https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Pstamber 2026-06-22T03:08:59Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125569 2017-11-02T12:05:41Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Tehing<br /> * Ost_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Tarnija_ID (FK INT), kellelt jupp osteti<br /> * Klient_ID (FK INT), kellele jupp müüdi<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kogus (INT NOT NULL) ostu puhul positiivne, müügi puhul negatiivne<br /> * Hind (DOUBLE NOT NULL), hetkel on kõik tehingud eurodes ehk erinevate valuutadega ei arvesta<br /> * Aeg (DATETIME NOT NULL)<br /> <br /> Vaade laoseis on kõikide ostude ja müükide summa soovitud ajani.<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Staatus_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Staatus<br /> * Staatus_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Staatuse_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL), nt tavaklient, vip-klient<br /> * Staatuse_kood (INT NOT NULL)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient, kes võib olla nii hankija kui ka tarnija)<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * Staatus_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * AK_kontaktisik (VARCHAR(500) NOT NULL), nimed, kontaktid jne<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125567 2017-11-02T12:03:06Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Tehing<br /> * Ost_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Tarnija_ID (FK INT), kellelt jupp osteti<br /> * Klient_ID (FK INT), kellele jupp müüdi<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kogus (INT NOT NULL) ostu puhul positiivne, müügi puhul negatiivne<br /> * Hind (DOUBLE NOT NULL), hetkel on kõik tehingud eurodes ehk erinevate valuutadega ei arvesta<br /> * Aeg (DATETIME NOT NULL)<br /> <br /> Vaade laoseis on kõikide ostude ja müükide summa soovitud ajani.<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Staatus_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Staatus<br /> Staatus_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> Staatuse_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL), nt tavaklient, vip-klient<br /> Staatuse_kood (INT NOT NULL)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient, kes võib olla nii hankija kui ka tarnija)<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * Staatus_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * AK_kontaktisik (VARCHAR(500) NOT NULL), nimed, kontaktid jne<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125563 2017-11-02T11:59:25Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Tehing<br /> * Ost_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Tarnija_ID (FK INT), kellelt jupp osteti<br /> * Klient_ID (FK INT), kellele jupp müüdi<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kogus (INT NOT NULL) ostu puhul positiivne, müügi puhul negatiivne<br /> * Hind (DOUBLE NOT NULL), hetkel on kõik tehingud eurodes ehk erinevate valuutadega ei arvesta<br /> * Aeg (DATETIME NOT NULL)<br /> <br /> Vaade laoseis on kõikide ostude ja müükide summa soovitud ajani.<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient, kes võib olla nii hankija kui ka tarnija)<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * AK_kontaktisik (VARCHAR(500) NOT NULL), nimed, kontaktid jne<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125558 2017-11-02T11:51:56Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Tehing<br /> * Ost_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Tarnija_ID (FK INT), kellelt jupp osteti<br /> * Klient_ID (FK INT), kellele jupp müüdi<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kogus (INT NOT NULL) ostu puhul positiivne, müügi puhul negatiivne<br /> * Hind (DOUBLE NOT NULL), hetkel on kõik tehingud eurodes ehk erinevate valuutadega ei arvesta<br /> * Aeg (DATETIME NOT NULL)<br /> <br /> Vaade laoseis on kõikide ostude ja müükide summa soovitud ajani.<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient)<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Klient_ID (INT NOT NULL), peab olema UNIQUE nii eraklientide kui äriklentide tabelit arvestades<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125557 2017-11-02T11:49:43Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Tehing<br /> * Ost_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Tarnija_ID (FK INT), kellelt jupp osteti<br /> * Klient_ID (FK INT), kellele jupp müüdi<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kogus (INT NOT NULL) ostu puhul positiivne, müügi puhul negatiivne<br /> * Hind (DOUBLE NOT NULL), hetkel on kõik tehingud eurodes ehk erinevate valuutadega ei arvesta<br /> * Aeg (DATETIME NOT NULL)<br /> <br /> Vaade laoseis on kõikide ostude ja müükide summa soovitud ajani.<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient)<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125550 2017-11-02T11:32:53Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient)<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT NOT NULL) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125547 2017-11-02T11:30:45Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> <br /> Meil on kaupadeks autovaruosad (olemina Auto_jupp)<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125543 2017-11-02T11:27:16Z

<p>Pstamber: /* Väljad sisestamisel */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> Olem Eraklient<br /> <br /> * Eraklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Kliendi_eesnimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * Kliendi_perekonnanimi (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_isikukood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kliendi_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * Kliendi_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kliendi_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * Klient_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * Klient_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> Olem Ariklient (Äriklient<br /> <br /> * Ariklient_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * AK_nimi (VARCHAR(30) NOT NULL)<br /> * AK_registrikood (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * AK_aadress (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_telefon (VARCHAR(15) NOT NULL)<br /> * AK_e_post (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * AK_kasutajanimi (VARCHAR(20) NOT NULL), peab olema UNIQUE<br /> * Kas_soovib_eripakkumisi (INT) , (1 - soovib, 0-ei soovi)<br /> * AK_alates (DATE NOT NULL), millal hakkas kliendiks<br /> * AK_kuni (DATE NOT NULL), millal lõpetas kliendiks olemise (alguses kuupäev kauges tulevikus)<br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125542 2017-11-02T10:59:55Z

<p>Pstamber: /* Logi */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.<br /> * 02.11.2017 Lisati esialgsed olemite kirjeldused</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125539 2017-11-02T10:57:31Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> Olem Jupi_hind<br /> * Jupi_hind_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupi_hind (DOUBLE(M,2) NOT NULL)<br /> * Alates (DATE NOT NULL), mis ajas hind kehtib<br /> * Kuni (DATE NOT NULL), mis ajani hind kehtib (alguses kuupäev kuskil kauges tulevikus)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125537 2017-11-02T10:46:25Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL), kes lisas (kasutajanimi)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL, kes kustustas (kasutajanimi)<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_nimetus (VARCHAR(30) NOT NULL), lühinimi<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125536 2017-11-02T10:42:18Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> * kõigi olemite puhul on viimased väljad:<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto__ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125535 2017-11-02T10:41:42Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> <br /> Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> <br /> Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto__ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125534 2017-11-02T10:40:37Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> <br /> Olemite puhul tähistavad:<br /> * PK (primary key),<br /> * FK (foreign key),<br /> * kohustuslikud väljad - NOT NULL.<br /> <br /> * Olem Jupp<br /> * Jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Jupi_number (INT)<br /> * Jupi_kood (VARCHAR(50))<br /> * Jupi_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> *Olem Auto_mark (teatmik)<br /> * Auto_mark_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_nimetus (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> <br /> * Olem Auto_mudel<br /> * Auto_mudel_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mudel (VARCHAR(20) NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> Olem Auto<br /> * Auto_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_mark_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Auto_aasta (kohustuslik) (INT NOT NULL), mudeli aasta<br /> * Auto_mootor kw (kohustuslik) (INT NOT NULL)<br /> * Auto_mootor töömaht (INT)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> *Olem Auto_jupp (seos)<br /> * Auto_jupp_ID (PK INT NOT NULL AUTO_INCREMENT)<br /> * Auto__ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Jupp_ID (FK INT NOT NULL)<br /> * Kommentaar (VARCHAR(500))<br /> * Lisatud (DATE NOT NULL)<br /> * Kustutatud (DATE NOT NULL), sisestamisel on kauge kuupäev tulevikus)<br /> * Lisaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> * Kustutaja (VARCHAR(50) NOT NULL)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125527 2017-11-02T10:12:38Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> * Jupi number (int)<br /> * Jupi kood (varchar 50)<br /> * Auto mark (kohustuslik) (varchar 20)<br /> * Auto mudel (kohustuslik) (varchar 20)<br /> * Auto aasta (kohustuslik) (int)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik) (int)<br /> * Auto mootor töömaht (int)<br /> * Kommnetaar (varchar 500)<br /> * Lisatud (date)<br /> * Kustutatud (date)<br /> * Lisaja (varchar 50)<br /> * Kustutaja (varchar 50)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125526 2017-11-02T10:11:56Z

<p>Pstamber: /* Otsing */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> Jupi number (int)<br /> Jupi kood (varchar 50)<br /> Auto mark (kohustuslik) (varchar 20)<br /> Auto mudel (kohustuslik) (varchar 20)<br /> Auto aasta (kohustuslik) (int)<br /> Auto mootor kw (kohustuslik) (int)<br /> Auto mootor töömaht (int)<br /> Kommnetaar (varchar 500)<br /> Lisatud (date)<br /> Kustutatud (date)<br /> Lisaja (varchar 50)<br /> Kustutaja (varchar 50)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125523 2017-11-02T10:10:31Z

<p>Pstamber: /* Väljad */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> Jupi number (int)<br /> Jupi kood (varchar 50)<br /> Auto mark (kohustuslik) (varchar 20)<br /> Auto mudel (kohustuslik) (varchar 20)<br /> Auto aasta (kohustuslik) (int)<br /> Auto mootor kw (kohustuslik) (int)<br /> Auto mootor töömaht (int)<br /> Kommnetaar (varchar 500)<br /> Lisatud (date)<br /> Kustutatud (date)<br /> Lisaja (varchar 50)<br /> Kustutaja (varchar 50)<br /> <br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number (int)<br /> * Jupi kood (varchar 50)<br /> * Auto mark (kohustuslik) (varchar 20)<br /> * Auto mudel (kohustuslik) (varchar 20)<br /> * Auto aasta (kohustuslik) (int)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik) (int)<br /> * Auto mootor töömaht (int)<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125522 2017-11-02T10:08:01Z

<p>Pstamber: /* Otsing */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number (int)<br /> * Jupi kood (varchar 50)<br /> * Auto mark (kohustuslik) (varchar 20)<br /> * Auto mudel (kohustuslik) (varchar 20)<br /> * Auto aasta (kohustuslik) (int)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik) (int)<br /> * Auto mootor töömaht (int)<br /> <br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118348 2017-03-04T12:33:32Z

<p>Pstamber: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118099 2017-02-25T09:32:40Z

<p>Pstamber: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta*<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112777 2016-10-26T03:47:26Z

<p>Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema. Üldiselt oli huvitav kuulata sellist edulugu aga õhku jäi ka palju küsimusi, eelkõige ''startup''induse äri poolelt. Miks kaasatakse lisaraha (kas vaatamata toimivale teenusele ei ole ikkagi rahavood positiivsed) ja kui palju osalust selle eest ära antakse? Kuidas motiveeritakse töötajaid (kas vaid palgad või ka osalused). Mis on pikaajalisem eesmärk - kas kellegile ennast lõpuks maha müüa (mis on finantsinvestorite ootused?).<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Tema sõnul pani aluse tema IT-karjäärile Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktsionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha. Arusaam, mida administeerija töö endast kujutab sai loengut kuulates palju selgemaks.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega. Loeng oli kasulik ja kindlasti tasuks selliseid loenguid kuulata ka teiste eluvaldkondade inimestel (tööturu osas on nähtavasti sarnased võlud ja valud ka muude valdkondade spetsialistidel).<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alati on kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga. Meelde jäi, et oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid, mis teada sain: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikute käitumine järgib teatud mustreid, mis korduvad (petturite avastamise peamine meetod). Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid. Esitlus oli väga hea ja keerulisi asju suudeti lihtsalt selgeks teha. Taaskord oli tunda, et loengu pidaja tegeleb alal, mis talle rõõmu pakub.<br /> <br /> '''Jaan Priisalu''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Eesti Vabariigii küberkaitse teemadel. Väga huvitav ja üks pikemaid loenguid. Slaidid toetasid esitlust ja esitluse ülesehitus oli väga hea ja loogiline. Küberkaitse teemadel sai hea ülevaate, mis toimub, kuidas toimub ja kuhu maailm edasi liigub. Mõned meelde jäänud mõtted loengust: inimesed õppivad kui keegi midagi küsib, iga iseseisev riik/ettevõte vajab küberturvet, paroolid ei ole turvalised, küberturbes peavad asjad olema lihtsad, kiipkaart on kõige lihtsam arvuti (protsessor, mälud, sisend/väljund) ning inimeste häda on, et nad ei usu iseendasse (mitte vähesed teadmised). Küberturvalisus on nähtavasti üks valdkond kus koostöö on vajalik ka kõige suuremate konkurentide vahel ja ka üle sektorite. Koostöö kaitses on oluline, et tagada üldine usaldusväärtus. Sain teada ka, et küberkuritegevuse keel on vene keel (inglise ja hiina keel on regionaalsed). 80% küberkurjategijatest on organiseerunud (kahjuks väga hästi organiseerunud). Süsteemid lähevad katki kahte moodi - kui füüsiliselt ei toimi, kui ei kasutata (ei peeta usaldusväärseks, turvaliseks). Küberrünnakud on ühiskondlikke protsesside mitte arvutite vastu. Priisalu tõi välja, et (küber)kaitse alus on endast aru saamine, mis on minu tugevused ja nõrkused. Võidu saamiseks on vaja ka vastase tugevusest ja nõrkusest aru saamist. Eesti loomulik areng oleks küberis (logistiliselt kehv asukoht).<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Huvitav fakt oli, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta (seda aluseks võttes läheb siis nullist alustades 50 aastat 100%-se usalduse saamiseks). Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasulikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid ''growth hacking'' - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning ''kissmetrics''.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), soovi palju õppida (vanemad esinejad olid suuresti ka iseõppijad) tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Selleks, et hea spetsialist olla ja elus hakkama saada peab lisaks oma eriala headele teadmistele olema ka laiem silmaring (miks ja kellele ma midagi teen, kas see on ka elluviidav, kuidas teised teevad). Kommunikatsiooni/suhtluse roll kõlas läbi enamuses loengutest. Tundub, et enamus probleeme tekkib puudulikust kommunikatsioonist (ei suudeta teiste vajadustest aru saada ja teistele oma vajadusi selgeks teha, seda nii IT sees, kui ka IT ja äripoole vahel). Üldiselt esinejate tööalast käiku IT-sektoris vaadates on näha, et päris sageli vahetatakse töökohti (võib olla lihtsalt inimesed arenevad sageli kiiremini kui ettevõtted kelle jaoks nad töötavad, lisaks ka asjaolu, et ametikõrgenduse, kõrgema palga joaks on vajalik nn sunnitud mobiilsus). Loengud olid väga huvitavad (Septeri vahekommentaarid asjalikud) ja kindlasti tasuks neid kuulata ka mitte IT-inimestel. Sain palju selgema pildi, millega erinevate alade spetsilistid tegelevad ja huvi teatud teemade vastu tõusis tunduvalt. Võib olla oleks huvitav ka sellised kokkuvõtvad loengud, kus sama valdkonna (nt ainult adminnid või arendajad või testijad) ja ka erinevate valdkondade sptsialistid (äripool(turundus,kasutajad)-arendaja-testija-admin-turundus jms) koos arutaks, kuidas asjad on, kuidas võiks olla ja mida teha, et koostöö (kommunikatsioon) oleks parem jms.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112773 2016-10-26T03:33:27Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema. Üldiselt oli huvitav kuulata sellist edulugu aga õhku jäi ka palju küsimusi, eelkõige ''startup''induse äri poolelt. Miks kaasatakse lisaraha (kas vaatamata toimivale teenusele ei ole ikkagi rahavood positiivsed) ja kui palju osalust selle eest ära antakse? Kuidas motiveeritakse töötajaid (kas vaid palgad või ka osalused). Mis on pikaajalisem eesmärk - kas kellegile ennast lõpuks maha müüa (mis on finantsinvestorite ootused?).<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Tema sõnul pani aluse tema IT-karjäärile Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktsionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha. Arusaam, mida administeerija töö endast kujutab sai loengut kuulates palju selgemaks.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega. Loeng oli kasulik ja kindlasti tasuks selliseid loenguid kuulata ka teiste eluvaldkondade inimestel (tööturu osas on nähtavasti sarnased võlud ja valud ka muude valdkondade spetsialistidel).<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alati on kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga. Meelde jäi, et oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid, mis teada sain: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikute käitumine järgib teatud mustreid, mis korduvad (petturite avastamise peamine meetod). Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid. Esitlus oli väga hea ja keerulisi asju suudeti lihtsalt selgeks teha. Taaskord oli tunda, et loengu pidaja tegeleb alal, mis talle rõõmu pakub.<br /> <br /> '''Jaan Priisalu''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Eesti Vabariigii küberkaitse teemadel. Väga huvitav ja üks pikemaid loenguid. Slaidid toetasid esitlust ja esitluse ülesehitus oli väga hea ja loogiline. Küberkaitse teemadel sai hea ülevaate, mis toimub, kuidas toimub ja kuhu maailm edasi liigub. Mõned meelde jäänud mõtted loengust: inimesed õppivad kui keegi midagi küsib, iga iseseisev riik/ettevõte vajab küberturvet, paroolid ei ole turvalised, küberturbes peavad asjad olema lihtsad, kiipkaart on kõige lihtsam arvuti (protsessor, mälud, sisend/väljund) ning inimeste häda on, et nad ei usu iseendasse (mitte vähesed teadmised). Küberturvalisus on nähtavasti üks valdkond kus koostöö on vajalik ka kõige suuremate konkurentide vahel ja ka üle sektorite. Koostöö kaitses on oluline, et tagada üldine usaldusväärtus. Sain teada ka, et küberkuritegevuse keel on vene keel (inglise ja hiina keel on regionaalsed). 80% küberkurjategijatest on organiseerunud (kahjuks väga hästi organiseerunud). Süsteemid lähevad katki kahte moodi - kui füüsiliselt ei toimi, kui ei kasutata (ei peeta usaldusväärseks, turvaliseks). Küberrünnakud on ühiskondlikke protsesside mitte arvutite vastu. Priisalu tõi välja, et (küber)kaitse alus on endast aru saamine, mis on minu tugevused ja nõrkused. Võidu saamiseks on vaja ka vastase tugevusest ja nõrkusest aru saamist. Eesti loomulik areng oleks küberis (logistiliselt kehv asukoht).<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Huvitav fakt oli, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta (seda aluseks võttes läheb siis nullist alustades 50 aastat 100%-se usalduse saamiseks). Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasulikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid ''growth hacking'' - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning ''kissmetrics''.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), soovi palju õppida (vanemad esinejad olid suuresti ka iseõppijad) tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Selleks, et hea spetsialist olla ja elus hakkama saada peab lisaks oma eriala headele teadmistele olema ka laiem silmaring (miks ja kellele ma midagi teen, kas see on ka elluviidav, kuidas teised teevad). Kommunikatsiooni/suhtluse roll kõlas läbi enamuses loengutest. Tundub, et enamus probleeme tekkib puudulikust kommunikatsioonist (ei suudeta teiste vajadustest aru saada ja teistele oma vajadusi selgeks teha, seda nii IT sees, kui ka IT ja äripoole vahel). Üldiselt esinejate tööalast käiku IT-sektoris vaadates on näha, et päris sageli vahetatakse töökohti (võib olla lihtsalt inimesed arenevad sageli kiiremini kui ettevõtted kelle jaoks nad töötavad, lisaks ka asjaolu, et ametikõrgenduse, kõrgema palga joaks on vajalik nn sunnitud mobiilsus). Loengud olid väga huvitavad ja kindlasti tasuks neid kuulata ka mitte IT-inimestel. Sain palju selgema pildi, millega erinevate alade spetsilistid tegevad ja huvi teatud teemade vastu tõusis tunduvalt.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112726 2016-10-26T00:55:46Z

<p>Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> '''Jaan Priisalu''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Eesti Vabariigii küberkaitse teemadel. Inimesed õppivad kui keegi midagi küsib. Küberneetika Norbet Wieneri ümberjutustus juhtimisteooriast. Iga iseseisev riik/ettevõte vajab küberturvet. Paroolid ei ole turvalised. Küberturbes peavad asjad olema lihtsad. Kiipkaart on kõige lihtsam arvuti (protsessor, mälud, sisend/väljund). Koostöö kaitses on oluline, et tagada üldine usaldusväärtus. Digiallkirjas peab olema ajatempel.<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta. Kui tooted on sarnased, siis ettevõtteid eristabki bränd. Erinevates valdkondades on erinevad terminid (lühendid), peavad olema arusaadavad osapooltele; 3) telekomi maailmas on oluline harjumuste muutmine, et muuta tarbijate käitumismustreid. Oluline on olla milleski väga hea aga tajuda ka suurt maailma. Kasilikku viited kuidas turunduse kaudu müüki kasvatada olid ''growth hacking'' - parimate müügikanalite leidmine, mida toetab andmete analüüs, programmeerimine ja turundus ning kissmetrics. hea turundusinimene küsib enne turundamist küsimusi toote kohta.<br /> <br /> Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112264 2016-10-25T17:36:32Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Pangas on IT roll turvalisuse hoidmine. Väide, et usaldust ei saa kiiremini kui 2 protsendipunkti aastas tõsta on küll veidi kaheldav.<br /> <br /> Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112251 2016-10-25T17:21:58Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale, mis baseerub küsimustele miks, kuidas ja mida. Miks Sa tuled tööle? Miks see ettevõtte eksisteerib? Miks on oluline, mis väärtust Sa tegelikult toodad. Kuidas Sa asju teed. Mida Sa toodad. Bränding hõlmab kogu organisatsiooni ja ei ole vaid turundus. Vaid reklaamist ei piisa, ka teenus ise ja teenindus peavad toetama brändingut. Turundus on kuidas asju tehakse. Agiilne arendus - pideva arendus, tuuakse uuendused välja ja toote testimine. Klassikaline turundus - otsitakse toote parimaid omadusi, hinnastamine, müügi toetamine (reklaam, müügikanalid), koht (kus saadakse osta). Inimesed on suur osa turundusest. Turunduse inimese ülesandeks on õigetele klientidele müüa õiget toodet õiges kohas õige hinnaga. IT-maailm aitab testida kliente. PR on kommunikatsioon ja maine, mis luuakse väljapoole. Ettevõtlus ei saa ilm IT ja turunduseste eksisteerida. Kolm näidet Mardisoo elust: 1)programmeerija poolt ehitatud ettevõte, kus toode müüs ennast ise, kuid partnerlust suurte ettevõtega on siis raske saada; 2) kuidas panna äripool ja IT omavahel suhtlema panga näitel, oluline barjääride ületamine (mängud, üritused). Septeri märkused arvuti teeb seda mida talle kästakse teha, mitte seda mida tahate, et ta teeks. Tellija räägib seda, mida tahab, et tehtaks aga mitte seda, mida talle vaja on.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112215 2016-10-25T16:30:11Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. Brändingu defineerimiseks tsiteeris Mardisoo Amazoni juhti - bränd on see mida inimesed Sinu kohta räägivad/mõtlevad kui Sa lahkud ruumist. Brändide puhul viitas ta ka Simon Sineku [https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en TEDi vidoele] ja tema teooriale<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=112199 2016-10-25T16:08:31Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms).<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> '''Hedi Mardiso''' rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. <br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111975 2016-10-25T04:51:13Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo&quot; rääkis kaheksandast loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; IT ja turunduse vahelistest seostest. <br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111974 2016-10-25T04:39:44Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti. Oluline on, et analüütik suudab teha SQL päringuid.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111973 2016-10-25T04:25:15Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi. Tuleb eristada ka seda, kes valetab ja kellel ongi ebaõnn.Isikuid jälgivad mudelid. Maksuauku paljud riigid ei taha näidata. Maksuauk saadakse kokku statistiliste andmete pealt. Käibemaksu osas on pettuse motivatsioon kõige suurem (saab nullist kahju teha riigile). Üheks eesmärgiks on muuta isikute käitumist ausamaks. Analüüsi kohapealt vajadused pidevalt muutuvad. Suur sõltuvus IT-st - suur vajadus jõudluseks, tarkvara install ja tehniline haldus, ligipääsud. Tulevikus ka BI teenus ettevõtetele läbi e-maksuameti.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111972 2016-10-25T04:02:04Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu. Masku- ja Tolliamet tegeleb peamiselt käitumisanalüüsiga.Oluline on ise juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüsi üks funktsioon, kuidas leida üles petturid. Kasvav on üldine monitoorimine, mis toimub majanduses. Üha rohkem antakse sisendit ka poliitika suundade arendamiseks. Analüüsis tuleb olla pigem konservatiivne. Huvitav faktid: alla veerandi tehingutest tehakse sektori sees; 1% toob 68% eelarvest ja 15% ettevõtetest 100%. Suurem osa ettevõtetest ei tekita raha ümberjagamiseks. Andmete kohaselt 40% ettevõtest ei tekita piisavat raha, et toime tulla (kulusid katta). Järelvalve koha pealt peab riik aru saama kas ja kui palju on ta kahju saanud ja kes tegi.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111971 2016-10-25T03:31:38Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendas loengus &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; rääkis '''Ivar Laur''' teemal &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;. Tegeleb igapäevaselt riskianalüüsi funktsionaalsuse arenguga Maksu- ja Tolliametis. Andmete analüüsi ilma IT abita ei saa teha (kui just ei piirduta Exceliga). Isegi kui tegeled terve andmebaasiga, siis alti kuskil keegi, kes &quot;teab&quot;, et tegelikkus on hoopis teistmoodi. Andmed alluvad analüüsile, kuid andmeid ei kasutata, sageli ei ole andmed õiges formaadis, andmeid ei koguta, sageli ei osata andmeid õigesti tõlgendada. Probleemis on, et andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutajavajadustele. Andmetest peab suutma kätte saada äripoolele vajavaid teadmisi. Analüüsiks on vaja inimesi ja vahendeid, ainult vahenditest ei piisa. Inimesed peavad valima sobivad vahendid. Objektiivsed otsused saavad tugineda analüüsile. Kunagi ei ole aega tegelda kõigega, tuleb tegelda nende asjadega, kus saadakse suurimat kasu.<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> Ei tasu olla vaid kitsa ala spetsialist tuleb aru saada lähimate partnerite tegevusest.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111970 2016-10-25T03:10:23Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum''ist väga pikalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. ''Scrum master''i üleandeks on tiimilt arendustööks vajalike takistuste koristamaine (komminikatsioonihäired, administratiivsed tegevused, peab hoidma ''scrumi'' meetodikat käigus). Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111969 2016-10-25T03:05:51Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum masteri'' tööst ja ''scrum''ist pikemalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111968 2016-10-25T03:04:09Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Kahjuks ta ''scrum masteri' tööst ja ''scrum''ist pikemalt ei rääkinud. Sain teada, et ''scrum master'' ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111967 2016-10-25T02:59:21Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Sain teada, et Scrum master ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111966 2016-10-25T02:56:33Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Sain teada, et Scrum master ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111965 2016-10-25T02:52:13Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Sain teada, et Scrum master ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111964 2016-10-25T02:30:56Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov tõi häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale proovile panema. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111963 2016-10-25T02:01:56Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna).<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov tõi häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale proovile panema. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111962 2016-10-25T01:29:24Z

<p>Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk. Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov tõi häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale proovile panema. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111534 2016-10-23T21:55:42Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Kõige tähtsam asi ja parem nõuanne oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk. Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov tõi häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale proovile panema. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111529 2016-10-23T21:41:14Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Kõige tähtsam asi ja parem nõuanne oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk. Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov tõi häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale proovile panema. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid).<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111518 2016-10-23T21:04:49Z

<p>Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Kõige tähtsam asi ja parem nõuanne oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk. Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada.<br /> <br /> '''Andres Septer''' ja '''Einar Koltšanov''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> Koltšianov tõi häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale proovile panema. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest. Äriliselt &quot;kuumal&quot; ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111513 2016-10-23T20:37:42Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles mulle täisesti võõral teemal - süsteemiadministreerimisest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Kõige tähtsam asi ja parem nõuanne oli, et protsesse mida saab tuleb automatiseerida (skripti kirjutamine). Tuleb olla heas mõttes laisk.<br /> <br /> '''Andres Septer''' pidas koos '''Einar Koltšanoviga''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine, kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111512 2016-10-23T20:35:05Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles mulle täisesti võõral teemal - süsteemiadministreerimisest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt;. Kõige tähtsam asi ja parem nõuanne oli, et protsesse mida saab tuleb automatiseerida (skripti kirjutamine). Tuleb olla heas mõttes laisk.<br /> <br /> '''Andres Septer''' pidas koos '''Einar Koltšanoviga&quot; &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine, kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt.<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111511 2016-10-23T20:10:45Z

<p>Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles mulle täisesti võõral teemal - süsteemiadministreerimisest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Viiendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus ]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> ===Lisainformatsioon=== <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111505 2016-10-23T19:56:38Z

<p>Pstamber: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles mulle täisesti võõral teemal - süsteemiadministreerimisest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Viiendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus ]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111504 2016-10-23T19:55:53Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles mulle täisesti võõral teemal - süsteemiadministreerimisest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Viiendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus ]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pstamber&diff=111503 2016-10-23T19:54:46Z

<p>Pstamber: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Peeter Stamberg<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Sissejuhatav loeng (Peeter Lorents,Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt '''Peeter Lorents'''. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht '''Merike Spitsõn'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Sissejuhatava loengu 23.09.2016 slaidid]&lt;/ref&gt; andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist ([https://itcollege.ois.ee/ ÕIS]). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht '''Merle Varendi''' keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist '''Juri Tretjakov''' rääkis e-õppe keskkonnast [https://moodle.hitsa.ee/ MOODLE], sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.<br /> <br /> '''Andres Kütt''' pidas loengu &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; teemal &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot;. Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid vilistlased '''Kritsel''' ja '''Marko Kruustük''' &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel Kruustük ja Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; ''startup'' firmast [https://testlio.com/ Testlio]. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi [https://testlio.com/t/kristel Viidik]. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. ''Startup''ide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju ''startup''idest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.<br /> <br /> '''Lembitu Ling''' kõneles mulle täisesti võõral teemal - süsteemiadministreerimisest &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Viiendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &quot;IT tööturg&quot; (Andres Septer) &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Einar Koltšanov (SCRUM master) 21.09.2016 loengusalvestus ]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kuuendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Seitsmendast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Piirsalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Kaheksandast loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ... <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri, 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/REF&gt; on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist. <br /> <br /> '''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br /> Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele]&lt;/ref&gt; vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole. <br /> <br /> '''Mis on tähtajad? ''' Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?''' Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx][http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punktis 10] on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.<br /> <br /> '''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.<br /> <br /> ===Küsimus 5=== <br /> Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> '''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? ''' Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> • on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;<br /> • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.<br /> • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe<br /> mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel<br /> on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br /> <br /> Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.<br /> <br /> '''Mida peab toetuse saamiseks tegema?''' Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].<br /> <br /> '''Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?''' Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&lt;/ref&gt; Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoetuste-taotlemist-puudutavad-kordumakippuvad-kusimused/ Riiklike õppetoetuste taotlemist puudutavad KordumaKippuvad Küsimused (KKK)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne=== <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> Allikas: &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d.<br /> 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri &lt;ref&gt;[https://itcollege.ois.ee/directive/print?directive_id=6033 Käskkiri 26.05.2016 3-1/145-16]&lt;/ref&gt; 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€. <br /> <br /> <br /> Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena &lt;ref&gt; [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo vikileht ]&lt;/ref&gt; Kristjan Karmo vikilehte<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Pstamber