<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Pulmas</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Pulmas"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Pulmas"/>
	<updated>2026-05-08T13:37:54Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=128935</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=128935"/>
		<updated>2018-01-17T13:49:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Kaitsmise ajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:&lt;br /&gt;
*meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)&lt;br /&gt;
*mis on plaanis veel teha?&lt;br /&gt;
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui&lt;br /&gt;
*projekt on 75% ulatuses valmis, st&lt;br /&gt;
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest&lt;br /&gt;
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)&lt;br /&gt;
*logimine ei pea olema realiseeritud&lt;br /&gt;
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)&lt;br /&gt;
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)&lt;br /&gt;
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a&#039;la kui numbrilisele väljale kirjutada &amp;quot;banaan&amp;quot;, siis rakendus hangub)&lt;br /&gt;
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates&lt;br /&gt;
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita&lt;br /&gt;
*andmete databinding ei ole kohustuslik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Prototüübi kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
18.12.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]&lt;br /&gt;
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
...&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
*16:15 - &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
21.12.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]&lt;br /&gt;
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]&lt;br /&gt;
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaitsmisele registreerumine&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]&lt;br /&gt;
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]&lt;br /&gt;
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kaitsmisele registreerimine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]&lt;br /&gt;
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]&lt;br /&gt;
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]&lt;br /&gt;
*10:15 - TeravMDB&lt;br /&gt;
*10:30 - The Power Of Two&lt;br /&gt;
*10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
*Teet Adamson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon:&#039;&#039;&#039; Tiimile  [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond 123 ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]&lt;br /&gt;
*Paul Richard Lettens&lt;br /&gt;
*Helen Riisalu&lt;br /&gt;
*Ahto Ahven&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; asub  [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon&#039;&#039;&#039; meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;Phoney&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;PennyFriends&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: CurrentEur===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Maarija Mikiver&lt;br /&gt;
*Kairi Kallas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126536</id>
		<title>Talk:Meeskond:PennyFriends</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126536"/>
		<updated>2017-11-12T14:33:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Analüüsi retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
===Ülesehitus===&lt;br /&gt;
Analüüs on üles ehitatud loogiliselt ja kergesti loetavas keeles. Teksti on hea jälgida ja kogu jutt on arusaadav.&lt;br /&gt;
===Funktsionaalsus===&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus on väga hästi punkthaaval ja detailselt kirjeldatud. Samuti on ka rakenduse idee väga lihtne ja arusaadav. Meeldiv planeeritav võimalus on ka summa jagamine kasutajate vahel erinevate osakaaludena.&lt;br /&gt;
===Andmemudel===&lt;br /&gt;
Andmemudel on asjalik ja heade selgitustega. Paraku on kõik andmebaasi tabeliväljad Eesti keelsed, mis ei kuulu hea programmeerimistava juurde.. Samuti võiks sõna OST asemel kasutada sõna TEHING, mis muudaks võimalikuks rakenduse edasiarendamise funktsionaalsuse poole pealt ilma tabeli väljade nimedega konflikti minemata. Veidi kummaliselt mõjuvad andmemudelis tabeli KASUTAJA kaks välja - sugu ja vanus - mille kasutamist ei ole analüüsis kirjeldatud. Samuti ei näe ka nende olemasolul põhjust, kuna tegemist on rahalise rakendusega, milles vanus ja sugu rolli ei mängi (vist?).&lt;br /&gt;
===Probleemid===&lt;br /&gt;
Rakenduse andmebaasi tabel SÕPRUS lubab ostu jagamist vaid kahe liikme vahel. Samas on sageli ühisostude osapoolte arv tunduvalt suurem. Seega võiks ostu summa jagamise võimalus olla oluliselt suurem kui kaks inimest. Seega vähendab selline piirang selle rakenduse kasutamist kindlasti oluliselt.&lt;br /&gt;
===Hinnang ideele===&lt;br /&gt;
Rakenduse idee on väga hea, kuna ikka juhtub, et tehakse ühiseid üritusi, mille käigus keegi maksab kogu summa. Ilmselt oleks rakendus aga mugavamalt kasutatav, kui tegemist oleks mobiiliäpiga, mis paraku praeguse kursuse raamidesse ei mahu. Meeldiv on ka see osa, kus juba olemasolev kasutaja saab uusi kasutajaid lisada neile läbi rakenduse meili saates. Seega saab kogu kasutajaskond suureneda vastavalt sõprade võrgustiku laienemisele.&lt;br /&gt;
===Nice-to-have funktsionaalsused===&lt;br /&gt;
Üleliigne tundub soovitud funktsionaalsus, kus kasutaja saab valida, kas tasaarveldust tehakse või mitte. Kas see mitte konkreetse rakenduse idee ei olegi?&lt;br /&gt;
Sõprade lisamise funktsioon võiks olla olemas ka sellisel moel, et konto luuakse ostu tegija poolt ja sõpradele saadetakse link liitumiseks, millega sisse logides oleks juba näha ka tehtud tehingud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris meeskond JEMP&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126524</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126524"/>
		<updated>2017-11-12T12:55:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Meeskond: JEMP */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
*Laura Pirso&lt;br /&gt;
*Teet Adamson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039; meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
* Andreas Porman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt&lt;br /&gt;
* Marie Udam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna &#039;&#039;&#039;PennyFriends&#039;&#039;&#039; analüüsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126523</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126523"/>
		<updated>2017-11-12T12:53:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Meeskond: JEMP */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
*Laura Pirso&lt;br /&gt;
*Teet Adamson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039; meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
* Andreas Porman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt&lt;br /&gt;
* Marie Udam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna PennyFriends analüüsile https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126522</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126522"/>
		<updated>2017-11-12T12:53:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Meeskond: JEMP */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
*Laura Pirso&lt;br /&gt;
*Teet Adamson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039; meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
* Andreas Porman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt&lt;br /&gt;
* Marie Udam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna PennyFriends analüüsile [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126521</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2017)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&amp;diff=126521"/>
		<updated>2017-11-12T12:53:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Meeskond: JEMP */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;22.10.2017&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2017&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon: (3p) (12.11.2017)&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2017&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
(30p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039;(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2017 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2017=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Demo===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*esimene&lt;br /&gt;
*teine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond X===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
..&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond das Flugzeug===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]&lt;br /&gt;
*Frank Koppel&lt;br /&gt;
*Laura Pirso&lt;br /&gt;
*Teet Adamson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Whipround===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]&lt;br /&gt;
*Leho Kivistik&lt;br /&gt;
*Hannes Mäeorg&lt;br /&gt;
*Tarmo Luugus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond .njet===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]&lt;br /&gt;
*Edgar Tereping&lt;br /&gt;
*Priit Järv&lt;br /&gt;
*Jane Kaldma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond EluOnLill===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]&lt;br /&gt;
*Henrik Prangel&lt;br /&gt;
*Kert Saarma&lt;br /&gt;
*Carlos Kirtsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond EurosDollas ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]&lt;br /&gt;
*Simo Sirkas&lt;br /&gt;
*Marten Tammeleht&lt;br /&gt;
*Mihkel Tääkre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond VirtualBar ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]&lt;br /&gt;
*Rando Kurel&lt;br /&gt;
*Markus Mänd&lt;br /&gt;
*Erik Kaup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Raavo™ ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]&lt;br /&gt;
*Kristo Leesmann&lt;br /&gt;
*Peeter Fridolin&lt;br /&gt;
*Rando Rommot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond IT Squad ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]&lt;br /&gt;
*Pavel Fleišer&lt;br /&gt;
*Anna Levijeva&lt;br /&gt;
*Anton Kuksov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond TrackPlace ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]&lt;br /&gt;
* Marek Juhanson&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond Lill ===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]&lt;br /&gt;
* Alo Avi&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets&lt;br /&gt;
* Marite Rammo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ITBaar===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]&lt;br /&gt;
*Christo Aruste&lt;br /&gt;
*Heleriin Malkov&lt;br /&gt;
*Tõnis Prants&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Scraper===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]&lt;br /&gt;
*Heidi Koppel&lt;br /&gt;
*Ove Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Pakiraam===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]&lt;br /&gt;
*Markus Kildemaa&lt;br /&gt;
*Indro Kottise&lt;br /&gt;
*Kristo Naeris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]&lt;br /&gt;
*Simo Jaanus&lt;br /&gt;
*Artur Tammiste&lt;br /&gt;
*Valdo Taevere&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond DriimTiimKriim===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond Phoney===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]&lt;br /&gt;
*Karl Erik Õunapuu&lt;br /&gt;
*Margus Põlma&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond XYZ===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]&lt;br /&gt;
*Andero Samelselg&lt;br /&gt;
*Eve Ormisson&lt;br /&gt;
*Kaisa Lindström&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kalimali budget===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Kalimali budget]]&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Katrin Lasberg&#039;&#039;&#039; - projektijuht&lt;br /&gt;
*Liina Laumets &lt;br /&gt;
*Maile Mäesalu &lt;br /&gt;
*Liis Talsi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039; meeskond: SharpResto. [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget Retsensioon]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SharpResto===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[SharpResto]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Andres Aava&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Henri Annilo&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti&lt;br /&gt;
* Andreas Porman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Timeify===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:[[Timeify]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Egert Loss&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tiim: Carparts===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht:[[Carparts]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andres Kõiv&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Taivo Liik&#039;&#039;&#039; -&#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hardware Monitoring===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht:  [[HardwareMonitoring]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Joonas Ervald&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TeravMDB===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[TeravMDB]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Aleksandr Petrushihin&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt&lt;br /&gt;
* Marie Udam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ERROR IM002===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter&lt;br /&gt;
* Alvar Suun&lt;br /&gt;
* Andres Tambek&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Power Of Two===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[Power Of Two]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov - projektijuht&lt;br /&gt;
* Anton Meženin&lt;br /&gt;
* Rain Kärner&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PlantWise===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[PlantWise]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Allar Vendla&#039;&#039;&#039; - &#039;&#039;projektijuht&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Anita Sepp&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: JEMP===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[JEMP]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna PennyFriends analüüsile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Memorize===&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: 2Do===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[2Do]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Merike Meizner&lt;br /&gt;
* Egert Närep&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer - projektijuht&lt;br /&gt;
* Jaak Vaher&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ennustajad===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk - projektijuht&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: PennyFriends===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Helen Kösta&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Kirke Narusk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Märkmik&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TaxiService===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukas&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtšenko&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: H2I===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [[H2I]] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas&lt;br /&gt;
* Helen Oppar&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Märkmik===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Kristiina Keelmann&lt;br /&gt;
*Häli Ann Reintam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Meeskond_Projekt===&lt;br /&gt;
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonnaliikmed:&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kaloriarvutaja===&lt;br /&gt;
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht&lt;br /&gt;
*Sergei Kaganski&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126520</id>
		<title>Talk:Meeskond:PennyFriends</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126520"/>
		<updated>2017-11-12T12:49:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi koostas meeskond JEMP&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126519</id>
		<title>Talk:Meeskond:PennyFriends</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126519"/>
		<updated>2017-11-12T12:49:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;-Analüüsi retsensioon-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi koostas meeskond JEMP&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126518</id>
		<title>Talk:Meeskond:PennyFriends</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:PennyFriends&amp;diff=126518"/>
		<updated>2017-11-12T12:48:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: Created page with &amp;quot;*Analüüsi retsensioon*   Analüüsi koostas meeskond JEMP&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;*Analüüsi retsensioon*&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi koostas meeskond JEMP&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JEMP&amp;diff=125830</id>
		<title>JEMP</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JEMP&amp;diff=125830"/>
		<updated>2017-11-05T14:48:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Arenduse protsess ja metoodika */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskond ==&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Terminid==&lt;br /&gt;
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus&lt;br /&gt;
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tehnoloogia==&lt;br /&gt;
*C# programmeerimiskeel&lt;br /&gt;
*WPF tehnoloogia&lt;br /&gt;
*Microsoft SQL Server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arenduse infrastruktuur==&lt;br /&gt;
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Windows 10&lt;br /&gt;
*Visual Studio 2017 IDE&lt;br /&gt;
*Visual Studio Team Services&lt;br /&gt;
*SQL Server Management Studio&lt;br /&gt;
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/&lt;br /&gt;
*JetBrains ReSharper&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arenduse protsess ja metoodika==&lt;br /&gt;
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku [https://docs.microsoft.com/en-us/dotnet/standard/design-guidelines/ Framework Design Guidelines] juhiseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Toote kirjeldus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===&lt;br /&gt;
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika&lt;br /&gt;
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus&lt;br /&gt;
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika&lt;br /&gt;
*Valimisprotseduuride järgne infokuva&lt;br /&gt;
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut&lt;br /&gt;
*Tegevuste logimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===&amp;quot;Nice-to-have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus&lt;br /&gt;
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine&lt;br /&gt;
*Eraldiseisev haldusliides&lt;br /&gt;
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)&lt;br /&gt;
*Valimisseisu statistika&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===&amp;quot;Nice to have&amp;quot; ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===&lt;br /&gt;
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt&lt;br /&gt;
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile&lt;br /&gt;
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile&lt;br /&gt;
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===&lt;br /&gt;
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]&lt;br /&gt;
[https://erikehrbach.visualstudio.com/872bef6b-1754-481a-a7eb-774c232dbd15/_api/_versioncontrol/itemContent?repositoryId=2a0cc6b1-9096-4c48-95a1-27232f6cc9e9&amp;amp;path=.attachments%2Felection_create-e78d1eff-55a3-49dd-a223-16f96ab2a35a.sql&amp;amp;version&amp;amp;contentOnly=true&amp;amp;__v=5 election_create.sql]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Olemite semantika====&lt;br /&gt;
* PERSON	&lt;br /&gt;
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.&lt;br /&gt;
* USER	&lt;br /&gt;
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.&lt;br /&gt;
* ASSOCIATION	&lt;br /&gt;
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest&lt;br /&gt;
* USER_ASSOCIATION	&lt;br /&gt;
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.&lt;br /&gt;
* PASSWORD	&lt;br /&gt;
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.&lt;br /&gt;
* ROLE	&lt;br /&gt;
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.&lt;br /&gt;
* RIGHTS	&lt;br /&gt;
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user&lt;br /&gt;
* ROLE_RIGHTS	&lt;br /&gt;
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.&lt;br /&gt;
* USER_ROLE	&lt;br /&gt;
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.&lt;br /&gt;
* TYPE	&lt;br /&gt;
Teadmik erinevatest valimisvormidest.&lt;br /&gt;
* EVENT	&lt;br /&gt;
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.&lt;br /&gt;
* PARTICIPATIONS	aka USER_EVENT&lt;br /&gt;
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga&lt;br /&gt;
* REGION&lt;br /&gt;
Kandideerimispiirkond&lt;br /&gt;
* USER_REGION&lt;br /&gt;
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.&lt;br /&gt;
* EVENT_VOTE&lt;br /&gt;
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.&lt;br /&gt;
* USER_VOTE&lt;br /&gt;
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk&lt;br /&gt;
* SYSTEM&lt;br /&gt;
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.&lt;br /&gt;
* LOG&lt;br /&gt;
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Baasipõhine äriloogika====&lt;br /&gt;
* USER:&lt;br /&gt;
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks. &lt;br /&gt;
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.&lt;br /&gt;
* HÄÄLETAMINE:&lt;br /&gt;
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.&lt;br /&gt;
* RIGHTS:&lt;br /&gt;
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.&lt;br /&gt;
* SYSTEM/LOG:&lt;br /&gt;
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Võimalikud probleemid====&lt;br /&gt;
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.&lt;br /&gt;
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver. &lt;br /&gt;
* Linq kasutamine arendumustrites.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Blogi ==&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;19.09.17&#039;&#039;&#039; Meeskonna moodustamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;21.09.17&#039;&#039;&#039; TFS konto tegemine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;21.09.17&#039;&#039;&#039; Projekti idee osas kokkuleppimine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;01.10.17&#039;&#039;&#039; Projekti analüüsiga alustamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;15.10.17&#039;&#039;&#039; Projekti analüüsiga jätkamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;22.10.17&#039;&#039;&#039; Wiki lehe tegemine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;05.11.17&#039;&#039;&#039; Wiki lehe täiendamine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JEMP&amp;diff=125829</id>
		<title>JEMP</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JEMP&amp;diff=125829"/>
		<updated>2017-11-05T14:47:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskond ==&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Terminid==&lt;br /&gt;
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus&lt;br /&gt;
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tehnoloogia==&lt;br /&gt;
*C# programmeerimiskeel&lt;br /&gt;
*WPF tehnoloogia&lt;br /&gt;
*Microsoft SQL Server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arenduse infrastruktuur==&lt;br /&gt;
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Windows 10&lt;br /&gt;
*Visual Studio 2017 IDE&lt;br /&gt;
*Visual Studio Team Services&lt;br /&gt;
*SQL Server Management Studio&lt;br /&gt;
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/&lt;br /&gt;
*JetBrains ReSharper&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arenduse protsess ja metoodika==&lt;br /&gt;
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku Framework Design Guidelines juhiseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Toote kirjeldus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===&lt;br /&gt;
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika&lt;br /&gt;
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus&lt;br /&gt;
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika&lt;br /&gt;
*Valimisprotseduuride järgne infokuva&lt;br /&gt;
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut&lt;br /&gt;
*Tegevuste logimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===&amp;quot;Nice-to-have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus&lt;br /&gt;
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine&lt;br /&gt;
*Eraldiseisev haldusliides&lt;br /&gt;
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)&lt;br /&gt;
*Valimisseisu statistika&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===&amp;quot;Nice to have&amp;quot; ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===&lt;br /&gt;
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt&lt;br /&gt;
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile&lt;br /&gt;
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile&lt;br /&gt;
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===&lt;br /&gt;
[[File:JEMP_DB.png|link=https://wiki.itcollege.ee/images/3/34/JEMP_DB.png|JEMP_DB]]&lt;br /&gt;
[https://erikehrbach.visualstudio.com/872bef6b-1754-481a-a7eb-774c232dbd15/_api/_versioncontrol/itemContent?repositoryId=2a0cc6b1-9096-4c48-95a1-27232f6cc9e9&amp;amp;path=.attachments%2Felection_create-e78d1eff-55a3-49dd-a223-16f96ab2a35a.sql&amp;amp;version&amp;amp;contentOnly=true&amp;amp;__v=5 election_create.sql]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Olemite semantika====&lt;br /&gt;
* PERSON	&lt;br /&gt;
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.&lt;br /&gt;
* USER	&lt;br /&gt;
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.&lt;br /&gt;
* ASSOCIATION	&lt;br /&gt;
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest&lt;br /&gt;
* USER_ASSOCIATION	&lt;br /&gt;
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.&lt;br /&gt;
* PASSWORD	&lt;br /&gt;
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.&lt;br /&gt;
* ROLE	&lt;br /&gt;
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.&lt;br /&gt;
* RIGHTS	&lt;br /&gt;
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user&lt;br /&gt;
* ROLE_RIGHTS	&lt;br /&gt;
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.&lt;br /&gt;
* USER_ROLE	&lt;br /&gt;
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.&lt;br /&gt;
* TYPE	&lt;br /&gt;
Teadmik erinevatest valimisvormidest.&lt;br /&gt;
* EVENT	&lt;br /&gt;
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.&lt;br /&gt;
* PARTICIPATIONS	aka USER_EVENT&lt;br /&gt;
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga&lt;br /&gt;
* REGION&lt;br /&gt;
Kandideerimispiirkond&lt;br /&gt;
* USER_REGION&lt;br /&gt;
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.&lt;br /&gt;
* EVENT_VOTE&lt;br /&gt;
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.&lt;br /&gt;
* USER_VOTE&lt;br /&gt;
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk&lt;br /&gt;
* SYSTEM&lt;br /&gt;
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.&lt;br /&gt;
* LOG&lt;br /&gt;
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Baasipõhine äriloogika====&lt;br /&gt;
* USER:&lt;br /&gt;
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks. &lt;br /&gt;
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.&lt;br /&gt;
* HÄÄLETAMINE:&lt;br /&gt;
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.&lt;br /&gt;
* RIGHTS:&lt;br /&gt;
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.&lt;br /&gt;
* SYSTEM/LOG:&lt;br /&gt;
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Võimalikud probleemid====&lt;br /&gt;
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.&lt;br /&gt;
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver. &lt;br /&gt;
* Linq kasutamine arendumustrites.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Blogi ==&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;19.09.17&#039;&#039;&#039; Meeskonna moodustamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;21.09.17&#039;&#039;&#039; TFS konto tegemine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;21.09.17&#039;&#039;&#039; Projekti idee osas kokkuleppimine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;01.10.17&#039;&#039;&#039; Projekti analüüsiga alustamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;15.10.17&#039;&#039;&#039; Projekti analüüsiga jätkamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;22.10.17&#039;&#039;&#039; Wiki lehe tegemine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;05.11.17&#039;&#039;&#039; Wiki lehe täiendamine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:JEMP_DB.png&amp;diff=125828</id>
		<title>File:JEMP DB.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:JEMP_DB.png&amp;diff=125828"/>
		<updated>2017-11-05T14:37:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JEMP&amp;diff=125827</id>
		<title>JEMP</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JEMP&amp;diff=125827"/>
		<updated>2017-11-05T13:45:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Meeskond ==&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach - Projektijuht&lt;br /&gt;
* Marko Linde&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Sissejuhatus ==&lt;br /&gt;
Projekti eesmärk on meeskonnal omandada teadmisi ja arendada oskusi C# programmeerimiskeele ja .NET tehnoloogial rakenduste ehitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loodav toode on e-valmisrakendus, mille raames toimub kasutajatel autentimine, mille järgselt tekib kasutajale võimalus valida endale esindaja kas kohaliku omavalitsusse või üldvalimiste puhul riigitasandil valitsusse, olenevalt valimisaastast.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Terminid==&lt;br /&gt;
*Toode - Interaktiivne e-valimisrakendus&lt;br /&gt;
*Meeskond - grupp, kes vastutab toote arenduse ja valmimise eest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tehnoloogia==&lt;br /&gt;
*C# programmeerimiskeel&lt;br /&gt;
*WPF tehnoloogia&lt;br /&gt;
*Microsoft SQL Server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arenduse infrastruktuur==&lt;br /&gt;
Meeskond kasutab projekti edukaks sooritamiseks järgmiseid vahendeid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Windows 10&lt;br /&gt;
*Visual Studio 2017 IDE&lt;br /&gt;
*Visual Studio Team Services&lt;br /&gt;
*SQL Server Management Studio&lt;br /&gt;
*SQL serveri hosting - https://www.gearhost.com/&lt;br /&gt;
*JetBrains ReSharper&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arenduse protsess ja metoodika==&lt;br /&gt;
Arenduse protsess toimub Kanban vormis. Meeskonnaliikmete vaheline suhtlus ja positiivne sünergia saavutatakse läbi aktiivse suhtluse ja ülesannete delegeerimise.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehnilise aspekti poolt vaadatuna on efektiivseks tööks kasutusel GIT põhine koodihoidla Visual Studio Team Services teenuses, kuhu tehakse regulaarseid, ülesannetepõhiseid koodilükkeid. Toote dokumentatsioon asub samuti eelmainitud keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nõude “rakendus peab olema kommenteeritud koodiga” täitmisel peame eelkõige silmas Robert C. Martini raamatu “Clean code” põhimõtet, et kommentaaridega täidetud kood on kehv kood ja pigem saavutada koodi efektiivne loetavus läbi kasutatavate meetodite ning muutujate nimetuste.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood kirjutatakse inglisekeelsete muutuja- ning meetodnimedega ja jälgitakse .NET raamistiku Framework Design Guidelines juhiseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Toote kirjeldus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Minimaalselt nõutud funktsionaalsused===&lt;br /&gt;
*Efektiivne ja turvaline autentimisloogika&lt;br /&gt;
*Valimisnimekirja põhine valimisfunktsionaalsus&lt;br /&gt;
*Valimisfunktsionaalsuse algusaja ja lõppaja piirangute loogika&lt;br /&gt;
*Valimisprotseduuride järgne infokuva&lt;br /&gt;
*Võimalus muuta eelnevalt tehtud valikut&lt;br /&gt;
*Tegevuste logimine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===&amp;quot;Nice-to-have&amp;quot;: ===&lt;br /&gt;
*Valimispiirkonnapõhine valimisfunktsionaalsus&lt;br /&gt;
*Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi põhine autentimine&lt;br /&gt;
*Eraldiseisev haldusliides&lt;br /&gt;
*Andmebaasitasemel auditeerimisväljad tabelitelt (created_by, created_dtime, modified_by, modified_dtime)&lt;br /&gt;
*Valimisseisu statistika&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===&amp;quot;Nice to have&amp;quot; ideed, ehk kuhu võiks edasi kasvada: ===&lt;br /&gt;
*Võimalik hääletada läbi otsedemokraatliku hääletussüsteemi uute seaduste ja eelnõuete poolt&lt;br /&gt;
*Vastavus ISKE riiklikule turvanõuete standardile&lt;br /&gt;
*Smart-ID , ID-kaardi põhine audentimine vastavuses OAuth 2.0 standardile&lt;br /&gt;
*Andmebaasi osade muutumine normaliseeritud kujult väiksemale normaliseerituse astmele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmebaasi kirjeldus analüüsiks. Kokkuvõtlik olemite/tabelite semantika ning baasi loomise skript===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Olemite semantika====&lt;br /&gt;
* PERSON	&lt;br /&gt;
Tabelis hoiatakse kõikide inimeste andemeid, sõltumata nende soost, rollist ja oskustest.&lt;br /&gt;
* USER	&lt;br /&gt;
Tabelis hoitakse isiku semantilist aliast, mis võib olla tuletis olemasolevast informatsioonist.&lt;br /&gt;
* ASSOCIATION	&lt;br /&gt;
Teadmik olemasolevatest erakondadest või valimisliitudest&lt;br /&gt;
* USER_ASSOCIATION	&lt;br /&gt;
Kasutaja kuulumine teatud valimisliitu või erakonda teatud aja jooksul.&lt;br /&gt;
* PASSWORD	&lt;br /&gt;
Tabelis hoitakse SHA-2 võtmetena kasutajale mõeldud mistahes isikuvormi tuvatamiseks mõeldud tähtajalist võtit. Tabelist näeb ka eelnevalt kasutuses olnud võtmeid. Algus tähistab võtme kasutamise algust ja lõpp, kui võti pole enam kasutusel. Võimalab salvestada 64 tähemärgilist SHA-2 võtit ja vajaduse korral on 1 tähemärk jäetud kasutaja blokeerimisele ! näol.&lt;br /&gt;
* ROLE	&lt;br /&gt;
Sisaldab tegevuse olekust sõltuvat ametinimetust. candidate, voter.&lt;br /&gt;
* RIGHTS	&lt;br /&gt;
Teadmik kasutajapõhistest õigustest. Määrab kasutaja võimalused. Admin, superadmin, user&lt;br /&gt;
* ROLE_RIGHTS	&lt;br /&gt;
Hoitakse informatsiooni konkreetse rolli õiguste kohta kuuluvad informatsiooni nii selle hetkeseisu, kui ka tagasivaatavalt.&lt;br /&gt;
* USER_ROLE	&lt;br /&gt;
Tabel sisaldab kasutaja kohta puudutavat informatsiooni ja määratleb tema võimalused kasutajapõhiselt või muu järgi kindlal perioodil. Antakse kasutajale roll vastavalt rolli nimekirjale kindlaks perioodiks. Näiteks kandidaat ja voter võivad olla ka ühes isikus või admin ning hääletaja.&lt;br /&gt;
* TYPE	&lt;br /&gt;
Teadmik erinevatest valimisvormidest.&lt;br /&gt;
* EVENT	&lt;br /&gt;
Tabelis on sündmus läbi teadmiku oma alguse ja lõppuga.&lt;br /&gt;
* PARTICIPATIONS	aka USER_EVENT&lt;br /&gt;
Sündmusel osalev kasutaja algus ja lõpu kuupäevaga&lt;br /&gt;
* REGION&lt;br /&gt;
Kandideerimispiirkond&lt;br /&gt;
* USER_REGION&lt;br /&gt;
Kasutaja kandideerib teatud piirkonnas.&lt;br /&gt;
* EVENT_VOTE&lt;br /&gt;
Võimalik hääletus seaduseelnõude poolt.&lt;br /&gt;
* USER_VOTE&lt;br /&gt;
Bit põhine, kas null, 1 või 0. Kasutaja hääletamine osaleja poolt. Sündmusel osaleva kasutaja arvutatud häältehulk&lt;br /&gt;
* SYSTEM&lt;br /&gt;
Teatmik kokku lepitud ja jälgitavadest süsteemi muudatustest.&lt;br /&gt;
* LOG&lt;br /&gt;
Kasutaja kuupäevaline seos süsteemi muudatusega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Baasipõhine äriloogika====&lt;br /&gt;
* USER:&lt;br /&gt;
Kasutaja tuvastamiseks kontrollitakse USER_ROLE From/Until järgi, et on kas hääletaja või kandideerija. Igale Inimesele on määratud valimispiirkond, mille kaudu saab teda valida või mille kaudu kuvatakse hääletajale ainult tema piirkonnas oleva valimisnimekirja järgseid inimesi. Ehk esitatakse ainult need kandidaadid, kellele ta saab hääli anda. Võimalik limiteerida ka erakonna eelistuse kaudu. Piirangud teevad baasi kindlasti kiiremaks. &lt;br /&gt;
Kandidaadid saavad lisakontrolli USER_EVENT näol ehk kas nende kandidatuur on antud valimistel aktiivne.&lt;br /&gt;
* HÄÄLETAMINE:&lt;br /&gt;
Inimene annab hääle - saadetakse vastavalt valitud kandideerija USER_EVENT tabeliväärtuse muutus tagasi - kandideerija hääl suureneb 1 võrra.&lt;br /&gt;
* RIGHTS:&lt;br /&gt;
Rollidele ääratud õigused ,ehk hääletaja õigused, kandideerija õigused ning arendaja või muu vaja mineva rühma õiguste määramine.&lt;br /&gt;
* SYSTEM/LOG:&lt;br /&gt;
Salvestatakse kõikide tabelite üleselt äriloogikaga määratud võimalik andmebaasi muutus. Näiteks saadiku piirkonna muutuse salvestus, kus äriloogika kaudu nõutakse baasis toimuva muudatuse salvestust. Muudatus seotakse konkreetse kasutajaga. Edaspidi saab kõiki muudatusi jälgida grupeeringute kaupa või ka kasutaja kaupa.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Võimalikud probleemid====&lt;br /&gt;
* Andmebaas on normaliseeritud kujul ja väga lühikese perioodi jooksul suurte kasutajahulkadega opereerimine võib muutuda koormavaks ja aeglaseks. Kiiremaks andmete käitlemiseks on ilmselt vajalik konsulteerida oma ala spetsialistidega ja selle projekti raames selle probleemiga ei tegelta.&lt;br /&gt;
* C# oskuste erinevuste tase meeskonnas - inimeste erinev õpikõver. &lt;br /&gt;
* Linq kasutamine arendumustrites.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Blogi ==&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;19.09.17&#039;&#039;&#039; Meeskonna moodustamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;21.09.17&#039;&#039;&#039; TFS konto tegemine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;21.09.17&#039;&#039;&#039; Projekti idee osas kokkuleppimine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;01.10.17&#039;&#039;&#039; Projekti analüüsiga alustamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;15.10.17&#039;&#039;&#039; Projekti analüüsiga jätkamine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;22.10.17&#039;&#039;&#039; Wiki lehe tegemine&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;05.11.17&#039;&#039;&#039; Wiki lehe täiendamine&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122733</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122733"/>
		<updated>2017-05-23T14:32:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Probleemilahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122684</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122684"/>
		<updated>2017-05-22T10:02:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122683</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122683"/>
		<updated>2017-05-22T10:01:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119526</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119526"/>
		<updated>2017-03-26T17:25:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109785</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109785"/>
		<updated>2016-10-18T14:41:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas (DK-13)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini aru saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemide administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk siis kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Väga oluline on asutustes ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Sain teada ka seda, et Skype on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud sellest ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Tuleb välja, et vaid väga hästi tehtud asi võib ennast ilma turunduseta ise müüa ja sedagi ainult mingi piirini. Viis, kuidas ennast müüa ja milline bränd kujundada, on vägagi oluline osa edasises edus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt jäi kogu loengusarjast minu jaoks kõrva see, et tuleb endasse uksuda, tuleb pidevalt õppida ja leida kõigest õpitavast enda jaoks n-ö iva, ennast ei tohi liiga odavalt müüa ja edasi liikumiseks on vähemalt Eesti kontekstis vaja vahetada asutust ja seda vahetust ei tohiks ka karta. Liikumine erinevate alade ja elualade vahel on täesti võimalik ja reaalne, kui endal vaid tahtmist ja pealehakkamist on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109777</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109777"/>
		<updated>2016-10-18T14:35:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini aru saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemide administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk siis kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Väga oluline on asutustes ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Sain teada ka seda, et Skype on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud sellest ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Tuleb välja, et vaid väga hästi tehtud asi võib ennast ilma turunduseta ise müüa ja sedagi ainult mingi piirini. Viis, kuidas ennast müüa ja milline bränd kujundada, on vägagi oluline osa edasises edus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt jäi kogu loengusarjast minu jaoks kõrva see, et tuleb endasse uksuda, tuleb pidevalt õppida ja leida kõigest õpitavast enda jaoks n-ö iva, ennast ei tohi liiga odavalt müüa ja edasi liikumiseks on vähemalt Eesti kontekstis vaja vahetada asutust ja seda vahetust ei tohiks ka karta. Liikumine erinevate alade ja elualade vahel on täesti võimalik ja reaalne, kui endal vaid tahtmist ja pealehakkamist on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109769</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109769"/>
		<updated>2016-10-18T14:24:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini aru saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemide administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk siis kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Väga oluline on asutustes ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Sain teada ka seda, et Skype on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud sellest ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Tuleb välja, et vaid väga hästi tehtud asi võib ennast ilma turunduseta ise müüa ja sedagi ainult mingi piirini. Viis, kuidas ennast müüa ja milline bränd kujundada, on vägagi oluline osa edasises edus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt jäi kogu loengusarjast minu jaoks kõrva see, et tuleb endasse uksuda, tuleb pidevalt õppida ja leida kõigest õpitavast enda jaoks n-ö iva, ennast ei tohi liiga odavalt müüa ja edasi liikumiseks on vähemalt Eesti kontekstis vaja vahetada asutust ja seda vahetust ei tohiks ka karta. Liikumine erinevate alade ja elualade vahel on täesti võimalik ja reaalne, kui endal vaid tahtmist ja pealehakkamist on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109672</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109672"/>
		<updated>2016-10-18T11:08:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. Analüüsi juures on alati ka arvude ja tegelikkuse erinevus, mida siis täidetakse n-ö ennustamistega, millel on siiski ka mõningane alus olemas. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga, kuid Eestis oleks selle jaoks üsna kitsas turg.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Ja kõlama jäi taaskord lause &amp;quot;Usu endasse&amp;quot; mis oli toodud ühe küberkurjategija näitel, kes oli tugev nii koodi kirjutamises kui ka inimeste organiseerimises, kuid ei uskunud ise end selles kuigi tugev olevat. Sain teada ka seda, et Skype töötab krüpto pealt ja on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud selles ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109647</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109647"/>
		<updated>2016-10-18T09:45:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. Analüüsi juures on alati ka arvude ja tegelikkuse erinevus, mida siis täidetakse n-ö ennustamistega, millel on siiski ka mõningane alus olemas. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga, kuid Eestis oleks selle jaoks üsna kitsas turg.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Ja kõlama jäi taaskord lause &amp;quot;Usu endasse&amp;quot; mis oli toodud ühe küberkurjategija näitel, kes oli tugev nii koodi kirjutamises kui ka inimeste organiseerimises, kuid ei uskunud ise end selles kuigi tugev olevat. Sain teada ka seda, et Skype töötab krüpto pealt ja on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud selles ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109646</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109646"/>
		<updated>2016-10-18T09:44:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. Analüüsi juures on alati ka arvude ja tegelikkuse erinevus, mida siis täidetakse n-ö ennustamistega, millel on siiski ka mõningane alus olemas. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga, kuid Eestis oleks selle jaoks üsna kitsas turg.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Ja kõlama jäi taaskord lause &amp;quot;Usu endasse&amp;quot; mis oli toodud ühe küberkurjategija näitel, kes oli tugev nii koodi kirjutamises kui ka inimeste organiseerimises, kuid ei uskunud ise end selles kuigi tugev olevat. Sain teada ka seda, et Skype töötab krüpto pealt ja on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud selles ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui üliõpilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109645</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109645"/>
		<updated>2016-10-18T09:43:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. Analüüsi juures on alati ka arvude ja tegelikkuse erinevus, mida siis täidetakse n-ö ennustamistega, millel on siiski ka mõningane alus olemas. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga, kuid Eestis oleks selle jaoks üsna kitsas turg.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Ja kõlama jäi taaskord lause &amp;quot;Usu endasse&amp;quot; mis oli toodud ühe küberkurjategija näitel, kes oli tugev nii koodi kirjutamises kui ka inimeste organiseerimises, kuid ei uskunud ise end selles kuigi tugev olevat. Sain teada ka seda, et Skype töötab krüpto pealt ja on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud selles ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada taodeldes üks kord korduseksamit kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb kirja kõrgem hinne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109487</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109487"/>
		<updated>2016-10-17T21:18:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. Analüüsi juures on alati ka arvude ja tegelikkuse erinevus, mida siis täidetakse n-ö ennustamistega, millel on siiski ka mõningane alus olemas. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga, kuid Eestis oleks selle jaoks üsna kitsas turg.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain päris palju teada riigi küberturvalisuse kohta. Kuulsin huvitavaid fakte küberkaitse tekkimise ja olemuse kohta ning mõningaid ennustusi ka tuleviku suunal. Huvitav oli ka väide, et küberis on 2 kuud ette võimalik öelda, milised riigid sõdima hakkavad. Ja kõlama jäi taaskord lause &amp;quot;Usu endasse&amp;quot; mis oli toodud ühe küberkurjategija näitel, kes oli tugev nii koodi kirjutamises kui ka inimeste organiseerimises, kuid ei uskunud ise end selles kuigi tugev olevat. Sain teada ka seda, et Skype töötab krüpto pealt ja on maailma parim krüptotarkvara, mille eest Microsoft maksis 8 miljardit dollarit, kuna nad ei saanud selles ise jagu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109105</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109105"/>
		<updated>2016-10-17T17:32:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; Rääkis Ivar Laur analüütikaspetsialisti tööst Maksu- ja Tolliametis. Selgus, et analüütika on väga ressursimahukas, kuid siiski on ka seal võimalik näiteks päringute optimeerimisega väga palju ressurssi kokku hoida. MTA serverid on väga suured ja mahukad, kuna andmed, mida seal töödeldakse on samuti väga suuremahulised. Analüüsi juures on alati ka arvude ja tegelikkuse erinevus, mida siis täidetakse n-ö ennustamistega, millel on siiski ka mõningane alus olemas. IT-d ja analüüsi mõlemat tundev inimene võiks olla väga kõrgelt nõutud ja vägagi hea palgaga, kuid Eestis oleks selle jaoks üsna kitsas turg.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109053</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=109053"/>
		<updated>2016-10-17T16:27:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada juba nii mõndagi erinevate võimalike töökohtade kohta. Järjekordselt oli kuulda, et väga oluline on võrgustik ja et tuleb aga suhteid luua, sest avalikud konkursid on enamasti jäänukid, kuhu ei ole muude meetoditega kohatäitjat leitud. Meeldis ka see teadmine, et üks ja ainus olla on paha, kuna siis ei ole puhkuseks lootustki. Ja et ennast ei tohi ka n-ö orjaks müüa või neegriks lasta teha. Et kui ikka ei meeldi, siis ei ole ükski töötaja töökohaga laulatatud. Natukene kurvaks tegi see tõdemus, mida ma ka kõrvalt olen tuttavate seas näinud, et Eesti firmades ei taheta töötajaid edutada või erinevate töökohtade vahel liikuda lasta. Et kui oled mingis ametis väga hea, siis pigem aetakse sind seal paigal hoidmisega nii kaugele, et tuleb lahkumisavaldus lauale panna kui et lastakse mujale liikuda. Ja väga oluline on ka äripoole ja IT-poole omavaheline meeldiv ja teineteist austav suhtumine, kuna muidu näidatakse vaid üksteisele näpuga ja räägitakse teineteisest mööda. Lisaks meeldis mulle ka välismaale mineku koha pealt meeldetuletus, et on vaja teha eelnev kodutöö ja uurida tausta, elukallidust ja endale sobivust (täpselt, nagu ka kodumaal kusagile asutusse tööle minnes tuleb vastava asutuse tausta uurida ja siseinfot otsida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108851</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108851"/>
		<updated>2016-10-17T11:30:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada nii mõndagi süsteemid administreerimisest. Kõlama jäid hea süsteemi administraatori oskused, et ta suudab anda teada mis ja miks midagi katki läks, kui nii juhtus, ta rakendab oma süsteemidele alati piisava monitooringu, mis teavitavad anomaaliatest juba enne süsteemide rikki minemist ja ta oskab hoida oma teenused püsivalt käigus, mitte neid pidevalt restartida. Pisut räägiti ka sellest, miks sysadminid arendajatega tülis on. Enamasti pidavat see olema kehva koodi pärast, mis võtab liigselt ressursse. Ehk kõlas soovitus arendajatele oma protsesse optimeerida. Näiteks peaks SQL-is tegema päringuid, mitte iga asja jaoks tervet andmebaasi alla tõmbama ja siis mitte vajalikku kõrvale heitma. Enda jaoks panin kirja veel ka sellised märkmed, et: Admin peab oma süsteemi tundma! Samas peab ta olema laisk, ehk kui mingit sarnast asja on vaja teha mitmeid kordi, siis on vaja sellega midagi ette võtta, sest käsitööd ei tohiks eriti teha. Süsteemi administraator on arhitekti parem käsi, kes oskab anda teadmisi ka mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Nii, nagu igal töökohal, peaks ka administraatoite vahel olema vastutusvaldkond kokku lepitud ja tegemist vajavad asjad edastatud konkreetsele tegijale. Samuti tuleb ka enda väärtust teada ja hinnata ning ei tohiks enda võimeid ka üle hinnata, et asjad oleks siiski tehtud ja ei tekiks ületöötamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108337</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108337"/>
		<updated>2016-10-16T16:23:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandas loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda isikliku startupi firma Testlio saamislugu. Kõlama jäi, et põhilised vajaminevad omadused startupi loomiseks on kannatlikkus, järjepidevus ja püsivus. Väga oluline on ka enda tiim ja selle püsivus, sest kui tegijad on üksteisele võõrad, siis võib tiim ka kiiresti laguneda või ideed muutuda. Nende jaoks saigi üheks oluliseks punktiks koht, kus hacatloni eestvedaja sai peale Angelhacki toimumist, kus nad said kolmanda koha, teada, et nad on tegelikult paar ja selle teadmise najalt saatis nad hoopis San Franciscosse selle hacatoni finaali. Seal esinesid nad nii edukalt, et võitsid selle ja said 25 tuhat dollarit tingimusega kasutada raha USAsse firma alustamiseks. Praeguseks on neil 50-liikmeline tiim ja 200-liikmeline community ning nende idee on suunatud testijate proffessionaalsuse kasutamisele ning kvaliteetse teenuse pakkumisele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108006</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108006"/>
		<updated>2016-10-15T21:30:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108005</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108005"/>
		<updated>2016-10-15T21:29:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108004</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108004"/>
		<updated>2016-10-15T21:29:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= &amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108003</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108003"/>
		<updated>2016-10-15T21:29:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108002</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108002"/>
		<updated>2016-10-15T21:28:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108001</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=108001"/>
		<updated>2016-10-15T21:27:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada arhitekti töö olemusest nii mõndagi. Seda, et arhitekt peaks oskama nii programmeerida kui ka teadma kõikvõimaliku riistvara arhitektuuri ja ülesehitust. Väga meeldivalt jäi kõlama see, et ülivinged koolid ongi tegelikult ka ülivinged ja kui vähegi võimalik, siis tuleb neisse õppima minna. Samas tuleb käimasolevast õppeprogressist igast võimalikust ainest ise leida üles oma isiklikud terad, mille pärast ainesse süveneda ja seda õpida. Mind isiklikult ajas nii mõnekski järgnevaks lauseks naerma koht, kus MIT andmetel pidavat arhitekti töö olema hobuse liigutamine tema tagumikku puhumise teel. Väga vahva võrdlus iseenesest. Ja samuti ka see, et heaks arhitektiks olemine võiks eeldada mõningast ärialast haridust, et organisatsioonidest paremini au saada. Arhitekti üldine tööülesanne olevat üles leida ja külge panna keerulisuse mõõde ärilistele otsustele. Lihtsamate ülesannete juures arhitekti vaja ei lähe, kuid enamasti pöördutakse arhitekti juurde alles siis, kui on asjad juba untsu läinud (kuigi minu arust vist kehtib see kõikvõimalike muudegi spetsialistide puhul...).&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=107547</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=107547"/>
		<updated>2016-10-15T08:52:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain lisaks eelnevalt juba kuuldud teadmistele ka täpsemalt vajaliku essee pikkuse. Et iga vaadatud video kohta on vaja kirjutada umbes 10 lauset. Samuti kuulsin vist esimest korda (või vähemalt registreerisin enda jaoks) elab/IT laborite virtualiseerimise keskkonna olemasolu.&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106447</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106447"/>
		<updated>2016-10-09T21:06:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve 5 ainepunkti eest&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;https://itcollege.ois.ee/directive/view?directive_id=6033&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106446</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106446"/>
		<updated>2016-10-09T20:58:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega isik või kui ta on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekohad&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106445</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106445"/>
		<updated>2016-10-09T20:15:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-Külalisüliõpilaseks kandideerijal tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto  ning  ID-kaart või pass.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Üliõpilastel, kellel on akadeemilise puhkuse ajal õigus osaleda õppetöös, peavad esitama ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
-Kui [li]pilane soovib oma akadeemilist puhkust pikendada, siis tuleb vastavasisuline avaldus teha hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks. Vastasel juhul lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilasel on alla 7-aastane laps.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106329</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106329"/>
		<updated>2016-10-08T21:14:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kolmandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Neljandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Viiendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kuuendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Seitsmendast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
Kaheksandast loengust &amp;lt;ref&amp;gt;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilasel on alla 7-aastane laps.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106327</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106327"/>
		<updated>2016-10-08T21:07:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&amp;lt;ref&amp;gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilasel on alla 7-aastane laps.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106326</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106326"/>
		<updated>2016-10-08T20:56:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal on kordussooritus tasuta &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&amp;lt;/ref&amp;gt;. OF õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot  &amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilasel on alla 7-aastane laps.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106325</id>
		<title>User:Pulmas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pulmas&amp;diff=106325"/>
		<updated>2016-10-08T20:21:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Pulmas: Created page with &amp;quot;Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Pille Ulmas  Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016  ==Essee== Siia tuleb essee tekst. E...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Pille Ulmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&amp;lt;/ref&amp;gt; Kordussoorituste tegemine on vaja kokku leppida ... Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis. Kordussoorituste tähtajad on... RF õppekohal maksab kordussooritus... OF õppekohal maksab kordussooritus ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 2=== &lt;br /&gt;
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br /&gt;
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enne punase joone päeva on vaja:&lt;br /&gt;
-koostada ja kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
Hinnet on võimalik parandada ... korda ja akadeemilisele õiendile lõpetamisel läheb ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
X=28; Y=21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril ei pea üliõpilane midagi maksma, kuna minimaalne 27 EAP-d on täidetud. Teisel semestril peaks kumulatiivselt üliõpilasel olema vähemalt 54 EAP-d tehtud, kuid antud näite puhul on tehtud vaid 49 ainepunkti. Seega tuleb arve summas 5*50 eurot ehk 250 eurot.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt; See arve kustutatakse aga, kui üliõpilasel on alla 7-aastane laps.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Pulmas</name></author>
	</entry>
</feed>