== User:pspitson ==

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Piret Spitsõn

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Infotehnoloogia (IT) on valdkond, mis on tänapäeval iga inimese elus olulisel kohal. Omaette teema on muidugi see, kuidas keegi sellega kokku puutub. Tavatarbija, kelle kokkupuude erinevate tehniliste vahenditega jääb kasutaja tasemele, ei mõtle, mis peitub igapäevaste tehnikaimede taga. Näiteks ei vaevata enda pead sellega, mis peitub nutitelefoni erinevate programmide koodis, millises programmeerimiskeeles on kirjutatud toitumisapp jpm. Pea kõikide meie igapäevaeluks vajalike esemete ja asjade taga on aga suured meeskonnad, kus väga tähtsal kohal on IT valdkonnaga seotud inimesed.

Nii-öelda tavainimese nägemus IT-inimesest on tihti järgmine: keskealine eraklik pika patsiga mees, kes joob energiajooki ja istub kuskil pimedas nurgas<ref>[http://www.am.ee/node/5383 Siim Veskimees "Kuidas tehakse IT-d" (14. märts 2016) 10.10.2016</ref>. Pean tunnistama, et enam-vähem sarnane pilt oli silme ees ka minul veel umbes seitse aastat tagasi. Küll aga muutus minu nägemus IT-meestest siis, kui mõned minu sõbrad „hakkasid itte tegema“ ning selgema ülevaate sain sissejuhatavas Pythoni kursusel. Õpingukorraldus ja erialatutvustus avardas aga minu maailmapilti IT-valdkonna mitmekülgsusest.
IT-kauge inimese jaoks võib tunduda, et IT-mees võrdub enamasti programmeerijaga ning see ongi ainus amet, mis IT-s esineb. Reaalsuses on aga IT-s mitmeid erinevaid, kuid omavahel seotud erialasid, mis kõik on eduka firma jaoks olulised. Näiteks ei saa peaaegu ükski tänapäeva firma läbi süsteemiadministraatori, arendaja, arhitekti, projektijuhi, testija ja turundajata. Loengutes oli võimalik kuulata mitmeid oma ala spetsialiste, kes kõik rääkisid IT-st pisut erineva nurga alt ning üsna kindlasti tegi see minu kui siiski veel väga IT-kauge inimese jaoks pildi palju selgemaks.

Elame ajastul, kus informatsiooni, teadmisi ja oskusi on seinast-seina ja rohkem kui üks inimene suudaks hoomata ning seetõttu on väga olulisel kohal koostöö. Edukas firma ja toode eeldavad head meeskonda, kus kõik osapooled (klient-firma, arendaja-administraator, projektijuht-tiim jne) suhtlevad omavahel, kuna vaid nii on võimalik tekkivaid kitsaskohti ette näha ja neid ka ennetada<ref name="Laur">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus] 14.10.2016</ref><ref name="Priisalu">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus] 14.10.2016</ref><ref name="Mardisoo">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo (Starman AS)) 12. oktoober loengusalvestus]16.10.20</ref>.

Minu silmis on hea ja toimiv koostöö võimalik pigem väiksemaks seltskonnas, kuna mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid nägemusi on ka ühisest eesmärgist/lõpp-produktist ja selleni jõudmisest. Hedi Mardisoo<ref name="Mardisoo" /> tõi näiteks visuaalse pildi puu oksa külge riputatud kummikiige tellimusest erinevate inimeste silme läbi, kus kõik nägid produkti täiesti uue nurga alt – kõik räägivad justkui samast asjast, kuid tegelikkuses on tegemist väga erineva tootega. Seetõttu on oluline, et meeskonnas oleks olemas näiteks Scrum Master<ref name="SepterKoltšanov">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg, karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21. september loengusalvestus] 13.10.2016</ref>, kes hoiab kogu protsessil silma peal, juhendab IT-meeskonda ja ka klienti, olles justkui IT-maailma Yoda, kes on kõige targem ja on pigem nõuandja rollis.

Väga olulisel kohal on projektides arhitekt, kes on Andres Küti<ref name"Kütt">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus] 10.10.2016</ref> sõnul üks vihatumaid tegelasi IT-maailmas, kuna just see inimene toob ülejäänud meeskonna taas reaalsusesse. Inimeste mõtetes kipuvad asjad olema palju lihtsamad ja must-valgemad kui need on tegelikkuses ning kellele meist ikka meeldiks, kui suure vaevaga ehitatud ideest leitakse nn mustad augud, mis ühel hetkel terve projekti kokku kukutavad. Samas on arhitekt just seetõttu oluline, kuna programmeerijate eesmärgiks ei tohiks olla luua mingi niisama kihvt asi, vaid midagi, mida oleks võimalik hiljem edasi arendada, ilma et see kokku kukuks. Tihtipeale nähakse aga arhitekti vajadust kahjuks alles siis, kui must auk on endast juba märku andnud ning arhitektil jääb vaid üle käsi laiutada ja lausuda Ma ju ütlesin, et see ei toimi.

Ükski programm ei valmi arendajateta, kes ehitavad vastavalt neile ette antud kriteeriumitele toote. Nagu ka juba eelnevalt mainitud, peavad töötajatel olema laialdased teadmistepagasid ning sama kehtib ka arendajate puhul. Arendajatel on vaja üht-teist teada lisaks koodi kirjutamisele ka administreerimisest<ref name="Ling">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus] 12.10.2016</ref>, kuna vastasel juhul võidakse luua miskit, mida ei ole võimalik hiljem hallata ja kasutada. Samas peab arendajal olema väga hea analüüsivõime<ref name="Laur" />, et ta saaks aru, kuidas esitada andmeid objektiivselt ja osata erinevaid valdkondi mitmekülgselt vaadelda<ref name="Mardisoo" />. Põhineb ju programmeerimine eelkõige loogika kasutamisel ning analüüsival mõtlemisel.

Kui arendajad on süsteemi loojad, siis administreerijad on süsteemi töös hoidjad. Lembitu Ling<ref name="Ling" /> on välja toonud, et teinekord on väga keeruline arendajate loodud süsteeme hallata ja seda suuresti seetõttu, et ei tehta omavahel koostööd. Hea süsadmin automatiseerib võimalikult palju oma tööd, kuna esiteks vähendab see nii-öelda mõttetut käsitööd ja samas vähendab see käsitööga tekkivate vigade ohtu.

Kui rääkida aga automatiseerimisest üleüldiselt, siis küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu<ref name="Priisalu" /> on tõdenud, et tõenäoliselt automatiseeritakse IT-s erinevaid valdkondi järjest rohkem. Eesti on maailma mastaabis tilluke riik, kus on väike inimeste arv. Tööjõu ressursi piiratuse tõttu tuleb palju tööd automatiseerida, kui tahta püsida IT-valdkonnas maailmas esirinnas, mida Eesti tegelikult juba ka on.

Paljuski sõltub töö iseloom ja projekti edukus ka firmast, mis seda kõike haldab. Andres Septer<ref name="SepterKoltšanov" /> on öelnud, et töökohta tuleb valida väga hoolega, kuna vastasel juhul on võimalus sattuda väga kehva keskkonda. Ülikool on just see koht, kus tuleks luua erialaseid tutvusi, sest vaid nii on võimalik leida töökoht, kus IT-inimesel on tõesti hea oma asja ajada. Tööportaalidesse jõuavad tihtilugu pakkumised, on justkui jäänus heast ja paremast kraamist. Ideaalne ettevõte, kus töötada, võiks jääda suure korporatsiooni ja väga väikese ettevõtte vahepealsele alale.

Usun, et kõige rohkem arendab inimese teadmisi ja oskusi oma firma loomine näiteks start-up’ide näol, kuna siis on vaja end proovile panna nii IT-s, majandusküsimustes kui ka turunduses. Huvitava ja põhjaliku eduloo esitasid 7. septembri loengus Kristel ja Marko Kruustük<ref name="Kruustük">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) 7. september loengusalvestus] 12.10.2016</ref>, kes on asutanud Testlio, mis on kasvanud üle maailma päris suureks ettevõtteks. Kristel ja Marko ning nende entusiasm on ehe näide sellest, et kui olla millestki vaimustunud ja hoida selget sihti silme ees, on kõik võimalik. Olen täiesti nõus, et kui ei ole rahul olemasolevaga, tuleb teha ise paremini. Muidugi ei ole start-up’i loomine vaid lust ja lillepidu, vaid arvestada tuleb sellega, et tööd peab tegema kordades rohkem kui näiteks mõnes suures korporatsioonis töötades<ref name="SepterKoltšanov" />, vastasel juhul ootab ees läbipõlemine.

IT-maailm on lai ja mitmekülgne ning kindlasti ei katnud erialatutvustuse loeng kõike selles peituvat. Küll aga oli võimalik kuulata mitmete oma ala spetsialistide arvamusi, kogemusi ja soovitusi algajatele IT-õppijatele. Kuigi teadsin juba varem, et IT-ga ei tegele vaid keskealised patsiga mehed kuskil pimedas nurgas, sai minu jaoks paremini selgeks erinevate IT-ala ametite funktsioonid ja ka erinevused. Kuid selleks, et ka minust saaks kord eeskujulik arendaja, on aja edukalt IT Kolledž lõpetada. See eeldab igal semestril vähemalt 27 EAP ulatuses õppekava täitmist ning stipendiumi soovi korral on vaja koguda igal semestril min 30 EAP-d. Stipendiume on IT Kolledžis mitmeid ning kindlasti kavatsen nendele ka kandideerida.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer) 24.08.2016 loengusalvestus] 10.10.2016</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

* Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref name="Kordussooritus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 19.10.2016</ref>
* Kordussoorituse tegemiseks on vaja kokku leppida õppejõuga, kes annab annab kordussoorituse tegemiseks ka lisaülesandeid, mis on kordussoorituse tegemise eelduseks.<ref name="Kordussooritus" />
* Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.] 19.10.2016</ref>
*Kui olla riigi finantseeritaval õppekohal, on kordussoorituse tegemine tasuta. Kui aga olla tasulisel õppekohal, maksab kordussooritus 20 eur.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.] 19.10.2016</ref>

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastused'''

* Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna mis tahes ajal, kui võetakse akadeemiline puhkus<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri 6.1.3.1. kuni 6.1.3.3.] 19.10.2016</ref>
** tervislikel põhjustel
*** tervislike põhjuste puhul on vaja esitada meditsiiniasutuse tõend arsti soovitusega akadeemiliseks puhkuseks. Akadeemilist puhkust on sel juhul võimalik taodelda maksimaalselt kaheks aastaks.
** aja- või asendusteenistuse läbimiseks
***Aja- või asendusteenistuse puhul on vaja kutse, mis tõendab vajadust minna aja- või asendusteenistusse. Sel on juhul on akadeemilise puhkuse ajaks üks aasta.
** lapsehoolduspuhkuseks
***Lapsehoolduspuhkuse puhul on vaja esitada lapse sünnitõend. Akadeemilise puhkuse ajaks on sel juhul maksimaalselt kolm aastat.

* Akadeemilist puhkuse taotlemiseks ja selle lõpetamiseks tuleb esitada avaldus ülikooli rektorile. Eelnevalt nimetatud erijuhtumite puhul on vaja lisada ka nimetatud tõendid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri 6.1.2.] 19.10.2016</ref>

* Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik õppetöös osaleda (sh aineid deklareerida ning arvestustel ja eksamitel osaleda) üksnes siis, kui tegemist on<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppkorralduse eeskiri 6.1.5. kuni 6.1.6.] 19.10.2016</ref>
** keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
** alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
** akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

===Ülesanne===

X=2 ehk 21EAP
Y=4 ehk 23EAP

Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAP. Maksta tuleb 6x50eur=300eur
Teise semestri lõpuks on tehtud 23, ehk sooritasin 2 EAP ulatuses aineid. Tegemata jäi järelikult 25 EAP, maksta on vaja 25x50eur=1250eur. Aasta lõpuks on vaja maksta kokku 1550eur.<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 19.10.2016</ref>

=Viited=
<references />

User:Pspitson

2016-10-19T20:28:15Z

Pspitson: /* Õpingukorralduse küsimused */

2016-10-19T19:30:06Z

Pspitson: /* Viited */

2016-10-10T14:47:43Z

Pspitson: /* Küsimus 3 */

User talk:Pspitson

2016-10-10T14:46:30Z

Pspitson: Blanked the page

User:Pspitson

2016-10-10T14:46:11Z

Pspitson: Created page with "== User:pspitson == Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Piret Spitsõn Esitamise kuupäev: xx. oktoober 2016 ==Essee==..."

User talk:Pspitson

2016-10-10T14:43:56Z

Pspitson: /* User:pspitson */ new section

I253 Informatika eelkursus

2016-09-23T16:50:00Z

Pspitson:

==Üldinfo==

Kübersõjardid võivad seda kursust läbida ka [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I253_Presessional_Informatics inglise keeles].

Ainepunkte: 2 ECTS

Hindamisviis: Test + kodutööd

Õppejõud: Lauri Võsandi koos tuutoritega Arti Zirk, Marvin Martinson, Kristjan Peterson

==Eeldused ja sihtgrupp==

Kursus on mõeldud esmakursuslastele, et neid ette valmistada sügissemestril õpetatavate ainete jaoks ning kurssi viia IT Kolledži taristuga. Power userid ilmselt on võimelised jooksvalt selgeks tegema vajalikud asjad ning võivad oma valikainete punktid täis saada muudest ainetest.

==Eesmärk ja sisu==

Teemad pole ilmtingimata õiges järjekorras aga selleks et ainepunktid kätte saada peaks olema selgeks tehtud:

* ITK tehnilised juhendid [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppehoone/tehnika-kasutamine/], et saaks hakkama printimisega, e-posti edasi suunamisega ning kooli veebiserveri kasutamisega
* Arvuti riistvara põhitõed, et tudeng oskaks töö jaoks sobivat arvutit hankida
* Kiirklahvid [https://support.microsoft.com/en-us/kb/126449 Windowsis], [https://help.ubuntu.com/community/KeyboardShortcuts Ubuntus] - kui Alt-Tab puusalt ei tule ja klikitakse hiirega nagu metslane on päris piinlik ikka küll
* Failidega majandamine [https://www.microsoft.com/resources/documentation/windows/xp/all/proddocs/en-us/app_win_explorer.mspx?mfr=true Windowsis], Ubuntus. Oskab kopeerida, liigutada, kustutada faile. Eristab kataloogi failist. Oskab sisse lülitada faililaiendite ning peidetud failide näitamise.
* Tekstiredaktori [https://notepad-plus-plus.org/ Notepad++] Windowsis, [https://wiki.gnome.org/Apps/Gedit Gedit] Ubuntu kasutamine. Oskab seadistaada treppimist, reavahetusi ning kooditabelit (UTF-8)
* SSH kaudu serveritega majandamine, käsureale ligi pääsemiseks [http://www.chiark.greenend.org.uk/~sgtatham/putty/download.html PuTTY] ning failidega majandamiseks [https://winscp.net WinSCP]
* Versioonihaldusega tutvumine, saab aru mis vahe on tarkvaral [https://git-scm.com/ Git] ning teenusel [https://github.com/ GitHub]. Oskab faile lisada versioonihaldusesse ning avaldada oma koodi GitHubis.
* Virtualiseerimisega tutvumine, on praktikumis paigaldanud virtuaalmasinasse Windowsi ja Ubuntu ning saab hakkama paigaldusega oma arvutil. On aimu palju ressursse jagada virtuaalmasinatele.
* Siia tuleb veel juurde ...

==Hindamine==

Aine läbimiseks on vaja:

* Sättida üles koduleht kooli veebiserveris
* Panna oma kodulehe failid Git lähtekoodivaramusse Githubis
* Sättida üles SSH võtmetega autentimine GitHubi
* Sooritada test veebis, tunniplaanis ettenähtud ajal (ilmselt oktoobri keskpaik)
* Siia tuleb ilmselt mõni asi veel juurde ...

[http://enos.itcollege.ee/~lvosandi/check.html Hindamise bot] käib kord tunnis vaatamas teie progressi.

==Kodused ülesanded==

Läbi teha CodeAcademys:

* [https://www.codecademy.com/learn/learn-the-command-line käsurida]
* [https://www.codecademy.com/learn/web HTML & CSS]
* [https://www.codecademy.com/learn/learn-git Git]

==Loengud/praktikumid==

===Esimene päev: Windowsiga tutvumine ja kodulehe personaliseerimine===

Windowsis saad sisse logida kasutajaga 'kylaline' ja parooliga 'kylaline'. Logi sisse kasutades ID-kaarti Internet Exploreri, Chrome või Firefoxiga ja lähtesta oma kasutaja parool [http://itcollege.ois.ee ÕIS]-is. ID-kaart ei tööta veebilehitsejas Edge! Märgi üles oma IT Kolledži kasutajanimi mille leiad 'Minu andmed' alt. Seejärel logi välja külalise kontost ning püüa sisse logida arvutisse oma kontoga. Kontrolli üle et saad ka [http://wiki.itcollege.ee vikis] sisse logida. Seejärel kontrolli ka et saad sisse [https://outlook.colm/itcollege.ee e-posti serverisse]. E-posti serveris kasutajanimi on kasutajanimi@itcollege.ee kujul. Kõik vajalikud lingid leiad IT Kolledži [http://www.itcollege.ee/ kodulehe] ülevalt nurgast.

Windowsi 'This PC' all peaks olema neli ketast:

* C: - See on SSD peal olev Windows paigaldus, seal on vähe ruumi aga see-eest kiire
* D: - See on tavaline kõvaketas, palju ruumi aga aeglasem, sinna pane virtuaalmasinad tulevikus
* H: - See on kodukataloog enos.itcollege.ee serveris, seal on public_html kataloog mis paistab ka veebis välja aadressil http://enos.itcollege.ee/~kasutajanimi/
* W: - See on Avalik kataloog mille kaudu saate omavahel faile vahetada

Tekita H: kettal oleva public_html kausta fail nimega index.html mis tutvustaks kes sa oled ja kust sa tuled. Lisa ka pilt. Näite leiab [http://enos.itcollege.ee/~arzirk/ siit].
Faili index.html loomiseks sikuta omale mõni pädev tekstiredaktor a'la [https://notepad-plus-plus.org/download/v6.9.2.html Notepad++], valige veebilehelt portable versioon .zip failis kuna teil pole õigust süsteemselt paigaldada tarkvara.
MS Word on tekstitöötluseks (word processing), MS Word EI OLE tekstiredaktor (text editor).
Notepad++ saab arvutitesse vast paigaldatud järgmise nädala jooksul.
Kui HTML-i veel ei tunne siis ära muretse, sellest räägitakse kevadsemestril pikalt ja laialt.
Praegu võte piirduda lihtsa tutvustava lehega:

<source lang="html5">
<html>
<head>
<meta charset="utf-8"/>
</head>
<body>
<p>Tere mina olen Lauri metsast</p>

<img src="https://d1qb2nb5cznatu.cloudfront.net/users/18344-large?1405448591"/>
<img src="//d1qb2nb5cznatu.cloudfront.net/users/18344-large?1405448591"/>


<img src="http://enos.itcollege.ee/~lvosandi/pics/lauri.jpeg"/>
<img src="//enos.itcollege.ee/~lvosandi/pics/lauri.jpeg"/>
<img src="/~lvosandi/pics/lauri.jpeg"/>
<img src="pics/lauri.jpeg"/>


<img src="/home/lvosandi/public_html/pics/lauri.jpeg"/>
<img src="H:\public_html\pics\lauri.jpeg"/>
<img src="pics\lauri.jpeg"/>
</body>
</html>
</source>

Kui kõik tehtud on proovi FileZillaga ligi saada oma kodukataloogile, FileZilla on juba paigaldatud Windowsisse. Isiklikku arvutisse võid ka selle paigaldada või siis hoopis WinSCP-d kasutada.
FileZillaga ühendudes hostname on enos.itcollege.ee, kasutajanimi/parool sama mis ÕIS-is ning port on 22, ehk SSH protokoll. Veendu et saad ligi kataloogile ning proovi faile üles/alla laadida.

===Teine päev: Ubuntuga tutvumine ja virtuaalmasinate loomine===

Käivita arvutis Ubuntu, kui arvuti on juba Windowsis vali peamenüüst restart/taaskäivitus.
Ubuntus peaksid saama sisse logida sama kasutajanime ning parooliga, häda korral võid kasutada kasutajanime student ning parooli student. Sellisel juhul muidugi võrguketast külge ei haagita.

Ubuntus on sinu kohalik kodukataloog /home/kasutajanimi. Ubuntus ei ole kettaid C:, D: või H: vaid need ressursid on haagitud kataloogidesse. Windowsist tuttav H: ketas on Ubuntus kättesaadav /home/kasutajanimi/Dokumendid kataloogis ning W: ketas /home/kasutajanimi/Avalik kataloogis ja D: ketas on haagitud /shared alla.

Terminali avamiseks vajuta Ctrl-Alt-T
Nopped eelmise aasta I600 kursusest mida terminalis proovida peale eile enoses kasutatud käskude:

* Kasuta <code>lsb_release -a</code> käsku, et kuvada operatsioonisüsteemi täpne nimi ja versioon
* Kasuta <code>uname -sr</code> käsku, et uurida välja mis tuuma (kernel) versiooni hetkel käitatakse
* Kasuta <code>cat /proc/cpuinfo</code> käsku protsessori info kuvamiseks. Mis mudeliga tegu on ja mitu tuuma sellel on?
* Kasuta <code>arch</code> käsku et kuvada hetkel kasutatav protsessori arhitektuur, kas see on 32-bitine või 64-bitine?
* Kasuta <code>cat /proc/meminfo</code> käsku mälu info kuvamiseks. Palju selles arvutis mälu on?
* Kasuta <code>lspci -t -v -nn</code> käsku ühendatud PCI ja PCI Express seadmete nimekirja kuvamiseks. Püüa tuvastada, mis on mis.
* Kasuta <code>lsusb</code> ja <code>lsusb -t</code> käske, et kuvada USB seadmete nimekiri, jällegi püüa tuvastada, mis on mis.
* Kasuta <code>lsblk</code> käsku et kuvada plokkseadmete nimekiri, kui suured kõvakettad/SSD-d on selles arvutis?
* Kasuta <code>xrandr</code> käsku et kuvada videoväljundid. Mis resolutsioonid on saadaval ning milline neist on hetkel kasutusel?
* Kasuta <code>cat /proc/asound/cards</code> käsku et kuvada heliseadmete nimekiri.
* Kasuta <code>dmidecode</code> et saada veel rohkem informatisiooni arvuti kohta, näiteks mis taktsagedusega mälud arvutis on ning mis tüüpi pesa nad kasutavad? Selleks et teada missuguseid mälumooduleid minna poest ostma.
* Kasuta <code>ifconfig -a</code> või <code>ip addr list</code> käske et kuvada võrguseadmete seaded.
* Kasuta <code>htop</code> käsku protsessitabeli kuvamiseks

Laadi alla Windows 10 ISO ning paigalda see VirtualBox abil loodud virtuaalmasinasse. Eralda virtuaalmasina jaoks 8GB mälu ning 100GB kettapinda mis on paigutatud /shared alla, vastasel korral võib SSD kõristsaadik täis saada. Laadi alla Ubuntu MATE 16.04 ISO ning paigalda samasse virtuaalmasinasse ka Ubuntu, paigaldusel vali "Install alongside Windows". Kui seda valikut ei kuvatud siis pole virtuaalmasinas Windows korrektselt kinni pandud. Kui Ubuntu peaks alglaadimisel hanguda proovi lisada virtuaalmasinale protsessori tuumasid juurde, seda protsessorimudelit lihtsalt ei eksisteeri ühetuumalisena.

===Kolmas päev: Tere maailm erinevates programmeerimiskeeltes===

Proovi läbi teha tere maailm erinevates programmeerimiskeeltes Ubuntu all.
Proovi täiendada programme, lisa nime küsimine ning lase programmil tervitada kasutajat nimepidi.
Miks on programmi käivitamine niivõrd erinev erinevates keeltes?
Mis on iga keele tugevused/nõrkused/omapärad?
Tee taaskäivitus Windowsisse ning proovi sama asja teha Visual Studio abil C# keeles.

====Python====

Ava <code>gedit</code> tekstiredaktor, ning salvesta järgnev sisu faili <code>hello.py</code>.

<source lang="python">
#!/usr/bin/env python
print "Tere maailm"
</source>

Ava käsurida Ctrl-Alt-T abil ning käivita äsja salvestatud fail:

<source lang="bash">
python hello.py # Käivita Python interpreedi abil hello.py
</source>

====Ruby====

Loo fail nimega <code>hello.rb</code>:

<source lang="ruby">
#!/usr/bin/env ruby
puts "Tere maailm"
</source>

Käivita programm käsureal:

<source lang="bash">
ruby hello.rb # Käivita Ruby interpreedi abil hello.rb
</source>

====Bash====

Loo fail nimega <code>hello.sh</code>:

<source lang="bash">
#!/bin/bash
echo "Tere maailm"
</source>

Käivita programm käsureal:

<source lang="bash">
bash hello.sh
</source>

====C====

Loo fail nimega <code>hello.c</code>:

<source lang="c">

#include <stdio.h>
void main() {
printf("Tere maailm\n");
}
</source>

Kompileeri programm käsureal:

<source lang="bash">
gcc hello.c -o hello
</source>

Käivita programm failis <code>hello</code>

<source lang="bash">
./hello # Käivita hello nimeline binaar praeguses kataloogis
</source>

====Java====

Loo fail nimega <code>HelloWorld.java</code>:

<source lang="java">
class HelloWorld {
public static void main(String[] args) {
System.out.println("Hello World!");
}
}
</source>

Kompileeri programm käsureal:

<source lang="bash">
javac HelloWorld.java
</source>

Käivita Java baitkood failis <code>HelloWorld.class</code>

<source lang="bash">
java HelloWorld
</source>

===Neljas päev: Git ja SSH võtmed===

Seekord vaatame kuidas toimib Git versioonihaldussüsteem ning kuidas sättida üles mugav autentimine oma isikliku arvuti, GitHubi ning enose vahel.

Tee oma arvutis läbi arenduse osa (''development'') kodulehest:

* Paigalda oma Ubuntusse Git: <code>apt install git</code>
* Registreeri GitHubis konto
* Loo GitHubi lähtekoodivaramu (repository) oma kodulehe jaoks
* Säti üles SSH võtmetega autentimine oma arvuti ja GitHubi serveri vahel <code>ssh-keygen -t ecdsa -P ""</code>, kuva avaliku võtme sisu <code>cat ~/.ssh/id_ecdsa.pub</code> abil ning kopeeri see GitHubi veebilehele (Settings -> SSH and GPG keys), täpsem juhend on [https://help.github.com/articles/generating-an-ssh-key/ siin]
* Klooni varamu oma arvutisse <code>git clone git@github.com:kasutaja/repo.git</code>, <code>cd repo</code>
* Lisa failid äsja tekkinud kataloogi, nt index.html ja mõni pilt
* Ütle Gitile et ta silma peal hoiaks nendel failidel <code>git add index.html</code>
* Seadista Giti sissekannete jaoks oma täispikk nimi: <code>git config --global user.name "Eesnimi Perenimi"</code>
* Seadista Giti sissekannete jaoks ka oma e-post: <code>git config --global user.email eesnimi.perenimi@domeen.tld</code>
* Tee sissekanne (''commit'') <code>git commit</code> abil, Git küsib sissekande jaoks kirjeldust, see peaks vastama küsimusele mida tehti/lisati/muudeti
* Avalikusta oma muudatused <code>git push</code> abil

Seejärel tee administraatori osa (''deployment'') enos.itcollege.ee serveris sättides üles oma kodulehe nii et see on seostatud GitHubis oleva koodiga:

* Säti üles SSH võtmetega autentimine oma arvuti ja enose vahel, selle jaoks kõige sobivam juhend on [[http://lauri.vosandi.com/lan/ssh-copy-id.html puust ja punaseks] siin]
* Säti üles SSH võtmetega autentimise oma kontoga enoses ning GitHubi serveri vahel, samamoodi nagu oma arvutigi puhul
* Liiguta olemasolev veebileht eest ära: <code>mv ~/public_html ~/kodulehe_backup</code>
* Klooni varamu enosesse: <code>git clone git@github.com:kasutaja/repo.git ~/public_html</code>
* Kontrolli et su koduleht oleks töökorras minnes veebilehitsejaga aadressile http://enos.itcollege.ee/~kooli-kasutajanimi

Igapäevane arendusprotsess edaspidi näeb välja järgnev:

* Oma arendusmasinas redigeerid faile, märgid muudatused Gitile meelde jätmiseks <code>git add failinimi</code> abil, teed sissekande <code>git commit abil</code> ning lükkad muudatused GitHubi serverisse <code>git push</code>
* Oma serveris raknedad muudatused lihtsalt <code>git pull</code> abil

Siin ka [https://www.youtube.com/watch?v=917iBDJrQ8w video kuidas Eclipse's Giti kasutada], selleks et Java kodutöö üles laadida.
Vii ennast kurssi kuidas Gitiga toimetada, manuaal väga ei aita kuna terminoloogia on võõras, seepärast proovi järgida mõnda [http://rogerdudler.github.io/git-guide/ Git for newbies] juhendit.

Git peaks jälgima *ainult* lähtekoodi faile, igasugused ajutised, kompileeritud, genereeritud mudru ei kuulu Giti reposse. Kasuta <code>.gitignore</code> faili selleks et Git ignoreeriks neid faile:

<source lang="ini">
# Tekstiredaktorite mudru
*~
*.swp
*.bak
*.tmp

# Java projekti jaoks:
build/
*.class

# Python projekti jaoks:
*.pyc

# C/C++ programmi jaoks:
*.so
*.o
</source>