, kui testimine toimub varem või hiljem tarkvara arenduse protsessis. Olles ise kokku puutunud mitmete vigaselt toimivate rakendustega, omandasin parema arusaama, mis oli nende puhul jäänud tegemata või oli tehtud puudulikult. Ilmselt aitab põgus arusaam mind ka tulevasel erialal – süsteemiadministraator.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelviimase, seitsmenda, loengu pealkirjaks oli „IT tööturust” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; salvestus Esineja: Andres Septer 9. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; , mis tutvustas tudengile töötamist IT valdkonnas. Toodi välja eri suurustega ettevõtetes töötamise plussid ja miinused, kirjeldati värvikaid seiku töötamisest suurettevõtetes ning selgitati töökorraldust startup-tüüpi ettevõtetes. Selgitati täpsemalt sidemete olulist edaspidisel töö hankimisel. Kahtlemata oli tegu ühe enim praktilise loenguga, mis sobis selle õppeaine raamesse ideaalselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimane, kaheksas, loeng pealkirjaga „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; salvestus Esineja: Elar Lang 16. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis valdavalt õppimisest kui tööst, kuidas suhtumine õppimisse kandub hiljem edasi erialalisse töösse ning kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine. Loengu teises pooles, veebirakenduste turvalisusest, kirjeldati mõningaid suuremaid turvaintsidente ning räägiti paroolide turvalisusest. Sarnaselt eelnevale loengule pakkus asi mulle väga huvi, esitlusse oli põimitud nii praktilised nõuanded kui infokillud õppimisest, samuti minu isiklik huvi – arvutite turvalisus, andmelekked.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks mõistsin, et loengud täitsid õppeaine eesmärki suurepäraselt. Erinevad loengud esindasid erinevaid õppekavu ning teistel õppekavadel õppivad tudengid said samuti laiendada oma silmaringi. Ühistest joontest tuli välja kolm – suhtumine õppimisse, oma oskuste pidev täiendamine ja uute arengutega kaasaskäimine ning naiste vähemus IT sektoris. Loengud moodustasid ülevaatliku juhendi, kuidas saada hakkama erinevates eluetappides – alustuseks kõrgkooliõpingud, seejärel tööotsimine ja -leidmine ning lõpetuseks erialal töötamine. Kahtlemata on õppeaine  „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol tegu olulise ja praktilise õppeainega, mis täidab oma püstitatud eesmärki. Lisaks kõigele sellele sain veelgi kinnitust, et IT süsteemide administreerimine on see, mida tahan õppida ning millega tulevikus tegeleda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK punkt 9&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Tuleb koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) Esitada avaldus taotlemaks akadeemilist puhkust muudel (mitte tervise, aja- ja asendusteenistuse ning lapse hooldamisega seotud) põhjustel. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edukalt sooritatud eksami tulemust on võimalik parandada üks kord kahe semestri vältel. Akadeemilisele õiendile kantakse korduseksami tulemus, kui see on kõrgem põhieksami tulemusest või põhieksami tulemus, kui korduseksam on tulemuseta. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=79554</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=79554"/>
		<updated>2014-10-22T18:14:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;2x kantsulgu Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: * oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” eesmärk on anda tudengitele arusaam õpingutest ja õpingukorraldusest EIK-s, tööalastest väljavaadetest IT sektoris ning üleüldiselt laiendada maailmapilti infotehnoloogia rollist ühiskonnas. Õppeaine koosneb loengutest, mille esitajateks on mitmed inimesed erinevatest IT sektori töövaldkondadest, mistõttu puutub kuulaja kokku rohkete vaadete ja hinnangutega. Järgnevalt annan põgusa ülevaate loengute sisust ning toon välja punktid, mida ma neist õppisin ja oluliseks pidasin.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppeaine esimene loeng pealkirjaga „Õppekorraldus ja sisekord” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; salvestus Esinejad: Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi 27. august]&amp;lt;/ref&amp;gt; eesmärk oli anda tudengile baasteadmised õppimisest ja õpingukorraldusest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Selgitati nõudeid ja kohustusi, kirjeldati kõrgharidusreformist tulenevaid muudatusi ning tutvustati tugisüsteeme ja -teenuseid. Kahtlemata oli antud loeng informatiivne kõigile tudengitele, sealhulgas neile, kel on varasem kõrgkoolis õppimise kogemus juba olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine loeng, „Õppimine ja motivatsioon” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng &amp;quot;Õppimine ja motivatsioon&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 4. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; , andis tarvilikke nõuandeid ja vihjeid, kuidas toimida ainete omandamisel, mis esmapilgul võivad näida vähepraktilised ja elukauged, rõhutati viitamise olulisust töödes ning anti ka ülevaade EIK üliõpilase eetikakoodeksist. Sarnaselt esimesele loengule andis see tarvilikke teadmisi ja näpunäiteid, kuidas toimida oma õpingutes ning millised reeglid eksisteerivad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng, mille pealkirjaks oli „Robootika ja häkkimine” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng &amp;quot;Robootika ja häkkimine&amp;quot; salvestus Esineja: Margus Ernits 11. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; selgitas, mida kujutab häkkimine selle algses mõistes – mingi teema sügavuti valdamine ja sellealane entusiasm, mis sageli viib huvitavate teemaalaste edasiarendusteni, tutvustati EIK robootikaklubi ning selle tegemisi. Nimetati osavõtmise plussid ja miinused ning toodi välja varasemate tudengite suurepäraseid tulemusi võistlusel Robotex, kus on varasemalt saavutatud mitmeid kõrgeid kohti. Nimetatud loeng julgustas tudengeid leidma mõni neid huvitav teema, näiteks robootika (seda siis elektroonika ja programmeerimise toel), et omandada valdkonnas süvendatud teadmisi. Isiklikult kaalusin robootikaklubiga liitumist, kuid hetkel kartusest sattuda ajapuudusesse, otsustasin siiski omandada elektroonikateadmisi tegeledes raadiosidega. Ka Linuxi kasutajagrupp tekitas minus huvi, kuid kahjuks Gnome töölauakeskkonna areng (oluline erinevus versioon 2 ja 3 vahel) pani mind tagasi „kolima” Windowsile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
„Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng &amp;quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&amp;quot; salvestus Esineja: Janika Liiv 18. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli aine neljas loeng, milles tutvustati erialast terminoloogiat ning mitmeid minu jaoks uudseid lähenemisi programmeerimisele. Esineja tõi välja ka kaks murekohta – petise sündroom ja naiste vähesus IT sektoris. Esimene kujutab enesest tagasiside puudumist, mis viib inimese arvamuseni, et tema panus ühisesse eesmärki on ebapiisav ning on üksnes aja küsimus, mil tema ebakompetentsus ka teistele ilmsiks saab. Teise probleemi lahendamiseks on loodud MTÜ Techsisters, mille eesmärk on tekitada naistes huvi tehnika ja IT vastu. Püsitati küsimus, kust lõpeb vana ja algab uus programm? Täpsemalt, kui tarkvara on korduvalt ümber kirjutatud ning esialgsest koodist on jäänud järele vähe või mitte midagi, kas tegu on jätkuvalt sama programmiga? Isiklikult mind sugude jaotumine ühte või teise sektorisse ei häiri, kuid termin „petise sündroom” oli minu jaoks uudne ja vana-uue tarkvara küsimus ärgitas juurdlema.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng &amp;quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&amp;quot; salvestus Esineja: Carolyn Fischer 25. september]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli kahtlemata üks huvitamaid loenguid. Esinejaks oli Skype&#039;is töötav süsteemiadministraator, kes andis ülevaate suures ettevõttes süsteemiadministraatorina töötamisest ning kirjeldas sealseid protsesse ja väljakutseid. Rõhutati tööülesannete automatiseerimise olulist, toodi näiteid erinevatest kasutuses olevatest tehnoloogiatest ning anti mitmeid näpunäiteid, mida tulevane süsteemiadministraator peaks meelde jätma. Samuti hoiatati läbipõlemise eest. Omandasin realistliku pildi süsteemiadministraatori tööülesannetest, töökorraldusest ja erinevatest väljakutsetest, mis on ka mind tulevikus ootamas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loeng number 6 pealkirjaks oli „Testimine ja tarkvara kvaliteet” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; salvestus Esineja: Kristjan Karmo 2. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; . Enne seda loengut puudus mul täpne arusaam, mida testimine enesest üldse kujutab. Toodi välja testimise olulisus, testijate kohta käivad müüdid ning puuduliku tarkvaratestimisega kaasnevad riskid Mariner 1 kosmosesondi, Mars Climate Orbiteri ja nn „Y2K bug” näitel, mis kõik tõid kaasa olulise rahalise kahju. Kirjeldati tarkvara arendamise mudeleid ning mis faasis igas ühes neist alustatakse tarkvara testimisega. Samuti sain aimduse tarkvaraarenduse kulukusest, kui testimine toimub varem või hiljem tarkvara arenduse protsessis. Olles ise kokku puutunud mitmete vigaselt toimivate rakendustega, omandasin parema arusaama, mis oli nende puhul jäänud tegemata või oli tehtud puudulikult. Ilmselt aitab põgus arusaam mind ka tulevasel erialal – süsteemiadministraator.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelviimase, seitsmenda, loengu pealkirjaks oli „IT tööturust” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng &amp;quot;IT tööturust&amp;quot; salvestus Esineja: Andres Septer 9. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; , mis tutvustas tudengile töötamist IT valdkonnas. Toodi välja eri suurustega ettevõtetes töötamise plussid ja miinused, kirjeldati värvikaid seiku töötamisest suurettevõtetes ning selgitati töökorraldust startup-tüüpi ettevõtetes. Selgitati täpsemalt sidemete olulist edaspidisel töö hankimisel. Kahtlemata oli tegu ühe enim praktilise loenguga, mis sobis selle õppeaine raamesse ideaalselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimane, kaheksas, loeng pealkirjaga „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus” &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng &amp;quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&amp;quot; salvestus Esineja: Elar Lang 16. oktoober]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis valdavalt õppimisest kui tööst, kuidas suhtumine õppimisse kandub hiljem edasi erialalisse töösse ning kui oluline on tähtaegadest kinnipidamine. Loengu teises pooles, veebirakenduste turvalisusest, kirjeldati mõningaid suuremaid turvaintsidente ning räägiti paroolide turvalisusest. Sarnaselt eelnevale loengule pakkus asi mulle väga huvi, esitlusse oli põimitud nii praktilised nõuanded kui infokillud õppimisest, samuti minu isiklik huvi – arvutite turvalisus, andmelekked.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks mõistsin, et loengud täitsid õppeaine eesmärki suurepäraselt. Erinevad loengud esindasid erinevaid õppekavu ning teistel õppekavadel õppivad tudengid said samuti laiendada oma silmaringi. Ühistest joontest tuli välja kolm – suhtumine õppimisse, oma oskuste pidev täiendamine ja uute arengutega kaasaskäimine ning naiste vähemus IT sektoris. Loengud moodustasid ülevaatliku juhendi, kuidas saada hakkama erinevates eluetappides – alustuseks kõrgkooliõpingud, seejärel tööotsimine ja -leidmine ning lõpetuseks erialal töötamine. Kahtlemata on õppeaine  „Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol tegu olulise ja praktilise õppeainega, mis täidab oma püstitatud eesmärki. Lisaks kõigele sellele sain veelgi kinnitust, et IT süsteemide administreerimine on see, mida tahan õppida ning millega tulevikus tegeleda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK punkt 9&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Tuleb koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) Esitada avaldus taotlemaks akadeemilist puhkust muudel (mitte tervise, aja- ja asendusteenistuse ning lapse hooldamisega seotud) põhjustel. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edukalt sooritatud eksami tulemust on võimalik parandada üks kord kahe semestri vältel. Akadeemilisele õiendile kantakse korduseksami tulemus, kui see on kõrgem põhieksami tulemusest või põhieksami tulemus, kui korduseksam on tulemuseta. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=77335</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=77335"/>
		<updated>2014-10-12T14:00:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;2x kantsulgu Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: * oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Essee tekst&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK punkt 9&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Tuleb koostada ja kinnitada ÕISis individuaalne õpingukava. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord 2.1&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3) Esitada avaldus taotlemaks akadeemilist puhkust muudel (mitte tervise, aja- ja asendusteenistuse ning lapse hooldamisega seotud) põhjustel. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri 7.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edukalt sooritatud eksami tulemust on võimalik parandada üks kord kahe semestri vältel. Akadeemilisele õiendile kantakse korduseksami tulemus, kui see on kõrgem põhieksami tulemusest või põhieksami tulemus, kui korduseksam on tulemuseta. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.11&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=77320</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=77320"/>
		<updated>2014-10-12T13:12:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;2x kantsulgu Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: * oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Essee tekst&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri vältel pärast aine õpetamissemestri lõppu. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksami sooritamiseks tuleb leppida kokku vastavat ainet õpetava õppejõuga. &amp;lt;ref name=&amp;quot;5.3.6&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksamile registreerimine toimub läbi ÕISi &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.&amp;lt;/ref&amp;gt; klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot;&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK punkt 9&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.1.&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korduseksam on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tasulisel õppekohal (OF) maksab kordussooritus 20 eurot. &amp;lt;ref name=&amp;quot;kkk9&amp;quot; /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus teisele küsimusele&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76865</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76865"/>
		<updated>2014-10-02T13:25:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;2x kantsulgu Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (tegemisel)=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: * oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Essee tekst&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus esimesele küsimusele&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus teisele küsimusele&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2014/2015 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAPd semestri kohta ning õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ ühe EAP kohta. Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd, siis sügissemestri eest tuleb hüvitada 27-22=5EAPd ning kevadsemestri eest 27-21=6 EAPd. Seega arvete summad on 5*50=250€ ja 6*50=300€.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76718</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76718"/>
		<updated>2014-09-27T15:43:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;2x kantsulgu Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (tegemisel)=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: * oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Essee tekst&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus esimesele küsimusele&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus teisele küsimusele&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastus&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
viide1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
viide2&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76717</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76717"/>
		<updated>2014-09-27T15:39:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (tegemisel)=&lt;br /&gt;
Autor: Priit P.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: * oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Essee tekst&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus esimesele küsimusele&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus teisele küsimusele&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesande vastus&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
viide1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
viide2&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76716</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76716"/>
		<updated>2014-09-27T15:14:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Priit *&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: XYZ oktoober 2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Jutt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Viited==&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus XYZ=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus XYZ=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küsimus?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76715</id>
		<title>User:Ppennula</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ppennula&amp;diff=76715"/>
		<updated>2014-09-27T15:00:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ppennula: Created page with &amp;quot;Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)  work in progress&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
work in progress&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ppennula</name></author>
	</entry>
</feed>