https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=RadamsonICO wiki - User contributions [en]2026-05-09T05:15:11ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=129043Ceph2018-01-22T21:44:33Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>== Autor == <br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,MON, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Mõisted === <br />
<br />
; OSD<br />
: ( Object Storage Device ) - Cephi vaste tavalisele füüsilisele andmekandjale. Ühel serveril on soovitatav jooksutada ühte OSD teenust.<br />
<br />
; MON<br />
: Teenus mis jagab infot klientidele, et kus asuvad OSD teenust pakkuvad serverid ja Medadata serverid. Samtui toimu läbi selle logimine ja autentimine. Igast Cephi klastris peab olema vähemalt üks. <br />
<br />
;RDB<br />
: ( RADOS Block Devices ) Tarkvaraline lahendus virtuaalsete blokkseadmete lomise tarvis. Looduds spetsiaalselt Ceph-i tarvis ja vaja klientservetitelt vastava kerneli mooduli kasutamist. <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -o -t ed25519 # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
== Viited ==<br />
http://docs.ceph.com/docs/master/start/<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=129042Ceph2018-01-22T21:44:07Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>== Autor == <br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,MON, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Mõisted === <br />
<br />
; OSD<br />
: ( Object Storage Device ) - Cephi vaste tavalisele füüsilisele andmekandjale. Ühel serveril on soovitatav jooksutada ühte OSD teenust.<br />
<br />
; MON<br />
: Teenus mis jagab infot klientidele, et kus asuvad OSD teenust pakkuvad serverid ja Medadata serverid. Samtui toimu läbi selle logimine ja autentimine. Igast Cephi klastris peab olema vähemalt üks. <br />
<br />
;RDB<br />
: ( RADOS Block Devices ) Tarkvaraline lahendus virtuaalsete blokkseadmete lomise tarvis. Looduds spetsiaalselt Ceph-i tarvis ja vaja klientservetitelt vastava kerneli mooduli kasutamist. <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -o -t ed25519 # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
== Viited ==<br />
http://docs.ceph.com/docs/master/start/<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=129041Ceph2018-01-22T21:42:50Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>== Autor == <br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,MON, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Mõisted === <br />
<br />
; OSD<br />
: ( Object Storage Device ) - Cephi vaste tavalisele füüsilisele andmekandjale. Ühel serveril on soovitatav jooksutada ühte OSD teenust.<br />
<br />
; MON<br />
: Teenus mis jagab infot klientidele, et kus asuvad OSD teenust pakkuvad serverid ja Medadata serverid. Samtui toimu läbi selle logimine ja autentimine. Igast Cephi klastris peab olema vähemalt üks. <br />
<br />
;RDB<br />
: ( RADOS Block Devices ) Tarkvaraline lahendus virtuaalsete blokkseadmete lomise tarvis. Looduds spetsiaalselt Ceph-i tarvis ja vaja klientservetitelt vastava kerneli mooduli kasutamist. <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -o -t ed25519 # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
==== Viited ====<br />
http://docs.ceph.com/docs/master/start/<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=129040Ceph2018-01-22T21:42:31Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>== Autor == <br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,MON, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Mõisted === <br />
<br />
; OSD<br />
: ( Object Storage Device ) - Cephi vaste tavalisele füüsilisele andmekandjale. Ühel serveril on soovitatav jooksutada ühte OSD teenustt. Kett<br />
<br />
; MON<br />
: Teenus mis jagab infot klientidele, et kus asuvad OSD teenust pakkuvad serverid ja Medadata serverid. Samtui toimu läbi selle logimine ja autentimine. Igast Cephi klastris peab olema vähemalt üks. <br />
<br />
;RDB<br />
: ( RADOS Block Devices ) Tarkvaraline lahendus virtuaalsete blokkseadmete lomise tarvis. Looduds spetsiaalselt Ceph-i tarvis ja vaja klientservetitelt vastava kerneli mooduli kasutamist. <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -o -t ed25519 # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
==== Viited ====<br />
http://docs.ceph.com/docs/master/start/<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=129039Ceph2018-01-22T18:35:10Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>== Autor == <br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,MON, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Mõisted === <br />
<br />
; OSD<br />
: ( Object Storage Device ) - Cephi vaste tavalisele füüsilisele andmekandjale. Ühel serveril on võimalik jooksutada mitut OSD' teenust , kuid soovitatav on piirduda ühega. <br />
<br />
; MON<br />
: Teenus mis jagab infot klientidele, et kus asuvad OSD teenust pakkuvad serverid ja Medadata serverid. Samtui toimu läbi selle logimine ja autentimine. Igast Cephi klastris peab olema vähemalt üks. <br />
<br />
;RDB<br />
: ( RADOS Block Devices ) Tarkvaraline lahendus virtuaalsete blokkseadmete lomise tarvis. Looduds spetsiaalselt Ceph-i tarvis ja vaja klientservetitelt vastava kerneli mooduli kasutamist. <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -o -t ed25519 # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
==== Viited ====<br />
http://docs.ceph.com/docs/master/start/<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=128885Ceph2018-01-11T13:01:27Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>== Autor == <br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=128884Ceph2018-01-11T12:57:13Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
server4#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
server2# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
server2# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome ja haagime virtuaalse blokkseadme server-2 külge:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
server2# rbd create ketas1 --size 2000<br />
server2# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
server2#sudo modprobe rbd <br />
server2#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
server2#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
server2#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
server2# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
server2# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
server2# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
server2# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=128883Ceph2018-01-11T12:54:00Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor, Metadata <br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Loome virtuaalse blokkseadme , server-2 käsurealt:<br />
<br />
<pre><br />
<br />
# rbd create ketas1 --size 2000<br />
# rbd ls -l<br />
NAME SIZE PARENT FMT PROT LOCK <br />
ketas1 2000M 2 <br />
</pre><br />
<br />
Laeme ja seadistame kerneli mooduli, et oleks võimalik seda ketast külge haakida<br />
<pre><br />
#sudo modprobe rbd <br />
#sudo rbd feature disable disk01 exclusive-lock object-map fast-diff deep-flatten<br />
</pre><br />
<br />
Haagime ketta serverile külge <br />
<pre><br />
#sudo rbd map ketas1<br />
<br />
#fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Disk /dev/rbd0: 2 GiB, 2097152000 bytes, 4096000 sectors<br />
Units: sectors of 1 * 512 = 512 bytes<br />
Sector size (logical/physical): 512 bytes / 512 bytes<br />
I/O size (minimum/optimal): 4194304 bytes / 4194304 bytes<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Edasi saame juba nagu tavalise blokkseadme puhul sellele oma soovitud failisüsteemi peale lasta ja ketta külge haakida.<br />
<pre><br />
# sudo mkfs.ext4 /dev/rbd0 <br />
# sudo mkdir /mnt/ceph-test<br />
# sudo mount /dev/rbd0 /mnt/ceph-test/<br />
# mount -l<br />
...<br />
/dev/rbd0 on /mnt/ceph-test type ext4 (rw,relatime,stripe=1024,data=ordered)<br />
...<br />
<br />
</pre><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=128882Ceph2018-01-11T12:17:38Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor<br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=128881Ceph2018-01-11T12:14:57Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
=== Mõisted ===<br />
<br />
* OSD<br />
* MON/Monitor<br />
* MDS<br />
* CephFS <br />
* RBD <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor<br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
Veendume, et klaster töötab. Logime sisse nt server-2 ja käivitame käsud<br />
<code> ceph health </code> ja <code> ceph -s </code> veendumaks, et kõik on töökorras ja korrektselt paigaldatud. Oodatud tulemus oleks:<br />
<pre><br />
# ceph health<br />
HEALTH_OK<br />
<br />
# ceph -s<br />
cluster 8054565c-d01f-4dee-8c9e-b32cd1243129<br />
health HEALTH_OK<br />
monmap e1: 1 mons at {server-2=192.168.122.101:6789/0}<br />
election epoch 3, quorum 0 server-2<br />
osdmap e15: 3 osds: 3 up, 3 in<br />
flags sortbitwise,require_jewel_osds<br />
pgmap v27: 64 pgs, 1 pools, 0 bytes data, 0 objects<br />
105 MB used, 15221 MB / 15326 MB avail<br />
64 active+clean<br />
<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=128880Ceph2018-01-11T12:09:18Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
=== Mõisted ===<br />
<br />
* OSD<br />
* MON/Monitor<br />
* MDS<br />
* CephFS <br />
* RBD <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. Lisaks on virtuaalmasinatel server{2-4} lisatud 1GB ekstra virtuaalne kõvaketas <br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor<br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
<br />
Paigaldame Server-1 ceph-deploy tööriista<br />
<br />
<code> sudo apt-get install python-pip </code><br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
Järgnevad käsud käivitame ainult Server-1 peal. <br />
Loome uue ceph-i klastri<br />
<br />
<code><br />
su -c cephuser<br />
ceph-deploy new server-2<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame serveritesse ceph-i tarkvarapaketid<br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy install server-2 server-3 server-4<br />
</code><br />
<br />
<br />
Seadistame montitooringu masina. Toodangus soovitatakse jooksutada vähemalt 3 monitooringu masinat + ei soovitada seda teha sama masina peal kus ka OSD jookse. <br />
<br />
<code><br />
ceph-deploy mon create-initial <br />
ceph-deploy gatherkeys server-2<br />
</code><br />
<br />
<br />
Kustutame lisaketaste mida soovime cephi jaoks kasutada partitsiooni tabelid tühjaks (Veendu ,et tegu õige kettaga! ) <br />
<br />
<code> ceph-deploy disk zap server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Seadistame OSD'd. See loob vajalikud partitsioonid, seadista failissüteemi ja haagi loodud partitsioonid külge. <br />
<br />
<code> ceph-deploy osd prepare server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Aktiveerime eelpool loodud OSD'd<br />
<br />
<code>ceph-deploy osd activate server-2:/dev/vdb server-3:/dev/vdb server-4:/dev/vdb </code><br />
<br />
Kui nüüd vaadata kas cepj-deployha või siis siis masinasse käsitsi sisse logida ja nt fdisk'iga uurida peaks näha olema, et on loodud 2 uut partitsiooni<br />
<br />
<pre><br />
<br />
ceph-deploy disk list server-2 server-3 server-4<br />
...<br />
<br />
...<br />
<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb2 ceph journal, for /dev/vdb1<br />
[server-4][DEBUG ] /dev/vdb1 ceph data, active, cluster ceph, osd.2, journal /dev/vdb2<br />
fdisk -l <br />
...<br />
...<br />
Device Start End Sectors Size Type<br />
/dev/vdb1 10487808 20971486 10483679 5G Ceph OSD<br />
/dev/vdb2 2048 10487807 10485760 5G Ceph Journal<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Jagame admin-võtmed teistele masinatel, et saaksime ceph-i käsurea haldustööriista misthahes masinast kasutada<br />
<br />
<code> ceph-deploy admin ceph-admin server-2 server-3 server-4 </code><br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127610Ceph2017-12-09T14:21:14Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
=== Mõisted ===<br />
<br />
* OSD<br />
* MON/Monitor<br />
* MDS<br />
* CephFS <br />
* RBD <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor<br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127609Ceph2017-12-09T14:19:38Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist Debian 9 virtuaalmasinatele. <br />
<br />
=== Mõisted ===<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor<br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127607Ceph2017-12-09T14:11:26Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
=== Mõisted ===<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
{| class="wikitable"<br />
! Nimi<br />
! IP<br />
! Roll<br />
|-<br />
| server-1<br />
| 192.168.122.100<br />
| Deploy<br />
|-<br />
| server-2<br />
| 192.168.122.101<br />
| OSD,Monitor<br />
|-<br />
| server-3<br />
| 192.168.122.102<br />
| OSD<br />
|-<br />
| server-4<br />
| 192.168.122.103<br />
| OSD<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127604Ceph2017-12-09T14:05:45Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
=== Mõisted ===<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ssh-copy-id.gif&diff=127603File:Ssh-copy-id.gif2017-12-09T14:03:22Z<p>Radamson: Radamson uploaded a new version of File:Ssh-copy-id.gif</p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ssh-copy-id.gif&diff=127602File:Ssh-copy-id.gif2017-12-09T14:02:50Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127601Ceph2017-12-09T14:02:38Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127599Ceph2017-12-09T14:02:22Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif|thumb]]<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ssh-rsa.gif&diff=127597File:Ssh-rsa.gif2017-12-09T14:00:30Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127591Ceph2017-12-09T13:52:11Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
[[File:ssh-rsa.gif]]<br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
[[File:ssh-copy-id.gif]]<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127590Ceph2017-12-09T13:49:54Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
==== ceph-deploy ====<br />
<br />
Selleks, et üle SSH paigaldada peame looma kasutaja ning andma talle õiguse paroolita ( võtmega ) üle SSH sisse logida.<br />
<br />
<br />
Loome Kõigis serverites Ceph'i paigalduse tarvis kasutaja.<br />
<br />
<code><br />
useradd -m -s /bin/bash ceph-deploy<br />
<br />
passwd ceph-deploy # Määrame kontole salasõna<br />
</code><br />
<br />
Anname loodud kasutajale ruudu õigused<br />
<br />
<code><br />
echo "ceph-deploy ALL = (root) NOPASSWD:ALL" | sudo tee /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
<br />
sudo chmod 0440 /etc/sudoers.d/ceph-deploy<br />
</code><br />
<br />
Loome Server-1 mida plaanime kasutada paigaldamiseks kasutada ssh võtmepaari<br />
<code><br />
sudo -iu ceph-deploy # Vahetame kasutajat<br />
ssh-keygen -t rsa # loome võtmepaari<br />
</code><br />
<br />
Paigaldame loodud avaliku võtme kõigisse serveritesse<br />
<br />
<code><br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.101<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.102<br />
<br />
ssh-copy-id ceph-deploy@192.168.122.103<br />
</code><br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127573Ceph2017-12-09T13:15:40Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
Paigaldada on võimalik käsitsi igale masinale üskhaaval vajalikud teenused, kasutada oma eelistatud konfiguratsioonihaldus tarkvara nagu nt Saltstack, Ansible või Puppet millele kõigile on kogukonna poolt loodud valmis mooduleid või siis kasutada Ceph-i enda poolt pakutavat [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti, mis võimalda kesksest serverist üle SSH ühenduse serveritesse paigaldust teha.<br />
<br />
Järgnevas juhendis kasutamegi [https://github.com/ceph/ceph-deploy ceph-deploy] utiliiti.<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127569Ceph2017-12-09T13:08:41Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud.<br />
<br />
Võrk:<br />
192.168.122.0/24<br />
<br />
Virtuaalmasinatele määratud staatilised IP aadressid<br />
<br />
* SERVER-1 ( Deploy ) <br />
** 192.168.122.100 <br />
* SERVER-2 (monitor,OSD)<br />
** 192.168.122.101 <br />
* SERVER-3 (OSD)<br />
** 192.168.122.102 <br />
* SERVER-4 (OSD)<br />
** 192.168.122.103 <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127443Ceph2017-12-05T18:34:07Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
Ceph on vabavaraline tarkvara mis võimaldab luua luua serverite vahel tarkvaralise salvestusseadme, mida on võimalik kasutada nii blokkseadmena kui ka <br />
objekti põhise andmekandjana. Lisaks on võimaliks andmete replikeerimine serverite vahel , hetktõmmissed (snapshots), veaparandus ja palju muud. Edaspidine kirjatükk kirjeldab Cephi klastri paigaldamist kahele virtuaalmasinale. <br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
Praktumi läbiviimiseks kasutame kolme Debian 9 virtuaalmasinat mis lihtsuse huvides asu samas võrgus ning mille tulemüüridest on kõik sisse ja väljatulev liiklus lubatud. <br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127439Ceph2017-12-05T18:02:20Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
== Autor == <br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
== Paigaldamine ==<br />
<br />
=== Eeldused ===<br />
<br />
=== Paigaldus ===<br />
<br />
=== Seadistamine === <br />
<br />
=== Testime === <br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=127438AST-artiklid2017-12-05T17:58:02Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[LVM + snapshot + andmebaas]]<br />
<br />
[[EXT4 Linuxis & NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21<br><br />
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31<br><br />
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 <br><br />
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21<br><br />
[[RAM drive]] - Vahur Lepvalts, AK21<br><br />
[[Cloud storage]] - Meelis Osi, AK11<br><br />
[[Ceph]] - Rain Adamson AK61<br><br />
<br />
<br />
'''Ideid artikliteks:'''<br />
<br />
* iLO, iDRAC, vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/storage/praktikumid/riistvara-laborid/iLO/iLO-viited.txt viited]<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ceph&diff=127437Ceph2017-12-05T17:57:22Z<p>Radamson: Created page with "Koostamisel 2017-12-05 Category:Andmesalvestustehnoloogiad"</p>
<hr />
<div>Koostamisel 2017-12-05<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Rain_Adamson)&diff=119789GitHub tudengipaketi taotlemine (Rain Adamson)2017-03-29T18:20:17Z<p>Radamson: Created page with "# Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage "Get your pack" nuppu. # Logi sisse või loo uus kasutaja ( kuna mu olemasolevev githubi kontol on juba või..."</p>
<hr />
<div># Minge aadressile https://education.github.com/pack ning vajutage "Get your pack" nuppu.<br />
# Logi sisse või loo uus kasutaja ( kuna mu olemasolevev githubi kontol on juba võimsam pakett siis loon wiki tarvis uue konto<br />
# Plaani valimise lehel vali "Unlimited repositories for free"<br />
# Kinnita, et ole (üli)õpilane<br />
# Järgneva lehe võid lahti võtta ja uues aknas oma e-postis saabunud kinnituskirja ära kinnitada või siis minna uuesti https://education.github.com/pack lehele kui akna sulgesid.<br />
[[File:github.gif]]<br />
<br />
# Täida ära koolinimi, oma lõpetamise aasta ja kuidas plaanid Githubi kasutada<br />
# Saad juba asuda githubi kasutama ja avalike repositooriumeid looma! Selleks, et privaatseid luua ja ülejäänud boonustele ligipääseda pead ootama kuni su konto ära kinnitatakse 5 päeva jooksul<br />
<br />
<br />
[[File:github2.gif]]<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github2.gif&diff=119788File:Github2.gif2017-03-29T18:15:56Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Github.gif&diff=119787File:Github.gif2017-03-29T18:15:15Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118106I027 iseseisvad tööd2017-02-25T13:03:16Z<p>Radamson: /* Probleemilahendus */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117987I027 iseseisvad tööd2017-02-21T11:53:25Z<p>Radamson: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxile tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117940I027 iseseisvad tööd2017-02-20T11:00:58Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis. <br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117939I027 iseseisvad tööd2017-02-20T10:59:57Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis. <br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Võtmefailiga SSH sisselogimine.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117933I027 iseseisvad tööd2017-02-20T08:00:52Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Võtmefailiga SSH sisselogimine. <br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Openssl_ja_Subject_Alternative_Name&diff=89948Openssl ja Subject Alternative Name2015-06-11T18:33:14Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Rain Adamson, AK31 <br><br />
Kevad 2015<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Käesoleva artikli eesmärk on tutvustada,kuidas saab OpenSSL Subject Alternative Name'i (SAN ) kasutades genereerida sertifikaate mis võimaldaks kasutada samas serveris ühte serftifikaati mitmel erineva domeeniga. Vaikimisi on probleemiks, et iga SSL kasutav virtual host vajaks oma IP aadressi. SAN kasutamine aitab aga sellest mööda minna. Ühtlasi on see ka kasulik näiteks kui SSL veebisait peaks kättesaadav olema nii http://www.sait.ee kui ka http://sait.ee kujul, ilma et me peaks selleks uut sertifikaati kasutama. Võrreldes wildcard sertifikaadiga mis võimaldaks ühe sertifikaadiga katta näiteks kõik aadressid mis langeks mustri alla <code>*.sait.ee</code> võimaldab SAN kasutav sertifikaat lisada ka täiesti teisi domeeni nimesi näiteks sait.ee ja midagimuud.ee. Wildcard sertifikaaat võimaldaks katta vaid ühe domeeni. Teine alternatiiv oleks kasutada SNI (Server Name Indication ) kuid selle tugi võib puududa vanemates brauserites ja rakendustes. <br />
<br />
=Eeldused=<br />
Soovitav on tutvuda praktika juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2 peatükiga "SSL_keskkonna_loomine". Kuna Apache seadistamist SSL'iga siin referaadis põhjalikult ei käsitleta. <br> <br />
Töö kirjutaja kasutas Ubuntu Server 14.04.2 LTS versiooni. Kuid kõik peaks toimima ka teistes Linuxi distributsioonides. <br><br />
<br />
Vajalikud tarkvarapaketid : <br><br />
<br />
OpenSSL <br><br />
BIND - loodud 3 alamdomeeni: sait1.sahver.zz,sait2.sahver.zz ja sait3.sahver.zz või kantud need sisse hosts faili. <br><br />
Apache2 - seadistatud on eelnevalt nimetatud domeenidele virtual hostid ning olemas SSL tugi. <br><br />
<br />
=Ülesanne =<br />
Meil on veebiserver kolme alamdomeeniga ning kõik nad peaks töötama üle SSL'i .Eeldame, et veebiserver on meil SSL'iga töötamiseks juba seadistatud ja peame seadistusfaili lisama vaid sertifikaadi. <br />
<br />
=Sertifikaadi genereerimine =<br />
<br />
Loome /etc/apache2 kataloogi uue alamkataloogi certs ning edasist tööd jätkame selles. <br />
<pre><br />
mkdir /etc/apache2/certs<br />
cd /etc/apache2/certs<br />
</pre><br />
<br />
Genereerime serverile võtmepaari. Küsimusele kuhu salvestada vastame <code> /etc/apache2/certs/id_rsa.key</code><br />
<pre><br />
ssh-keygen -t rsa -b 1024<br />
</pre><br />
<br />
Selless, et luua sertikitaati mis kasutaks subject alternative name'e tuleb meil kohandada OpenSSL seadistusfaili. Selleks, et mitta vaikeseadistust muutma asuda loome SAN toega sertifikaadi loomiseks uue seadistusfaili. <br><br />
Kopeerime OpenSSL vaikimisi seadistusfaili oma kodukataloogi <code> cp /etc/ssl/openssl.cnf ~/openssl.cnf </code> ja teeme seal paar muudatust. : <br><br />
<code>[ req ] sektsioonis </code> kommenteerime sisse või vajadusel lisame järgneva rea: <br />
<br />
<pre><br />
req_extensions = v3_req<br />
</pre><br />
<br />
Lisame <code>[ v3_req ] </code> sektsiooni lõppu rea <br />
<pre><br />
subjectAltName = @alt_names<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Ning loome <code>[ v3_req ] </code> järele uue sektsiooni kus loetleme soovitud domeenid / alamdomeenid mida soovime soovime kasutada. <br />
<pre><br />
[alt_names]<br />
DNS.1 = sait1.sahver.zz<br />
DNS.2 = sait2.sahver.zz<br />
DNS.3 = sait3.sahver.zz<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Loome sertifikaadi taotluse faili ning kasutame selleks meie eelnevalt kohandatud seadistusfaili. Alltoodavatele küsimustele saab vajadusel eelnevalt loodud openssl.cnf faili <code>[ req_distinguished_name ] </code> sektsioonis ise määrata ka vaikevastused kui peaks tarvis olema tihti sertifikaate luua. Common name võiks märkida näiteks sahver.zz domeeni kui seda ka virtual hostina kasutaksime, hetkel aga kasutame sait1.sahver.zz. <br />
<pre><br />
openssl req -new -key id_rsa.key -out veebid_san.csr -config openssl.cnf<br />
</pre><br />
väljund peaks olema sarnane: <br />
<pre><br />
You are about to be asked to enter information that will be incorporated<br />
into your certificate request.<br />
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.<br />
There are quite a few fields but you can leave some blank<br />
For some fields there will be a default value,<br />
If you enter '.', the field will be left blank.<br />
-----<br />
Country Name (2 letter code) [AU]:ET<br />
State or Province Name (full name) [Some-State]:Harjumaa<br />
Locality Name (eg, city) []:Tallinn<br />
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Surra Murra<br />
Organizational Unit Name (eg, section) []:IT<br />
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:www.sait1.sahver.zz<br />
Email Address []:webmaster@sahver.zz<br />
<br />
Please enter the following 'extra' attributes<br />
to be sent with your certificate request<br />
A challenge password []:<br />
An optional company name []:<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Kui soovime veenduda, et taotluse loomine õnnestus võime kasutada järgnevat käsku. <br />
<pre><br />
openssl req -in veebid_san.csr -noout -text<br />
</pre><br />
<br />
Allkirjastame serveri privaatvõtmega eelenvalt loodud sertifikaaditaotluse. <br />
<pre><br />
openssl x509 -req -extensions v3_req -days 365 -in veebid_san.csr -signkey id_rsa.key -out veebid.crt -extfile openssl.cnf<br />
</pre><br />
<br />
== Sertifikaadi testimine ==<br />
Võtame loodud sertifikaadi apache virtualhostides kasutusele. Ehk vastavate Apache virtual hostide SSL seadistustes määrame, et kasutataks vast loodud sertifikaati.<br />
<pre><br />
SSLCertificateFile /etc/apache2/certs/veebid.crt<br />
SSLCertificateKeyFile /etc/apache2/certs/id_rsa.key<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd peale veebiserveri taaskäivitamist peaks olema võimalik kõiki veebilehti millele me sertifikaadi lõime külastada ja testida kas sertifikaat töötab. Kui näiteks https://sait2.sahver.zz lehel olles Firefoxis sertifikaati lähemalt vaadata peaks avanema järgmine pilt: <br><br />
[[File:firefox_san.png | 350px]]<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Tegu kasuliku lahendusega, kuna mõnel juhul võib mõistlik olla mitme sertifikaadi soetamise asemel kasutada vaid ühte. Ka võib olla lihtsalt olukord on saadaval vaid üks IP aadress ja on vaja SSL kasutada mitme erineva virtual hosti juures.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://wiki.cacert.org/FAQ/subjectAltName<br />
https://www.openssl.org/docs/apps/x509v3_config.html<br />
https://rtcamp.com/wordpress-nginx/tutorials/ssl/multidomain-ssl-subject-alternative-names/</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Firefox_san.png&diff=89884File:Firefox san.png2015-06-10T17:40:23Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:I375/I803/I853_IT_Infrastructure_services&diff=89874Category:I375/I803/I853 IT Infrastructure services2015-06-10T17:24:18Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>==Üldinfo==<br />
<br />
Aine info: [https://itcollege.ois.ee/study-material/round?round_id=2230 IT infrastruktuuri teenused ÕIS leht]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/ Aine õppematerjalid]<br />
<br />
ECTS: 5<br />
<br />
Hindamisviis: Arvestus<br />
<br />
'''Rangelt soovituslik aine:''' Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br />
<br />
===Õppejõud===<br />
<br />
Margus Ernits >> margus (.) ernits (ät) itcollege (.) ee<br />
<br />
Katrin Loodus >> katrin (.) loodus (ät) itcollege (.) ee<br />
<br />
==Eesmärk ja sisu==<br />
<br />
Tutvustada IT infrastruktuuri teenuste põhimõisteid. Anda oskused põhiliste teenuste paigaldamiseks ja turvamiseks. Anda oskused IT infrastruktuuri teenuste dokumenteerimiseks.<br />
Eesmärgi saavutamiseks toimuvad laboratoorsed tööd, mille käigus installeeritakse ja konfigureeritakse teenuseid pöörates rõhku teenuse turvalisusele, millele eelnevad loengud alus- ja põhimõistete tutvustamiseks.<br />
<br />
==Ainekaart==<br />
<br />
Ainekaardi viimase, kuid mitte lõpliku versiooni leiab [https://wiki.itcollege.ee/images/6/67/I385_IT_infrastruktuuri_teenused_aineprogramm_2013.odt siit]<br />
<br />
==Eelmiste aastate tagasiside==<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/e/e3/Tagasiside.p%C3%A4eva%C3%B5pe-2013.pdf 2013 kaugõppe tagasiside]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/4/4d/It-infra-tagasiside-2012-1.pdf 2012 kaugõppe tagasiside]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/2/28/It-infra-tagasiside-2012-2.pdf 2012 päevaõppe tagasiside]<br />
<br />
==Arvestus ja hindamine==<br />
<br />
Aine on jagatud praktilisteks ja teoreetilisteks töödeks. Kaheksaks (8) laboriks ning kaheks (2) teoreetiliseks kontrolltööks. <br />
<br />
Lisaks on tarvis teha eraldi dokumentatsiooni ehk ühe kaitstud labori kohta '''viki artikkel'''. <br />
<br />
'''Praktiliste tööde''' hulka kuuluvad erinevate teenuste paigaldamine ning seadistamine. Ühe labori eest on võimalik saada maksimaalselt 6 punkti. <br />
<br />
* 2 punkt on võimalik saada teenuse seadistamise, paigaldamise ning suulise kaitsmise eest. (Õppejõud võib seadistust muuta ning paluda paranduste kohta selgitust)<br />
* 4 punkti on võimalik saada, kui kaitsta oskuslikult konkreetse labori kohta käivad teoreetilised teadmised suuliselt õppejõule. (Küsimused esitab õppejõud)<br />
* 6 punkti on võimalik saada, kui parandada konkreetse teema kohta käivat juhendit ning esitada tulemuse õppejõule. (Mõeldud ambitsioonikamatele tudengitele)<br />
<br />
Lävendiks on 2 punkt, mis tähendab praktilise osa teostust. Kui iga labori eest on ainult 2 punkt, tuleb teoreetilised teadmised kaitsta kontrolltöö käigus, aga kui iga labori eest on vähemalt 4 punkti, ei ole kontrolltööd tarvis teha. <br />
<br />
===Tähtajad päevaõppele 2015===<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3): 16. märts<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6): 18. mai<br />
<br />
Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 8): ~20. mai<br />
<br />
<br />
Dokumentatsioon (viki artikkel): 25. mai<br />
<br />
<br />
Kontrolltöö 1: 16. märts<br />
<br />
Kontrolltöö 2: 18. mai<br />
<br />
===Tähtajad kaugõppele 2015===<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3): <br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6):<br />
<br />
Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 8): <br />
<br />
<br />
Dokumentatsioon (viki artikkel): <br />
<br />
<br />
Kontrolltöö 1: <br />
<br />
Kontrolltöö 2:<br />
<br />
==Loengud==<br />
<br />
'''Kaugõppe 2015. aasta kevadsemestri loengusalvestused on leitavad [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/57596897-5ba5-46cb-b1b2-b4a4619f5eb0 siit]'''<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Sissejuhatav loeng] - <span style="color: red;">NB siin on kirjas hindamiskriteeriumid ja tähtajad.</span> Lisaks on kirjas kontrolltööde ajad ja muu aine läbimiseks oluline info. (Päevaõppes toimus 02.02.2014)<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused-ntp.html NTP teenus] (Päevaõppes toimus 02.02.2015)<br />
<br />
[https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A NTP amplification Attack]<br />
<br />
<span style="color: red;">Kodutöö nr 1. Tähtaeg 9.02.2015. DNS loenguks lugeda läbi DNS põhimõisted järgnevatest materjalidest:</span> <br />
<br />
Kohustuslik:<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND<br />
<br />
Soovituslik:<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.odp DNS loeng (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.pdf (PDF)]<br />
<br />
[http://elab.itcollege.ee:8000/infra/bind/ BIND9 konfiguratsiooni näitefailid]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit DNS näide]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Infra%20loeng%20DHCP%202013.odp DHCP loeng]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit# DHCP näitelabor]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/14Cj90aWN4n4MCO_zZlZzu0aHJeIDTPEfQgiDXIuMxF4/edit# DNS uuendamine DHCP abil]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Veebiserveri loeng] <br />
<br />
Screencast veebiserveri konfigureerimisest: <br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-1.ogv<br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-2.ogv<br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-3.ogv<br />
<br />
<span style="color: red;">Kodutöö nr 2. Tähtaeg 20.aprill.2015. Lugeda läbi [http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013%20-%20RC1.pdf OWASP top 10 2013] </span><br />
<br />
==Mõisted kontrolltööks ja arvestuseks==<br />
<br />
'''Esimese kontrolltöö küsimused:'''<br />
<br />
*DNS mõistete kohta leiab infot: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
*hostinimi (mis märgid on hostinimes lubatud ja kus?)<br />
*host täisnimi<br />
*domeeni täisnimi<br />
*DNS<br />
*A-kirje<br />
*alias ehk CNAME<br />
*puhverdamine<br />
*dig ja selle kasutamine<br />
*DNS spoofing<br />
*domeen ja domeeninimi<br />
*Authoritative ehk pädev server<br />
*Forwarding ehk edastamine<br />
*FQDN<br />
*Host<br />
*PTR-kirje<br />
*rekursiivne lahendus<br />
*primaarne server<br />
*sekundaarne server<br />
*open resolver<br />
*kuidas nimelahendus töötab, kirjelda näiteks "kui veebisirvijas avatakse leht, siis mis võiks toimuda?"<br />
*selgitage näitekonfi<br />
<br />
<pre><br />
$TTL 600<br />
@ IN SOA planet.zz. root.planet.zz. (<br />
3 ; Serial - Mida see tähendab?<br />
3600 ; Refresh - Mida see tähendab?<br />
8640 ; Retry - Mida see tähendab?<br />
36000 ; Expire - Mida see tähendab?<br />
3600 ) ; Negative Cache TTL - Mida see tähendab?<br />
;<br />
</pre><br />
<br />
'''Teise kontrolltöö küsimused:'''<br />
<br />
*virtuaalhost<br />
*http<br />
*Kuidas toimub ssl/tls ühenduse algatamine?<br />
*Mis vahe on sümmeetrilisel ja asümmeetrilisel krüpteerimisel?<br />
*Mis vahe on avalikul võtmel ja sertifikaadil?<br />
*https<br />
*SNI<br />
*IPS<br />
*IDS<br />
*Mis vahe on reflected XSS ja stored XSS rünnetel?<br />
*Mis vahe on SQL injectionil ja blind SQL injectionil?<br />
*Mis on secure cookie? (http://php.net/session.cookie-secure ;session.cookie_secure =)<br />
*Mis tähendab, et küpsised on http_only?<br />
*Kas XSS ründeid saab filtreerida andmebaasikihis, näiteks SQL tulemüüriga?<br />
*Mis on CSRF ja kuidas see toimib?<br />
*Mis on same origin policy?<br />
<br />
==Dokumentatsioon==<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng05%20-%20Dokumentatsioon.odp Dokumentatsioonist (loeng)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Aruannete%20hindamise%20juhend.pdf Hindamismaatriksi näide]<br />
<br />
==Referaadi teemad 2015==<br />
<br />
<br />
*[[w3af]] <br />
*[[aptly]] -- http://www.aptly.info/<br />
*[[dnf]] -- DNF package manager<br />
*[[SQL tulemüürid]] -- Otsida erinevaid SQL tulemüüre ja kirjata nende põhiparameetrid<br />
*[[sqlmap]]<br />
*[[Kippo SSH Honeypot]]<br />
*[[p0f]] http://tools.kali.org/information-gathering/p0f<br />
*[[hping]] http://www.hping.org/<br />
*[[Yersinia]] - http://www.yersinia.net/<br />
*[[WPScan]] - http://wpscan.org/<br />
*[[Aircrack]]<br />
*[[ntop]]<br />
*[[Nikto]]<br />
*[[Varnish]] - Artikkel on olemas, kuid vajab kaasajastamist (Artikli valimise korral kirjuta artikli algusesse suurelt: Kaasajastab <Sinu ees- ja perekonnanimi>, 2015, <rühm><br />
*[[DigiNotar]]<br />
*[[Ipkungfu Tulemüür]]<br />
*[[iodine]]<br />
*[[fabric]]<br />
*[[mpstat]]<br />
*[[arpwatch]]<br />
*[[ss]] <br />
*[[glances]]<br />
*[[mod_status]]<br />
*[[smoothwall]]<br />
*[[squid]]<br />
*[[split DNS]]<br />
*[[Openssl ja Subject Alternative Name]]<br />
<br />
==Abimaterjal==<br />
* [http://tools.ietf.org/html/rfc2131 RFC2131] <br />
* [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Isc-dhcpd_server Kuutõrvaja DHCP materjal] <br />
<br />
Abimaterjal laboriks: <br />
* Maskeraad [[Ufw]]<br />
* DHCP serveri seadistamine [[DHCP]]<br />
* [http://www.debian-administration.org/article/343/Configuring_Dynamic_DNS__DHCP_on_Debian_Stable Dünaamiline DNS kirjete uuendamine DHCP poolt]<br />
* [http://debianclusters.org/index.php/Troubleshooting_DHCP DHCP probleemide lahendamine]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng11%20-%20Monitooring.odp Loeng 11 Monitooring]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng12%20-%20LDAP.odp Loeng 12 LDAP]<br />
<br />
==Praktilised tööd==<br />
<br />
[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1TiErlKTrnW3T_dcjceMyeLr9yCHBDwTmjXDxkAf1hDw/edit?usp=sharing Nimekiri] DNS labori masinate IP vahemikega ning domeeninimedega<br />
<br />
===Sissejuhatav praktikum===<br />
<br />
Valige endale domeeninimi, näiteks eikkasutaja.zz.<br />
<br />
Seadke DNS serverile IP aadress 192.168.56.201<br />
nano /etc/network/interfaces<br />
<pre><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.201<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</pre><br />
<br />
Taaskäivitage võrguliides '''eth1'''<br />
<br />
ifdown eth1 && ifup eth1<br />
<br />
Muutke DNS serveril hostinimi ns.sinudomeen.<br />
<br />
echo ns > /etc/hostname<br />
<br />
Muutke /etc/hosts failis masinanimi<br />
<br />
127.0.1.1 ns.sinudomeen ns<br />
<br />
Näiteks valisin oma domeeniks mernits.zz<br />
<br />
127.0.1.1 ns.mernits.zz ns<br />
<br />
Käivitage teenus '''hostname'''<br />
<br />
service hostname start<br />
<br />
Korraldus hostname -f peab tagastama FQDN-i<br />
<br />
hostname -f<br />
<br />
Seadistage ka [[OpenSSH:_võtmetega_autentimine| võtmetepõhine autentimine]].<br />
<br />
[[Image:Infra-a21-2015.png|thumb|Kasutatav võrk]]<br />
<br />
===Labor 1 - NTP seadistamine (6p/6%)===<br />
<br />
Loe läbi õppematerjal (loengud) ja seadista NTP teenus nii kliendis, kui ka serveris selliselt, et klient küsib aega ainult serverist (ja ka localhostist, mille prioriteet on madal e fudge 10) Server küsib aega EENET NTP serverist ja mõnest muust Eestis asuvast NTP serverist.<br />
<br />
Seadistage server selliselt, et ei välisvõrgust ei saa teha [https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A siin] kirjeldatud rünnet.<br />
<br />
[[NTP Ubuntus]]<br />
<br />
===Labor 2 - DNS seadistamine (6p/6%)===<br />
<br />
*Mõtle välja endale domeeninimi<br />
*Loo domeeninimele tsoonifail ja seadiste nimeserver<br />
*Luba rekursiivne lahendus oma sisevõrgust<br />
*Loo reevers tsoon<br />
*Loo A kirjed e-posti, nimeserveri jaoks<br />
*Loo CNAME kirjed www, samba ja oma severi jaoks<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit DNS Näitelahendus 1]<br />
<br />
[[Nimeserveri labor V.2| DNS Näitelahendus 2]]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/dns/DNS_BIND.html Väike abiinfo lisaks loengule]<br />
<br />
Kaitsmisel pead oskama luua uut tsooni, lisama kirjeid, oskama kasutada rndc, dig, nslookup vahendeid.<br />
<br />
===Labor 3 - DHCP seadistamine (6p/6%)===<br />
* DHCP paigaldamine ja seadistamine (6p)<br />
<br />
Seadista labori desktop VM saamaks IP aadressi ja nimeserverit sama labori serveri VM käest.<br />
<br />
PS: desktop võrguseadetest eemalda esimeselt liideselt nimelahenduse küsimine (küsitakse DHCP abil ainult IP aadress). Kui seda ei tee, siis lähevad DNS päringud ikkagi esimese, NAT liidese kaudu.<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit DHCP näitelabor]<br />
<br />
===Labor 4 - apache (või nginx) veebiserveri seadistamine (6p/6%)===<br />
* Loo kaks virtualhosti nii http, kui ka https (self-signed cert) tarbeks.<br />
** Mõlemad nimed peavad sirvijas töötama (desktop arvutis) nii http, kui ka https abil ja esilehel peab olema selgelt näha kumma virutalhostiga on tegemist. Seega index.html sisse lisa virtualhosti nimi.<br />
<br />
* Abimaterjalina võib sobida: Apache2 paigaldamine ja virtualhostide seadistamine [[Virtualhost apache2 näitel]]. Algajale lisamaterjal [[Veebiserveri labor v.2]]<br />
<br />
===Labor 5 - mõne veebirakenduse (nt Wordpress) paigaldamine ja turvamine varnishiga (10p/10%)===<br />
<br />
Labori eesmärgiks on paigaldada veebirakendus, mõõta selle jõudlust ja seejärel suurendada veebirakenduse jõudlust kasutades puhvermälu. Veebirakenduse ja puhvermälu võib iga tudeng ise valida. Näite teeme Wordpress ja WP SuperCace abil. Samas on väga soovitatav valida cache tehnoloogia ise, et erinevad inimesed saaksid võrrelda erinevaid asju.<br />
<br />
Wordpress paigaldamine ja jõudluse testimine (varnish) <br />
*[https://docs.google.com/document/d/1AKVigVudVjxQuCz02i6p4Kv8oO4RD6aJiV9pbPuujZY/edit?pli=1 Wordpress paigaldamine]<br />
**[[WordPress turvamine| Wordpress turvamine]]<br />
**[http://wpdevshed.com/top-cache-plugins-wordpress/ Wordpress caching plugins]<br />
**[[Varnish]]<br />
***[[Apache logide seadistus]]<br />
<br />
===Labor 6 - DVWA paigaldamine ja OWASP testimine (10p/10%)===<br />
<br />
Paigaldage [[DVWA]].<br />
<br />
Loe läbi OWASP top 10 ja [http://enos.itcollege.ee/~ttanav/VRI/abiks/mysql_tut.php SQL põhitõed]<br />
<br />
Mõned videod:<br />
<br />
* https://www.youtube.com/watch?v=CDbWvEwBBxo<br />
<br />
===Labor 7 - rakenduste tulemüürid (greensql ja mod_security baasil) (10p/10%)===<br />
<br />
===Labor 8 - IDS (10p/10%)===<br />
<br />
<br />
Seadistada IDS/IPS ühele oma valitud serverile ja demonstreeida ühe-kahe reegli toimimist.<br />
<br />
[[IDS_Systeemid_-_Labor_1| IDS Näitelahendus]]<br />
<br />
[[Suricata| Abistav materjal]]<br />
<br />
===Questid, millede eest saab punkte===<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1oRt9JLF6lcf_Z-ReHCfbZXnSoc-EOBzGprxvIyhq4qk/edit?usp=sharing Quest 1 (Läbi ja tehtud)]<br />
<br />
==Esitatud referaadid==<br />
[[IT infrastruktuuri teenused 2013 kevad]]<br />
<br />
[[Wordpressi turvalisuse suurendamine]]<br />
<br />
==Juurteenuste kursus==<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused.html Interneti juurteenused]<br />
<br />
==Täiendav lugemismaterjal==<br />
[https://zib.wooop.biz/category/asd/ Erinevad juhendmaterjalid Linuxi teenuste jm seadistamiseks. Autor Gert Vaikre A21]<br />
<br />
==Vanad loengumaterjalid==<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Loeng 00 - Sissejuhatav loeng - NB Tähtajad ja nõuded]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng01%20-%20E-post.odp Loeng 01 E-post]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.odp Loeng 03 Failiserver]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Loeng 04 Veebiserver]<br />
<br />
[http://goo.gl/6XQ0U WordPress seadistamine]<br />
<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng05%20-%20Dokumentatsioon.odp Loeng 05 Dokumentatsioon]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng06%20-%20VPN.odp Loeng 06 VPN]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng07%20-%20iptables.odp Loeng 07 Tulemüürid]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng08%20-%20SAN%20-%20NAS%20-%20CAS.odp Loeng 08 SAN NAS CAS]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng09%20-%20Virtualiseerimine.odp Loeng 09 Virtualiseerimine]<br />
<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng10%20-%20DHCP.odp Loeng 10 DHCP]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Openssl_ja_Subject_Alternative_Name&diff=89872Openssl ja Subject Alternative Name2015-06-10T17:20:00Z<p>Radamson: Created page with "=Autor= Rain Adamson, AK31 <br> Kevad 2015 =Sissejuhatus= Käesoleva artikli eesmärk on tutvustada,kuidas saab OpenSSL Subject Alternative Name'i (SAN ) kasutades genereerida …"</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Rain Adamson, AK31 <br><br />
Kevad 2015<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Käesoleva artikli eesmärk on tutvustada,kuidas saab OpenSSL Subject Alternative Name'i (SAN ) kasutades genereerida sertifikaate mis võimaldaks kasutada samas serveris ühte serftifikaati mitmel erineva domeeniga. Vaikimisi on probleemiks, et iga SSL kasutav virtual host vajaks oma IP aadressi. SAN kasutamine aitab aga sellest mööda minna. Ühtlasi on see ka kasulik näiteks kui SSL veebisait peaks kättesaadav olema nii http://www.sait.ee kui ka http://sait.ee kujul, ilma et me peaks selleks uut sertifikaati kasutama. Võrreldes wildcard sertifikaadiga mis võimaldaks ühe sertifikaadiga katta näiteks kõik aadressid mis langeks mustri alla <code>*.sait.ee</code> võimaldab SAN kasutav sertifikaat lisada ka täiesti teisi domeeni nimesi näiteks sait.ee ja midagimuud.ee. Wildcard sertifikaaat võimaldaks katta vaid ühe domeeni. Teine alternatiiv oleks kasutada SNI (Server Name Indication ) kuid selle tugi võib puududa vanemates brauserites ja rakendustes. <br />
<br />
=Eeldused=<br />
Soovitav on tutvuda praktika juhendi https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2 peatükiga "SSL_keskkonna_loomine". Kuna Apache seadistamist SSL'iga siin referaadis põhjalikult ei käsitleta. <br> <br />
Töö kirjutaja kasutas Ubuntu Server 14.04.2 LTS versiooni. Kuid kõik peaks toimima ka teistes Linuxi distributsioonides. <br><br />
<br />
Vajalikud tarkvarapaketid : <br><br />
<br />
OpenSSL <br><br />
BIND - loodud 3 alamdomeeni: sait1.sahver.zz,sait2.sahver.zz ja sait3.sahver.zz või kantud need sisse hosts faili. <br><br />
Apache2 - seadistatud on eelnevalt nimetatud domeenidele virtual hostid ning olemas SSL tugi. <br><br />
<br />
=Ülesanne =<br />
Meil on veebiserver kolme alamdomeeniga ning kõik nad peaks töötama üle SSL'i .Eeldame, et veebiserver on meil SSL'iga töötamiseks juba seadistatud ja peame seadistusfaili lisama vaid sertifikaadi. <br />
<br />
=Sertifikaadi genereerimine =<br />
<br />
Loome /etc/apache2 kataloogi uue alamkataloogi certs ning edasist tööd jätkame selles. <br />
<pre><br />
root@web:~# mkdir /etc/apache2/certs<br />
root@web:~# cd /etc/apache2/certs<br />
</pre><br />
<br />
Genereerime serverile võtmepaari. Küsimusele kuhu salvestada vastame <code> /etc/apache2/certs/id_rsa.key</code><br />
<pre><br />
root@web:/etc/apache2/certs# sudo ssh-keygen -t rsa -b 1024<br />
</pre><br />
<br />
Selless, et luua sertikitaati mis kasutaks subject alternative name'e tuleb meil kohandada OpenSSL seadistusfaili. Selleks, et mitta vaikeseadistust muutma asuda loome SAN toega sertifikaadi loomiseks uue seadistusfaili. <br><br />
Kopeerime OpenSSL vaikimisi seadistusfaili oma kodukataloogi <code> cp /etc/ssl/openssl.cnf ~/openssl.cnf </code> ja teeme seal paar muudatust. : <br><br />
<code>[ req ] sektsioonis </code> kommenteerime sisse või vajadusel lisame järgneva rea: <br />
<br />
<pre><br />
req_extensions = v3_req<br />
</pre><br />
<br />
Lisame <code>[ v3_req ] </code> sektsiooni lõppu rea <br />
<pre><br />
subjectAltName = @alt_names<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Ning loome <code>[ v3_req ] </code> järele uue sektsiooni kus loetleme soovitud domeenid / alamdomeenid mida soovime soovime kasutada. <br />
<pre><br />
[alt_names]<br />
DNS.1 = sait1.sahver.zz<br />
DNS.2 = sait2.sahver.zz<br />
DNS.3 = sait3.sahver.zz<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Loome sertifikaadi taotluse faili ning kasutame selleks meie eelnevalt kohandatud seadistusfaili. Alltoodavatele küsimustele saab vajadusel eelnevalt loodud openssl.cnf faili <code>[ req_distinguished_name ] </code> sektsioonis ise määrata ka vaikevastused kui peaks tarvis olema tihti sertifikaate luua. Common name võiks märkida näiteks sahver.zz domeeni kui seda ka virtual hostina kasutaksime, hetkel aga kasutame sait1.sahver.zz. <br />
<pre><br />
root@web:/etc/apache2/certs# openssl req -new -key id_rsa.key -out veebid_san.csr -config openssl.cnf<br />
<br />
You are about to be asked to enter information that will be incorporated<br />
into your certificate request.<br />
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.<br />
There are quite a few fields but you can leave some blank<br />
For some fields there will be a default value,<br />
If you enter '.', the field will be left blank.<br />
-----<br />
Country Name (2 letter code) [AU]:ET<br />
State or Province Name (full name) [Some-State]:Harjumaa<br />
Locality Name (eg, city) []:Tallinn<br />
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Surra Murra<br />
Organizational Unit Name (eg, section) []:IT<br />
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:www.sait1.sahver.zz<br />
Email Address []:webmaster@sahver.zz<br />
<br />
Please enter the following 'extra' attributes<br />
to be sent with your certificate request<br />
A challenge password []:<br />
An optional company name []:<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Kui soovime veenduda, et taotluse loomine õnnestus võime kasutada järgnevat käsku. <br />
<pre><br />
root@web:/etc/apache2/certs# openssl req -in veebid_san.csr -noout -text<br />
</pre><br />
<br />
Allkirjastame serveri privaatvõtmega eelenvalt loodud sertifikaaditaotluse. <br />
<pre><br />
openssl x509 -req -extensions v3_req -days 365 -in veebid_san.csr -signkey id_rsa.key -out veebid.crt -extfile openssl.cnf<br />
</pre><br />
<br />
== Sertifikaadi testimine ==<br />
Võtame loodud sertifikaadi apache virtualhostides kasutusele. Ehk vastavate Apache virtual hostide SSL seadistustes määrame, et kasutataks vast loodud sertifikaati.<br />
<pre><br />
SSLCertificateFile /etc/apache2/certs/veebid.crt<br />
SSLCertificateKeyFile /etc/apache2/certs/id_rsa.key<br />
</pre><br />
<br />
Nüüd peale veebiserveri taaskäivitamist peaks olema võimalik kõiki veebilehti millele me sertifikaadi lõime külastada ja testida kas sertifikaat töötab. Kui näiteks https://sait2.sahver.zz lehel olles Firefoxis sertifikaati lähemalt vaadata peaks avanema järgmine pilt: <br><br />
[[File:firefox_san.png | 350px]]<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Tegu kasuliku lahendusega, kuna mõnel juhul võib mõistlik olla mitme sertifikaadi soetamise asemel kasutada vaid ühte. Ka võib olla lihtsalt olukord on saadaval vaid üks IP aadress ja on vaja SSL kasutada mitme erineva virtual hosti juures.<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://wiki.cacert.org/FAQ/subjectAltName<br />
https://www.openssl.org/docs/apps/x509v3_config.html<br />
https://rtcamp.com/wordpress-nginx/tutorials/ssl/multidomain-ssl-subject-alternative-names/</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Qubes_OS&diff=86534Qubes OS2015-01-16T06:33:50Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>[[File:qubes-logo.png|right]]<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Tänapäeval arvutikasutamisel varitseb ohte igalpool. Küll võid sa mõne viiruse külge saada külastatud veebilehelt või võib keegi sinu arvutit sihilikult rünnata, et saada ligipäsu näiteks sinu tööasjadele. <br />
Enda arvuti kaitsmiseks on mitmeid viise. näiteks Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades kräkkerite ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Reaktiivseteks meetoditeks on rakenduste ja operatsioonisüsteemide turvapaikade paigaldamine. Paraku ei saa ka kõiki lahendusi kasutades täiesti sada protsenti kindel olla, et miskit kaudu siiski keegi su arvutile ligi ei pääseks. Üks viis on ka rakendusi jooksutada liivakastis ( sandboxing ), kus rakendus jooksutatakse kontrollitud keskonnas , kus sel pole võimalusi teha muudatusi ülejäänud süsteemile. Antud referaadis käsitlen lahendust Qubes OS mis rakendab selle sama idee terve operatsiooni süsteemi tasemel.<br />
<br />
<br />
== Qubes OS ==<br />
=== Mis on Qubes OS ===<br />
Qubes OS on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem mis on loodud Poola IT turvaga tegeleva firma Invisible Things Lab poolt. Qubes OS eemsärk on pakkuda vastavalt kasutaja vajadusele turvalisust läbi isoleerimise ja ajutiste töökeskondade kasutades selleks virtualiseerimist. See tähendab, et kui ka üks isoleeritud osa süsteemist langeb rünnaku alla siis ei puuduta see ülejäänuid osasi. Praktiline näide oleks näiteks kui oleksid löönud lahku oma töö ja kodu asjad ning kodu osa kasutades langeksid häkkerite või viiruse rünnagu alla. Selles olukorras jääks vähemasti töö asjad puutumata. Ka on võimalik kasutada läbi selle Tor või VPN lahendusi, et saavutada lisaks ka enamat privaatsust. Märkida tasuks ka ,et Qubes Os Qubes OS´i esmane versioon lasti välja 2012 aasta septembris ning viimane suurem väljalase tuli välja 2014 aasta Septembris. <br />
<br />
=== Tööpõhimõte ===<br />
Qubes OS kasutab turvalisuse pakkumiseks keskondade isoleerimist. See saavutatakse kasutades virtualiseerimist , isoleerides läbi selle nii rakendused kui ka vajadusel võrguühendused ja eri andmekandmis süsteemid nagu näiteks usb andmekandjad ja dvd seadmed. <br />
Virtualiseerimiseks on vaikimisi kasutusel Xen aga tulevas väljalaskes on plaanis teotada ka muid virtualseerimis lahendusi nagu näiteks KVM ning Hyper-V. Loodavaid kergekaalulisi virtuaalmasinaid nimetatakse AppVM´ideks ning need põhinevad kõik toorikutel, et säästa kettamahtu ja resursse. Lisaks kuna süsteemi osa on kõigil virtuaalmasinatel sama siis saab ühte toorikut uuendades uuendatud ka kõik sellel põhinevad AppVM. Vaikimisi virtuaalmasina toorikud põhinevad Fedora linuxi distributsiooni kuid seda on võimalik kohandada või asendada näiteks Debiani või Ubuntuga. Samuti on viimases versioonis tugi olemas Windows 7 toorikutele. <br />
<br />
[[File:arch.png|400px]]<br />
<br />
Kasutaja saab luua erinavad AppVM nagu näiteks "töö","kodu","pangatehingud","Veebis surfamine" ning jooksutada neist rakendusi nagu tavaliselt. Samas on need masinad kõik üksteisest täiesti eraldiseisvad ning ei näe ega tea mida teised masinad teevad. Kasutajaliideses on eri virtuaalsed masinad eraldatud sinu valitud värvi aknaraamiga, et oleks kergem neil vahet teha. Juhul kui näiteks sinu veebis surfamise masin saab külge viiruse või keyloggeri ei mõjuta see sinu teisi töökeskondi ning sa saad lihtsalt selle AppVM-i nullist uuesti laadida. <br />
<br />
[[File:aknad.png|400px]]<br />
<br />
Näite kasutus oleks:<br />
* Töö vpn ühendatud AppVM kust loed töö e-maile<br />
* E-pangadusega tegelemiseks <br />
* Igapäevaste toimingute tarvis<br />
* Laegas kus hoida näiteks sertifikaatide privaatvõtmeid jms. Masinal poleks üldse interneti ühendust.<br />
<br />
=== Kasutajaliides ===<br />
<br />
Kasutajaliides jookseb Xen´i puhul Dom0 peal ning sellel pole otse ligipääsu internetile. Dom0 suhtleb otse vaid graafikakaardi ning klaviatuuri ja hiirega. Igas AppVM jookseb omakorda virtuaalne Xorg draiver ning Dom0 suhtleb nende virtuaalsete draiveritega läbi virtualiseerimisplatvormi ja kuvab siis kasutajale pildi. Tagasilöögiks selle lahenduse juures on küll see, et näiteks mängimisest ega kõrgema kvaliteediga filmivaatamisest võib unistada. Dom0 kaudu on võimalik ka hallata AppVM kasutades selleks olemasolevat graafilist liidest või käsurida. Vaikimisi on kasutuses KDE aknahaldur.<br />
<br />
Ka AppVM vaheliseks tekstide kopeerimiseks on oma turvaline meetod. Kopeerimise puhul on klahvi kombinatsioon ctrl+shift+c ning teksti kleepimiseks ctrl-shift-v. Käsk võetakse vastu Dom0 ning omakorda edastatakse siis vastavale AppVM kus jooksutatakse skript mis loeb sisse kursoril olnud teksti globaalsesse lõigepuhvrisse kus see püsib seni kuni teises masinas on kleepimis käsk antud. Seejärel lisatakse see selle kohaliku masina lõikepuhrisse ning kustutatakse tekst globaalsest lõigepuhvrist. Seejärel saaba antud masinas seda teksti kleepida juba tavalist Ctrl+V kasutades. Kõik see tagab selle, et ükski kolmas AppVM kopeeritud tekstile ligi ei pääse. Analoogne meetod on ka AppVM vaheliseks failide liigutamiseks. <br />
<br />
Võimalik on ka faile, näiteks pdf dokumenti avada uues ajutises AppVM ning see seal fail ümber salvestada ning soovitud masinasse tagasi tõsta ja seejärel ajutine masin hävitada. Näiteks võib nii end kaitsta pahatahtlike makrode eest.<br />
<br />
=== Internetiühendus ===<br />
<br />
Kui arvuti riistvara toetab Intel VT-d või AMD IOMMU on võimalik ka internet ja usb seadmeid isoleerida andes vaid teatud masinale ligipääsu internetile ning seda sealt vastavalt vajadustele jagades. Qubes OS dokumetatsioonis kannab selline masin nime NetVM. Kasu on sellest siis kui tuleb rünnak võrgukoodi vastu siis ei puuduta see ülejäänuid AppVM´e. Lisaks on nii võimalik paigaldada oma masinate ette üks või mitu tulemüüri või näiteks hoopis osade AppVM´ide võrguliiklus suunata läbi teise NetVM-i mis vahendaks kõik interneti liikluse läbi Tor´i võrgu. Samuti on soovi korral võimalik jagada ära, et mõni masin kasutaks kaabliga ühendust ja mõni Wifit. <br />
<br />
=== Paigaldamine ===<br />
Toetatud riistvara kohapealt tasub tähele panna, et kui on soov isoleerida võrguühendusi või pci seadmeid siis peavad arvuti emaplaat ja protsessor toetama kas Intel VT-d või AMD IOMMU tehnoloogiaid mis võimaldaks virturaalmasinatele anda otse turvalist ligipääsu sisend ja väljund seadmetele. <br />
Lisaks läheb sujuvaks kasutamiseks vaja vähemasti üle 4GB RAM-i ning soovitavalt kiire SSD ketas. Lihtsalt testimiseks sobiks küll ka nõrgem riisvara aga igapäeva kasutamisel jääks selline süsteem aeglaseks. <br />
<br />
<br />
Paigaldus juhendid ning allalaadimis lingid on leitavad: https://wiki.qubes-os.org/wiki/QubesDownloads<br />
<br />
Toetatud riistvara : https://wiki.qubes-os.org/wiki/HCL<br />
<br />
Süsteemi nõuded : https://wiki.qubes-os.org/wiki/SystemRequirements<br />
<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Tegu on väga huvitava projektiga, mille arengut on põnev jälgida. On olemas terve hulk erinevaid lahendusi mis lubavad arvutikasutamist turvalisemaks muuta, ning Qubes OS on kindlasti nendest võimekamate seas. Tavakasutajale see aga kasutamiseks siiski tänu mitmetele põhjustele ei sobiks kuna nõuan päris võimekat ja ka kokkusobivat riistvara ning kuna on kogu projekt on jätkuvalt arengujärgus võib vaja minna natukene suuremaid linuxi teadmisi. Lisaks on probleemiks see ,et meediatarbimiseks ja mängimiseks lahendus ei sobi. Samas kui turvalisust väga hinnata, ning eeltoodud puntkid tähtsad ei ole siis on see projekt just sinule loodud.<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
http://www.hacker10.com/other-computing/secure-operating-system-qubes-os/<br />
<br />
http://justanothergeek.chdir.org/2010/04/document-review-of-qubesos/<br />
<br />
http://hackarde.blogspot.com/2011/08/qubes-os-operating-system-designed-for.html<br />
<br />
http://motherboard.vice.com/read/the-secure-os-that-isolates-your-computer-use-to-make-a-digital-fortress<br />
<br />
http://www.pcworld.com/article/261906Squbes_os_10_isolates_programs_inside_virtual_machines_for_increased_security.html<br />
<br />
http://www.xenproject.org/presentations-and-videos/video/linux-action-show-317-cubes-os-security-by-isolation.html<br />
<br />
http://www.extremetech.com/computing/84168-nearbulletproof-qubes-os-goes-beta<br />
<br />
https://thetinhat.com/articles/2014/07/qubes.html<br />
<br />
http://www.tomshardware.com/reviews/qubes-os-joanna-rutkowska-windows,3009.html<br />
<br />
https://qubes-os.org/<br />
<br />
== Autor ==<br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Qubes_OS&diff=86533Qubes OS2015-01-16T06:29:35Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>[[File:qubes-logo.png|right]]<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Tänapäeval arvutikasutamisel varitseb ohte igalpool. Küll võid sa mõne viiruse külge saada külastatud veebilehelt või võib keegi sinu arvutit sihilikult rünnata, et saada ligipäsu näiteks sinu tööasjadele. <br />
Enda arvuti kaitsmiseks on mitmeid viise. näiteks Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades kräkkerite ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Reaktiivseteks meetoditeks on rakenduste ja operatsioonisüsteemide turvapaikade paigaldamine. Paraku ei saa ka kõiki lahendusi kasutades täiesti sada protsenti kindel olla, et miskit kaudu siiski keegi su arvutile ligi ei pääseks. Üks viis on ka rakendusi jooksutada liivakastis ( sandboxing ), kus rakendus jooksutatakse kontrollitud keskonnas , kus sel pole võimalusi teha muudatusi ülejäänud süsteemile. Antud referaadis käsitlen lahendust Qubes OS mis rakendab selle sama idee terve operatsiooni süsteemi tasemel.<br />
<br />
<br />
== Qubes OS ==<br />
=== Mis on Qubes OS ===<br />
Qubes OS on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem mis on loodud Poola IT turvaga tegeleva firma Invisible Things Lab poolt. Qubes OS eemsärk on pakkuda vastavalt kasutaja vajadusele turvalisust läbi isoleerimise ja ajutiste töökeskondade kasutades selleks virtualiseerimist. See tähendab, et kui ka üks isoleeritud osa süsteemist langeb rünnaku alla siis ei puuduta see ülejäänuid osasi. Praktiline näide oleks näiteks kui oleksid löönud lahku oma töö ja kodu asjad ning kodu osa kasutades langeksid häkkerite või viiruse rünnagu alla. Selles olukorras jääks vähemasti töö asjad puutumata. Ka on võimalik kasutada läbi selle Tor või VPN lahendusi, et saavutada lisaks ka enamat privaatsust. Märkida tasuks ka ,et Qubes Os Qubes OS´i esmane versioon lasti välja 2012 aasta septembris ning viimane suurem väljalase tuli välja 2014 aasta Septembris. <br />
<br />
=== Tööpõhimõte ===<br />
Qubes OS kasutab turvalisuse pakkumiseks keskondade isoleerimist. See saavutatakse kasutades virtualiseerimist , isoleerides läbi selle nii rakendused kui ka vajadusel võrguühendused ja eri andmekandmis süsteemid nagu näiteks usb andmekandjad ja dvd seadmed. <br />
Virtualiseerimiseks on vaikimisi kasutusel Xen aga tulevas väljalaskes on plaanis teotada ka muid virtualseerimis lahendusi nagu näiteks KVM ning Hyper-V. Loodavaid kergekaalulisi virtuaalmasinaid nimetatakse AppVM´ideks ning need põhinevad kõik toorikutel, et säästa kettamahtu ja resursse. Lisaks kuna süsteemi osa on kõigil virtuaalmasinatel sama siis saab ühte toorikut uuendades uuendatud ka kõik sellel põhinevad AppVM. Vaikimisi virtuaalmasina toorikud põhinevad Fedora linuxi distributsiooni kuid seda on võimalik kohandada või asendada näiteks Debiani või Ubuntuga. Samuti on viimases versioonis tugi olemas Windows 7 toorikutele. <br />
<br />
[[File:arch.png|400px]]<br />
<br />
Kasutaja saab luua erinavad AppVM nagu näiteks "töö","kodu","pangatehingud","Veebis surfamine" ning jooksutada neist rakendusi nagu tavaliselt. Samas on need masinad kõik üksteisest täiesti eraldiseisvad ning ei näe ega tea mida teised masinad teevad. Kasutajaliideses on eri virtuaalsed masinad eraldatud sinu valitud värvi aknaraamiga, et oleks kergem neil vahet teha. Juhul kui näiteks sinu veebis surfamise masin saab külge viiruse või keyloggeri ei mõjuta see sinu teisi töökeskondi ning sa saad lihtsalt selle AppVM-i nullist uuesti laadida. <br />
<br />
[[File:aknad.png|400px]]<br />
<br />
Näite kasutus oleks:<br />
* Töö vpn ühendatud AppVM kust loed töö e-maile<br />
* E-pangadusega tegelemiseks <br />
* Igapäevaste toimingute tarvis<br />
* Laegas kus hoida näiteks sertifikaatide privaatvõtmeid jms. Masinal poleks üldse interneti ühendust.<br />
<br />
=== Kasutajaliides ===<br />
<br />
Kasutajaliides jookseb Xen´i puhul Dom0 peal ning sellel pole otse ligipääsu internetile. Dom0 suhtleb otse vaid graafikakaardi ning klaviatuuri ja hiirega. Igas AppVM jookseb omakorda virtuaalne Xorg draiver ning Dom0 suhtleb nende virtuaalsete draiveritega läbi virtualiseerimisplatvormi ja kuvab siis kasutajale pildi. Tagasilöögiks selle lahenduse juures on küll see, et näiteks mängimisest ega kõrgema kvaliteediga filmivaatamisest võib unistada. Dom0 kaudu on võimalik ka hallata AppVM kasutades selleks olemasolevat graafilist liidest või käsurida. Vaikimisi on kasutuses KDE aknahaldur.<br />
<br />
Ka AppVM vaheliseks tekstide kopeerimiseks on oma turvaline meetod. Kopeerimise puhul on klahvi kombinatsioon ctrl+shift+c ning teksti kleepimiseks ctrl-shift-v. Käsk võetakse vastu Dom0 ning omakorda edastatakse siis vastavale AppVM kus jooksutatakse skript mis loeb sisse kursoril olnud teksti globaalsesse lõigepuhvrisse kus see püsib seni kuni teises masinas on kleepimis käsk antud. Seejärel lisatakse see selle kohaliku masina lõikepuhrisse ning kustutatakse tekst globaalsest lõigepuhvrist. Seejärel saaba antud masinas seda teksti kleepida juba tavalist Ctrl+V kasutades. Kõik see tagab selle, et ükski kolmas AppVM kopeeritud tekstile ligi ei pääse. Analoogne meetod on ka AppVM vaheliseks failide liigutamiseks. <br />
<br />
Võimalik on ka faile, näiteks pdf dokumenti avada uues ajutises AppVM ning see seal fail ümber salvestada ning soovitud masinasse tagasi tõsta ja seejärel ajutine masin hävitada. Näiteks võib nii end kaitsta pahatahtlike makrode eest.<br />
<br />
=== Internetiühendus ===<br />
<br />
Kui arvuti riistvara toetab Intel VT-d või AMD IOMMU on võimalik ka internet ja usb seadmeid isoleerida andes vaid teatud masinale ligipääsu internetile ning seda sealt vastavalt vajadustele jagades. Qubes OS dokumetatsioonis kannab selline masin nime NetVM. Kasu on sellest siis kui tuleb rünnak võrgukoodi vastu siis ei puuduta see ülejäänuid AppVM´e. Lisaks on nii võimalik paigaldada oma masinate ette üks või mitu tulemüüri või näiteks hoopis osade AppVM´ide võrguliiklus suunata läbi teise NetVM-i mis vahendaks kõik interneti liikluse läbi Tor´i võrgu. Samuti on soovi korral võimalik jagada ära, et mõni masin kasutaks kaabliga ühendust ja mõni Wifit. <br />
<br />
=== Paigaldamine ===<br />
Toetatud riistvara kohapealt tasub tähele panna, et kui on soov isoleerida võrguühendusi või pci seadmeid siis peavad arvuti emaplaat ja protsessor toetama kas Intel VT-d või AMD IOMMU tehnoloogiaid mis võimaldaks virturaalmasinatele anda otse turvalist ligipääsu sisend ja väljund seadmetele. <br />
Lisaks läheb sujuvaks kasutamiseks vaja vähemasti üle 4GB RAM-i ning soovitavalt kiire SSD ketas. Lihtsalt testimiseks sobiks küll ka nõrgem riisvara aga igapäeva kasutamisel jääks selline süsteem aeglaseks. <br />
<br />
<br />
Paigaldus juhendid ning allalaadimis lingid on leitavad: https://wiki.qubes-os.org/wiki/QubesDownloads<br />
<br />
Toetatud riistvara : https://wiki.qubes-os.org/wiki/HCL<br />
<br />
Süsteemi nõuded : https://wiki.qubes-os.org/wiki/SystemRequirements<br />
<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Tegu on väga huvitava projektiga, mille arengut on põnev jälgida. On olemas terve hulk erinevaid lahendusi mis lubavad arvutikasutamist turvalisemaks muuta, ning Qubes OS on kindlasti nendest võimekamate seas. Tavakasutajale see aga kasutamiseks siiski tänu mitmetele põhjustele ei sobiks kuna nõuan päris võimekat ja ka kokkusobivat riistvara ning kuna on kogu projekt on jätkuvalt arengujärgus võib vaja minna natukene suuremaid linuxi teadmisi. Lisaks on probleemiks see ,et meediatarbimiseks ja mängimiseks lahendus ei sobi. Samas kui turvalisust väga hinnata, ning eeltoodud puntkid tähtsad ei ole siis on see projekt just sinule loodud.<br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
http://www.hacker10.com/other-computing/secure-operating-system-qubes-os/<br />
<br />
http://justanothergeek.chdir.org/2010/04/document-review-of-qubesos/<br />
<br />
http://hackarde.blogspot.com/2011/08/qubes-os-operating-system-designed-for.html<br />
<br />
http://motherboard.vice.com/read/the-secure-os-that-isolates-your-computer-use-to-make-a-digital-fortress<br />
<br />
http://www.pcworld.com/article/261906Squbes_os_10_isolates_programs_inside_virtual_machines_for_increased_security.html<br />
<br />
http://www.xenproject.org/presentations-and-videos/video/linux-action-show-317-cubes-os-security-by-isolation.html<br />
<br />
http://www.extremetech.com/computing/84168-nearbulletproof-qubes-os-goes-beta<br />
<br />
https://thetinhat.com/articles/2014/07/qubes.html<br />
<br />
http://www.tomshardware.com/reviews/qubes-os-joanna-rutkowska-windows,3009.html<br />
<br />
<br />
== Autor ==<br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Qubes_OS&diff=86532Qubes OS2015-01-16T06:25:05Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>[[File:qubes-logo.png|right]]<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Tänapäeval arvutikasutamisel varitseb ohte igalpool. Küll võid sa mõne viiruse külge saada külastatud veebilehelt või võib keegi sinu arvutit sihilikult rünnata, et saada ligipäsu näiteks sinu tööasjadele. <br />
Enda arvuti kaitsmiseks on mitmeid viise. näiteks Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades kräkkerite ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Reaktiivseteks meetoditeks on rakenduste ja operatsioonisüsteemide turvapaikade paigaldamine. Paraku ei saa ka kõiki lahendusi kasutades täiesti sada protsenti kindel olla, et miskit kaudu siiski keegi su arvutile ligi ei pääseks. Üks viis on ka rakendusi jooksutada liivakastis ( sandboxing ), kus rakendus jooksutatakse kontrollitud keskonnas , kus sel pole võimalusi teha muudatusi ülejäänud süsteemile. Antud referaadis käsitlen lahendust Qubes OS mis rakendab selle sama idee terve operatsiooni süsteemi tasemel.<br />
<br />
<br />
== Qubes OS ==<br />
=== Mis on Qubes OS ===<br />
Qubes OS on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem mis on loodud Poola IT turvaga tegeleva firma Invisible Things Lab poolt. Qubes OS eemsärk on pakkuda vastavalt kasutaja vajadusele turvalisust läbi isoleerimise ja ajutiste töökeskondade kasutades selleks virtualiseerimist. See tähendab, et kui ka üks isoleeritud osa süsteemist langeb rünnaku alla siis ei puuduta see ülejäänuid osasi. Praktiline näide oleks näiteks kui oleksid löönud lahku oma töö ja kodu asjad ning kodu osa kasutades langeksid häkkerite või viiruse rünnagu alla. Selles olukorras jääks vähemasti töö asjad puutumata. Ka on võimalik kasutada läbi selle Tor või VPN lahendusi, et saavutada lisaks ka enamat privaatsust. Märkida tasuks ka ,et Qubes Os Qubes OS´i esmane versioon lasti välja 2012 aasta septembris ning viimane suurem väljalase tuli välja 2014 aasta Septembris. <br />
<br />
=== Tööpõhimõte ===<br />
Qubes OS kasutab turvalisuse pakkumiseks keskondade isoleerimist. See saavutatakse kasutades virtualiseerimist , isoleerides läbi selle nii rakendused kui ka vajadusel võrguühendused ja eri andmekandmis süsteemid nagu näiteks usb andmekandjad ja dvd seadmed. <br />
Virtualiseerimiseks on vaikimisi kasutusel Xen aga tulevas väljalaskes on plaanis teotada ka muid virtualseerimis lahendusi nagu näiteks KVM ning Hyper-V. Loodavaid kergekaalulisi virtuaalmasinaid nimetatakse AppVM´ideks ning need põhinevad kõik toorikutel, et säästa kettamahtu ja resursse. Lisaks kuna süsteemi osa on kõigil virtuaalmasinatel sama siis saab ühte toorikut uuendades uuendatud ka kõik sellel põhinevad AppVM. Vaikimisi virtuaalmasina toorikud põhinevad Fedora linuxi distributsiooni kuid seda on võimalik kohandada või asendada näiteks Debiani või Ubuntuga. Samuti on viimases versioonis tugi olemas Windows 7 toorikutele. <br />
<br />
[[File:arch.png|400px]]<br />
<br />
Kasutaja saab luua erinavad AppVM nagu näiteks "töö","kodu","pangatehingud","Veebis surfamine" ning jooksutada neist rakendusi nagu tavaliselt. Samas on need masinad kõik üksteisest täiesti eraldiseisvad ning ei näe ega tea mida teised masinad teevad. Kasutajaliideses on eri virtuaalsed masinad eraldatud sinu valitud värvi aknaraamiga, et oleks kergem neil vahet teha. Juhul kui näiteks sinu veebis surfamise masin saab külge viiruse või keyloggeri ei mõjuta see sinu teisi töökeskondi ning sa saad lihtsalt selle AppVM-i nullist uuesti laadida. <br />
<br />
[[File:aknad.png|400px]]<br />
<br />
Näite kasutus oleks:<br />
* Töö vpn ühendatud AppVM kust loed töö e-maile<br />
* E-pangadusega tegelemiseks <br />
* Igapäevaste toimingute tarvis<br />
* Laegas kus hoida näiteks sertifikaatide privaatvõtmeid jms. Masinal poleks üldse interneti ühendust.<br />
<br />
=== Kasutajaliides ===<br />
<br />
Kasutajaliides jookseb Xen´i puhul Dom0 peal ning sellel pole otse ligipääsu internetile. Dom0 suhtleb otse vaid graafikakaardi ning klaviatuuri ja hiirega. Igas AppVM jookseb omakorda virtuaalne Xorg draiver ning Dom0 suhtleb nende virtuaalsete draiveritega läbi virtualiseerimisplatvormi ja kuvab siis kasutajale pildi. Tagasilöögiks selle lahenduse juures on küll see, et näiteks mängimisest ega kõrgema kvaliteediga filmivaatamisest võib unistada. Dom0 kaudu on võimalik ka hallata AppVM kasutades selleks olemasolevat graafilist liidest või käsurida. Vaikimisi on kasutuses KDE aknahaldur.<br />
<br />
Ka AppVM vaheliseks tekstide kopeerimiseks on oma turvaline meetod. Kopeerimise puhul on klahvi kombinatsioon ctrl+shift+c ning teksti kleepimiseks ctrl-shift-v. Käsk võetakse vastu Dom0 ning omakorda edastatakse siis vastavale AppVM kus jooksutatakse skript mis loeb sisse kursoril olnud teksti globaalsesse lõigepuhvrisse kus see püsib seni kuni teises masinas on kleepimis käsk antud. Seejärel lisatakse see selle kohaliku masina lõikepuhrisse ning kustutatakse tekst globaalsest lõigepuhvrist. Seejärel saaba antud masinas seda teksti kleepida juba tavalist Ctrl+V kasutades. Kõik see tagab selle, et ükski kolmas AppVM kopeeritud tekstile ligi ei pääse. Analoogne meetod on ka AppVM vaheliseks failide liigutamiseks. <br />
<br />
Võimalik on ka faile, näiteks pdf dokumenti avada uues ajutises AppVM ning see seal fail ümber salvestada ning soovitud masinasse tagasi tõsta ja seejärel ajutine masin hävitada. Näiteks võib nii end kaitsta pahatahtlike makrode eest.<br />
<br />
=== Internetiühendus ===<br />
<br />
Kui arvuti riistvara toetab Intel VT-d või AMD IOMMU on võimalik ka internet ja usb seadmeid isoleerida andes vaid teatud masinale ligipääsu internetile ning seda sealt vastavalt vajadustele jagades. Qubes OS dokumetatsioonis kannab selline masin nime NetVM. Kasu on sellest siis kui tuleb rünnak võrgukoodi vastu siis ei puuduta see ülejäänuid AppVM´e. Lisaks on nii võimalik paigaldada oma masinate ette üks või mitu tulemüüri või näiteks hoopis osade AppVM´ide võrguliiklus suunata läbi teise NetVM-i mis vahendaks kõik interneti liikluse läbi Tor´i võrgu. Samuti on soovi korral võimalik jagada ära, et mõni masin kasutaks kaabliga ühendust ja mõni Wifit. <br />
<br />
=== Paigaldamine ===<br />
Toetatud riistvara kohapealt tasub tähele panna, et kui on soov isoleerida võrguühendusi või pci seadmeid siis peavad arvuti emaplaat ja protsessor toetama kas Intel VT-d või AMD IOMMU tehnoloogiaid mis võimaldaks virturaalmasinatele anda otse turvalist ligipääsu sisend ja väljund seadmetele. <br />
Lisaks läheb sujuvaks kasutamiseks vaja vähemasti üle 4GB RAM-i ning soovitavalt kiire SSD ketas. Lihtsalt testimiseks sobiks küll ka nõrgem riisvara aga igapäeva kasutamisel jääks selline süsteem aeglaseks. <br />
<br />
<br />
Paigaldus juhendid ning allalaadimis lingid on leitavad: https://wiki.qubes-os.org/wiki/QubesDownloads<br />
<br />
Toetatud riistvara : https://wiki.qubes-os.org/wiki/HCL<br />
<br />
Süsteemi nõuded : https://wiki.qubes-os.org/wiki/SystemRequirements<br />
<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Tegu on väga huvitava projektiga, mille arengut on põnev jälgida. On olemas terve hulk erinevaid lahendusi mis lubavad arvutikasutamist turvalisemaks muuta, ning Qubes OS on kindlasti nendest võimekamate seas. Tavakasutajale see aga kasutamiseks siiski tänu mitmetele põhjustele ei sobiks kuna nõuan päris võimekat ja ka kokkusobivat riistvara ning kuna on kogu projekt on jätkuvalt arengujärgus võib vaja minna natukene suuremaid linuxi teadmisi. Lisaks on probleemiks see ,et meediatarbimiseks ja mängimiseks lahendus ei sobi. Samas kui turvalisust väga hinnata, ning eeltoodud puntkid tähtsad ei ole siis on see projekt just sinule loodud.<br />
<br />
=== Kasutatud kirjandus ===<br />
http://www.hacker10.com/other-computing/secure-operating-system-qubes-os/<br />
<br />
http://justanothergeek.chdir.org/2010/04/document-review-of-qubesos/<br />
<br />
http://hackarde.blogspot.com/2011/08/qubes-os-operating-system-designed-for.html<br />
<br />
http://motherboard.vice.com/read/the-secure-os-that-isolates-your-computer-use-to-make-a-digital-fortress<br />
<br />
http://www.pcworld.com/article/261906Squbes_os_10_isolates_programs_inside_virtual_machines_for_increased_security.html<br />
<br />
http://www.xenproject.org/presentations-and-videos/video/linux-action-show-317-cubes-os-security-by-isolation.html<br />
<br />
http://www.extremetech.com/computing/84168-nearbulletproof-qubes-os-goes-beta<br />
<br />
https://thetinhat.com/articles/2014/07/qubes.html<br />
<br />
http://www.tomshardware.com/reviews/qubes-os-joanna-rutkowska-windows,3009.html<br />
<br />
<br />
=== Autor ===<br />
Rain Adamson AK31<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Qubes-logo.png&diff=85498File:Qubes-logo.png2015-01-08T13:06:15Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Aknad.png&diff=85497File:Aknad.png2015-01-08T13:06:05Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Arch.png&diff=85496File:Arch.png2015-01-08T13:05:46Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div></div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Qubes_OS&diff=85495Qubes OS2015-01-08T13:04:23Z<p>Radamson: Created page with "right == Sissejuhatus == Tänapäeval arvutikasutamisel varitseb ohte igalpool. Küll võid sa mõne viiruse külge saada külastatud veebilehelt või v…"</p>
<hr />
<div>[[File:qubes-logo.png|right]]<br />
== Sissejuhatus ==<br />
Tänapäeval arvutikasutamisel varitseb ohte igalpool. Küll võid sa mõne viiruse külge saada külastatud veebilehelt või võib keegi sinu arvutit sihilikult rünnata, et saada ligipäsu näiteks sinu tööasjadele. <br />
Enda arvuti kaitsmiseks on mitmeid viise. näiteks Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Reaktiivseteks meetoditeks on rakenduste ja operatsioonisüsteemide turvapaikade paigaldamine. Paraku ei saa ka kõiki lahendusi kasutades täiesti sada protsenti kindel olla, et miskit kaudu siiski keegi su arvutile ligi ei pääseks. Üks viis on ka rakendusi jooksutada liivakastis ( sandboxing ), kus rakendus jooksutatakse kontrollitud keskonnas , kus sel pole võimalusi teha muudatusi ülejäänud süsteemile. Antud referaadis käsitlen lahendust Qubes OS mis rakendab selle sama idee terve operatsiooni süsteemi tasemel.<br />
<br />
<br />
== Qubes OS ==<br />
=== Mis on Qubes OS ===<br />
Qubes OS on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem mis on loodud Poola IT turvaga tegeleva firma Invisible Things Lab poolt. Qubes OS eemsärk on pakkuda vastavalt kasutaja vajadusele turvalisust läbi isoleerimise ja ajutiste töökeskondade kasutades selleks virtualiseerimist. See tähendab, et kui ka üks isoleeritud osa süsteemist langeb rünnaku alla siis ei puuduta see ülejäänuid osasi. Praktiline näide oleks näiteks kui oleksid löönud lahku oma töö ja kodu asjad ning kodu osa kasutades langeksid häkkerite või viiruse rünnagu alla. Selles olukorras jääks vähemasti töö asjad puutumata. Ka on võimalik kasutada läbi selle Tor või VPN lahendusi, et saavutada lisaks ka enamat privaatsust. Märkida tasuks ka ,et Qubes Os Qubes OS´i esmane versioon lasti välja 2012 aasta septembris ning viimane suurem väljalase tuli välja 2014 aasta Septembris. <br />
<br />
=== Tööpõhimõte ===<br />
Qubes OS kasutab turvalisuse pakkumiseks keskondade isoleerimist. See saavutatakse kasutades virtualiseerimist , isoleerides läbi selle nii rakendused kui ka vajadusel võrguühendused ja eri andmekandmis süsteemid nagu näiteks usb andmekandjad ja dvd seadmed. <br />
Virtualiseerimiseks on vaikimisi kasutusel Xen aga tulevas väljalaskes on plaanis teotada ka muid virtualseerimis lahendusi nagu näiteks KVM ning Hyper-V. Loodavaid kergekaalulisi virtuaalmasinaid nimetatakse AppVM´ideks ning need põhinevad kõik toorikutel, et säästa kettamahtu ja resursse. Lisaks kuna süsteemi osa on kõigil virtuaalmasinatel sama siis saab ühte toorikut uuendades uuendatud ka kõik sellel põhinevad AppVM. Vaikimisi virtuaalmasina toorikud põhinevad Fedora linuxi distributsiooni kuid seda on võimalik kohandada või asendada näiteks Debiani või Ubuntuga. Samuti on viimases versioonis tugi olemas Windows 7 toorikutele. <br />
<br />
[[File:arch.png|400px]]<br />
<br />
Kasutaja saab luua erinavad AppVM nagu näiteks "töö","kodu","pangatehingud","Veebis surfamine" ning jooksutada neist rakendusi nagu tavaliselt. Samas on need masinad kõik üksteisest täiesti eraldiseisvad ning ei näe ega tea mida teised masinad teevad. Kasutajaliideses on eri virtuaalsed masinad eraldatud sinu valitud värvi aknaraamiga, et oleks kergem neil vahet teha. Juhul kui näiteks sinu veebis surfamise masin saab külge viiruse või keyloggeri ei mõjuta see sinu teisi töökeskondi ning sa saad lihtsalt selle AppVM-i nullist uuesti laadida. <br />
<br />
[[File:aknad.png|400px]]<br />
<br />
Näite kasutus oleks:<br />
* Töö vpn ühendatud AppVM kust loed töö e-maile<br />
* E-pangadusega tegelemiseks <br />
* Igapäevaste toimingute tarvis<br />
* Laegas kus hoida näiteks sertifikaatide privaatvõtmeid jms. Masinal poleks üldse interneti ühendust.<br />
<br />
=== Kasutajaliides ===<br />
<br />
Kasutajaliides jookseb Xen´i puhul Dom0 peal ning sellel pole otse ligipääsu internetile. Dom0 suhtleb otse vaid graafikakaardi ning klaviatuuri ja hiirega. Igas AppVM jookseb omakorda virtuaalne Xorg draiver ning Dom0 suhtleb nende virtuaalsete draiveritega läbi virtualiseerimisplatvormi ja kuvab siis kasutajale pildi. Tagasilöögiks selle lahenduse juures on küll see, et näiteks mängimisest ega kõrgema kvaliteediga filmivaatamisest võib unistada. Dom0 kaudu on võimalik ka hallata AppVM kasutades selleks olemasolevat graafilist liidest või käsurida. Vaikimisi on kasutuses KDE aknahaldur.<br />
<br />
Ka AppVM vaheliseks tekstide kopeerimiseks on oma turvaline meetod. Kopeerimise puhul on klahvi kombinatsioon ctrl+shift+c ning teksti kleepimiseks ctrl-shift-v. Käsk võetakse vastu Dom0 ning omakorda edastatakse siis vastavale AppVM kus jooksutatakse skript mis loeb sisse kursoril olnud teksti globaalsesse lõigepuhvrisse kus see püsib seni kuni teises masinas on kleepimis käsk antud. Seejärel lisatakse see selle kohaliku masina lõikepuhrisse ning kustutatakse tekst globaalsest lõigepuhvrist. Seejärel saaba antud masinas seda teksti kleepida juba tavalist Ctrl+V kasutades. Kõik see tagab selle, et ükski kolmas AppVM kopeeritud tekstile ligi ei pääse. Analoogne meetod on ka AppVM vaheliseks failide liigutamiseks. <br />
<br />
Võimalik on ka faile, näiteks pdf dokumenti avada uues ajutises AppVM ning see seal fail ümber salvestada ning soovitud masinasse tagasi tõsta ja seejärel ajutine masin hävitada. Näiteks võib nii end kaitsta pahatahtlike makrode eest.<br />
<br />
=== Internetiühendus ===<br />
<br />
Kui arvuti riistvara toetab Intel VT-d või AMD IOMMU on võimalik ka internet ja usb seadmeid isoleerida andes vaid teatud masinale ligipääsu internetile ning seda sealt vastavalt vajadustele jagades. Qubes OS dokumetatsioonis kannab selline masin nime NetVM. Kasu on sellest siis kui tuleb rünnak võrgukoodi vastu siis ei puuduta see ülejäänuid AppVM´e. Lisaks on nii võimalik paigaldada oma masinate ette üks või mitu tulemüüri või näiteks hoopis osade AppVM´ide võrguliiklus suunata läbi teise NetVM-i mis vahendaks kõik interneti liikluse läbi Tor´i võrgu. Samuti on soovi korral võimalik jagada ära, et mõni masin kasutaks kaabliga ühendust ja mõni Wifit. <br />
<br />
=== Paigaldamine ===<br />
Toetatud riistvara kohapealt tasub tähele panna, et kui on soov isoleerida võrguühendusi või pci seadmeid siis peavad arvuti emaplaat ja protsessor toetama kas Intel VT-d või AMD IOMMU tehnoloogiaid mis võimaldaks virturaalmasinatele anda otse turvalist ligipääsu sisend ja väljund seadmetele. <br />
Lisaks läheb sujuvaks kasutamiseks vaja vähemasti üle 4GB RAM-i ning soovitavalt kiire SSD ketas. Lihtsalt testimiseks sobiks küll ka nõrgem riisvara aga igapäeva kasutamisel jääks selline süsteem aeglaseks. <br />
<br />
<br />
Paigaldus juhendid ning allalaadimis lingid on leitavad: https://wiki.qubes-os.org/wiki/QubesDownloads<br />
<br />
Toetatud riistvara : https://wiki.qubes-os.org/wiki/HCL<br />
<br />
Süsteemi nõuded : https://wiki.qubes-os.org/wiki/SystemRequirements<br />
<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Tegu on väga huvitava projektiga, mille arengut on põnev jälgida. On olemas terve hulk erinevaid lahendusi mis lubavad arvutikasutamist turvalisemaks muuta, ning Qubes OS on kindlasti nendest võimekamate seas. Tavakasutajale see aga kasutamiseks siiski tänu mitmetele põhjustele ei sobiks kuna nõuan päris võimekat ja ka kokkusobivat riistvara ning kuna on kogu projekt on jätkuvalt arengujärgus võib vaja minna natukene suuremaid linuxi teadmisi. Lisaks on probleemiks see ,et meediatarbimiseks ja mängimiseks lahendus ei sobi. Samas kui turvalisust väga hinnata, ning eeltoodud puntkid tähtsad ei ole siis on see projekt just sinule loodud.<br />
<br />
--[[User:Radamson|Radamson]] 15:04, 8 January 2015 (EET)<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=.BUG&diff=68019.BUG2013-11-11T14:31:43Z<p>Radamson: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>== Idee ==<br />
<br />
Luua tarkvara mis toetaks ettevõtte juhil inimressursside kasutuse planeerimist<br />
<br />
== Meeskond .BUG ==<br />
<br />
* Teele Sepman<br />
* Harles Luts<br />
* Rain Adamson<br />
* Mattiko Kabanen<br />
<br />
== Rakenduse baasfunktsionaalsuse kirjeldus ==<br />
<br />
Programm on töövahend eelkõige juhile, kelle ülesandeks on inimressursside haldamine, s.t õigel ajal õigete inimeste tööle rakendamine.<br />
<br />
Rakendus annab ülevaate ettevõtte personalist. Selle põhjal saab juht määrata inimesi tööle nendel aegadel, mil ettevõte seda vajab. Samuti annab programm väljundi töötajatele, kes saavad sealt oma töögraafikud.<br />
<br />
'''Programmis on järgmised võimalused:'''<br />
<br />
* Päevase töögraafiku koostamine, muutmine, kustutamine<br />
* Päevaste töögraafikute põhjal pikemaajalisemate töögraafikute kuvamine (nädala töögraafik, kuu töögraafik).<br />
* Uute töötajate lisamine, lahkunud töötajate kustutamine<br />
* Töögraafiku automaatne koostamine. Juht saab olemasolevate töötajate põhjal anda programmile ülesandeks koostada ise töögraafik (kas päevane, nädalane, või kuine). Programm hoolitseb selle eest, et kõikide töötajate ajakasutust optimeerimida.<br />
* Töötajate infograafik. Juhil on võimalus vaadelda kompaktset töötajate nimekirja koos oluliste karakteristikutega (mitu tundi on iga isik sel nädalal/kuul töötanud). See on abiks käsitsi töögraafiku koostamisel, et kindlustada kõikide töötajate võrdne rakendamine.<br />
<br />
<br />
Väljund: Kinnitatud töögraafik kõikide töötajate tööaegadega. Samuti saab välja võtta individuaalse töötaja töögraafiku. Seejärel saab seda printida või soovi korral töötajale meilile saata.<br />
<br />
== Projekti blogi ==<br />
<br />
[http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com "Meeskond .BUG"]<br />
<br />
== Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br />
<br />
Rakenduse esimene versioon on planeeritud desktop-lahendusena kasutades:<br />
<br />
C# + WPF + LINQ<br />
<br />
== Analüüs == <br />
'''Rakenduse üldised baasfunktsionaalsused UML kasutusjuhtude diagrammina'''<br />
<br />
[[File:kasutusjuhud-yldine.jpg|200px|thumb|none|Kasutusjuhud]]<br />
<br />
'''Programmis on võimalikud järgmised tegevuste ahelad:'''<br />
<br />
- Uue töötaja lisamiseks avab kasutaja töötajate vaate, seejärel avab ta tühja vormi kuhu saab kanda inimese nime, ameti, töökoormuse ja kontaktandmed ning salvestab. Nimi, amet ja töökoormus on kohustuslikud väljad. Töötaja andmete redigeerimise vormil on ka kirje kustutamise võimalus, juhul kui kasutaja soovib muudatused tagasi võtta. [[File:BUG - 3 - T88tajad.JPG|200px|thumb|none|Uue töötaja lisamine]]<br />
<br />
<br />
- Olemasolevate töötajate nimekiri kuvatakse töötajate vaates. Kasutajal on võimalik valida nimekirjast töötaja ja muuta tema andmeid. Samuti saab valitud töötaja kirje kustutada.<br />
<br />
<br />
- Uue graafiku lisamiseks avab kasutaja töögraafikute vaate ning seejärel vastava vormi tühja graafikuga, mille ühel teljel on aeg (24 tundi) ning teisel teljel on töötajad. Käsitsi sisestatud ajagraafiku lisamiseks kannab kasutaja iga inimese töötunnid graafikule, sisestab kuupäeva ning salvestab. Graafiku redigeerimise vormil on ka selle graafiku kustutamise võimalus, kui kasutaja soovib muudatused tagasi võtta. [[File:BUG - 2.2 - P2evagraafik.jpg|200px|thumb|none|Päevagraafiku manuaalne koostamine]] <br />
<br />
<br />
- Juhul kui kasutaja soovib graafikut autogenereerida, tuleb tal kõigepealt sisestada graafik, kus konkreetsete töötajate asemel on märgitud töötunnid ametite kaupa. Kasutaja avab töögraafiku lisamise vormi, mille ühel teljel on aeg ning teisel ametid, sisestab tööajad, salvestab. Nüüd on võimalik genereerida graafik soovitud ajaperioodile, selle käigus seob rakendus iga graafikule kantud ameti sobiva töötajaga. [[File:BUG - 2.3 - P2evagraafik.jpg|200px|thumb|none|Ametite ja tööaja põhine päevagraafiku koostamine]] <br />
<br />
<br />
- Juba sisestatud graafikuid kuvatakse graafikute vaates. Kasutajal on võimalik sirvida graafikuid kas ühe päeva, nädala või kuu kaupa. Sisestatud päevagraafiku saab võtta muutmisele või kustutada. Samuti saab sisestatud graafikute alusel genereerida väljundi valitud perioodi jaoks. [[File:BUG - 1 - Graafiku vaade.JPG|200px|thumb|none|Pikemaajaline töögraafikute väljund.]] <br />
<br />
'''Programmi eeldatav andmebaasi mudel:'''<br />
<br />
Hetkel näeme, et otstarbekas on kasutada seitset tabelit. Täpsemalt on tabelite nimed ja nendevahelised seosed illustreeritud joonisel. [[File:Andmebaas-SQL.jpg|200px|thumb|none|Tabelite struktuur]]<br />
<br />
'''Programmi eeldatav klasside struktuur:'''<br />
<br />
Eeldatavad klassid ja nendevahelised suhted on esitatud UML klassidiagrammiga. Diagrammil toodud klassid on nn esimene lähendus ja nende täpne sisu selgub arenduse käigus<br />
[[File:Klassid_v2.jpg|200px|thumb|none|Programmis kasutusele tulevad eeldatavad klassid]] <br />
<br />
''' Võimalusel lisandub rakendusele ka funktsionaalsus:'''<br />
<br />
• Kasutaja autentimine programmi avamisel<br />
<br />
• Programm annab teavituse, kui lubatud töötundide arv nädalas on ületatud.<br />
<br />
• Töögraafiku saab printida või soovi korral töötajale meilile saata.<br />
<br />
• Muudatuste logi xml faili kujul.<br />
<br />
• Graafikusse asendaja märkimine<br />
<br />
[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Andmebaas-SQL.jpg&diff=67884File:Andmebaas-SQL.jpg2013-11-08T22:22:48Z<p>Radamson: uploaded a new version of "File:Andmebaas-SQL.jpg"</p>
<hr />
<div>Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles". Grupp .BUG.</div>Radamsonhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Radamson&diff=56342User:Radamson2012-11-07T22:24:32Z<p>Radamson: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Rain Adamson<br><br />
Esitamise kuupäev: 7. November 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Otsuse, et kirjutan oma erialatutvustuse ainetöö päevase õppe loengute kohta tuli sellest, kui asusin vaatama loengute teemasi. Esimesena kuulasin ma Peeter Uustali ja Peeter Raielo loengut Helpdeskist, ning kuna see oli väga põnev kuulamine sai otsustatud, et üritan aega leida ja ka kõik ülejäänud loengud läbi kuulata.<br />
<br />
Esimese Loengu [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/90e94cf2-4902-4b06-8305-a08440f74af7] “Õppekorraldus ja sisekord” avaesineja oli Inga Vau kes rääkis võimalustest mida IT-Kolledžis õppimine pakub, tutvustas õppetööga seonduvat ja rääkis TTÜ raamatukogu kasutamise võimalustest. Teine esineja Indek rokk rääkis ITK maja enda pakutavatest võimalustest, arvutiklassidest , laboritest jms. Kolmas esineja Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasisidest kooli kohta. See pani natukene isegi imestama, et tagasisidet sellisel määral arvestatakse. Edasi rääkis Kooli haridustehnoloog Marko Puusaar e-õppe teemadel. ITK on selleks kasutusel Moodle ja Wiki ning lisaks salvestatakse kõik loengud. Esimese loengu lõpetas üliõpilasesinduse esindaja kes tutvustas esindust ja läibiviidavaid üritusi. Loengus oli kasulike infokilde ja kindlasti kohustuslik kohalviibimine igale tudengile. Kuid selleks ajaks kui seda vaatama asusis olin juba muudest allikatest ise selle info ülesse leidnud. <br />
<br />
Teises loengus[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1] rääkisid Peeter Uustal ja Peeter Raielo helpdeski tööst. Põhiliseks põhjusteks miks hepldeskis töötada on soov inimesi aidata, praktiseerida sotsiaalseid oskuseid ja kasutada helpdeski tööd hüppelauana karjääris. Helpdeski töö pakub võimalust inimestega igapäevaselt suhelda ning luua selle kaudu uusi kontakte ja arendada oma IT alaseid teadmisi. Helpdeski tähtsus tänapäeval on tõesti suur ning natukene oli enne selle loengu ära kuulamist olemas valearvamus, et tegu on üsna rutiinse tööga. Peetrite jutu järgi aga see mureks olla ei tohiks! Ka tuli jutuks, et helpdeski töö on sobilik hüppelauaks süsteemiadministraatori karjäärile.<br />
<br />
Kolmandas loengus[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401] rääkis oma teekonnast programmeerimiseni ja üldiselt tehnoloogia maailma stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv. Janika on ise ITK vilistlane ja töötab praegu veebirakenduste programmeerjana Ruby on Rails raamistiku abil. Janika lähenemine programmeerimisele oli omamoodi, ta võrdles seda loovkirjutamisega. Eks see nii ole ka, et programmi kirjutamise juures tuleb loomingulisust ja innovaatilisust ülesse näidata. Janika on väga aktiivne Ruby kogukonnas tutvustades naissoost isikutele programmeerimist ja tuues naissoost programmeerimishuvilis kokku ülemaailma toimuvatel Rails Girls-i töötubadel kus toimub juhendajate abil programmeerimise õpetamine naistele. Uuem ettevõtmine kus Janika kaasa aitab on Techgirls mis on mõeldud ühendama kõiki Eesti tehnika ja programmeerimise huvilisi naisi. Janika ise sattus IT-Kolledzi nii, et ta enne seda arvutitest midagi ei teadnud. Kindlasti oleks see loeng vägagi julgustav inimesele kes sooviks selle teemaga tutvust teha kuid veel kahtleks oma oskustes.<br />
<br />
Neljanda loengu[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8] lektoriks oli Andres Septer firmast Playtech ja ta rääkis IT tööturust. Üte tavalise ettevõtte IT poole näitel tõi ta välja kujutletava kolmnurga, kuidas seal toimuvat jagada. Olemas on äri IT kiht, Bürokraatia IT ja IT tugiteenuse kiht. Kõige enam raha teenitakse Äri IT poole peal, ning samas on seal ka töötajana kõige rahulikum olla, kuna kõigile on arusaadav, et sinuta ei teenitaks midagi. Lisaks rõhutas lektor, et äri IT kihis toimib peaaegu kõik Unixi baasil, nii et kui on soov kõrgemale pürgida tuleb kindlasti kasuks endale see selgeks teha. Järgmiseks räägiti töötajate jagunemisest generalistideks ja spetsialistideks. Generalist teab kõigest natukene ning spetsialist teab ühest asjast põhjalikult. Tuleb välja, et Eestis spetsialiseerumisele väga palju keskenduda ei tasu, kuna tööturg ei ole nii suur ning pigem otsitakse kõike oskajaid. Töötajate jaotusega seonduvalt tuli ka jutuks ettevõtte töömeetodid , mida võib jagada horisontaalseteks, kus üks inimene viib töö algusest lõpuni ise läbi ja vertikaalseteks kus iga inimene tegeleb vaid ainult temale määratud osaga. Viimase asjana tuli jutuks era- ja riigisektoris töötamine. Sellest võis järeldada, et kui soov kiiremini edasi areneda ning ka paremat palka saada siis tasuks hoiduda erasektori poole. Loeng oli hästi ülesse ehitatud ja andis hea ülevaate millist inimest pigem tööturul meil otsitakse.<br />
<br />
Viienda loengu[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd] lektor oli Martin Paljak kes rääkis vabakutselise ( freelanceri ) elust. Kõlama jäi veel mõtted: “koolis õpitud oskustega ei pea tööle minema neid oskusi võib kasutad hoopis teisiti” ja “internet on koht kus on võimaik juurde saada kogemusi”. See viimane väljendus ka lektrori enda elust ja kogemustest. Aastal 2003 kui linux ja ID-kaart veel hästi läbisaada ei soovinud asus ta sellega tegelema ja leidis probleemile ka lahenduse. Kõik vajalikud teadmised õppis ta ise juurde ja peale seda jäi ta ka edasi tegelema kiipkaartide ja krüptograafia teemaga. Lektor lisas ka juurde eelmises loengus Andres Septeri poolt räägitud töötajate jagunemisele spetsialistideks ja generalistideks, et nende vahel tuleks leida harmooniline tasakaal. Lisaks on vajalik oskus muutuda, ning spetsialistiks ei saa üleöö - see võtab aastaid aega. Vabakutselise tööst oli minul ettekujutus, et inimene pääseb pingetest mis graafiku põhise tööga kaasneda võivad. Aga tuleb välja, et olukord võib hoopiski hullem olla. Samas jälle on olemas võimalus valida endale meelepäraseid tööotsi, ning ei pea tegema tööd mis sulle mingil põhjusel vastu hakkab.<br />
<br />
Kuuendas loengus[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8] rääkisid oma ettevõttest ja tarkvaraarenduse meetoditest ja meeskonnatööst tarkvaraarenduse firma Ignite esindajad. Esimene osa loengust räägitigi lähemalt OÜ Ignite tööelust ja õhkonnast. Firmas pooldatakse igati avatud suhtlemist kasutusel on avatud kontor ning oodatakse inimestelt vastutustundlikust ja tulemustele suunatust. Arenduse juures praktiseeritakse agiilseid meetodeid. Läbikäivaks teemaks oli meeskonna töö, mille demostreerimiseks kaasati publikust inimesi ja viidi läbi kaks mängu. Loengu lõpupoole räägiti veel üldiselt IT spetsialistis pürgja tulevikust ja väärtustest ja oskustest mida sellele ametlile pürgides omandama peaks. Vajalikud väärtused Ignite meeskonna sõnul oleks arenguvõime, oskus töötada meeskonnas, suhtlemisoskus ning soov ja tahe juurde õppida. Seda loengut oli mul vähemasti salvestuselt natukene raskem vaadata kui teisi. Inimesed laval vahetusid tihti, ning jutt jäi natukene pealiskaudseks. <br />
<br />
Seitsmendas loengus[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda] räkis Kristjan Karmo tarkvara testimisest. Loengu käigus lükkas ta ümber müüte testimise kohta. Kui müüdid purustatud olid, oli ka testja igapäeva tööst ja selle töö tähtsusest parem ülevaade olemas. Lisaks tõi Kristjan näiteid sellest, milliseid tagajärgi võib puudulik testimine tuua. Näiteid oli rohkelt, ning need olid põnevad ja nii mõnegi juures sai loeng korraks seisma pandud, et natukene internetist juurde lugeda selle kohta. Järgnevalt rääkis ta agiilsest arendus metoodikast, mis juba ka eelnevates loengutes läbi käinud. Agiilsed meetodid ei sobi iga projekti ja inimtüübi jaoks. Samuti eeldab see seda, et tarkvara tellija peab olema aktiivses suhtluses arendajaga. Edasi tuli juttu testimise meetoditest ning testjaks olemise plussidest ja miinustest. Antud miinuste järgi mida nimetati vajab testja ikka päris tugevat närvikava. See loeng oli kõgist loengutest mu lemmik. Minulgi oli enne seda loengut natukene eelarvamus, et testjaks võib minna peaaegu ükskõik kes. Peale seda loengut ma midagi sellist väita ei julgeks. <br />
<br />
Kaheksandas loengus[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d] sai sõna endine IT-Kolledži vilistlane Siim Vene kes töötab Regionaalhaiglas. Loengu esimene pool rääkis tenholoogia osast haiglas. Tehnoloogiat on vaja selleks, et võita aega. Tehnoloogilised vahendid aitavad arstidel oma tööd tõhusamalt ja kiiremini teha ning wifi olemasolu võimaldab patsiendil oma elu edasi elada ka haigevoodis. Haigla arvutivõrku juures on suurt rõhku pandud turvalisusele ja veakindlusele ja võrguosade eraldamisele kuna võrguühendust kasutavad ka meditsiinilised seaded, monitorid kui ka valve ja tuletõrje süsteemid. Probleemidena tõi ta välja erinevad spetsiifilised meditsiiniaparaadid, millele puudub uuem tarkvara, ning samas vanema süsteemi puhul ei töötaks näiteks jälle kasutusel olev viirusetõrje. Üldiselt tundub Regionaalhaigla vägagi uuendusmeelne olevat, praegu on käimas projekt arstide igapäevatöö lihtsustamiseks kasutusele võtta tahvelarvutid. Ning alles hiljuti võeti edukalt kasutusele uus olemasolevaid süsteeme identiteedihalduse süsteem. Loengu teine pool rääkis ootustest ja it õppimisest. Juba õppimise ajal tuleb kasuks suhelda teistega ja luua kontakte. <br />
<br />
Mis mitmes loengus välja tuli oli, et IT inimene peab oskama suhelda ning valmis olema meeskonnatööks. Üldiselt nõustusid esinejad ka sellega, et Eesti tööturul on rohkem vaja generaliste. Loengutest sai hea ülevaate erinevatel IT valdkonna ametikohtadel tehtavast tööst ja IT firmade töökorraldusest. Paljud esinejatest olid ise ka IT-kolledži vilistlased, niiet oli näha kuhu nad siit jõudnud olid.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Pärast seda loen õppekorralduse eeskirja ja saan teada, et mul on võimalus sooritada korduseksam kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Kokkuleppe korduseksami sooritamiseks pean tegema aine õpetajaga ning eksami registreerima õppeosakonnas. Korduveksami tähtajad määrab aine õpetaja kooskõlas õppeosakonna koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussooritus on riigieelarvelistele õppuritele tasuta, riigieelarvevälistele 14,2€.<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemiline puhkus võtte ainult järgnevatel põhjuste: Tervislikud põhjused ( 2 aastat ), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ( 1 aasta ) ja lapse hooldamiseks ( kuni lapse 3 aastaseks saamiseni ). Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avalds ja vastav tõend. Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus, kui seda ei esitata siis lõppeb puhkus automaatselt puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. Õppeaineid saab deklareerida vaid lapsepuhkusel olev tudeng vastava taotluse esitamisel õppeosakonda. Kõigil õpilastel on akadeemilise puhkuse ajal õigus sooritada eksameid ja arvestusi.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Radamson