https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ralohmus 2026-05-08T11:33:18Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=131234 2018-06-04T12:50:55Z

<p>Ralohmus: /* Kaitsmisele registreerumine */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> * Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br /> <br /> '''05.06.2018'''<br /> *15:00 - Miisiks<br /> *15:15 - Maagikud <br /> *15:30 - ..<br /> *15:45 - ..<br /> <br /> <br /> '''09.06.2018'''<br /> *16:00 - Triin Oja<br /> *16:15 - Beer Pressure<br /> *16:30 - ..<br /> *16:45 - ..<br /> <br /> =Teemad 2018 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2018=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaido Henrik Elias<br /> * Arvo Paomees<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Madis Roosioks<br /> * Pavel Fleišer<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristina Rästas<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Rauno Lõhmus<br /> Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br /> Liikmed:<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> '''Meie XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML XML]<br /> <br /> '''Meie veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioonid meeskonnale Miisiiks:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Miisiiks retsensioonid]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Põlma<br /> * Karl Erik Õunapuu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Teet Adamson<br /> * Rahel Kangur<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br /> Liikmed:<br /> * Peeter Fridolin<br /> * Kristo Leesmann<br /> * Rando Rommot<br /> <br /> Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2™#Retsentsioonid Maagikud]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Põder<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Luugus<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Marten Tammeleht<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br /> Liikmed:<br /> *Argo Hansen<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristo Naeris<br /> *Indro Kottise<br /> <br /> Klientrakendus [https://github.com/knaeris/VR2Klient siin] ja veebiteenus [https://github.com/knaeris/VR2Projekt siin]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna Raavo v2 klientrakendusele :<br /> <br /> Retsensioon meeskonna Raavo v2 veebiteenusele:<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br /> Liikmed: <br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> * Edgar Tereping<br /> * Jane Kaldma<br /> <br /> Lõpptoode: TODO<br /> <br /> Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud: tegemisel<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br /> '''Liikmed:'''<br /> *Eve Ormisson<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> Projekti retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#Projekti_retsensioon Maagikud]<br /> <br /> XML osa retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD#XML_retsensioon RaamatuRiiul]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br /> Liikmed:<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> [https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]<br /> <br /> [https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]<br /> <br /> Retsensioonid meeskonnale Raavo V2™<br /> <br /> Veebiteenus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Veebiteenuse_retsensioon Retsensioon]<br /> <br /> Klientrakendus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#Klientrakenduse_retsensioon Retsensioon]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;]===<br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> Retsensioonid rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Miisiiks™]: [https://docs.google.com/document/d/1gQmas-Fay_XHHhLInKM92152vYeFdFflDIRozN63mxA/edit?usp=sharing veebiteenus, klientrakendus ja XML]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Marju Pütsepp<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Kunnar Kukk<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br /> '''Liikmed''':<br /> * Andrus Seiman<br /> * Marko Belzetski<br /> * Priit Tiganik<br /> * Kristjan Peterson (loobus)<br /> <br /> <br /> '''Lõpptoode''' (seisuga 2. juuni 2018)''':'''<br /> * .zip fail rakendus ja klient koos: https://www.dropbox.com/s/0qs4zcon2bsnr72/loojang.zip?dl=0<br /> * veebirakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app<br /> * klientrakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client<br /> * XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus link meie Wiki lehele]<br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid:'''<br /> * TODO<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Andres Kepler (loobus)<br /> * Jorma Rebane<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br /> Liikmed:<br /> * Andres Aava (lahkunud liige)<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Evelin Jõgi<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> '''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]<br /> <br /> '''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]<br /> <br /> '''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]<br /> <br /> '''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br /> <br /> '''Meie kirjutatud veebiteenuse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT#Veebiteenuse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team MOT retsensioon]<br /> <br /> '''Meie kirjutatud klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuldneloojang#Klientrakenduse_retsensensioon_by_meeskond_BeerPressure: Team Kuldneloojang retsensioon]<br /> <br /> ===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam<br /> * Olle Mikk<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Liina Saar<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Helen Oppar (loobus)<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> '''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ &lt;br&gt;<br /> '''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Rein Remsu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br /> Liikmed:<br /> * Rain Elken<br /> * Peeter Ploom<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br /> Liikmed:<br /> * Sten Lunden<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br /> Liikmed:<br /> * Alex Kaska<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kivimaa<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br /> Liikmed:<br /> *Artyom Likhachev</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=130929 2018-05-28T16:26:19Z

<p>Ralohmus: /* Meeskond: Maagikud */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> * Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br /> <br /> '''05.06.2018'''<br /> *15:00 - ..<br /> *15:15 - ..<br /> *15:30 - ..<br /> <br /> =Teemad 2018 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2018=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaido Henrik Elias<br /> * Arvo Paomees<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Madis Roosioks<br /> * Madis Heinsoo<br /> * Pavel Fleišer<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristina Rästas<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Rauno Lõhmus<br /> Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br /> Liikmed:<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Põlma<br /> * Karl Erik Õunapuu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Teet Adamson<br /> * Rahel Kangur<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br /> Liikmed:<br /> * Peeter Fridolin<br /> * Kristo Leesmann<br /> * Rando Rommot<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Põder<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Luugus<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Marten Tammeleht<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br /> Liikmed:<br /> *Argo Hansen<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristo Naeris<br /> *Margus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br /> Liikmed: <br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> * Edgar Tereping<br /> * Jane Kaldma<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br /> '''Liikmed:'''<br /> *Kert Saarma<br /> *Eve Ormisson<br /> *Villem Markus Loigom<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br /> Liikmed:<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;]===<br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Marju Pütsepp<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Kunnar Kukk<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br /> Liikmed:<br /> * Andrus Seiman<br /> * Marko Belzetski<br /> * Priit Tiganik<br /> * Kristjan Peterson<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Andres Kepler<br /> * Jorma Rebane<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br /> Liikmed:<br /> * Andres Aava (lahkunud liige)<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Evelin Jõgi<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> '''Projekt:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi <br /> <br /> '''Lõpptoode:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip<br /> <br /> '''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br /> <br /> '''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT, TODO<br /> <br /> ===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam<br /> * Olle Mikk<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Liina Saar<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> '''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Rein Remsu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br /> Liikmed:<br /> * Rain Elken<br /> * Peeter Ploom<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br /> Liikmed:<br /> * Sten Lunden<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br /> Liikmed:<br /> * Alex Kaska<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kivimaa<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br /> Liikmed:<br /> *Artyom Likhachev<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HomeLibrary Meeskond HomeLibrary]===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=130928 2018-05-28T16:26:02Z

<p>Ralohmus: /* Meeskond: Maagikud */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> * Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br /> <br /> '''05.06.2018'''<br /> *15:00 - ..<br /> *15:15 - ..<br /> *15:30 - ..<br /> <br /> =Teemad 2018 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2018=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaido Henrik Elias<br /> * Arvo Paomees<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Madis Roosioks<br /> * Madis Heinsoo<br /> * Pavel Fleišer<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristina Rästas<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Rauno Lõhmus<br /> Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip: link]<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br /> Liikmed:<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Põlma<br /> * Karl Erik Õunapuu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Teet Adamson<br /> * Rahel Kangur<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br /> Liikmed:<br /> * Peeter Fridolin<br /> * Kristo Leesmann<br /> * Rando Rommot<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Põder<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Luugus<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Marten Tammeleht<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br /> Liikmed:<br /> *Argo Hansen<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristo Naeris<br /> *Margus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br /> Liikmed: <br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> * Edgar Tereping<br /> * Jane Kaldma<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br /> '''Liikmed:'''<br /> *Kert Saarma<br /> *Eve Ormisson<br /> *Villem Markus Loigom<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br /> Liikmed:<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;]===<br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Marju Pütsepp<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Kunnar Kukk<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br /> Liikmed:<br /> * Andrus Seiman<br /> * Marko Belzetski<br /> * Priit Tiganik<br /> * Kristjan Peterson<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Andres Kepler<br /> * Jorma Rebane<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br /> Liikmed:<br /> * Andres Aava (lahkunud liige)<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Evelin Jõgi<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> '''Projekt:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi <br /> <br /> '''Lõpptoode:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip<br /> <br /> '''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br /> <br /> '''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT, TODO<br /> <br /> ===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam<br /> * Olle Mikk<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Liina Saar<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> '''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Rein Remsu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br /> Liikmed:<br /> * Rain Elken<br /> * Peeter Ploom<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br /> Liikmed:<br /> * Sten Lunden<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br /> Liikmed:<br /> * Alex Kaska<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kivimaa<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br /> Liikmed:<br /> *Artyom Likhachev<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HomeLibrary Meeskond HomeLibrary]===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=130927 2018-05-28T16:25:42Z

<p>Ralohmus: /* Meeskond: Maagikud */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> __NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2018=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br /> *SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br /> *REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br /> <br /> Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br /> <br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> * Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> * Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br /> <br /> Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> ==Kaitsmisele registreerumine==<br /> Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br /> <br /> '''05.06.2018'''<br /> *15:00 - ..<br /> *15:15 - ..<br /> *15:30 - ..<br /> <br /> =Teemad 2018 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2018=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaido Henrik Elias<br /> * Arvo Paomees<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Madis Roosioks<br /> * Madis Heinsoo<br /> * Pavel Fleišer<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristina Rästas<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Rauno Lõhmus<br /> Lõpptoote ===[http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip: link]===<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br /> Liikmed:<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br /> Liikmed:<br /> * Margus Põlma<br /> * Karl Erik Õunapuu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br /> Liikmed:<br /> * Kaspar Kaal<br /> * Teet Adamson<br /> * Rahel Kangur<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br /> Liikmed:<br /> * Peeter Fridolin<br /> * Kristo Leesmann<br /> * Rando Rommot<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br /> Liikmed:<br /> * Taavi Põder<br /> * Taavi Vesinurm<br /> * Raido Vell<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Luugus<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Marten Tammeleht<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br /> Liikmed:<br /> *Argo Hansen<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br /> Liikmed:<br /> *Kristo Naeris<br /> *Margus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br /> Liikmed: <br /> <br /> * Rando Kurel<br /> * Henrik Prangel<br /> * Markus Mänd<br /> * Edgar Tereping<br /> * Jane Kaldma<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br /> '''Liikmed:'''<br /> *Kert Saarma<br /> *Eve Ormisson<br /> *Villem Markus Loigom<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br /> Liikmed:<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &amp;lt;div&amp;gt;]===<br /> Liikmed:<br /> *Kaarel Pärtel<br /> *Marek Juhanson<br /> *Kai Kallastu<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br /> Liikmed:<br /> * Liina Abner<br /> * Marju Pütsepp<br /> * Liisi Taimre<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Kunnar Kukk<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> <br /> ===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br /> Liikmed:<br /> * Andrus Seiman<br /> * Marko Belzetski<br /> * Priit Tiganik<br /> * Kristjan Peterson<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br /> Liikmed:<br /> * Siim Kallari<br /> * Andres Kepler<br /> * Jorma Rebane<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br /> Liikmed:<br /> * Andres Aava (lahkunud liige)<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br /> Liikmed:<br /> * Sigrid Aasma<br /> * Evelin Jõgi<br /> * Martin Kask<br /> * Marko Nõu<br /> '''Projekt:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi <br /> <br /> '''Lõpptoode:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip<br /> <br /> '''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br /> <br /> '''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT, TODO<br /> <br /> ===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam<br /> * Olle Mikk<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br /> Liikmed:<br /> * Mart Raus<br /> * Ando Kiidron<br /> * Liina Saar<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> '''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Rein Remsu<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br /> Liikmed:<br /> * Rain Elken<br /> * Peeter Ploom<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br /> Liikmed:<br /> * Sten Lunden<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br /> Liikmed:<br /> * Alex Kaska<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br /> Liikmed:<br /> *Taavi Kivimaa<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br /> Liikmed:<br /> *Artyom Likhachev<br /> <br /> ===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HomeLibrary Meeskond HomeLibrary]===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_TrackPlace&diff=129034 2018-01-22T01:23:34Z

<p>Ralohmus: /* Projekti meeskond */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> <br /> = Projekt aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; =<br /> Projekti prototüübi kaitsmine: 21.detsember 2017 kell 11:30<br /> <br /> Projekti esitamine: //TODO<br /> <br /> <br /> == Projekti meeskond == <br /> * Rauno Lõhmus, D22 - projektijuht<br /> * Merilyn Merisalu, D22<br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Projekti raames loodava rakenduse ideeks on teha kasutajaliides veoautode tellimiseks vastavalt koorma mahule ning jooksva ülevaate pakkumisest saadavalolevatest ja koorma mahule vastavatest veoautodest.<br /> <br /> ''Must have'' funktsionaalsus:<br /> * Tellija andmete kuvamine<br /> * Veoki lisamine andmebaasi vastavalt veoki parameetritele (mudel, kasti suurus, kandevõime)<br /> * Tellimuse sisestamine ajagraafikusse ja tellimuse sidumine sobiva veokiga<br /> * Tellitud tellimuste kuvamine ajagraafikus<br /> <br /> <br /> ''Nice to have'' funktsionaalsus:<br /> * Veokite sorteerimine vastavalt nende mahutavusele<br /> * Tellimuse andmete printimine<br /> * Kena ja mugav kasutajaliides<br /> <br /> <br /> == Kasutatav tehnoloogia ==<br /> * C#<br /> * .NET<br /> * Entity Framework koos LINQ'iga (Language Intergrated Query)<br /> * WPF<br /> * Team Foundation Service<br /> <br /> <br /> == Projekti analüüs ==<br /> <br /> Meeskond TrackPlace soovib C# projektina luua töölauarakenduse nimega ''TrackPlace'', mille eesmärgiks on pakkuda veokite tellimisteenust üle Eesti. Loodava rakenduse tööpõhimõtte on järgnev: <br /> * Rakenduse avamisel, avaneb tellijale kasutajaliides, kus palutakse täita tellimuse esitamisvorm. Esitamisvormi tuleb sisestada tellija andmed, milleks on nimi (''Full Name''), emaili aadress (''E-mail Address''), tellija aadress (''Costumer’s Address'') ja telefoni number (''Phone number'').<br /> <br /> Järgnevalt peab tellija sisestama andmed, mille järgi toimub andmebaasist sobivate veokite valimine. Andmed, mida tellija peab sobiva veoki leidmiseks sisestama, on järgmised: <br /> * Aadress (''Address''), kus on kirjas tellitava veoki veosuunad, nii kauba pealelaadimiskoha andmed kui ka mahalaadimiskoha andmed (maakond (''County''), linn (''City''), küla (''Village''), tänav (''Street'') ja maja number(''House Number'')). <br /> * Lastimõõtmed (''Cargo Dimensions''), kuhu tellijal tuleb sisestada lasti pikkus (''Length''), laius (''Weight'') ja kõrgus (''Height''). <br /> * Lastikaal (''Cargo Weight''), kuhu sisestatakse koorma kaal (tonnides).<br /> * Veoki kasutamise soovitav alguskuupäev ja kellaaeg (''Start Date and Time'') ning kasutusaja eeldatav lõppkuupäev ja kellaaeg (''End Date and Time''). <br /> * Rippmenüüst nimega veoki tüüp (''Truck Type'') on tellijal võimalik valida lastiveoks sobiv veokitüüp: Poolhaagisega veokid (''Trucks with Semi-trailers''), Täis- ja keskteikhaagisega veokid (''Trucks with full trailers''), JumboTreileriga ehk Megahaagisega veokid (''Trucks with jumbo (Mega-) trailers'') ja Tagaluukauto (''Tail-lift truck''). <br /> * Tellimuse viimasesse lahtrisse, lahtrisse kommentaarid (''Comments'') saab tellija sisestada täpsustavat informatsiooni tellimuse kirjeldamiseks. <br /> <br /> <br /> Kõikide tellimust puudutavate väljade täitmine on kohustuslik.<br /> Vajutades nupule „Vali veok“ (''Choose truck'') saadetakse sisestatud andmed päringu kujul andmebaasi, kust tagastatakse, vastavalt päringus esitatud kriteeriumitele, sobivad veokid. Kui tellija on sobiva veoki leidnud, lisatakse tellimus ka veoki ajagraafikusse. Pärast tellimuse esitamist, võimaldab loodav rakendus ka tellimuse kohta käivate andmete (Tellimuse number, tellija sisestatud andmed, tellimuse andmed, valitud veokitüüp, veoki ID, tellimuse maksumus), väljaprintimist paberkandjale. Eelnevalt kirjeldatud protsess toimub läbi kena ja mugava kasutajaliidese.<br /> <br /> <br /> Rakenduse funktsioonid jagunevad ''Must have'' funktsioonid ehk funktsioonid, mis peavad rakenduse esitlemisajaks olema kindlat väljaarendatud ja ''Nice to have'' funktsioonid, mis lisaksid küll rakendusele lisaväärtust, kuid mille puudumine ei oleks takistuseks rakenduse põhiidee täitmisel. <br /> <br /> '''Rakenduse ''Must have'' funktsioonide hulka kuuluvad järgmised funktsionaalsused:'''<br /> * Tellija andmete kuvamine<br /> * Veoki lisamine andmebaasi vastavalt veoki parameetritele<br /> * Tellimuse sisestamine ajagraafikusse ja sidumine tellija poolt väljavalitud veokiga<br /> * Tellitud tellimuste kuvamine ajagraafikus<br /> <br /> <br /> '''Rakenduse ''Nice to'' have funktsioonide hulka kuuluvad järgmised funktsionaalsused:'''<br /> * Veokite sorteerimine vastavalt nende mahutavusele<br /> * Tellimuse andmete väljaprintimine paberkandjale<br /> * Kena ja mugav kasutajaliides<br /> <br /> <br /> Rakenduse väljatöötamisel rakendatakse ''Windows Presentation Foundation'' (WPF) rakenduste esitlustehnoloogiat, mille üheks osaks on ka arendusmudel ''Model-Viev-ViewModel'' (MVVM). MVVM arendusmudeli eeliseks on kasutajaliidesest selgelt eristatud äri- ja esitlusloogika. MVVM arendusmudel jaguneb kolme erinevasse klassifaili: <br /> * Vaatefail, mis kätkeb kasutajaliidest ning selle loomisloogikat.<br /> * Vaatemudelifaili, mis sisaldab informatsiooni rakenduse esitlusloogika ning -oleku kohta. <br /> * Mudelifail, mis sisaldab informatsiooni rakenduse äripoole ning vajaminevate andmete kasutusviiside kohta. <br /> <br /> <br /> Rakenduse loomisel on kasutusel C# programmeerimiskeelt, .Net raamistiku ning andmebaasi ülesehitamiseks ja andmebaasiga suhtlemiseks kasutatakse ''Entity Framework'''i koos LINQ'iga (''Language Intergrated Query'').<br /> <br /> <br /> Projekti loomise käigus loodud (SWOT) analüüsi põhjal, ilmnesid järgnevad asjaolud:<br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad tugevused (S):'''<br /> * Grupitöö tulemusena töötava rakenduse prototüübi loomine.<br /> * Annab võimaluse arendada programmeerimisoskust C# programmeerimiskeeles.<br /> * Võimaldab tutvuda ''Microsoft''’i poolt väljatöötatud .Net raamistiku võimalustega, ''Entity Framework'''i, WPF esitlustehnoloogia, projektihoidla ''Team Foundation Service''’i ning MVVM arendusmudeli poolt pakutavate võimalustega projekti arendamiseks ja rakenduse väljatöötamiseks.<br /> * Annab võimaluse rakendada teistes ainetes õpitut oma projekti loomisel.<br /> * Arendada oskust töötada meeskonnaliikmena, sealjuures arendades ka muudatuste vajalikkuse selgitamisoskust, misläbi tagatakse, et iga meeskonnaliige mõistab koodis tehtavaid muudatusi ja, et muudatuste väljapakkuja suudab, teiste meeskonnaliikmete nõusolekul, kas omandatud teadmiste baasil või teiste meeskonnaliikmete abiga, soovitud muudatused projekti koodi failides läbi viia.<br /> * Rakenduse esitlemisoskus, mis taaskord eeldab loodava rakenduse koodi ja funktsionaalsuste põhjalikku tundmist.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad nõrkused (W):'''<br /> * Esmakordne ühisprojekti käigus rakenduse loomine.<br /> * Erinevad arusaamad rakenduse funktsionaalsuste kirjapanekul koodina võivad aeglustada projekti teostamise külgnemist.<br /> * Erinev C# koodi tundmis- ja kirjutamisoskuse tase.<br /> * Kuna suurem osa projekti arutelust toimub läbi ''Skype''’i gruppi, siis sellest tulenevalt võib vaheetappide lahtimõtestamisel ja muudatuste tegemisel, tekkida üksteisest möödarääkimisi ning valearusaamu projekti teostusprotsessist.<br /> * Ettenägematud takistused projekti teostamisel, millest tingituna võib mingi soovitud funktsionaalsuse õigeaegne valmisjõudmine olla küsitav (näiteks ühe või mitme meeskonnaliikme haigestumine, jms).<br /> * Hetkel puudub täpne tööjaotus.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad võimalused (O):'''<br /> * Projekti edasiarendamine tulevikus.<br /> * Rakenduse reaalne jõudmine kasutusse.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad ohud (T):'''<br /> * Projekti rakendusega ei ole jõutud soovitud faasi ehk faasi, kus rakenduse funktsionaalsused hõlmaksid kõiki ''Must have'' nimekirjas väljatoodud funktsionaalsusi ning rakenduse prototüüpi ei ole võimalik esitleda (see tähendab, et rakenduse prototüübi töös esineks vigu, mis oleksid takistuseks projekti käigus loodud rakenduse prototüübi ja selle juurde kuuluvate erinevate funktsionaalsuste esitlemisel).<br /> * Projekti teostamise käigus võib ilmneda asjaolu, et rakendust ei ole võimalik soovitud kujul teostada.<br /> <br /> <br /> == Kasutajaliidese vaated ==<br /> [[File:Login_TP.jpg]] [[File:Registration_TP.jpg]]<br /> <br /> <br /> == Projektihoidla ==<br /> https://teamtrackplace.visualstudio.com/TrackPlace/&lt;br&gt;<br /> Projekt: http://enos.itcollege.ee/~ralohmus/c/<br /> <br /> == Analüüsi retsensioon ==<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> <br /> = Logi =<br /> * 11.september 2017 Meeskonna moodustamine<br /> <br /> * 27.september 2017 Idee paikapanek<br /> <br /> * 04.oktoober 2017 Projekti idee algversioon pildina<br /> <br /> * 21.oktoober 2017 Wikilehe loomine<br /> <br /> * 22.oktoober 2017 Projektihalduskonto loomine<br /> <br /> * 05.november 2017 Analüüsi koostamine<br /> <br /> * 12.november 2017 Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill<br /> <br /> * 26.november 2017 Projekti domeenimudeli loomine</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=128916 2018-01-15T11:56:17Z

<p>Ralohmus: /* Kaitsmise ajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2017 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=128915 2018-01-15T11:55:57Z

<p>Ralohmus: /* Kaitsmise ajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2017 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_TrackPlace&diff=128758 2017-12-21T09:04:58Z

<p>Ralohmus: /* Projektihoidla */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> <br /> = Projekt aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; =<br /> Projekti prototüübi kaitsmine: 21.detsember 2017 kell 11:30<br /> <br /> Projekti esitamine: //TODO<br /> <br /> <br /> == Projekti meeskond ==<br /> * Marek Juhanson, D23<br /> * Kaarel Pärtel, D23 <br /> * Rauno Lõhmus, D22 - projektijuht<br /> * Merilyn Merisalu, D22<br /> <br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Projekti raames loodava rakenduse ideeks on teha kasutajaliides veoautode tellimiseks vastavalt koorma mahule ning jooksva ülevaate pakkumisest saadavalolevatest ja koorma mahule vastavatest veoautodest.<br /> <br /> ''Must have'' funktsionaalsus:<br /> * Tellija andmete kuvamine<br /> * Veoki lisamine andmebaasi vastavalt veoki parameetritele (mudel, kasti suurus, kandevõime)<br /> * Tellimuse sisestamine ajagraafikusse ja tellimuse sidumine sobiva veokiga<br /> * Tellitud tellimuste kuvamine ajagraafikus<br /> <br /> <br /> ''Nice to have'' funktsionaalsus:<br /> * Veokite sorteerimine vastavalt nende mahutavusele<br /> * Tellimuse andmete printimine<br /> * Kena ja mugav kasutajaliides<br /> <br /> <br /> == Kasutatav tehnoloogia ==<br /> * C#<br /> * .NET<br /> * Entity Framework koos LINQ'iga (Language Intergrated Query)<br /> * WPF<br /> * Team Foundation Service<br /> <br /> <br /> == Projekti analüüs ==<br /> <br /> Meeskond TrackPlace soovib C# projektina luua töölauarakenduse nimega ''TrackPlace'', mille eesmärgiks on pakkuda veokite tellimisteenust üle Eesti. Loodava rakenduse tööpõhimõtte on järgnev: <br /> * Rakenduse avamisel, avaneb tellijale kasutajaliides, kus palutakse täita tellimuse esitamisvorm. Esitamisvormi tuleb sisestada tellija andmed, milleks on nimi (''Full Name''), emaili aadress (''E-mail Address''), tellija aadress (''Costumer’s Address'') ja telefoni number (''Phone number'').<br /> <br /> Järgnevalt peab tellija sisestama andmed, mille järgi toimub andmebaasist sobivate veokite valimine. Andmed, mida tellija peab sobiva veoki leidmiseks sisestama, on järgmised: <br /> * Aadress (''Address''), kus on kirjas tellitava veoki veosuunad, nii kauba pealelaadimiskoha andmed kui ka mahalaadimiskoha andmed (maakond (''County''), linn (''City''), küla (''Village''), tänav (''Street'') ja maja number(''House Number'')). <br /> * Lastimõõtmed (''Cargo Dimensions''), kuhu tellijal tuleb sisestada lasti pikkus (''Length''), laius (''Weight'') ja kõrgus (''Height''). <br /> * Lastikaal (''Cargo Weight''), kuhu sisestatakse koorma kaal (tonnides).<br /> * Veoki kasutamise soovitav alguskuupäev ja kellaaeg (''Start Date and Time'') ning kasutusaja eeldatav lõppkuupäev ja kellaaeg (''End Date and Time''). <br /> * Rippmenüüst nimega veoki tüüp (''Truck Type'') on tellijal võimalik valida lastiveoks sobiv veokitüüp: Poolhaagisega veokid (''Trucks with Semi-trailers''), Täis- ja keskteikhaagisega veokid (''Trucks with full trailers''), JumboTreileriga ehk Megahaagisega veokid (''Trucks with jumbo (Mega-) trailers'') ja Tagaluukauto (''Tail-lift truck''). <br /> * Tellimuse viimasesse lahtrisse, lahtrisse kommentaarid (''Comments'') saab tellija sisestada täpsustavat informatsiooni tellimuse kirjeldamiseks. <br /> <br /> <br /> Kõikide tellimust puudutavate väljade täitmine on kohustuslik.<br /> Vajutades nupule „Vali veok“ (''Choose truck'') saadetakse sisestatud andmed päringu kujul andmebaasi, kust tagastatakse, vastavalt päringus esitatud kriteeriumitele, sobivad veokid. Kui tellija on sobiva veoki leidnud, lisatakse tellimus ka veoki ajagraafikusse. Pärast tellimuse esitamist, võimaldab loodav rakendus ka tellimuse kohta käivate andmete (Tellimuse number, tellija sisestatud andmed, tellimuse andmed, valitud veokitüüp, veoki ID, tellimuse maksumus), väljaprintimist paberkandjale. Eelnevalt kirjeldatud protsess toimub läbi kena ja mugava kasutajaliidese.<br /> <br /> <br /> Rakenduse funktsioonid jagunevad ''Must have'' funktsioonid ehk funktsioonid, mis peavad rakenduse esitlemisajaks olema kindlat väljaarendatud ja ''Nice to have'' funktsioonid, mis lisaksid küll rakendusele lisaväärtust, kuid mille puudumine ei oleks takistuseks rakenduse põhiidee täitmisel. <br /> <br /> '''Rakenduse ''Must have'' funktsioonide hulka kuuluvad järgmised funktsionaalsused:'''<br /> * Tellija andmete kuvamine<br /> * Veoki lisamine andmebaasi vastavalt veoki parameetritele<br /> * Tellimuse sisestamine ajagraafikusse ja sidumine tellija poolt väljavalitud veokiga<br /> * Tellitud tellimuste kuvamine ajagraafikus<br /> <br /> <br /> '''Rakenduse ''Nice to'' have funktsioonide hulka kuuluvad järgmised funktsionaalsused:'''<br /> * Veokite sorteerimine vastavalt nende mahutavusele<br /> * Tellimuse andmete väljaprintimine paberkandjale<br /> * Kena ja mugav kasutajaliides<br /> <br /> <br /> Rakenduse väljatöötamisel rakendatakse ''Windows Presentation Foundation'' (WPF) rakenduste esitlustehnoloogiat, mille üheks osaks on ka arendusmudel ''Model-Viev-ViewModel'' (MVVM). MVVM arendusmudeli eeliseks on kasutajaliidesest selgelt eristatud äri- ja esitlusloogika. MVVM arendusmudel jaguneb kolme erinevasse klassifaili: <br /> * Vaatefail, mis kätkeb kasutajaliidest ning selle loomisloogikat.<br /> * Vaatemudelifaili, mis sisaldab informatsiooni rakenduse esitlusloogika ning -oleku kohta. <br /> * Mudelifail, mis sisaldab informatsiooni rakenduse äripoole ning vajaminevate andmete kasutusviiside kohta. <br /> <br /> <br /> Rakenduse loomisel on kasutusel C# programmeerimiskeelt, .Net raamistiku ning andmebaasi ülesehitamiseks ja andmebaasiga suhtlemiseks kasutatakse ''Entity Framework'''i koos LINQ'iga (''Language Intergrated Query'').<br /> <br /> <br /> Projekti loomise käigus loodud (SWOT) analüüsi põhjal, ilmnesid järgnevad asjaolud:<br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad tugevused (S):'''<br /> * Grupitöö tulemusena töötava rakenduse prototüübi loomine.<br /> * Annab võimaluse arendada programmeerimisoskust C# programmeerimiskeeles.<br /> * Võimaldab tutvuda ''Microsoft''’i poolt väljatöötatud .Net raamistiku võimalustega, ''Entity Framework'''i, WPF esitlustehnoloogia, projektihoidla ''Team Foundation Service''’i ning MVVM arendusmudeli poolt pakutavate võimalustega projekti arendamiseks ja rakenduse väljatöötamiseks.<br /> * Annab võimaluse rakendada teistes ainetes õpitut oma projekti loomisel.<br /> * Arendada oskust töötada meeskonnaliikmena, sealjuures arendades ka muudatuste vajalikkuse selgitamisoskust, misläbi tagatakse, et iga meeskonnaliige mõistab koodis tehtavaid muudatusi ja, et muudatuste väljapakkuja suudab, teiste meeskonnaliikmete nõusolekul, kas omandatud teadmiste baasil või teiste meeskonnaliikmete abiga, soovitud muudatused projekti koodi failides läbi viia.<br /> * Rakenduse esitlemisoskus, mis taaskord eeldab loodava rakenduse koodi ja funktsionaalsuste põhjalikku tundmist.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad nõrkused (W):'''<br /> * Esmakordne ühisprojekti käigus rakenduse loomine.<br /> * Erinevad arusaamad rakenduse funktsionaalsuste kirjapanekul koodina võivad aeglustada projekti teostamise külgnemist.<br /> * Erinev C# koodi tundmis- ja kirjutamisoskuse tase.<br /> * Kuna suurem osa projekti arutelust toimub läbi ''Skype''’i gruppi, siis sellest tulenevalt võib vaheetappide lahtimõtestamisel ja muudatuste tegemisel, tekkida üksteisest möödarääkimisi ning valearusaamu projekti teostusprotsessist.<br /> * Ettenägematud takistused projekti teostamisel, millest tingituna võib mingi soovitud funktsionaalsuse õigeaegne valmisjõudmine olla küsitav (näiteks ühe või mitme meeskonnaliikme haigestumine, jms).<br /> * Hetkel puudub täpne tööjaotus.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad võimalused (O):'''<br /> * Projekti edasiarendamine tulevikus.<br /> * Rakenduse reaalne jõudmine kasutusse.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad ohud (T):'''<br /> * Projekti rakendusega ei ole jõutud soovitud faasi ehk faasi, kus rakenduse funktsionaalsused hõlmaksid kõiki ''Must have'' nimekirjas väljatoodud funktsionaalsusi ning rakenduse prototüüpi ei ole võimalik esitleda (see tähendab, et rakenduse prototüübi töös esineks vigu, mis oleksid takistuseks projekti käigus loodud rakenduse prototüübi ja selle juurde kuuluvate erinevate funktsionaalsuste esitlemisel).<br /> * Projekti teostamise käigus võib ilmneda asjaolu, et rakendust ei ole võimalik soovitud kujul teostada.<br /> <br /> <br /> == Kasutajaliidese vaated ==<br /> [[File:Login_TP.jpg]] [[File:Registration_TP.jpg]]<br /> <br /> <br /> == Projektihoidla ==<br /> https://teamtrackplace.visualstudio.com/TrackPlace/&lt;br&gt;<br /> Projekt: http://enos.itcollege.ee/~ralohmus/c/<br /> <br /> == Analüüsi retsensioon ==<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> <br /> = Logi =<br /> * 11.september 2017 Meeskonna moodustamine<br /> <br /> * 27.september 2017 Idee paikapanek<br /> <br /> * 04.oktoober 2017 Projekti idee algversioon pildina<br /> <br /> * 21.oktoober 2017 Wikilehe loomine<br /> <br /> * 22.oktoober 2017 Projektihalduskonto loomine<br /> <br /> * 05.november 2017 Analüüsi koostamine<br /> <br /> * 12.november 2017 Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill<br /> <br /> * 26.november 2017 Projekti domeenimudeli loomine</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_TrackPlace&diff=128757 2017-12-21T09:03:56Z

<p>Ralohmus: /* Projektihoidla */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> <br /> = Projekt aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; =<br /> Projekti prototüübi kaitsmine: 21.detsember 2017 kell 11:30<br /> <br /> Projekti esitamine: //TODO<br /> <br /> <br /> == Projekti meeskond ==<br /> * Marek Juhanson, D23<br /> * Kaarel Pärtel, D23 <br /> * Rauno Lõhmus, D22 - projektijuht<br /> * Merilyn Merisalu, D22<br /> <br /> <br /> == Projekti idee ==<br /> Projekti raames loodava rakenduse ideeks on teha kasutajaliides veoautode tellimiseks vastavalt koorma mahule ning jooksva ülevaate pakkumisest saadavalolevatest ja koorma mahule vastavatest veoautodest.<br /> <br /> ''Must have'' funktsionaalsus:<br /> * Tellija andmete kuvamine<br /> * Veoki lisamine andmebaasi vastavalt veoki parameetritele (mudel, kasti suurus, kandevõime)<br /> * Tellimuse sisestamine ajagraafikusse ja tellimuse sidumine sobiva veokiga<br /> * Tellitud tellimuste kuvamine ajagraafikus<br /> <br /> <br /> ''Nice to have'' funktsionaalsus:<br /> * Veokite sorteerimine vastavalt nende mahutavusele<br /> * Tellimuse andmete printimine<br /> * Kena ja mugav kasutajaliides<br /> <br /> <br /> == Kasutatav tehnoloogia ==<br /> * C#<br /> * .NET<br /> * Entity Framework koos LINQ'iga (Language Intergrated Query)<br /> * WPF<br /> * Team Foundation Service<br /> <br /> <br /> == Projekti analüüs ==<br /> <br /> Meeskond TrackPlace soovib C# projektina luua töölauarakenduse nimega ''TrackPlace'', mille eesmärgiks on pakkuda veokite tellimisteenust üle Eesti. Loodava rakenduse tööpõhimõtte on järgnev: <br /> * Rakenduse avamisel, avaneb tellijale kasutajaliides, kus palutakse täita tellimuse esitamisvorm. Esitamisvormi tuleb sisestada tellija andmed, milleks on nimi (''Full Name''), emaili aadress (''E-mail Address''), tellija aadress (''Costumer’s Address'') ja telefoni number (''Phone number'').<br /> <br /> Järgnevalt peab tellija sisestama andmed, mille järgi toimub andmebaasist sobivate veokite valimine. Andmed, mida tellija peab sobiva veoki leidmiseks sisestama, on järgmised: <br /> * Aadress (''Address''), kus on kirjas tellitava veoki veosuunad, nii kauba pealelaadimiskoha andmed kui ka mahalaadimiskoha andmed (maakond (''County''), linn (''City''), küla (''Village''), tänav (''Street'') ja maja number(''House Number'')). <br /> * Lastimõõtmed (''Cargo Dimensions''), kuhu tellijal tuleb sisestada lasti pikkus (''Length''), laius (''Weight'') ja kõrgus (''Height''). <br /> * Lastikaal (''Cargo Weight''), kuhu sisestatakse koorma kaal (tonnides).<br /> * Veoki kasutamise soovitav alguskuupäev ja kellaaeg (''Start Date and Time'') ning kasutusaja eeldatav lõppkuupäev ja kellaaeg (''End Date and Time''). <br /> * Rippmenüüst nimega veoki tüüp (''Truck Type'') on tellijal võimalik valida lastiveoks sobiv veokitüüp: Poolhaagisega veokid (''Trucks with Semi-trailers''), Täis- ja keskteikhaagisega veokid (''Trucks with full trailers''), JumboTreileriga ehk Megahaagisega veokid (''Trucks with jumbo (Mega-) trailers'') ja Tagaluukauto (''Tail-lift truck''). <br /> * Tellimuse viimasesse lahtrisse, lahtrisse kommentaarid (''Comments'') saab tellija sisestada täpsustavat informatsiooni tellimuse kirjeldamiseks. <br /> <br /> <br /> Kõikide tellimust puudutavate väljade täitmine on kohustuslik.<br /> Vajutades nupule „Vali veok“ (''Choose truck'') saadetakse sisestatud andmed päringu kujul andmebaasi, kust tagastatakse, vastavalt päringus esitatud kriteeriumitele, sobivad veokid. Kui tellija on sobiva veoki leidnud, lisatakse tellimus ka veoki ajagraafikusse. Pärast tellimuse esitamist, võimaldab loodav rakendus ka tellimuse kohta käivate andmete (Tellimuse number, tellija sisestatud andmed, tellimuse andmed, valitud veokitüüp, veoki ID, tellimuse maksumus), väljaprintimist paberkandjale. Eelnevalt kirjeldatud protsess toimub läbi kena ja mugava kasutajaliidese.<br /> <br /> <br /> Rakenduse funktsioonid jagunevad ''Must have'' funktsioonid ehk funktsioonid, mis peavad rakenduse esitlemisajaks olema kindlat väljaarendatud ja ''Nice to have'' funktsioonid, mis lisaksid küll rakendusele lisaväärtust, kuid mille puudumine ei oleks takistuseks rakenduse põhiidee täitmisel. <br /> <br /> '''Rakenduse ''Must have'' funktsioonide hulka kuuluvad järgmised funktsionaalsused:'''<br /> * Tellija andmete kuvamine<br /> * Veoki lisamine andmebaasi vastavalt veoki parameetritele<br /> * Tellimuse sisestamine ajagraafikusse ja sidumine tellija poolt väljavalitud veokiga<br /> * Tellitud tellimuste kuvamine ajagraafikus<br /> <br /> <br /> '''Rakenduse ''Nice to'' have funktsioonide hulka kuuluvad järgmised funktsionaalsused:'''<br /> * Veokite sorteerimine vastavalt nende mahutavusele<br /> * Tellimuse andmete väljaprintimine paberkandjale<br /> * Kena ja mugav kasutajaliides<br /> <br /> <br /> Rakenduse väljatöötamisel rakendatakse ''Windows Presentation Foundation'' (WPF) rakenduste esitlustehnoloogiat, mille üheks osaks on ka arendusmudel ''Model-Viev-ViewModel'' (MVVM). MVVM arendusmudeli eeliseks on kasutajaliidesest selgelt eristatud äri- ja esitlusloogika. MVVM arendusmudel jaguneb kolme erinevasse klassifaili: <br /> * Vaatefail, mis kätkeb kasutajaliidest ning selle loomisloogikat.<br /> * Vaatemudelifaili, mis sisaldab informatsiooni rakenduse esitlusloogika ning -oleku kohta. <br /> * Mudelifail, mis sisaldab informatsiooni rakenduse äripoole ning vajaminevate andmete kasutusviiside kohta. <br /> <br /> <br /> Rakenduse loomisel on kasutusel C# programmeerimiskeelt, .Net raamistiku ning andmebaasi ülesehitamiseks ja andmebaasiga suhtlemiseks kasutatakse ''Entity Framework'''i koos LINQ'iga (''Language Intergrated Query'').<br /> <br /> <br /> Projekti loomise käigus loodud (SWOT) analüüsi põhjal, ilmnesid järgnevad asjaolud:<br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad tugevused (S):'''<br /> * Grupitöö tulemusena töötava rakenduse prototüübi loomine.<br /> * Annab võimaluse arendada programmeerimisoskust C# programmeerimiskeeles.<br /> * Võimaldab tutvuda ''Microsoft''’i poolt väljatöötatud .Net raamistiku võimalustega, ''Entity Framework'''i, WPF esitlustehnoloogia, projektihoidla ''Team Foundation Service''’i ning MVVM arendusmudeli poolt pakutavate võimalustega projekti arendamiseks ja rakenduse väljatöötamiseks.<br /> * Annab võimaluse rakendada teistes ainetes õpitut oma projekti loomisel.<br /> * Arendada oskust töötada meeskonnaliikmena, sealjuures arendades ka muudatuste vajalikkuse selgitamisoskust, misläbi tagatakse, et iga meeskonnaliige mõistab koodis tehtavaid muudatusi ja, et muudatuste väljapakkuja suudab, teiste meeskonnaliikmete nõusolekul, kas omandatud teadmiste baasil või teiste meeskonnaliikmete abiga, soovitud muudatused projekti koodi failides läbi viia.<br /> * Rakenduse esitlemisoskus, mis taaskord eeldab loodava rakenduse koodi ja funktsionaalsuste põhjalikku tundmist.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad nõrkused (W):'''<br /> * Esmakordne ühisprojekti käigus rakenduse loomine.<br /> * Erinevad arusaamad rakenduse funktsionaalsuste kirjapanekul koodina võivad aeglustada projekti teostamise külgnemist.<br /> * Erinev C# koodi tundmis- ja kirjutamisoskuse tase.<br /> * Kuna suurem osa projekti arutelust toimub läbi ''Skype''’i gruppi, siis sellest tulenevalt võib vaheetappide lahtimõtestamisel ja muudatuste tegemisel, tekkida üksteisest möödarääkimisi ning valearusaamu projekti teostusprotsessist.<br /> * Ettenägematud takistused projekti teostamisel, millest tingituna võib mingi soovitud funktsionaalsuse õigeaegne valmisjõudmine olla küsitav (näiteks ühe või mitme meeskonnaliikme haigestumine, jms).<br /> * Hetkel puudub täpne tööjaotus.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad võimalused (O):'''<br /> * Projekti edasiarendamine tulevikus.<br /> * Rakenduse reaalne jõudmine kasutusse.<br /> <br /> <br /> '''Projekti teostusega kaasnevad ohud (T):'''<br /> * Projekti rakendusega ei ole jõutud soovitud faasi ehk faasi, kus rakenduse funktsionaalsused hõlmaksid kõiki ''Must have'' nimekirjas väljatoodud funktsionaalsusi ning rakenduse prototüüpi ei ole võimalik esitleda (see tähendab, et rakenduse prototüübi töös esineks vigu, mis oleksid takistuseks projekti käigus loodud rakenduse prototüübi ja selle juurde kuuluvate erinevate funktsionaalsuste esitlemisel).<br /> * Projekti teostamise käigus võib ilmneda asjaolu, et rakendust ei ole võimalik soovitud kujul teostada.<br /> <br /> <br /> == Kasutajaliidese vaated ==<br /> [[File:Login_TP.jpg]] [[File:Registration_TP.jpg]]<br /> <br /> <br /> == Projektihoidla ==<br /> https://teamtrackplace.visualstudio.com/TrackPlace/<br /> Projekt: http://enos.itcollege.ee/~ralohmus/c/<br /> <br /> == Analüüsi retsensioon ==<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> <br /> = Logi =<br /> * 11.september 2017 Meeskonna moodustamine<br /> <br /> * 27.september 2017 Idee paikapanek<br /> <br /> * 04.oktoober 2017 Projekti idee algversioon pildina<br /> <br /> * 21.oktoober 2017 Wikilehe loomine<br /> <br /> * 22.oktoober 2017 Projektihalduskonto loomine<br /> <br /> * 05.november 2017 Analüüsi koostamine<br /> <br /> * 12.november 2017 Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill<br /> <br /> * 26.november 2017 Projekti domeenimudeli loomine</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118481 2017-03-11T18:23:51Z

<p>Ralohmus: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Rando Kurel, 12 -Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=109927 2016-10-18T17:46:09Z

<p>Ralohmus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Septer, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Septer ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=109183 2016-10-17T18:14:41Z

<p>Ralohmus: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Septer, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Septer ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108559 2016-10-16T20:10:20Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108558 2016-10-16T20:09:40Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.201 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108557 2016-10-16T20:09:13Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.201 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108556 2016-10-16T20:08:24Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108555 2016-10-16T20:07:50Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108554 2016-10-16T20:07:06Z

<p>Ralohmus: /* Viited */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108553 2016-10-16T20:06:42Z

<p>Ralohmus: /* Viited */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> =Viited=</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108552 2016-10-16T20:06:19Z

<p>Ralohmus: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. ( Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> X: 27EAP - 19EAP = 8EAP<br /> <br /> 8EAP * 50€ = 400€<br /> <br /> <br /> Y: 27EAP-21EAP=6EAP<br /> 6EAP * 50€ = 300€<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Sügis semestri eest tuleb tasuda 400€ ja tasumine toimub kevad semestril ning kevad semestri eest tuleb tasuda 300€ ning tasumine toimub järgmise aasta sügis semestril.<br /> <br /> ===Viited===</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108532 2016-10-16T19:44:47Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks ´21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108531 2016-10-16T19:44:18Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] 16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ]16.10.2016.&lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4.]16.10.2016.&lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1.] 16.10.2016. &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks ´21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108525 2016-10-16T19:38:55Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ] 16.10.2016. &lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks ´21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108514 2016-10-16T19:26:53Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ] 16.10.2016. &lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> *Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. ( Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.10. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108496 2016-10-16T19:08:10Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> <br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt; ).<br /> *Akadeemilisele puhkusele minev üliõpilane peab oma avalduse esitama enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4. ] 16.10.2016. &lt;/ref&gt; ).<br /> * Üliõpilane peab teatama akadeemilise puhkuse lõppemisest enne järgse semestri punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 6.1.4. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> *Üliõpilane on kohustatud kinnitama oma individuaalse õpingukava enne ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108479 2016-10-16T18:55:43Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava enne punase joone päeva. (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. ] 16.10.2016. &lt;/ref&gt; )<br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt; ).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108472 2016-10-16T18:52:35Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava enne punase joone päeva. ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritus tuleb sooritada enne ülejärgmnisse punase joone päeva arestades aine õpetamissemestrist. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt; ).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108461 2016-10-16T18:43:23Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus 2 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108460 2016-10-16T18:41:34Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108459 2016-10-16T18:40:59Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> (<br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. &lt;ref&gt; [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> * Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. ( Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. ( Õppekorralduse eeskiri 3.2.1. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 3.2.1 ] 16.10.2016 &lt;/ref&gt;</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108438 2016-10-16T18:05:48Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108437 2016-10-16T18:04:29Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108436 2016-10-16T18:03:24Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 15.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108435 2016-10-16T18:02:51Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 15.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;).<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108431 2016-10-16T18:01:11Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 15.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;.<br /> *Kordussoorituseks tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] 15.10.2016&lt;/ref&gt;).</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108430 2016-10-16T18:00:28Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] 15.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108429 2016-10-16T17:58:52Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus]&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108427 2016-10-16T17:57:34Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108426 2016-10-16T17:57:08Z

<p>Ralohmus: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduse eeskiri 5.2.12 &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppekorralduse eeskiri 5.2.12&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;</div>

Ralohmus https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ralohmus&diff=108328 2016-10-16T16:12:45Z

<p>Ralohmus: Created page with &quot;Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Rauno Lõhmus Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016 ==Essee== Esimist loengut vi...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rauno Lõhmus<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimist loengut viis läbi meil Andres Sepp, Merlle Varendi, Merike Spitsõn, Juri Tretjakov,Esimeses loengus tehti meile sissejuhatus IT Kolledžist. Räägiti nii huviringidest, mis siin koolis on, alustades robootikast lõpetades meediaga, Kooli hindamissüsteemist, kuidas koolis ellu jääda kui ka kuidas edukalt läbida „Õpingukorraldus ja Erialatutvustuse” ainet. Paljuski informatsioonist, mis ma sellel loengul sain, oli uus, aga oli ka teadmisi, mis ma varem teadsin nagu näiteks, et igat ainet läbida on sul vaja saada 51 punkti. Veel ma teadsin, et kui sa oled ülikooli jõudnud, siis kõik selline pulli tegemine lõppeb ära, kuna sul siin ei anda armu, kui sa tähtaja ületad. Kui sul on võimalus, siis tee see kohe ära, sest selline mõtlemina nagu „Tähtaeg on kahe kuu pärast, mul aega on” ei tööta ning sul jääb see asi tegemata.<br /> <br /> <br /> <br /> Teises loengus oli meil juba külalisesineja kohal ning selleks oli Andres Kütt. Tema rääkis, kuidas ta sai koolist arvuti koju terveks suveks ning terve suve tegeles sellega. Kuna ta on selline inimene, kellele meeldib ise nokitseda ja asjaga tegeleda, siis talle selline asi sobis. Ta ise rääkis hästi ja selgelt. Jutt jõudis minuni väga hästi. Teda oli lausa huvitav kuulata, kuidas tema teekond IT vallas on nii kaugele jõudnud. Ta tõi oma elus paar mõtetera, et ainus inimene, kes peab oma hariduse eest vaeva nägema oled sina ise, mitte ükski õppejõud või sõber ei vastuta selle eest, vaid sina ise ning kui sa tunned, et ülikoolis, et see asi pole sinu jaoks või sa ei tunne eriti huvi selle vastu, siis see ülikool pole lihtsalt piisavalt lahe sinu jaoks. Veel ta rääkis oma kogemusi IT arhitektina- kuidas panna tarkvara ehitamine ja tarkvara ise kokku nii, et see oleks võimalikult lihtne, et seda saaks teha võimalikult kiiresti, ning võimalikult tulus.<br /> <br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil rääkimas Kristel ja Marko Kruustük, kes ehitasid startupi Testilo. Nad rääkisid üldse startupidest lähemalt, kuna see asi oli mulle uus ja huvitav, oli sellest huvitav kuulata. Startupi mõte on kasvada kiiresti suureks. Nad rääkisid, milline on elu startupi ehitades: seal saab nalja, aga seal tehakse kõvasti tööd ka. Nad rääksid juurde veel, et kõik edulood, mis paistavad, et on saanud suureks üleöö, on tegelikult aastate pikkused rasked tööd nagu näitkeks sellel suvel kuulsust saanud mobiili mäng „Pokemon Go”. Nendel õppisin, et IT on tegelikult suur valdkond ning kõik ei pea saama arendajateks, mõni võib saada testijaks, nii leidiski Kristel, et talle sobib paremini testija olla kui arendaja. Neid oli väga huvitav kuulata ning nad rääksid väga hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Neljandas loengus käis meil külas Lembitu Ling ehk Snakeman, kes rääkis süsteemi Adminstreemisest. Väiksena teda huvitas, kuidas on asjad ülesheitatud ning kuidas need töötavad ning läbi katsetamise ta õppis kogu aeg. Ta rääkis, mis süsteemi adminstreerimine on ja mis on süsadminni ülesanne. Süsadminni ülesanne on lihtne, peab süsteeme haldama ning tegema nii, et kõik töötab. Snakeman rääkis, et tihti peale lähevad sysadminnid ja arendajad tülli, sest nad üritavad erinevat asja teha ning üldiselt IT firmas, nad hästi läbi ei saa ning heas IT firmas tuleb leida kompromiss, sammuti jäi meelde, et kui sysadmin ja IT arhitekt suudavad üksteist mõista ning koostööd teha, siis on lihtne suunata arendajaid teha tööd, ilma raskete probleemideta. Üldiselt, mis Snakeman rääkis oli huvitav, kuigi seda juttu oli minul endal raske jälgida ja kuulata, mistõttu kõik, mis ta rääkis, ei jõudnud hästi kohale.<br /> <br /> <br /> <br /> Järgmisel Loengut andis Andres Sepper ise koos Einar Koltšanoviga. Nad rääkisid peamiselt, kuidas saada tööd IT firmas ning IT töökohtadest tööturul. Kogu jutt, mis nad rääksid oli huvitav, seda räägiti hästi ning jõudis hästi kohale. Mõned punktist, mis mulle meelde jäi hea töö saamiseks tööturul. Paremad töökohad liiguvad läbi tutvuste ning kui läbi tutvuste pole saadud head inimest tööle, siis minnakse Cvkeskusesse ja pannakse kuulutus üles. Startupi pole mõtet tööle minna, sest suurema osa startupid ei ole oma idees kindel, seal on asi väga segane ning oma ided muudetakse tihti. Kui soovitakse saada palgakõrgendust, siis tuleb selleks viia lahkumisavaldus laule ning kui sa oled vajatud inimene tööl, siis saad selle, pealegi, firma juhid tahavad maksata parimatele töötajatele nii vähe kui võimalik. <br /> <br /> <br /> <br /> Viiendas loengus käis meil külas Ivar Laur, kes rääkis andmete haldamisest, põhiline, mis ta sealt välja tõi on, et inimesed ei oska kasutada andmeid õigesti. Andmeid on, kas liiga palju või liiga vähe või on kuskil keegi, kes on neid valesti tõlgendanud. Andmeid tuleb panna enda kasuks töötama ning neid õigesti tõlgendada. Sammuti mainis, ta IT on seotud tänapäeva maailmaga nii palju, et need peavad olema lihtsad kui ka töötavalt hästi.<br /> <br /> <br /> <br /> Kuuendas loengus käis meil külas, Jaan Priisalu, kes rääkis küberkaitsest, kuid kaitsmine käib läbi virtuaalse maailma. Mulle endale tuli üllatuseks,et suurema osa töö käib vene keeles, mitte inglise. Küberkaitse isenesest on väga keeruline ning vigadele pole seal kohta, kõik peab töötama õigesti ilma vigadeta ja hästi. <br /> <br /> <br /> <br /> Viimases loengus räägiti meile turunduse ja It vahelisi seoseid. Rääkijaks ise oli Heidi Mardisoo. Loengu alguses räägiti, mis asi on bränd on ja mis see annab. Bränd on, mis näitab kuidas, miks ning milleks sa teistest erined ning millega sa oled teiste sarnaste toodedest parem. Igal IT ettevõttel on kaks poolt turundus- ja IT pool. Need mõlemad pooled peavad hästi töötama, et kasumit teenida ning kui üks neist ei tööta hästi, siis ei suudeta toodet hästi müüa.<br /> Räägiti ka edukast müümisest kliendile Näiteks kui toode on ise hea, aga ei suudeta reklaamida ennast piisavalt hästi, siis keegi ei osta seda, aga kui kui suudetakse müüa toodet hästi, aga toode on ise väga vigane ning ei tööta hästi, siis sammuti, keegi ei soovi seda. Mõlema poolne koostöö on ülioluline. <br /> <br /> <br /> <br /> Ma õpisin selle aine jooksul väga palju ning peamine asi, mis mulle jõudis oli, et koostöö on ülioluline nii sama valdkonnas kui ka erinevates valdkondades. Tihti on olukordi, kus pead tegema koostööd teistega, keda sa ei salli, aga sa pead õppima nendega hakkama saama. Tuleb alati püüelda kõrgele, aga liikuda edasi kui sa oled endas 100% kindel. Võimalusi, mis meie ümber on tuleb kasutada targalt, olla avatud meelega, ei tohi lasta istuda endale pähe. Antud aine andis, mulle silmaringi väga palju juurde.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?</div>

Ralohmus