ICO wiki - User contributions [en]

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:41:22Z

Raiaas: /* Autonoomsuse viis taset */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse viis taset ==

Isejuhtimise defineerimiseks on mii Ameerika Ühendriikide Transpordiamet (National Highway Traffic Safety Administration ehk NHTSA) kui ka rahvusvaheline autoinseneride ühing Society of Automotive Engineers International ehk SAE International on defineerinud isejuhtiva sõiduki viis eri taset <ref>https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/isejuhtiva-soiduki-tasemed/</ref>.
<h4>Tase 0: autonoomsust pole</h4>
Autonoomsus puudub, ehk juht peab tegema kõik ise, kuid võib natukene teavitustega aidata, andes näiteks teada, kui inimene või auto on liiga lähedal.
<h4>Tase 1: juhiabi</h4>
Selles tasemes on teatud funktsioonid, mis juhti aitavad, aga juht peab koguaeg ka ise tegevuses. Juhti abistavad tehnoloogiad on näiteks stabiilsuskontroll, rajahoidja, parkimisabi automaatse roolikeeramisega ning muud tehnoloogiad. Sellised on enamus meie tänavatel liiklevad autod.
<h4>Tase 2: osaline autonoomsus</h4>
Teine tase on juba selline, kus automaatne süsteem suudab kontrollida ka pidurit, gaasi ja roolikeeramist, aga juhil on siiski vastutus hoida silma peal ja vajadusel sekkuda, mille peale siis automaatsüsteem deaktiveerub. Siin kasutatavad tehnoloogiad on näiteks adaptiivne kiirusehoidja ja automaatne sõiduraja hoidja.
<h4>Tase 3: tingimuslik autonoomsus</h4>
Kolmas tase ehk piiratud isejuhtivus: juht võib täielikult loobuda kõikidest ohutus-kriitilistest funktsioonidest teatud oludes. Sõiduk on võimeline tuvastama, mil juhil on taas tarvis kontroll tagasi võtta ja jätab juhile “arvestatava reageerimisaja” kontrolli tagasi võtmiseks. Näide oleks ummikuassistent, mis siis kulgeb ummikuga vaikselt edasi, aga kui ummikust on välja jõutud, on juhtimine taas juhi käes.
<h4>Tase 4: kõrge autonoomsus</h4>
Neljandal tasemel on suurem osa kontrollist masina käes. Masin on suuteline ise kiirendama, pidurdama ja pöörama. Need on võimelised ka teeolusid kontrollima ja reageerima takistustele, mis määrab siis millal auto peaks pöörama ja/või rida vahetama. Siinkohal on võimalus täielikult loobuda autos viibivatest inimestest.
<h4>Tase 5: täielik autonoomsus</h4>
Siinkohal on masinal täielik kontroll, inimesel põhimõtteliselt polegi rooli antud, vaid autot juhib tehisintellekt. Juht võib samal ajal teha hoopiski midagi muud, ilma et autole tähelepanu pööraks. Auto suudab reageerida päriselu olukordadele nagu näiteks liiklusummikud, teetööd. Hetkel selliseid masinaid põhimõtteliselt ei eksisteerigi.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:29:09Z

Raiaas: /* Autonoomsuse viis taset */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse viis taset ==

Isejuhtimise defineerimiseks on mii Ameerika Ühendriikide Transpordiamet (National Highway Traffic Safety Administration ehk NHTSA) kui ka rahvusvaheline autoinseneride ühing Society of Automotive Engineers International ehk SAE International on defineerinud isejuhtiva sõiduki viis eri taset <ref>https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/isejuhtiva-soiduki-tasemed/</ref>.
<h4>Tase 0</h4>
Autonoomsus puudub, ehk juht peab tegema kõik ise, kuid võib natukene teavitustega aidata, andes näiteks teada, kui inimene või auto on liiga lähedal.
<h4>Tase 1</h4>
Selles tasemes on teatud funktsioonid, mis juhti aitavad, aga juht peab koguaeg ka ise tegevuses. Juhti abistavad tehnoloogiad on näiteks stabiilsuskontroll, rajahoidja, parkimisabi automaatse roolikeeramisega ning muud tehnoloogiad. Sellised on enamus meie tänavatel liiklevad autod.
<h4>Tase 2</h4>
Teine tase on juba selline, kus automaatne süsteem suudab kontrollida ka pidurit, gaasi ja roolikeeramist, aga juhil on siiski vastutus hoida silma peal ja vajadusel sekkuda, mille peale siis automaatsüsteem deaktiveerub. Siin kasutatavad tehnoloogiad on näiteks adaptiivne kiirusehoidja ja automaatne sõiduraja hoidja.
<h4>Tase 3</h4>
<h4>Tase 4</h4>
<h4>Tase 5</h4>

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:23:39Z

Raiaas: /* Autonoomsuse viis taset */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse viis taset ==

Nii Ameerika Ühendriikide Transpordiamet (National Highway Traffic Safety Administration ehk NHTSA) kui ka rahvusvaheline autoinseneride ühing Society of Automotive Engineers International ehk SAE International on defineerinud isejuhtiva sõiduki viis eri taset <ref>https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/isejuhtiva-soiduki-tasemed/</ref>.
<h4>Tase 0</h4>
Autonoomsus puudub, kuid võib natukene teavitustega aidata, andes näiteks teada, kui inimene või auto on liiga lähedal.
<h4>Tase 1</h4>
Selles tasemes on teatud funktsioonid, mis juhti aitavad, aga juht peab koguaeg ka ise tegevuses. Juhti abistavad tehnoloogiad on näiteks stabiilsuskontroll, rajahoidja, parkimisabi automaatse roolikeeramisega ning muud tehnoloogiad. Sellised on enamus meie tänavatel liiklevad autod.
<h4>Tase 3</h4>
Kolmas tase on juba selline, kus automaatsüsteem suudab kontrollida ka pidurit, gaasi ja roolikeeramist.
<h4>Tase 4</h4>
<h4>Tase 5</h4>

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:21:27Z

Raiaas: /* Autonoomsuse viis taset */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse viis taset ==

<h4>Tase 0</h4>
Autonoomsus puudub, kuid võib natukene teavitustega aidata, andes näiteks teada, kui inimene või auto on liiga lähedal.
<h4>Tase 1</h4>
Selles tasemes on teatud funktsioonid, mis juhti aitavad, aga juht peab koguaeg ka ise tegevuses. Juhti abistavad tehnoloogiad on näiteks stabiilsuskontroll, rajahoidja, parkimisabi automaatse roolikeeramisega ning muud tehnoloogiad. Sellised on enamus meie tänavatel liiklevad autod.
<h4>Tase 3</h4>
Kolmas tase on juba selline, kus automaatsüsteem suudab kontrollida ka pidurit, gaasi ja roolikeeramist.
<h4>Tase 4</h4>
<h4>Tase 5</h4>

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:18:44Z

Raiaas: /* Autonoomsuse viis taset */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse viis taset ==

<h4>Tase 0</h4>
Autonoomsus puudub, kuid võib natukene teavitustega aidata, andes näiteks teada, kui inimene või auto on liiga lähedal. Sellised on enamus meie teedel leiduvad autod.
<h4>Tase 1</h4>

<h4>Tase 2</h4>

<h4>Tase 3</h4>

<h4>Tase 4</h4>

<h4>Tase 5</h4>

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:18:30Z

Raiaas: /* Autonoomsuse tasemed */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse viis taset ==

<h4>Tase 0</h4>
Autonoomsus puudub, kuid võib natukene teavitustega aidata, andes näiteks teada, kui inimene või auto on liiga lähedal.
<h4>Tase 1</h4>

<h4>Tase 2</h4>

<h4>Tase 3</h4>

<h4>Tase 4</h4>

<h4>Tase 5</h4>

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:13:08Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode lühiajalugu */

== Sissejuhatus ==

Meie pidevalt arenevas tehnikaajastus on järjest teemakohasemaks saanud erinevad autonoomsed süsteemid, eriti autod. Kahjuks, aga on nendel veel üpris palju lahendamata takistusi ja probleeme, mis laseksid neil vabalt teedel kulgeda - üks suurim nendest on inimeste tuvastamine ja sellega seonduv surmade hulk, mis on hetkel natukene liiga suur ja vägagi kaldub see tumedanahaliste poole.

== Isesõitvate autode lühiajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
<h4>1925</h4>
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. Seejärel juhatas antenn signaale edasi kuni väikeste elektrimootoriteni, mis siis suunasid autot vajalikus suunas. <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

<h4>1950 - 1960</h4>
Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

<h4>1980</h4>
1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''". Nende auto oli aga ainult pooleldi autonoomne. Rooli juhtimine oli masina poolt, aga pidur ja gaas olid inimeste poolt juhitavad, puhtalt ohutuse pärast. <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

<h4>2010 - 2014</h4>
Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Autonoomsuse tasemed ==

''sample text''

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asi ei ole kindlasti rassismis, vaid pigem kasutatavas tehnoloogias. Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse <ref name="vox">https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>.

<h4>Võimalikud lahendused</h4>
Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Siis oleks ehk lihtsam treenida masinaid, ilma, et mingi rass oleks jälle katmata. See võibolla muudaks ka mentaliteeti, et tumedanahalised on vähem tähtsamad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need kasutusele võetakse. Demonstreerimine annaks esiteks võimaluse firmadel ennast tõestada, aga ka vigu tuvastada <ref name="vox" />. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:10:18Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode lühiajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:07:38Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:04:13Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T14:03:57Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

E-ITSPEA rühmatööd

2020-12-11T14:01:11Z

Raiaas:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

*'''Piraatlus vs ''striimingu''teenused''' - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
*'''Arvutimängude areng ja mõju''' - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
*'''Digikultuuri säilitamine''' - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
*'''IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus''' - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
*'''Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele''' - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
*'''Andmepüügi liigid ja võtted''' - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
*'''COVID-19 mõju töökultuurile''' - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
*'''Mis on tehisintellekt?''' - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*'''Tumeveeb'''- Sebastian Magagni, Marko Paumere, Steven Teras, Paul Siht, Cer-Lyn Luhasaar
*'''Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel''' - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
*'''Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi''' - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:58:51Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:58:00Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:56:25Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:55:43Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:55:04Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:53:36Z

Raiaas: /* Autonoomsuse tasemed */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:53:24Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:51:18Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:51:07Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:48:42Z

Raiaas: /* Sissejuhatus */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:43:46Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi - algoritmid õpivad seda, mida neile "söödetakse". Kui näiteks ei ole piisavalt infot mustanahalise naise kohta, siis on masinal neid raske tuvastada kui need töösse pannakse. Lahenduseks on pakutud, et tiimid, kes arendavad neid algoritme, võiksid olla rassiliselt mitmekesisemad. Veel on variant, et sunniks firmasid testima ja demonstreerima enda algoritme, et need vastaksid teatud standarditele ennem kui need välja lastakse <ref>https://www.vox.com/future-perfect/2019/3/5/18251924/self-driving-car-racial-bias-study-autonomous-vehicle-dark-skin</ref>. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.
.

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:32:53Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|800px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.<ref>https://usa.streetsblog.org/2020/06/17/study-avs-may-not-detect-darker-skinned-pedestrians-as-often-as-lighter-ones/</ref>

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:32:44Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|600px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.<ref>https://usa.streetsblog.org/2020/06/17/study-avs-may-not-detect-darker-skinned-pedestrians-as-often-as-lighter-ones/</ref>

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:32:21Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil viis protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|900px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Uurijad arvavad, et asi võib selles olla, et masinõppe treenimisel ei kasutata piisavalt tumedanahalisi inimesi ning üleüldiselt pööratakse nendele vähem tähelepanu. Ehk siis autonoomne auto päästab ennem heleda nahaga inimese kui tumedanahalise inimese, sest nende jalakäijate tuvastussüsteem on treenitud nägema rohkem heleda nahaga inimesi. Autonoomsed sõidukid võivad saada iga päevaga targemaks, aga nad pole veel piisavalt targad et olla laialdaselt kasutusel.<ref>https://usa.streetsblog.org/2020/06/17/study-avs-may-not-detect-darker-skinned-pedestrians-as-often-as-lighter-ones/</ref>

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:18:08Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil neli kuni kümme protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis)<ref name="gtech"> https://arxiv.org/pdf/1902.11097.pdf </ref>. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|900px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:16:32Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil neli kuni kümme protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis). [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|900px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]
Asd

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:16:20Z

Raiaas:

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil neli kuni kümme protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis). [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|900px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:16:07Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil neli kuni kümme protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal (skaala mida tihti kasutatakse masinõppes erinevate nahavärvide kontekstis). [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|1000px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:14:39Z

Raiaas:

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil neli kuni kümme protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png|1000px|thumb|center|Fitzpatricku skaala]]

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:13:49Z

Raiaas: /* Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi */

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]]
Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (''American Wonder''). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis <ref name="wiki">https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars</ref>. Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

Järgmine suur samm juhtus 1953. aastal, kui suudeti auto põhimõtteliselt joone järgi sõitma panna. See traat mida auto jälitas, oli labori põrandasse peidetud. Seda süsteemi taheti proovida ka päris liikluses, esialgu ainult maanteedel. 1957. aastal seda ka tehti, kui suudeti maanteele täissuuruses süsteem paigaldata 120 meetrilisele lõigule. Süsteem paigaldati asfaldi alla. Seda demonstreeriti põhjalikumalt aastal 1960, kui uudistajaid lubati nende autodega "sõitma". Eeldati, et suudetakse süsteem turule viia 1975. aastaks. 1960ndal aastal plaaniti rajada eksperimentaalne elektrooniliselt kontrollitav maantee. 4 USA osariiki ka panustasid juba sellele. Kahjuks aga jäi see ainult plaaniks <ref name="wiki" />.

1980. aastal viis EUREKA läbi 750 miljonit eurot maksva projekti, mis keskendus puhtalt autonoomsetele sõidukitele. Samal sajandil suutis ''Autonomous Land driven Vehicle project'' (Autonoomse maismaasõiduki projekt) või siis lühidalt, ALV, demonstreerida teed jälgivat autot, mis kasutas arvutinägemist (''computer vision''-it) ja autonoomset robotjuhtimist. Sellega suudeti sõita kiirustel kuni 31 km/h. 1987. aastal suudeti see sama masin ka maastikul iseseisvalt sõitma panna, kasutades erinevaid sensoreid <ref>https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a167472.pdf</ref>. 1995. võeti see üks samm kõrgemale, kui projekt nimega Navlab läbis umbes 5000 kilomeetrit, milles pea 98% oli täiesti autonoomselt juhitud. Sellele anti nimeks "''No Hands Across America''" <ref>https://www.cs.cmu.edu/~tjochem/nhaa/nhaa_home_page.html</ref>.

Alates 2010. aastast hakkasid autonoomsed masinad kujunema juba selliseks, nagu nad on tänapäeval. Paljud suured autotootjad hakkasid testima sõitjateta autosid. Näiteks saatis Audi enda TTS mudeli ''Pike's Peaki'' tippu (kuulus mägi kus toimub palju mäkke ronimise võistluseid) saavutades võistluskiiruse lähedaseid kiiruseid <ref>https://web.archive.org/web/20120710202052/http://www.audiusa.com/us/brand/en/tools/news/pool/2010/07/new_look__reaffirmed.html</ref>. Muidugi ei tasu ka mainimata jätta tänapäeval väga populaarset Teslat, täpsemalt siis autonoomse süsteemiga varustatud Model S-i. Sellega tulid nad välja aastal 2014.

== Tehnoloogial on keeruline tuvastada musta nahavärvi ==

Autonoomsusega on palju riske ja probleeme, aga inimeste, täpsemalt siis tumedamate, mitte tuvastamine on üks suurimaid. Tähendab seda, et autonoomsed sõidukid ei pruugi lahendada mustanahaliste kogukondade niigi suurt jalakäijate hukkunute arvu. Näo- ja keha tuvastus süsteemid ei tuvasta ega reageeri tumedamale naha värvile nii tihti, kui heledamale naha värvile. Seda tõestas uurin Georgia Techi poolt. Uurijad proovisid kaheksat erinevat pildituvastussüsteemi ja leiti, et need olid pidevalt kuskil neli kuni kümme protsenti vähem täpsemad, kui testiti naha tüüpe numbritega neli, viis ja kuus Fitzpatricku skaalal. [[File:The-Fitzpatrick-Scale.png]]

== Kasutatud materjalid ==

{{reflist}}

File:The-Fitzpatrick-Scale.png

2020-12-11T13:13:37Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T13:01:48Z

Raiaas:

E-ITSPEA rühmatööd

2020-12-11T12:57:41Z

Raiaas:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

*'''Piraatlus vs ''striimingu''teenused''' - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
*'''Arvutimängude areng ja mõju''' - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
*'''Digikultuuri säilitamine''' - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
*'''IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus''' - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
*'''Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele''' - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
*'''Andmepüügi liigid ja võtted''' - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
*'''COVID-19 mõju töökultuurile''' - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
*'''Mis on tehisintellekt?''' - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*'''Tumeveeb'''- Sebastian Magagni, Marko Paumere, Steven Teras, Paul Siht, Cer-Lyn Luhasaar
*'''Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel''' - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
*'''Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi'''- Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:54:28Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:51:58Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:51:11Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:44:58Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:42:26Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:39:57Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:37:40Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:37:29Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:08:04Z

Raiaas: /* Isesõitvate autode ajalugu */

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T12:01:12Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T11:57:54Z

Raiaas:

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T11:57:42Z

Raiaas:

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (American Wonder). [[File:Wonder.png|200px|thumb|lright|American Wonder, 1925]] See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. [https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars] Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

== Kasutatud materjalid ==

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T11:57:26Z

Raiaas:

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (American Wonder). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. [https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars] Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|left|American Wonder, 1925]]

== Kasutatud materjalid ==

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T11:57:18Z

Raiaas:

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (American Wonder). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. [https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars] Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

[[File:Wonder.png|200px|thumb|left|American Wonder, 1925]]<br>

== Kasutatud materjalid ==

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars

Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi

2020-12-11T11:55:05Z

Raiaas:

== Sissejuhatus ==

abc

== Isesõitvate autode ajalugu ==

Kui teha juttu isesõitvatest autodes, siis oleks mõistlik alustada täiesti algusest.

Eksperimente hakati tegema juba 1920ndatel aastatel. 1925. aastal demonstreeris raadioseadmete firma, Houndina Radio Control, New Yorki tänavatel nn. Ameerika Ime (American Wonder). See auto suutis läbida korraliku liiklusummiku. Autole oli peale pandud antenn ning autot juhiti inimese poolt, kes oli teises autos selle "isesõitva" auto taga, kasutades raadio impulsse, mida antenn siis kinni püüdis. [https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars] Selline automatiseeritud autode juhtimise idee proovimine kehtis vähemalt 30 aastat.

[[File:Wonder.png|American Wonder, 1925]]<br>

== Kasutatud materjalid ==

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_self-driving_cars