<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ralbin</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ralbin"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Ralbin"/>
	<updated>2026-05-08T00:27:21Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&amp;diff=30453</id>
		<title>Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&amp;diff=30453"/>
		<updated>2011-05-06T17:59:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Rene Albin AK31 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kaugõpe=&lt;br /&gt;
==Rene Albin AK31==&lt;br /&gt;
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==						&lt;br /&gt;
==Aleksei Issaikin AK21==&lt;br /&gt;
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andre Jõgi AK21==					&lt;br /&gt;
==Pavel Kodotšigov AK22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ivo Kruusamäe AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andres Kõrvemaa AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
==Siim Kullerkupp AK21==&lt;br /&gt;
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Märt Lindre AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rasmus Linnamäe AK22==&lt;br /&gt;
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)			&lt;br /&gt;
==Priit Lume AK31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tiit Maripuu AK22==					&lt;br /&gt;
==Marko Megerild AK21==						&lt;br /&gt;
==Artur Mölter AK22==&lt;br /&gt;
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Margus Nairis AK31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Karel Niine AK22==&lt;br /&gt;
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsesioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ulvar Petmanson AK22==&lt;br /&gt;
[[Signaalid ja kill]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Märten Rodes AK22==&lt;br /&gt;
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tanel Štaub AK22==					&lt;br /&gt;
==Alvar Teearu AK31==&lt;br /&gt;
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Aleksei Timošenko AK21==&lt;br /&gt;
=Päevaõpe=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rasmus Aav A21==&lt;br /&gt;
==Pavel Abin 12==&lt;br /&gt;
==Allar Adoberg A22==&lt;br /&gt;
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arvi Alamaa A21==&lt;br /&gt;
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ivar Ambos A22==&lt;br /&gt;
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sergei Gorjunov A21==&lt;br /&gt;
==Merili Gutmann A31==&lt;br /&gt;
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rene Haavre A32==	&lt;br /&gt;
[[Samurai_WTF]]					&lt;br /&gt;
==Kristjan Kalder A22==&lt;br /&gt;
==Kadri Kalme A22==&lt;br /&gt;
[[Fdisk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alfi Kannus A21==&lt;br /&gt;
==Oliver Kilk A21==&lt;br /&gt;
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nikolai Klõga G11==&lt;br /&gt;
==Reio Kokla A31==&lt;br /&gt;
[[Mkfs]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Vladimir Kolesnik A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[init]] - valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ivar Krustok A22==&lt;br /&gt;
[[Ksh]] 						&lt;br /&gt;
==Katrin Kukk A22==	&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) 			&lt;br /&gt;
==Rain Kõrgmaa A22==						&lt;br /&gt;
==Siim Kängsepp A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Urmo Laaneots A21==						&lt;br /&gt;
==Karel Laid A31==&lt;br /&gt;
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Henrik Leinola A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Manpremo]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Leivo A41==							&lt;br /&gt;
==Juhan Liiva A21==&lt;br /&gt;
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaido Loonurm A41==&lt;br /&gt;
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Urmas Luuk A22==						&lt;br /&gt;
==Andres Mill A22==&lt;br /&gt;
Valmis referaat: [[chmod]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Janar Märjama A22==	&lt;br /&gt;
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kairo Ostapenko A31==							&lt;br /&gt;
==Kristjan Pajumaa A22==							&lt;br /&gt;
==Ilja Peters 12==&lt;br /&gt;
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Veiko Pilt A31==&lt;br /&gt;
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22						&lt;br /&gt;
==Jagnar Pindmaa A31==							&lt;br /&gt;
==Priit Pobbul A22==						&lt;br /&gt;
==Arina Püvi A21==							&lt;br /&gt;
==Karet Rikko A21==&lt;br /&gt;
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Toomas Rohumets A21==&lt;br /&gt;
Referaat: [[Adduser &amp;amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
						&lt;br /&gt;
==Taavi Salumets A21==&lt;br /&gt;
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011						&lt;br /&gt;
==Risto Siitan A22==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Oliver Soom A22==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine  Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Steinberg A32==						&lt;br /&gt;
==Andres Sumin A22==	&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meelis Suursalu A22==							&lt;br /&gt;
==Meelis Tamm A21==&lt;br /&gt;
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ott Telga A31==						&lt;br /&gt;
==Tavo Toomemägi A41==	&lt;br /&gt;
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)					&lt;br /&gt;
==Taavi Toppi A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
iptables&lt;br /&gt;
Töö on hetkel koostamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tarmo Trumm A21==&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Timo Trummer A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Olle Tuur A22==&lt;br /&gt;
Arvutiklassi Linux (valmimisel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arto Vaas A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andres Vaher A22==						&lt;br /&gt;
==Jaan Vahtre A21==&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Vaik A21==	&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]					&lt;br /&gt;
==Sten Vaisma A22==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Vask A21==						&lt;br /&gt;
==Vadim Vinogradin A21==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Heigo Võsujalg A21==&lt;br /&gt;
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Väljako A21==&lt;br /&gt;
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30452</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30452"/>
		<updated>2011-05-06T17:58:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Kasutatud kirjandus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access Key&lt;br /&gt;
| Keelab ligipääsu, kui just URL ei nõua juurdepääsu võtit&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| AFCGI&lt;br /&gt;
| Multipleksimise FastCGI jaoks nginx&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Array Var&lt;br /&gt;
| Lisab toetuse array muutujate jaoks konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth PAM&lt;br /&gt;
| HTTP autentimises kasutades PAM&#039;i&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Lib&lt;br /&gt;
| Taaskasutab eel-kompileeritud versioone OpenSSL, PCRE ja Zlib ilma, et peaks uuesti kompileerima kui Ngix&#039;i kompileeritakse&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Cache Purge&lt;br /&gt;
| Moodul võimaldab puhastada sisu FastCGI, proxy, ja uWSGI vahemälust&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Circle GIF&lt;br /&gt;
| Genereerib ümarad pildid kindla värvi ja suurusega URL&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Development Kit&lt;br /&gt;
| Core laiendamise funktsioon mida sab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Drizzle&lt;br /&gt;
| Nginxi suhtlemiseks otse mysql ja drizzle&#039;iga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Echo&lt;br /&gt;
| Toob &amp;quot;echo&amp;quot;, &amp;quot;sleep&amp;quot;, &amp;quot;time&amp;quot;, &amp;quot;exec&amp;quot; shell-stiilis lisad nginx&#039;i config faili&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Riigi koodide otsing kasutades MaxMind GeoIP API&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GridFS&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i moodul lugemaks faile MongoDB&#039;s GridFS&#039;st&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers More&lt;br /&gt;
| Lisab ja eemaldab sisendeid ja välundeid päisest&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| HTTP Redis&lt;br /&gt;
| Redis&#039;e toetus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Iconv&lt;br /&gt;
| nginx&#039;i konverteerimine kasutades libiconv&#039;i.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Hacker&lt;br /&gt;
| Piltide töötlemine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log Request Speed&lt;br /&gt;
| Aja, mis võttis iga päringi töötlemine, logimine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memc&lt;br /&gt;
| Memcached&#039;i laiendatud versioon,mis toetab set,add,delete ja muid käske.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Notice&lt;br /&gt;
| POST taotlusele serveerib staatilisi faile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| RRD Graph&lt;br /&gt;
| HTTP liidesele grafilise väljundi lisamiseks RRDtool&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Download&lt;br /&gt;
| Loob kehtetud lingid&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| sFlow&lt;br /&gt;
| Tegevuse monitoorimiseks sFlow protokollis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Strip&lt;br /&gt;
| Tühiku eemaldamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upload Progress&lt;br /&gt;
| Jälgib üleslaadimist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Zip&lt;br /&gt;
| Kogub zip arhiive&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tööriistad mooduli arendajale===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nginx Auto Lib Core&lt;br /&gt;
| Fail moodul arendajatele enda moodulite lisamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nginx Development Kit&lt;br /&gt;
| Core funktsionaalsuse laiendamiseks, mida saab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* http://nginx.net/&lt;br /&gt;
* http://wiki.nginx.org/&lt;br /&gt;
* http://en.wikipedia.org/wiki/Nginx&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30451</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30451"/>
		<updated>2011-05-06T17:56:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Kasutatud kirjandus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access Key&lt;br /&gt;
| Keelab ligipääsu, kui just URL ei nõua juurdepääsu võtit&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| AFCGI&lt;br /&gt;
| Multipleksimise FastCGI jaoks nginx&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Array Var&lt;br /&gt;
| Lisab toetuse array muutujate jaoks konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth PAM&lt;br /&gt;
| HTTP autentimises kasutades PAM&#039;i&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Lib&lt;br /&gt;
| Taaskasutab eel-kompileeritud versioone OpenSSL, PCRE ja Zlib ilma, et peaks uuesti kompileerima kui Ngix&#039;i kompileeritakse&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Cache Purge&lt;br /&gt;
| Moodul võimaldab puhastada sisu FastCGI, proxy, ja uWSGI vahemälust&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Circle GIF&lt;br /&gt;
| Genereerib ümarad pildid kindla värvi ja suurusega URL&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Development Kit&lt;br /&gt;
| Core laiendamise funktsioon mida sab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Drizzle&lt;br /&gt;
| Nginxi suhtlemiseks otse mysql ja drizzle&#039;iga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Echo&lt;br /&gt;
| Toob &amp;quot;echo&amp;quot;, &amp;quot;sleep&amp;quot;, &amp;quot;time&amp;quot;, &amp;quot;exec&amp;quot; shell-stiilis lisad nginx&#039;i config faili&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Riigi koodide otsing kasutades MaxMind GeoIP API&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GridFS&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i moodul lugemaks faile MongoDB&#039;s GridFS&#039;st&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers More&lt;br /&gt;
| Lisab ja eemaldab sisendeid ja välundeid päisest&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| HTTP Redis&lt;br /&gt;
| Redis&#039;e toetus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Iconv&lt;br /&gt;
| nginx&#039;i konverteerimine kasutades libiconv&#039;i.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Hacker&lt;br /&gt;
| Piltide töötlemine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log Request Speed&lt;br /&gt;
| Aja, mis võttis iga päringi töötlemine, logimine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memc&lt;br /&gt;
| Memcached&#039;i laiendatud versioon,mis toetab set,add,delete ja muid käske.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Notice&lt;br /&gt;
| POST taotlusele serveerib staatilisi faile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| RRD Graph&lt;br /&gt;
| HTTP liidesele grafilise väljundi lisamiseks RRDtool&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Download&lt;br /&gt;
| Loob kehtetud lingid&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| sFlow&lt;br /&gt;
| Tegevuse monitoorimiseks sFlow protokollis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Strip&lt;br /&gt;
| Tühiku eemaldamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upload Progress&lt;br /&gt;
| Jälgib üleslaadimist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Zip&lt;br /&gt;
| Kogub zip arhiive&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tööriistad mooduli arendajale===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nginx Auto Lib Core&lt;br /&gt;
| Fail moodul arendajatele enda moodulite lisamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nginx Development Kit&lt;br /&gt;
| Core funktsionaalsuse laiendamiseks, mida saab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://nginx.net/&lt;br /&gt;
http://wiki.nginx.org/&lt;br /&gt;
http://en.wikipedia.org/wiki/Nginx&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30450</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30450"/>
		<updated>2011-05-06T17:55:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Lisad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access Key&lt;br /&gt;
| Keelab ligipääsu, kui just URL ei nõua juurdepääsu võtit&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| AFCGI&lt;br /&gt;
| Multipleksimise FastCGI jaoks nginx&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Array Var&lt;br /&gt;
| Lisab toetuse array muutujate jaoks konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth PAM&lt;br /&gt;
| HTTP autentimises kasutades PAM&#039;i&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Lib&lt;br /&gt;
| Taaskasutab eel-kompileeritud versioone OpenSSL, PCRE ja Zlib ilma, et peaks uuesti kompileerima kui Ngix&#039;i kompileeritakse&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Cache Purge&lt;br /&gt;
| Moodul võimaldab puhastada sisu FastCGI, proxy, ja uWSGI vahemälust&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Circle GIF&lt;br /&gt;
| Genereerib ümarad pildid kindla värvi ja suurusega URL&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Development Kit&lt;br /&gt;
| Core laiendamise funktsioon mida sab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Drizzle&lt;br /&gt;
| Nginxi suhtlemiseks otse mysql ja drizzle&#039;iga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Echo&lt;br /&gt;
| Toob &amp;quot;echo&amp;quot;, &amp;quot;sleep&amp;quot;, &amp;quot;time&amp;quot;, &amp;quot;exec&amp;quot; shell-stiilis lisad nginx&#039;i config faili&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Riigi koodide otsing kasutades MaxMind GeoIP API&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GridFS&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i moodul lugemaks faile MongoDB&#039;s GridFS&#039;st&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers More&lt;br /&gt;
| Lisab ja eemaldab sisendeid ja välundeid päisest&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| HTTP Redis&lt;br /&gt;
| Redis&#039;e toetus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Iconv&lt;br /&gt;
| nginx&#039;i konverteerimine kasutades libiconv&#039;i.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Hacker&lt;br /&gt;
| Piltide töötlemine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log Request Speed&lt;br /&gt;
| Aja, mis võttis iga päringi töötlemine, logimine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memc&lt;br /&gt;
| Memcached&#039;i laiendatud versioon,mis toetab set,add,delete ja muid käske.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Notice&lt;br /&gt;
| POST taotlusele serveerib staatilisi faile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| RRD Graph&lt;br /&gt;
| HTTP liidesele grafilise väljundi lisamiseks RRDtool&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Download&lt;br /&gt;
| Loob kehtetud lingid&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| sFlow&lt;br /&gt;
| Tegevuse monitoorimiseks sFlow protokollis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Strip&lt;br /&gt;
| Tühiku eemaldamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upload Progress&lt;br /&gt;
| Jälgib üleslaadimist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Zip&lt;br /&gt;
| Kogub zip arhiive&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tööriistad mooduli arendajale===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nginx Auto Lib Core&lt;br /&gt;
| Fail moodul arendajatele enda moodulite lisamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nginx Development Kit&lt;br /&gt;
| Core funktsionaalsuse laiendamiseks, mida saab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30449</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30449"/>
		<updated>2011-05-06T17:51:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Tuntud mooduli */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access Key&lt;br /&gt;
| Keelab ligipääsu, kui just URL ei nõua juurdepääsu võtit&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| AFCGI&lt;br /&gt;
| Multipleksimise FastCGI jaoks nginx&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Array Var&lt;br /&gt;
| Lisab toetuse array muutujate jaoks konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth PAM&lt;br /&gt;
| HTTP autentimises kasutades PAM&#039;i&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Lib&lt;br /&gt;
| Taaskasutab eel-kompileeritud versioone OpenSSL, PCRE ja Zlib ilma, et peaks uuesti kompileerima kui Ngix&#039;i kompileeritakse&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Cache Purge&lt;br /&gt;
| Moodul võimaldab puhastada sisu FastCGI, proxy, ja uWSGI vahemälust&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Circle GIF&lt;br /&gt;
| Genereerib ümarad pildid kindla värvi ja suurusega URL&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Development Kit&lt;br /&gt;
| Core laiendamise funktsioon mida sab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Drizzle&lt;br /&gt;
| Nginxi suhtlemiseks otse mysql ja drizzle&#039;iga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Echo&lt;br /&gt;
| Toob &amp;quot;echo&amp;quot;, &amp;quot;sleep&amp;quot;, &amp;quot;time&amp;quot;, &amp;quot;exec&amp;quot; shell-stiilis lisad nginx&#039;i config faili&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Riigi koodide otsing kasutades MaxMind GeoIP API&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GridFS&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i moodul lugemaks faile MongoDB&#039;s GridFS&#039;st&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers More&lt;br /&gt;
| Lisab ja eemaldab sisendeid ja välundeid päisest&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| HTTP Redis&lt;br /&gt;
| Redis&#039;e toetus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Iconv&lt;br /&gt;
| nginx&#039;i konverteerimine kasutades libiconv&#039;i.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Hacker&lt;br /&gt;
| Piltide töötlemine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log Request Speed&lt;br /&gt;
| Aja, mis võttis iga päringi töötlemine, logimine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memc&lt;br /&gt;
| Memcached&#039;i laiendatud versioon,mis toetab set,add,delete ja muid käske.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Notice&lt;br /&gt;
| POST taotlusele serveerib staatilisi faile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| RRD Graph&lt;br /&gt;
| HTTP liidesele grafilise väljundi lisamiseks RRDtool&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Download&lt;br /&gt;
| Loob kehtetud lingid&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| sFlow&lt;br /&gt;
| Tegevuse monitoorimiseks sFlow protokollis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Strip&lt;br /&gt;
| Tühiku eemaldamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upload Progress&lt;br /&gt;
| Jälgib üleslaadimist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Zip&lt;br /&gt;
| Kogub zip arhiive&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30446</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30446"/>
		<updated>2011-05-06T17:42:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Tuntud mooduli */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access Key&lt;br /&gt;
| Keelab ligipääsu, kui just URL ei nõua juurdepääsu võtit&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| AFCGI&lt;br /&gt;
| Multipleksimise FastCGI jaoks nginx&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Array Var&lt;br /&gt;
| Lisab toetuse array muutujate jaoks konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth PAM&lt;br /&gt;
| HTTP autentimises kasutades PAM&#039;i&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Lib&lt;br /&gt;
| Taaskasutab eel-kompileeritud versioone OpenSSL, PCRE ja Zlib ilma, et peaks uuesti kompileerima kui Ngix&#039;i kompileeritakse&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Cache Purge&lt;br /&gt;
| Moodul võimaldab puhastada sisu FastCGI, proxy, ja uWSGI vahemälust&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Circle GIF&lt;br /&gt;
| Genereerib ümarad pildid kindla värvi ja suurusega URL&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Development Kit&lt;br /&gt;
| Core laiendamise funktsioon mida sab kasutada teiste moodulitega&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Drizzle&lt;br /&gt;
| Nginxi suhtlemiseks otse mysql ja drizzle&#039;iga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Echo&lt;br /&gt;
| Toob &amp;quot;echo&amp;quot;, &amp;quot;sleep&amp;quot;, &amp;quot;time&amp;quot;, &amp;quot;exec&amp;quot; shell-stiilis lisad nginx&#039;i config faili&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Riigi koodide otsing kasutades MaxMind GeoIP API&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GridFS&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i moodul lugemaks faile MongoDB&#039;s GridFS&#039;st&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers More&lt;br /&gt;
| Lisab ja eemaldab sisendeid ja välundeid päisest&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| HTTP Redis&lt;br /&gt;
| Redis&#039;e toetus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Iconv&lt;br /&gt;
| nginx&#039;i konverteerimine kasutades libiconv&#039;i.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Hacker&lt;br /&gt;
| Piltide töötlemine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log Request Speed&lt;br /&gt;
| Aja, mis võttis iga päringi töötlemine, logimine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memc&lt;br /&gt;
| Memcached&#039;i laiendatud versioon,mis toetab set,add,delete ja muid käske.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Notice&lt;br /&gt;
| POST taotlusele serveerib staatilisi faile&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30443</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30443"/>
		<updated>2011-05-06T16:04:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Tuntud mooduli */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access Key&lt;br /&gt;
| Keelab ligipääsu, kui just URL ei nõua juurdepääsu võtit&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| AFCGI&lt;br /&gt;
| Multipleksimise FastCGI jaoks nginx&#039;is&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Array Var&lt;br /&gt;
| Lisab toetuse array muutujate jaoks konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth PAM&lt;br /&gt;
| HTTP autentimises kasutades PAM&#039;i&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30440</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30440"/>
		<updated>2011-05-06T15:55:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Lisad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
Moodulid on tavaliselt lisatud nginx&#039;i algallikas.&lt;br /&gt;
Nginx&#039;i kataloogis kirjutage: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure --add-module=/path/to/module1/source \&lt;br /&gt;
            --add-module=/path/to/module2/source&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Võib kasutada nii palju kui tahad &amp;quot;--add-module&amp;quot; argumente.&lt;br /&gt;
Arvestada tasub, et mõned moodulid vajavad lisa tarkvara installeerimist süsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tuntud mooduli===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30439</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30439"/>
		<updated>2011-05-06T15:45:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Lisad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
Need moodulid ei ole ametlikult toetatud. Siiski paljud neist võib osutuda kasulikuks ning kasutamine on omal vastutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30438</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30438"/>
		<updated>2011-05-06T15:44:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===&lt;br /&gt;
... kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30437</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30437"/>
		<updated>2011-05-06T15:43:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
===Nõutud moodulid===:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Automaatselt lisatud moodulid===, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Valikulised HTTP moodulid===.&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Maili moodulid===.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail, --without-mail_pop3_module, --without-mail_imap_module, --without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30436</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30436"/>
		<updated>2011-05-06T15:41:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valikulised HTTP moodulid.&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maili moodulid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail&lt;br /&gt;
--without-mail_pop3_module&lt;br /&gt;
--without-mail_imap_module&lt;br /&gt;
--without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| --with-mail_ssl_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30435</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30435"/>
		<updated>2011-05-06T15:41:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valikulised HTTP moodulid.&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Maili moodulid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Konfigureerimise argument&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;is on võimalik kasutada IMAP, POP3, SMTP protokolle&lt;br /&gt;
| --with-mail&lt;br /&gt;
--without-mail_pop3_module&lt;br /&gt;
--without-mail_imap_module&lt;br /&gt;
--without-mail_smtp_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth&lt;br /&gt;
| Kasutab nginx&#039;i maili serverite autentimiseks &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Nginx on võimalik kasutada IMAP, POP3 ja SMTP proxy&#039;s&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| Moodul tagab SSL / TLS toetuse POP3/IMAP/SMTPis&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30434</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30434"/>
		<updated>2011-05-06T15:26:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valikulised HTTP moodulid.&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30433</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30433"/>
		<updated>2011-05-06T15:26:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module (ip_hash directive only) &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valikulised HTTP moodulid.&lt;br /&gt;
Järgnevad moodulid peavad olema lubatud kompilerimise ajal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument lubamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Addition&lt;br /&gt;
| Lisab teksti lehtedele&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_addition_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Degradation&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| 0.8.25&lt;br /&gt;
| --with-http_degradation_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Embedded Perl&lt;br /&gt;
| Kasutab Perl&#039;i Nginx konfigureerimise failides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_perl_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FLV&lt;br /&gt;
| Flash Streaming Video &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_flv_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| GeoIP&lt;br /&gt;
| Loob muutujad informatsiooniga MaxMind GeoIP binaar failidest&lt;br /&gt;
| 0.8.6, 0.7.63&lt;br /&gt;
| --with-http_geoip_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Google Perftools&lt;br /&gt;
| Google jõudluse kasutamise tugi&lt;br /&gt;
| 0.6.29 &lt;br /&gt;
| --with-google_perftools_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip Precompression&lt;br /&gt;
| Serveerib lahti pakitud versioonid staatilistest failidest&lt;br /&gt;
| 0.6.23 &lt;br /&gt;
| --with-http_gzip_static_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Image Filter&lt;br /&gt;
| Muudab pildid Libgd&#039;ga&lt;br /&gt;
| 0.7.54 &lt;br /&gt;
| --with-http_image_filter_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Random Index&lt;br /&gt;
| Seadistab juhuslikud kataloogi indexid&lt;br /&gt;
| 0.7.15&lt;br /&gt;
| --with-http_random_index_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Real IP&lt;br /&gt;
| Nginx&#039;i backendina kasutamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_realip_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Secure Link&lt;br /&gt;
| Kaitseb lehti turvalise võtmega&lt;br /&gt;
| 0.7.18&lt;br /&gt;
| --with-http_secure_link_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSL&lt;br /&gt;
| HTTPS/SSL tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_ssl_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Stub Status&lt;br /&gt;
| Serveri statistika vaatamiseks&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_stub_status_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Substitution&lt;br /&gt;
| Asendab teksti lehtedel&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_sub_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| WebDAV&lt;br /&gt;
| WebDAV läbipääsu tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --with-http_dav_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| XSLT&lt;br /&gt;
| Järeltöötleb lehti XSLT&#039;iga&lt;br /&gt;
| 0.7.8 &lt;br /&gt;
| --with-http_xslt_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30432</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30432"/>
		<updated>2011-05-06T15:06:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Log&lt;br /&gt;
| Kohandab juurdepääsu logisid&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Map&lt;br /&gt;
| Määrab seadistamise muutujaid kasutades suvalisi võtme/väärtuse paare&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_map_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Memcached&lt;br /&gt;
| Memcached toetus.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_memcached_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Proxy&lt;br /&gt;
| Puhverserver. &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_proxy_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Referer&lt;br /&gt;
| Filtreerimine päise järgi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_referer_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Rewrite&lt;br /&gt;
| Ümberkirjutamine kasutades regulaaravaldisi.&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_rewrite_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| scgi&lt;br /&gt;
| scgi protokolli tugi.&lt;br /&gt;
|  0.8.42&lt;br /&gt;
| --without-http_scgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Split Clients&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| 0.8.37 &lt;br /&gt;
| --without-http_split_clients_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| SSI&lt;br /&gt;
| Serveri pool.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_ssi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Upstream&lt;br /&gt;
| Laadimise tasakaalustamine.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_upstream_ip_hash_module (ip_hash directive only) &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| User ID&lt;br /&gt;
| Identifitseerimise küpsised.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_userid_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| uwsgi&lt;br /&gt;
| uwsgi protokolli toetus. &lt;br /&gt;
| 0.8.40 &lt;br /&gt;
| --without-http_uwsgi_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| X-Accel&lt;br /&gt;
| X-Sendfile-like moodul. &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30427</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30427"/>
		<updated>2011-05-06T14:45:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientilt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Zone&lt;br /&gt;
| Limiteerib samaaegselt ühendused klientilt&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
| --without-http_limit_zone_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30426</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30426"/>
		<updated>2011-05-06T14:43:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auth Basic&lt;br /&gt;
| HTTP autentimine&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_auth_basic_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Auto Index&lt;br /&gt;
| Genereerib autmaatselt kaustade listid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_autoindex_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Browser&lt;br /&gt;
| Tõlgendab &amp;quot;User-Agent&amp;quot; stringi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_browser_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Charset&lt;br /&gt;
| rekodeerima veebilehtesid&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_charset_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Empty GIF&lt;br /&gt;
| serveerib 1x1 pildi mälust&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_empty_gif_module&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| FastCGI&lt;br /&gt;
| FastCGI tugi&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_fastcgi_module   &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Geo&lt;br /&gt;
| Määrab konfigureerimise muutujaid kasutades võtme / väärtuse paare IP-aadressides&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_geo_module &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Gzip&lt;br /&gt;
| Gzip vastused&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_gzip_module  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Headers&lt;br /&gt;
| Määrab suvalise HTTP vastuse päises.&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Index&lt;br /&gt;
| Kontrollib millised failid on kasutusel indexina&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Limit Requests&lt;br /&gt;
| Limiteerib ühenduste sageduse klientidelt&lt;br /&gt;
| 0.7.20&lt;br /&gt;
| --without-http_limit_req_module &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30317</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30317"/>
		<updated>2011-05-06T10:14:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30316</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30316"/>
		<updated>2011-05-06T10:14:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30315</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30315"/>
		<updated>2011-05-06T10:14:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30314</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30314"/>
		<updated>2011-05-06T10:14:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| e&lt;br /&gt;
| --without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30313</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30313"/>
		<updated>2011-05-06T10:13:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| e&lt;br /&gt;
|--without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30312</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30312"/>
		<updated>2011-05-06T10:13:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
| &lt;br /&gt;
|--without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30311</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30311"/>
		<updated>2011-05-06T10:13:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
! Versioon&lt;br /&gt;
! Muudatuse argument keelamiseks&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Core&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
| Portide kontrollimiseks, asukohad, vigased lehed, aliases ja muud tarvikus&lt;br /&gt;
| --without-http &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Access&lt;br /&gt;
| Lubamine / keelamine IP aadressi põhiselt&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|--without-http_access_module&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30306</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30306"/>
		<updated>2011-05-06T10:06:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Automaatselt lisatud moodulid, kui spetsiaalselt ei ole ära keelatud:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30305</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30305"/>
		<updated>2011-05-06T10:06:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Muudatuse epoll, kqueue, select, poll, jne. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30304</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30304"/>
		<updated>2011-05-06T10:05:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
Nõutud moodulid:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Muudatuste vigade logimine, protsessid, õigused, jne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Configure epoll, kqueue, select, poll, etc. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30303</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30303"/>
		<updated>2011-05-06T10:03:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Configure error logging, processes, permissions, etc.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Configure epoll, kqueue, select, poll, etc. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30302</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30302"/>
		<updated>2011-05-06T10:03:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Main&lt;br /&gt;
| Configure error logging, processes, permissions, etc.&lt;br /&gt;
-&lt;br /&gt;
| Events&lt;br /&gt;
| Configure epoll, kqueue, select, poll, etc. &lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30301</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30301"/>
		<updated>2011-05-06T10:02:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;, border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Configure error logging, processes, permissions, etc.&lt;br /&gt;
| Configure epoll, kqueue, select, poll, etc. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30300</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30300"/>
		<updated>2011-05-06T10:02:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Configure error logging, processes, permissions, etc.&lt;br /&gt;
| Configure epoll, kqueue, select, poll, etc. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30299</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30299"/>
		<updated>2011-05-06T10:01:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Nimi&lt;br /&gt;
! Kirjeldus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Configure error logging, processes, permissions, etc.&lt;br /&gt;
| Configure epoll, kqueue, select, poll, etc. &lt;br /&gt;
| row 1, cell 3&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| row 2, cell 1&lt;br /&gt;
| row 2, cell 2&lt;br /&gt;
| row 2, cell 3&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| row 3, cell 1&lt;br /&gt;
| row 3, cell 2&lt;br /&gt;
| row 3, cell 3&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30298</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30298"/>
		<updated>2011-05-06T10:00:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! Header 1&lt;br /&gt;
! Header 2&lt;br /&gt;
! Header 3&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| row 1, cell 1&lt;br /&gt;
| row 1, cell 2&lt;br /&gt;
| row 1, cell 3&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| row 2, cell 1&lt;br /&gt;
| row 2, cell 2&lt;br /&gt;
| row 2, cell 3&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| row 3, cell 1&lt;br /&gt;
| row 3, cell 2&lt;br /&gt;
| row 3, cell 3&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30297</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30297"/>
		<updated>2011-05-06T09:56:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Moodulid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
Nginx moodulid tuleb valida kompileerimise ajal. Kõik moodulid vajalikud ning sealhulgas vabatahtlikud moodulid, on kirjas paigaldusjuhendist.&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure \&lt;br /&gt;
  --prefix=/usr \&lt;br /&gt;
  --sbin-path=/usr/sbin/nginx \&lt;br /&gt;
  --conf-path=/etc/nginx/nginx.conf \&lt;br /&gt;
  --error-log-path=/var/log/nginx/error.log \&lt;br /&gt;
  --pid-path=/var/run/nginx/nginx.pid  \&lt;br /&gt;
  --lock-path=/var/lock/nginx.lock \&lt;br /&gt;
  --user=nginx \&lt;br /&gt;
  --group=nginx \&lt;br /&gt;
  --with-http_ssl_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_flv_module \&lt;br /&gt;
  --with-http_gzip_static_module \&lt;br /&gt;
  --http-log-path=/var/log/nginx/access.log \&lt;br /&gt;
  --http-client-body-temp-path=/var/tmp/nginx/client/ \&lt;br /&gt;
  --http-proxy-temp-path=/var/tmp/nginx/proxy/ \&lt;br /&gt;
  --http-fastcgi-temp-path=/var/tmp/nginx/fcgi/ &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige uuemad nimekirjad moodulitest ja valikutest on saadaval käsuga: &amp;quot;./configure --help&amp;quot; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;0&amp;quot;&lt;br /&gt;
|Nimi&lt;br /&gt;
|Kirjeldus&lt;br /&gt;
}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30295</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30295"/>
		<updated>2011-05-06T09:42:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;br /&gt;
==Kasutatud kirjandus==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&amp;diff=30274</id>
		<title>Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&amp;diff=30274"/>
		<updated>2011-05-06T08:35:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Rene Albin AK31 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kaugõpe=&lt;br /&gt;
==Rene Albin AK31==&lt;br /&gt;
[[nginx]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lembit Elmik AK21==						&lt;br /&gt;
==Aleksei Issaikin AK21==&lt;br /&gt;
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andre Jõgi AK21==					&lt;br /&gt;
==Pavel Kodotšigov AK22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ivo Kruusamäe AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andres Kõrvemaa AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Liibert AK21==&lt;br /&gt;
==Siim Kullerkupp AK21==&lt;br /&gt;
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Märt Lindre AK21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rasmus Linnamäe AK22==&lt;br /&gt;
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)			&lt;br /&gt;
==Priit Lume AK31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tiit Maripuu AK22==					&lt;br /&gt;
==Marko Megerild AK21==						&lt;br /&gt;
==Artur Mölter AK22==&lt;br /&gt;
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Margus Nairis AK31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Karel Niine AK22==&lt;br /&gt;
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsesioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ulvar Petmanson AK22==					&lt;br /&gt;
==Märten Rodes AK22==&lt;br /&gt;
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tanel Štaub AK22==					&lt;br /&gt;
==Alvar Teearu AK31==&lt;br /&gt;
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Aleksei Timošenko AK21==&lt;br /&gt;
=Päevaõpe=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rasmus Aav A21==&lt;br /&gt;
==Pavel Abin 12==&lt;br /&gt;
==Allar Adoberg A22==&lt;br /&gt;
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arvi Alamaa A21==&lt;br /&gt;
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ivar Ambos A22==&lt;br /&gt;
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sergei Gorjunov A21==&lt;br /&gt;
==Merili Gutmann A31==&lt;br /&gt;
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.&lt;br /&gt;
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rene Haavre A32==	&lt;br /&gt;
[[Samurai_WTF]]					&lt;br /&gt;
==Kristjan Kalder A22==&lt;br /&gt;
==Kadri Kalme A22==&lt;br /&gt;
[[Fdisk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Alfi Kannus A21==&lt;br /&gt;
==Oliver Kilk A21==&lt;br /&gt;
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nikolai Klõga G11==&lt;br /&gt;
==Reio Kokla A31==&lt;br /&gt;
[[Mkfs]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Vladimir Kolesnik A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[init]] - valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ivar Krustok A22==&lt;br /&gt;
[[Ksh]] 						&lt;br /&gt;
==Katrin Kukk A22==	&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) 			&lt;br /&gt;
==Rain Kõrgmaa A22==						&lt;br /&gt;
==Siim Kängsepp A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Urmo Laaneots A21==						&lt;br /&gt;
==Karel Laid A31==&lt;br /&gt;
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Henrik Leinola A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Manpremo]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Leivo A41==							&lt;br /&gt;
==Juhan Liiva A21==&lt;br /&gt;
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaido Loonurm A41==&lt;br /&gt;
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Urmas Luuk A22==						&lt;br /&gt;
==Andres Mill A22==&lt;br /&gt;
Valmis referaat: [[chmod]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Janar Märjama A22==	&lt;br /&gt;
[[Zentyal]] - Veel tegemisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kairo Ostapenko A31==							&lt;br /&gt;
==Kristjan Pajumaa A22==							&lt;br /&gt;
==Ilja Peters 12==&lt;br /&gt;
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Veiko Pilt A31==&lt;br /&gt;
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22						&lt;br /&gt;
==Jagnar Pindmaa A31==							&lt;br /&gt;
==Priit Pobbul A22==						&lt;br /&gt;
==Arina Püvi A21==							&lt;br /&gt;
==Karet Rikko A21==&lt;br /&gt;
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Toomas Rohumets A21==&lt;br /&gt;
Referaat: [[Adduser &amp;amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
						&lt;br /&gt;
==Taavi Salumets A21==&lt;br /&gt;
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011						&lt;br /&gt;
==Risto Siitan A22==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Oliver Soom A22==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine  Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaspar Steinberg A32==						&lt;br /&gt;
==Andres Sumin A22==	&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meelis Suursalu A22==							&lt;br /&gt;
==Meelis Tamm A21==&lt;br /&gt;
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ott Telga A31==						&lt;br /&gt;
==Tavo Toomemägi A41==	&lt;br /&gt;
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)					&lt;br /&gt;
==Taavi Toppi A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
iptables&lt;br /&gt;
Töö on hetkel koostamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tarmo Trumm A21==&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Timo Trummer A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Olle Tuur A22==&lt;br /&gt;
Arvutiklassi Linux (valmimisel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Arto Vaas A32==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andres Vaher A22==						&lt;br /&gt;
==Jaan Vahtre A21==&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Vaik A21==	&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]					&lt;br /&gt;
==Sten Vaisma A22==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Vask A21==						&lt;br /&gt;
==Vadim Vinogradin A21==&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Heigo Võsujalg A21==&lt;br /&gt;
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristjan Väljako A21==&lt;br /&gt;
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30273</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30273"/>
		<updated>2011-05-06T08:33:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Paigaldamine algallikast */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Paigaldamine algallikast===&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30272</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30272"/>
		<updated>2011-05-06T08:32:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Win32 Binaries */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Win32 Binaries===&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine algallikast=&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30271</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30271"/>
		<updated>2011-05-06T08:32:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Ubuntu */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
===Ubuntu===&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Win32 Binaries=&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log. &lt;br /&gt;
=Paigaldamine algallikast=&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30270</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30270"/>
		<updated>2011-05-06T08:31:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Ubuntu */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
=Ubuntu=&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tekib viga, et add-apt-repository ei eksisteeri , siis oleks vaja paigaldada python-tarkvara-omadused. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teiste Debian / Ubuntu põhinevatel distributsioonide kasutamisel, võib proovida PPA varianti, mis kõige tõenäolisemalt töötab vanemate pakettidega.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
echo &amp;quot;deb http://ppa.launchpad.net/nginx/$nginx/ubuntu lucid main&amp;quot; &amp;gt; /etc/apt/sources.list.d/nginx-$nginx-lucid.list&lt;br /&gt;
apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys C300EE8C&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Win32 Binaries=&lt;br /&gt;
Alates versioonist 0.8.50 on nginx&#039;is saadaval ka windowsi binaarfailid.&lt;br /&gt;
Windowsi versioon on saadaval ainult binaarfailidena.&lt;br /&gt;
Paigaldamine:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
cd c:\&lt;br /&gt;
unzip nginx-1.0.1.zip&lt;br /&gt;
ren nginx-1.0.1 nginx&lt;br /&gt;
cd nginx&lt;br /&gt;
start nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Probleemide puhul võib vaadata logifaili c:\nginx\logs\error.log. &lt;br /&gt;
=Paigaldamine algallikast=&lt;br /&gt;
Pärast algallika lahtipakkimist on vaja käivitada terminalis kolm käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
./configure&lt;br /&gt;
make&lt;br /&gt;
sudo make install &amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx paigaldatakse asukohta /usr/local/nginx. Asukohta on muidugi võimalik muuta kompileerimise käigus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30267</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30267"/>
		<updated>2011-05-06T08:18:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Paigaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
Enamik Linuxi ja BSD distrodes on nginx tavalistest pakettides olemas ning neid saab paigaldada vastava distro paigaldus tarkvaraga. Tasub meeles pidada, et need paketid on tihti vanemate versionidega nginx&#039;ist. Uuemate verasioonide saamiseks on soovitatav paigaldada nginx algallikast.&lt;br /&gt;
=Ubuntu=&lt;br /&gt;
Kasutajal peavad olema root õigused käskude sisestamiseks.&lt;br /&gt;
Ubuntu 10.04 ja uuem: &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo -s&lt;br /&gt;
nginx=stable # use nginx=development for latest development version&lt;br /&gt;
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx&lt;br /&gt;
apt-get update &lt;br /&gt;
apt-get install nginx&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30262</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30262"/>
		<updated>2011-05-06T08:06:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Nginx on tasuta, avatud lähtekoodiga, kõrgjõudlusega HTTP server ja reverse proxy, samuti IMAP/POP3 proxy server. Nginx&#039;i areng algas aastal 2002, esimene avalik väljalase oli aastal 2004 Igor Sysoev poolt. Hetkel on nginx kasutusel ligi 7,65% (22.8M) kõikidest domeenidest üle maailma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on tuntud oma suure jõudluse, stabiilsuse, lihtsa seadistamise ja madal ressursside tarbimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nginx on kirjutatud haldama C10K probleemi (haldama korraga 10000 klienti). Nginx kasutab skaleeritavaid asünkroonnseid arhitektuure. Selline arhitektuur kasutab vähe mälu koormuse all.&lt;br /&gt;
Isegi kui ei ole soovi samal ajal tuhandeid kliente teenindada saab siiski kasu nginx suure jõudlusest ja väiksest mälukasutusest. Nginx&#039;is on palju võimalusi, kuni klastriteni serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30256</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30256"/>
		<updated>2011-05-06T07:49:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30255</id>
		<title>Nginx</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nginx&amp;diff=30255"/>
		<updated>2011-05-06T07:48:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: Created page with &amp;#039;==Paigaldamine== ==Moodulid== ==Lisad==&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Paigaldamine==&lt;br /&gt;
==Moodulid==&lt;br /&gt;
==Lisad==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=11026</id>
		<title>Icacls</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=11026"/>
		<updated>2010-05-29T13:14:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Käsud */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Icacls ja cacls on Microsoft Windows  käsurea utiliit, mis võimaldab kuvada ja muuta Access Control List (ACL) kaustadel ja failidel. Access Control List on nimekiri õigustest turvatavale objektile, kontrollides kellel on õigused failidele või kaustadele ligi pääseda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Icacls ==&lt;br /&gt;
Windows Server 2003 SP2, Windows Vista ja Windows Server 2008 sisaldavad icacls’i, käsurea utiliiti mis kuvab, muudab, varundab ja taastab ACLi failidele ja kaustadele, seades kohustuslikud Windows Integrity Control sildid neile.&lt;br /&gt;
Siiski ei asenda icacls täielikult cacls utiliiti. Näiteks ei saa kasutada koodi Security Descriptor Definition Language (SDDL) stringis.&lt;br /&gt;
Icacls’i kasutamiseks peab olema eelnevalt täielikud õigused faili üle.&lt;br /&gt;
Access Control Listi saab määrata ainult ketastele, millel on NTFS failiformaat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Icacls2.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Vead ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Icalciga ei ole võimalik muuta olemasolevaid õigusi, selleks on vajalik XCACLSi.&lt;br /&gt;
Üritades kasutada /setowner käsku Windows Server 2003 SP2, tuleb teade ’Access denied’. Vea parandamiseks on olemas eraldi hotfix või tuleb kasutada SUBINACLi. Windows Vista SP1 ja Windows Server 2008 antud viga ei esine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Käsud ===&lt;br /&gt;
lihtsamad õigused:&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
F - täielik juurdepääs:&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
M - muuta juurdepääs&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
RX - lugeda ja käivitada juurdepääs&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
R - ainult lugemise juurdepääs&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
W - ainult kirjutamise juurdepääs&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
komadega eraldatud sulgudes eriõigused:&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
D - kustutada&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
RC - lugemise kontroll&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
WDAC - kirjutada DAC&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
WO - kirjutamisomanik&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
S - sünkroonida&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AS - juurdepääsu süsteemi turvalisus&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
MA - maksimaalne lubatud&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
GR - üldlugemine&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
GW - üldkirjutamine&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
GE - üldkäivitamine&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
GA - generic all&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
RD - lugeda andmeid/nimekirja list&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
WD - kirjtuada andmeid/lisada fail&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AD - lisama andmeid/lisada alamkatalooge&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
REA - loeb laiendatud atribuute&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
WEA - kirjutab laiendatud atribuute&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
X - käivitab/eitab&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
DC - delete child&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
RA - loeb atribuute&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
WA - kirjutab atribuute&lt;br /&gt;
&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\* /save AclFile /T&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Salvestab ACLi kõikidele failidele nimega AclFile, mis asuvad c:\windows kaustas ja alamkaustades.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\ /restore AclFile&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Taastab ACLi igale failile, mis on nimetatud AclFile ning asub c:\windows kaustas või alamkaustas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant Administrator:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab õigused kasutajale Administrator kustutada ja muuta faili nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant *S-1-1-0:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab kasutajale või grupile õigused kustutada ja muuta faili nimega ’test’, kelle turvatunnus on S-1-1-0.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\explorer.exe&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Kuvab Access Control Listi failile nimega c:\windows\explorer.exe.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /setintegritylevel H&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Muudab kohustusliku taseme kõrgeks (High) objektile nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Cacls ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls oli juba kasutusel Windows NT 3.5 aegadel. Uuematel operatsioonisüsteemidel on calc utiliit sisseehitatud.&lt;br /&gt;
Caclsi kasutatakse siis kui peab paljudele kaustadele seadma juurdepääsu piirangud. Väga tüütu oleks eraldi panna igale kaustale õigused Explorer GUI’ga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:cacls.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Piirangud ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls ei saa kuvada või muuta ACL seisundis faile, mis on lukustatud.&lt;br /&gt;
Caclsiga ei saa seada järgmisi õiguseid: change permissions, take ownership, execute, delete, selleks peaks kasutama XCACLSi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:R&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab Read-Only õiguse ühele failile &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused kasutajagrupile ’inimesed’&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /R &amp;quot;Power Users&amp;quot;&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Tühistab lugemiseõigused esimesest grupist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused esimesele grupile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS c:\fail\kodu /E /T /C /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab kasutajagrupile ’inimesed’ täielikud õigused kaustale ja alamkaustadele&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Cacls&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/icacls.html&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/cacls.html&lt;br /&gt;
*http://www.computerperformance.co.uk/w2k3/utilities/cacls.htm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
Rene Albin&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows-tööjaamade haldamine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=11021</id>
		<title>Icacls</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=11021"/>
		<updated>2010-05-29T13:13:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Vead */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Icacls ja cacls on Microsoft Windows  käsurea utiliit, mis võimaldab kuvada ja muuta Access Control List (ACL) kaustadel ja failidel. Access Control List on nimekiri õigustest turvatavale objektile, kontrollides kellel on õigused failidele või kaustadele ligi pääseda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Icacls ==&lt;br /&gt;
Windows Server 2003 SP2, Windows Vista ja Windows Server 2008 sisaldavad icacls’i, käsurea utiliiti mis kuvab, muudab, varundab ja taastab ACLi failidele ja kaustadele, seades kohustuslikud Windows Integrity Control sildid neile.&lt;br /&gt;
Siiski ei asenda icacls täielikult cacls utiliiti. Näiteks ei saa kasutada koodi Security Descriptor Definition Language (SDDL) stringis.&lt;br /&gt;
Icacls’i kasutamiseks peab olema eelnevalt täielikud õigused faili üle.&lt;br /&gt;
Access Control Listi saab määrata ainult ketastele, millel on NTFS failiformaat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Icacls2.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Vead ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Icalciga ei ole võimalik muuta olemasolevaid õigusi, selleks on vajalik XCACLSi.&lt;br /&gt;
Üritades kasutada /setowner käsku Windows Server 2003 SP2, tuleb teade ’Access denied’. Vea parandamiseks on olemas eraldi hotfix või tuleb kasutada SUBINACLi. Windows Vista SP1 ja Windows Server 2008 antud viga ei esine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Käsud ===&lt;br /&gt;
lihtsamad õigused:&lt;br /&gt;
F - täielik juurdepääs&lt;br /&gt;
M - muuta juurdepääs&lt;br /&gt;
RX - lugeda ja käivitada juurdepääs&lt;br /&gt;
R - ainult lugemise juurdepääs&lt;br /&gt;
W - ainult kirjutamise juurdepääs&lt;br /&gt;
komadega eraldatud sulgudes eriõigused:&lt;br /&gt;
D - kustutada&lt;br /&gt;
RC - lugemise kontroll&lt;br /&gt;
WDAC - kirjutada DAC&lt;br /&gt;
WO - kirjutamisomanik&lt;br /&gt;
S - sünkroonida&lt;br /&gt;
AS - juurdepääsu süsteemi turvalisus&lt;br /&gt;
MA - maksimaalne lubatud&lt;br /&gt;
GR - üldlugemine&lt;br /&gt;
GW - üldkirjutamine&lt;br /&gt;
GE - üldkäivitamine&lt;br /&gt;
GA - generic all&lt;br /&gt;
RD - lugeda andmeid/nimekirja list&lt;br /&gt;
WD - kirjtuada andmeid/lisada fail&lt;br /&gt;
AD - lisama andmeid/lisada alamkatalooge&lt;br /&gt;
REA - loeb laiendatud atribuute&lt;br /&gt;
WEA - kirjutab laiendatud atribuute&lt;br /&gt;
X - käivitab/eitab&lt;br /&gt;
DC - delete child&lt;br /&gt;
RA - loeb atribuute&lt;br /&gt;
WA - kirjutab atribuute&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\* /save AclFile /T&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Salvestab ACLi kõikidele failidele nimega AclFile, mis asuvad c:\windows kaustas ja alamkaustades.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\ /restore AclFile&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Taastab ACLi igale failile, mis on nimetatud AclFile ning asub c:\windows kaustas või alamkaustas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant Administrator:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab õigused kasutajale Administrator kustutada ja muuta faili nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant *S-1-1-0:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab kasutajale või grupile õigused kustutada ja muuta faili nimega ’test’, kelle turvatunnus on S-1-1-0.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\explorer.exe&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Kuvab Access Control Listi failile nimega c:\windows\explorer.exe.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /setintegritylevel H&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Muudab kohustusliku taseme kõrgeks (High) objektile nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Cacls ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls oli juba kasutusel Windows NT 3.5 aegadel. Uuematel operatsioonisüsteemidel on calc utiliit sisseehitatud.&lt;br /&gt;
Caclsi kasutatakse siis kui peab paljudele kaustadele seadma juurdepääsu piirangud. Väga tüütu oleks eraldi panna igale kaustale õigused Explorer GUI’ga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:cacls.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Piirangud ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls ei saa kuvada või muuta ACL seisundis faile, mis on lukustatud.&lt;br /&gt;
Caclsiga ei saa seada järgmisi õiguseid: change permissions, take ownership, execute, delete, selleks peaks kasutama XCACLSi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:R&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab Read-Only õiguse ühele failile &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused kasutajagrupile ’inimesed’&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /R &amp;quot;Power Users&amp;quot;&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Tühistab lugemiseõigused esimesest grupist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused esimesele grupile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS c:\fail\kodu /E /T /C /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab kasutajagrupile ’inimesed’ täielikud õigused kaustale ja alamkaustadele&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Cacls&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/icacls.html&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/cacls.html&lt;br /&gt;
*http://www.computerperformance.co.uk/w2k3/utilities/cacls.htm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
Rene Albin&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows-tööjaamade haldamine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=10904</id>
		<title>Icacls</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=10904"/>
		<updated>2010-05-28T13:29:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Icacls ja cacls on Microsoft Windows  käsurea utiliit, mis võimaldab kuvada ja muuta Access Control List (ACL) kaustadel ja failidel. Access Control List on nimekiri õigustest turvatavale objektile, kontrollides kellel on õigused failidele või kaustadele ligi pääseda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Icacls ==&lt;br /&gt;
Windows Server 2003 SP2, Windows Vista ja Windows Server 2008 sisaldavad icacls’i, käsurea utiliiti mis kuvab, muudab, varundab ja taastab ACLi failidele ja kaustadele, seades kohustuslikud Windows Integrity Control sildid neile.&lt;br /&gt;
Siiski ei asenda icacls täielikult cacls utiliiti. Näiteks ei saa kasutada koodi Security Descriptor Definition Language (SDDL) stringis.&lt;br /&gt;
Icacls’i kasutamiseks peab olema eelnevalt täielikud õigused faili üle.&lt;br /&gt;
Access Control Listi saab määrata ainult ketastele, millel on NTFS failiformaat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Icacls2.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Vead ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Icalciga ei ole võimalik muuta olemasolevaid õigusi, selleks on vajalik XCACLSi.&lt;br /&gt;
Üritades kasutada /setowner käsku Windows Server 2003 SP2, tuleb teade ’Access denied’. Vea parandamiseks on olemas eraldi hotfix või tuleb kasutada SUBINACLi. Windows Vista SP1 ja Windows Server 2008 antud viga ei esine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\* /save AclFile /T&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Salvestab ACLi kõikidele failidele nimega AclFile, mis asuvad c:\windows kaustas ja alamkaustades.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\ /restore AclFile&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Taastab ACLi igale failile, mis on nimetatud AclFile ning asub c:\windows kaustas või alamkaustas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant Administrator:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab õigused kasutajale Administrator kustutada ja muuta faili nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant *S-1-1-0:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab kasutajale või grupile õigused kustutada ja muuta faili nimega ’test’, kelle turvatunnus on S-1-1-0.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\explorer.exe&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Kuvab Access Control Listi failile nimega c:\windows\explorer.exe.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /setintegritylevel H&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Muudab kohustusliku taseme kõrgeks (High) objektile nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Cacls ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls oli juba kasutusel Windows NT 3.5 aegadel. Uuematel operatsioonisüsteemidel on calc utiliit sisseehitatud.&lt;br /&gt;
Caclsi kasutatakse siis kui peab paljudele kaustadele seadma juurdepääsu piirangud. Väga tüütu oleks eraldi panna igale kaustale õigused Explorer GUI’ga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:cacls.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Piirangud ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls ei saa kuvada või muuta ACL seisundis faile, mis on lukustatud.&lt;br /&gt;
Caclsiga ei saa seada järgmisi õiguseid: change permissions, take ownership, execute, delete, selleks peaks kasutama XCACLSi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:R&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab Read-Only õiguse ühele failile &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused kasutajagrupile ’inimesed’&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /R &amp;quot;Power Users&amp;quot;&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Tühistab lugemiseõigused esimesest grupist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused esimesele grupile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS c:\fail\kodu /E /T /C /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab kasutajagrupile ’inimesed’ täielikud õigused kaustale ja alamkaustadele&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Cacls&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/icacls.html&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/cacls.html&lt;br /&gt;
*http://www.computerperformance.co.uk/w2k3/utilities/cacls.htm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
Rene Albin&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows-tööjaamade haldamine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=10801</id>
		<title>Icacls</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=10801"/>
		<updated>2010-05-26T10:56:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Icacls ja cacls on Microsoft Windows  käsurea utiliit, mis võimaldab kuvada ja muuta Access Control List (ACL) kaustadel ja failidel. Access Control List on nimekiri õigustest turvatavale objektile, kontrollides kellel on õigused failidele või kaustadele ligi pääseda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Icacls ==&lt;br /&gt;
Windows Server 2003 SP2, Windows Vista ja Windows Server 2008 sisaldavad icacls’i, käsurea utiliiti mis kuvab, muudab, varundab ja taastab ACLi failidele ja kaustadele, seades kohustuslikud Windows Integrity Control sildid neile.&lt;br /&gt;
Siiski ei asenda icacls täielikult cacls utiliiti. Näiteks ei saa kasutada koodi Security Descriptor Definition Language (SDDL) stringis.&lt;br /&gt;
Icacls’i kasutamiseks peab olema eelnevalt täielikud õigused faili üle.&lt;br /&gt;
Access Control Listi saab määrata ainult ketastele, millel on NTFS failiformaat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Icacls2.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Vead ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Icalciga ei ole võimalik muuta olemasolevaid õigusi, selleks on vajalik XCACLSi.&lt;br /&gt;
Üritades kasutada /setowner käsku Windows Server 2003 SP2, tuleb teade ’Access denied’. Vea parandamiseks on olemas eraldi hotfix või tuleb kasutada SUBINACLi. Windows Vista SP1 ja Windows Server 2008 antud viga ei esine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\* /save AclFile /T&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Salvestab ACLi kõikidele failidele nimega AclFile, mis asuvad c:\windows kaustas ja alamkaustades.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\ /restore AclFile&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Taastab ACLi igale failile, mis on nimetatud AclFile ning asub c:\windows kaustas või alamkaustas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant Administrator:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab õigused kasutajale Administrator kustutada ja muuta faili nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant *S-1-1-0:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab kasutajale või grupile õigused kustutada ja muuta faili nimega ’test’, kelle turvatunnus on S-1-1-0.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\explorer.exe&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Kuvab Access Control Listi failile nimega c:\windows\explorer.exe.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /setintegritylevel H&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Muudab kohustusliku taseme kõrgeks (High) objektile nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Cacls ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls oli juba kasutusel Windows NT 3.5 aegadel. Uuematel operatsioonisüsteemidel on calc utiliit sisseehitatud.&lt;br /&gt;
Caclsi kasutatakse siis kui peab paljudele kaustadele seadma juurdepääsu piirangud. Väga tüütu oleks eraldi panna igale kaustale õigused Explorer GUI’ga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:cacls.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Piirangud ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls ei saa kuvada või muuta ACL seisundis faile, mis on lukustatud.&lt;br /&gt;
Caclsiga ei saa seada järgmisi õiguseid: change permissions, take ownership, execute, delete, selleks peaks kasutama XCACLSi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:R&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab Read-Only õiguse ühele failile &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused kasutajagrupile ’inimesed’&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /R &amp;quot;Power Users&amp;quot;&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Tühistab lugemiseõigused esimesest grupist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused esimesele grupile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS c:\fail\kodu /E /T /C /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab kasutajagrupile ’inimesed’ täielikud õigused kaustale ja alamkaustadele&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Cacls&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/icacls.html&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/cacls.html&lt;br /&gt;
*http://www.computerperformance.co.uk/w2k3/utilities/cacls.htm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
Rene Albin&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AK21&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=10800</id>
		<title>Icacls</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Icacls&amp;diff=10800"/>
		<updated>2010-05-26T10:53:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ralbin: /* Autor */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Cacls ja icacls on Microsoft Windows  käsurea utiliit, mis võimaldab kuvada ja muuta Access Control List (ACL) kaustadel ja failidel. Access Control List on nimekiri õigustest turvatavale objektile, kontrollides kellel on õigused failidele või kaustadele ligi pääseda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Icacls ==&lt;br /&gt;
Windows Server 2003 SP2, Windows Vista ja Windows Server 2008 sisaldavad icacls’i, käsurea utiliiti mis kuvab, muudab, varundab ja taastab ACLi failidele ja kaustadele, seades kohustuslikud Windows Integrity Control sildid neile.&lt;br /&gt;
Siiski ei asenda icacls täielikult cacls utiliiti. Näiteks ei saa kasutada koodi Security Descriptor Definition Language (SDDL) stringis.&lt;br /&gt;
Icacls’i kasutamiseks peab olema eelnevalt täielikud õigused faili üle.&lt;br /&gt;
Access Control Listi saab määrata ainult ketastele, millel on NTFS failiformaat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Icacls2.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Vead ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Icalciga ei ole võimalik muuta olemasolevaid õigusi, selleks on vajalik XCACLSi.&lt;br /&gt;
Üritades kasutada /setowner käsku Windows Server 2003 SP2, tuleb teade ’Access denied’. Vea parandamiseks on olemas eraldi hotfix või tuleb kasutada SUBINACLi. Windows Vista SP1 ja Windows Server 2008 antud viga ei esine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\* /save AclFile /T&lt;br /&gt;
&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Salvestab ACLi kõikidele failidele nimega AclFile, mis asuvad c:\windows kaustas ja alamkaustades.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\ /restore AclFile&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Taastab ACLi igale failile, mis on nimetatud AclFile ning asub c:\windows kaustas või alamkaustas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant Administrator:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab õigused kasutajale Administrator kustutada ja muuta faili nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /grant *S-1-1-0:(D,WDAC)&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Annab kasutajale või grupile õigused kustutada ja muuta faili nimega ’test’, kelle turvatunnus on S-1-1-0.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls c:\windows\explorer.exe&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Kuvab Access Control Listi failile nimega c:\windows\explorer.exe.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;icacls file /setintegritylevel H&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Muudab kohustusliku taseme kõrgeks (High) objektile nimega ’test’.&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Cacls ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls oli juba kasutusel Windows NT 3.5 aegadel. Uuematel operatsioonisüsteemidel on calc utiliit sisseehitatud.&lt;br /&gt;
Caclsi kasutatakse siis kui peab paljudele kaustadele seadma juurdepääsu piirangud. Väga tüütu oleks eraldi panna igale kaustale õigused Explorer GUI’ga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:cacls.jpg]]&lt;br /&gt;
=== Piirangud ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Cacls ei saa kuvada või muuta ACL seisundis faile, mis on lukustatud.&lt;br /&gt;
Caclsiga ei saa seada järgmisi õiguseid: change permissions, take ownership, execute, delete, selleks peaks kasutama XCACLSi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Näited ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{|&lt;br /&gt;
! style=&amp;quot;width:40%&amp;quot;| Kood&lt;br /&gt;
!Tulemused&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:R&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab Read-Only õiguse ühele failile &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused kasutajagrupile ’inimesed’&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /R &amp;quot;Power Users&amp;quot;&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Tühistab lugemiseõigused esimesest grupist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS minufail.txt /E /G &amp;quot;Power Users&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab täielikud õigused esimesele grupile&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&amp;lt;tt&amp;gt;CACLS c:\fail\kodu /E /T /C /G &amp;quot;inimesed&amp;quot;:F&amp;lt;/tt&amp;gt;&lt;br /&gt;
|Lisab kasutajagrupile ’inimesed’ täielikud õigused kaustale ja alamkaustadele&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Kasutatud materjalid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Cacls&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/icacls.html&lt;br /&gt;
*http://ss64.com/nt/cacls.html&lt;br /&gt;
*http://www.computerperformance.co.uk/w2k3/utilities/cacls.htm&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
Rene Albin&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
AK21&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ralbin</name></author>
	</entry>
</feed>