ICO wiki - User contributions [en]

Meeskond:Error405

2015-04-04T20:07:01Z

Psoon: /* Nice to Have */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodav veebiteenus on andmebaas, millest on erinevate funktsioonide abil võimalik kätte saada toiduretsepte (sisuliselt kokaraamat). Veebiteenuse kõige tõenäolisemateks kasutajateks on igasugused kokanduslikud veebilehed, kuid näiteks ka online toidupoed. Ühesõnaga kõik rakendused, mis vajavad söögiretsepte. Teenus peaks olema väga paindlik ning võimaldama retseptide otsimist igal võimalikul moel, alustades täiesti suvalise retseptiga ning lõpetades väga spetsiifilisi toiduaineid sisaldavate retseptidega.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Kasutaja jaoks on veebiteenuses loodud funktsioonid, mida ta saab oma klientrakenduses välja kutsuda. Veebirakendus peab logi selle kohta kui palju mingi kasutaja on veebirakendust kasutanud. Et üks kasutaja ei saaks veebirakendust liialt koormata, piirame päringute arvu kasutaja kohta.

===Funktsioonid===

1) RandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept<br>
2) RandomRecipeCat - tagastatakse suvaline söögiretsept etteantud kategooriast<br>
3) LimitedRandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept, millele tuleb kaasa anda massiiv nendest toiduainetest, mida retsept sisaldada ei tohi<br>
4) LimitedRandomRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
5) SpecificRecipe - tagastatakse retsept, milles kasutatakse etteantud toiduaineid<br>
6) SpecificRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
7) Eelnevad funktsioonid mitmuses(tagastatakse etteantud arv retsepte)

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Eelpool kirjeldatud funktsioonid
* Võimalus kasutajaid luua
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata, sealjuures määrata veebiteenuse kasutuslimiite
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Ülisuur andmebaas toiduretseptidest

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-04T19:51:41Z

Psoon: /* Kirjeldus */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodav veebiteenus on andmebaas, millest on erinevate funktsioonide abil võimalik kätte saada toiduretsepte (sisuliselt kokaraamat). Veebiteenuse kõige tõenäolisemateks kasutajateks on igasugused kokanduslikud veebilehed, kuid näiteks ka online toidupoed. Ühesõnaga kõik rakendused, mis vajavad söögiretsepte. Teenus peaks olema väga paindlik ning võimaldama retseptide otsimist igal võimalikul moel, alustades täiesti suvalise retseptiga ning lõpetades väga spetsiifilisi toiduaineid sisaldavate retseptidega.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Kasutaja jaoks on veebiteenuses loodud funktsioonid, mida ta saab oma klientrakenduses välja kutsuda. Veebirakendus peab logi selle kohta kui palju mingi kasutaja on veebirakendust kasutanud. Et üks kasutaja ei saaks veebirakendust liialt koormata, piirame päringute arvu kasutaja kohta.

===Funktsioonid===

1) RandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept<br>
2) RandomRecipeCat - tagastatakse suvaline söögiretsept etteantud kategooriast<br>
3) LimitedRandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept, millele tuleb kaasa anda massiiv nendest toiduainetest, mida retsept sisaldada ei tohi<br>
4) LimitedRandomRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
5) SpecificRecipe - tagastatakse retsept, milles kasutatakse etteantud toiduaineid<br>
6) SpecificRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
7) Eelnevad funktsioonid mitmuses(tagastatakse etteantud arv retsepte)

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Eelpool kirjeldatud funktsioonid
* Võimalus kasutajaid luua
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata, sealjuures määrata veebiteenuse kasutuslimiite
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Ostukorvi nimekirja muutmine
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-04T19:25:38Z

Psoon: /* Must Have */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Kasutaja jaoks on veebiteenuses loodud funktsioonid, mida ta saab oma klientrakenduses välja kutsuda. Veebirakendus peab logi selle kohta kui palju mingi kasutaja on veebirakendust kasutanud. Et üks kasutaja ei saaks veebirakendust liialt koormata, piirame päringute arvu kasutaja kohta.

===Funktsioonid===

1) RandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept<br>
2) RandomRecipeCat - tagastatakse suvaline söögiretsept etteantud kategooriast<br>
3) LimitedRandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept, millele tuleb kaasa anda massiiv nendest toiduainetest, mida retsept sisaldada ei tohi<br>
4) LimitedRandomRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
5) SpecificRecipe - tagastatakse retsept, milles kasutatakse etteantud toiduaineid<br>
6) SpecificRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
7) Eelnevad funktsioonid mitmuses(tagastatakse etteantud arv retsepte)

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Eelpool kirjeldatud funktsioonid
* Võimalus kasutajaid luua
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata, sealjuures määrata veebiteenuse kasutuslimiite
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Ostukorvi nimekirja muutmine
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-04T19:23:44Z

Psoon: /* Funktsioonid */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Kasutaja jaoks on veebiteenuses loodud funktsioonid, mida ta saab oma klientrakenduses välja kutsuda. Veebirakendus peab logi selle kohta kui palju mingi kasutaja on veebirakendust kasutanud. Et üks kasutaja ei saaks veebirakendust liialt koormata, piirame päringute arvu kasutaja kohta.

===Funktsioonid===

1) RandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept<br>
2) RandomRecipeCat - tagastatakse suvaline söögiretsept etteantud kategooriast<br>
3) LimitedRandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept, millele tuleb kaasa anda massiiv nendest toiduainetest, mida retsept sisaldada ei tohi<br>
4) LimitedRandomRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
5) SpecificRecipe - tagastatakse retsept, milles kasutatakse etteantud toiduaineid<br>
6) SpecificRecipeCat - nagu eelmine, kuid ka kategooria tuleb ette anda<br>
7) Eelnevad funktsioonid mitmuses(tagastatakse etteantud arv retsepte)

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Võimalus kasutajaid luua
* Võimalus määrata eelistusi
* Võimalus kuvada suvalist retsepti kas kategooria põhjal või kõigist retseptidest
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Ostukorvi nimekirja muutmine
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-04T19:15:18Z

Psoon: /* Funktsioonid */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Kasutaja jaoks on veebiteenuses loodud funktsioonid, mida ta saab oma klientrakenduses välja kutsuda. Veebirakendus peab logi selle kohta kui palju mingi kasutaja on veebirakendust kasutanud. Et üks kasutaja ei saaks veebirakendust liialt koormata, piirame päringute arvu kasutaja kohta.

===Funktsioonid===

1) RandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept<br>
2) LimitedRandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept, millele tuleb kaasa anda massiiv nendest toiduainetest, mida retsept sisaldada ei tohi<br>
3) SpecificRecipe - tagastatakse retsept, milles kasutatakse etteantud toiduaineid<br>
4) Eelnevad funktsioonid mitmuses(tagastatakse etteantud arv retsepte)

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Võimalus kasutajaid luua
* Võimalus määrata eelistusi
* Võimalus kuvada suvalist retsepti kas kategooria põhjal või kõigist retseptidest
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Ostukorvi nimekirja muutmine
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Meeskond:Error405

2015-04-04T19:14:52Z

Psoon: /* Kasutaja */

==Liikmed==
*Priidik Soon
*Mihkel Kivisild
*Andre Kaur

=VR2 Projekt=

==Etapp 1(XML failid)==

====XML fail====
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<raamatukogud>
<raamatukogu ID="1" nimi="TTÜ" linn="Tallinn" aadress="Akadeemia tee 1">
<sektsioon ID="1" nimi="Matemaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Puusemp">
<teos>
<pealkiri>Lineaaralgebra õpik</pealkiri>
<aasta>2008</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Üldalgebra alused : õpik kõrgkoolidele</pealkiri>
<aasta>2012</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Paolo" perenimi="Aluffi">
<teos>
<pealkiri>Algebra</pealkiri>
<aasta>2009</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Informaatika">
<autor eesnimi="Peeter" perenimi="Lorents">
<teos>
<pealkiri>Informaatika teoreetilised alused: struktuurne aspekt</pealkiri>
<aasta>2001</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Süsteemide maailm</pealkiri>
<aasta>2006</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Jüri" perenimi="Kiho">
<teos>
<pealkiri>Algoritmid ja andmestruktuurid</pealkiri>
<aasta>1997</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
<raamatukogu ID="2" nimi="Keskraamatukogu" linn="Tallinn" aadress="Estonia pst 8">
<sektsioon ID="1" nimi="Filosoofia">
<autor eesnimi="Immanuel" perenimi="Kant">
<teos>
<pealkiri>Puhta mõistuse kriitika</pealkiri>
<aasta>1781</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Werner" perenimi="Heisenberg">
<teos>
<pealkiri>Füüsika ja filosoofia</pealkiri>
<aasta>2013</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
<sektsioon ID="2" nimi="Ilukirjandus">
<autor eesnimi="Friedebert" perenimi="Tuglas">
<teos>
<pealkiri>Väike Illimar</pealkiri>
<aasta>1937</aasta>
</teos>
<teos>
<pealkiri>Felix Ormusson</pealkiri>
<aasta>1915</aasta>
</teos>
</autor>
<autor eesnimi="Anton Hansen" perenimi="Tammsaare">
<teos>
<pealkiri>Kõrboja Peremees</pealkiri>
<aasta>1922</aasta>
</teos>
</autor>
</sektsioon>
</raamatukogu>
</raamatukogud>
</source>
====XSD fail====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="raamatukogud">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="raamatukogu">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="sektsioon">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="autor">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="teos">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="pealkiri" type="xs:string" />
<xs:element name="aasta" type="xs:unsignedShort" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="eesnimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="perenimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="ID" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="linn" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="aadress" type="xs:string" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema></source>

====XSLT fail HTML-i transformeerimiseks====
<source lang="xml"><?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Raamatukogud</title>
</head>
<body>

<div id="Pealkiri" style="background-color:DarkGray; padding:10px;">
<h1>Raamatukogud</h1>
</div>

<div id="RaamatukoguElementLehel" style="background-color:whitesmoke; padding:10px;">
<xsl:for-each select="raamatukogud/raamatukogu">
<h1>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</h1>
<ol>
<xsl:for-each select="sektsioon">
<li>

<xsl:value-of select="@nimi"/>
</li>
<ol>
<xsl:for-each select="autor">
<li>

<xsl:value-of select="@eesnimi"/> 
<xsl:value-of select="@perenimi"/>
</li>
<ul>
<xsl:for-each select="teos">
<li>

<xsl:value-of select="pealkiri"/> (<xsl:value-of select="aasta"/>)
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</ol>
</xsl:for-each>
</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

====XSLT fail XML-i formaadi muutmiseks====

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">

<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="@* | node()">
<xsl:copy>
<xsl:apply-templates select="@* | node()"/>
</xsl:copy>
</xsl:template>

<xsl:template match="raamatukogud/raamatukogu/@*">
<xsl:element name="{name()}">
<xsl:value-of select="."/>
</xsl:element>
</xsl:template>

</xsl:stylesheet>
</source>

==Veebiteenuse analüüs==

===Kirjeldus===

Loodava teenuse eesmärgiks on anda nõutule inimesele hea söögiidee. Nimelt seisneb teenus selles, et kasutaja saab endale konto luua, kus ta saab ära määrata, millised on tema söögieelistused. Teenuses on eelnevalt olemas administraatorite poolt lisatud toidu retseptid (kusjuures oluline on, et eine peab olema võrdlemisi lihtsalt valmistatav). Teenus võimaldab ühe nupu vajutusega kuvada ette üks suvaline retsept, pakkudes teenuse kasutajale välja eine idee.

===Kasutaja===

Kasutaja on veebiteenuse kasutaja, kes saab endale registreerida konto. Kasutaja jaoks on veebiteenuses loodud funktsioonid, mida ta saab oma klientrakenduses välja kutsuda. Veebirakendus peab logi selle kohta kui palju mingi kasutaja on veebirakendust kasutanud. Et üks kasutaja ei saaks veebirakendust liialt koormata, piirame päringute arvu kasutaja kohta.

===Funktsioonid===

1) RandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept
2) LimitedRandomRecipe - tagastatakse suvaline söögiretsept, millele tuleb kaasa anda massiiv nendest toiduainetest, mida retsept sisaldada ei tohi
3) SpecificRecipe - tagastatakse retsept, milles kasutatakse etteantud toiduaineid
4) Eelnevad funktsioonid mitmuses(tagastatakse etteantud arv retsepte)

===Administraator===

Administraator on veebiteenuse administraator. Tema saab lisada andmebaasi retsepte ja neid muuta ja ka kasutajaid kustutada vajadusel.

===Must Have===

* Võimalus kasutajaid luua
* Võimalus määrata eelistusi
* Võimalus kuvada suvalist retsepti kas kategooria põhjal või kõigist retseptidest
* Administraatori võimalus kasutajaid hallata
* Administraatoril võimalik retsepte lisada
* Retseptid on kategooriatesse jaotatud

===Nice to Have===

* Automaatse ostunimekirja loomine retsepti valimisel
* Ostukorvi nimekirja muutmine
* Teenuse seostamine nt Prisma Marketi e-poega (automaatne ostukorvi täitmine)

==Veebiteenus==

arendamisel

==Etapp 3(Klientrakendused)==
Work in Progress

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-12-15T09:15:13Z

Psoon: /* Kaitsmise ajad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2014''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2014''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2014'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2014'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

'''Esmaspäev'''
*16:00
*16:15
*16:30
*16:45
*17:00
*17:15
*17:30

'''Neljapäev'''
*08:15 - VariableMoods
*08:30 - Taandarendajad
*08:45 - Error404
*09:00
*09:15
*09:30

--

*10:00
*10:15
*10:30
*10:45
*11:00
*11:15

=Teemad 2014 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unity või XNA)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2014=

Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)

==Päevaõppe meeskonnad ==
===Meeskond CSharpTest===
Liikmed:
*Mait Poska
*Aita-Leida Kuusepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]

===Meeskond Rods===
Liikmed:
*Rain Mäsak
*Oliver Armväärt
*Den-Daniel Dobrus
*Sten Saliste

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin siin]

===Meeskond Lillelapsed===
Liikmed:
*Rene Ott
*Alari Talvar
*Villu Viirsalu
*Daniil Slobodin

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]

'''Retsensioonid'''

#Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]
#Prototüübi retsensioon meeskonnale DropDead asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DropDead siin]

===Meeskond SuperPenguin===
Liikmed:
*Tauri Busch
*Erika Ehmann

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]

'''Retsensioonid'''

Prototüübi retsensioon Raggakanale asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Raggakana siin]

===Meeskond Raggakana===
Liikmed:
*Aap Kaur Suvi
*Indrek Jõgi
*Murdho Savila
*Sandra Niinepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Hubris asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Hubris siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale VariableMoods asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods#PROTOT.C3.9C.C3.9CBI_RETSENSIOON siin]

===Meeskond Vaiksed===
Liikmed:
*Martin Mägi
*Martin Betlem

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond BoxMania===
Liikmed:
*Maanus Indov
*Mait Roosvalt
*Märt Lõhmus
*Kaarel Kelk
*Eleri Mölder

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond Taandarendajad===
Liikmed:
*Priit Üksküla
*Meelis Talvis
*Kaido Henrik Elias

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]

'''Retsensioonid'''

Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]

Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

Meie tehtud prototüübi retsensioon Meeskonnale LustJaLillepidu asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin]

'''Prototüüp'''

Meie prototüüp asub meeskonna wikis: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad#Protot.C3.BC.C3.BCp otselink]

===Meeskond DropDead===
Liikmed:
*Urmas Hoogma

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]

'''Retsensioonid'''

#[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| '''Analüüsi retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Aida alla
#[[Talk:Meeskond:Vertigo#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnalt:_Meeskond:DropDead| '''Prototüübi retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Vertigo

===Meeskond Error404===
Liikmed:
* Mihkel Kivisild - projektijuht
* Andre Kaur
* Priidik Soon
* Tiit Tallermaa

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]

'''Retsensioonid'''

*Meeskonna Error404 retsensioon meeskond LustjaLillepidu analüüsi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)

===Meeskond Aida alla===
'''Liikmed''':

* Johannes Vatsfeldt
* Tanel Pääro

'''Meeskonna koduleht''': [[Aida_alla| Meeskond Aida alla]]<br>
'''Prototüüp''': → [[Aida_alla#Prototüüp| '''Aida alla prototüüp''']] ←

'''1.''' [[Talk:Meeskond:VariableMoods#Analüüsi retsensioon|Analüüsi retsensioon]] meeskonnale VariableMoods<br>
'''2.''' [[Talk:Meeskond:VariableMoods#Prototüübi retsensioon|Prototüübi retsensioon]] meeskonnale VariableMoods

===Meeskond Qwerty===
Liikmed:
*Kristjan Kivisild
*Daniil Kulagin
*Andrei Tverskoi (Projekti juht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]

'''Retsensioonid'''<br>
Analüüsi retsensioon meeskonnale BoxMania asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:BoxMania siin]<br>
Prototüübi retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin_Prototype siin]

===Meeskond iCook===
Liikmed:
*Timmo Tõnts
*Triin Õige
*Ralf Sitska

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale Viable asub siin [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Viable siin]

===Meeskond Luxus===
Liikmed:
*Anni Klammer
*Tõnis Suurkaev
*Sten Luhtoja

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]

'''Retsensioonid'''

Meeskonna Luxus retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Luksus siin]

Meie tehtud retsensioon meeskonnale MinuRaamat asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:MinuRaamat siin]

===Meeskond Hubris===
Liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo
*Madis Rääk

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vertigo===
Liikmed:
*Meri-Kris Jaama
*Liisi Kitsapea
*Teele Liblik (projektijuht)
*Tanel Peet

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]

'''Prototüüp:'''
[[Meeskond:Vertigo#Prototüüp]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retensioon meeskonnale [[Meeskond:Luksus]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Luksus siin]

Prototüübi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:VariableMoods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods siin]

===Meeskond Pizzafy===
Liikmed:
*Rene Mändel
*Mikk Pürg
*Argo Ind
*Arvo Paomees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale iCook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin]

===Meeskond Gateway===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Silvia Bärlin
*Kaisa Järvpõld

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)

===Meeskond VariableMoods===
Liikmed:
*Mihkel Künnapas
*Krister Kamla
*Berit Veidemann

Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]

'''Prototüüp:'''
[[Meeskond:VariableMoods#Prototüüp]]

'''Retsensioonid'''

*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)

*Prototüübi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Qwerty]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin] (4.12.2014)

===Meeskond LustjaLillepidu===
Liikmed:
*Madis Männik
*Jekaterina Jakimets
*Kristjan Tõnismäe

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]

'''Retsensioonid'''

*Retsensioonid meeskonna [[Meeskond:LustjaLillepidu]] kohta asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)
*Retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Error404]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]
===Meeskond Viable===
Liikmed:
*Kert Lillepea
*Kert Siiner

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]

'''Retsensioonid'''

*Retsensioon meeskonna [[Meeskond:Vaiksed]] kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vaiksed&action=edit&redlink=1 siin].
*Retsensioon meeskonna [[Meeskond:iCook]] prototüübi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin].

===Meeskond MinuRaamat===
Liikmed:
*Erkko Kebbinau

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]

===Meeskond Projekt1===
Liikmed:
*Oliver Vahenõmm

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Projekt1]]

===Meeskond Me&MyWorkout===
Liikmed:
*Triin Oja
*Johanna Kammiste
*Julia Kraam

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Me&MyWorkout]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Viable asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Viable siin]

===Meeskond Tyhjus===
Liikmed:
*Talis Tammearu
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Tyhjus]]

==Kaugeõppe meeskonnad ==

===Meeskond DigiRiiul===
Liikmed:
*Jaan Elken
*Martin Orgusaar
*Henri Põld
*Morris Mänd
*Riho Uusjärv

Meeskonna koduleht: [[Meeskond "DigiRiiul"]]

===== Retsensioonid tekivad siia: =====

===Meeskond RemindEm===
Liikmed:
*Kait Vader
*Triin Soosalu
*Imre Padonik
*Mikk Visnap(projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]

'''Retsensioonid'''

Meie meeskonnale kirjutatud retsentsioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]

'''Meie poolt kirjutatud retsensioonid'''

Analüüsi retsentsioon meeskonnale SimpleGeo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siin]

'''Prototüüp'''

Projekti prototüübile leiab lingi meie meeskonna lehelt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:RemindEm#Protot.C3.BC.C3.BCp siin].

===Meeskond DreamTeam===
Liikmed:
*Marju Niinemaa
*Martin Vohla
*Irina Doroš (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]

===Meeskond E-rent===
Liikmed:
* Viivi Tammar
* Alex Kaska
* Vladimir Nitsenko
* Maarja Vesi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[E-rent]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale E-Rent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid siin]

===Meeskond SimpleGeo===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Silver Lumi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].

'''Logi'''

Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].

===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===
Liikmed:
*Andres Mets
*Robert Kullamaa
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/>
Prototüüp:[[link prototüübile]]

[[Retsensioonid]]

Prototüübi retsensioon meeskonnale CRM/WPF tehnoloogial asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial siin]

===Meeskond EasyRent===
Liikmed:
*Hardi Antsov
*Ahti Jõgi (projektijuht)
*Andres Kaljo

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]

Meeskond retsenseeris NimetuRühmitus [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NimetuRühmitus analüüsi]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale EasyRent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EasyRent siin]

===Meeskond NimetuRühmitus===
Liikmed:
*Kaidi Parman
*Margit Ool (projektijuht)
*Kalmer Kallas

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]

Analüüsi retsensioon meeskonnale Error404 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale NimetuRühmitus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NimetuRühmitus siin]

===Meeskond DamageReport===
Liikmed:
*Tiina Pukk
*Lea Tuberik (projektijuht)
*Ülari Kalamees

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid Retsensioonid]

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''DamageReport ''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon_meeskonnale_DamageReport siin]

===Meeskond LifePlanner===
Liikmed:
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]

===Meeskond DustBusters===
Liikmed:
*Indrek Maask (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond ATeam===
Liikmed:
*Aleksander Semjonov

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ATeam ATeam]

'''Retsensioonid'''

Meeskond:NimetuRühmitus (Laenaja abimees): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LaenajaAbimeesRets#Laenaja_abimees NimetuRühmitus]

=Mõned näidistööd=
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.

Talk:Meeskond:LustjaLillepidu

2014-11-07T16:56:50Z

Psoon: /* Retsensioon analüüsile */

== Retsensioon analüüsile ==

Retsenseerija: meeskond Error404

Üldiselt on päris hea analüüs. Funktsionaalsuse on piisavalt hästi kirjeldatud. Meeldib, et suurt rõhku pööratakse kasutajaliidese lihtsusele, tihti on tavakasutajate jaoks IT süsteemide kasutamine üle jõu käiv. Natuke täpsemalt oleks võinud kirjeldada, et kuidas see lihtsus saavutatakse. <br />
Funktsionaalsuse koha pealt võiks peale raamatute saada ka muid teavikuid laenutada, näiteks muusikat, filme, ajakirju, -lehti ja kasvõi noote. Neid erinevaid teavikute liike võiks isegi kasutajad ise luua, aga võib ka kindlaksmääratutega piirduda. Nii oleks rakendusel rohkem väljundeid. <br />
Toredalt on kirjeldatud raamatu profiili, eriti meeldib, et raamatust saab pildi lisada. Lisaks võiks olla võimalus raamatu profiilile lisada tag'e, mis ei ole otseselt žanrid, kuid võivad otsingut paremaks muuta.
Veel meeldib nice to have osas olev võimalus raamatuid broneerida. <br />
Natuke segaseks jäi andmebaasi osa. Oleks võinud täpselt kirjeldada kus andmebaas asub ja kuidas kasutajad sellega ühendust saavad (kas ainult lokaalses masinas või üle võrgu). Sellega seoses tekkis ka küsimus, et mis tüüpi WPF rakendus see on, kas desktop'i või browser'i. <br />
Kuigi projekti idee ei ole kuigi originaalne, on selle teostuses palju toredaid detaile, mis teevad rakenduse kindlasti paljudele inimestele atraktiivseks.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-11-07T16:55:08Z

Psoon:

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2014''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2014''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2014'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2014'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad kaitsmise ajad

=Teemad 2014 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unity või XNA)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2014=

Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)

==Päevaõppe meeskonnad ==
===Meeskond CSharpTest===
Liikmed:
*Mait Poska
*Aita-Leida Kuusepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]

===Meeskond Rods===
Liikmed:
*Rain Mäsak
*Oliver Armväärt
*Den-Daniel Dobrus
*Sten Saliste

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond Lillelapsed===
Liikmed:
*Rene Ott
*Alari Talvar
*Villu Viirsalu
*Daniil Slobodin

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]

===Meeskond SuperPenguin===
Liikmed:
*Tauri Busch
*Erika Ehmann

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Raggakana===
Liikmed:
*Aap Kaur Suvi
*Indrek Jõgi
*Murdho Savila
*Sandra Niinepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vaiksed===
Liikmed:
*Martin Mägi
*Martin Betlem

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond BoxMania===
Liikmed:
*Maanus Indov
*Mait Roosvalt
*Märt Lõhmus
*Kaarel Kelk
*Eleri Mölder

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond Taandarendajad===
Liikmed:
*Priit Üksküla
*Meelis Talvis
*Kaido Henrik Elias

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]

'''Retsensioonid'''

Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]

Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond DropDead===
Liikmed:
*Urmas Hoogma

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Error404===
Liikmed:
* Mihkel Kivisild - projektijuht
* Andre Kaur
* Priidik Soon
* Tiit Tallermaa

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]

'''Retsensioonid'''

*Meeskonna Error404 retsensioon meeskond LustjaLillepidu analüüsi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)

===Meeskond "Aida alla"===
Liikmed:
* Liisa Kunnus
* Johannes Vatsfeldt
* Tanel Pääro

Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]

'''[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| Retsensioonid asuvad siin]]'''<br>
:# Retsenseerija: [[Meeskond:DropDead]]

===Meeskond Qwerty===
Liikmed:
*Kristjan Kivisild
*Daniil Kulagin
*Andrei Tverskoi

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond iCook===
Liikmed:
*Timmo Tõnts
*Triin Õige
*Ralf Sitska

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Luxus===
Liikmed:
*Anni Klammer
*Tõnis Suurkaev
*Sten Luhtoja

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Hubris===
Liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vertigo===
Liikmed:
*Meri-Kris Jaama
*Liisi Kitsapea
*Teele Liblik (projektijuht)
*Tanel Peet

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Pizzafy===
Liikmed:
*Rene Mändel
*Mikk Pürg
*Argo Ind
*Arvo Paomees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]

'''Retsensioonid'''

-
===Meeskond Gateway===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Silvia Bärlin
*Kaisa Järvpõld

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)

===Meeskond VariableMoods===
Liikmed:
*Mihkel Künnapas
*Krister Kamla
*Berit Veidemann

Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]

'''Retsensioonid'''

*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)

===Meeskond LustjaLillepidu===
Liikmed:
*Madis Männik
*Jekaterina Jakimets
*Kristjan Tõnismäe

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]

'''Retsensioonid'''

*Retsensioonid meeskonna [[Meeskond:LustjaLillepidu]] kohta asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)

===Meeskond Viable===
Liikmed:
*Kert Lillepea
*Kert Siiner

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond MinuRaamat===
Liikmed:
*Erkko Kebbinau

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]

'''Retsensioonid'''

==Kaugeõppe meeskonnad ==

===Meeskond RemindEm===
Liikmed:
*Kait Vader
*Triin Soosalu
*Imre Padonik
*Mikk Visnap(projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]

===Meeskond DreamTeam===
Liikmed:
*Marju Niinemaa
*Martin Vohla
*Irina Doroš (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]

===Meeskond E-rent===
Liikmed:
* Viivi Tammar
* Alex Kaska
* Vladimir Nitsenko
* Maarja Vesi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[E-rent]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond SimpleGeo===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Silver Lumi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].

'''Logi'''

Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].

===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===
Liikmed:
*Andres Mets
*Robert Kullamaa
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/>
[[Retsensioonid]]

===Meeskond EasyRent===
Liikmed:
*Hardi Antsov
*Ahti Jõgi (projektijuht)
*Andres Kaljo

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond NimetuRühmitus===
Liikmed:
*Ragne Auling
*Kaidi Parman
*Margit Ool (projektijuht)
*Kalmer Kallas

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]

Analüüsi retsensioon meeskonnale Error404 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond DamageReport===
Liikmed:
*Tiina Pukk
*Lea Tuberik (projektijuht)
*Ülari Kalamees

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond LifePlanner===
Liikmed:
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]

===Meeskond DustBusters===
Liikmed:
*Indrek Maask (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond ATeam===
Liikmed:
*Aleksander Semjonov

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ATeam ATeam]

'''Retsensioonid'''
Meeskond:NimetuRühmitus (Laenaja abimees): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LaenajaAbimeesRets#Laenaja_abimees NimetuRühmitus]

=Mõned näidistööd=
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.

Talk:Meeskond:LustjaLillepidu

2014-11-07T16:47:42Z

Psoon: Created page with " == Retsensioon analüüsile == Retsenseerija: meeskond Error404 Üldiselt on päris hea analüüs. Funktsionaalsuse on piisavalt hästi kirjeldatud. Meeldib, et suurt rõhku p…"

== Retsensioon analüüsile ==

Retsenseerija: meeskond Error404

Üldiselt on päris hea analüüs. Funktsionaalsuse on piisavalt hästi kirjeldatud. Meeldib, et suurt rõhku pööratakse kasutajaliidese lihtsusele, tihti on tavakasutajate jaoks IT süsteemide kasutamine üle jõu käiv. Natuke täpsemalt oleks võinud kirjeldada, et kuidas see lihtsus saavutatakse.
Funktsionaalsuse koha pealt võiks peale raamatute saada ka muid teavikuid laenutada, näiteks muusikat, filme, ajakirju, -lehti ja kasvõi noote. Neid erinevaid teavikute liike võiks isegi kasutajad ise luua, aga võib ka kindlaksmääratutega piirduda. Nii oleks rakendusel rohkem väljundeid.
Toredalt on kirjeldatud raamatu profiili, eriti meeldib, et raamatust saab pildi lisada. Lisaks võiks olla võimalus raamatu profiilile lisada tag'e, mis ei ole otseselt žanrid, kuid võivad otsingut paremaks muuta.
Veel meeldib nice to have osas olev võimalus raamatuid broneerida.
Natuke segaseks jäi andmebaasi osa. Oleks võinud täpselt kirjeldada kus andmebaas asub ja kuidas kasutajad sellega ühendust saavad (kas ainult lokaalses masinas või üle võrgu). Sellega seoses tekkis ka küsimus, et mis tüüpi WPF rakendus see on, kas desktop'i või browser'i.
Kuigi projekti idee ei ole kuigi originaalne, on selle teostuses palju toredaid detaile, mis teevad rakenduse kindlasti paljudele inimestele atraktiivseks.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-10-24T09:11:11Z

Psoon:

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-10-24T09:10:25Z

Psoon:

Meeskond:Error404

2014-10-24T09:07:27Z

Psoon: Created page with "=Error404= ==Meeskonna liikmed== *Mihkel Kivisild - Projekti juht *Andre Kaur *Priidik Soon *Tiit Tallermaa ==Projekti idee== Kodune raamatukogu. Ideeks on luua üks täiesti t…"

=Error404=
==Meeskonna liikmed==
*Mihkel Kivisild - Projekti juht
*Andre Kaur
*Priidik Soon
*Tiit Tallermaa

==Projekti idee==
Kodune raamatukogu.

Ideeks on luua üks täiesti tavaline kodune raamatukogu.
Teeme platvormidele Windows 8.1 ja Windows Phone 8.1.

User:Psoon

2013-10-23T15:37:18Z

Psoon: /* Lahendus */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Lahendus====

X = 21
Y = 24

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpus 24 EAPd, siis kokku on aasta lõpuks 45 EAPd.

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse[15] tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel[16].

Õppeaasta lõpuks tuleb tasuda vaid esimese semestri puudujääkide eest. Kuna semestris peab täidetud olema 27 EAPd, siis esimese semestri eest tuleb arve (27 - 21) * 50 = 300€

Aastas peab olema täidetud 54 EAPd. Täitmata jäi praegusel juhul 54 - 45 = 9 EAPd ning õppekulud tuleb järelikult hüvitada 9 EAP ulatuses, millele vastab arve 9 * 50 = 450€, mis tuleb tasuda kolmandal semestril.

===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete punkt 1.2.19

[16] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Psoon

2013-10-23T15:27:10Z

Psoon: /* Vastuste allikad */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Lahendus====

X = 21
Y = 24

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpus 24 EAPd, siis kokku on aasta lõpuks 45 EAPd.

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse[15] tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta[16].

Kuna semestris peab täidetud olema 27 EAPd, siis esimese semestri eest tuleb arve (27 - 21) * 50 = 300€

Aastas peab olema täidetud 54 EAPd. Täitmata jäi praegusel juhul 54 - 45 = 9 EAPd ning õppekulud tuleb järelikult hüvitada 9 EAP ulatuses, millele vastab arve 9 * 50 = 450€

Kokku tuleb järelikult arve 300 + 450 = 750€

===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete punkt 1.2.19

[16] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Psoon

2013-10-23T15:23:46Z

Psoon: /* Ülesanne */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Lahendus====

X = 21
Y = 24

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpus 24 EAPd, siis kokku on aasta lõpuks 45 EAPd.

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse[15] tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta[16].

Kuna semestris peab täidetud olema 27 EAPd, siis esimese semestri eest tuleb arve (27 - 21) * 50 = 300€

Aastas peab olema täidetud 54 EAPd. Täitmata jäi praegusel juhul 54 - 45 = 9 EAPd ning õppekulud tuleb järelikult hüvitada 9 EAP ulatuses, millele vastab arve 9 * 50 = 450€

Kokku tuleb järelikult arve 300 + 450 = 750€

===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete punkt 1.2.19

[16] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

User:Psoon

2013-10-23T15:08:59Z

Psoon: /* Ülesanne */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

====Lahendus====

X = 21
Y = 24

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpus 24 EAPd, siis kokku on aasta lõpuks 45 EAPd.

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse[15] tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[16].

Aastas peab seega olema täidetud 54 EAPd. Täitmata jäi praegusel juhul 54 - 45 = 9 EAPd ning õppekulud tuleb järelikult hüvitada 9 EAP ulatuses, millele vastab arve 9 * 50 = 450 €

===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete punkt 1.2.19

[16] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

User:Psoon

2013-10-23T15:03:56Z

Psoon: /* Vastuste allikad */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
====Lahendus====
===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[15] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#moistete punkt 1.2.19

[16] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

User:Psoon

2013-10-23T14:50:22Z

Psoon: /* Vastuste allikad */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
====Lahendus====
===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.2

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.2

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3.3

[10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.4

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.1

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.2

[13] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.5.3

[14] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.6

[15]

User:Psoon

2013-10-23T14:50:17Z

Psoon: /* Küsimus 3 */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].

====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====

Tuleb registreerida ÕISis[2].

====Mis on tähtajad?====

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====

Tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks[5].

====Mis tegevused tuleb selleks teha?====

Adadeemilise puhkuse saamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele[6] ning sinna lisada:

1) tervislikel põhjustel - meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood[7].

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel - kutse kaitseväe tegevteenistusse[8].

3) lapse hooldamise korral - lapse sünnitunnistus[9].

====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====

3 aastat, kuna lapse hooldamiseks antud akadeemiline puhkus võib kesta kuni lapse kolme aastaseks saamiseni[9].

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====

Tuleb kirjutada sellekohane avaldus rektori nimele[6], kuid kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu[10].

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1) keskmise, raske või sügava puudega isikuga[11].

2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga[12].

3) akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega[13].

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni[14].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
====Lahendus====
===Vastuste allikad===

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv punkt 5.4.4

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.7

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk punkt 6.1.3

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

User:Psoon

2013-10-23T12:08:22Z

Psoon: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Psoon

2013-10-23T12:08:01Z

Psoon: /* Vastuste allikad */

User:Psoon

2013-10-23T12:07:56Z

Psoon: /* Küsimus 3 */

User:Psoon

2013-10-23T11:58:10Z

Psoon: /* Vastuste allikad */

User:Psoon

2013-10-23T11:56:58Z

Psoon: /* Kaua on võimalik arvestust järele teha? */

User:Psoon

2013-10-23T11:56:46Z

Psoon: /* Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi */

User:Psoon

2013-10-23T11:50:49Z

Psoon: /* Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi */

User:Psoon

2013-10-23T11:33:35Z

Psoon: /* Essee */

User:Psoon

2013-10-23T09:16:28Z

Psoon: /* Essee */

User:Psoon

2013-10-23T09:15:19Z

Psoon: /* Essee */

User:Psoon

2013-10-22T20:25:04Z

Psoon: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====
====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====
====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====
====Mis on tähtajad?====
====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====
====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====
====Mis tegevused tuleb selleks teha?====
====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
====Lahendus====
===Vastuste allikad===

User:Psoon

2013-10-22T20:23:02Z

Psoon: /* Vastuste allikad */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi===

====Kaua on võimalik arvestust järele teha?====
====Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?====
====Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?====
====Mis on tähtajad?====
====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?====
====Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?====

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?====
====Mis tegevused tuleb selleks teha?====
====Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
====Lahendus====
===Vastuste allikad===

User:Psoon

2013-10-22T20:16:19Z

Psoon: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Psoon

2013-10-22T20:01:31Z

Psoon: Created page with "==Erialatutvustuse aine arvestustöö== Autor: Priidik Soon Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012"

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==

Autor: Priidik Soon

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012