https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Preinuma 2026-06-21T14:37:20Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=96178 2015-11-01T21:53:09Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=96170 2015-11-01T21:51:17Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> Eesmärk<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> Võimalikud raskused<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> Tööjaotus<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> Funktsionaalsus<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> Nice to have<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=95091 2015-10-25T20:03:15Z

<p>Preinuma: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=95069 2015-10-25T18:14:27Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=95068 2015-10-25T18:13:27Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemist järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv.<br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=93135 2015-10-19T20:47:57Z

<p>Preinuma: /* Meeskond ja rollid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=93134 2015-10-19T20:47:40Z

<p>Preinuma: Created page with &quot;Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) == Meeskond ja rollid == *&#039;&#039;&#039;Erik Hirmo&#039;&#039;&#039; - Projektijuht *&#039;&#039;&#039;Piret Reinumägi&#039;&#039;&#039;&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ja rollid ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=93131 2015-10-19T20:43:56Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>__NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2015''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2015''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2015'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2015'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br /> *16:00<br /> *16:15<br /> *16:30<br /> *16:45<br /> *17:00<br /> *17:15<br /> *17:30<br /> <br /> '''Neljapäev''' - 17.12.2015<br /> *08:15<br /> *08:30<br /> *08:45<br /> *09:00<br /> *09:15<br /> *09:30<br /> <br /> =Teemad 2015 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2015=<br /> ==Päevaõpe==<br /> ===Meeskond: Travo===<br /> Liikmed:<br /> *Tarvo Reinpalu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Fresmen===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Haas - Projektijuht<br /> *Piret Pomerants<br /> *Semjon Greef<br /> *Mari-Liis Oldja <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> ===Meeskond: Premium===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Petrovits<br /> *Karin Talumäe<br /> *Jevgeni Gavrilov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br /> Liikmed:<br /> *Kärt Palm DK22 (Projektijuht)<br /> *Karina Egipt DK22<br /> *Erika Ehmann D32 <br /> *Silver Saks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> === Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br /> Liikmed:<br /> *10142848<br /> *10090107<br /> *10143193<br /> *Mikhail Reznichenko<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: LIB===<br /> Liikmed:<br /> *Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br /> *Diana Nikolajeva DK22<br /> *Elen Käsk DK22<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Greek?Mark===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br /> *Sten Kaasik DK22<br /> *Siim Veskilt DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Tarraxacum===<br /> Liikmed:<br /> *Silja Kralik DK21 (Projektijuht)<br /> *Liina Laumets DK21<br /> *Siret Siilbaum DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Fontastic===<br /> Liikmed:<br /> *Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)<br /> *Piret Reinumägi DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81875 2014-11-07T00:09:14Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi.'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.4]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: &lt;br&gt; <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud&lt;br&gt;<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;br&gt;<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.5]&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81873 2014-11-07T00:08:03Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.4]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: &lt;br&gt; <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud&lt;br&gt;<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;br&gt;<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.5]&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81870 2014-11-07T00:05:11Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.4]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: &lt;br&gt; <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud&lt;br&gt;<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja&lt;br&gt;<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.5]&lt;/ref&gt; &lt;br&gt;<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81869 2014-11-07T00:04:19Z

<p>Preinuma: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.4]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.5]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81868 2014-11-07T00:03:12Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.4]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.5]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81866 2014-11-07T00:02:02Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.2]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.4]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.5]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81864 2014-11-06T23:57:34Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks.&lt;ref name=&quot;6.1.3&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Akadeemiline puhkus 6.1.3]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81862 2014-11-06T23:54:19Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81861 2014-11-06T23:53:39Z

<p>Preinuma: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250 &lt;br&gt;<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti.&lt;br&gt;<br /> Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81860 2014-11-06T23:53:07Z

<p>Preinuma: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22 &lt;br&gt;<br /> y 24 &lt;br&gt;<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81857 2014-11-06T23:52:16Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. <br /> <br /> '''Mis tegevused tuleb selleks teha?'''<br /> <br /> Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> '''Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?'''<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> '''Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?'''<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> '''Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?'''<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami või arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81854 2014-11-06T23:44:57Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81853 2014-11-06T23:44:41Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81852 2014-11-06T23:44:03Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81851 2014-11-06T23:43:14Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81850 2014-11-06T23:42:46Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81848 2014-11-06T23:41:53Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81847 2014-11-06T23:41:16Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. Akadeemilisel puhkusel viibides tuleb avaldus kordussoorituseks esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks päeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81846 2014-11-06T23:36:43Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks päeva enne järelarvestust.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81845 2014-11-06T23:34:24Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81843 2014-11-06T23:32:26Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. <br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br /> <br /> Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81842 2014-11-06T23:26:25Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [1]<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is,[2]<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81841 2014-11-06T23:25:17Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt;. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt;. Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Mis saab pärast kooli? Kool on tore, aga mingi hetk tuleb ka tööle hakata ja Andres Septer räägib erinevate asutuste plussidest ja miinustest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt;. Ei olnud suureks uudiseks, et riigiasutused on aja surnuks löömiseks ideaalsed kohad. Mulle tundub, et see riigiasutuste süsteem tapab inimeste initsiatiivi. Kui keegi isegi tahab efektiivsemalt tööd teha ja selleks mingeid muudatusi läbi viia, siis leidub ikka keegi, kes vastu võitleb.Siis peaks ka tema äkki kasumlikum olema. Kahju, et nii palju riigi ressurssi kulutatakse selle peale, et maksta kinni kellegi mölutamine. Suurtes firmades on tüütuseks koosolekud. Tihti raiskavad aega ja ei ole kasutegurit. Väikefirmades pead teadma kõigest midagi. Olen isegi juhendanud inimest telefoni teel Gmailis kirjale vastama. Ei ole väga lõbus. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [1]<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is,[2]<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81840 2014-11-06T23:19:36Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon [2] jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest [3]. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus [4] oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus [5] külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo [5] . Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [1]<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is,[2]<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81839 2014-11-06T23:18:22Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng [1] oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon [2] jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest [3]. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus [4] oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus [5] külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo [5] . Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [1]<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is,[2]<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X 22<br /> y 24<br /> I semester maksab 5EAP 5x50=250<br /> II semesteri lõpuks on terve aasta lõikes puudu 54-(22+24)= 8 ainepunkti. Seega aasta lõpus tuleb tegemata ainepunktide eest maksta 8x50=400 euri.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81838 2014-11-06T23:16:08Z

<p>Preinuma: /* Küsimus 3 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng [1] oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon [2] jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest [3]. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus [4] oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus [5] külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo [5] . Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [1]<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is,[2]<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal saab minna akadeemilisele puhkusele ajateenistuse läbimiseks, tervislikel põhjuste ja lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada avaldus rektori nimele. [5]<br /> <br /> Maksmiaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Muudel põhjustel ja ajateenistusse minekul on selleks 1 aasta, tervislikel põhjustel kuni 2 aastat ja lapse hoolduspuhkus võib kesta kuni lapse 3 aastaseks saamiseni.[6]<br /> <br /> Õppetööle naasmiseks ja akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.[7]<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse ajal saavad deklareerida aineid järgmised üliõpilased, kes on: <br /> 1. keskmise, raske või sügava puudega isikud<br /> 2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja<br /> 3. akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[8]<br /> <br /> Akadeemilsel puhkusel olles saab teha järele eksameid ja arvestusi, kuid selleks tuleb minimaalselt kaks päeva enne eksami v arvestuse toimumist teha avaldus õppeosakonnas. [9]</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81837 2014-11-06T23:14:38Z

<p>Preinuma: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng [1] oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon [2] jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest [3]. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus [4] oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus [5] külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo [5] . Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. [1]<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga, seega kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕIS-is,[2]<br /> <br /> Viibides akadeemilisel puhkusel tuleb esitada avaldus õppeosakonda vähemalt kaks päeva enne järelarvestust. [3]<br /> <br /> Riigieelarvelisel kohal on järelarvestus tasuta. <br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2014/2015 õppeaastal on järelarvestuse hind 20 eurot.[4]<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81835 2014-11-06T23:09:30Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Eriala tutvustuse aine esimene loeng [1] oli infotund, mis tavaks vast igas kõrgkoolis. Reeglite tutvustamine, ootused õppurile ning vajaliku info jagamine, kust saada abi ja kuhu pöörduda oma küsimustega. Vajalik ära kuulata, aga fun factor puudus, mis selle konkreetse loengu juures ei olnudki oluline. <br /> <br /> Teisest loengust, kus teemaks oli õppimine ja motivatsioon [2] jäi kõige rohkem meelde mõte, et ei tohi lasta teistel enda asju ära teha ja ei tohi ise teistele asju ette teha. Mulle tuli kohe meelde enda kogemus 9-ndast klassist. Pilt siis järgmine: on keemia kontrolltöö, minu pinginaaber on püstihädas oma tööga. Mina valdasin teemat hästi aga tema ei saanud kohe kuidagi asjale pihta. Asi viis selleni, et kirjutasin töö talle valmis. Kui aeg oli enda tööd teha, siis käis juba kell ja pidin oma kontrolltöö esitama sellisel kujul nagu ta oli, ehk siis tühja lehena. Oodatult oli tulemus see, et mina sain 2 ja pinginaaber 5. Ei saanud tema sellest viiest targemaks, sest teema jäi omandamata ja mina sain kahe ja järeltöö aja - kaotajad pooled olime mõlemad. See oli esimene ja viimane kord, kui kellelegi midagi ette ära tegin. Sain päris valusad vitsad sealt ja halb tunne oli meeles päris pikaks ajaks. <br /> <br /> Kolmandas loeng oli robootikast ja häkkimisest [3]. Mina kui päris algaja IT maastikul sain siit loengust kaasa võtta teadmise, mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Selgus, et häkkimine on suuresti meedia poolt valesti kasutatud ning ei viita mitte pahatahtlikule tegevusele vaid tegemist on mingi süsteemi sügavuti tundmises. Kräkkimine on aga pahatahtlik tegevus, kuhugile sisse murdmine. Robootika jutu juures meeldis see, kuidas rõhutati, et selleks, et robootikaga ITK-s tegeleda, ei pea omama eelnevaid kogemusi. Ei tohiks ennast üldse halvasti tunda, kui oled sellel alal täiesti valge leht. Selline suhtumine lisab motivatsiooni ja julgust asjaga tegeleda, kui kellelgi jääb asi kartuse taha, et äkki ma olen nii rumal, et ei saa hakkama. Loengust jäi kõlama mõte, et robootikat tehakse funi pärast. Ja kui on fun, siis võib varsti avastada, et motivatsioon on tõusnud.<br /> <br /> Meeldiv üllatus neljandas loengus [4] oli, et külaline Janika Liiv töötab Toggl-is. Olen varem Togglit kasutanud ning see programm on väga hea mulje jätnud. Janika Liivi loeng oli täielik girl power loeng. Ta rääkis huvitavalt ning andis hea ülevaate kogukondadest, mis programmeerijaid ühendavad. Lisaks rääkis juurde lahedaid lugusid nende kasutajatest ning loojatest. Mulle sümatiseeris tema mõte, et programmerimine on nagu loovkirjutamine ning et programm peaks olema võimalikult kompaktne, funktsionaalne ja intuitiivne. Mina näiteks lähen suhteliselt närvi, kui pean näiliselt lihtsa asja tegemiseks läbi lugema pool lehekülge instruktsioone. Ei taha oma aega raisata. Etteruttavalt võin öelda, et see loeng meeldis mulle tagasi vaadates kõige rohkem. <br /> <br /> Viiendas loengus [5] külastas meid Skypest Carolyn Fischer. Mulle tundus, et tegemist on inimesega, kes töötab väga palju ning ta ise mainis seda samuti, et talle ei ole probleem jääda hommikuni tööle, et mingi asi valmis saada. Tööandja seisukohast on see kindlasti tore, kui on nii pühendunud töötaja aga niimoodi on väga suur oht ennast läbi põletada, mida ta ise ka tunnistas ja selle eest hoiatas. Sarnasel Janikaga on temagi juhendanud programmeerimise workshope tüdrukutele.<br /> <br /> Järmine loenguteema oli testimine, millest rääkis Kristjan Karmo [5] . Teadsin, et selline tegelane nagu testija on olemas, mõni tuttav lausa töötab sellisel kohal, aga mis see töö endast siis täpsemalt kujutab. See loeng tegi pildi selgeks ja selgitas müüte, mis käivad selle ametiga kaasas. Üks müüt, millest oli ka mitu värvikat lugu oli , et testimine on kallis. Tuleb välja, et kallis on hoopis testimata jätmine. Miljoneid on tuulde lennanud sellega, et ei ole testimisele õigel ajal rõhku pandud. <br /> <br /> Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Sarnaselt Elarile sattusin ITK-sse läbi tuttavate. Sõbranna käis aega ajalt nädalavahetustel minu pool Tallinnas ööbimas ja mõtlesin, et mis pagana huvitav eriala see on, mis motiveerib kaugelt kooli kohale tulema. Nüüd siis vaatan ise järgi. Elar Lang räägib, millist töötajat tööandja soovib näha. Kasuks tuleb kohusetundlikkus ning õigel ajal ülesannetega hakkama saamine. Oluliseks mõtteks oli, et koolis tuleb ennast näidata võimalikult heast küljest, sest tulevikus võivad sinu soovitajad töökohal olla praegused kursusekaaslased. Veebirakenduste turvalisusest rääkis paroolidest põhiliselt. Teadsin, et olen suhteliselt hooletu oma paroolidega selles mõttes, et ma ei viitsi alati mingeid keerulise kombinatsioone välja mõelda ja aja jooksul on jäänud kolm põhilist parooli, mida ma kasutan. Ja unustan ära, milline kus oli. Siis saab kõik läbi proovitud ning ühega peaks ikka näkkama. Teadsin ka seda, et see on ebaturvaline. See loeng tõi arusaamise, et oleks aeg ära vahetada oma Google konto praool. Ja võib olla mõne teise koha oma ka. <br /> <br /> <br /> Üldiselt jäi mulle kõikidest loengutest kõlama see mõte, et ole kohusetundlik ning tee oma asjad õigeks ajaks ära, siis ei teki jamasid. Mõned loengupidajad rääkisid ka paberi pärast koolis käimisest. Ma tahaks uskuda, et kaugõppes enam selliseid tegelasi naljalt ei leia. Elu on paika pannud vajadused ja soovid. Vanemad õppurid on tihtipeale tublimad ja motiveeritumad. Osatakse paremini näha, mis teadmised on areguks olulised ning nende omandamisel ollakse kohusetundlikumad. Päris mitmes asjas sai suurem pilt natuke selgemaks. Näiteks testimise koha pealt. Janika Liivi jutt hirmsatest akronüümidest, mis teda ennast alguses hirmutasid andis lootust, et kõik on võimalik, kui ainult ise õppida tahad.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=81715 2014-11-06T20:51:24Z

<p>Preinuma: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Piret Reinumägi &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 07. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Preinuma https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Preinuma&diff=76822 2014-09-30T18:57:49Z

<p>Preinuma: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Indrek Rokk&lt;br&gt; Esitamise kuupäev: 11. november 2013 ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ... Kokkuvõt…&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Indrek Rokk&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>

Preinuma