ICO wiki - User contributions [en]

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-07T08:19:07Z

Ramaip: missed a letter

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===
[[File:Strap2.png|300px|thumb|right|Polar pulsivöö]]
[[File:Optical.jpg|300px|thumb|right|Optiline sensor]]

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===
[[File:Hrv.png|350px|thumb|right|HRV R-R intervallid]]

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate sportija tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Spordi- ja liikumisharrastajatel on soovitatav spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuringud aitavad kaardistada patsiendi terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja ka äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline südameveresoonkonna uuring, mis võimaldab hinnata patsiendi koormustaluvust, südamelihaste hapnikuvarustust, rütmihäireid ja vererõhu reaktsiooni koormusel.<ref>https://www.xn--sdamekeskus-thb.ee/koormustest</ref> Tulemuste abil on võimalik hinnata patsiendi võimekust võrreldes soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga. See annab uuritavale objektiivse ülevaate oma keha hetkeseisukorrast.

Treeninguga alustajatel tasub mõelda koormustesti tegemise peale, et nad oskasid valida endale sobiliku treeningrütmi. Ka kogenud treenijad saavad läbi koormustesti objektiivselt hinnata oma varasemate treeningute efektiivsust.

Koormustesti tegemisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid. Kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse uuritava näole ka mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga. Patsiendi eelistusi, varasemaid koormusteste, üldist tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril või jooksulindil.

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

[https://www.cardiacdirect.com/product/burdick-heartstride-pc-based-stress-software-and-treadmill/ Burdick Heartstride Stress Treadmill] kasutab veel praegugi operatsioonisüsteemina Windows XP-d. Parim enne möödas tarkvaraga varustatud meditsiiniseadmed on maailmas pigem süvenev probleem.<ref>https://www.wired.com/story/most-medical-imaging-devices-run-outdated-operating-systems/</ref><ref>https://www.virsec.com/blog/covid-19-and-outdated-software-on-83-of-medical-devices-increase-security-risk</ref>

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres võib sportijale peegeldada tema organismi väsimustaset, töövõimekust, südametöö kiirust ja lihaskrampide esinemist.
* Erütrotsüütide arvu järsk muutus veres võib tõenäoliselt viidata erinevatele terviseseisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide kõrge hulk veres peegeldab keha võimalikku põletikulist seisundit, organismi üldist väsimust ja kurnatust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil võimalik ka ära kaardistada patsiendi keha keemiline hetkeseisund. Mõned näited: <ref>https://www.liigume.ee/985163/kaheksa-olulist-verenaitajat-mida-voiks-iga-sportlane-teada</ref>
* Kaltsium - tagab tugevad luud, terved hambad ja lihaste töökindluse
* Ferriit - parandab lihasjõudlust, sooritusvõimet ja aeroobset vastupidavust
* Magneesium - aitab vältida lihaskrampide teket
* Vitamiin D - kindlustab keha treeningvõimekuse ja aitab hoida lihaseid toonuses

[https://www.maxongroup.com/maxon/view/content/index Maxon Group AG] täisautomaatne vereanalüüsi süsteem on varustatud 3-teljelise robotiga ja mahutab kuni 215 proovi ning 1000 testanumat. Masin töötab täiesti iseseisvalt, kontrollib tulemusi, võrdleb neid ja monitoorib kogu protsessi. Selline seade säästab bioloogidel ja tehnikutel väga palju aega.<ref>https://www.maxongroup.com/maxon/view/application/analysis-machine</ref>

====Kehakoostise määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik vähese vaevaga hinnata inimese tervislikku seisundit.

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI (Body Mass Index)
* puhkeasendis oleva keha ööpäevane energiakulu BMR (Basal Metabolic Rate)
* rasvavarude mass kilogrammides, sealhulgas rasvasisalduse protsent kogu keha massist
* lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede mass FFM (Fat Free Mass)
* kehas sisalduva vee mass kilogrammides TBW (Total Body Water)

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit BIA (Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

[https://inbodyusa.com/products/inbody570/ InBody 570] on [https://inbodyusa.com/blogs/press/inbody570-takes-the-globally-recognized-red-dot-design-award/ võitnud] rahvusvaheliselt väga kõrgelt hinnatud Red Dot disainiauhinna. See näitab, et ka keerukaid meditsiiniseadmeid on võimalik kasutajasõbralikuks ehitada.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

3D prinditud proteesid alati iseseisvalt ei saa lahendada puudujääki, kuid abiks tuleb traditsiooniliste meetoditega paigaldatud liidesed.<ref>https://www.physio-pedia.com/Lower_Limb_Prosthetic_Sockets_and_Suspension_Systems</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole vaja ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasta oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. ''Regenerative Peripheral Nerve Interface'',<ref>https://www.royalfreeprivatepatients.com/treatments/regenerative-peripheral-nerve-interface-rpni/</ref> mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusid, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil mõelda erinevate käeliigutuste soorituste peale. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, ületreenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonikapoest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasvaprotsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see-eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagantjärgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinevatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised ''fitness''i trendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] ''fitness''-sokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC (''negative thermal coefficient'') kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton´i], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobne tegevus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiivsus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikumisega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 miljardi mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastest lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängida on võimalik ükskõik kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus aktiivseks liigutamiseks väljumata interaktiivsest maailmast.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata [https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY videot]. See iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-07T08:17:44Z

Ramaip: sõna mitmusesse

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===
[[File:Strap2.png|300px|thumb|right|Polar pulsivöö]]
[[File:Optical.jpg|300px|thumb|right|Optiline sensor]]

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===
[[File:Hrv.png|350px|thumb|right|HRV R-R intervallid]]

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate sportija tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Spordi- ja liikumisharrastajatel on soovitatav spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuringud aitavad kaardistada patsiendi terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja ka äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline südameveresoonkonna uuring, mis võimaldab hinnata patsiendi koormustaluvust, südamelihaste hapnikuvarustust, rütmihäireid ja vererõhu reaktsiooni koormusel.<ref>https://www.xn--sdamekeskus-thb.ee/koormustest</ref> Tulemuste abil on võimalik hinnata patsiendi võimekust võrreldes soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga. See annab uuritavale objektiivse ülevaate oma keha hetkeseisukorrast.

Treeninguga alustajatel tasub mõelda koormustesti tegemise peale, et nad oskasid valida endale sobiliku treeningrütmi. Ka kogenud treenijad saavad läbi koormustesti objektiivselt hinnata oma varasemate treeningute efektiivsust.

Koormustesti tegemisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid. Kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse uuritava näole ka mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga. Patsiendi eelistusi, varasemaid koormusteste, üldist tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril või jooksulindil.

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

[https://www.cardiacdirect.com/product/burdick-heartstride-pc-based-stress-software-and-treadmill/ Burdick Heartstride Stress Treadmill] kasutab veel praegugi operatsioonisüsteemina Windows XP-d. Parim enne möödas tarkvaraga varustatud meditsiiniseadmed on maailmas pigem süvenev probleem.<ref>https://www.wired.com/story/most-medical-imaging-devices-run-outdated-operating-systems/</ref><ref>https://www.virsec.com/blog/covid-19-and-outdated-software-on-83-of-medical-devices-increase-security-risk</ref>

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres võib sportijale peegeldada tema organismi väsimustaset, töövõimekust, südametöö kiirust ja lihaskrampide esinemist.
* Erütrotsüütide arvu järsk muutus veres võib tõenäoliselt viidata erinevatele terviseseisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide kõrge hulk veres peegeldab keha võimalikku põletikulist seisundit, organismi üldist väsimust ja kurnatust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil võimalik ka ära kaardistada patsiendi keha keemiline hetkeseisund. Mõned näited: <ref>https://www.liigume.ee/985163/kaheksa-olulist-verenaitajat-mida-voiks-iga-sportlane-teada</ref>
* Kaltsium - tagab tugevad luud, terved hambad ja lihaste töökindluse
* Ferriit - parandab lihasjõudlust, sooritusvõimet ja aeroobset vastupidavust
* Magneesium - aitab vältida lihaskrampide teket
* Vitamiin D - kindlustab keha treeningvõimekuse ja aitab hoida lihaseid toonuses

[https://www.maxongroup.com/maxon/view/content/index Maxon Group AG] täisautomaatne vereanalüüsi süsteem on varustatud 3-teljelise robotiga ja mahutab kuni 215 proovi ning 1000 testanumat. Masin töötab täiesti iseseisvalt, kontrollib tulemusi, võrdleb neid ja monitoorib kogu protsessi. Selline seade säästab bioloogidel ja tehnikutel väga palju aega.<ref>https://www.maxongroup.com/maxon/view/application/analysis-machine</ref>

====Kehakoostise määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik vähese vaevaga hinnata inimese tervislikku seisundit.

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI (Body Mass Index)
* puhkeasendis oleva keha ööpäevane energiakulu BMR (Basal Metabolic Rate)
* rasvavarude mass kilogrammides, sealhulgas rasvasisalduse protsent kogu keha massist
* lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede mass FFM (Fat Free Mass)
* kehas sisalduva vee mass kilogrammides TBW (Total Body Water)

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit BIA (Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

[https://inbodyusa.com/products/inbody570/ InBody 570] on [https://inbodyusa.com/blogs/press/inbody570-takes-the-globally-recognized-red-dot-design-award/ võitnud] rahvusvaheliselt väga kõrgelt hinnatud Red Dot disainiauhinna. See näitab, et ka keerukaid meditsiiniseadmeid on võimalik kasutajasõbralikuks ehitada.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

3D prinditud proteesid alati iseseisvalt ei saa lahendada puudujääki, kuid abiks tuleb traditsiooniliste meetoditega paigaldatud liidesed.<ref>https://www.physio-pedia.com/Lower_Limb_Prosthetic_Sockets_and_Suspension_Systems</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole vaja ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasta oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. ''Regenerative Peripheral Nerve Interface'',<ref>https://www.royalfreeprivatepatients.com/treatments/regenerative-peripheral-nerve-interface-rpni/</ref> mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusid, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil mõelda erinevate käeliigutuste soorituste peale. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, ületreenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonikapoest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasvaprotsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see-eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagantjärgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised ''fitness''i trendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] ''fitness''-sokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC (''negative thermal coefficient'') kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton´i], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobne tegevus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiivsus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikumisega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 miljardi mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastest lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängida on võimalik ükskõik kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus aktiivseks liigutamiseks väljumata interaktiivsest maailmast.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata [https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY videot]. See iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-07T07:12:20Z

Ramaip: Proteeside 3D printimise täiendus

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====
[[File:Strap2.png|200px|thumb|right|Polar pulsivöö]]
Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate sportija tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest. Spordi- ja liikumisharrastajatel on soovitatav spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuringud aitavad kaardistada patsiendi terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja ka äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline südameveresoonkonna uuring, mis võimaldab hinnata patsiendi koormustaluvust, südamelihaste hapnikuvarustust, rütmihäireid ja vererõhu reaktsiooni koormusel.<ref>https://www.xn--sdamekeskus-thb.ee/koormustest</ref> Tulemuste abil on võimalik hinnata patsiendi võimekust võrreldes soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga. See annab uuritavale objektiivse ülevaate oma keha hetkeseisukorrast.

Treeninguga alustajatel tasub mõelda koormustesti tegemise peale, et nad oskasid valida endale sobiliku treeningrütmi. Ka kogenud treenijad saavad läbi koormustesti objektiivselt hinnata oma varasemate treeningute efektiivsust.

Koormustesti tegemisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid. Kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse uuritava näole ka mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga. Patsiendi eelistusi, varasemaid koormusteste, üldist tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril või jooksulindil.

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

[https://www.cardiacdirect.com/product/burdick-heartstride-pc-based-stress-software-and-treadmill/ Burdick Heartstride Stress Treadmill] kasutab veel praegugi operatsioonisüsteemina Windows XP-d. Parim enne möödas tarkvaraga varustatud meditsiiniseadmed on maailmas pigem süvenev probleem.<ref>https://www.wired.com/story/most-medical-imaging-devices-run-outdated-operating-systems/</ref><ref>https://www.virsec.com/blog/covid-19-and-outdated-software-on-83-of-medical-devices-increase-security-risk</ref>

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres võib sportijale peegeldada tema organismi väsimustaset, töövõimekust, südametöö kiirust ja lihaskrampide esinemist.
* Erütrotsüütide arvu järsk muutus veres võib tõenäoliselt viidata erinevatele terviseseisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide kõrge hulk veres peegeldab keha võimalikku põletikulist seisundit, organismi üldist väsimust ja kurnatust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil võimalik ka ära kaardistada patsiendi keha keemiline hetkeseisund. Mõned näited: <ref>https://www.liigume.ee/985163/kaheksa-olulist-verenaitajat-mida-voiks-iga-sportlane-teada</ref>
* Kaltsium - tagab tugevad luud, terved hambad ja lihaste töökindluse
* Ferriit - parandab lihasjõudlust, sooritusvõimet ja aeroobset vastupidavust
* Magneesium - aitab vältida lihaskrampide teket
* Vitamiin D - kindlustab keha treeningvõimekuse ja aitab hoida lihaseid toonuses

[https://www.maxongroup.com/maxon/view/content/index Maxon Group AG] täisautomaatne vereanalüüsi süsteem on varustatud 3-teljelise robotiga ja mahutab kuni 215 proovi ning 1000 testanumat. Masin töötab täiesti iseseisvalt, kontrollib tulemusi, võrdleb neid ja monitoorib kogu protsessi. Selline seade säästab bioloogidel ja tehnikutel väga palju aega.<ref>https://www.maxongroup.com/maxon/view/application/analysis-machine</ref>

====Kehakoostise määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik vähese vaevaga hinnata inimese tervislikku seisundit.

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI (Body Mass Index)
* puhkeasendis oleva keha ööpäevane energiakulu BMR (Basal Metabolic Rate)
* rasvavarude mass kilogrammides, sealhulgas rasvasisalduse protsent kogu keha massist
* lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede mass FFM (Fat Free Mass)
* kehas sisalduva vee mass kilogrammides TBW (Total Body Water)

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit BIA (Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

[https://inbodyusa.com/products/inbody570/ InBody 570] on [https://inbodyusa.com/blogs/press/inbody570-takes-the-globally-recognized-red-dot-design-award/ võitnud] rahvusvaheliselt väga kõrgelt hinnatud Red Dot disainiauhinna. See näitab, et ka keerukaid meditsiiniseadmeid on võimalik kasutajasõbralikuks ehitada.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

3D prinditud proteesid alati iseseisvalt ei saa lahendada puudujääki, kuid abiks tuleb traditsiooniliste meetoditega paigaldatud liides.<ref>https://www.physio-pedia.com/Lower_Limb_Prosthetic_Sockets_and_Suspension_Systems</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole vaja ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasta oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. ''Regenerative Peripheral Nerve Interface'',<ref>https://www.royalfreeprivatepatients.com/treatments/regenerative-peripheral-nerve-interface-rpni/</ref> mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusid, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil mõelda erinevate käeliigutuste soorituste peale. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, ületreenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonikapoest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasvaprotsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see-eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagantjärgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised ''fitness''i trendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] ''fitness''-sokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC (''negative thermal coefficient'') kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton´i], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobne tegevus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiivsus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikumisega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 miljardi mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastest lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängida on võimalik ükskõik kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus aktiivseks liigutamiseks väljumata interaktiivsest maailmast.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata [https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY videot]. See iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-06T21:01:21Z

Ramaip:

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu (oleneb olukorrast)
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole vaja ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasta oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. ''Regenerative Peripheral Nerve Interface'',<ref>https://www.royalfreeprivatepatients.com/treatments/regenerative-peripheral-nerve-interface-rpni/</ref> mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusid, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil mõelda erinevate käeliigutuste soorituste peale. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, ületreenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonikapoest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasvaprotsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see-eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagantjärgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised fitnesstrendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-06T20:59:34Z

Ramaip: Lahtiseletus proteesides

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu (oleneb olukorrast)
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole vaja ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasta oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. ''Regenerative Peripheral Nerve Interface'',<ref>https://www.royalfreeprivatepatients.com/treatments/regenerative-peripheral-nerve-interface-rpni/</ref> mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusid, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil mõelda erinevate käeliigutuse soorituste peale. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, ületreenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonikapoest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasvaprotsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see-eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagantjärgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised fitnesstrendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-06T20:28:47Z

Ramaip:

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva elus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu (oleneb olukorrast)
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, üle treenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonika poest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasva protsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagant järgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised fitnesstrendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-06T19:49:02Z

Ramaip: puuduoleva sõna lisamine

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva taskus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Individuaalsed koormustasemed===

Vajalikud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed (südame löögisageduse vahemikud) võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

===Erinevad pulsimõõtjad===

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

====Pulsivööd====

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

====Optilise sensoriga seadmed====

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

====Täpsus====

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

===Südame löögisageduse variaablus===

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles ''heart rate variability''; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja n-ö ''fight-or-flight'' süsteem võib domineerima hakata. See ei ole pikas perspektiivis hea.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

====Mis HRV näitab====

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />
Lihtsustades võib öelda, et kõrgem HRV on parem.

====Mõõtmine====

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisageduse mõõtmist/jälgimist kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

====Tulemuste kasutamine====

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja jooksul trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase ''check-in''’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu (oleneb olukorrast)
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele luuakse nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, üle treenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonika poest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasva protsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagant järgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

Tehnoloogia areng on kehakultuuri juba muutnud ja muudab ka edaspidi. Järgnevalt vaatleme tehnoloogiaid, mis on juba olemas või alles arendusjärgus, ja millest tõotavad tulla järgmised fitnesstrendid.

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

[https://en.wikipedia.org/wiki/Unmanned_aerial_vehicle/ Droonide] kasutus on jõudnud ka kehakultuuri. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi, näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti.
2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon, mis peaks imiteerima personaaltreenerit. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale ja monitoorib tema kiirust, sooritust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka verbaalset tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest, Jinseon Lee, veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti nägemispuudega inimestele. Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. <ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Hetkel on droonide probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab neid praegu kasutada vaid välitingimustes, ja nende kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed ehk ''wearables'' hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui randmel kantavad pulsikellad. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Kehaosale, mille asendit on vaja kohendada, antakse nõrk vibratsioon. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Kogu süsteem käitub seega nagu personaaltreener. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada. Tegemist on ainulaadse tootega, kuna siiani pole veel olnud tooteid, mis annaksid tehnika kohta tagasisidet.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Aksessuaarid'''
[[File:oura.png|150px|thumb|right|Oura Smart Ring]]

Nutikad aksessuaarid, nagu näiteks ehted, on väikesed, mugavad ja märkamatud. Siin on lisaks tehnoloogiale oluline ka esteetiline disain. Materjalidena kasutatakse enamasti roostevaba metalli, aga ka puitu ja nahka.<ref>https://www.businessinsider.com/best-smart-jewelry#here-is-the-best-smart-jewelry:</ref> Üheks 2021. aasta parimaks nutiaksessuaariks valiti ''The Business Insider''´i poolt [https://ouraring.com/product/balance-silver/step1/ Oura Smart Ring], mis mõõdab südamelöögisagedust, kehatemperatuuri, kehalist aktiivsust ja unerütme. Sõrmuses on valgustundlikud LED sensorid, NTC kehatemperatuuri sensor, 3D kiirendusandur ja güroskoop. Kehatemperatuuri sensor jälgib ka menstruaaltsüklit. <ref>https://ouraring.com/product/balance-silver/step1</ref> Uus trend on aktiivsusmonitorid, mis on piisavalt väiksed, et neid saab ühendada tavaliste ehetega ja on seega täiesti märkamatud. Üks toode sellest vallast on [https://shopjoule.com/ Joule Earring Backing].
Aksessuaaride puuduseks on hetkel nende kõrge hind.

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu tootmisettevõtetes tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnale. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>

Neist võib abi olla füüsilise võimekuse tõstmisel ka treeningutel ja füsioteraapias.
Eksoturvisest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Et kehaline liikumine oleks efektiivne, tuleb südamelöögisagedus tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest on siin kasu. Turvis aitab nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida, kuid siin on vaja kindlaks teha, kas turvisega saab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja kas selline treeningviis on inimestele piisavalt mugav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtualiseerumine===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuuris kaasatakse treeningute mitmekesistamiseks üha enam virtuaalset reaalsust. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel '''liitreaalsus''' (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), '''segareaalsus''' (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja '''laiendatud reaalsus''' (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>

Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näeb treenija näiteks, et lendab kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga integreeritud seadmed. Esimene taoline jõusaal on [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.

VR-ga integreeritud kehakultuuril on mitmeid eeliseid. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitaks VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis treeningvahend, kus saad valida omale erinevaid virtuaalseid reaalsusi (võitled näiteks samal ajal tulnukatega ja päästad maailma), hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eest. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-05T18:12:56Z

Ramaip: Interneti peatüki täiendused

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva taskus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline südame-veresoonkonna treenimiseks. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Koormustestid===

Varem mainitud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

==Erinevad pulsimõõtjad==

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

===Pulsivööd===

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

===Optilise sensoriga seadmed===

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

===Täpsus===

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

==Südame löögisageduse variaablus==

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles heart rate variability; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja fight-or-flight vastus võib domineerima hakata.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

===Miks HRV-d mõõta===

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonna haiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />

===Mõõtmine===

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisagedust kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

===Tulemuste kasutamine===

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase check-in’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

'''!!! Peaks täiendama selles osas, et kuidas masin oskab vereproovi analüüsida.'''

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud. Samuti annavad proteesid mõnedele puudega inimestele võimaluse trenni teha.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu (oleneb olukorrast)
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, üle treenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonika poest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasva protsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Tootjast sõltuvalt võib kogutavat telemeetriat lugeda [[Big Data ohud ja võimalused|''Big Data'']] alla.

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagant järgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Interneti teke on oluliselt soodustanud vaba ligipääsu informatsioonile. Tekkinud on suhtluseks foorumid, tarkvaralised abirakendused ning kuulsused tänapäeva [[Suunamudijate mõju noortele|suunamudijate]] näol. Pakutakse erinvatel kujudel näpunäiteid algajatele, treening- ja toidukavade näiteid, korrektseid protseduure ning seltskonda selle kõige arutlemiseks.

Mõned näited populaarsetest veebisaitidest kehakultuuri alal:
* [https://idrottsforum.org/ Nordic Sports Science Forum] Malmö ülikooli väljaanne
* [https://exrx.net/ ExRx] Kasulik info kogum, mõned neist viidetega akadeemilistele paberitele
* [https://bodybuilding.com/ bodybuilding.com] Jõutreeningu foorum
* [https://www.reddit.com/r/Fitness/ r/fitness] ja muud teemakohased alamredditid
* [https://boards.4channel.org/fit/ /fit/] pole kõigile mõeldud ning siinset informatsiooni ei tasu usaldada. Silmaringi laiendamiseks kasulik.
* YouTube ja muud voogedastus platvormid

Oma vaba loomuse tõttu soodustab internet ka kahjuliku informatsiooni levitamist. Nagu ka mitmetes muudes valdkondades, levib ka siin valeinformatsiooni, pettuseid ning ekstremiste. Algajal on täiesti võimalik kahjustada enda või teiste tervist internetis tarbitud halbade või otseselt pahatahtlike soovituste põhjal.

==Tulevik==

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

Droonide kasutus on lisaks muudele valdkondadele jõudnud ka kehakultuuri. Droone kaasatakse praegu eelkõige välitingimustes. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi. Näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti. 2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon. See on mõeldud täitma personaaltreeneri funktsioone. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale, monitoorib tema kiirust, esitlust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka kõnelist tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest Jinseon Lee veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti pimedatele.<ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. Hetkel on probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab droone kasutada vaid välitingimustes, ja droonide kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse mõju (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui ainult randmel kantavad seadeldised. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Püksid annavad nõrga vibratsiooni kehaosale, mille asendit on vaja kohendada. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Seega imiteerib see treeningut personaaltreeneriga. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]
[[File:ekso.jpg|300px|thumb|right|Jõutreening]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu mõnede tootmisettevõtete poolt tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton´i], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnas. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele ja miks mitte ka kehakultuuris füüsilise võimekuse tõstmisel.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>
Eksoturvistest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Südamelöögisagedus on vaja tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest oleks siin kasu. Turvis aitaks nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida. Esiteks on vaja kindlaks teha, kas turvis aitab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja teiseks, kas selline treeningviis on inimestele vastuvõetav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtuaalsed jõusaalid===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuur liigub üha enam virtualiseerumise poole. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel liitreaalsus (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), segareaalsus (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja laiendatud reaalsus (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>
Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näed näiteks, et lendad kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga miksitud seadmed. Esimene selline jõusaal oli [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.
VR fitnessist loodetakse palju kasu. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitab VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis VR maailm, kus võitled näiteks samal ajal tulnukatega, hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eemal. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-05T17:26:56Z

Ramaip: Nutiseadmete ja sissejuhatuse täiendus

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

Informatsiooni ajastu on ümberkujundanud inimkonna üldist eluviisi, lihtsustades rohkelt igapäevaseid tegevusi, sealhulgas ka kehakultuuri arengut. Tänapäeva arvutite poolt pakutavad arvutus- ja sensorivõimekused aitavad meil mõista meie enda kehasi paremini, kui kunagi varem olles abiks nii professionaalsetes asutustes kui ka üldrahva taskus.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline südame-veresoonkonna treenimiseks. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Koormustestid===

Varem mainitud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

==Erinevad pulsimõõtjad==

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

===Pulsivööd===

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

===Optilise sensoriga seadmed===

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

===Täpsus===

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

==Südame löögisageduse variaablus==

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles heart rate variability; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja fight-or-flight vastus võib domineerima hakata.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

===Miks HRV-d mõõta===

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonna haiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />

===Mõõtmine===

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisagedust kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

===Tulemuste kasutamine===

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase check-in’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

'''!!! Peaks täiendama selles osas, et kuidas masin oskab vereproovi analüüsida.'''

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel. Sedaviisi on ka proteeside ning muude kehatäienduste areng hüppeliselt edasi jõudnud.

Kõige mõjukam osa on 3D printimise funktsionaalsus, mis annab võrreldes traditsiooniliste meetoditega mitu eelist:
* Kiire prototüüpimine
* Kergem isikustada
* Odavaim hind
* Vajalik kõigest 3D printeri olemasolu (oleneb olukorrast)
* Internetist allalaetavad mudelid<ref>https://3dprint.nih.gov/collections/prosthetics</ref>

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Nutiseadmed ja aktiivsusmonitorid===
Kuigi nutiseadmete (eelkõige nutitelefonid) kasutuselevõtt on laialdaselt vähendanud rahvastiku aktiivsust<ref>https://ijbnpa.biomedcentral.com/articles/10.1186/1479-5868-10-79</ref>, on neil ka positiivne mõju üldisele kehakultuuri arengule. Seda siis eelkõige vajalike vahendite kättesaadavuses ning nende integreerimisel meie igapäevastesse seadmetesse. Nutiseadmed oma sensorite komplektidega ning tarkvaralise võimekusega saavad abi pakkuda füüsilistel treeningutel<ref>https://www.healthline.com/health/fitness-exercise/top-iphone-android-apps</ref>, mediteerimisel<ref>https://www.healthline.com/health/mental-health/top-meditation-iphone-android-apps</ref>, magades<ref>https://www.healthline.com/health/healthy-sleep/top-insomnia-iphone-android-apps</ref> ning ka muudel juhtudel.

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, üle treenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonika poest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasva protsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagant järgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Internet

Rääkida, kuidas interneti poolt pakutav infole vaba ligipääs on tekitanud kehakultuuri ühiskonnas uue sädeme. Ei ole inimühiskonnal olnud enne sellist võimalust aidata teineteist trenniasjades - trenni- ja toitumiskavade jagamine, ohutuse tavad, näpunäited jms.

Oluline on ka mainida negatiivset poolt (väärinfo, terviseoht, ebamõistlikud toitumiskavad)

==Tulevik==

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

Droonide kasutus on lisaks muudele valdkondadele jõudnud ka kehakultuuri. Droone kaasatakse praegu eelkõige välitingimustes. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi. Näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti. 2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon. See on mõeldud täitma personaaltreeneri funktsioone. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale, monitoorib tema kiirust, esitlust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka kõnelist tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest Jinseon Lee veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti pimedatele.<ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. Hetkel on probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab droone kasutada vaid välitingimustes, ja droonide kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse mõju (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui ainult randmel kantavad seadeldised. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Püksid annavad nõrga vibratsiooni kehaosale, mille asendit on vaja kohendada. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Seega imiteerib see treeningut personaaltreeneriga. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]
[[File:ekso.jpg|300px|thumb|right|Jõutreening]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu mõnede tootmisettevõtete poolt tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton´i], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnas. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele ja miks mitte ka kehakultuuris füüsilise võimekuse tõstmisel.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>
Eksoturvistest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Südamelöögisagedus on vaja tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest oleks siin kasu. Turvis aitaks nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida. Esiteks on vaja kindlaks teha, kas turvis aitab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja teiseks, kas selline treeningviis on inimestele vastuvõetav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtuaalsed jõusaalid===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuur liigub üha enam virtualiseerumise poole. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel liitreaalsus (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), segareaalsus (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja laiendatud reaalsus (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>
Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näed näiteks, et lendad kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga miksitud seadmed. Esimene selline jõusaal oli [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.
VR fitnessist loodetakse palju kasu. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitab VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis VR maailm, kus võitled näiteks samal ajal tulnukatega, hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eemal. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-05-05T16:59:20Z

Ramaip: Telemeetria täiendused ning üksikud muud parandused

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi wiki-kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA|Tagasi e-ITSPEA lehele]]

==Sissejuhatus==

Kehakultuur on kultuuri valdkond, mis hõlmab inimese kehalise arendamisega seotut.<ref>https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/kehakultuur/1</ref> Tüüpiliselt mõistetakse seda terminit sportimisega võrdväärselt, kuid päris nii öelda ei saa. Kui sportimise eesmärk on tulemuste saavutamine ning võistluste võitmine, siis kehakultuur vastandlikult keskendub keha arendamisele ja tervisliku eluviisi pidamisele.

* Natukene sellest, kuidas 30-50 aastat tagasi asja tehti.

==Liikumine==

===Liikumine ja tervis===

Kehaline inaktiivsus on samasugune haiguste tekke riskifaktor nagu suitsetamine ja rasvumine. Regulaarsel liikumise harrastamisel võib langeda paljude haiguste risk. Istuva eluviisiga inimestel on kaks korda suurem risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kui kehaliselt aktviisetel inimestel. Regulaarne kehaline aktiivsus vähendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kehaline aktiivsus on oluline rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks ning on elustiili juures peamine muudetav tegur, mis potentsiaalselt aitab vähendada levinumatesse vähkkasvajate vormidesse haigestumise riski. Regulaarse liikumisega saab ennetada tugi-liikumiselundkonnahaigusi. Samuti on kehaline aktiivsus igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise ehaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.<ref name="tai">https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf</ref>

Seega on meil võimalus mitmete tervisehädade tekkimisriski vähendada, püsides kehaliselt aktiivsed ning eksisteerib palju tehnoloogilisi lahendusi, mis meil seda teha aitavad.

===Liikumisnormide täitmine Eestis===

TNS Emori 2013. a andmed näitavad, et ainult 38% 15-74-aastastest Eesti elanikest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Inaktiivseid on koguni 34%. Ülekaalulisi mehi on kogu elanikonnast 55% ja naisi 45%, sealhulgas rasvunuid keskmiselt ligikaudu 19% kogu elanikkonnast.<ref name="tai" />

===Südame-veresoonkonna tervis===

Südame-veresoonkonna haigused on üle maailma number üks surma põhjus. Enamus südame-veresoonkonnahaiguseid on võimalik ennetada, käsitledes indiviidi tasandil teiste riskifaktorite seas ka ebatervislikku toitumist ning kehalist inaktiivsust.<ref>https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/cardiovascular-diseases-(cvds)</ref>

===Aeroobne treening===

Aeroobne tegevus ehk vastupidavustreening on organismile väga oluline südame-veresoonkonna treenimiseks. Selle kaudu saab mõjutada positiivselt organismi ainevahetust, hingamiselundkonda ja südame-veresoonkonda. Aeroobse treeningu soovitatavad koormustasemed ehk intensiivsusastmed on erinevad (madal, keskmine, kõrge), nende rakendamine sõltub inimese tervislikust seisundist ja treeningu eesmärkidest.<ref name="tai" />

Treeningul on väga erinev mõju, sõltuvalt sellest kui kiiresti süda lööb ja kui kaua vastavat tempot säilitatakse.<ref name="pcmag">https://www.pcmag.com/picks/the-best-heart-rate-monitors</ref>

===Koormustestid===

Varem mainitud aeroobse treeningu individuaalsed koormustasemed võib saada näiteks koormustesti kaudu. Teenusepakkujaid ja pakette on aga erinevaid. Koormustest aitab hinnata tervislikku seisundit ja annab erinevaid andmeid treeningute juhtimiseks (nagu näiteks aeroobne lävi, anaeroobne lävi, maksimaalse hapnikutarbimise võime jms).<ref>https://www.terviseuuringud.ee/koormustest/</ref><ref>https://innomedica.ee/teenused-2/spordimeditsiin/</ref>

==Erinevad pulsimõõtjad==

Vajaliku koormustaseme piirides püsimisega saavad meid abistada erinevad mõõteriistad. Aeroobse treeningu abivahendite puhul räägime me enamasti südame löögisageduse mõõtmisest ehk seadmetest, mis kinnitatakse näiteks randmele (pulsikellad, nutikellad) ja mis on ise nii sensor kui vastuvõtja või kahest eraldi seadmest, millest üks on rindkere ümber ja edastatud andmeid jälgitakse teise seadmega, mõne rakenduse abil nutitelefonist või pulsikella ekraanilt.

===Pulsivööd===

Pulsivöö on rindkere ümber asetatav pehme tekstiilist riba, mille küljes on elektroodid ja mille külge kinnitub ka ''snap-on'' (sisuliselt trukkidega) saatja. Sellised seadmed kasutavad EKG-d (elektrokardiograafia), et mõõta südame elektrilist aktiivsust. See protsess vajab vöö küljes olevaid elektroode, mis vee või higiga niisutades edastavad südametöö elektrilise signaali saatjale. Saatja sees on mikroprotsessor, mis salvestab ja analüüsib saadud elektrilistest signaalidest kasutaja südametööd, samuti on saatja küljes ka patarei ja vastavad andmeedastustehnoloogia kiibid (näiteks Bluetooth), et tulemus kasutajale kas siis nuti/pulsikella või nutitelefoni edastada.<ref name="ars">https://arstechnica.com/gadgets/2017/04/how-wearable-heart-rate-monitors-work-and-which-is-best-for-you/</ref>

Tänapäeval on olemas saatjad, mis suudavad südametööd edastada korraga nii Bluetooth'i kaudu (nt nutitelefoni) või ANT+ tehnoloogia kaudu mõnele muule seadmele (nt pulsikellale või jooksutrenažöörile).<ref>https://www.polar.com/en/products/accessories/H10_heart_rate_sensor</ref>

===Optilise sensoriga seadmed===

Optilised südamelöögimonitorid on kõige levinumad pulsisensorid kantavates seadmetes. Enamus neist saavad oma südametöö andmed läbi fotopletismograafia ehk protsessi, kus verevoolu mõõtmiseks kasutatakse valgust. Seadmete alumisel poolel, mis selliselt töötavad on väiksed LED lambikesed, mis lasevad rohelist valgust kasutaja randme nahale. Nendest saatjatest tuleva valguse erinevad lainepikkused „suhtlevad“ erinevalt kasutaja randmepiirkonna verevooluga. Selle valguse verevoolu pealt murdumise või peegeldumise informatsiooni püüab kinni seadme teine sensor. Neid andmeid siis töödeldakse, et väljastada kasutajale arusaadav südametöö esitus. Enamasti mõõdetakse südametööd optiliselt randme pealt, aga on ka teisi variatsioone, näiteks kõrvaklapid või hoopiski peapaela sees olev sensor, mis mõõdab pulssi oimukohast.<ref name="ars" />

===Täpsus===

Südametöö elektriline mõõtmine kipub ikka veel olema täpsem kui optiline, seega mida olulisem on kasutaja jaoks (näiteks treeningutel) tulemuse täpsus, seda mõistlikum on kasutada pulsivööd.<ref name="pcmag" /><ref name="ars" />

==Südame löögisageduse variaablus==

Kui südame löögisagedus ütleb meile mitu korda minutis süda lööb, siis südame löögisageduse variaablus (inglise keeles heart rate variability; lühendatult HRV) mõõdab iga südamelöögi vahelist intervalli (R-R intervall) millisekundites ja nende intervallide pikkuste muutlikkust. Südamelöökide vaheline intervall on üldiselt pikem välja hingates ja lühem sisse hingates ehk süda ei löö tegelikult nagu metronoom. Indiviidi HRV sõltub paljudest erinevatest faktoritest, sealhulgas treeningutest, hormoonidest, stressist, geneetikast, dieedist ja unest. <ref>https://www.polar.com/blog/heart-rate-variability-hrv/</ref>

Seda variaablust kontrollib närvisüsteemi primitiivne osa, nimega autonoomne närvisüsteem (ANS). ANS jaotatakse veel kaheks alamharuks, sümpateetiliseks (''fight-or-flight'') ja parasümpateetiliseks (''rest and digest'') närvisüsteemiks. Vastavalt meie tegemistele saadab ANS pidevalt kehale signaale, kas mingeid funktsioone stimuleerida või maha keerata. Kui meil on pidevalt n-ö negatiivseid mõjutusi nagu stress, kehv uni, ebatervislik toitumine, düsfunktsionaalsed suhted või vähene liikumine, siis tasakaal kahe süsteemi vahel võib saada häiritud ja fight-or-flight vastus võib domineerima hakata.<ref name="harv">https://www.health.harvard.edu/blog/heart-rate-variability-new-way-track-well-2017112212789</ref>

===Miks HRV-d mõõta===

HRV on mitteinvasiivne meetod identifitseerimaks ANS-i düsbalansse. Mida tervem on ANS, seda kiiremini oled sa võimeline „käike vahetama“, mis näitab suuremat vastupanuvõimet ja paindlikkust. Uuringud on näidanud seost madala HRV ning suurenenud depressiooni ja ärevuse vahel, samuti on madal HRV seostatud isegi suurenenud südame-veresoonkonna haiguste ja surma riskiga. Inimesed, kellel on kõrge HRV, võivad olla paremas kardiovaskulaarses vormis ja suurema vastupanuvõimega stressile.<ref name="harv" />

===Mõõtmine===

Nagu südame löögisageduse mõõtmisel, jälgime ka HRV mõõtmisel südame tööd, siis HRV jaoks on tavakasutajatel sisendandmete saamiseks samad meetodid - elektriline (pulsivöö) ja optiline.
Kui südame löögisagedust kasutatakse enamasti treeningu/tegevuse ajal, siis HRV mõõtmisi on hea kasutada puhanud olekus e näiteks hommikul peale ärkamist.<ref name="elite">https://elitehrv.com/heart-rate-variability-vs-heart-rate</ref>

===Tulemuste kasutamine===

Üksikud HRV mõõtmised ei anna meile enamasti eriti kasulikku informatsiooni, olulisem oleks tulemusi tõlgendada pikema aja trendi kaudu ja võrrelda eelnevate mõõtmistega. Tulemused võivad näidata, kuidas keha erinevate stressoritega (treeningud ja muu igapäevaelu stress) toime tuleb.<ref>https://ouraring.com/blog/what-is-heart-rate-variability/</ref>

HRV-d saab kasutada igapäevase check-in’ina, et välja selgitada keha valmisolek stressi (nt treeningut) taluda. HRV-d kasutatakse sageli treeningprogrammide optimeerimiseks ja individualiseerimiseks vastavalt isiku valmisolekule/taastumisele.<ref name="elite" />

==Meditsiin==

===Uuringud===

Spordimeditsiiniline terviseuuring annab ülevaate tervislikust seisundist ja kehalisest võimekusest.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/taiskasvanu-terviseuuring/terviseuuringu-juhis/</ref> Terviseuuringuid soovitatakse nii tipp- ja harrastussportlastele kui ka neile, kes sportimisega algust plaanivad teha. Spordi- ja liikumisharrastajatel soovitatakse spordimeditsiiniline terviseuuring läbida kord aastas.

Uuringu peamisteks eesmärkideks on välja selgitada, kas patsiendil on spordiga tegelemiseks vastunäidustusi ja/või piiranguid. Uuring aitab kindlaks teha terviseriske, mis võivad tulevikus olla vigastuste, haiguste ja äkksurma tekke põhjusteks.

====Koormustestid====
[[File:Man_smiling_stress_test.jpg|300px|thumb|right|Koormustest jooksulindil]]

Koormustest on diagnostiline meetod, kus laboratoorsetes tingimustes uuritakse organismi kohanemisreaktsioone doseeritud füüsilisele koormusele. Koormustesti tulemused annavad võimaluse võrrelda patsiendi võimekust soolise ja vanuselise keskmisega ning korduval uuringul ka iseendaga.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/koormustestid/koormustest/</ref>

Koormustesti tehakse
* üldise kehalise võimekuse kui ühe tervisenäitaja hindamiseks
* kaebuste selgitamiseks (rütmihäirete kahtlus, rindkerevalud, hingamishäired, peavalud)
* südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks
* treeningutega alustaja lähtevõimete selgitamiseks
* treeningute efektiivsuse objektiivseks hindamiseks

Koormustesti ettevalmistamisel kleebitakse uuritava rindkerele ühekordsed elektroodid, kardiopulmonaalseks uuringuks kinnitatakse näole mask ja ühendatakse kõik aparatuuriga.

Patsiendi soovi, varasemalt sooritatud koormusteste, tervislikku seisundit ja spordiala arvestades tehakse astmeliselt tõusvate koormustega test kas veloergomeetril (VEM) või jooksurajal (nimetatakse ka koormusrada, jooksulint, tredban, treadmill).

Koormustest lõpetatakse maksimaalse tulemuse saavutamisel või uuritava tervisenäitajate/enesetunde halvenemisel. Pärast koormustesti teeb spordiarst kokkuvõtte terviseuuringu tulemustest, mille alusel hinnatakse sportlase töövõime näitajaid. Terviseuuringu kokkuvõte ja tulemused võivad olla treenerile abiks personaalse treeningkava koostamisel.

====Vereanalüüsid====
[[File:Blood-tests.jpg|300px|thumb|right|Vereproovid laboris]]

Vere kliiniline analüüs on oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/vereanaluusid/</ref>

* Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel.
* Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele.
* Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust.

Lisaks eelmainitule on vereproovi abil on võimalik ka ära kaardistada keha keemiline hetkeseisund.

'''!!! Peaks täiendama selles osas, et kuidas masin oskab vereproovi analüüsida.'''

====Kehakoostide määramine====
[[File:Body-composition-assessment-female.jpg|300px|thumb|right|Neiu spetsiaalsel BIA kaalul]]

Kehakoostise määramise kaudu on võimalik hinnata inimese tervislikku seisundit ning suuremate terviseriskidega seotud ala- ja ülekaalulisust.<ref>http://www.sportmed.ee/teenused/uuringud/kehakoostise-maaramine/</ref>

Kehakoostise määramisel selgub:
* kehamassi indeks KMI ehk BMI
* põhiainevahetuse energiakulu ööpäevas (BMR – Basal Metabolic Rate)
* mõõdetud rasvasisalduse protsent kogu keha massist (meestel norm 10-20%, naistel 20-30%)
* rasva mass kilogrammides
* rasvatu mass kilogrammides ehk FFM (Fat Free Mass) – sisaldab lihaste, sidekoe, vee ja teiste rasvavabade kudede massi
* vee mass kilogrammides ehk TBW (Total Body Water). Vanusega vee mass kehas langeb, samuti on näitaja väiksem suurema rasvaprotsendiga inimestel.

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse määramise meetodit (BIA - Bioelectric Impedance Analysis). See põhineb keha mahu ja takistuse vahelisel seosel. BIA meetod on kiire, valutu ja ohutu. Mõõdetav seisab paljajalu umbes 20 sekundit vastava kaalu peal ja jalgade kaudu läbib teda mittetuntav elektrivool.

===Proteesid===
[[File:Robotic-arms.jpg|300px|thumb|right|Les Baugh aka "Biooniline mees"]]

Kehakultuuri ainuke eesmärk ei ole võimaldada inimkeha arengut soodustada, kuid see tuleb ka kasuks puuduste lahendamisel.

Jutustada standardsetest proteesidest?

Edukaid arengusamme tehakse ka juhtivate proteesidega. Rootsi ülikoolis [http://chalmers.se/ Chalmers University of Technology] toimunud uuringu käigus paigaldati neljale patsiendile käeprotees, mida on võimalik juhtida kasutades triitseps ja biitseps lihaseid. Antud protees on otse ühenduses patsiendi luu, lihas ja närvisüsteemiga käes ning ühendus ajuga ei olnud vajalik. Võimaldati ka mingil määral tunnetamine, kuid patsientide tagasiside tõttu selle võimsus ehk sensitiivsus sätiti nõrgemaks - kirjeldati elektrilist sensatsiooni. Antud meetodi tugevus seisneb selles, et patsiendil või algoritmil ei ole ümber õppida olukorraga, kuna sai kasutada olemasolevaid ja töötavaid lihaseid, närve. Kolme patsiendi seas säilisid proteesid töökorras 3-7 aastat. Tänu proteesile said mõned patsiendid naasneda oma aktiivsetele eluviisidele: suusatamine, mootorsaani sõit, rallisõit, autoremont.
<ref>https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1917537</ref>

Ühes teises uuringus [https://umich.edu/ Michigan'i Ülikoolis] võimaldati kaugjuhtivust vähem intrusiivsemalt, kuid see toimus kahes etapis. Siin võeti eelist sellest, et jäsemetest ilma jäänud inimesed edastavad sellegipoolest närvisignaale oma fantoom-jäseme suunas. Nendele samadele poolikutele närviotstele nn. RPNI'd, mis seisneb närvi otsa ühendamises tüki lihaskoega. Selle protseduuri eesmärk on vältida mõnedes patsientides seisundi halvenemisi ning valusi, kuid Michigan'i Ülikooli uuringus kasutati seda ära elektriliste signaalide tekitamiseks. Neid signaale sai seejärel lindistada, paludes patsiendil teha erinevaid käeliigutusi. Loetud andmete põhjal sai koostada algoritmi, mille abil sai patsient lõpuks juhtida proteesi kasutades neid samu poolikuid närviühendusi. Antud meetod ei ole piiratud vaid sellega, et protees on füüsiliselt keha küljes, kuna elektrisignaale saab edastada ka üle õhu. Õppimisperioodil liigutati ka käsi virtuaalselt arvutiekraanil.<ref>https://spotlight.engin.umich.edu/mind-control-prosthesis/</ref><ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5222635/</ref>

==Nutiseadmed==
[[File:apple_watch_4.jpg|200px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Aktiivsusmonitorid===

Eelmine aasta kolledžis õppivate naiste seas läbiviidud uuring<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2020.1767004</ref> näitas, et aktiivsusmonitoride kasutus suurendas üleüldist liikumissagedust ning piiras toitumist. Osalejate seas enamik tegid päeva jooksul kompenseerimiseks lisategevusi eesmärgi saavutamiseks (sammude arv, kulutatud kalorid). Uuringu läbiviijad ei võta seda kõike positiivses valguses ning otsustasid seda nimetada isegi sõltuvuseks. Selline sõna toodi välja, kuna digiekraanil olevate eesmärkide saavutamiseks pidi mõni kord järgima pigem ebatervislikke meetodeid: näljutamine, üle treenimine. Aktiivsusmonitorid (sh. ka muud kantavad nutiseadmed) ei ole veel jõudnud sinna faasi, kus neil oleks võimalik konstrueerida isiklike parameetrite järgi treeningu või toitumise soovitusi. Igaüks kes ostab mingi antud mudeli elektroonika poest saab samasuguse algoritmi, mis ta eluviisi peaks kujundama hakkama. Antakse muidugi ka võimalus ise konfigureerida, kuid algajad ei tea mis õige. Sarnasel põhjusel noorte seas aktiivsusmonitoride püstitatavad eesmärgid on statistiliselt kahjulikumad<ref>https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/19325037.2017.1343161</ref> vähendades naudingutunnetust ning motivatsiooni pikemas perspektiivis. Lühikese perioodi jooksul aktiivsus tõusis võistlustahte või sisemise süü (saavutamata eesmärgid) tõttu. Pittsburgh'i ülikooli uuringu käigus<ref>https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2553448</ref> leiti, et kaalukaotamisel aktiivsusmonitorid osalejate seas tulemust ei mõjutanud. USAs pea kolmandik seadmetest hüljatakse oma vähese kasutuse tõttu.<ref>https://www.gartner.com/en/newsroom/press-releases/2016-12-07-gartner-survey-shows-wearable-devices-need-to-be-more-useful</ref> Tõenäoliselt suur osakaal on põhjustatud sellest, et aktiivsusmonitorid ei paku kasutaja jaoks midagi uut, mida nende taskus olev nutitelefon juba ei võimalda.

===Telemeetria===

Tänu kergelt soetavatele nutiseadmetele on pea igal ühel nüüd võimalik koguda enda kohta elementaarseid andmeid oma tegevuste kohta.
Tarbija jaoks soetavad seadmed on võimelised järgmisi andmeid jälgima:
* GPS asukoht, kiirus ja kõrgus merepinnast
* Suhteline õhurõhk
* Südamerütm ja elektrokardiogramm
* Hingamise rütm
* Kehakaal
** Elektrilise takistuse mõõtmisega ka keha rasva protsent, kuigi ebatäpselt<ref>https://www.healthline.com/health/body-fat-scale-accuracy</ref>
* Unekvaliteet
* Güroskoopiline asend ja kiirendus, omakorda võimaldades:
** Sammulugemine
** Soorituskoormuse jälgimine
** Muu keha ja jäsemete suhteline liikumine

Populaarne rakendus enda sooritusvõime jälgimiseks ning jagamiseks on [https://www.strava.com/ Strava]. Tegemist on tasuta rakendusega ning töötab suvalises nutitelefonis ning see eest pakub telemeetria kogumiseks tööriistu, mis 10-20 aastat tagasi leidusid vaid spetsialiseeritud ning kallites toodetes: GPS asukohad, südamerütmi jälgimine, kehaline koormus, kiirus jne.<ref>https://www.strava.com/features</ref> Jälitatud andmed salvestatakse pilve ning neid on võimalik vaadata tagant järgi - mõni pikaajaline kasutaja saab üle vaadata näiteks oma 2015 aasta alguses tehtud rattasõidu teekonda. Lisaks isiklikule aspektile, Strava võimaldab enda tulemusi jagada ning ennast teistega võrrelda, tõstes võistlushimu ning omakorda veel motiveerides osalisi. Rakendus on mõnedes kommuunides tekitanud kultuuri, kus kui Strava'ga oma tegevust ei salvestanud siis antud treeningut ei toimunud.<ref>https://www.theguardian.com/news/2020/jan/14/kudos-leaderboards-qoms-how-fitness-app-strava-became-a-religion</ref><ref>https://www.bicycling.com/culture/a22736718/why-strava-and-instagram-are-so-addicting-for-cyclists/</ref> Sarnaselt aktiivsusmonitoride peatükis mainitud sõltuvusele esineb seda ka siin tarkvaraliste rakendusega, aga vara on öelda, et kas pikas perspektiivis on tegemist positiivse või negatiivse nähtusega.

===Interneti mõju===

Internet

Rääkida, kuidas interneti poolt pakutav infole vaba ligipääs on tekitanud kehakultuuri ühiskonnas uue sädeme. Ei ole inimühiskonnal olnud enne sellist võimalust aidata teineteist trenniasjades - trenni- ja toitumiskavade jagamine, ohutuse tavad, näpunäited jms.

Oluline on ka mainida negatiivset poolt (väärinfo, terviseoht, ebamõistlikud toitumiskavad)

==Tulevik==

===Droonid===
[[File:traverse.jpg|200px|thumb|right|Traverse droon]]

Droonide kasutus on lisaks muudele valdkondadele jõudnud ka kehakultuuri. Droone kaasatakse praegu eelkõige välitingimustes. Esimene katsetus tehti juba aastal 2012, mil [https://www.unimelb.edu.au/ Melbourne´i Ülikoolis] loodi jooksjatele mõeldud '''Joggobot'''. Droon lendas jooksja kohal 3 meetri kõrgusel ja orienteerus T-särgi peal oleva visuaalse markeri järgi. Joggoboti efekt seisnes selles, et aitas jooksjal hoida tempot ja samal ajal oli nagu trennikaaslase eest. Joggobotil oli ka mitmeid puudusi. Näiteks suutis droon järgida ainult sirget joont ja aku ei kestnud üle 30 minuti. 2020. aastal loodi [https://en.wikipedia.org/wiki/Hongik_University/ Hongiki Ülikoolis] '''Traverse drooni''' kontseptsioon. See on mõeldud täitma personaaltreeneri funktsioone. Pööratava toe peal asetsev kaamera fokusseerub jooksjale, monitoorib tema kiirust, esitlust, tehnikat, läbitud vahemaad ja progressi. Jooksmise ajal teeb droon fotosid ja videosid, mis annab jooksutehnika ja kehaasendi kohta visuaalset tagasisidet. Jooksjal on kaelas spetsiaalne seade, mis on drooniga ühenduses ja mille kaudu saab droonilt ka kõnelist tagasisidet. Kuigi seade on alles kontseptuaalses faasis, on selle üks loojatest Jinseon Lee veendunud, et on ainult aja küsimus, mil see populaarseks saab. Droonist võib abi olla ka puuetega inimeste sportimisele, eriti pimedatele.<ref>https://www.yankodesign.com/2020/12/15/this-artificially-intelligent-drone-wants-to-be-your-personal-fitness-trainer/</ref>

Lisaks jooksmisele leiavad droonid rakendust ka muudel aladel. Jalgpallurid kasutavad neid, et salvestada treeningutel oma taktikat ja palli teekonda. Filmimiseks kasutavad droone mägironijad ja suusasportlased. Hetkel on probleemiks tehnoloogilised piirangud, mille tõttu saab droone kasutada vaid välitingimustes, ja droonide kasutuse regulatsioonide puudus. Spetsialistid toovad murekohtadena välja mürareostuse mõju (nt avalikes parkides) ja ohu, et droonid võivad rahvarohketes kohtades teiste objektidega kokku põrgata.<ref>https://www.washingtonpost.com/science/drones-for-exercising/2021/04/16/c459c7fe-882d-11eb-82bc-e58213caa38e_story.html</ref>

===Kantavad seadmed===
'''Nutikad riided'''
[[File:Yoga.png|200px|thumb|right|Nadi X nutikad joogapüksid]]

Kantavad seadmed hõlmavad endas nüüdseks palju enamat kui ainult randmel kantavad seadeldised. Praegu arendatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Nutiriided/ nutikat riietust] (''smart clothing''). Nutiriided on tavapärased riideesemed, mis on integreeritud tehnoloogiaga. Riietesse on paigaldatud sensorid, mis suhtlevad nutitelefoni rakendusega. Näiteks [https://www.spinali-design.com/pages/neviano/ Neviano] nutikates trikoodes on veekindel UV-sensor, mis annab märku, kui UV-kiirgus on liiga kõrge ja nahk vajab lisakaitset. [https://www.wearablex.com/collections/nadi-x-smart-yoga-pants/ Nadi X] joogapüksid tunnevad ära, kui joogapoos vajab parandamist. Püksid annavad nõrga vibratsiooni kehaosale, mille asendit on vaja kohendada. Tegemist on haptilise tagasisidega, mis imiteerib puudutust. Nadi X iOS rakendus juhendab, kuidas poose optimeerida. Seega imiteerib see treeningut personaaltreeneriga. [https://store.sensoriafitness.com/ Sensoria] fitnessokkide komplektis on tekstiilsed sensorid ja pahkluu ümber käiv seadeldis, mis võtab vastu sensoritelt saadud signaalid ja edastab need rakendusele. Rakenduselt saab infot, kuidas jalg joostes või kõndides pinnale maandub. Rakendus juhendab seejärel, kuidas oma jooksu- või kõnnitehnikat parandada.<ref>https://www.lifewire.com/best-smart-clothes-4176104</ref>

'''Eksoturvised'''
[[File:exo.jpg|300px|thumb|right|Eksoturvis]]
[[File:ekso.jpg|300px|thumb|right|Jõutreening]]

[https://et.wikipedia.org/wiki/Motoriseeritud_eksoskelett/ Eksoturvis] (''exoskeleton'') on robootiline ülikond. Neid kasutatakse praegu mõnede tootmisettevõtete poolt tööliste sooritusvõime parandamiseks, näiteks võimaldab see tõsta suuremaid raskusi väiksema vigastuste ohuga. Hyndai Motor Group on vabrikutingimustes testimas [https://www.hyundai.news/eu/articles/press-releases/hyundai-develops-wearable-vest-exoskeleton-for-overhead-work.html/ Hyndai Vest Exoskeleton´i], mis vähendab survet selja- ja kaelapiirkonnas. Hyndai sõnul on eksoturvised abiks vigastuste ennetamisel ja inimeste töövõimekuse suurendamisel. Ennustatakse, et turvised võetakse tootmises laialdaselt kasutusele ja miks mitte ka kehakultuuris füüsilise võimekuse tõstmisel.<ref>https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2020/06/08/5-predictions-for-wearable-technology-from-fitness-trackers-to-humans-20/?sh=762b3d4265a5</ref>
Eksoturvistest võivad kasu saada inimesed, kellel on liikumisprobleemid, kuid vajavad siiski kehalist koormust, et lisanduvaid füüsilisi probleeme ennetada. Näiteks [https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCskleroos/ Sclerosis multiplex] diagnoosiga inimesed peaksid olema kehaliselt aktiivsed kolm korda päevas vähemalt 30 minutit korraga. Südamelöögisagedus on vaja tõsta teatud tasemele, ent kaugelearenenud SMga inimestel on seda raske saavutada. Praegu uuritakse, kas eksoturvistest oleks siin kasu. Turvis aitaks nõrkade jäsemetega inimestel seista ja kõndida. Esiteks on vaja kindlaks teha, kas turvis aitab südamelöögisagedust tõsta treeninguks vajalikule tasemele ja teiseks, kas selline treeningviis on inimestele vastuvõetav.<ref>https://www.mssociety.org.uk/research/explore-our-research/research-we-fund/search-our-research-projects/using-wearable-robots-to-improve-fitness-in-ms</ref>

===Virtuaalsed jõusaalid===
[[File:icaros.jpg|200px|thumb|right|Icaros flying machine]]

Kehakultuur liigub üha enam virtualiseerumise poole. [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_reality/ Virtuaalreaalsus] on digitaalne reaalsus, kus kasutajale jäetakse mulje, nagu ta viibiks täielikult teises keskkonnas. Selle juurde kuuluvad veel liitreaalsus (kasutaja näeb pärismaailma, aga sinna peale on lisatud digitaalseid komponente.), segareaalsus (pärismaailm on digitaalsusega kokku segatud) ja laiendatud reaalsus (ühisnimetaja kõikide ülalolevate reaalsuste jaoks.). <ref>https://maruvr.ee/virtuaalreaalsusvaldkonna-terminoloogia/</ref>
Virtuaalne treeningvahend koosneb jõusaalimasinast ja peakomplektist. Võib olla ka ainult peakomplekt, näiteks virtuaalse vastasega poksides. Masinad nagu [https://virzoom.com/ VirZoom] – velotrenažöör, mis on integreeritud VR mängudega – ja [https://www.icaros.com/products/icaros-home/ Icaros flying machine] on juba praegu jõusaalides kasutusel. Icarose masin võimaldab treenida ülakeha, samal ajal kui peakomplekti abil näed näiteks, et lendad kosmoses. Tulevikus tekib tõenäoliselt järjest rohkem jõusaale, kus ongi ainult VR-ga miksitud seadmed. Esimene selline jõusaal oli [https://www.blackbox-vr.com/ Black Box VR], mis avas oma uksed 2019. aastal San Franciscos.
VR fitnessist loodetakse palju kasu. Näiteks tooks see treeningute juurde inimesi, kes pole kehakultuuri kunagi harrastanud. Teiseks aitab VR säilitada treenijate motivatsiooni. Kui tavapärased treeningrutiinid muutuvad tüütuks, siis VR maailm, kus võitled näiteks samal ajal tulnukatega, hoiab tüdimuse ja läbipõlemise eemal. Negatiivsete mõjudena on mainitud peakomplekti ebamugavust ja VR-ga kaasnevat iiveldust, mille pikaajalised mõjud ei ole teada. <ref>https://www.shapescale.com/blog/fitness/the-future-of-fitness-how-technology-is-changing-your-workout-routine/</ref>

==Arvutimängud ja füüsiline tervis==

===Minimaalne kehaline aktiivsus noorukil===
Erinevatel põlvkondadel on üks üsna sarnane ja sajandeid läbiv põhitõde – noorus on hukas. Tänased 10-aastased, kes kasvavad üles koos nutiseadmetega, ei teagi varsti, et telefon leiutati selleks, et inimesega rääkida. Mitte selleks, et lühilausete ja märksõnadega mõtteid pilduda ega ka selleks, et mängida ja videosid vaadata. Vastavalt rahvusvahelistele ja riiklikele soovitustele peab iga laps ja nooruk liikuma iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega ehk nii, et hingamine kiireneb, tekib soojatunne ja higistamine<ref>https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/</ref> Sama uuring kinnitab, et tugevat pingutust nõudev aeroobsus on vajalik vähemalt kolmel päeval nädalas ja laste istumise aega ekraani ees tuleks piirata nii, et see jääks alla kahe tunni päevas. Enamus sellest sihtrühmast oigab selliste ootuste peale.

===Kehakultuuri tähendus arvutimängurile===
Täiesti omaette väljakutse on, kuidas noored saada liikuma. Kuidas tagada piisav kehaline aktiisus rakendamata kardinaalseid meetmeid ja mõjureid ekraaniaja vähendamiseks ning istumistsoonist väljakiskumiseks. Kindlalt on kehakultuuril tänases keskkonnas teine tähendus ja väljakutse terviseala spetsialistidele. Kuidas tuua vähese liikuvusega arvutimängur umbse toanurga tugitoolist kehaliselt aktiivselt tegutsema? Pealekasvava põlvkonna arusaamad sportimisest vabas ja kaunis looduses on teised, kui meil endil või meie vanematel – sest puud on ju pargis kõik ühtemoodi. Hirmujutud krooniliste haiguste riskist, pikast istumisest tingitud luustiku ja lihaskonna nõrgenemisest ning rühihäirete tekkest kuni südamehaigusteni ja ülekaalulisuseni on noorele, kes hetkel ei tunne, et tal on halb või kuskilt valutab, kui kurtidele kõrvadele. Ärme unusta, et täna on maailmas üle 4,1 biljoni mobiiltelefoni ja pea 70% vaid 4-aastastets lastest on kasutanud arvutit<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref> . See põlvkond vajab teistsugust kehalist aktiivsust, teistsugust lähenemist ja mõjutamist. Sellist, mis haakub meeldivusega, on vahva, kaasakiskuv ja interaktiivne. Teadlaste ja arstide koostöö, ärimeeste kasumilootus ja nooruki ootused tulevikule on pannud aluse täiesti omaette suunale kehakultuuris – interaktiivsed (arvuti)mängud. Eesmärgiks on äratada noortes huvi veeta rohkem aega liikudes, tõmmata neid eemale TVst ja arvutimängudest, pakkudes kaasaegset mängukeskkonda isegi õues.

===Sutu===
Sutu pallisein on interaktiivne mänguväljakusüsteem, mis kasutab helisid, LED-valguselemente ja puutetundlike läbipaistvaid paneele. Sutu enimlevinud mänguks on jalgpall (või ka käsipall, tennis, maapall, saalibändi jt) vastu seina, kus interaktiivsed paneelid registreerivad pallipuutega mänguprotsessi ning selle tulemused. Mängudes on olulisel kohal aeg, täpsus ja kiirus. Mänge saab mängida üksi ja meeskondadena. Sutus on kombineeritud arvutimängud ja võimalus teha sportlikku mängu õues<ref>http://www.fixman.ee/concept/digiplay-2/</ref>.

===Beat Saber===
Tegemist on arvutimänguga, mida on võimalik hankida erinevatele platvormidele nagu Steam, Oculus, PlayStation või Humble Bundle <ref>https://beatsaber.com/#start-playing</ref> . Mängu on võimalik ükskõik, kus – ainuke tingimus on piisavalt ruumi vehkimiseks ja kargamiseks. Üsna hea moodus väljumata interaktiivsest maailmast aktiivseks liigutamiseks.

===Oculus===
Ideaalne paik tõelisele arvutimängurile nii VR-seadmete kui VR-mängude soetuseks. Lisaks laiadele võimalustele nii videosid vaadata, muusikat kuulata või maalida, on oma kindel ja hästi vastuvõetud koht aktiivsetel VR mängudel kuni spetsiifiliste sportmängudeni välja <ref>https://creator.oculus.com/</ref>.

===KatWalk C===
Tegemist on väidetavalt maailma esimese isikliku VR rajaga - seade, mis võimaldab 360-kraadilist inimese liikumist luues VR-is lõpmatu liikumisala, mis tegelikult mahub väikese korteri väikesesse magamistuppa. Senise istuvas asendis labürindis jooksmise asemele on võimalik selle seadme abil tormata ka füüsiliselt mööda erinevaid käike ühel ruutmeetril oma toas <ref>https://www.kat-vr.com/</ref>.

Tuleviku kehakultuur baseerub interaktiivsusel, mahub vajadusel piiratud ruutmeetrile ja kaasab kogu sinu füüsilise aktiivsuse. Homset liikumist iseloomustab ja siia peatüki lõppu sobib vaadata videot saidilt <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0k0SZ3ewLTY</ref>. Iseloomustab kõike seda, mida eelpool erinevatel ridadel sai püütud sõnades väljendada.

==Viited==
<references />

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-30T16:48:54Z

Ramaip: Strava

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-30T16:37:00Z

Ramaip: Sõnastasin aktiivsusmonitoride uuringu teksti paremaks

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-30T14:27:55Z

Ramaip: Aktiivsusmonitoride teksti natuke

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-29T18:24:15Z

Ramaip: Märkuse lisamine proteeside alla

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-29T18:21:45Z

Ramaip: Chalmers'i ja Michigan'i juhitavad proteesid

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-01T17:31:22Z

Ramaip: Telemeetria peatüki luukere täiendus

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-04-01T17:24:22Z

Ramaip: Andmed --> Telemeetria

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-03-30T09:54:43Z

Ramaip: Improve a suggestion

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-03-30T09:44:34Z

Ramaip: Improve skeleton

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-03-25T17:41:06Z

Ramaip:

[[ITSPEA_wiki-kirjatööde_leht|Tagasi kirjatööde lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

=='''Sissejuhatus''' ==

Rääkida kuidas asjad enne käisid ning lühidalt miks tehnoloogia on kehakultuuri jaoks oluline

=='''Nutiseadmed'''==
[[File:apple_watch_4.jpg|300px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Aktiivsusmonitorid===

* Nutikellad.
* Mõju kehakultuuri populaarsusele

==Meditsiin==

(või pealkirjaks midagi muud? Biomeetrika?)

* ECG
* Vereanalüüsid
* Kehakeemia

=='''Interneti mõju'''==

Rääkida, kuidas interneti poolt pakutav infole vaba ligipääs on tekitanud kehakultuuri ühiskonnas uue sädeme. Ei ole inimühiskonnal olnud enne sellist võimalust aidata teineteist trenniasjades - trenni- ja toitumiskavade jagamine, ohutuse tavad, näpunäited jms.

Oluline on ka mainida negatiivset poolt (väärinfo, terviseoht, ebamõistlikud toitumiskavad)

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-03-25T17:40:25Z

Ramaip: Add links to return to ITSPEA.

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

=='''Sissejuhatus''' ==

Rääkida kuidas asjad enne käisid ning lühidalt miks tehnoloogia on kehakultuuri jaoks oluline

=='''Nutiseadmed'''==
[[File:apple_watch_4.jpg|300px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Aktiivsusmonitorid===

* Nutikellad.
* Mõju kehakultuuri populaarsusele

==Meditsiin==

(või pealkirjaks midagi muud? Biomeetrika?)

* ECG
* Vereanalüüsid
* Kehakeemia

=='''Interneti mõju'''==

Rääkida, kuidas interneti poolt pakutav infole vaba ligipääs on tekitanud kehakultuuri ühiskonnas uue sädeme. Ei ole inimühiskonnal olnud enne sellist võimalust aidata teineteist trenniasjades - trenni- ja toitumiskavade jagamine, ohutuse tavad, näpunäited jms.

Oluline on ka mainida negatiivset poolt (väärinfo, terviseoht, ebamõistlikud toitumiskavad)

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-03-25T17:38:55Z

Ramaip: Basic skeleton

== '''Sissejuhtuas''' ==

Rääkida kuidas asjad enne käisid ning lühidalt miks tehnoloogia on kehakultuuri jaoks oluline

=='''Nutiseadmed'''==
[[File:apple_watch_4.jpg|300px|thumb|right|Apple Watch 4 nutikell]]

===Aktiivsusmonitorid===

* Nutikellad.
* Mõju kehakultuuri populaarsusele

==Meditsiin==

(või pealkirjaks midagi muud? Biomeetrika?)

* ECG
* Vereanalüüsid
* Kehakeemia

=='''Interneti mõju'''==

Rääkida, kuidas interneti poolt pakutav infole vaba ligipääs on tekitanud kehakultuuri ühiskonnas uue sädeme. Ei ole inimühiskonnal olnud enne sellist võimalust aidata teineteist trenniasjades - trenni- ja toitumiskavade jagamine, ohutuse tavad, näpunäited jms.

Oluline on ka mainida negatiivset poolt (väärinfo, terviseoht, ebamõistlikud toitumiskavad)

File:Apple watch 4.jpg

2021-03-25T17:26:51Z

Ramaip:

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-03-25T17:06:30Z

Ramaip: Remove unnecessary new line.

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

Tehnoloogia kehakultuuris

2021-03-25T15:30:48Z

Ramaip: Initial

== '''Sissejuhatus''' ==

WIP

=== '''Kantavad seadmed''' ===

WIP

=== '''Biomeetrika'''===

WIP

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-03-25T15:28:36Z

Ramaip: Added Kevad 2021 and link to Tehnoloogia kehakultuuris.

E-ITSPEA osalejad

2021-01-28T09:43:02Z

Ramaip: aoi https

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/itspea/[https://rillo.ee/category/programmeerimine/itspea/feed/ RSS]
* Kristi Reispass https://itikristi.blogspot.com/
* Margus Anvelt https://itspeamargus.blogspot.com/
* Rasmus Maipuu https://itspea.aoi.ee/ [https://itspea.aoi.ee/feed/ RSS]
* Toivo Sults https://itspeatosu.blogspot.com/
* ...
* ...

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2021-01-28T09:12:10Z

Ramaip: added Rasmus

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Marko Rillo https://rillo.ee/category/programmeerimine/itspea/[https://rillo.ee/category/programmeerimine/itspea/feed/ RSS]
* Kristi Reispass https://itikristi.blogspot.com/
* Margus Anvelt https://itspeamargus.blogspot.com/
* Rasmus Maipuu http://itspea.aoi.ee/ [http://itspea.aoi.ee/feed/ RSS]
* ...
* ...

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]