ICO wiki - User contributions [en]

Tulemüüri labor

2011-04-07T10:03:54Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel. Labor/juhend töötab Linux Ubuntu versioonidega 10.04 ja 10.10.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

=Reeglite järjekord=
IPTABLES'i seadistamisel tuleb rangelt kinni pidada reeglite järjekorrast, reegleid loetakse ülevalt alla ning sobiva reegli leidmisel rohkem edasi ei kontrollita, näiteks, kui tulemüüriseadistuses on esimene rida mis lubab sisse kõiki ühendusi, ei hakata edasi üldse vaatama, ning kõik ühendused lubatakse olenemata võimalikest järgnevatest keelavatest reeglitest.

iptables -I INPUT 1 -o lo -j ACCEPT

Seadistuste tegemisel on hea teada mida teevad -I ja -A võtmed iptables käsu järel.

*-A käsk lisatakse viimaseks reegliks

*-I käsk lisatakse kindlale kasutaja poolt määratud reale
iptables -I INPUT 5 -o lo -j ACCEPT
Lisab käsu INPUT CHAIN'i 5. reegliks, ehk kui enne 5. reeglit pole ühtegi keelavat reeglit, on kõik sissetulevad ühendused lubatud.

Kui jätta määramata reegli rea number, pannakse reegel esimeseks.

=Teenuse portide leidmine=
NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=159661 - väga põhjalik juhend [Beginners edition]

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf - tulemüüri loengumaterjal

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo - ametlik juhend

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148 - pisut huvitavamate reeglite tegemiseks [Advanced user only]
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tulemüüri labor

2011-04-07T10:01:48Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel. Labor/juhend töötab Linux Ubuntu versioonidega 10.04 ja 10.10.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

=Reeglite järjekord=
IPTABLES'i seadistamisel tuleb rangelt kinni pidada reeglite järjekorrast, reegleid loetakse ülevalt alla ning sobiva reegli leidmisel rohkem edasi ei kontrollita, näiteks, kui tulemüüriseadistuses on esimene rida mis lubab sisse kõiki ühendusi, ei hakata edasi üldse vaatama, ning kõik ühendused lubatakse olenemata võimalikest järgnevatest keelavatest reeglitest.

iptables -I INPUT 1 -o lo -j ACCEPT

Seadistuste tegemisel on hea teada mida teevad -I ja -A võtmed iptables käsu järel.

*-A käsk lisatakse viimaseks reegliks

*-I käsk lisatakse kindlale kasutaja poolt määratud reale
iptables -I INPUT 5 -o lo -j ACCEPT
Lisab käsu INPUT CHAIN'i 5. reegliks, ehk kui enne 5. reeglit pole ühtegi keelavat reeglit, on kõik sissetulevad ühendused lubatud.

=Teenuse portide leidmine=
NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=159661 - väga põhjalik juhend [Beginners edition]

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf - tulemüüri loengumaterjal

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo - ametlik juhend

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148 - pisut huvitavamate reeglite tegemiseks [Advanced user only]
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tulemüüri labor

2011-04-07T09:56:13Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel. Labor/juhend töötab Linux Ubuntu versioonidega 10.04 ja 10.10.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

IPTABLES'i seadistamisel tuleb rangelt kinni pidada reeglite järjekorrast, reegleid loetakse ülevalt alla ning sobiva reegli leidmisel rohkem edasi ei kontrollita, näiteks, kui tulemüüriseadistuses on esimene rida mis lubab sisse kõiki ühendusi, ei hakata edasi üldse vaatama, ning kõik ühendused lubatakse olenemata võimalikest järgnevatest keelavatest reeglitest.

iptables -I INPUT 1 -o lo -j ACCEPT

Seadistuste tegemisel on hea teada mida teevad -I ja -A võtmed iptables käsu järel.

*-A käsk lisatakse viimaseks reegliks

*-I käsk lisatakse kindlale kasutaja poolt määratud reale
iptables -I INPUT 5 -o lo -j ACCEPT
Lisab käsu INPUT CHAIN'i 5. reegliks, ehk kui enne 5. reeglit pole ühtegi keelavat reeglit, on kõik sissetulevad ühendused lubatud.

NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=159661 - väga põhjalik juhend [Beginners edition]

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf - tulemüüri loengumaterjal

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo - ametlik juhend

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148 - pisut huvitavamate reeglite tegemiseks [Advanced user only]
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tulemüüri labor

2011-04-07T09:22:29Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel. Labor/juhend töötab Linux Ubuntu versioonidega 10.04 ja 10.10.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=159661 - väga põhjalik juhend [Beginners edition]

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf - tulemüüri loengumaterjal

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo - ametlik juhend

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148 - pisut huvitavamate reeglite tegemiseks [Advanced user only]
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tulemüüri labor

2011-04-07T09:20:15Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel. Labor/juhend töötab Linux Ubuntu versioonidega 10.04 ja 10.10.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=159661

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tulemüüri labor

2011-04-07T08:53:27Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel. Labor/juhend töötab Linux Ubuntu versioonidega 10.04 ja 10.10.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Tulemüüri labor

2011-04-07T08:37:26Z

Ppung:

=Legend=
Tuleb installeerida tulemüür kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba.
Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.

=Installeerimine=
Alguses minna juurkasutajaks
<pre>
sudo -i
</pre>
Veebiserveri lubamiseks:

iptables -I INPUT -p tcp --dport 80 -j ACCEPT

Turvatud veebiserveri jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 443 -j ACCEPT

SSH lubamiseks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 22 -j ACCEPT

Täpsemalt peab lubama järgnevad pordid Samba jaoks:
iptables -I INPUT -p tcp --dport 445 -j ACCEPT // TCP 445
iptables -I INPUT -p tcp --dport 139 -j ACCEPT // TCP 139
iptables -I INPUT -p udp --dport 138 -j ACCEPT // UDP 138
iptables -I INPUT -p udp --dport 137 -j ACCEPT // UDP 137

Keelatakse INPUTi liiklus, kui konkreetseid reegleid pole seatud

iptables -P INPUT DROP

Selleks et väljaminevate ühenduste jaoks tagasi tulnud pakette ka lubataks peab tegema nii:

iptables -A INPUT -m state --state ESTABLISHED -j ACCEPT

Muidugi on alati tervislik lubada localhost õue:

iptables -A OUTPUT -o lo -j ACCEPT

NB! Suvalise teenuse pordid saad kindlaks teha netstat abil:

sudo /etc/init.d/smbd stop && \
netstat -lnut > /tmp/before && \
sudo /etc/init.d/smbd start && \
netstat -lnut > /tmp/after && \
diff -u /tmp/before /tmp/after

* Stopping Samba daemons [ OK ]
* Starting Samba daemons [ OK ]

--- /tmp/before 2009-10-26 14:34:08.461610086 +0200
+++ /tmp/after 2009-10-26 14:34:08.533616024 +0200
@@ -1,7 +1,13 @@
Aktiivsed internetiühendused (ainult serverid)
Proto VvJrk SaatJrk Kohalik aadress Väline aadress Olek
tcp 0 0 127.0.0.1:631 0.0.0.0:* LISTEN
+tcp6 0 0 :::445 :::* LISTEN
+tcp6 0 0 :::139 :::* LISTEN
tcp6 0 0 ::1:631 :::* LISTEN
udp 0 0 0.0.0.0:5353 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:137 0.0.0.0:*
+udp 0 0 192.168.1.165:138 0.0.0.0:*
+udp 0 0 0.0.0.0:138 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:57873 0.0.0.0:*
udp 0 0 0.0.0.0:68 0.0.0.0:*

Kus plussiga on märgitud pordid mis lisandusid.

=IPTABLES reeglite salvestamine ja taastamine=

==Salvestamine==
Selleks, et reegleid salvestada, tuleb alguses luua koht kuhu neid reegleid salvestada

Näiteks:
<pre>
mkdir /etc/iptables
</pre>

Salvestamiseks endaks tuleb sisestada käsk :

<pre>
iptables-save > /etc/iptables/iptables.conf
</pre>
Fail kuhu reeglid salvestadakse ei pea olema iptables.conf

==Taastamine==

Taastamiseks (failist mis sa varem oled salvestanud) tuleb siestada järgmine käsk:

<pre>
iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

==Taastamine alglaadmisel==

Selleks, et taastada iptables reeglis alglaadimisel, tuleb muuta /etc/network/interfaces faili

Ava fail

<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>

ning lisa faili lõppu järgmine rida :

<pre>
pre-up iptables-restore < /etc/iptables/iptables.conf
</pre>

Testimiseks tee reboot ja vaata järmise käsuga kas reeglid on olemas : <pre>iptables -L </pre>

=Edasijõudnutele=
Siin leiab veel huvitavaid ridu:

http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng07%20-%20iptables.pdf

https://help.ubuntu.com/community/IptablesHowTo

http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=668148
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:PHP seadistamine

2010-06-11T12:13:58Z

Ppung:

Parandused default konfiguratsiooni muutustest Debiani paki versioonis 5.2.10
Default konfiguratsioon on võetud Ubuntu 9.10 ja php5 paki värskelt ja konfigureerimata süsteemist phpinfo() funktsiooni väljundist.

{|
| align="center" style="background:#f0f0f0;"|'''parameeter'''
| align="center" style="background:#f0f0f0;"|'''5.2.10 default'''
| align="center" style="background:#f0f0f0;"|'''vana default(wiki artikkli järgi)'''
|-
| display_errors ||STDOUT||1
|-
| session.cookie_httponly||NULL||0
|-
| error_reporting||E_ALL & ~E_NOTICE(6135)||E_ALL
|-
| session.use_only_cookies||1||0
|-
| max_file_uploads||50||20
|-
| post_max_size ||8M||8M
|-
| memory_limit||32M||128M
|-
| max_execution_time||0||30
|-
|
|}
[[User:Ppung|Ppung]] 15:13, 11 June 2010 (EEST)

Talk:PHP seadistamine

2010-06-11T12:11:12Z

Ppung: Created page with 'Parandused default konfiguratsiooni muutustest Debiani paki versioonis 5.2.10 Default konfiguratsioon on võetud Ubuntu 9.10 ja php5 paki värskelt ja konfigureerimata süsteemis…'

Talk:OSadmin mõisted

2010-04-19T12:01:31Z

Ppung:

Minu arvates(tunnitöö)

1. pigem platvorm kui programm, kõige õigem ehk tarkvara????

3. Tuum võib olla ka protsessoril kuid sellisel juhul pole see kernel ( Samuti on erinevatel platvormidel erinevad nimetused tuumal, Linux'is on tegemist Kernel'iga, mujal tihti lihtsalt viidatud kui "Core")

11. failisüsteem määrab ära kuidas paigutatakse andmed (failid võivad olla väga suured andmekogud) ning kuidas nad indekseeritakse.

13. on aeg esimese vastuseni.

14. Isik kes vastutab mingi mastaabiga(firma sisese) IT infrasüsteemi tõrgeteta töö.

17. tänapäeval ei pruugi e-mail olla enam kirjalaadne tead, edastada võib mis iganes infot/andmeid näiteks pilte.

19. tõlgib ka ip aadresse nimelahendusteks(kui need eksisteerivad)

20. edastab võrku ühendatud arvutile(pärimise peale) info võrgus toimetulemiseks, sealhulgas gateway, ip aadress ja subnet mask. Kui on seadistatud siis ka muid teenuseid jagavate serverite ip aadressid näiteks PXE server'i info.

[[User:Ppung|Ppung]] 15:01, 19 April 2010 (EEST)

Talk:OSadmin mõisted

2010-04-19T12:00:17Z

Ppung: New page: Minu arvates(tunnitöö) 1. pigem platvorm kui programm, kõige õigem ehk tarkvara???? 3. Tuum võib olla ka protsessoril kuid sellisel juhul pole see kernel ( Samuti on erinevatel platvo...

Minu arvates(tunnitöö)
1. pigem platvorm kui programm, kõige õigem ehk tarkvara????
3. Tuum võib olla ka protsessoril kuid sellisel juhul pole see kernel ( Samuti on erinevatel platvormidel erinevad nimetused tuumal, Linux'is on tegemist Kernel'iga, mujal tihti lihtsalt viidatud kui "Core")
11. failisüsteem määrab ära kuidas paigutatakse andmed (failid võivad olla väga suured andmekogud) ning kuidas nad indekseeritakse.
13. on aeg esimese vastuseni.
14. Isik kes vastutab mingi mastaabiga(firma sisese) IT infrasüsteemi tõrgeteta töö.
17. tänapäeval ei pruugi e-mail olla enam kirjalaadne tead, edastada võib mis iganes infot/andmeid näiteks pilte.
19. tõlgib ka ip aadresse nimelahendusteks(kui need eksisteerivad)
20. edastab võrku ühendatud arvutile(pärimise peale) info võrgus toimetulemiseks, sealhulgas gateway, ip aadress ja subnet mask. Kui on seadistatud siis ka muid teenuseid jagavate serverite ip aadressid näiteks PXE server'i info.

*.VHD

2010-03-25T10:09:16Z

Ppung: /* Allikad ja lisad */

==Sissejuhatus==
Tihtipeale kasutatakse IT infrastruktuuris virtuaalmasinaid, viimastega käivad kaasas ka VHD'd ehk virtuaalsed kõvakettad. Siinkohal seletakski lahti kus, kuidas ja miks.
===Soovitatavad eelteadmised===
Juhendi lugeja peaks omama põhiteadmisi ketaste ettevalmistamisest, kettajaotistest, viimastega manipuleerimisest, partatsioneerimisest, failisüsteemidest ning ketta vormindamisest.
==Üldist==
VHD ehk Virtual Hard Drive pole midagi muud kui kõigest fail kõvakettal millel on oma ulatuses identne struktuur füüsilise kõvakettada, ehk seal on MRB(master boot record) või GPT(GUID Partition Table) millele järgnevad kettajaotised. Siinkohal tuleks meeles pidada, et kuigi ketas on virtuaalne(üks fail) siis operatsioonid mida tuleb teha enne kui kettale on võimalik andmeid salvestada on kõik samad mis päris ketta puhul(tuleb teha kettajaotised ja formaatida), ketta etevalmistust selles juhendis ei kajastata.
==VHD plussid==
*VHD'sid võib olla piiramatult vabal kettapinnal.
*VHD'd võib teha juba eelnevalt RAID'is olevate seadmete peale.
*VHD'd on kerge liigutada millisesse masinasse iganes.
*VHD'l on Dünaamilise suurendamise võimalus.
*Vajadusel suurendamise/vähendamise võimalus.
*Ideaalne test keskkond administraatorile.
*Saab teha diferentseerivaid kettad.
==Rakenduspunktid==
Virtuaalketastele on juba leitud meeletult palju erinevaid rakendus, siinkohal loeks mõned üles.
*Testkeskkond administraatorile
::Kogu ettevõtte infrastruktuuri saab eelnevalt püsti panna ning veenduda, et projekteeritud süsteem töötab ning pakutavad teenused töötavad veavabalt.
*VHD Boot + Parent/Child disk(Alates win 7 Enterprise)
::Annab eelise tekitada erinevates konfiguratsioonides operatsiooni süsteemi(just nimelt, üks windows aga mitmeid erinevaid konfiguratsioone).
*Test Drive Program
::MS pakub võimalust tasuta proovida nende tarkvara ning pakub seda juba eelnevalt installeeritud ja konfigureeritud staadiumis VHD peal, jooksuta seda või oma sülearvutis
*Serverites
::Saab ääretult lihtsalt tõsta ühest masinast teise kogu virtuaalmasina koos kõikide andmetega.
::Serveri ketaste planeerimine on palju dünaamilisem,ei pea muretsema ega mängima eri mõõtudes ketastega, kõik kettad ühte kasti ja VHD'd peale, VHD'd saab teha suuremaks, väiksemaks, milliseks iganes vaja peaks olema.
*Õppimiseks
::Parim koht kus õppida/õpetada ketaste jaotamist ilma töötavat süsteemi kahjustamata
::Koolituste läbiviimisel on hea kogu koolituskeskkond kaasa võtta.

==VHD Tegemine==

===Käsuliinilt===
Ava käsuliin ning selles programm Diskpart
VHD tegemiseks sisesta käsk
<pre>Create Vdisk file=[faili loomise koht ja nimi] maximum=[ketta suurus MB] type=[fixed või expandable]</pre>
näide:
<pre>Create vdisk file=C:\minuVHD.vhd maximum=20000 type=fixed</pre>
Seejärel tuleb VHD ära märkida ning ühendada
<pre>select vdisk file=[faili asukoht]
attach vdisk</pre>
näide:
<pre>select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>
Virtuaalne kõvaketas on nüüd loodud ja ühendatud, siit edasi saab jätkata ketta ettevalmistamisega.

====Diferentseeritud ketas====
Diferentseeritud ketas sisaldab ainult muudatusi võrreldes oma vanemliku kettaga. Antud ketta puhul peab olema eelnevalt olemas mõni teine ketas.
selleks tuleb VHD tegemisel siduda ta teise kettaga kasutades selleks käsku ''Parent''
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] Parent=[vanemliku ketta asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=2000 parent=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

====Kopeeritud ketas====
Virtuaalne kõvaketas on võimalik luua koopiana mõnest teisest VHD'st või kõvakettast kasutades käsku ''source''
Sellisel meetodil on võimalik ka oma VHD faili suurust vähendada, eelnevalt on aga vaja teha kopeeritava VHD peal partatsioon väiksemaks ning seejärel sellest koopia teha. Selleks võib ka kasutada kasutajaliidesega tarkvara [http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer]
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] source=[kopeeritava vhd asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=20000 source=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

===Graafilises keskkonnas===
Graafilises keskkonnas tuleb avada Computer Management ning sealt Disk Management.
Kui teha Disk Management'i peal parem klik, saame menüüst valida Create VHD.
Avanevas aknas küsitakse faili asukohta ja nime, suurust ning kas kindla suurusega ketas või dünaamiliselt laienev.
*Kindla suurusega ketta puhul reserveeritakse kohesel ära ketta pind ning VHD on staatilise suurusega(Omandab märgitud suuruses kettapinda)
*Dünaamiliselt suureneva ketta puhul märgitakse ketta suurus maksimaalseks suuruseks, sellest suuremaks ketas enam ise ei laiene. mälu võtab täpselt nii palju kui palju seal peal andmeid on.
Seejärel luuakse virtuaalne ketas, mis asub teie kõvakettal ning esmakordselt ühendatakse kohe ka arvutiga ära, edaspidi tuleb seda teha kas käsitsi, utiliidiga või scriptiga. Esmakordsel kasutamisel tuleb teha ka virtuaalse ketta enda peal(mitte jaotiste jaoks määratud pinna peal) parem klõps ning valida ''Initialize Disk''.

Käsitsi ühendamiseks tuleb avada jälle Computer Management ja Disk Management ning teha parem klõps Disk Management'i peal ja valida Attach VHD, seejärel küsitakse kus VHD asub ja saab teha linnukese, et VHD ühendatakse ainult lugemisõigustega.

Edasi saab alustada ketta ettevalmistamisega.

==Kohad kus kukkuda==
*ära kunagi paki kokku ega krüpteeri *.VHD faili kui sul on seal bootiv operatsioonisüsteem peal(ja sa tahad sealt ka bootida)
*veendu, et sul on piisavalt vaba ruumi kõvakettad just nii suure VHD jaoks kui sa teha tahad
*Kui installid füüsilisele kettale kus win7 on juba peal, teist win7't VHD pealt boot'ima, valmistu kõikvõimalikeks failiõigus probleemideks füüsilisel kettal(olles VHD pealt boot'inud) Nende vältimiseks on soovitav ACL'ist kõikidele failidele ja kataloogidele kirjutusõigus anda(juhul, kui seda windows'i enam kasutada ei soovita ja pärast profiilide kopeerimist kuulub kustutamisele)

==Abivahendid==
Kui VHD'de kasutamine on tülikas
*[http://www.jmedved.com/?page=vhdattach VHDattach] - utiliit mis pakub VHD ühendamist parema hiireklõpsu alt
*[http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer] - programmijupp millega saab VHD faile väiksemaks teha.
*[http://technet.microsoft.com/en-us/bb738372.aspx Test Drive Program] - proovi valmis VHD'd koos MS tarkvaraga

==Lõppsõna==
Tundub keeruline???
Mõelge hetkeks mis saab kui otsustate proovida beta staatuses Windows 8't ning see keerab teie kõvaketta MBR'i nässu ning te peate jälle uuesti installeerima OP süsteemi ning kõik oma tarkvara või tuleb nostalgiline tunne meenutada kui ägedaid error'eid Windows 98 pildus, selleks pole vaja enam päevade viisi looma moodi installeerida, seda kõike saab teha ohutult VHD peal ning teie praegune OP süsteem jääb ellu ning te saate oma arvutit kasutada kohe kui tekib vajadus, mitte siis kui reinstallatsioon lõpetab.

==Allikad ja lisad==
*http://www.sevenforums.com/tutorials/566-virtual-hard-disk-create-attach-vhd.html
*http://technet.microsoft.com/en-us/virtualserver/bb676673.aspx
*http://technet.microsoft.com/en-us/bb738372.aspx
*http://www.jmedved.com/?page=vhdattach
*http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx

'''Autor:''' Priit Pung

*.VHD

2010-03-25T10:09:04Z

Ppung:

*.VHD

2010-03-25T09:54:28Z

Ppung:

*.VHD

2010-03-25T05:50:20Z

Ppung: /* Kohad kus kukkuda */

*.VHD

2010-03-25T05:43:15Z

Ppung: /* lõppsõna */

==Sissejuhatus==
Tihtipeale kasutatakse IT infrastruktuuris virtuaalmasinaid, viimastega käivad kaasas ka VHD'd ehk virtuaalsed kõvakettad. Siinkohal seletakski lahti kus, kuidas ja miks.
===Soovitatavad eelteadmised===
Juhendi lugeja peaks omama põhiteadmisi ketaste ettevalmistamisest, kettajaotistest, viimastega manipuleerimisest, partatsioneerimisest, failisüsteemidest ning ketta vormindamisest.
==Üldist==
VHD ehk Virtual Hard Drive pole midagi muud kui kõigest fail kõvakettal millel on oma ulatuses identne struktuur füüsilise kõvakettada, ehk seal on MRB(master boot record) või GPT(GUID Partition Table) millele järgnevad kettajaotised. Siinkohal tuleks meeles pidada, et kuigi ketas on virtuaalne(üks fail) siis operatsioonid mida tuleb teha enne kui kettale on võimalik andmeid salvestada on kõik samad mis päris ketta puhul(tuleb teha kettajaotised ja formaatida), ketta etevalmistust selles juhendis ei kajastata.
==VHD plussid==
*VHD'sid võib olla piiramatult vabal kettapinnal.
*VHD'd võib teha juba eelnevalt RAID'is olevate seadmete peale.
*VHD'd on kerge liigutada millisesse masinasse iganes.
*VHD'l on Dünaamilise suurendamise võimalus.
*Vajadusel suurendamise/vähendamise võimalus.
*Ideaalne test keskkond administraatorile.
*Saab teha diferentseerivaid kettad.
==Rakenduspunktid==
Virtuaalketastele on juba leitud meeletult palju erinevaid rakendus, siinkohal loeks mõned üles.
*Testkeskkond administraatorile
::Kogu ettevõtte infrastruktuuri saab eelnevalt püsti panna ning veenduda, et projekteeritud süsteem töötab ning pakutavad teenused töötavad veavabalt.
*VHD Boot + Parent/Child disk(Alates win 7 Enterprise)
::Annab eelise tekitada erinevates konfiguratsioonides operatsiooni süsteemi(just nimelt, üks windows aga mitmeid erinevaid konfiguratsioone).
*Test Drive Program
::MS pakub võimalust tasuta proovida nende tarkvara ning pakub seda juba eelnevalt installeeritud ja konfigureeritud staadiumis VHD peal, jooksuta seda või oma sülearvutis
*Serverites
::Saab ääretult lihtsalt tõsta ühest masinast teise kogu virtuaalmasina koos kõikide andmetega.
::Serveri ketaste planeerimine on palju dünaamilisem,ei pea muretsema ega mängima eri mõõtudes ketastega, kõik kettad ühte kasti ja VHD'd peale, VHD'd saab teha suuremaks, väiksemaks, milliseks iganes vaja peaks olema.
*Õppimiseks
::Parim koht kus õppida/õpetada ketaste jaotamist ilma töötavat süsteemi kahjustamata
::Koolituste läbiviimisel on hea kogu koolituskeskkond kaasa võtta.

==VHD Tegemine==

===Käsuliinilt===
Ava käsuliin ning selles programm Diskpart
VHD tegemiseks sisesta käsk
<pre>Create Vdisk file=[faili loomise koht ja nimi] maximum=[ketta suurus MB] type=[fixed või expandable]</pre>
näide:
<pre>Create vdisk file=C:\minuVHD.vhd maximum=20000 type=fixed</pre>
Seejärel tuleb VHD ära märkida ning ühendada
<pre>select vdisk file=[faili asukoht]
attach vdisk</pre>
näide:
<pre>select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>
Virtuaalne kõvaketas on nüüd loodud ja ühendatud, siit edasi saab jätkata ketta ettevalmistamisega.

====Diferentseeritud ketas====
Diferentseeritud ketas sisaldab ainult muudatusi võrreldes oma vanemliku kettaga. Antud ketta puhul peab olema eelnevalt olemas mõni teine ketas.
selleks tuleb VHD tegemisel siduda ta teise kettaga kasutades selleks käsku ''Parent''
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] Parent=[vanemliku ketta asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=2000 parent=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

====Kopeeritud ketas====
Virtuaalne kõvaketas on võimalik luua koopiana mõnest teisest VHD'st või kõvakettast kasutades käsku ''source''
Sellisel meetodil on võimalik ka oma VHD faili suurust vähendada, eelnevalt on aga vaja teha kopeeritava VHD peal partatsioon väiksemaks ning seejärel sellest koopia teha. Selleks võib ka kasutada kasutajaliidesega tarkvara [http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer]
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] source=[kopeeritava vhd asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=20000 source=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

===Graafilises keskkonnas===
Graafilises keskkonnas tuleb avada Computer Management ning sealt Disk Management.
Kui teha Disk Management'i peal parem klik, saame menüüst valida Create VHD.
Avanevas aknas küsitakse faili asukohta ja nime, suurust ning kas kindla suurusega ketas või dünaamiliselt laienev.
*Kindla suurusega ketta puhul reserveeritakse kohesel ära ketta pind ning VHD on staatilise suurusega(Omandab märgitud suuruses kettapinda)
*Dünaamiliselt suureneva ketta puhul märgitakse ketta suurus maksimaalseks suuruseks, sellest suuremaks ketas enam ise ei laiene. mälu võtab täpselt nii palju kui palju seal peal andmeid on.
Seejärel luuakse virtuaalne ketas, mis asub teie kõvakettal ning esmakordselt ühendatakse kohe ka arvutiga ära, edaspidi tuleb seda teha kas käsitsi, utiliidiga või scriptiga. Esmakordsel kasutamisel tuleb teha ka virtuaalse ketta enda peal(mitte jaotiste jaoks määratud pinna peal) parem klõps ning valida ''Initialize Disk''.

Käsitsi ühendamiseks tuleb avada jälle Computer Management ja Disk Management ning teha parem klõps Disk Management'i peal ja valida Attach VHD, seejärel küsitakse kus VHD asub ja saab teha linnukese, et VHD ühendatakse ainult lugemisõigustega.

Edasi saab alustada ketta ettevalmistamisega.

==Kohad kus kukkuda==
*ära kunagi paki kokku ega krüpteeri *.VHD faili kui sul on seal bootiv operatsioonisüsteem peal(ja sa tahad sealt ka bootida)
*veendu, et sul on piisavalt vaba ruumi kõvakettad just nii suure VHD jaoks kui sa teha tahad
*Kui installid füüsilisele kettale kus win7 on juba peal, teist win7't VHD pealt boot'ima, valmistu kõikvõimalikeks failiõigus probleemideks füüsilisel kettal(olles VHD pealt boot'inud)

==Abivahendid==
Kui VHD'de kasutamine on tülikas
*[http://www.jmedved.com/?page=vhdattach VHDattach] - utiliit mis pakub VHD ühendamist parema hiireklõpsu alt
*[http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer] - programmijupp millega saab VHD faile väiksemaks teha.
*[http://technet.microsoft.com/en-us/bb738372.aspx Test Drive Program] - proovi valmis VHD'd koos MS tarkvaraga

==Lõppsõna==
Tundub keeruline???
Mõelge hetkeks mis saab kui otsustate proovida beta staatuses Windows 8't ning see keerab teie kõvaketta MBR'i nässu ning te peate jälle uuesti installeerima OP süsteemi ning kõik oma tarkvara või tuleb nostalgiline tunne meenutada kui ägedaid error'eid Windows 98 pildus, selleks pole vaja enam päevade viisi looma moodi installeerida, seda kõike saab teha ohutult VHD peal ning teie praegune OP süsteem jääb ellu ning te saate oma arvutit kasutada kohe kui tekib vajadus, mitte siis kui reinstallatsioon lõpetab.

'''Autor:''' Priit Pung

*.VHD

2010-03-25T05:43:00Z

Ppung: /* Kohad kus kukkuda */

==Sissejuhatus==
Tihtipeale kasutatakse IT infrastruktuuris virtuaalmasinaid, viimastega käivad kaasas ka VHD'd ehk virtuaalsed kõvakettad. Siinkohal seletakski lahti kus, kuidas ja miks.
===Soovitatavad eelteadmised===
Juhendi lugeja peaks omama põhiteadmisi ketaste ettevalmistamisest, kettajaotistest, viimastega manipuleerimisest, partatsioneerimisest, failisüsteemidest ning ketta vormindamisest.
==Üldist==
VHD ehk Virtual Hard Drive pole midagi muud kui kõigest fail kõvakettal millel on oma ulatuses identne struktuur füüsilise kõvakettada, ehk seal on MRB(master boot record) või GPT(GUID Partition Table) millele järgnevad kettajaotised. Siinkohal tuleks meeles pidada, et kuigi ketas on virtuaalne(üks fail) siis operatsioonid mida tuleb teha enne kui kettale on võimalik andmeid salvestada on kõik samad mis päris ketta puhul(tuleb teha kettajaotised ja formaatida), ketta etevalmistust selles juhendis ei kajastata.
==VHD plussid==
*VHD'sid võib olla piiramatult vabal kettapinnal.
*VHD'd võib teha juba eelnevalt RAID'is olevate seadmete peale.
*VHD'd on kerge liigutada millisesse masinasse iganes.
*VHD'l on Dünaamilise suurendamise võimalus.
*Vajadusel suurendamise/vähendamise võimalus.
*Ideaalne test keskkond administraatorile.
*Saab teha diferentseerivaid kettad.
==Rakenduspunktid==
Virtuaalketastele on juba leitud meeletult palju erinevaid rakendus, siinkohal loeks mõned üles.
*Testkeskkond administraatorile
::Kogu ettevõtte infrastruktuuri saab eelnevalt püsti panna ning veenduda, et projekteeritud süsteem töötab ning pakutavad teenused töötavad veavabalt.
*VHD Boot + Parent/Child disk(Alates win 7 Enterprise)
::Annab eelise tekitada erinevates konfiguratsioonides operatsiooni süsteemi(just nimelt, üks windows aga mitmeid erinevaid konfiguratsioone).
*Test Drive Program
::MS pakub võimalust tasuta proovida nende tarkvara ning pakub seda juba eelnevalt installeeritud ja konfigureeritud staadiumis VHD peal, jooksuta seda või oma sülearvutis
*Serverites
::Saab ääretult lihtsalt tõsta ühest masinast teise kogu virtuaalmasina koos kõikide andmetega.
::Serveri ketaste planeerimine on palju dünaamilisem,ei pea muretsema ega mängima eri mõõtudes ketastega, kõik kettad ühte kasti ja VHD'd peale, VHD'd saab teha suuremaks, väiksemaks, milliseks iganes vaja peaks olema.
*Õppimiseks
::Parim koht kus õppida/õpetada ketaste jaotamist ilma töötavat süsteemi kahjustamata
::Koolituste läbiviimisel on hea kogu koolituskeskkond kaasa võtta.

==VHD Tegemine==

===Käsuliinilt===
Ava käsuliin ning selles programm Diskpart
VHD tegemiseks sisesta käsk
<pre>Create Vdisk file=[faili loomise koht ja nimi] maximum=[ketta suurus MB] type=[fixed või expandable]</pre>
näide:
<pre>Create vdisk file=C:\minuVHD.vhd maximum=20000 type=fixed</pre>
Seejärel tuleb VHD ära märkida ning ühendada
<pre>select vdisk file=[faili asukoht]
attach vdisk</pre>
näide:
<pre>select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>
Virtuaalne kõvaketas on nüüd loodud ja ühendatud, siit edasi saab jätkata ketta ettevalmistamisega.

====Diferentseeritud ketas====
Diferentseeritud ketas sisaldab ainult muudatusi võrreldes oma vanemliku kettaga. Antud ketta puhul peab olema eelnevalt olemas mõni teine ketas.
selleks tuleb VHD tegemisel siduda ta teise kettaga kasutades selleks käsku ''Parent''
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] Parent=[vanemliku ketta asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=2000 parent=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

====Kopeeritud ketas====
Virtuaalne kõvaketas on võimalik luua koopiana mõnest teisest VHD'st või kõvakettast kasutades käsku ''source''
Sellisel meetodil on võimalik ka oma VHD faili suurust vähendada, eelnevalt on aga vaja teha kopeeritava VHD peal partatsioon väiksemaks ning seejärel sellest koopia teha. Selleks võib ka kasutada kasutajaliidesega tarkvara [http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer]
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] source=[kopeeritava vhd asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=20000 source=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

===Graafilises keskkonnas===
Graafilises keskkonnas tuleb avada Computer Management ning sealt Disk Management.
Kui teha Disk Management'i peal parem klik, saame menüüst valida Create VHD.
Avanevas aknas küsitakse faili asukohta ja nime, suurust ning kas kindla suurusega ketas või dünaamiliselt laienev.
*Kindla suurusega ketta puhul reserveeritakse kohesel ära ketta pind ning VHD on staatilise suurusega(Omandab märgitud suuruses kettapinda)
*Dünaamiliselt suureneva ketta puhul märgitakse ketta suurus maksimaalseks suuruseks, sellest suuremaks ketas enam ise ei laiene. mälu võtab täpselt nii palju kui palju seal peal andmeid on.
Seejärel luuakse virtuaalne ketas, mis asub teie kõvakettal ning esmakordselt ühendatakse kohe ka arvutiga ära, edaspidi tuleb seda teha kas käsitsi, utiliidiga või scriptiga. Esmakordsel kasutamisel tuleb teha ka virtuaalse ketta enda peal(mitte jaotiste jaoks määratud pinna peal) parem klõps ning valida ''Initialize Disk''.

Käsitsi ühendamiseks tuleb avada jälle Computer Management ja Disk Management ning teha parem klõps Disk Management'i peal ja valida Attach VHD, seejärel küsitakse kus VHD asub ja saab teha linnukese, et VHD ühendatakse ainult lugemisõigustega.

Edasi saab alustada ketta ettevalmistamisega.

==Kohad kus kukkuda==
*ära kunagi paki kokku ega krüpteeri *.VHD faili kui sul on seal bootiv operatsioonisüsteem peal(ja sa tahad sealt ka bootida)
*veendu, et sul on piisavalt vaba ruumi kõvakettad just nii suure VHD jaoks kui sa teha tahad
*Kui installid füüsilisele kettale kus win7 on juba peal, teist win7't VHD pealt boot'ima, valmistu kõikvõimalikeks failiõigus probleemideks füüsilisel kettal(olles VHD pealt boot'inud)

==Abivahendid==
Kui VHD'de kasutamine on tülikas
*[http://www.jmedved.com/?page=vhdattach VHDattach] - utiliit mis pakub VHD ühendamist parema hiireklõpsu alt
*[http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer] - programmijupp millega saab VHD faile väiksemaks teha.
*[http://technet.microsoft.com/en-us/bb738372.aspx Test Drive Program] - proovi valmis VHD'd koos MS tarkvaraga

==lõppsõna==
Tundub keeruline???
Mõelge hetkeks mis saab kui otsustate proovida beta staatuses Windows 8't ning see keerab teie kõvaketta MBR'i nässu ning te peate jälle uuesti installeerima OP süsteemi ning kõik oma tarkvara või tuleb nostalgiline tunne meenutada kui ägedaid error'eid Windows 98 pildus, selleks pole vaja enam päevade viisi looma moodi installeerida, seda kõike saab teha ohutult VHD peal ning teie praegune OP süsteem jääb ellu ning te saate oma arvutit kasutada kohe kui tekib vajadus, mitte siis kui reinstallatsioon lõpetab.

'''Autor:''' Priit Pung

*.VHD

2010-03-25T05:37:25Z

Ppung:

==Sissejuhatus==
Tihtipeale kasutatakse IT infrastruktuuris virtuaalmasinaid, viimastega käivad kaasas ka VHD'd ehk virtuaalsed kõvakettad. Siinkohal seletakski lahti kus, kuidas ja miks.
===Soovitatavad eelteadmised===
Juhendi lugeja peaks omama põhiteadmisi ketaste ettevalmistamisest, kettajaotistest, viimastega manipuleerimisest, partatsioneerimisest, failisüsteemidest ning ketta vormindamisest.
==Üldist==
VHD ehk Virtual Hard Drive pole midagi muud kui kõigest fail kõvakettal millel on oma ulatuses identne struktuur füüsilise kõvakettada, ehk seal on MRB(master boot record) või GPT(GUID Partition Table) millele järgnevad kettajaotised. Siinkohal tuleks meeles pidada, et kuigi ketas on virtuaalne(üks fail) siis operatsioonid mida tuleb teha enne kui kettale on võimalik andmeid salvestada on kõik samad mis päris ketta puhul(tuleb teha kettajaotised ja formaatida), ketta etevalmistust selles juhendis ei kajastata.
==VHD plussid==
*VHD'sid võib olla piiramatult vabal kettapinnal.
*VHD'd võib teha juba eelnevalt RAID'is olevate seadmete peale.
*VHD'd on kerge liigutada millisesse masinasse iganes.
*VHD'l on Dünaamilise suurendamise võimalus.
*Vajadusel suurendamise/vähendamise võimalus.
*Ideaalne test keskkond administraatorile.
*Saab teha diferentseerivaid kettad.
==Rakenduspunktid==
Virtuaalketastele on juba leitud meeletult palju erinevaid rakendus, siinkohal loeks mõned üles.
*Testkeskkond administraatorile
::Kogu ettevõtte infrastruktuuri saab eelnevalt püsti panna ning veenduda, et projekteeritud süsteem töötab ning pakutavad teenused töötavad veavabalt.
*VHD Boot + Parent/Child disk(Alates win 7 Enterprise)
::Annab eelise tekitada erinevates konfiguratsioonides operatsiooni süsteemi(just nimelt, üks windows aga mitmeid erinevaid konfiguratsioone).
*Test Drive Program
::MS pakub võimalust tasuta proovida nende tarkvara ning pakub seda juba eelnevalt installeeritud ja konfigureeritud staadiumis VHD peal, jooksuta seda või oma sülearvutis
*Serverites
::Saab ääretult lihtsalt tõsta ühest masinast teise kogu virtuaalmasina koos kõikide andmetega.
::Serveri ketaste planeerimine on palju dünaamilisem,ei pea muretsema ega mängima eri mõõtudes ketastega, kõik kettad ühte kasti ja VHD'd peale, VHD'd saab teha suuremaks, väiksemaks, milliseks iganes vaja peaks olema.
*Õppimiseks
::Parim koht kus õppida/õpetada ketaste jaotamist ilma töötavat süsteemi kahjustamata
::Koolituste läbiviimisel on hea kogu koolituskeskkond kaasa võtta.

==VHD Tegemine==

===Käsuliinilt===
Ava käsuliin ning selles programm Diskpart
VHD tegemiseks sisesta käsk
<pre>Create Vdisk file=[faili loomise koht ja nimi] maximum=[ketta suurus MB] type=[fixed või expandable]</pre>
näide:
<pre>Create vdisk file=C:\minuVHD.vhd maximum=20000 type=fixed</pre>
Seejärel tuleb VHD ära märkida ning ühendada
<pre>select vdisk file=[faili asukoht]
attach vdisk</pre>
näide:
<pre>select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>
Virtuaalne kõvaketas on nüüd loodud ja ühendatud, siit edasi saab jätkata ketta ettevalmistamisega.

====Diferentseeritud ketas====
Diferentseeritud ketas sisaldab ainult muudatusi võrreldes oma vanemliku kettaga. Antud ketta puhul peab olema eelnevalt olemas mõni teine ketas.
selleks tuleb VHD tegemisel siduda ta teise kettaga kasutades selleks käsku ''Parent''
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] Parent=[vanemliku ketta asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=2000 parent=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

====Kopeeritud ketas====
Virtuaalne kõvaketas on võimalik luua koopiana mõnest teisest VHD'st või kõvakettast kasutades käsku ''source''
Sellisel meetodil on võimalik ka oma VHD faili suurust vähendada, eelnevalt on aga vaja teha kopeeritava VHD peal partatsioon väiksemaks ning seejärel sellest koopia teha. Selleks võib ka kasutada kasutajaliidesega tarkvara [http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer]
<pre>Create vdisk file=[loodava faili asukoht ja nimi] maximum=[faili suurus MB] source=[kopeeritava vhd asukoht]
select vdisk file=[loodud VHD]
attach vdisk</pre>
näide
<pre>Create vdisk file=c:\minuVHD.vhd maximum=20000 source=c:\esimene.vhd
select vdisk file=c:\minuVHD.vhd
attach vdisk</pre>

===Graafilises keskkonnas===
Graafilises keskkonnas tuleb avada Computer Management ning sealt Disk Management.
Kui teha Disk Management'i peal parem klik, saame menüüst valida Create VHD.
Avanevas aknas küsitakse faili asukohta ja nime, suurust ning kas kindla suurusega ketas või dünaamiliselt laienev.
*Kindla suurusega ketta puhul reserveeritakse kohesel ära ketta pind ning VHD on staatilise suurusega(Omandab märgitud suuruses kettapinda)
*Dünaamiliselt suureneva ketta puhul märgitakse ketta suurus maksimaalseks suuruseks, sellest suuremaks ketas enam ise ei laiene. mälu võtab täpselt nii palju kui palju seal peal andmeid on.
Seejärel luuakse virtuaalne ketas, mis asub teie kõvakettal ning esmakordselt ühendatakse kohe ka arvutiga ära, edaspidi tuleb seda teha kas käsitsi, utiliidiga või scriptiga. Esmakordsel kasutamisel tuleb teha ka virtuaalse ketta enda peal(mitte jaotiste jaoks määratud pinna peal) parem klõps ning valida ''Initialize Disk''.

Käsitsi ühendamiseks tuleb avada jälle Computer Management ja Disk Management ning teha parem klõps Disk Management'i peal ja valida Attach VHD, seejärel küsitakse kus VHD asub ja saab teha linnukese, et VHD ühendatakse ainult lugemisõigustega.

Edasi saab alustada ketta ettevalmistamisega.

==Kohad kus kukkuda==
*ära kunagi paki kokku ega krüpteeri *.VHD faili kui sul on seal bootiv operatsioonisüsteem peal(ja sa tahad sealt ka bootida)
*veendu, et sul on piisavalt vaba ruumi kõvakettad just nii suure VHD jaoks kui sa teha tahad
*Kui installid füüsilisele kettale kus win7 on juba peal, teist win7't VHD pealt boot'ima, valmistu kõikvõimalikeks failiõigus probleemideks füüsilisel kettal(olles ise VHD peal boot'inud)

==Abivahendid==
Kui VHD'de kasutamine on tülikas
*[http://www.jmedved.com/?page=vhdattach VHDattach] - utiliit mis pakub VHD ühendamist parema hiireklõpsu alt
*[http://vmtoolkit.com/files/folders/converters/entry87.aspx VHDresizer] - programmijupp millega saab VHD faile väiksemaks teha.
*[http://technet.microsoft.com/en-us/bb738372.aspx Test Drive Program] - proovi valmis VHD'd koos MS tarkvaraga

==lõppsõna==
Tundub keeruline???
Mõelge hetkeks mis saab kui otsustate proovida beta staatuses Windows 8't ning see keerab teie kõvaketta MBR'i nässu ning te peate jälle uuesti installeerima OP süsteemi ning kõik oma tarkvara või tuleb nostalgiline tunne meenutada kui ägedaid error'eid Windows 98 pildus, selleks pole vaja enam päevade viisi looma moodi installeerida, seda kõike saab teha ohutult VHD peal ning teie praegune OP süsteem jääb ellu ning te saate oma arvutit kasutada kohe kui tekib vajadus, mitte siis kui reinstallatsioon lõpetab.

'''Autor:''' Priit Pung

*.VHD

2010-03-25T03:44:27Z

Ppung:

*.VHD

2010-03-01T18:42:49Z

Ppung: New page: Kui see teema sobib siis teeksin seda. Priit Pung A22

Kui see teema sobib siis teeksin seda.
Priit Pung A22

Windows Server administreerimine ainekaart

2010-03-01T18:42:22Z

Ppung: /* Teemad */

= Windows server administreerimine =

== Eesmärk ==
Õppeaine eesmärk on tutvustada Windows Server operatsioonisüsteemil baseeruvate serverite paigaldust, haldamist ja turvamist, õppeaine arendab õppija administreerimisoskuseid ning teadmisi serveritel kasutatavatest operatsioonisüsteemidest.

== Lühitutvustus ==
Õppeaines käsitletakse Windows Server operatsioonisüsteemil baseeruvate serverite paigaldust, haldamist, turvamist ning veaotsingut. Pikemalt vaadeldakse Windows Serveri teenuseid, mis on seotud hulgipaigalduse, võrgu infrastruktuuri ning Active Directoryiga.

== Õpiväljundid ==
* Õppija oskab teostada Windows Server tarkvaratoote paigaldust.
* Õppija teab ning oskab nimetada Windows Serveri peamised rollid ning selgitada nende ülesandeid.
* Õppija oskab paigaldada Windows Server'ile AD DS, DHCP, DNS ning failiserveri rolle ning neid lihtsamatel juhtudel seadistada.
* Õppija oskab hallata kasutajaid ning kasutajate gruppe ning rakendada grupipoliitikaid.
* Õppija oskab teostada lihtsamatel juhtudel tagavarakoopijaid ning tagavarakoopiate abil rikenud andmeid taastada.

== Hinnde kujunemise selgitus ==
Kontrolltöö on planeeritud pärast kindla teemade ploki läbimist, mis sisaldab mitu sarnast või omavahel seotud teemat.
Semestri jooksul on 2 kontrolltööd, iga kontrolltöö eest saadud hinne määrab 25% ulatuses arvestuse lõpphindehinde ning 50% hindest moodustab iseseisva tööna valminud juhend. Arvestushinde saamise eelduseks on läbitud e-kursuste komplekt "6424: Fundamentals of Windows Server 2008 Active Directory".

Kontrolltöö koosneb valikvastustega küsimustest. Küsimused koostatakse läbitud materjali alusel. Praktilised ülesandeid koostatakse praktika tundides käsitletud ülesannete alusel.
Minimaalselt on nõutav mõlemas kontrolltöös õigete vastuste hulk vähemalt 51%.

Iseseisva tööna koostatav juhend või ülevaade tuleb majutada aadressile http://wiki.itcollege.ee ning töö hindamisel arvestatakse eelkõige teema käsitlemise põhjalikkust, asjakohasust ning praktilist rakendatavust.

= Teemad =

== Sissejuhatus==
*Windows Server tooteperekonna tutvustus
**Windows Server erinevad versioonid ning nende funktsionaalsus
* Erinevad [[Windows Server versioonid]]
** [[Windows Server Core]]
** [[Hyper-V Server]]
* Miinumumnõuded
* [[Serveri rollid]]

===Teemad===
[[Windows Server versioonid]], [[Serveri rollid]], [[Windows Server Core]], [[Windows Server 2008]], [[Windows Server]], [[Hyper-V Server]]

==Windows Server paigaldus==
* Paigaldus erinevatelt meediatelt
* Tootevõtemete haldus ja [[Aktiveerimine|aktiveerimine]]
* [[Windows operatsioonisüsteemi automaatpaigaldus]]
** [[Windows Deployment Services]]
* Rollide seadistamine

===Teemad===
[[Aktiveerimine]], [[Windows operatsioonisüsteemi automaatpaigaldus]], [[Windows Deployment Services]]

==Administreerimisvahendid==
* Ülevaade haldusvahenditest
** Kaughaldus ja selle häälestamine
*** [[Võrguühenduste seadistamine Windows operatioonissteemis]] ja [[Remote Desktop]]
**** [[ipconfig]], [[netsh]]
*** Remote Server Administration Tools for Windows 7 http://technet.microsoft.com/en-us/library/ee449475(WS.10).aspx
*** Lab: [[Windows Server 2008 võrguühenduste seadistamise praktikum]]
*** Lab: [[Windows Server 2008 kaughalduse seadistamise praktikum]]
** Ressursside haldamiseks mõeldud vahendid
*** Performance and Reliability http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc770309(WS.10).aspx
**** [[Reliability Monitor]], [[Resource Monitor]], [[Performance Monitor]], [[Data Collector Sets]], [[Task Manager]], [[Windows System Resource Manager]]

===Teemad===
[[Võrguühenduste seadistamine Windows operatioonissteemis]], [[Server Manager Console]], [[MMC]], [[Windows PowerShell]], [[EMS]], [[Remote Desktop]], [[RSAT Tools]], [[Microsoft System Center Operations Manager]], [[Reliability Monitor]], [[Resource Monitor]], [[Performance Monitor]], [[Data Collector Sets]], [[Task Manager]], [[Windows System Resource Manager]], [[WSUS]]

==Active Directory infrastruktuur==
*[[Active Directory Domain Services]] roll
* Kasutajad ja grupid
* Arvutite kontod
* Objektide haldamine
* Grupipoliitikate rakendamine

===Teemad===
[[Active Directory Domain Services]], [[Active Directory Lightweight Directory Services]], [[Organizational Unit]]

==Windows Server turvamine==
* Logifailid ja Event Viewer
* Turvapaikade paigaldamine ja haldusvahendid
* Tulemüür
* Turvapoliitika

===Teemad===
[[Event Viewer]], [[Windows Server]]

==Andmete haldamine==
*Failide ja ketaste haldus
** Failide pääsuõigused
** Andmete jagamine
* Tagavarakoopiate loomine ja taaste

===Teemad===
[[Server Backup]], [[Shadow Copy]], [[Icacls]], [[*.VHD]]

==Windows Server võrguteenused==
* Võrguteenused ja nende haldus
** DCHP server ja klient, nende seadistamine
** DNS server, selle seadistamine ja roll

===Teemad===
[[netsh]], [[ipconfig]], [[ping]], [[tracert]], [[nslookup]], [[net]]

==Muud teemad==
* Siia tulevad need teemad, mis otseseselt kuhugi mujale ei sobi.

===Teemad===
[[Miski asi]]

==Active Directory Certificate Services==

== Lingid ==
* AD DS
** Designing OU Structures that Work - http://technet.microsoft.com/en-us/magazine/2008.05.oudesign.aspx?pr=blog

[[Category: Windows Server administreerimine]]